Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid.

kasutusseisundid

1















Raudbetoonkonstruktsioonide ldkursus
Kasutusseisundid









Vello Otsmaa
















2009.a
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

2

ldist
Kasutuspiirseisundite kontroll peab tagama konstruktsiooni normaalse ekspluatatsiooni,
sealhulgas ka inimeste mugavuse ja ehitise vastuvetava vlimuse silimise.
Raudbetoonkonstruktsioonide korral eristatakse jrgmisi kasutuspiirseisundeid:
- pingepiirangute piirseisund;
- pragudekindluse piirseisund;
- lbipainde piirseisund.
1 Kasutuspiirseisundi koormuskombinatsioonid
Kasutuspiirseisundis ksitletakse kolme vimalikku koormuskombinatsiooni:
normatiivne (harv) kombinatsioon

>
+ +
1
, , 0 1 ,
1
,
i
i k i k
j
j k
Q Q G (1.1)
tavaline kombinatsioon

>
+ +
1
, , 2 1 , 1 , 1
1
j k,
i
i k i k
j
Q Q G (1.2)
tenoline kombinatsioon

>
+
1
, , 2
1
,
i
i k i
j
j k
Q G , (1.3)
kus
G
k,j
- alaliste koormuste normsuurused;
Q
k,1
- he muutuva koormuse normsuurus;
Q
k,i
- teiste muutuvate koormuste normsuurused;

0
,
1
,
2
- kombinatsioonitegurid [tabel 1.1].

Tabel 1.1 Hoonetele soovitatavad teguri vrtused Eestis kasutamiseks
*
Koormus
0

2
Hoone kasuskoormus vastavalt klassile
(vt EN 1991-1-1)
Klass A: elamispinnad
Klass B: ametipinnad
Klass C: pinnad rahva kogunemiseks
Klass D: ripinnad
Klass E: laopinnad
Klass F: liikluspinnad
siduki kaal < 30 kN
Klass G: liikluspinnad
30 kN < siduki kaal < 160 kN
Klass H: katused


0,7
0,7
0,7
0,7
1,0

0,7

0,7
0


0,5
0,5
0,7
0,7
0,9

0,7

0,5
0


0,3
0,3
0,6
0,6
0,8

0,6

0,3
0
Lumekoormus (vt EN 1991-1-3) 0,5 0,2 0
Tuulekoormus (vt EN 1991-1-4) 0,6 0,2 0
Temperatuur hoones (vt EN 1991-1-5) 0,6 0,5 0
*
Vt EVS-EN 1990 j NA1.2.2
Hoonekonstruktsioonide jaoks vib normatiivse ja ka tavalise kombinatsiooni korral kasutada
lihtsustatud avaldist:
- arvutusolukorrras, kus esineb vaid ks muutuv koormus Q
k,1

G
k,j
+ Q
k,1
; (1.4)
- arvutusolukorras, kus esineb kaks vi enam muutuvat koormust Q
k,i

G
k,j
+ 0,9Q
k,i
. (1.5)
i 1
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

3

2 Pinged ristlikes
2.1 ldist
Betooni ja armatuuri kasutusseisundi pingete mramisel tuleb arvesse vtta normaalprao
olemasolu vi puudumist vaadeldavas ristlikes, samuti roome ja mahukahanemise ning
vajaduse korral ka temperatuuri mju.
Betooni lpliku roomedeformatsiooni mju saab arvesse vtta, asendades arvutuses betooni
elastsusmooduli E
cm
tegeliku elastsusmooduliga
) t , ( 1
E
E
0
cm
eff , c
+
= , (2.1)
kus (,t
0
) on lplik roometegur.
Pinge mratakse eeldusel, et ristlige on kas pragunemata vi siis tispragunenud (tielikult
vljaarenenud praoga). Pragunenuna ksitletakse ristliget siis, kui praota ristlikes arvutatud
suurim betooni tmbepinge normatiivsest koormuskombinatsioonist letab suurust f
ctm
vi kui
h> 600 mm. siis f
ctm,fl
.
Enne prao tekkimist ksitletakse ttavana kogu betoonristliget ja oletatakse, et betoon ja
teras ttavad elastsena nii tmbel kui ka survel. Praoga ristlike korral oletatakse, et betoon
ttab survel elastsena, kuid ei vta vastu tmmet. Betooni pinge muutub ristlike krguses
lineaarselt.
Ristlike mingis punktis on betooni ja armatuuri suhtelised deformatsioonid vrdsed:
c
=

c
/E
cm
=
s
=
s
/E
s
ja armatuuri pinge
s
=
s

c
, kus
s
= E
s
/ E
cm
. Pingete mramisel
lhtutakse redutseeritud ristlikest, mis koosneb betoonristlike ttavast (pragunemata)
pindalast ning terase ja betooni elastsusmoodulite suhtega
s
korrutatud armatuuri
ristlikepindalast.
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

4

2.2 Pragunemata ristlige
Redutseeritu d ristlige

Joonis 2.1 Redutseeritud ristlike deformatsiooni- ja pingejaotus
Redutseeritud ristlike peamised karakteristikud on:
- ristlike pindala A
red
= A
c
+
s
A
s1
+
s
A
s2
; (2.2)
- ristlike raskuskeskme kaugus ristlike tmmatud servast
red
s s s s c
red
red
red
A
d h A d h A S
A
S
y
) ( ) (
2 2 1 1 0
, 0
, 0
+ +
= =

