Sindi Gmnaasium

Markus Mnnik Energiajoogid Referaat

Juhendaja Riina Timberg

Sindi 2012

Sisukord
Sisukord ..................................................................................................... Error! Bookmark not defined. Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3 Energiajoogid .......................................................................................................................................... 4 Energiajook pole ohutu! .......................................................................................................................... 4 Energiajoogi peamised koostisosad: ....................................................................................................... 5 Herbert vrdleb energiajookide mju narkojoobega. ............................................................................ 6 Energiajook annab energiat .................................................................................................................... 7 Energiajook on keemia......................................................................................................................... 8 Energiajook on tervisele kahjulik............................................................................................................. 8 Energiajook on samavrne vitamiini- ja spordijoogiga ......................................................................... 8 Kokkuvte .............................................................................................................................................. 10 Kasutatud materjalid ............................................................................................................................. 11

Sissejuhatus
Selle referaadiga informeerin ma tein energijookide kahjulikkusest ja nende koostisosadest ja muudest omadustest.

Energiajoogid
Energiajookidele omistatakse vimet parandada vaimset ja fsilist vimekust. Tavalistest karastusjookidest erinevad nad selle poolest, et sisaldavad mitmeid ergutava toimega koostisosi. Energiajook sisaldab tavaliselt ssivesikuid, vitamiine, kofeiini ja teisi toimeaineid, sealhulgas tauriini, kreatiini, glkuronolaktooni, hlmikpuu-, enenni- ja piimohakaekstrakti. Energiajoogi nimetust vib pidada petlikuks, sest energiajook ei anna organismile olulisel mral lisaenergiat. Kll aga aitab see ra kasutada organismi olemasolevaid energiavarusid. Ainus energiat andev koostisosa energiajookides on suhkur, sarnaselt karastusjookidega. Samas muutuvad populaarsemaks kunstlike magusainetega energiajoogid, mille energiasisaldus on nullilhedane. Tihti aetakse omavahel segi energiajook ja spordijook. Spordijook sisaldab kahte iseloomulikku komponenti ssivesikuid energiaallikana ja elektrolte higiga kaotatud mineraalainete korvamiseks. Energiajook sisaldab aga kofeiini, mis soodustab vee eritumist organismist ja tstab vererhku.

Energiajook pole ohutu!

Energiajook ei ole tavaline karastusjook, mida vib juua janu kustutamiseks. Selle tarbimisega peavad olema ettevaatlikud isegi terved inimesed. Kasutades organismi olemasolevaid energiavarusid, kurnab energiajook organismi ja tekitab hiljem veelgi suuremat vsimust. Intensiivsele tperioodile peab kindlasti jrgnema puhkus ju taastamiseks. Kige suuremaks ohuks energiajoogi puhul peetakse krget kofeiinisisaldust. Kofeiin vib tekitada revust, murelikkust, aga ka vga tsiseid sdamehireid. Suureks probleemiks energiajoogi ohutuse hindamisel on ka asjaolu, et ei ole piisavalt andmeid energiajoogi koostisosade koostoime kohta. Energiajoogi vimalikule ohtlikkusele viitab asjaolu, et osas riikides on mne energiajoogi mk keelatud. Kindlasti peaksid energiajoogist loobuma sdamehaiged, lapsed, lapseootel ja rinnaga toitvad naised. Ka terve tiskasvanu ei tohiks energiajooki juua le kahe purgi pevas. Rohke energiajoogi tarbimine(le poole liitri pevas) vib rikkuda organismis elektroltide tasakaalu, phjustada iiveldust ja oksendamist ning sdame rtmihireid. Hiljuti tehtud uurimustest on selgunud, et mne energiajoogi joomisel vib suureneda oht haigestuda II tbi diabeeti.

Energiajoogi peamised koostisosad:

