Eesti Vabariik 90 Nidend on kirjutatud Eesti Vabariigi 90.

aastapeva puhul, phirhk on GAGi ajalool, GAGi ppursduritest Vabadussjas, sndmustest kooliajaloos antud perioodil. Autor: ajaloopetaja Inna Grauiniene. Kasutatud on materjalid: A. Gailiti ,,Nimed marmortahvlil", ,,GAG ajalugu" , vilistlaste mlestusi.

Klassiruumis istuvad poisid. Jutustaja: See oli hiljuti mdunud sajandi esimesel veerandil, tpsemalt 1917.aasta veebruaris, kui varises maad valitsenud vene tsaaride vim ( Seatud paari pingiga klassiruum, pilased. petaja tegelasena lisandub hiljem) Jutustaja:Akad. Paul Ariste mlestustest: Sgisel 1917 lksin Nikolai Gmnaasiumi esimesse klassi. Klassis oli eestlasi, venelasi, juute, ltlasi, poolakaid, rootslasi. Tiesti rahvusvaheline seltskond. petus oli venekeelne, kuid polnud keelatud omavahel knelda emakeelt. I 1.poiss: Maateaduses proua Nipman andis tna ju tundi eesti keeles. 2.poiss: Jaa, jaa, kus mnele ei meeldinud alles! Muudkui nitevoo ne ponimajem? Ja siis proua snas, et Nikolai gmnaasium jb eestikeelseks, et mindagu siis le teise kooli, kes eesti keelt ei mista. 1.poiss: ( uhkelt) Seda Sa ka vist ei tea, et eesti keelt petab nd ka pastor Rudolf Hurt. Tead, selle kuulsa Jakob Hurda poeg, tead ju! No ikka meie, eesti keel! Ja mingu sinna Aleksandri kooli , kui ei mika seda eesti keelt ikka. 2. poiss ( noogutab kaasa, ikka thtsalt) : Jaa, jaa Jutustaja: Rahvuslik iseteadvus oli tusuteel. Sna ja mttevabaduse ilmingud, vaidlused Eesti tuleviku le, avaldusid vahel vgagi temperamentselt. Eriti enamlaste vaadete le, neid oli kll koolis ksikuid, kuid nad olid seda sitkemad vaidlejad. II vaatus Klassiruumis prnitsevad ksteist koolipoisid( nii 3 -4 poissi) Tuleb petaja p. Orav: Ja miks siis teie, poisid ei ole hommikupalve tunnis? Artur: Jime sugu hiljaks. Orav: Ja sina Pulner? Jaan Pulner (trotsivalt): Mina ei ki sellises tunnis phimtteliselt Orav: Mis phimtted need on, armas Pulner, mis seda kll keelavad? Jaan: Usk on oopium rahvale, ma ei pea seda igeks. Orav: No kuule hbematu, vi sina koolitsura tahad mul ka juba rahvas olla! Ei, koolipoissi ei igusta veel kski phimte rikkuma koolikorda. Selle eest saad sa karistada, marss tundi. (Lahkub) Artur(pilgates) Sh sulle kooki moosiga, Pulner! Jaan(pahaselt): Peldikusse poen homme hommikul selle tunni ajal, tulgu sealt nuhkima, igavene buruijmm. Verner: Ah sinna poed ja kummardad seal oma Lenini pilti. Jaan: (hoiatavalt): ra teota trahva juhti.

Verner: Ei salli ma neid enamlasi, ega nende Leninit, pane see enda krva taha va pisike bolevik Jaan( rind ieli ja tigedalt): Ei taha jlle MINA oma ksi mrida buruiga. (Vahivad nagu tigedad kuked. Seejrel vaikselt taanduvad.)

Jutustaja: Eesti elu ja eesti koolielu arenes seitsmepenikoorma saabastes. Tuli oktoobripre ja enamlaste vim. Poliitilise elu taevas oli snge, sest korralagedus Venemaal j a enamlaste vim segas meeli. Mis meie rahvuslikud poliitilised tegelased mtlesid vi kavandasid, see ei ulatunud koolipinki. Pinge vaid psis.