; (2.3)
- survetsooni krgus x = h y
0,red
;
- ristlike inertsimoment I
red
= I
c
+
s
A
s1
(d
1
x) +
s
A
s2
(x d
2
). (2.4)
Valemites (2.2) kuni (2.4):
A
c
- betoonristlike pindala;
I
c
- betoonristlike pinna inertsimoment redutseeritud ristlike raskuskeset lbiva telje
suhtes;
S
0c
- betoonristlike pinna staatiline moment ristlike tmmatud serva suhtes;
d
1
, d
2
- armatuuri A
s1
ja A
s2
raskuskeskme kaugus ristlike surutud servast.
Ristklikulisel ristlikel mtudega bh
y
0,red
=
2 1
2 2 1 1
) ( ) ( 5 , 0
s s s s
s s s
A A bh
d h A d h A bh


+ +
+ +
; (2.5)
x = h y
0,red
;
I
red
=
2
2 2
2
1 1
2
3
) ( ) ( ) 5 , 0 (
12
d x A x d A h x bh
bh
s s s s
+ + + . (2.6)
Pinged ristlikes
Betooni normaalpinge kaugusel y redutseeritud ristlike raskuskeset lbivast peateljest 0-0:
red red
c
I
My
A
N
= . (2.7)
Betooni pinge ristlike surutud ja tmmatud servas
red c red
c c
W
M
A
N
,
0 max ,
+ = = ;
red t red
ct
W
M
A
N
,
max ,
= , (2.8)
kus W
c,red
=
x
I
red
ja
red
red
red t
y
I
W
, 0
,
= . (2.9)
Armatuuri pinged
|
|

\
|
+ =
red red
s s
I
x d M
A
N ) (
1
1
;
|
|

\
|
+ =
red red
s s
I
d x M
A
N ) (
2
2
. (2.10)
Mrgid on ldiselt kokkuleppelised. Kesoleval juhul on betooni pinged ja survetsooni
armatuuri A
s2
pinge vetud positiivseks surve korral ja tmbearmatuuri A
s1
pinge tmbe
korral. Normaaljud N on positiivne survel. Painde korral valemeis (2.7) kuni (2.10) N = 0.

Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

5

2.3 Tispragunenud ristklikuline ristlige
ldist
Vaatleme lplikult vlja arenenud normaalpraoga ristklikulist ristliget, kus pikijud ja
paindemoment mjuvad elemendi smmeetriapinnas. Betooni loetakse normaallikes
ttavaks vaid survele. Normaalju puudumisel htib ristlike peatelg nulljoonega. Erinevalt
normaalpraota ristlikest oleneb ekstsentriliselt tmmatud vi surutud ristlike peatelje
asukoht normaalju suurusest ja ekstsentrilisusest. Kaasattav normaallike osa on mratud
betooni survetsooni krgusega x, mis omakorda mrab vaadeldava ristike
pinnakarakteristikud .
Survetsooni krgus x ja betooni suurim survepinge
c0
on leitavad vaadeldava ristlike
pikijudude tasakaalutingimusest ja momentide tasakaalutingimusest tmbearmatuuri A
s1

raskuskeset lbiva telja s-s suhtes.

Ekstsentriliselt surutud vi tmmatud ristklikuline ristlige


Joonis 2.2 Tispragunenud ristklikulise ristlike deformatsiooni- ja pingejaotus

Ristlike pikijudude tasakaalutingimuse (joonis 2.2)
N x x d A x d x A
bx
c s s c s s
c
= + / ) ( / ) (
2
1 0 1 2 0 2
0

avaldame kujus:
; ) ( ) (
2
0
1 1 2 2
2
c
s s s s
x
N x d A d x A
bx

= + (2.11)
Momentide tasakaalutingimuse telje s-s suhtes avaldame analoogiliselt kujus:
0
1 2 1 2 2 1
2 3
) )( ( ) (
2 3
c
s s
x
Ne d d d x A x d
bx bx

= + + . (2.12)
Survetsooni krgus x on leitav vrrandeist (2.11) ja (2.12) saadud kuupvrrandi (2.13)
lahendina.
0 ) ( ) ( ) (
2 6
2 2 2 1 1 1 2 2 1 1
2
1 1
3
= + + + + e d A e d A x e A e A x d e
b
x
b
s s s s s s
, (2.13)
kus e
1
- pikiju ekstsentrilisus armatuuri A
s1
suhtes.;
e
2
= e
1
d
1
+ d
2
- pikiju ekstsentrilisus armatuuri A
s2
suhtes.;
Suurim betooni pinge saadakse valemist (2.11):
) 1 ( ) 1 (
2
2
2
1
1
0
x
d
A
x
d
A
bx
N
s s s s
c
+
=

. (2.14)
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

6

Vaadeldes prast survetsooni krguse x mramist normaallike kaasattavat osa
redutseeritud tispragunenud ristlikena, on selle peamised karakteristikud:
- redutseeritud ristlike pindala
A
cr,red
= bx +
s
A
s1
+
s
A
s2
; (2.15)
- ttava ristlike peatelja 0-0 kauguse teljest s-s
red cr
s s
red cr
A
d d A x d bx
y
,
2 1 2 1
,
) ( ) 5 , 0 ( +
=

