Sindi Gmnaasium

Karl Gurko Psktubakas Referaat

Juhataja: Riina Timberg

Sindi 2012

Sisukord Contents
HUULETUBAKAS - SNUS -WET SNUFF................................................................................................. 4 Mis on snus ja kuidas seda kasutada? ................................................................................................ 4 Miks on Rootsis huuletubakas lubatud? ............................................................................................ 4 Tubaka revolutsioon ........................................................................................................................... 5 TSITAADID SNUSI KOHTA................................................................................................................... 5 Snusi silivusaeg ................................................................................................................................ 7 Snusi toorained.................................................................................................................................. 7

Sissejuhatus Kirjutan psktubakast , sest sain loosiga omale sellise teema . Rgin psktubaka headest ja halbadest klgedest .

HUULETUBAKAS - SNUS -WET SNUFF

Selle tubakatoote suurim valmistaja maailmas on Swedish Match.

Mis on snus ja kuidas seda kasutada?

Snus on niiske vi poolniiske suukaudseks kasutamiseks meldud tubakas, mis pannakse lahuule alla. Snusi on kahte liiki: lahtine ja teekotikeste sarnastes portsjonipakendites. Mlemat liiki snusi on saadaval erineva maitsega toodetena. Snusi valmistatakse valitud tubakast, veest, soolast ja maitseainetest vastavalt 19. sajandist prit retseptidele. Rootsi snusi pastriseeritakse spetsiaalse kuummenetluse teel, mis vastab Rootsi toidutstuse nuetele. Snusi kasutamise puhul pole mingit nrimist ega slitamist. Ainult puhas nauding tubakast. Mju tervisele Kuna snus ei ole meldud sissehingamiseks, siis ta ei kahjusta kopse nagu sigaretid. Nikotiinisisaldus on snusil suurem kui sigarettidel ja see vib phjustada suune vhki. Eestis on huuletubaka mk keelatud! Samuti on mk keelatud kogu Euroopas, vlja arvatud tax-free piirkond, Rootsi, Norra ja Venemaa Veel on huuletubakat mgil Luna-Aafrika Vabariigis. Snus on niiske jahvatatud tubakas, mida on eelnevalt fermentiseeritud. Kige levinum viis snusi tarbimiseks on see panna suhu lemise huule alla, kus seda hoitakse mnest minutist kuni mne tunnini sltuvalt harjumusest. Tarbitakse philiselt 2 sorti snusi: - original snus on lahtine ja niiske pulber, mida rullitakse nppude vahel sobiva suurusega rulliks; pakendatud on tavaliselt 50g plastikust vi papist karbis - portionssnus on eelnevalt pakendatud pulber, mille pakendamise material on sarnane teekotikeste valmistamisel kasutatud materjalile. Selline pakendamisviis lihtsustab snusi tarbimist. Pakendi suurus on tavaliselt 24 grammi. Rootsis valmistatud snus on valmistatud hu kes kuivatatud tubakalehtedest, mis on prit maailma erinevatest kohtadest. Jahvatatud tubakale lisatakse vett, soola, sodium carbonate, aroomiaineid.Niiske snus sisaldab le 50 % vett. Tarbimine: Rootsis on see 800gr aastas inimese kohta. World Health Organization (WHO) andmetel on Rootsi meestel Euroopa vikseim kopsuvhki haigestumine, mis on suures osas seotud vhese sigarettide suitsetamisega. EU keelas snusi mgi 1992 aastal tuginedes WHO uurimusele1985 aastast, kus leiti, et snus on vhki tekitava mjuga, kuigi sama uurimuses tdeti, et selle mju on jnud ebaselgeks. Praeguseks on suurenemas arvamus, et snusi kasutamisele piirangute seadmine ei ole igustatud. Nagu juhtub Eestis suhteliselt tihti igasuguste keelamiste ja piirangutega, on ka huuletubakaga astutud mbrisse. Niteks on Eestis lubatud nrimistubaka mk. Seda valmistatakse philiselt Ameerikas. Keelamisega tegelevad ametkonnad ei suuda aga selgitada, mis on nende kahe asja vahe. Mulle on snusi valmistajad otse elnud, et nrimistubaka saamiseks tuleb snusi algmaterjali lihtsalt vhem jahvatada. ldjuhul on nrimistubakas valmistatud lhema fermenteerimisprotsessiga ja sellega seoses sisaldab ta suuremal hulgal kahjulikke aineid. Hetkel ksi firma Eestisse nrimistubakat ei impordi.