1. Kofeiin. Kofeiini leidub umbes 60 taimes. Kofeiini snonmid on guaraniin, tees sisalduv teiin ja Yerba Mate puu lehtedes olev mateiin. Energiajook sisaldab kllalt palju kofeiini. Niteks 250 ml purgis energiajoogis on sama palju kofeiini kui tassis kohvis. Erinevalt kohvist, mida tarbitakse aeglaselt ja sgikorra lpus vi koos hommikusgiga, juuakse energiajooki toidust eraldi ja suhteliselt kiiresti. See soodustab kofeiini kiiret imendumist organismi. Kofeiin tstab vererhku, parandab aju ja lihaste varustamist hapniku ning toitainetega, suurendab sdamelkide arvu ja sdame t efektiivsust. Kofeiin toimib ka diureetikuna ehk vee vljutajana. Tnu neile omadustele peletab kofeiin ajutiselt vsimuse ja suurendab nii vaimse kui fsilise t vimet. Rasedatel on kofeiini ainevahetus aeglustunud. Seetttu peaksid rasedad olema kofeiini tarvitamisega eriti ettevaatlikud, sest liigtarbimist seostatakse raseduse katkemisega. rmuslikel juhtudel vib kofeiini liigtarbimine phjustada surma. 2. Tauriin. Tauriin on orgaaniline hape, mida leidub sapi koostises ja viksemates kogustes ka loomade teistes kudedes. Inimeste seas on levinud arvamus, et tauriin vhendab revust ja tstab meeleolu. Usaldusvrsed katsed inimestega siiani siiski puuduvad. Mnedel andmetel vhendab tauriin lihaste vsimust ja tstab sportlaste sportlikku vormi. Seetttu on tauriini hakatud kasutama energiajookides. Tarbides 500 ml energiajooki, saab meie organism 1000-2000 mg tauriini, mis on kuni 5 korda suurem peva jooksul tavatoidust saadavast tauriini kogusest. Uuringud seostavad suurtes kogustes tauriini tarbimist suurenenud aktiivsusega ja liikumismotoorika hiretega. Viimane on tingitud tauriini mjust kesknrvissteemile. 3. Guaraana. Guaraana on Amazonase jgikonnas kasvava ronipuu seemnetes sisalduv stimuleeriva toimega aine. Seemnetes sisalduv guaraniin on kofeiini snonm, kuid ostjate teadmatust ra kasutades reklaamitakse guaraanat tihti kui unikaalset stimulaatorit. Guaraana manustamisel kiireneb ainevahetus, paraneb mlu ja meeleolu. Inimesed arvavad tihti ekslikult, et guaraanal on vhem kahjulikke krvalmjusid kui kofeiinil, seeprast kasutatakse seda laialdaselt ka energiajookides. 4. Glkuronolaktoon. Inimese maks toodab glkoosist glkuronolaktooni, mis on peaaegu kigi sidekudede struktuurikomponent. Seda leidub ka mnes taimes. Kliiniliselt on testatud. et glkuronolaktoon vhendab unisust, tstab vaimset vimekust ja reaktsioonikiirust. Energiajoogid ja alkohol klubides on muutunud populaarseks juua viina ja energiajoogi kokteile, sest usutakse, et energiajook vhendab viina depressiivseid omadusi. Kofeiin on stimulaator, alkohol aga depressant. Seetttu vib tunduda, et alkoholi tarbimine koos energiajoogiga varjab joovet ja parandab enesetunnet. Tegelikult aga ei vhenda energiajook alkoholisisaldust vljahingatavas hingehus ega paranda reaktsioonikiirust. Petlikult hea enesetunne vib panna inimest tegema valesid otsuseid niteks tarbima veel alkoholi vi istuma autorooli. Kuna kofeiin sarnaselt alkoholiga on vee vljutaja, siis vheneb sellise kokteili joomisel inimorganismi veesisaldus, mistttu suurenevad vere alkoholisisaldus ja joove veelgi. Energiajooke ja alkoholi soovitatakse heaegselt mitte tarbida.energiajoogid ei ole tavalised joogid. Neid eristab teistest jookidest kofeiini, tauriini, glkoronolaktooni ja muude toimeainete ning taimsete ekstraktide oluliselt suurem sisaldus. Energiajookide mju vib kesta paar tundi kuni terve pev.Uuringud viitavad, et kofeiini mju noorte kitumisele ilmneb suurenenud rrituvuse, nrvilisuse vi rahutusena. See mju on tingitud kofeiini oluliselt suuremas pevases koguses energiajookide pruukimisel. Ka tauriini tavaprasest suuremad kogused vivad phjustada kitumishireid.Tauriini ja kofeiini tarbimine prast intensiivset treeningut vib suurendada sdame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Samuti suureneb vee ja naatriumi kadu