; (2.16)
- inertsimoment
2
, 2 1 2
2
, 1
2
, 1
3
,
) ( ) 5 , 0 (
12
red cr s s red cr s s red cr red cr
y d d A y A y d x bx
bx
I + + + + = . (2.17)
Betooni survetsooni pinged
c
ja armatuuri pinged vib arvutada kas:
- valemitega (2.18) ja (2.20)

c
=
x
y
c0
; (2.18)
x
x d
c s s

=
1
0 1
; (2.19)
x
d x
c s s
2
0 2

= . (2.20)
- vi valemitega (2.21) (2.23)

red cr red
c
I
y Ne
A
N
,
0 0
= ; (2.21)
armatuuri pinged

|
|

\
|
+ =
red cr
s
red
s s
I
y Ne
A
N
,
1 0
1
;
|
|

\
|
+ =
red cr
s
red
s s
I
y Ne
A
N
,
2 0
2
; (2.22)
e
0
= M/N. (2.23)
Valemites(2.21) (2.23)
e
0
- pikiju N ekstsentrilisus peatelje 0-0 suhtes;
y
s1
, y
s2
- armatuuri A
s1
ja A
s2
kaugus teljest 0-0.
Painutatud ristklikuline ristlige
Painutatud ristlike survetsooni krgus saadakse ristlikes mjuvate pikijudude
tasakaalutingimusest (2.11), vttes seal N

= 0:
b
d A d A
b
A A
b
A A
x
s s s s s s s s s
) ( 2 ) ( ) (
2 2 1 1
2
2 1 2 1
+
+ |

\
| +
+
+
=

. (2.24)
Ristlike inertsimoment I
cr,red
=
3
3
bx
+
s
A
s1
(x d
1
) +
s
A
s2
(x d
2
), (2.25)
Betooni suurim survepinge)
red cr
c
I
Mx
,
max ,
= , (2.26)
armatuuri pinged
red cr
s s
I
x d M
,
1
1
) (
= ja
red cr
s s
I
x d M
,
2
2
) (
= . (2.27)



Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

7

3 Pingepiirangute piirseisund
Kui kasutusseisundis betooni survepingete suurus letab ligikaudu 0,5f
ck
vi armatuuri
tmbepinged kasvavad le proportsionaalsuspiiri, siis vib see soodustada betooni kestvust
vhendavate pikipragude tekkimist vi phjustada eeldatavast suuremaid roomedeformatsioone.
See tingib vajaduse nende pingete piiramiseks vi survetsooni konstruktiivseks tugevdamiseks.
Pingepiirangute kontroll on vajalik:
- vltimaks betooni selliseid pikisurvepingeid, mis phjustavad konstruktsiooni kestvust
vhendavaid pikipragusid;
- vltimaks lemrast roomet phjustavaid betooni pikisurvepingeid;
- vltimaks armatuuri plastseid deformatsioone, mis phjustaksid pragude lemrast
avanemist.
Betooni pikipragunemist phjustavate survepingete kontroll
Keskkonnaklasside XF, XD ja XS mjupiirkonda jvates pindades, kus esineb perioodiline
klmumine niiskes keskkonnas vi kloriidide vi merevee toime, tuleks konstruktsiooni
kestvust vhendavate pikipragude vltimiseks piirata betooni survepinget tingimusega
c

0,6f
ck
vi ette nha survetsooni tugevdavad abinud (armatuuri kaitsekihi suurendamine
survetsoonis vi survetsooni mbritsev pikiarmatuur).

c
on suurim betooni survepinge normatiivsest koormuskombinatsioonist elemendi
tispragunenud ristlikes enne roomedeformatsioonide arenemist.
Betooni survepinge kontroll lemrase roome vltimiseks
Mittelineaarsete roomedeformatsioonide vltimiseks peaks betooni suurim survepinge
elemendis jma piiridesse
c
0,45f
ck
. Kui
c
> 0,45f
ck
, tuleks arvesse vtta roome
mittelineaarsust (vt / 1/ jaotis 3.1.4). Kontroll viks olla vajalik nt madalatel taladel, vikese
tusuga kaartel.

c
mratakse, lhtudes tenolisest koormuskombinatsioonist ja tispragunenud ristlikest.
Armatuuri pinge kontroll terase plastsete deformatsioonide vltimiseks
Armatuuri plastse deformatsiooni vltimiseks peaks armatuuri pinge jma piiridesse
s

0,8f
yk
. Kui armatuuri pinge tekib vaid sunddeformatsioonidest, on tingimuseks
s
f
yk
.

s
mratakse, lhtudes normatiivsest koormuskombinatsioonist ja tispragunenud
ristlikest.