Miks on Rootsis huuletubakas lubatud?

Arvatakse, et Rootsi ei oleks astunud muidu Euroopa Liitu (ligi 1 miljon huuletubaka tarbijat) Huuletubaka kaitseks viks elda jrgmist: 4

- selle tarbimine ei mju teiste inimeste tervisele - ei ole avastatud seda, et ta tekitaks vhki - tunduvalt vheneb sigarettide tarbimine Negatiivsed kljed on: - tekitab suuremat sltuvust kui suitsetamine, kuna nikotiini tase organismis htlasem kui sigaretisuitsetamisel; - paljudele inimestele tundub tarbimine ebaeesteetiline Tollieeskirjad EL liikmesriikides liikuvale reisijale: http://www.emta.ee/?id=996 Siin ei ole isegi mainitud, kas huuletubakat tohib Rootsist tuua vi mitte
Huuletubakat ehk snusi tootev V2 Tobacco tegutseb Taani linnas Silkeborgis. Valmistame kaht liiki rootsiprast snusi: portsjonipakkides ja lahtist snusi. Valmistame laias valikus erineva suuruse ja maitsega tooteid. Kik tooted on pastriseeritud ja vikese tubakaspetsiifiliste kantserogeensete nitrosamiinide ehk TSNA sisaldusega. Meie tootmisphimtted tulenevad meie vaimustusest huuletubaka, tipptasemel kvaliteedi ja vikestes partiides toodetavate suitsuvabade tubakatoodete eeliste vastu. Usume, et snus on suurt naudingut pakkuv huvitav toode, mis on tis aroomikllaste lhnataimede ja vrtside mitmeklgseid maitsevarjundeid ja lhnu, pakkudes mnusaid hetki praktiliselt igaks koosviibimiseks. Kuna snusi ei ole lubatud kogu ELi ulatuses kauplustes ma (v.a Rootsis ja Taanis), tahaksime snusi veidi lhemalt tutvustada. Rootsi snus ainulaadne toode Rootsi snusi tekkelugu ei ole tpselt teada. Teatakse, et 19. sajandi alguses hakkasid rootslased tubakat jahvatama ja segama seda vee, soola ja maitseainetega, niteks veini ja vrtsidega. Saadud toodet ei nritud ega nuusutatud, vaid vormiti pigem vikeseks pakikeseks ja asetati lahuule alla.

Tubaka revolutsioon
Peaaegu kaks sajandit ei olnud snus eriti populaarne. Alles 1960ndate lpus hakati suitsetamise kahjulikkust selgemalt teadvustama ja sellega seoses hakati snusi pidama vastuvetavaks alternatiiviks, kuid selle kasutamine sai ldlevinuks alles 1990ndate alguses. Praegu on snusi kasutamine Rootsi meeste hulgas laiemalt levinud kui sigarettide suitsetamine (2004. a vastavalt 22% ja 14%). Alates 1970. aastast on snusi mk ainult tusnud. Nd vib snusi purgikesi leida mitte ksnes tunkede rinnataskutes, vaid ka smokingite puetaskuis vi ballikleidi juurde sobivates ridiklides.

TSITAADID SNUSI KOHTA

1. Rootsis seostatakse snusi kasutamist viksema ohuga muutuda pidevaks suitsetajaks ja paremate vimalustega suitsetamisest loobumiseks. 2. Suitsuvaba tubakas on suitsetamisest umbes 99% vhem kahjulik 3. Usume, et suitsetajatele kahjude vhendamiseks thusate vimaluste puudumine on vale ja ebaiglane, rikkudes suitsetajate ja ldiselt inimeste tervishoiualaseid igusi ja huve 4. Suitsetajatele, kes kasutasid snus'i suitsetamise jtkamise asemel, ja uutele tubakakasutajatele, kes tarbisid suitsetamise asemel ainult snusi, oli see suitsetajatega vrreldes tervisele palju soodsam 5. Sltuvusega suitsetajatel on igus valida mitmete ohutumate nikotiini sisaldavate toodete hulgast ja saada iget ja erapooletut teavet selle valiku tegemiseks.