organismist.Energiajookide mju noorte tervisele on kahjuks veel vhe uuritud. Samas vib kindlalt vita, et energiajookidega liialdamine vib tekitada kitumisprobleeme. Maailmas on tuhandeid teisi jooke eelistage tervislikumaid valikuid!Vrske uurimuse jrgi on kofeiini sisaldavad joogid lhemal sltuvust tekitavatele narkootikumidele kui toiduainetele. Narkootikumidele sarnane mju tuleb eriti esile noorte ohtra energiajookide tarbimise nol. Kanada arstide ametiorganisatsiooni vljaanne paljastab oma teisipevases numbris karmi te energiajookide kohta, vahendab Taloussanomat. Kofeiini sisaldavad energiajoogid on letanud piiri toiduainete ja narkootikumide vahel, mida pakutakse magusate siirupite nol, kirjutab ajakiri Canadian Medical Association Journal. Need supersiirupid sisaldavad tavaliselt 80-140 milligrammi kofeiini 250 milliliitri kohta. See vastab hele tassile kohvile vi kahele purgile koolajoogile.Kanada uurimuse kohaselt sisaldavad kige kangemad energiajoogid kofeiini isegi nii palju, et ks doos vastab viiele liitrile koolale vi viiele tassile kohvile. Selline kogus viib regulaarse tarvitamise puhul vltimatult sltuvuse tekkimiseni. Vljaande peatoimetaja, arst Paul Herberti snul vib juba ks doos energiajooki ohtlik olla eriti lastele. Kofeiini paljurgitud tervisliku mju seab Herbert kahtluse alla.

Herbert vrdleb energiajookide mju narkojoobega.

Sul hakkab paha, sa oksendad ja sda peksab, kirjeldas Herbert energiajookide akuutset mju. Kht lheb korrast ra, tekivad sdame rtmihired ja nrvilisus. Saad lisaenergiat kuni tekib ahistatuse tunne.Energiajookidega seoses ringleb vga palju mte ? kll olevat need keemia, kll vrdvrsed narkootikumidega. Tallinna Tehnikalikooli toitumisteadlane Raivo Vokk lkkab mber viis enim levinud energiajoogisse puutuvat vrarusaama. 1. Energiajook on energiapomm n Mdil energiapommi kohta pole alust, kui energia all silmas pidada kilokaloreid. Energiajook sisaldab 100 milliliitri kohta 11?11,8 grammi ssivesikuid, seejuures karastusjoogis on neid 8?12 grammi. 100 ml energiajoogis sisaldub keskmiselt 30?50 kilokalorit. Kll aga mjuvad energiajook ja selles leiduv kofeiin stimuleerivalt, ergutab thelepanu, vhendab reaktsiooniaega, aitab keskenduda ja suurendab tviljakust. 2. Energiajook on keemia n Kik ained koosnevad keemilistest henditest, ka inimene ise koosneb keemilistest henditest. Energiajoogid sisaldavad kll snteetilisi vrv- ja silitusaineid, kuid ainult looduslikke erguteid

(kofeiini, tauriini, suhkrut, vitamiine). Niteks kofeiini sisaldub rohkem kui 60 taimes. Tauriini leidub eriti mereloomades, aga samuti taimedes, seentes ja bakterites. Tauriini snteesib ka inimese organism ja sama ainet sisaldab rinnapiim.3. Energiajook on sama mis vitamiini- ja spordijook n Energiajoogid sisaldavad kll vitamiine, kuid philiselt B-grupi vitamiine. Kompleksvitamiine, mida sisaldavad vitamiini- ja spordijoogid, energiajookides ei ole. Spordijoogid sisaldavad philiselt kiiresti imenduvaid ssivesikuid, mineraale ja vitamiine, mis on sobilikud fsilise koormuse korral energia taastamiseks ning organismi elektroltide varu tiendamiseks. See-eest energiajooke treeningul kasutada ei soovitata, kuna need takistavad vedeliku eraldumist. Tnu oma toimeainetele tauriinile ja kofeiinile sobivad energiajoogid pigem vsimuse kiireks leevendamiseks. 4. Energiajook on kahjulik n Energiajook pole iseenesest kahjulik, aga seda ei tohi pevas le he liitri juua. Seega on ksimus kogustes, aga sama kehtib kohvigi puhul. Kuni neli tassi kohvi pevas pole inimesele kahjulik, suuremate koguste puhul aga suureneb lierutuvuse ja pshika ebastabiilsuse oht. Siiski ei tohiks energiajooke juua sdamehaiged ning need, kes ei talu kohvi. Energiajoogid ei sobi ka lastele, rasedatele ja diabeetikutele. 5. Energiajook on samavrne narkootilise ainega n Energiajook pole samavrne narkootilise ainega, vaid lihtsalt organismi virgutaja. Kui vrrelda narkomaane energiajookide tarbijatega, siis suurim erinevus on kasutamise motiivis. Kui narkomaanide eesmrk on pgeneda reaalsusest, siis virgutusjookide tarbijad pavad reaalsusega toime tulla.Ohud lastele: Phjustavad liigset erutuvust, sdamepekslemist, unehireid ja nrvilisust. Tauriini suuremad kogused vivad tekitada kitumishired. Mju on tingitud toimeainete suurtest kogustest joogis.