4 Pragudekindluse piirseisund
4.1 Normaalpragude tekkimine
Normaalpragude tekkimine ja olemasolu painutatud ja ekstsentriliselt surutud vi tmmatud
raudbetoonelementide kasutusseisundis on ldjuhul tavaline. Pragude tekkimise arvutus on
sellisel juhul vajalik selgitamaks vajadust vtta normaalpragude esinemist arvesse
kasutusseisundi pingete ja paindejikuste mramisel. Eriti oluline on pragude tekkimise
arvutus pingebetoonkonstruktsioonide korral, kus olenevalt keskkonnatingimustest ja
kasutatava pingearmatuuri liigist ei ole kasutusseisundi teatud koormuskombinatsioonides
normaalpragude tekkimine lubatud. Seetttu esineb juhuseid, kus pingebetoonelemendi
pingearmatuuri koguse mrab pragude vltimise vajadus.
Normaalprao tekkimisele eelnevad tmbetsoonis betooni plastsed deformatsioonid, mistttu
htlustub tmbepingete jaotusristlike krguses. Tmmatud betooni plastsete
deformatsioonide otsesel arvesse vtmisel vib painde korral (N = 0) pingejaotuse vahetult
enne prao tekkimist vtta vastavalt joonisele 4.1a, kus M
cr
on paindemoment normaalprao
tekkimisel ja
ctu
on betooni piirtmbedeformatsioon (
ctu
0,00015).
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

8


a) antud
ctu
korral b) standardi EN 1992-1-1 jrgi
Joonis 4.1 Painutatu elemendi ristlike arvutuslik deformatsiooni- ja pingejaotus vahetult
enne normaalprao tekkimist
. Kuna meil kehtivad normid ei mratle betooni piirtmbedeformatsiooni
ctu
suurust, siis
kasutakse M
cr
mramiseks kaudset lhenemist. Tmmatud betooni plastsete
deformatsioonide arvesse vtmiseks asendatakse tegelik pragunemiseelne tmbepingete
jaotus lineaarse jaotusega, suurendades samaaegselt tinglikult betooni tmbetugevuse
vrtust. Vaadeldakse redutseeritud ristliget, mille pragunemiseelne deformatsiooni- ja
pingejaotus vastab joonisele 4.1b. Vahetult enne normaalprao tekkimist vetakse betooni
pinge ristlike tmmatud servas
c,max
vrdseks keskmise tmbetugevusega f
ctm
. Painde
korral (N = 0) on pragu esile kutsuv moment
M
cr
= f
ctm
W
red
. (4.1)
Normaalju olemasolul (ekstsentrilisel survel) tuleneb M
cr
tingimusest f
ctm
=
ct,max
:
,
, red red t
cr
ctm
A
N
W
M
f = (4.2)
kust
x red t ctm red red t red t ctm cr
Nr W f A NW W f M + = + =
, , ,
/ . (4.3)

W
t,red
on redutseeritud ristlike vastupanumoment tmmatud serva suhtes;
N on normaaljud ristlikes, surve korral N> 0, tmbe korral N< 0.
r
x
=W
t,red
/A
red
on redutseeritud ristlike tmmatud servast kaugemal paikneva tuumapunkti
kaugus redutseeritud ristlike raskuskeskmest.
Tsentriliselt tmmatud ristlikes pragu phjustav normaaljud N
cr
= f
ctm
A
red
. (4.4)

4.2 Pragudekontrolli ldstted
Prao lubatud laius
Tkestatud sunddeformatsioonide vi otsese koormuse mjul on pragude tekkimine normaalne
nhtus paindele, pikjule, vndele vi tmbele ttavates raudbetoonkonstruktsioonides.
Samas ei tohi praod takistada konstruktsiooni normaalset ttamist, saada ohtlikuks selle
kestvusele ega muuta vastuvetamatuks konstruktsiooni vlimust. Selle tagamiseks on
mratletud prao lubatav arvutuslik piirlaius w
max
, mis eesktt oleneb keskkonnaklassist,
millele konstruktsioon on allutatud.
Eelpingestamate konstruktsioonides niiske keskkonna korral (keskkonnaklassid XC2, XC3,
XC4, XD1, XD2, XD3, XS1, XS2 ja XS3t) w
max
=0,3 mm. Kuiva keskkonna korral
(keskkonnaklassid X0 ja XC1), kus prao laius ei mju konstruktsiooni kestvusele, w
max
=0,4
mm. Viimast piirangut vib pehmendada, kui konstruktsiooni vlimuse suhtes nudeid ei ole.

Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

9

Pingebetoonelementidel w
max
= 0 0,2 mm sltuvalt keskkonnaklassist ja eelpingestamise
viisist.
Elemendi pragude laius on lubatavates piirides, kui tenolisele koormuskombinatsioonile
vastav prao arvutatud laius w
k


w
max
. Tingimuse titmist saab kontrollid kas
- w
k
mramisega arvutuse abil
- vi armatuurvarraste vahekauguse ja lbimdu sobiva valikuga (kaudne
pragudekontroll).
Eelpingestamata konstruktsioonidel prao tekkimise piirseisundit kontrollida ei tule, kll on aga
prao avanemislaiuse kontrollimiseks vaja mrata pragu phjustava koormuse (siseju) suurust.
Armatuuri minimaalne pindala
Pragude arenemise piiramiseks ja lemraste roomedeformatsioonide vltimiseks on nutav
teatav minimaalne kogus nakkega armatuuri nendes pindades, kus on oodata tmmet. Koguse
vib mrata, lhtudes betoonis vahetult enne pragunemist esineva tmbeju vrdsusest
armatuuri tmbejuga prast prao tekkimist.
Ristlike vi selle osa tmbetsoonis paikneva armatuuri minimaalse nutava pinna vib
arvutada valemiga
A
s,min
= k
c
kf
ct,eff
A
ct
/
s
, (4.5)
kus:
A
ct
- betooni tmbetsooni pind vahetult enne esimese prao tekkimist;