6. Snusi kasutamisega seotud krvalnhtude oht on hinnanguliselt 90% viksem kui suitsetamise puhul. 7. Rootsi kogemused snusiga on olnud meeste hulgas positiivsed ja neid tulemusi tasub pda korrata ka mujal. 8. Vhese nitrosamiinisisaldusega suitsuvabade toodete kasutamine on tubaka suitsetamisega vrreldes selgelt vhem kahjulik. 9. Rootsis on ilmselgelt toimunud arvukas leminek suitsetamiselt snusi kasutamisele ja seal vib oletada, et snusi kttesaadavus vis olla rahvatervisele kasulik. 10. ...tubakat uurivad teadlased ja poliitilised eksperdid on ldiselt nus, et suitsuvaba tubaka kasutamine on suitsetamisest palju vhem ohtlik. Kuigi tpseid andmeid ei leidu, seostub suitsuvaba tubaka kasutamisega vaid 0,110% suitsetamisega seotud riskidest. 11. Vrreldes sigarettide suitsetamisega seostatakse lnemaailma suitsuvabade tubakatoodete kasutamisega vga vheseid eluohtlike haiguste riske (kusjuures riskiaste on vaid mne protsendi tasemel suitsetamise riskidega vrreldes vi isegi viksem). 12. Madala nitrosamiinisisaldusega suitsuvabad tubakatooted ja puhast meditsiinilist nikotiini sisaldavad tooted on kige paljulubavamad vahendid nikotiini kasutamise kahjuliku mju vhendamiseks praeguste suitsetajate hulgas, kes ei taha vi ei suuda tubaka vi nikotiini tarbimisest tielikult loobuda. 13. ...vrreldes sigarettide suitsetamisega on lnemaailma suitsuvaba tubaka kasutamine oluliselt vhem kahjulik. See ei tohiks olla llatav, kui arvestada sellega, et suitsuvaba tubaka kasutamisel ei puutu organism kokku suitsetamise kigus eralduvate kahjulike plemissaadustega ja nende mjuga kopsudele. 14. Kui suitsetajad ei ole teadlikud nende kahe tootega seotud riskide erinevusest, siis ei ole ka tenoline, et nad hakkaksid riskide vhendamiseks kasutama sigarettide asemel suitsuvaba tubakat. 15. Ei ole htegi haigust, mille risk oleks suitsuvaba tubaka puhul suurem kui suitsetamise puhul. 16. Praegune tubakatoodete tarbimise piiramise poliitika phineb eeldusel, et kik tubakatooted on vrdselt ohtlikud ja suitsetajad peaksid loobuma vi leppima surmaohuga tubaka kasutamisega seotud haiguste tagajrjel. Selline poliitika eirab suitsuvaba tubaka kohta teadaolevaid asjaolusid. 17. Paljud tubaka kahjulike mjude vhendamise vastased usuvad ekslikult, et sigarettide asemel suitsuvaba tubaka kasutamine tstab suu- ja krivhi riski. See ei ole aga tsi. 18. ...lastele ja noortele tuleks soovitada, et nad ei alustaks kunagi tubaka kasutamist, ning juba tubakat kasutavatele inimestele tuleks soovitada loobumist. Suitsetajaid, kes ei taha vi ei suuda loobuda, ...tuleks julgustada valima vhima riskiastmega suitsuvabu tubakatooteid... 19. Kontrollitud andmed nitasid, et suitsuvabu tubakatooteid kui thusaid nikotiini manustamise vahendeid saab kasutada sigarettide asendamiseks ja suitsetamisest loobumise abivahenditena. 20. Nikotiini manustamisviisina on plemisvaba tubaka tarbimine suitsetamisest suurusjrgus 101000 korda vhem ohtlik, olenevalt konkreetsest tootest. 21. Rootsi kogemused ei toeta oletust, et suitsuvaba tubaka (st Rootsi snusi) kasutamine sillutab teed edasisele suitsetamisele. 22. Rootsis seostatakse snusi kasutamist viksema ohuga saada pidevaks suitsetajaks. 23. Kui tarbija ei taha (vi ei suuda) loobuda, kuid on nus kasutama toodet, mis vhendab riski 90%, siis ei tohiks takistada tal selle valiku tegemist. 24. Suitsuvaba tubaka ja nikotiini muude suitsuvabade kasutamisviiside suhteline ohutus testab, kui alusetu on vide, et ksnes loobumisele rhuvad lhenemisviisid on mistlikud avalikkuse tervisealase nustamise kampaaniateks. 25. Kahju vhendamise phimtete rakendamine tubaka ja nikotiiniga seotud tervishoiupoliitikas on enam kui lihtsalt mistlik ja humaanne poliitika. 26. Suitsuvaba tubakas on suitsetamisest umbes 99% vhem kahjulik.

