Autorid: Martin Eomois, Ardi Hundt, Aleksander Jorro, Allar Koitme, Birgitta Laanmets, Tarvo Niine, Martin Paberit,

Arsi Pavelts, Jaak Viiroja, Jaak Volberg.

GAG 370. aastapeva nidend

Tegelased:Saksa soost Rootsi-aegne pilane Thomas (peategelane) Alari Koel Rootsi-aegne kooli rektor-teoloogiapetaja Tarvo Niine Rootsi-aegne pilane Karl Henrik Mgi Nikolai I Gmnaasiumi vene keele petaja Smirnov - Aleksander Jorro Nikolai I Gmnaasiumi pilane Dmitri Allar Koitme Nikolai I Gmnaasiumi pilane Juri (Jri) Mihkel Laar I Eesti Vabariigi aegne ajaloopetaja Ojaviir Jaak Viiroja Sm Kulin - ajaloopetaja Nukogude-perioodi algul Martin Paberit Saksa okupatsiooni aegne sjavelane-petaja Martin Eomois Vabadussjaaegsed koolipoisid (4+1 hilineja) (tekstis numbritega): 1 Jaak Volberg, 2 Henrik Mgi, 3 Ardi Hundt, 4 Martin Eomois, Hilinenud pilane Martin Paberit Rootsi-aegsed pilased (2 +Thomas ja Karl)Jaak Volberg, Ardi Hundt Nikolai I Gmn. pilased (2-3) Jaak Volberg, Ardi Hundt, Henrik Mgi Tallinna 1. Keskkooli tdrukud (3) Tallinna 1. Kk poisid (2 + Thomas) Ardi Hundt, Henrik Mgi GAG pilased (6) eelneval kahel real mainitud inimesed, (Henrik pessimist) Nikolai I Gmnaasiumi ja Tallinna 1. Keskkooli koristaja Tnis Sepp I 1660 II 1890 III 1918 detsember IV 1920-1940 (sujuv leminek) V 1951 1990 (sujuv leminek, koristaja-periood) VI 2000

Tegevusajad etappide kaupa:

Tegevuspaik: GAG klass erinevatel ajastutel. Eraldatud on kartser (alates III etapist tehniline ruum). Klassis on 3 vanaaegset 2-kohalist lauda. petajate kohaks on lbi etappide knepult.

I etapp Alguses lava (klass) thi. Heliseb koolikell, millega samaaegselt tulevad pilased klassi ja ilma erilise sagimiseta asuvad kohtadele. Seejrel siseneb rektor ja lheb aeglasel sammul knepulti. Rektor: Tervist! Alustagem. (paus) Meie palume sind, kigeveline Taevane Isa, et sa nnistaksid meid, oma vagasid alamaid ja seda kooli, kus pilased usinalt haridusepllul rgavad, et sind teenida. Anna meile judu mista maailma igesti; sellisena, milliseks sina teda loonud oled. Jaga meile heldelt alandlikku meelt ja tee nii, et meie maised teod oleksid alati juhitud usust sinusse. Aamen. Tundi tuleb Thomas.

Autorid: Martin Eomois, Ardi Hundt, Aleksander Jorro, Allar Koitme, Birgitta Laanmets, Tarvo Niine, Martin Paberit, Arsi Pavelts, Jaak Viiroja, Jaak Volberg.

