GAG 380 Nidend kirjutatud esitamiseks GAG ajalookonverentsil 2011.a, kooli 380. juubeli raames.

Autorid: petaja Inna Grauiniene, 12.c klassi pilane Elin Kurgpld. Materjalidena kasutatud ,GAG ajalugu ja H. Salu ,Lasname lamburid. Osades: Olevikus: petaja tnapeval vtab vabalt, naljatleb, ilmekas Klassis istuvad pilased pilane 1 pilane 2 Henrik Pinginaaber Tnapeva koolis, ajaloo tund. PETAJA (teeb tahvlile keerulist skeemi): Rootsi ajal, oli Eesti jaotatud kahe kubermangu vahel. Oli siis Liivimaa ja Eestimaa kubermangud. Ja neid juhtisid kindralkubernerid. (pilased jutustavad, ega pane thele) Nii, millal loodi meie kool? pilased igavlevad tunnis, ajavad juttu, magavad, tegelevad krvaliste asjadega, vahivad telefone. Keegi ei vasta. PILANE 2: 1631? PETAJA: Tubli pilane. Ja kes rajas? PILANE 1: Adolf. PETAJA: Adolf, Adolfi, milline Adolf? PILANE 1: Gustav II Adolf. PETAJA (hbuvalt seletab klassi ees hariduslugu): Ja kes oli vi mida tegi Skytte? Vga thtis, vga thtis..... pilased tagapool. HENRIK: Issand kll, miks me peame seda jama ppima? Ma ei lhe selle teadmisega kuhugi ehitama vi lenduriks. Mul ei ole kike seda vaja ju. PINGINAABER: Tiesti mttetu. No, on vana kool, vga tore. Iidsed seinamrid, vga tore. See on niikuinii igatepidi renoveeritud ja les pimpitud, et enam pole vahet. PETAJA: Henriiik, mis sa teeeed seal? Kas sa kuulad ka, mis ma rgin? HENRIK (muheleb): Ee, koolist? PETAJA (naeratab ja raputab pead): Tundub, et ma siis istun siia oma uhkele toolile maha, siin on vga mugav, vga mugav, puhkan jalga ja lasen teil ise lugeda. Ma polegi oma pehmel toolil nii ammu istunud ja kuna teil on veerand tundi veel aega, siis lugege raamatust lehekljelt 25 kuni 50 ise. Jrgmine kord teeme pisikese tunnikontrolli. Kolm ksimust. Kordamisksimustest. Klassis puhkeb lauspaanika. PILASED lbisegi: Tunnikontroll? PETAAJAAA, mismttes?! Ma ei oska! NII palju lehti lugeda! Jaa, see on ikka nii mahukas! I PETAJA: Pooled lehekljed on pilte tis, ilusad vrvilised pildid, mis seletavad teile vga ilusasti.

Nii, et kokku on umbes 10 lehte lugeda. PILASED (ikka lbisegi kisades): Aga ma ei jaksa lugeda! KMME? Teeme viis! Mul on arst! Ma tahan sma minna! rme ikka tee seda td! petaja! Kisa vaibub. Tagumine pink. PINGINAABER: No on tore, mingi miljon lehte lugeda, ndala aja prast ja juba t! Ma suren ra! HENRIK: Tead, elaksime me siis sel vanal heal rootsi ajal, kui koolis petati, ma arvan no nii umbes kolme ainet ja ajalugu ikka rohkem olla ei saanud, kui meil praegu. Mtle, peaaegu 400 aastat vhem ppimist... PETAJA: Ja Henriiik, tule sina nita siia, mis sa tnaseks tvihikust tegid. Ma jtsin kaks lesannet. HENRIK (kellel on tvihik ilmselgelt titmata, snab pinginaabrile): No ma ei vi, no oleks see Rootsi aeg, no oleks Valgus pimeneb ning klass jb vait. Pimedas asendatakse tnapeva klass ja pilased 17.saj. Tuled plema. Tnapeva pilased jvad varju vi lahkuvad vaikselt lavalt. Lava keskele valgusesse sammuvad kaks rootsiaegses rivastuses hrrasmeest. II Rektor Vulpius: ,, Mu noor kolleeg, lubage ma tutvustan Teile meie gmnaasiumi, Teie tulevast petamisepaika. Noor kolleeg isand Otius ( koogutab lipitsevalt) : Suurima heameelega, olen Teie tnulik kuulaja pealaest jalatallani- a capite ad calcem Rektor Vulpius( rgib thtsalt): Meie Reevel on kvasti kannatanud sdade ja muude Jumala nuhtluste all, kuid linn on seni kigest toibunud ja jalule psenud. (Hatab): Fluctuat nec mergiter- kigub, aga ei lhe phja. nnis kuningas Gustav Adolf tegi Liivimaal nnistusrikast kultuuritd. Ja(uhkelt) - meie Reeveli gmnaasium, see on psiv mlestusmrk talle. Kolleeg Otius: (noogutab aupaklikult): Otse loomulikult, seda muidugi. Vulpius: ( osutab kega akna poole) Nu aupaklik, tunnete nunnakloostri hooneid, praegust gmnaasiumi? Kloostriparki, Nunnavravat? Otius (ebalevalt): Eee, jaah..ikka no, nii Vulpius: Need hooned olid vga sobivad vaimu harimiseks. (viibutab nppu) Ja kasvatatagu noorsugu jumalakartusele ja vabade kunstide tundmisele. Sest siis vib ainult loota, et haridus jtab jlje kitumisele, mu noor kolleeg ! Tuleb veel ks kolleeg Saarius. Saarius: Oo, professor Vulpius, tutvustate uuele noorele Herr Otisele meie Haridustemplit. (naerdes kummardub Otise poole) Saarius: Kas teate, et sama saal, kus vagad neitsid omal ajal kanapraadi sid ja reinveini peale rpasid, kui abtiss neile piiblit luges ja plikadel silma peal hoidis- see on nd kooli kenam ruum, see on meie saal.