s
- armatuuri maksimaalne lubatav pinge vahetult prast prao tekkimist. Selle vib vtta
vrdseks armatuuri voolavustugevusega f
yk
. Prao lubatud laiuse tagamiseks vib
osutuda vajalikuks
s
vhendamine olenevalt maksimaalest varda lbimdust vi
varraste vahekaugusest;
f
ct,eff
- betooni efektiivne keskmine tmbetugevus esimese prao oodatava tekkimise ajal:
f
ct,eff
= f
ctm
. Kui prao tekkimist on oodata enne 28 peva, siis f
ct,eff
=

f
ctm
(t) vi
tpsemate andmete puudumisel f
ct,eff
= 2,9 MPa;
k - tegur, mis vtab arvesse tkestusjudude vhenemisele viivat ebahtlaselt jaotuvate
isetasakaalustuvate algpingete mju:
k = 1 ribidel krgusega h 300 mm vi vdel laiusega b 300 mm,
k = 0,65 ribidel h 800 mm vi vdel b 800 mm,
vahepealseid vrtusi vib interpoleerida;
k
c
- tegur, mis vtab arvesse ristlike pingejaotust vahetult enne prao tekkimist ja
sisejudude la muutumist:
puhta tmbe korral (kogu ristlige vi selle osa on enne pragunemist tmmatud)
k
c
=1,0,
ristklikulise ristlikel paindekorral (normaaljud N
Ed
= 0) k
c
= 0,4;
muudel juhtudel tuleb vrtust tpsustada kehtiva standardi kohaselt.
4.3 Prao laiuse arvutamine
ldist
Normaalprao arvutatud avanemislaiuse w
k
vib mrata valemiga
w
k
= s
r,max
(
sm

cm
), (4.6)
kus
s
r,max
- pragude maksimaalne vahekaugus;

sm
- armatuuri keskmine suhteline deformatsioon pragudevahelisel ligul asjakohasest
koormuskombinatsioonist, sisaldab ka sunddeformatsioone ja vtab arvesse
pragudevahelise betooni tmbejikuse mju. Arvestatakse ainult lisadeformatsiooni,
mis esineb prast betooni nulldeformatsiooni saavutamist armatuuri nivool;

cm
- betooni keskmine suhteline deformatsioon pragude vahel.
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

10

Valemis (4.6)
sm
=
sm
/E
s
.
cm
oleneb armatuuri pingest praoga ristlikes, samuti armatuuri
mbritseva tmmatud betooni pinnast, betooni tmbetugevusest ja koormuse kestvusest.
Pragude vahekaugus s
r,max
(pragude samm) sltub ankurdatava armatuuri lbimdust ja
nakkeomadustest, armeerimistegurist, ristlike deformatsioonijaotusest (tielikult vi osaliselt
tmmatud), ning armatuuri kaitsekihist.

sm

cm
arvutamine
Keskmise pragudevahelise deformatsiooni
sm

cm
vib arvutada valemiga:

sm

cm

s
s
s
eff p, e
eff p,
eff ct,
t s
6 , 0
) 1 (
E E
f
k

+
= , (4.7)
kus

s
- praoga ristlike jrgi arvutatud tmbearmatuuri pinge vaadeldaval koormusel;

e
= E
s
/E
cm
;

p,eff
= A
s
/A
c,eff
; (4.8)
A
c,eff
- armatuuri mbritseva tmmatud betooni kasulik pind krgusega h
c,ef
, kus h
c,ef
on
vhim suurustest 2,5 (h d), (h x)/3 vi h/2 (vt joonis 4.2);
x - survetsooni krgus praoga ristlikes:
k
t
on koormuse kestvusest olenev tegur:
k
t
= 0,6 lhiajalise koormuse korral,
k
t
= 0,4 pikajalise koormuse korral;


- terase raskuskeskme tasand
- kasulik tmmatud pind A
c,eff


a) Tala

- kasulik tmmatud pind A
c,eff

b) Plaat

- lemine kasulik tmmatud pind A
ct,eff

- alumine kasulik tmmatud pind A
cb,eff


c) Tmmatud element

Joonis 4.2 Betooni kasulik pind (tpilised juhused)

s
r,max
arvutamine
Kui armatuur paikneb tmbetsoonis vahekaugusega a
s
5

(c + /2), vib lpliku maksimaalse
pragude vahekauguse arvutada valemiga (4.9), vt joonis 4.3:
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

11


eff p, 2 1 max r,
/ 425 , 0 4 , 3 k k c s + = , (4.9)
kus
- varda lbimt. Kui ristlikes kasutatakse erineva lbimduga vardaid, tuleks
kasutada ekvivalentlbimtu
eq
. n
1
varda lbimduga
1
ja n
2
varda lbimduga