27. meetodiga...Miljonitele suitsetajatele, kes tenoliselt ei suuda suitsetamisest tielikult loobuda lhemas ega ka keskmiselt kaugemas tulevikus, oleks loogiline kahjude vhendamise viis edendada tubaka suitsetamise asendamist alternatiivse, vhem kahjuliku he teooria kohaselt on snusi tekkelugu seotud Rootsis 200 aastat tagasi kasvatatud tubaka kvaliteediga ja ka tubaka kasutajate majanduslike vimalustega. Tlised ja talunikud eelistasid tubakat nrida, sest see oli suhteliselt odav ja jttis ked ttamiseks vabaks. Aga kodus kasvatatud Rootsi tubakas kippus pudenema, kui seda tubaka nrimiseks kokku keerati. Lihtne lahendus oli jahvatada tubakas pulbriks, segada veega, et seda oleks hlpsam tdelda, lisada soola silivuse parandamiseks ja maitseaineid. Snus ei ole sellest ajast peale eriti muutunud selle phikomponendid on endiselt tubakas, sool ja vesi. Samas on selle valmistamismeetod tiesti uus. Snusi valmistamiseks otsitakse ilmtingimata parima kvaliteediga tubakat V2 Tobacco valmistab laias valikus snusi tooteid mitmetele segmentidele. Meil on erineva maitse, niiskustaseme ja portsjonisuurusega tooteid. Jrgnevalt on kirjeldatud mningaid meie kaubamarke. Offroad snus Offroad on V2 Tobacco tugevalt maitsestatud snus. Phantom snus Phantomil on traditsiooniline snusi aroom. Thunder snus Thunder on kange ja tugevalt maitsestatud snus traditsioonilise aroomiga. BaccOff snus nikotiinivaba snus. Kvaliteedinuded V2 Tobacco kvaliteedinuded vastavad Rootsis kehtivatele snusi kvaliteedinuetele. V2 Tobacco on teinud tsist td tootmisprotsessi optimeerimise ja arendamisega ning on selle tulemusel koostanud kvaliteedinuded, mida kohaldatakse kigile V2 Tobacco tehases Taanis Silkeborgi linnas valmistatavatele snusi toodetele. Kigis toodetes kontrollitakse nikotiini-, TSNA ja bakterite sisaldust.

Snusi silivusaeg
Snusi silivusaega saab mrata niiskusesisalduse ja maitseomaduste alusel. Niiskus on thtis selleks, et snusi maitse tunduks vrske. Seetttu on soovitatav silitada tooteid vimalikult palju klmikus ja hoida neid soojuse eest. Soojus muudab snusi niiskusesisaldust ja aroomi. Avamata pakend silib mrgatavalt kauem. Seega tuleb snusi kasutada enne pakendile mrgitud parim enne kuupeva, see tagab snusi vrskuse. Kui snusi on vaja pikemat aega silitada, siis parim koht selleks on sgavklmik. Sgavklmikus silivad snusi niiskustase ja maitseomadused vhemalt aasta muutumatuna.

Snusi toorained
Snusi valmistatakse peamiselt Aasiast prinevast hkkuivast tubakast. Snusi valmistamiseks kasutatavat tubakat valitakse selle madala nitrosamiinide (TSNA) sisalduse alusel. Nitrosamiine leidub snusis alati, kuid selle kogus vib olla vga erinev olenevalt tubaka kasvatusmeetoditest ja ttlemisest. Kik muud snusi valmistamisel kasutatavad toorained on sellised, mida on lubatud kasutada toiduainete valmistamiseks. Peale vee ja tubaka, mis on snusi phikomponendid, lisatakse sellele maitse tugevdamiseks soola ja naatriumkarbonaati ehk soodat, et muuta snus kergelt aluseliseks ja tsta esile selle iseloomulikku maitset. Peale nende lisatakse snusile niiskuse silitamiseks aineid (polpropleenglkooli ja gltserooli), mis aitavad snusil kauem niiskena psida, eriti prast pakendi avamist. Snusi maitsestamiseks lisatakse mitmesuguseid looduslikke lhna- ja maitseaineid pulbri, tinktuuri vi eeterlike lide kujul. Snusi valmistamisel kasutatakse vga

mitmesuguseid lhna- ja maitseaineid kombineerituna nii, et saavutada tasakaalustatud lhn ja maitse.

http://www.tubakas.ee/reading/snus.htm http://ee.v2tobacco.com/ http://ee.v2tobacco.com/mis-on-snus.html