JUURU RAHVARIVAD

Lisett Luts PSHG 9.klass

LDISELOOMUSTUS
Rahvarivaste all meldakse eelkige mdunud sajandi pidulikke talupojarivaid ja sellisena nemegi neid rahvuslikel ritustel kantavat. Eesti rahvarivastel on rohkesti paikkondlikke erinevusi Rivastuse ks funktsioone oli talurahvarhmade htekuuluvuse thistamine, eristamine kihelkonna vi maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini vlja. Rahvarivaste valmistamine ja kandmine tnapeval tunnistab, et talupojarivast on saanud rahvussmbol

Rivad valmistati telgedel kootud villasest vi linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Phiosa rivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja mustad. Muid vrve saadi taimedega vrvimisel Phja-Eesti rahvarivarhma moodustavad Harjumaa, Jrvamaa ja Virumaa rivad Phja- Eestile on iseloomulikud naiste riiete puhul kised, pottmts ning lillkiri seelikutel

JUURU MEES

Srk- valgest linasest riidest srk kaunistati valge linase vi puuvillase lngaga, lhiku otsa tehti lukk ja kaeti see npaugupistega. Lhikust alla, srgi rinnaesisele mmeldi smppistesr ja selle mber pvisilmtikandis neljaharuline motiiv. lalapp mmeldi srgi klge kahe paralleelse tikkpistereaga. Kaelaagu ra kurrutati. Krae sulgeti nbi ja npauguga. Varrukasuul oli palistus ja pimpilu. Palistuse peale mmeldi sakid ning pra jeti lalapi kohal sirgeks, et saaks mlemale poole lappkurrud mmelda

Pksid- tehti seemisnahast linasele voodrile. mbluste vahele pandi nahast riba, nii et paremal poolel jks paistma riba murdekohast. Tagumise istmikublusest jeti natuke mblemata. Pksivrvel koosenes kahest osast: eest suleti kahe nbiga ning tagumistesse osadesse tehti augud, millest tmmati lbi nahast pingutusriba. Laka ja tasku nurkadesse tehti npaugud. Sreotsad hoiti veidi kokku ja kanditi vrvliga. Lhikud kinnitati vasknpidega

 Vatt-

mmeldi tumesinisest toimsest villasest riidest linasele voodrile. Vatil oli pikk mahamurtud krae. Revri nurgad nbiti vati hlmade klge. Mlemal hlmal oli kuus vasknpi ja liistakuga taskud. Seljamblus lppes lipiga, kljemblused ltustega Vest- hlmad olid poolvillasest koemustriga riidest mmeldud. Seljatagune ja hlmade vooder oli pleekimata linasest riidest. Samuti oli liistakuga taskud. Mahamurtud

 Kaapkbar-

mustast vi tumepruunist vildist. Kbara servad kanditi puuvillase paelaga Sukad- kooti tumesinisest villasest riidest Srepaelad- palmitseti punasest, mustast ja rohelisest villasest riidest Jalanud- mustad nahast kingad Prees- nii mehel kui ka naisel on

JUURU NAINE

Srk ehk aluskleit- linasest labasest riidest. Kiste all kantav srk on ilma varrukateta, lalappideta ja kraeta, avara kaelaavaga, mis kurrupaelaga kokku tmmati. Kised- mmeldi peenest linasest riidest. Likelt sarnanesid kised tavalise srgi pihaosaga. Samuti nagu srgid valmistati kisedki lambluseta ning lgadele mmeldi lalapid. Krae on maha pratud. Kiste allrde mmeldi pits, kistealane kaunistati harilikult rikkaliku tikandivndiga. Selle peal oli lillkiri, mis tikiti madalpistes Seelik- kooti linase lime ja villase koega koeripstehnikas. Seelikud on mmeldud pikiriidest. mblus on seelikutel ees keskkohast veidi paremal. Seeliku kinnis jb ette veidi paremale kljele plle alla.

Pll- abielunaiste kohustuslik likonnaosa, neiud plle ei kandnud. Pll pandi pruudile pulma ajal pidulikult ette. Arvati, et plleta abielunaine kahjustab plluviljakust. Piduliku plle vib mmelda valgest hukesest puuvillasest riidest vi hukesest kahvaturohelisest villasest riidest. Allres on lillmustriga tikand V- kirjatud valgele linasele phjale vrvilise villase lngaga. Domineerib punane vrv, millele on lisatud rohelist. V tehti nii pikk, et see kandjale vhemalt kolm korda mber ulatus. V mhiti seelikuvrvli, abielunaistel htlasi ka pllevrvli peale. Kui kanti srki ilma seelikuta, siis mhiti v srgi peale. Mhkimisel hoiti ht votsa vasaku kega vasakul kljel, parema kega keerutati vd mber keha, jttes alumise vkihi serva enamasti rekirja laiuselt lemise alt paistma. Ots pisteti vkihtide vahele.

Peakate- pottmts, mille res oli valge pits ning tagaosa kaunistasid kaks siidist nri, mis moodustasid lipsu. Neiud pottmtsi ei kandud, kuna see oli abielunaiste tava. Neil olid prjad. Sukad- piduliku likonna juurde kuulusid valged villased vi puuvillased sukad, kas pris lihtsas koes vi azuurse vikliga klgedel. Sukkade kinnituseks vi tnapeval ainult iluks vib plvendlasse siduda vrvilise sukapaela. Jalanud- pidulikuks jalanuks olid mustad madalakontsalised kingad. Kingade krval peeti kllaltki pidulikuks ka parknahast pastlaid. Kui jalanuks valitakse pastlad, siis tuleb pastlapaelad ristata kanna taga, tuua trgetest lbi jala peale risti, mhkida pahkluu juures mber sre ja

PILDID

Valisin Juuru rahvarivad, kuna minu emal ja isal(pildil) on peaaegu originaalkomplekt riietes.

KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.erm.ee/?node=225#sark, Eesti rahvariided, http://kirmasfolk.wordpress.com/, http://www.erm.ee/?node=217