2
korral
2 2 1 1
2
2 2
2
1 1
eq

n n
n n
+
+
= ; (4.10)
c - pikiarmatuuri kaitsekiht;
k
1
- armatuuri nakkeomadusi arvestav tegur:
k
1
= 0,8 krgnakkega varrastel,
k
1
= 1,6 silevarrastel;
k
2
deformatsioonijaotust arvestav tegur:
k
2
= 0,5 paindel,
k
2
= 1,0 tsentrilisel tmbel.
Ekstsentrilise tmbe vi kohaliku pinnaosa korral k
2
= (
1
+
2
)/(2
1
) , (4.11)
kus
1
on suurem ja
2
viksem praoga ristlike jrgi mratud tmbedeformatsioon
vaadeldava like servadel.
Kui armatuurvarraste vahekaugus a
s
> 5(c + /2) (vt joonis 4.3) vib vtta
) ( 3 , 1
max r,
x h s = . (4.12)

- nulljoon
- betooni tmmatud vlispind
- pragude vahekaugus valemi
(4.12) jrgi
- pragude vahekaugus valemi
(4.9) jrgi
- prao tegelik laius


Joonis 4.3 Prao laius w betooni pinnal olenevalt varda kaugusest

4.4 Kaudne pragudekontroll
Normidekohaselt konstrueeritud plaadi pragudekindluse kontroll ei ole vajalik juhul, kui
plaadi kogukrgus ei leta 200 mm.


EVS-EN 1992 1-1 kohane kaudse pragudekindluskontrolli metoodika
Normaalprao laiust ei ole vaja arvutusega kontrollida, kui vaadeldavas likes on rahuldatud
tingimus A
s
A
s,min
ja kui samal ajal
a) pragunemisel eesktt tkestatusest ei leta varraste lbimt mingit kindlat suurust, mis
oleneb prao lubatud laiusest w
max
ja terase pingest
s
(vt tabel 4.1). Terase pinge (vt
s

valemis (4.5)) leitakse vahetult prast prao tekkimist;
b) prao tekkimisel eesktt otsesest koormusest on tidetud kas tabeli 4.1 vi 4.2 nuded, s.o.
olenevalt terase pingesi vahetult prast prao tekkimistei ole varraste lbimt suurem
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

12

mratud suurusest vi ei ole varrast samm suurem mratud vrtusest.Terase pinge
tuleks arvutada pragunenud ristlike jrgi vaadeldavas koormuskombinatsioonis.
A
s
- tmbearmatuuri tegelik ristlikepindala;
A
s,min
- valemiga (4.5) mratav minimaalne armatuuri ristlikepindala.

Tabel 4.1 Armatuurvarda esialgne suurim lbimt *
s

Terase
pinge
s

MPa
*
s
mm
w
k
= 0,4 mm w
k
= 0,3 mm w
k
= 0,2 mm
160 40 32 25
200 32 25 16
240 20 16 12
280 16 12 8
320 12 10 6
360 10 8 5
400 8 6 4
450 6 5 -


Tabel 4.2 Varraste suurim vahekaugus pragudekontrolliks
Terase
pinge

s
MPa
Ribivarraste suurim vahekaugus a
s
mm
w
k
= 0,4 mm w
k
= 0,3 mm w
k
= 0,2 mm
160 300 300 200
200 300 250 150
240 250 200 100
280 200 150 50
320 150 100 -
360 100 50 -

Pinge
s
tabelites 4.1 ja 4.2
Juhul a) mratakse tabelis 4.1 nidatud armatuuri pinge
s
vahetult prast
sunddeformatsiooni phjustatud prao tekkimist, vttes paindemomendiks M = M
cr
= f
ct,eff

W
t,red.
. Sama pingega tuleks kontrollida, kas tegelik armatuuri ristlikepindala A
s
A
s,min
.
Juhul b) mratakse tabelites 4.1 ja 4.2 esinev armatuuri A
s
pinge
s
praoga ristlikes,
lhtudes tenolisest koormuskombinatsioonist.



Varda suurima lbimdu tpsustamine
Olenevalt betooni tmbetugevusest, ristlike karakteristikutest ja pingejaotusest saab tabelis
4.1 toodud esialgset suurimat lbimtu *
s
tpsustada, vttes varda tpsustatud suurimaks
lbimduks:
tinglikul paindel (vhemalt osa ristlikest on surutud)
) ( 2 9 , 2
cr c
ef ct, *
s s
d h
h k
f
f

= ; (4.13)
tmbel (kogu ristlige on htlaselt tmmatud)
Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

13

) ( 8 9 , 2
cr
, *
s s
d h
h
f
eff ct

= , (4.14)
kus

s
*
- tabelis 1 antud varda esialgne suurim lbimt;
h - ristlike ldkrgus;
h
cr
- tmbetsooni krgus vahetult enne prao tekkimist tenolise koormuskombinatsiooni
korral;
d - kasuskrgus vlise tmbearmatuuri kihi raskuskeskme suhtes.
leni tmmatud ristlike korral on h d minimaalne kaugus armatuurikihi keskmest betooni
pinnani (vaadeldakse iga pinda, kui armatuur ei paikne smmeetriliselt).
bearmatuuri pingest.


Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

14

5. Lbipainde piirseisund
5.1 Lubatav lbipaine
Konstruktsiooni lbipaine ei tohi kahjustada selle nuetekohast funktsioneerimist vi vlimust.
Lbipaine ei tohiks kahjustada klgnevaid elemente (vaheseinad, vooderdus, viimistlus). Mnel
juhul on lbipainde piirang vajalik tagamaks konstruktsioonile toetuvate seadmete vi aparatuuri
normaalset ekspluateerimist vi vltimaks vee kogunemist lamedale katusele.
Konstruktsiooni vlimusest ja ldisest kasutatavusest tulenevaks tala, plaadi vi konsooli
arvutatud lbipainde lubatavaks suuruseks vib vtta f
k,adm
= l
eff
/ 250, kus l
eff
elemendi
arvutusava. Lbipainde kompenseerimiseks vib kasutada raketisega antud eeltusu, mis aga
ei tohiks letada suurust l
eff
/250.
Kui lbipaine vib kahjustada teisi vaadeldava konstruktsiooniga seotud elemente, siis prast
viimaste paigaldamist tekkida viva konstruktsiooni lbipainde suurus sltub kahjustatava
elemendi vi materjali iseloomust. Enamasti loetakse vastuvetavaks suurust f
k,adm
= l
eff
/ 500.
Elemendi jikus on piisav, kui on rahuldatud tingimus
f
k
f
k,adm
(5.1)
kus f
k
tenolisele koormuskombinatsioonile vastav arvutusega leitud lbipaine.
Lbipainde piirseisundit vib kontrollida kas
piirates elemendi ava ja kasuskrguse suhet (kaudne kontroll);
vrreldes arvutusega leitud lbipainet f
k
lubatud lbipaindega f
k,adm
.
5.2 Lbipainde kaudne kontroll
Lbipainde otsene arvutamine ja tingimuse (5.1) kontroll ei ole vajalik, kui elemendi ava ja
kasuskrguse suhe l/d jb piiridesse, mis normaalsetel tingimustel vldivad lemrast
lbipainet. Suhte l/d algsuurus oleneb konstruktsiooni liigist ja armeerimise astmest (vt tabelis
5.1). Seda algsuurust tuleb tpsustada sltuvalt tavalise koormuskombinatsiooni korral esinevast
armatuuri pingest, tmbe- ja survearmeerimise tegurist, ristlike kujust ja muudest asjaoludest.
Tabel 5.1. Pikisurvejuta raudbetoonelemendi phisuhe ava/kasuskrgus (l/d)
*
Konstruktsiooni liik K
Phisuhe (l/d)
*
Krgelt pingestatud
betoon
= 1,5 %
Madalalt
pingestatud betoon
= 0,5 %
Lihttala; hes vi kahes suunas ttav
vabalt toetatud plaat
1,0 14 20
Jtkuvtala vi hes suunas ttava
plaadi rmine ava vi kahes suunas
ttava ja le pikema serva jtkuva
plaadi rmine ava

1,3

18

26
Jtkuvtala vi hes vi kahes suunas
ttava plaadi keskmine ava
1,5 20 30
Punkttoetusega plaat (lameplaat)
(mratakse pikema ava jrgi)
1,2 17 24
Konsool 0,4 6 8
Mrkused. 1. ldiselt on tabeli vrtused antud konservatiivsetena, mistttu otsene arvutus
vimaldab sageli kasutada saledamat elementi.
2. Kahes suunas ttavat plaati tuleks kontrollida lhema ava, lameplaati pikema ava suunas.
3. Tuginedes praktikale, on tabelis lameplaadi korral lhtutud ava kesklike suuremast
lbipaindest postide suhtes kui 1/250 ava.

Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

15

EVS-EN 1992 1-1 kohane kaudse lbipaindekontrolli metoodika
Kui hoone raudbetoontala vi -plaadi ava ja kasuskrguse suhe l/d ei leta teatud
piirvrtust (l/d)
u
, siis vib eeldada, et konstruktsiooni lbipaine ei leta lubatavat suurust
f
k,adm
. Suhte (l/d)
u
vrtuse vib mrata, korrutades valemitega (5.3 a) ja (5.3 b) saadud
phisuhet (l/d)
*
armatuuri tpi ja konstruktsiooni liiki arvesse vtvate parandusteguritega
k
i
:
(l/d)
u
= k
1
k
2
k
3
k

(l/d)
*
. (5.2)
(
(

|
|

\
|
1 2 3 + 5 1 + 11 =
|

\
|
2
3
0 0

ck ck
*
, , f f K
d
l
kui
0
,

(5.3a)
(

12
1
+

5 1 + 11 =
|

\
|
0
0

'
'
,
ck ck
*
f f K
d
l
kui >
0
,

(5.3b)
kus K on konstruktsiooni skeemi arvesse vttev tegur, vt tabel 5.1;

