EMHI ilmakaardi anals:

Juhend pilastele
Pille Roosaar, 2012

Krgrhkkonna kese
Vaata isobaaridel asuvaid numbrilisi vrtusi (Joonis 1).

Joonis 1 Krgrhkkonna keskme mramine

Kui rhkkonna keskpunktis on hurhk krgem kui servades, on tegemist krgrhkkonnaga.

2

Madalrhkkonna kese
Vaata isobaaridel asuvaid numbrilisi vrtusi (Joonis 2).

Joonis 2 Madalrhkkonna keskme mramine

Kui rhkkonna keskpunktis on hurhk madalam kui servades, on tegemist madalrhkkonnaga

3

Ilm krgrhkkonna alal

ldjuhul selge ja rahulik ilm, minimaalsete sademetega. Kuna tegemist on kuiva huga, on tulemuseks kas vga madalad (talvel) vi vga krged hutemperatuurid (suvel). (wikiHow)

Ilm madalrhkkonna alal

Valdavad on tusvad huvoolud, milles hk krgemale kerkides jahtub ja selles olev veeaur kondenseerub - seetttu on tskloni piirkonnas taevas pilvine ja esineb sademeid. (MetLink)

Klm vi soe antitsklon

Suvised parasvtme antitsklonid on soojad, kuid talvised on klmad.

Suvi ja talv
6

Soe front ja selle mju ilmale

Soe front on ilmakaardil kujutatud punase joonega, mille peale on asetatud poolringid (Joonis 4). Poolringid on suunatud jahedama hu ja liikumissuuna poole. (BBC)

Joonis 4 Soe front

Sooja frondi lhenemisel hurhk langeb, tempeatuur tuseb ja tuul tugevneb. Taevas on pilves ja sajab. (Mrk, 1970)
7

Klm front ja selle mju ilmale

Klma fronti thistatakse kaardil sinise pideva joonega, millele on kantud kolmnurgad (Joonis 5). Kolmnurga tipud on suunatud sooja hu ja liikumistrajektoori poole. (BBC)

Joonis 5 Klm front

Kui klm front mdub, muutub ilm klmaks ja selgeks. Vib esineda viksemaid sajuhoogusid. (Met Office)
8

Tskloni soe sektor

Tskloni soe sektor jb sooja frondi taha ja klma frondi ette, seega nende frontide vahele. Talvel on soojas sektoris tavaliselt sulailm. Sademetest esineb nrk vihm vi uduvihm. Tuul on nrk, tavaliselt suunaga edelast. Kui suvel on sooja sektorit titev humass stabiilne, saabub ilus pikesepaisteline soe ilm, sageli tiesti pilvitu. (Jrissaar, 2011)
9

Okludeerunud front
Okludeerunud front (Joonis 6) tekib siis, kui klm front, mis liigub kiiremini, juab soojale frondile jrele. Klma hu sunnil tuseb soe hk les Kui kaks fronti selliselt hinevad, tekibki hinenud ehk okludeerunud front. (Gardiner, 2009)

Joonis 6 Okludeerunud front (WW2010)

10

Ilm okludeerunud frondi alal

Oklusioonifrondi kohal reeglina sajab. Vlja trjutud soe humass tuseb, veeaur kondenseerub ning hakkab sadama (Joonis 7).
Joonis 7 Sademete teke oklusioonifrondi kohal (Valdivia-Zwolinski, 2011)

Talvel sajab lausvihma, -lund vi lrtsi; Soojal aastaajal aga kaasneb hinenud frondiga ike, rahe, tormituul. (Jrissaar, 2011)
11

hurhu isobaaride intervall

Vali kolm krvutiasetsevat hurhu isobaari (Joonis 8). Vaata, millised arv-vrtused on neile antud. Lahuta hurhu vrtused ja jaga kahega. Saad teada, kui suur on hurhu isobaaride intervall.