Rektor: Tulete alles nd. Kas teile ei klvanud koos meiega koolipeva alustada? Mes? Miks te hilinete palvele, mis on ometi ristiinimeste igapevane pha kohus? Thomas: Ma jin hiljaks mmmmm, sest lehmakari ji mu teele ette. Rektor: Teie olete snakuulmatu! Kui teile ei klba kia koolis, siis vite ju valida endale mne teise elutee. Mingegi niteks lehmakarjuseks! Thomas: (kokutab) Ma ei taha saada karjuseks. Rektor: Aga kas teie ei tea, et kooli reeglite jrgi peab iga hilineja trahvi maksma. Tasugetrahv, kui te tahate edasi siin ppeasutuses ppida. Teie vlgnete koolile 3, ei 6, mis 6 10 hberi. palun. Thomas: Mul ei ole raha. Ma pole nii rikas, et mul oleks niivrd suur raha iga pev kaasas. Ma ei ole sdi, et ma hiljaks jin. Rektor: Teie jite hiljaks! Teie olete sdi! Kas pole mitte nii? Thomas: (ritab vahele elda) Ei ole, sest... Rektor: rge tehke pattu vanemale inimesele vastu rkimisega. Te ei austa koolikorda, te ei austa meie riiki, meie kuningat! Ilma distsipliinita ei saa ju ometi igeks kristlaseks. Teil on kaks, ja ma kordan k a k s tundi aega,et tasuda oma vlgnevus. Istuge! Thomas istub rahulolematult oma pinki. Rektor jtkab usupetuse tundi. Rektor: Issand nnista ka patuseid. Niisiis tna rgime Aadama ja Eeva pojast Kainist. Kain oli kuri inimene. Ta oli kade oma venna Aabeli peale, kes ti jumalale meeleprasema ohvri kui tema oli seda teinud, ning seeprast tappis ta venna. Ja Jumal tles Kainile: Sinu venna vere hl kisendab maa pealt minu poole. Aga nd ole sa neetud siit maa pealt. Sa pead maa peal olema hulkur ja pgenik. Vaadake, Kain sai karistada, sest ta oli patune. Nii juhtub kigi patustega. Thomas: Vabandage, aga mul tekkis ks ksimus. (Rektor noogutab heakskiitvalt). Kas olid ju Aadam ja Eeva esimesed inimesed maal? Rektor: Loomulikult. Thomas: Ja Kain ja Aabel olid nende ainsad lapsed, kas pole nii? Karl: (Tstab ke)Ei ole ju. Hiljem sndis neile mrvatud poja asemel poeg, kelle nimeks sai Sett. Rektor: Tubli, Karl. (rritub) (Thomasele) Aga teie lugege rohkem phakirja. Thomas: Aga Piibel tleb:Ja Kain lks ra Jehoova palge eest, sai hte oma naisega, kes ti ilmale Hanoki. Aga kust sai Kain naise? Piibli jrgi vib mista, et ta lks lihtsalt naaberklla ja abiellus. Kes oli Kain naine? Rektor: (Vihaselt) Teie heidate nalja phakirja le. Ennekuulmatu... Jumalasna le. Tde on Piiblis ppige hoolsamini. Thomas: Aga siin ei tle selgelt. Klab tunnikell Rektor: Kigile, kes tahavad usku tegelikult tunnetada kodus ppida pool Esimest Moosese raamatut phe. Vahetund. Thomas tunneb muret, kust raha leida. Lheb he kaaspilase (Karli) juurde. Teised pilased lahkuvad aegamda klassist. Thomas: Kuule pikk,(Karl prdub tema poole) jah sina Karl. Karl: (Seisab seina res, nina raamatus) ra sega mind (lkkab Thomast he kega ra.) Homseks on ju Demosthenese kirjad ppida ja heebrea keelt 10 lk Opitzi pikust ja Rheniuse ladina keele grammatika teine peatkk ning lisaks ka Schaviuse antiikmtoloogiat. (uhkelt) Mina tahan saada haritud meheks!!! Thomas: Seda kll, seda kll. Aga saad sa mulle raha laenata? Karl: Mis mina. Ma ei saa. Mul endalgi vhe. Rektor jlgib toimuvat kaugelt sna kurja noga. Thomas: Kui sa niisama ei anna, siis osta mult mk. (Tmbab vljavanaaegse mga) Haa! Karl: (ehmunult) Waaas? Peida ra! Relvad on koolis keelatud. Isegi mina vin oma seisuses sellise asja eest karistada saada. Pane see kohe ra.

Autorid: Martin Eomois, Ardi Hundt, Aleksander Jorro, Allar Koitme, Birgitta Laanmets, Tarvo Niine, Martin Paberit, Arsi Pavelts, Jaak Viiroja, Jaak Volberg.

