Eesti Vabariik 1920-1939 omariikluse rmud ja mured

Prast Eesti iseseisvuse vlja kuulutamist ning teiste riikide poolt aksepteerimist tuli Eesti inimestel tegeleda erinevate probleemidega, mis aga ei thenda seda, et omariiklusega oleksid kaasnenud ainult negatiivsed emotsioonid. Esimene suur probleem, millega prast iseseisvust tegeleda tuli oli majanduse hoidmine samal tasemel ja selle arendamine. Eesti majandus oli suures sltuvuses idaturust. Enne Vabadussda veeti enamus tooraainest sisse idast ning hiljem eksporditi sinna valmistooted. Lisaks sellele oli Eesti vahendajaroll Venemaa ja Euroopa suhetes, olles lnepoolseim Vene impeeriumisse kuuluv ala. Kui Eesti iseseisvus, siis tmbas Venemaa Eestiga kauplemisele sisuliselt kriipsu peale. Seega oli puudus nii toorainetest kui hiljem ka turust. Tuli hakata kauplema Lne-Euroopaga, kuid selle jaoks ei olnud toote kvaliteet piisav ning ka toote omahind oli tihti ostja jaoks liiga kallis. Tervet toodetavat kaupa ei olnud vimalik ka ainult Eesti turul maha ma, sest Eestis oli selleks liiga vhe elanikke. Lisaks sellele raskendas kohalikul turul mmist fakt, et oli palju hesuguseid kaupu tootvaid firmasid ning kellegil ei olnud vaja omale koju viite hesugust eset osta. Paljud varem Venemaa tarbeks tootvad vabrikud ritasid ellu jda spetsialiseerudes mber siseturu vajaduste rahuldamiseks. Hakati tootma palju plltriistu, kttseadmeid, telliseid, aknaklaasi jne. Tstuse areng ji siiski kllaltki madalaks ning mitmed ettevtted tuli sulgeda vi ttasid nad ainult poole vimsusega. heks positiivseks asjaoluks omariikluses vib kindlasti vlja tuua selle, et eestlastel oli vimalik oma riigis ise majandada, vtta vastu seadusi, juhtida riiki. Juba eelnevalt, Venemaale kuuludes, oli meile vimaldatud eestikeelne asjaajamine ja vahepeal (enne keelustamist) olid meil isegi Maapev ja Asutav Kogu. Siiski ei olnud see pris sama. Nd, prast iseseisvumist oli eestlastel (Asutaval Kogul) vimalik vlja tdata Eesti enda Phiseadus. Vastavalt phiseadusele oli Eestis krgeimaks vimukandjaks rahvas, kes oma vimu lbi parlamendivalimiste, rahvaalgatuse ja rahvahletuse. Lisaks kehtestati phiseadusega laialdased kodanikuigused (niteks olid kodanikud seaduse ees tielikult vrdsed, hoolimata nende soost, rahvusest, elutasemest jne). Omariiklusega kaasnev phiseadus andis lpuks ometi Eesti rahvale tielikud igused, mida neil siiani varem kunagi ei olnud ning vimaluse ise oma riiki juhtida, mida juba kaua oodatud oli. Samuti tuli Eesti Wabariigil hakkama saada riigivastastega ning tagada riigis leldine sisepoliitiline tasakaal. Kahekmnendate aastate alguse suurimaks probleemiks oligi Eesti isesesvuse vastane tegevus kolme erineva grupi poolt: 1) Vene emigrantide, kes soovisid Vene impeeriumi taastamist ; 2) baltisakslaste, kes soovisid tagasi saada oma kunagist vimu ning 3) kommunistide, keda toetasid Komitern ja Nukogude Liidu valitsus. Kommunistid kujutasid endast Eestile kige suuremat ohtu. Kommunistid (Eesti Kommunistlik Partei = EKP) jrgisid Moskvas koostatud plaani, mille alusel oleks tulnud Eesti valitsus kukutada ning liita Eesti Nukogude Liitu. EKP ritas ka 1924. Aastal EW

valitsust kukutada, kuid kuna tlisrahvas ning sdurid putiga kaasa ei linud, vaid jid oma valitsusele truuks kukkus kommunistide katse lbi. Lisaks kommunistidele oli Eesti veel teisigi sisepoliitilisi probleeme. Eestis, noores vabariigis, oli vga palju vga vikseid erakondi ning kski neist ei olnud vimeline looma tugevat, pikaajalist valitust. Koalitsioonivalitsustus koosnes tihti 4-5 parteist, kelle vaated teineteisest suuresti erinesid. Koalitsioonileppe slmimisel juti kll ajutisele kokkuleppele, kuid kui oldi juba mnda aega valitsuses olnud, ritas iga partei oma tahtmist lbi suruda ning seetttu tekkisid lahkhelid, mis viisid mitmete valitsuskriisideni. Tnu valitsuste pidevale vahetumisele muutusid kodanikud demokraatias kahtlema. Kheldi, kas demokraatia just see ige valitsusvorm on ning kaotati teatavalt mral usk ja lootus, mis puudutas poliitikat. Lisaks sisepoliitilistele probleemidele suurendas eestlaste rahulolematust veel lemaailme majanduskriis, mis ka Eesti majandust tugevalt mjutas. Esiteks kaotas Eesti vlismaa nol suure osa oma turust