III vaatus Johannes, Artur, Liidi ja Jaan jalutavad talvises rivastuses, jutlevad Johannes: On alles vedamine, et meie kooli juures see Tornide vljak on ja see liuvli. (Uisusammul) Siuh-suh, onju, Liidi. Liidi(hbelikult): Ja, ja ma kutsun teinekord veel klassidesid Johannes(tgamisi): Ja siis paariline ikka Arturile ka, muidu passib niisama Artur( mrgates seinal teadet): Poisid, vaadake, mis siia on riputatud? Seisatuvad ja loevad (ks kva hlega): ,,Manifest Eestimaa rahvastele Liidi: Poisid, kas ma saan igesti aru, et me. Artur: Jaa, me oleme iseseisvad! (Hetkeline vaikus) Liidi: Oi, ma jooksen koju, teatama, ma lhen.( Jookseb ra) Johannes: Oota, Liidi, oota. (Lahkub Liidi jrel joostes) Artur (jb mtlikult seisma ja kordab siis vaikselt.) Meie oma riik, oh Sa poiss! Jutustaja: Paul Ariste 24.veebruaril lksime kooli. Seal eldi,et mingu me Raekoja vljakule vi kirikusse. Lksimegi siis kooli krvale Issandamuutmise kirikusse. Rahvast oli sna palju. Ette loeti Eesti Vabariigi vljakuulutamise teade. Uskumatu asi oli sndinud. See heameel ja suurustunne ei kestnud kaua. Varsti olid sakslased Tallinnas. Algas saksa okupatsioon IV vaatus Klassiruum, pinkide taga toimetavad vaikselt paar koolipoissi. kki tormavad uksest sisse rritanud klassivennad. Johannes: No korrat! See asi on nd hull kll! Aleks ( tstab imestunult raamatu kohalt pea) : Mis sul juhtus? Pris sda lahti vi? Johannes: (osatab) Sda, sda.. Sina jah tudeeri siin Kuradi sakslased ja nende saksmannide ninad sealt saksa koolist on ka nii psti, ise kuulsin, meie kohta visati ,,mats Ja teate, ise ngin, kuidas ks saksa proua riputas lilli kaela hele saksa sdurile ja musitas voorihobust: ,,Oh kallike, armas, ehtne saksa hobune ( Tammub nrviliselt ringi) Paul ( teine tulija) : No mida siin imestada. Iga nurga peal on selle Saksa kindrali, mis ta nd oligi, ahjaa, selle Seckendorfi ksud: (matkib irooniliselt) : ,,Mina keelan ja Mina ksen! Artur: ( teine klassisolnu): No kas meil koolis parem lugu on? Kas see on eesti meeste kool? No ega ma kll sellest Nikolainimelisest ka vaimustuses olnud. Alles nagu muutus midagi, oma eesti keel lubati ties mahus ja aga nd.uus direktor Annusson saadeti minema,