Thomas: (Kiitlevalt) Sellega on videtud nii mnigi duell. Karl: Sina (leolevalt) ja duellil? (kahtlevalt) Sina olema see kuskilt npanud. Rektor: (On jlginud toimuvat kaugelt kogu aeg. Haarab Thomaselt pistoda kest, kasutab rrituse tttu vaheldumisi nii sina kui teie prdumist) Was is das? Kas sa mats ei tunne ldse kooli reegleid? Kooli ei tohi tuua relvi. Te ei austa ei kaaslasi ega Jumalat. Teie tna enam korda ei riku. Lhete kartsa! (Haarab Thomasel kratist kinni) Mtle oma nruse elu le jrgi, olgu Jumal sulle armuline. (Viib Thomase kartsa, lukustab selle.) Thomas: (Omaette) Mida ma halba tegin? Kui kurb on minu aeg, kui nukker pilase elu. (Viskab pikali, jb magama) Rektor: (On jnud lavale ksinda, pomiseb omaette) See mees pole testi jumalast loodud tarkust taga ajama. Kostub ajanihke heli, mis lheb aina tugevamaks, kuid vaibub jrsult.

II etapp Laval, ndses Nikolai I Gmnaasiumis, algab vene keele tund. Veel enne tunnikella on laval kooli koristaja, kes teeb kartsa juures oma td ja kogemata avab ukse (vimaluse korral asetab nhtavale kohale sildi kooli nimega). Sel hetkel Thomas magab. Klassi kogunevad pilased, Dmitri istub esimeses pingis, Juri viimases (ilma pinginaabrita). Enne tunnikella vivad pilased rkida suvalist venekeelset teksti. Tunnikell. Siseneb petaja Smirnov, tervitab pilasi ja alustab tundi. Smirnov: Tnaseks pidite ra ppima Pukini Ruslan ja Ljudmilla alguse. Dmitri poaluista. Dmitri: (tuseb ohates psti, mille peale petaja noilme lheb veel sngemaks, kui see oli alguses, lheb petaja laua (puldi) juurde ja hakkab vastama tugeva hlega, kuid aeg-ajalt pisut takerdudes) 1. U lukomorja dub zeljoni ..... 4. Vsjoo hoodit... po tsep...tsep...i ... ... ...ne pomnju. Smirnov: Kuidas te julgete niiviisi solvata meie surematut Pukinit. (Lheb aina vihasemaks, lausete vahel mnesekundilised vahed) Te olete lihtsalt jultunud. Te ei taipa Pukini ilu, vlu, maagiat. Teie suus klab see nagu karjapoisi lauleldus. Pukini igasse ritta, igasse snasse tuleb panna kogu oma hing. Kasige kohale. Kas teist keegi ei suuda vastata Pukinit nii nagu kord ja kohus. T e i s t vist testi mitte! (Dmitri on juba vargsi taganenud oma kohale, Smirnov sveneb natukeseks ajaks oma asjadega kohmitsemisse, et rahuneda) Smirnovi snelemise ajal virgub Thomas, tuleb kartsast klassi. petaja teda ei mrka, sest on juba svenenud oma mtetesse. Kogu klass, vlja arvatud Juri viimasest pingist, loeb Pukinit pikuist. Thomas ei mista ieti toimuvat, istub kiiresti Juri krvale, kes loeb plvedel ajalehte. Smirnov: (jtkab tundi) Niisiis, et homseks kik oskaksid sna-snalt, ei, tht-thelt seda, mis teile viimase kuu aja jooksul ppida on antud. (Mrkab tagumises pingis sahkerdamist) Juri, millega te igpoolest tegelete? Juri: (ehmatab, sokutab lehe pingi all Thomase plvedele, kellest ta pole siiani vljagi teinud) (kiiresti) Mitte millegagi. Eeee... See thendab Pukiniga. Smirnov: (lheneb) Kas teile on Pukin sama, mis m i t t e m i d a g i ? Kas see raamat teil on Pukin? (Mrkab Thomast, kes tegeleb aktiivselt ja sna avalikult ajalehe lugemisega) A to takoe? Ajaleht? Kas te siis koolikorda ei tunne? Meie ppeasutuses on ajalehed rangelt keelatud. Ja leldse, kus teie pikud on? Kas te Pukinit oskate? Thomas: (Mistes vhe kuuldud snu) Pukin? Was is das? Smirnov: (lekeeva vihaga) toooo? Germaani keelt teie reagite. Kas teile ei klba Pukini ja meie imperaatori Nikolai I keelt reakida.