Nide: 1016 1008 = 8 8 : 2 = 4, jrelikult on iga hurhu isobaari intervall 4 hPa (vi 4 mb)
Joonis 8 hurhu samajooned (EMHI)
12

hurhk Eesti kohal

Vaata, milline samarhujoon Eesti lbib. Kui sellel on ka numbriline vrtus, saab kohe mrata hurhu. Kui aga mitte, tuleb hurhu samajoone vrtus arvutada. Jlgi, kas Eestit lbib ks vi enam isobaari. Kirjuta vlja, millises Eesti osas on krgem/madalam hurhk.

13

Tuulte suund
Tuuled puhuvad krgema rhuga alalt madalama rhuga alale.
Tskloni puhul liiguvad tuuled vastupeva selle keskme suunas Antitskloni puhul keskmest vljapoole, pripeva (Joonis 9).

Joonis 9 Tuulte liikumine krg- ja madalrhkkonnas phjapoolkeral (BBC)

14

Tuule kiirus
Vahemaa hurhu samajoonte vahel on hurhu gradient. Kui isobaarid asuvad ksteisele lhedal, on gradient suurem ja hk liigub seal piirkonnas kiiresti, seetttu on seal ka tugevamad tuuled. Kui aga isobaarid asetsevad ksteisest kaugemal, on ilm tuulevaikne. (Grimmer, 2003)
15

Sajualad
Kihtsajupilved algavad juba 300-400 km kaugusel sooja frondi ees (Joonis 10). Aeglaselt liikuva klma frondi puhul on sajuala frondi taga 100-200 km laiuselt. Kiiresti liikuva frondi puhul on sademete rajoon kitsam (Jrissaar, 1998).

Joonis 10 Sajualad frontide suhtes

Lisaks sajab piirkonnas, kus frondid on juba hinenud ehk oklusioonifrondi kohal.
16

Kasutatud materjal:
Jrissaar, M. 1998. Meteoroloogia. Eesti lennuakadeemia, Tartu Jrissaar, M. 2011. Meteoroloogia. Eesti lennuakadeemia, Tartu Mrk, H. 1970. Kuidas tekib ilm. In Inimene ja ilm (Tooming, H.). pp. 62-77. Valgus, Tallinn Valdivia-Zwolinski, D. 2011. Weather [WWW] http://mszscience.info/8_mt_rev/8_mt_rev5.html (30.04.2012) BBC [WWW] http://www.bbc.co.uk/schools/gcsebitesize/geography/weather_climate/weather_systems_rev2.shtml (23.04.2012) Clker [WWW] http://www.clker.com/clipart-cartoon-sun.html (30.04.2012) Clker [WWW] http://www.clker.com/clipart-25248.html (30.04.2012) Clker [WWW] http://www.clker.com/clipart-tempature-symbol-hot-and-cold.html (30.04.2012) Eesti Meteoroloogia ja Hdroloogia Instituut [WWW] http://www.emhi.ee/ (23.04.2012) Gardiner, L. 2009. Occluded Fronts [WWW] http://www.windows2universe.org/earth/Atmosphere/tstorm/occl_front.html (23.04.2012) Grimmer, M. 2003. How to Read Weather Map [WWW] http://www.or.holmesglen.vic.edu.au/private/subjects/weather/weather_maps.html (23.04.2012) Met Office [WWW] http://www.metoffice.gov.uk/media/pdf/a/t/No._11_-_Weather_Charts.pdf (23.04.2012) MetLink [WWW] http://www.metlink.org/weather-climate-resources-teachers/key-stages-weather-climate/alevel-weather/anticyclonesdepressionsfront.html (27.04.2012) The Weather World 2010 [WWW] http://ww2010.atmos.uiuc.edu/(Gh)/guides/mtr/af/frnts/ofdef.rxml (24.04.2012) wikiHow [WWW] http://www.wikihow.com/Read-a-Weather-Map (23.04.2012)

17