liiga sirgete eesti nudmistega vist, kuulge, palju meil neid eesti petajaid ldse veel on, no kui palju, elge? Johannes: Jajah! Isegi maateadust tudeeri saksa keeles, muudkui ,,Prliin ist eine(kik koos) kroosse tatt. Aleks: Ja see mutike, see saksa keele oma , see imeliku frisuuriga, see Kohvikannu moodi. Paul: Ja ladina keelt tambi 9 tundi ndalas, vahel kaks tundi jrjest, nagu mingi roomlane, eesti keelt mhkugi. Eesti keel olevat popsi keel, saadanas, poisid, rme lhe sinna tundi enam! Sisse tormab suure kisaga Verner. Verner: Mehed, nd on kll hull lahti! Aleks: No Verner, pidid voorimehe alla jma vi? Verner( erutunult): Nad, (hingeldab)nad vtsid meie uue ilusa vimla ra. Johannes: Kes? Knele inimese moodi nd. Verner: No need, sakslased, noh! Teevad meie vimla hobusetalliks. Noh olime Adamsoni poistega seal, kui tulid, ks leitenant vehkis seal ratsapiitsaga ja karjus meile veel: ,,Heraus! Heraus! Kojamees veel tles midagi, aga see: Es gibt keine Estland gmnasium, es gibt nur Militrverwaltung Ja ajasid hobused sisse. Johannes( vihaga irvitades): No mis ma rkisin, ongi hobused siin ka platsis. Aleks( imestades): Aga meil peaks praegu ju hommikupalvetund olema? Pastor Mohrfeldti polegi veel? Artur: Poisid, ma kui klassivanem teen teile ige ise selle palvuse, teen jah ise he vrt palvuse! Aleks(ebalevalt) Sina, aga.. Teised on aga kohe nus, vttes teatraalselt kohad sisse Artur: kirves on pandud puu juure klge. Iga puu, mis ei kanna vilja, raiutakse mahaJumal ei lase htki puud, mis ei kanna vilja, kasvada taevani. Niisugune vras puu raiutakse maha. Verner(sosistab naabrile) : nagu sakslase vim. (Palutakse oma maa ja rahva eest..) Aleks (vaatab ukse poole ja hata : Oh sa , poisid Rektor Tantzer! Kohale tormab rritunud uus direktor Tantzscher, tema jrel alandlikult ks baltisakslasest petaja, kigupealt tlkides. Tantzer: Was ist das? Mis siin toimub? Klassivanem? Mis? Ma ksin mis? Kes lubas? Kes Organiseeris? Artur: Palvetund, herr direktor, oma arusaamade jrgi. Tantzer: Mis? Mis arusaamad? Mingeid Estlandi arusaamu pole. Kas teie mitte teadma, et nd koolis teine vaim valitseb, nimelt korra ja karmi distsipliini vaim. Kas aru saama? Nuuh? Ordnung peab valitsema ( T. vehib rritatult ktega) Vaikus Rektor tammub mber poiste, lausa jllitab mnele, eriti Arturile nkku. T. prdub he poisi poole: Wie heist du? Poiss( kiirelt, lipdlikult) Ich heisse Ilmar Kahsemetz, st. Birkenwald. Artur(osatavalt): Kuradi kadakas, kus Kasemetsast sai peen Birkenwald. T. nagu ussist nelatuna, torgib jalutuskepiga Arturit. Tantzer: Kes lesssitama? Kes? Teie nimi olema? Artur: Artur Herodes, herr direktor. Klassivanem.

Direktor rritub tugevalt, rselus, npitsprillid kukuvad, Artur astub ,,Tahtlikult teadmata peale. Tantzer: Vlja! Heraus! Koolist heidetama vlja! See Herodes lahkuma, kohhe! Jutustaja: 1918 aasta. Neli aastat kestnud ohvriterohke maailmasda oli lppenud. Saksa okupatsioonived olid kiiruga lahkumasTallinnas hakkas tegutsema eesti Vabariigi valitsus. Paul Ariste meenutab Papa kutsuti Kaitseliitu, aga papa ei linud. Ta tles, et pole kunagi kroonus olnud, pole htki pauku pssist lasknud, ega taha vana mehena hakata harjutusel kima. Mamma oli pessimist. Ega see riik kavva ei seisa. Venemaa vtab niikuinii ra. Jutustaja: 28.nov. algas vabadussda V 1918.a. detsembrihommik. Klassi tulevad pilased, kes arutavad pevapoliitikat. Aleks: Minu vanem vend juba lks stta enamlaste vastu. Ma tahaks temaga hes minna, kuid kas vetakse? Olen vist liiga noor. ( Seisab nukralt) Gunnar: Kllap sind vetaks. Sa ju oled sna tugev ja mis peaasi, sinus on seda eesti mehe vitlusvaimu. Aleks: Kuid kas jtta maha koolipink, haridustee.?(ohkab) (Prdub kki kogu kehaga Gunnari poole ja ksib tunnustavalt) ,,Ootand nd Gunnar, aga sa oled ju rootslane, Gunnar Ambrosius. Ja sa lheksid.. ja sa annaksid elu Eesti eest,..Gunnar? Gunnar: Mis, mis thtsust sel, ja ldse, vaenlane tuleb, kaitsma peab, kes siis veel? Klassi siseneb petaja Orav. Orav: Tervist! Istuge! Nagu te vist juba teate, on prdumas uus leheklg Eestimaa ajaloos. Vene enamlased on vallutanud Narva ja on ohtlikult lhenemas Tallinnale. Kui me kik, meie, Eestimaa pojad midagi selle vastu ei vta, on nad varsti ka meie koolis. Mina panin oma nime juba kirja, lhevad direktor Kuusik, petaja Peet, ja veel teised. Kuid t e i e , noored mehed, meie kttevidetud vabadus on ohus! Meil on vhe ressursse. Meil pole piisavalt relvi, toitu ega riideidki. Meie ainus ressurss on kodumaa poeg oma iidses vahvuses ja vapruses. Me peame andma oma panusemeie lemjuhataja Laidoner prdus abipalvega meie poole, et vaja on julgeid noori, kes asuksid soomusrongidele ja astuksid meredessantpataljoni ( viimane lause hbub mrasse, sest uksele on ilmunud keegi tundi hilinenud pilane) Hilinenud pilane: Vennad, meil on abi vaja. Eesti sjavkke on mehi juurde vaja. Praegu moodustatakse soomusrongi. Kik, kes(vakatab ja tormab tagasi. Tema jrel poisid. ) petaja Orav seisab mtlikult ja vaatab aknast vlja. Taustal muusika. Klassi tulevad ebaleval sammul kaks nooremat koolipoissi. Pikem poiss: Mina lhen ka, igatahes. Lhem poiss: Ei tea, kas vtavad, sa veel ju kolmteist Pikem: (otsustavalt): Lhen, lhen koos venna Aleksiga. petaja Orav mrkab poisse ja ksib imestunult Orav: Noored mehed, mis muret? Pikem (algul ebaledes ja siis juba otsustavalt): Mina, ma. Kus siin kirja saab panna? Orav: Mis kirja? Pikem: Stta. Ma lhen ka stta.