Otius: (naeratab abitult ja noogutab) Saarius: ( teiseltpoolt Otiust itsitades): Ja endised nunnakongid on muudetud professorite ja kolleegide elukorteriteks. Ainult et, keldrites valitseb thjus, sealt on nunnade veinivaadid kadunud, jaaa, kadunud Vulpius ( rahustavalt) No tasa, tasa, kolleeg Saarius. Astume meie edasi, ahjaa, muide, nete seal, kloostri hobusetallid on nd rektori ja petajate kasutada, nende sidu- ja ratsahobuste tallidena, nii, nii. Hrrased, astume edasi, vaatame ka meie hoolealuseid, kuidas neil lheb hariduspllul ( Lahkuvad) Lava paremas nurgas istuvad kaks noormeest, laual kuhi raamatuid, ise usinasti ninad pikutes. I pilane Gerhard (nutuselt): Johan, kuule Johan, kuidas Sul selle latiinusega, no kuidagi pea ei vta. II pilane Hermann (pea usinalt raamatus, pomiseb ladina keeles ): igitur, ra sega Gerhard. (thtsalt) Mina tahan elus edasi juda( pomiseb vahepeal jlle ladina keelt) I Gerhard : Mina likooli ei lhe, no ei huvita see latiinus II Hermann: No siis pi latiinuse asemel prantsuse keelt, see on vimalik. (unistavalt). Mina petatud mehena igatahes pean need keeled selgeks saama. ( thtsalt, ajab pea kuklasse ja Gerhardi poole) Higi ja vaevata pole kski t tiuslik. Mina tahan pastoriks saada. Teiselt poolt astuvad sisse rektor Vulpius ja noor kolleeg Otius. Vulpius (hardalt): Seal nemad on, meie noorsandid Kvartast, alles trkav rohi haridusepllul. Kolleeg Otius prdub viisakalt nende poole Otius: Mis Teil tna les antud oli? Hermann kargab psti ja vuristab: Rotterdami Erasmuse ,,Vestlustest I osa, saksa keele grammatikat, latiinuses grammatika, laulmises ( vaatab paberilt ) ,, Aurora coelum purpurat kantor Gallusele, rehkendus isand Himseliusele ja Vulpius: Tubli, tubli ja kolleeg, no kvartas on veel tegemist ja vitlemist ladina keelega, siin veel kreeka keele professoril pole suurt ettevtmist. I Gerhard(istub kssis, nina raamatus): Temme heidab kahtlustava pilgu talle ja lahkuvad krvale. I Gerhard . Sa phha issand, kus ma kartsin, et Hunt, see Vulpius tuleb. II Hermann: Kes? I Gerhard: Hunt noh, rektor Vulpius noh. (kargab psti ja seletab) Tead, seal ,,hundikoopas, seal tema ruumis noh, seal on tal Telliskopli metsadest pajuvemblad, see paganama valvur Johannes ti ja seal saab ,,seljasauna. On vist minulgi minek sinna.( tuseb, on vga nrvis) II Hermann: Oma s, oma s, mida Sina kisid seal Nunnakoplis lollitamas, ja Sina pead teadma ju, et lrmitsemine ja ongi karistus kes. Ja ma Sulle tlesin, et ra pese klma veega, SEE ON KEELATUD, karmilt kohe. Lugesid reegleid? Professorid tlevad, et siis on kopsuhaigus kohe kes