Autorid: Martin Eomois, Ardi Hundt, Aleksander Jorro, Allar Koitme, Birgitta Laanmets, Tarvo Niine, Martin Paberit, Arsi Pavelts, Jaak Viiroja, Jaak Volberg.

Thomas: (Taibates vaid imperaatori nimetust) Imperaator Nikolai??? Kus kuningas on? Mina tunnistan ainult Rootsi kuningat. Smirnov: toooo? Sulle tuleb vene keelt ja hid kombeid petada tagumiku kaudu. (Haarab Thomasel krvast) Thomas ritab vihaselt vastu hakata, kuid Smirnov on temast jult le ja v i s k a b poisi kartserisse. Thomas kukub, lb pea ra ja langeb oimetult maha. Smirnov: (Jurile) Ja sina?! See oli sinu ajaleht, ra valeta, poiss. Nd loe iget kirjandust. (Annab Jrile lugeda vga raske teksti, mida too puukeelselt lugeda ritab) Smirnov: Ei teie klba meie kooli ppima. Ja mis s e e siis veel olgu. (Mrkab ja lehitseb raamatut, mis on vedelenud Jri laua peal kogu aeg). Eesti rahva ennemuistsed jutud. E e s t i r a h v a ? See on ju e e s t i keeles. See on rangelt keelatud. Vlja! Vlja siit koolist! Kaduge siit. leminekuks III etappi jllegi ajanihke heli. petaja lahkub klassist, talutades enda jrel Jrit, keda hoiab krvast. Seejrel lahkuvad ka teised. Kui tekib vajadus dekoratsioone muuta, vib seda teha kooli koristaja. Jrgmise etapi tarvis viks ta kartserile kinnitada sildi Tehniline ruum

III etapp 1918 1. detsember. Klassi tulevad pilased, kes arutavad pevapoliitikat. 1: Minu vend juba lks stta enamlaste vastu. Ma tahaks temaga hes minna, kuid vist ei vetaks. Olen veel liiga noor. 2: Kllap sind vetaks. Sa ju oled sna tugev ja, mis peaasi, on sinus eestluse vitlusvaimu. 1: Kuid kas jtta maha koolipink, haridustee? 3: Kas teie tahate videlda sotsialismi kui kikide vrdsuse vidukigu vastu? Kas teie t e s t i pooldate rhujaid ja klassihiskonda? Miks te kll ei ava oma silmi, et nha: tulevik kuulub inimeste vrdsusele, mida pakub ainult sotsialism. Kas te ei soovi paremat tulevikku? 1: Kuulsin kord ht vanemat spra luuletamas: Ei te Lenin mulle klba, venelasi mina plgan. Nendele ei j ma vlga. (Slitab) Kuradi bolevikud! 3 ritab 1 rnnata. Neid lahutab 4, kes on siiani istunud pingis ja kuulanud vestlust pealt. 4: Kah asi, mille prast teineteisele kallale minna. Sda pole meie asi. Vaadake! Sda toob ainult halba. Suures Sjas on surnuid miljonites. Kas tahate ka teie minna ksteist tapma? Las sdivad sjamehed, meie asi on ppida. Tunnikell. Vahepeal on Thomas kartsast (ndsest tehnilisest ruumist) vlja tulnud ja jnud vaidlust kuulama, seistes kige lhemal 2-le. 2: (1-le) Sina oled ikka ige mees, sina vitled kodumaa eest. Oma iguste ja sltumatuse eest peab vitlema iga hing. Iga abistav hing on teretulnud. (Thomasele, kes seisab tagasihoidlikult, kuid uudishimulikult tema krval). Kas pole mitte nii? Thomas: (hmmeldunult) Vist kll. 2: Ka sina oled ige mees. Ma ei ole sind veel varem ninud. Saame spradeks (paneb ke Thomasele lale) Tule, istu minuga hte pinki. (Lheb oma kohale, sest petaja Ojaviir on juba klassi tulnud (lonkab) ja, koputades kaardikepiga vastu pulti kutsub pilasi korrale. Thomas lheb 2 krvale.) Ojaviir: Tervist! Istuge! Nagu te vist kik juba teate, on prdumas uus leheklg Eesti ajaloos. Vene enamlased on vallutanud Narva ja on ohtlikult lhenemas ka Tallinnale. Kui me midagi selle vastu ette ei vta, on nad varsti ka meie koolis. Mina ei saa stta minna, sest minu jalg ei luba seda. Kuid t e i e, noored mehed Meie kttevideldud vabadus on ohus! Kommunismitont kib mda Eestit. Kuid meil on vhe ressursse. Meil pole piisavalt ei relvi, toitu ega riideidgi. Meie ainus ressurss on kodumaa poeg oma iidses vahvuses ja vapruses. Ja seetttu peab igaks