Orav: Ah niisugune soov siis. (paneb poisile ke lale) Kui vana Sa oled? Pikem: (kiirelt ja kvasti): 16 tis ikka, petaja . Orav: Vi 16. ( Taganeb ja vaatab poissi ) Orav: (naeratuse ja kergendusohkega): Ei saa me riigist jagu, kui meil sellised koolipoisid on. Ei saa! Stta? Ma arvan, et sinusuguseid vapraid on meil siin koolis, linnas praegu vaja, oled siin toeks. Lahkub poistega VI Jutustaja: ( taustal ppursdurid tegutsemas, relvi ppimas kogunemiskohas). Eesti koolinoorus oli algavas vitluses kige optimistlikum ja entusiastlikum. Tallinna koolipilaste pataljon asus Narva maanteel Beljajevi gmnaasiumi ruumes, praeguse Viru juures. Seda maja enam ei ole. Kooliruumid olid kasarmuks pris kohased. Tallinna koolipoiste pataljoni poisse hti ,,peedudeks, miks, - see on senini teadmata. ppust juhendav leitnant ( nitab vana Vene sjave pssi ja pilkavalt): Kuulake nd, te professorid. Pss on tulejul ttav masin, seda peab oskama ksitseda, sest muidu muutub ta kasutuks ja ohtlikuks kandjale ja lhedalolijatele. ( Poisid proovivad ebalevalt ) Leitnant: (Selgitab Madseni kergkuulipildujat) Ja poisid , kord on kva, arusaadav! Oleme sjas. Hugo: ( le la Aleksile) : Ei mina usu sellesse masinasse, kui ikka vaenlase tormijooks tuleb, siis.jookseb veel kokku, vi lheb tuliseks. Harilik pss ikka kindlam, kiirem ja tabavam. Aleks: Aa mine Sa, see Madsen ikka uuem ja vgevam vrk. Vaat kui pssilukk trgub, . Leitnant: Nii Hugo, siin on Su pss, suurem asi ta kll pole. Lukk natuke logiseb, aga muidu ttab. Pahem lugu on aga see, et tal ei ole rihma, pead hakkama teda nriga kaelas kandma, terves arsenalis polnud polnud enam pssirihma juppigi. Jutustaja: Varustuse hankimine tolleaegsetes oludes oli suur ja raske lesanne. Koolipoistel oli esialgu riietus nagu kellelgi juhtus olema, eriti korralikke jalatseid oli raske saada. Mned lootsid , et neid antakse sjavest ja tulid vlja kergete kingadega. Nii mindi stta.. Leitnant(jlgib poiste askeldamist) : Poisid on kll rohelised., koolipingist tulnud. iget ppust ju pole. Kuid kll lheb korda. Kll rindel pivad juurde. Jutustaja: Ja nii nad olidki valmis, valmis minema vaenlase vastu, kellel olid suurtkid, rasked kuulipildujad, luurelennukid. Leitnant( jlgides pilguga poisse): Polkovnik Tnisson tuli teatega rindelt. Olukord mjus masendavalt. Kogu rindel oli oli tal vaid 4 Maximi, neist 2 parajasti Rakveres paranduses. Orav ( astub tagaplaanilt ette) : Jajah, Viru rinde juht Tnisson snas veel, et vanadel aegadel, vitluses orduvendade vastu, eldi, et tapleme seni, kui on psti veel pkapikkune poiss. Praegu paistab rindel olevat nii, et oleme vlja judnud poisteni. Kus on meie mehed? Saatke mulle rindele mehi.. Tulid koolipoisid Mingi taustamuusika peaks nd tulema.