0
=
ck
3
10 f

on armeerimisteguri vrdlusvrtus;
- arvutuskoormuse phjustatud paindemomendi vastuvtmiseks vajalik
tmbearmeerimistegur ava keskel (konsooli korral toel);
arvutuskoormuse phjustatud paindemomendi vastuvtmiseks nutav
survearmeerimistegur ava keskel (konsooli korral toel);
f
ck
hik on MPa.
Valemites (5.3) ei ole arvestatud eeltusu.
Parandustegurid k
i
vetakse jrgmiselt:
survetsoonis asuva plaadiga ribiplaatristlikel, kui plaadi ja ribi laiuste suhe b / b
w
> 3,
k
1
= 0,8;
elemendil avaga le 7 m (vlja arvatud lameplaadid), millele toetuvad lbipainde suhtes
tundlikud vaheseinad, k
2
= 7/l
eff
(l
eff
meetrites);
lameplaadil suurema sildega le 8,5 m, millele toetuvad lbipainde suhtes tundlikud
vaheseinad, k
3
= 8,5/l
eff
(l
eff
meetrites);
muudel juhtudel on tegurite k
1
kuni k
3
suurus 1,0;
k

= 310/
s
, kus
s
(MPa) on tenolise koormuskombinatsiooni phjustatud armatuuri
pinge tala vi plaadi silde keskel vi konsooli toel olevas ristlikes. Vib loobuda
s

mramisest ja vtta
prov , s
req , s
yk
A
A
f
500
k =

, (5.4)
kus
A
s,prov
- on armatuuri tegelik ristlikepindala vaadeldavas likes;
A
s,req
- kandepiirseisundis nutav armatuuri ristlikepindala samas likes
(l/d)
*
vrtused erinevatele konstruktsioonissteemidele betooni tugevusklassi C30/37,

s
= 310 MPa ning armeerimistegurite = 0,5% ja = 1,5% korral on toodud tabelis 3.

Vello Otsmaa Raudbetoonkonstruktsioonid. kasutusseisundid

16

5.3 Lbipainde arvutamine
5.3.1 ldist
Lbipainde arvutamisel EVS-EN 1992 1-1 jrgi eeldatakse tenolise koormuse pikaajalist
toimet. Lbipainde arvutamisel tuleb arvesse vtta pragude mju elemendi jikusele.
Vajadusel tuleb arvestada ka roomet ja mahukahanemist, samuti tmmatud betooni
kaasattamist pragudevahelisel alal ja eelneva koormamise phjustatud pragusid.
Raudbetoonelemendi lbipainet mjutab suur hulk kindlalt mramata tegureid, mistttu
lemra komplitseeritud arvutusel ei ole mtet.
Ristlike ttamisel eristatakse kahte olukorda:
pragunemata olukord, mis esineb, kui ristlike suurim tmbepinge
ct,max
f
ctm
(M M
cr
)
tispragunenud olukord, kui
ct,max
> f
ctm
(M
Ek
> M
cr
),
kus
ct,max
on koormuse phjustatud betooni suurim tmbepinge praota ristlikes, painde
korral
red t,
Ek
max ct,
W
M
= ,
M vaadeldava koormuse phjustatud paindemoment ristlikes;
M
cr
normaalpragu phjustav paindemoment, painde korral M
cr
= f
ctm
W
t,red
.
Kui on vimalik nidata, et ei esine telgtmbepingeid (kaasa arvatud roomest vi
temperatuurikoormusest), vib kasutada f
ctm
asemel paindetmbetugevust f
ctm,fl
.
Elementi vi selle piirkonda, milles koormuse phjustatud betooni tmbepinge
ct
jb kigis
ligetes viksemaks betooni tmbetugevusest f
ctm
, ksitatakse pragudeta elemendi vi
piirkonnana.
Elementi, mille puhul eeldatakse pragude tekkimist, loetakse ttavaks pragunemata seisundi
ja tispragunenud seisundi vahelises olukorras. Valdavalt paindele ttava elemendi kitumist
vib sellises olukorras kirjeldada parameetri abil:
=
II
+ (1 )
I
, (6.5)
kus - vaadeldav deformatsiooniparameeter, niteks suhteline deformatsioon, telje kverus,
ristlike paindejikus jne;

I
- pragunemata seisundi jrgi arvutatud parameetri vrtus;

II
- tispragunenud seisundi jrgi arvutatud parameetri vrtus.
- pragudevahelise betooni tmbejikust arvesse vttev jaotustegur
2
s
sr
1
|
|

\
|
=

(6.6)
praota ristlikele = 0;
- tegur, mis vtab arvesse koormuse kestvuse vi korduvuse mju keskmisele
suhtelisele deformatsioonile: hekordsel lhiajalisel koormamisel = 1,0, kestval vi
paljutsklilisel korduval koormamisel = 0,5;

s
- praoga like phjal arvutatud tmbearmatuuri pinge vaadeldavast koormusest;

sr
- praoga like phjal arvutatud tmbearmatuuri pinge esmaselt pragu phjustanud
koormusest.
Koormuse phjustatud lbipainde f
cr
lihtsustatud mramiseks pragunenud elemendis vib
arvutada lbipainde f
I
pragunemata ristlike korral ja lbipainde f
II
tispragunenud ristlike
korral. Otsitav lbipaine saadakse sellisel juhul valemiga
f
cr
= f
II
+ (1 ) f
I
, (6.7)
kus leitakse elemendi suurima paindemomendiga likes.
f
I
ja f
ii
arvutatakse ehitusmehaanika reeglite jrgi.