Energiajook annab energiat

Arvamus, et energiajoogist saab toiduenergiat, ei pea paika. Energiajook ei ole energiapomm kalorite ammutamise mttes: kaloreid sisaldab ta sama palju kui karastusjook. Energiajook toimib ergutina, selle koostisosad tauriin ja kofeiin stimuleerivad kesknrvissteemi, aitavad peletada vsimust ja parandavad keskendumisvimet. Mju kestab paar tundi kuni terve pev.

Energiajook on keemia
Vide, et energiajook on puhas keemia, ei vasta tele. Energiajoogi koostisesse kuuluvad looduslikud ained, nagu suhkur, tauriin, vitamiinid ja kofeiin. Niteks snteesib inimese organism ise tauriini, mida leidub nii emapiimas kui ka loomses toidus. Teadusuuringud on nidanud, et tauriin osaleb vga paljudes inimese fsioloogilistes funktsioonides, normaliseerides vererhku, vhendades sapikivide tekke riski, langetades kolesteroolitaset, kiirendades ainevahetust ning osaledes ngemisfunktsioonis.

Energiajook on tervisele kahjulik

Energiajoogid on ohutud kigile tervetele tiskasvanud inimestele, kui jooki ei tarbita le he liitri pevas. Kui aga inimesel on diagnoositud ge sdamepuudulikkus ning kofeiin on vastunidustatud, ei tohiks energiajooke tarbida. Ergutus- ehk energiajookide philised toimeained on glkoronolaktoon, tauriin ja kofeiin. Esimest on energiajookides sadu kordi ja teist kmneid kordi rohkem kui tavaprastes jookides, kuid samal ajal ei ole nad tervisele kahjulikud. Tervisekaitseinspektsiooni kinnitusel ei leta kofeiinisisaldus energiajoogis lubatud normi. Tauriin vtab ra nljatunde ja seda sisaldavad ka karastusjoogid.

Energiajook on samavrne vitamiini- ja spordijoogiga

Energiajoogid sisaldavad philiselt B-grupi vitamiine. Neis ei ole kompleksvitamiine, mida sisaldavad vitamiinija spordijoogid. Spordijookides on philiselt kiiresti imenduvad ssivesikud, mineraalid ja vitamiinid, mis on sobivamad fsilise koormuse korral energia taastamiseks. Energiajoogid sobivad tnu oma toimeainetele pigem unepuudusest phjustatud vsimuse kiireks leevendamiseks. (Allikas: web.adrenaliin.ee) Energiajook on samavrne narkootilise ainega Energiajook pole narkootiline aine, vaid virgutaja ning stimuleerija. Niteks vib tuua, et ka morfiin stimuleerib, kuid nimetatud aine toime sltub tarbitavast kogusest. Morfiini kogus vib olla palju viksem kui kofeiini oma,

kuid selle mju on mitu korda erinev, nii nagu erinevad ka tarbimise tagajrjed inimese tervisele. Kui vrrelda narkomaane energiajookide tarbijatega, siis erinevuse leiame kasutamise motiivis. Narkomaanide eesmrk on pgeneda reaalsusest, virgutusjookide tarbijad seevastu pavad reaalsusega toime tulla.

Kokkuvte
Tegin selle referaadi selleks, et teisi informeerida energiajookide kahjulikkusest ja selle omadustest ja koostisosadest. Kokkuvtlikult vib elda , et energiajoogid on vga kahjulikud.

Kasutatud materjalid
http://www.kirss.net/index.php?option=com_content&view=article&id=410:taehelepanuenergiajoogid&catid=34:ilujatervis&Itemid=54http://www.kliinikum.ee/doc/tervis_koigile/Muu/Energiajoogid.p dfhttp://www.epl.ee/news/melu/energiajook-pole-samavaarne-narkootiliseainega.d?id=51074298http://majandus.delfi.ee/news/tarbija/uurimus-energiajoogid-on-nagunarkootikumid.d?id=32321365http://www.ohtuleht.ee/218140

Tnan , et lugesite .