ja siis, oi, .. Gerhard (nutuselt osatab) Ei tohi, ei tohi, midagi ei tohi. Hiljaks jin ka veel, pean nd 2 ri trahvi maksma ( elavnedes) Kuule, laena, ah, no rikese kasvi Hermann: Mine nd, paari valget Gustavit ei taha vi, mul pole, oma viga, aja jalad hommikul varem psti Gerhard: Siis vist tuleb kll Telliskopli vitsasaun Hermann ( veidi lohutavalt): No pi Taaveti psalmid korralikult phe, ehk psed. pi need viis phe ja korralikult I Gerhard: (hatab) Taaveti psalmid ka veel, mida.., viis, heed ju hiiglama pikad.( haarab ktega peast) Lahkuvad. Lava pimeneb. Laval teisel pool kige vanemad, prima pilased Alhard ( noor lbe rtlivsu, lamaskleb laua taga) : Oo, veel veidi ja minust saab haritud mees. Rtelkonna pidudel vaadatakse minu poole aukartusega, minu mber parvlevad kige ngusamad aadlineiud. (tuseb psti ja edevalt saali poole) ma pean soravaid knesid, ladina ja kreeka keeles. Kik imetlevad ja tlevad: See on noor Rennenkamp, tema on Tallinna Gmnaasiumis kinud, tema on petatud mees. ( Seisab uhkes, unistavas poosis, silmad suletud, ngu taeva poole) Garlieb ( teine primus, irooniliselt): Ah Alhard, Su koolitee on tis karisid, lpeta enne ra. Haridust soovib Su papa, h Sina ja petatud mees. Alhard( istub solvunult, kuid uhkelt) : Kll ned veel Garlieb: No, ladina ja kreeka keel Sind ei huvita, moraalipetusest, h Sinu puhul, naerma ajab. Retoorika ja matemaatika ka. Sinust saab petatud krtsipapa, seal sa istud. Krts see on sinu Vergilius, Erasmus ja Isikrates. Ja Sinu krtsikaklused Alhard: No kisub mind vahel sinna jah, eriti kui papa suurem rahasumma tuleb. Sinu vanamees on Suurgildist, Sina ei saa aru, sellest vabadusetundest,( itsitab), siin linnamride vahel oled istunud ju kivide peal. Garlieb: No kus nd tuli lvi misast! Phh! ( vaatab Alhardi poole,muiates) Nonoh, krtsipriimus ja mk on Sul ka kaasas. Mees Sa mngid ohtlikku mngu, Sa tead, see ON KEELATUD Sisse astuvad rektor Vulpius , kolleegid Otius ja Saarius, Alhard peidab mga. Vilpius: Siin on meie kooli krgeim klass. Siin noor kolleeg on teile, kui kreeka keele professoril suur tmaa. Saarius: Nete seal nurgas on kena raamatukapp nunnade prandus. Osa kiteid veel kloostri raamatukogust. (uhkelt) Klooster vi gmnaasium ilma raamatukapita oleks nagu kindlus ilma relvakoguta. Poisid istuvad selg sirge, Alhard veidi lodevalt. Otius: Noorsandid, mida tudeerite oma stuudiumis? Garlieb: (kiirelt psti): Teoloogias Knigi ,,Positiivne teoloogia, filosoofias loogika, fsika,eetika,