Autorid: Martin Eomois, Ardi Hundt, Aleksander Jorro, Allar Koitme, Birgitta Laanmets, Tarvo Niine, Martin Paberit, Arsi Pavelts, Jaak Viiroja, Jaak Volberg.

andma oma panuse...(viimane lause hbub mrasse, sest uksele on ilmunud keegi tundi hilinenud pilane) Hilinenud pilane: Vennad, meil on abi vaja. Eesti sjavkke on mehi juurde vaja. Praegu moodustatakse soomusrongi. Kik, kellele on hingelhedane omariiklus, jrgnege! 5 pilast tusevad, paigale jvad vaid 3 ja 4. 2 tmbab kaasa ka Thomase. 2: Tule ka kaasa! Thomas: (segaduses) Kas me vitleme kuninga eest? 2: Meie vitleme i s e s e i s v u s e eest! Thomas: (mtlikult, pooldavalt) Iseseisvuse?! (Prast mnesekundilist mtlemist jookseb teistele jrgi.) Oodake mind ka. Ka mina tahan videlda iseseisvuse eest! (Jookseb teistele jrgi) Klassi jvad vaid Ojaviir, 3 ja 4. Ruum hmardub. Kostuvad pssipaugud ja muu lahingukra.

IV etapp Tunnikell. Algab Ojaviiru ajalootund, kui klassi astuvad Thomas, 1 ja 2, 1 lonkab. Ojaviir: Tervitagem oma kangelasi, kelle mehetegude tttu on Eesti vaba ja on jlle vimalik jtkata koolitd. Istuge! pilased istuvad. Ojaviir: Vtkem siis kokku lhimineviku. Eesti vitu Vabadussjas vib pidada thtsaimaks sndmuseks eesti ajaloos. Sja lpptulemusena tunnustas Nukogude Venemaa tingimusteta igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja rahvuslikku piiri. Vabadussjas hukkus Eesti poolel le 3000 sduri, haavata sai ligikaudu 14 000 meest. Kige ohvriterikkamateks kuudeks Vabadussjas olid mrts ja aprill 1919, kui leidsid aset Luna-Eesti kaitselahingud. 1: (lbelt) Mida teie sellest ka teate. Teie kkitasite siin koolis. Rindel olime meie. Meie teame seda ohtu, mis meid varitses igal tunnil, minutil, sekundil, kui vaenlane oli meid rndamas. Teie ei oska seda isegi ette kujutada. Ojaviir: Jah, vib-olla testi. Kuid eestlased poleks vitnud seda sda ksinda. Me saime palju abi vljaspoolt: Soomest, Rootsist, Inglismaalt. Siiski, nd on kes vabadus. Meie nitasime, milleks eestlane vimeline on. 1: (vahele) Justnimelt meie, mitte teie. Ojaviir: Jah, vabadusvitlusest vttis osa 3000 koolipilast. Tnutheks vimaldab suurele osale neist Eesti valitsus nd tasuta hariduse likooli lpuni. 1:(Tuleb pingist vlja) Aga mida ma teen selle haridusega. Ma olen ninud s d a, kogenud o h t e! Koolist ei ole mul enam midagi saada. Ojaviir: (Lonkab talle vastu) Siiski peaksite te ppima! ppima, et ehitada les tugev Eesti riik. (1 lb kega, lheb minema, Ojaviir prdub klassi poole) Vabadussda li meile selleks eeldused. Alles nd saab iga eestlane leida telist eneseteostust. Ees seisab tulevik, kus eestlased peavad endast andma kik, et saada vrdseks teiste riikidega. Ojaviiru eelviimase lause ajal kuuleb publik samasugust ajanihke heli, nagu kahel korral varem on kuuldud. Mrkamatult jutakse aastasse 1940. Ojaviir: Kuid jllegi on Eestile muutunud ohtlikuks idanaaber. Seetttu ei tohi keegi kaotada eestluse vaimu. Venelased on slminud sakslastega mittekallaletungilepingu ja arvatavasti rndavad lhemal ajal meie riiki. Eesti on ohus. Etapp lpeb kurjakuulutavalt (vastav muusika). Ruum pimeneb. Sjamuusika saatel lahkub klassist 4.