VII

Jutustaja. Iseseisvuse vljakuulutamise aasta hakkas lppema. Jrgnes aasta, mis sai Vabadussja aastaks. See on koolinooruse ajaloos ks hiilgavamaid leheklgi. Need ,,jtsid ja ,,peedud klaarisid ka sjapidamise ja ppet veel peale selle. See tundub ju tohutu koormusena, peaaegu ebainimlikuna, dramaatilisenaNad olid noored, pris noored. Hugo( tuleb ette) : Me saime mundri lpuks, tumehallid kalifee pksid, frenti, lamedad inglise kiivrid, ja veel nrsaapad, millised apsatid veel! Vead mda tnavat korra ja kui tnav kajas metalselt. Johannes: Algul oli ikka vljangemises sant tunne kll. Eriti veel ,kui ngime soomlaste tulekut. Eeskujulikult riietatud, jranahast valged mtsid, hbehallid poolkasukad, punased saapad. Hugo: Nojaa, tlesivad veel, et kahju, et teil ei kanta sjaves mundrit. Meil pold ju alul.. Aleks: Aga muidu sitked mehed, tlesid: ,,Ega nd tule muud kas rinda rist vi kuul, naljatasid veel Verner: Jaa, tlesid, kas himud ei pea mitte kokku hoidma, kui hda juab ktte? Et kui lheb lmaks, virutame koos, nii, et tuiskab! Aleks: Meil oli eriline lak, roheline kuusk sinisel alusel, mber sini-must- valge kant. Johannes: Kui liikusime koondrivis kogu pataljoniga, olid meil oma laulud. No niteks meie pataljoni lemast leitnant Ernst Leithammelist ,,Pataljoni ees kis kaamel Kaamli seljas Ernst Leithammel Ta-de ritt ja uhhahaa Viskas solki kapaga, Hommikuti lbi lohvi. Anti tammetrust kohvi Ta-de ritt Verner: Ega ta solvunud, ta oli poiste poolt lugupeetud. Oli ka salme vngete snadega, noh lemuste ja enda kohta. Kui pataljoni ees kis hobu, siis on selge, et eesti keeles polnud sellele muud riimi kui ,,tobu. Pataljonilem hobuse seljas ainult muheles. Artur: Kui linna psesime, lksime vimalusel ikka Kaarli puiestee sjaveorkestri ,,platskontserdile ehk meie keeli ,,plrtskontserdile, seal sagis rahva hulgas rohkesti ,,peedusid. See oli ttarlastega kohtumise koht. Hakkab laulma ,,Singeri masin taustaks. Poisid taanduvad kokku vi hte nurka. Parem hmaruses. Jutustaja: Palju eeltoodust vib tunduda lbusana ja muretuna. Sda aga kis samal ajal julmalt ja nudis ohvreid, ka noorte hulgast. Noori ei peetud pidevalt rindel; nad lksid ksikute peratsioonide tugevdamiseks soomusrongide dessantmeeskondadesse ja mujale. Nad lksid ja tulid. Siiski mitte kik Lavale tuleb ksinda Hugo, taustaks vaikselt mingi vabadussja laul. Hugo: Kas teate mis on lahing? Tna ngin ma lahingut, oh prgut. Krvaltvaatajale vib jda mulje, et soomusrongilt lahingut pidada on mugav ja ohutu..( ohkab ja jtkab siis juliselt) Lahingutes oli soomusrong alati lagedal. Melda tuli ja otsustada kuulide vingumise ja pommide lhkemise mras, krvad lukus. Lund ja mulda paiskus maast nkku, pea kohal lhkevad rapnellid. ( Taandub pead langetades tahapoole)