matemaatika, ajalugu, geograafia, igusteadus ( vib paberilt vuristada) Vulpius: Ja keeled.. Garlieb (vuristab): ladina keel, prantsuse keel, saksa keel, heebrea keel Otius: Oo, heebrea keel, vga muljetavaldav! Vulpius: Oh kolleeg, sellega on mned probleemid, nimelt mnede rtlipapade arvates on see , kuidas nd elda, tnapeval kasutu vi nii. Ja saate aru ( veidi ebalevalt), nad on ppemaksu suhtes mjukad, oleme vhendanud heebrea keelt ja tstnud matemaatikat, ja, jaa.. Saarius (unistavalt): Aga poeesia., koos ladina ja saksa vrsimduga, loogika ja ajaloos kogu kultuura ja kirikuajalugu ja dispuudid filosoofias, milline stiil. See on haridus, vot see on haridus Vulpius (astub Alhardi juurde) Noorsand, kas tsiteeriksite mulle Cicero I knet ( stib end mugavalt kuulama) Alhard( loivab psti, kuid ei tule sealt midagi): Mmm, teate, mmmm, Cicero, mmm Otius( ebalevalt): Ehk olete tudeerinud Homerost. Alhard: Aa, Pomerost, ei tea vist. Vulpius (kurjalt): Nete, kolleegid! Kui hanesulg vgisi pistetakse misast toodud rtlivsu srmede vahele ( viibutab npuga Alhardi nina all), kui teda sunnitakse ladina keelt ppima ja koguni selles keeles knelema, kui talle tahetakse kreeka keele grammatika alged selgeks teha- kas see on ebaloomulik juhtum, ah ( prdub kolleegide poole) Saarius ( vga leolevalt, seistes teisel pool vi samuti Alhardi nina all): Muidugi ebaloomulik, see Jrvamaa parunivsu, nemad viks oma jahikoerte, hobuste ja teenijameestega metsas jahti pidada ja unustada koolitarkus.( Itsitab) Kas niisugune tahab grammatikat ppida vi muud peenemat. Igatahes saatus soosib lolle fortuna favet fatuis! Alhard( ritab psta, mis psta annab): Ei, ei, ma tahtsin elda, kuidas see oligi Homeros, ma tean kll Vulpius ( rgatab): Vait! Noored rtlid on meie koolile enam hukatuseks kui uhkuseks (hvitav pilk Alhardile), nad ise peavad end muidugi uhkuseks. Jajah, Telliskopli vemblad ppeabinudekapis on kooli distsipliini phi. Ainult hdakorral muidugi (pilk Alhardile) Otius: Mis Telliskopli vemblad? Saarius: Vaadake kolleeg, kui mni mees pidi niteks reedeks tki Vergiliuse eepose II laulust phe ppima aga ei saanud hakkama. Aga laupeval kapi ees luges sorinal ette. Appi tuli maagiline kapp ja selle kiirgus. Teist aitas see Taaveti 96-st laulust kolm salmi phe ppida. Otius: Kuidas? Saarius: Ainuksi teadmine, et rektori kabinetis on vemblad olemas, on kuldavrt asi, aitab poisse retult palju nende ppets. ( viskab pilgu Alhardile)

Alhard( seisab, pea maas) Vulpius: Tsiseid ja ttahtelisi poisse tuleb pastoraatidest ja kaupmehekodudest ja Suurgildist Otius ( thtsalt ka). Ma arvan jah, et nendele kombekatele noormeestele vi vhemalt nende vanematele on hariduse thtsus arusaadav. Gerhard vuristab usinalt aga midagi ladina keeles ja kik kolm professorit noogutavad heatahtlikult. Otius (entusiastlikult poistele ja publikule) : Mina olen uus kreeka keele professor. Me hakkame ppima Demosthenese ja Isokratese kirju ja tutvume Homerose ja Hesiodose tdega ja Cicero, oo Cicero ja Ovidius ja Cornelius Nepose td ja antiikmtoloogia levaated ja ladina keele harjutuslesanded ja oo, ma jumaldan juba ette teie knesid ja luuletusi kreeka keeles. Saarius: rge unustage kolleeg, veel pilaste jumalikud dispuudid gmnaasiumi aulas, seda naudib ka kohalekutsutud linnakodanikkond Kik seisavad ja vaatavad kaugusesse. Kuskilt tuleb( vib varem lindistatud, vanaaegses toonis, vib ka muusika taustana olla)) : Kooli lesandeks on kaotada vaimupimedust, toorust. Seda enam on koolil, selle professoritel, kolleegidel, pilastel ja spradel phjust td teha, et ndsa kuninga soovi kohaselt hariduselu siin linnas itsele viia. Muusika Pimedus

PETAJA: Sosoh, kas isand Henriiiikul oli ka hea uni? Mis sa ngid seal? HENRIK (pisut segaduses, vaatab enda mber ringi): See, et... Et...Ma ei teinud midagi, ma ei maganud. PETAJA (naljatledes vehib pastakaga): Vi nii, kas vtame vitsakimbu vlja nagu vanasti? (Henrik ei vasta midagi, on revil ja uurib olukorda, petaja jtkab jutuga) Ja ega vanasti oligi, kui ikka sna ei kuulanud veti malakas ja hdaprast anti le turja. Kik pidid igasuguseid salme ja jutlusi phe ppima, veel ladina ja kreeka keeles. Kes ei osanud, aiaiaiai, sellel lks kurjasti. Sest koolis ppimine oli ikka uhke vrk. Lpp.