Autorid: Martin Eomois, Ardi Hundt, Aleksander Jorro, Allar Koitme, Birgitta Laanmets, Tarvo Niine, Martin Paberit, Arsi Pavelts, Jaak Viiroja, Jaak Volberg.

V etapp Lava ees teeb koristaja oma igapevast td. Toetub harjale, ohkab. Koristaja (tidab jutustaja rolli): Prast seda tulid meie kooli aga teised ajad, mida tegelikult ei tahaks meenutadagi, aga kik see lks just nii. 1940. aastal sai meie koolist Tallinna 1. Keskkool. Uus kuri vim surus peale oma meelsuse ja vaimu (osutab klassile, mille ette on ilmunud sm Kulin. pilased istuvad kummargil pinkides.) Kulin: Ja loomulikult on keelatud teie valelikud, kodanliku meelelaadiga pikud. Eesti sotsialistlikus vabariigis peab kool olema kodaniku poliitiliseks kasvatajaks, teliseks kommunismi ehituse triistaks. Kik rahvuslik ja reaktsiooniline tuleb viivitamatult krvaldada. Kui koristaja jtkab, siis Kulin taandub lavalt. Koristaja: Jrgnes faistlik okupatsioon (ohkab veelgi sgavamalt) jlle uus meel ja vaim. (Publiku thelepanu peaks koonduma uuesti klassile, mida nd juhib keegi sjavemundris sakslane. pilased, kes justkui vahepeal tahtsid tusta, istuvad nd veel sgavamale). Sjavelane-petaja: (Hitleri vuntsidega) Teen teatavaks jrgmised juhtnrid, mille rakendamine praktilises ts ja eelkige ajaloo ksitlemisel toimugu viivitamatult! Ajaloos peab esile tstetama rassi ksimus. Eesti ajalugu tuleb vaadelda saksa ajaloo aspektist. Lahkub klassist. Koristaja: Jahhh. Lppes sda ja algas periood, mil jlle tuli igahele kasuks, kui ta vimalikult tihti hdis Hurraa! Stalinile tema... jah... noh... kangelastegude eest. Kuid siiski leidis aset ka midagi positiivsemat. (Klassis on parajasti vahetund, kui sisse marsivad tdrukud ja istuvad, tekitades klasis kaks tiiba) Koristaja: (naeratab) sna varsti nad siiski sbrunesid. (Paus) Mdus aeg ja puhuma hakkasid uued tuuled. Koitis pev, mil meie kool sai endale nime Gustav Adolfi Gmnaasium. (Ajanihe, patriootlik muusika)

VI etapp Just on lppenud tavaline koolipev GAG-s aastal 2001. pilased rgivad omavahel sellest, mis kodus ppida on (vabalt improviseeritav). Pessimist: Miks see koolis kimine kll nii raske peab olema? Oleme kui orjad. ... (improviseering vastavalt viimastele negatiivsetele koolimuljetele, mida peaks leiduma rohkem kui kll) Thomas: (lpetab nidendi, alguses oponeerib pessimistile, kuid jutu kigus astub teiste seast esile ja monoloogiga paneb nidendile sisulise punkti.) Thomas lahkub lavalt, hdes: Oota Karl! Ehk juame kuidagi kaubale! Ma tuleeeeen!