Ettepoole astub Verner. Verner: Mu sber langes, me olime hes pingis istunud kolm aastat. Kohkumatu kui lvi , sja algusest peale kik lahingud kaasa teinud. Hulljulge oli, ta vis pss kes kuulirahe all jalutada ja ise snus, et need punased nadikaelad ei saa ammugi pihta. Ja tles veel, et tahaks nha, kuidas teda maetakse ja kuulda Chopini leinamarsi helisid ja et siis kartet teeks samal ajal punastele lbusaid helisid. Ta maeti .( taganeb) Artur: Ega kik Narva all meid hea pilguga vaadanud. Kuulsime: ,,Vaadake nolki, lheb sda pidama roigas seljas. Sajatati, kll teid kuradeid kiki tapavad punased, kit saate Kit ei saanud. Vaivara all pidasime oma esimese lahingu. Venelased ldi puruks. Jrgnesid uued ja uued lahingud, pidasime vastu, kuidosa meist andis oma elu. Jutustaja: Aga kool ja mis sai ppimisest? (kshaaval poisid tulevad lavale ja rgivad) Hugo: Ausalt eldud, see muidugi kannatas, ppimine, ma mtlen. Vhemalt paaris viimases gmnaasiumi klassis, kust olid prit enamik ,,peedusid. Kuid ppet ikkagi kis. Artur: Juhtus ka niisuguseid pevi, kus kogu klassi koosseis oli kohal. Tavaliselt leidus aga alati teatud arv neid, kes olid rindel vi pataljoni teenistuses kodulinnas. Tuldi ja mindi. Kuidas teenistus vimaldas. Verner: No koolipoisid ikka koolipoisid! Teenistust kasutati ka ettekndeks, kui polnud end lesanneteks ette valmistanud, vabandati ja lahkuti tunnist, et mitte vastata puudulikult. Kuid need oli ikka harvad juhud. Tahtsime ikka ju lputunnistust. Aleks: Mni ikka oli hku tis ka, ikka rindemees. Selle korraga oli tegemist, ikka vga teisest kohast olime tulnud, ikka vga teisest Johannes: Koolipoisid jah koolipoisid, meil ka oma laulud olid ( kik koos) Mis kahju mul, kui ma ei tea Mil aastal kaotas Ludvig pea Vi millist sorti paberossi Tmbas Friedrich Barbarossa Artur: Need laulud ei takistanud ppimist, kuigi olude tttu teadmised ei vastanud pdmistele. Ei usu, et tsised pedagoogid meie pingute le vaimustust tundsid, kuid kllap nad olid meie olukorrast teadlikud ja et isamaa antud olukorras nudis oma osa. Johannes: Vahel li nooruslik uljus ka muidugi le pea, ikkagi sjas kinud mehed ja kui sattus veel petaja, kes polnud n. pssirohtu nuusutanud, kuid kik laabus. Verner: Hinded pandi ikka teadmiste, mitte sdurlike omaduste eest. Las sber Herodes jutustab Artur: Nojah, tulime otse soomusrongilt eksamile, panime ksigranaadid ja pstolid koolipingile ja olime valmis teaduslikuks vitluseks. Johannes: Jaa, kui selgus, et vastaja sjaves tegeles kahuriga, jrgnesid ksimused niteks ( teeb petajat jrgi) fsikas seniidist ja asimuudist, seda pidi ju artillerist teadma ometi.

Aleks: Ja kui siis saabus kevad, kis igamees, kuidas teenistus lubas, oma tunnistust ra toomas. Ei aktust, ei pidulikkust. Vaikselt hakkab muusika (?) mngima, poisid taganevad. Jutustaja: Ja kellele seda tarvis oli vi kes sellele mtles. Kuigi oldi esimesed abituriendid sellest ajaloolisest ppeasutusest telises Eesti Vabariigis. Sda kis edasi. Millal see lppeb, seda ei teadnud keegi. Kuidas see lppeb vi vhemalt lppema peab, selle kohta valitses aga selge teadmine. Selle nimel andsid oma panuse need noored inimesed.

Kasutatud materjalina: A. Gailit ,, Nimed marmortahvlil P. Ariste mlestused A. Kuusiku mlestused Vilistlaste mlestused