Innovatsioonipoliitika Ksiraamat

Eero Elenurm, Maarja Toots & Emily Leung

SA Noored Teaduses ja Ettevtluses, 2006.

Toetatud Euroopa Liidu Struktuurifondidest

Sisukord
Innovatsioon ja innovatsioonipoliitika - Mis on innovatsioon? - Rahvuslik innovatsioonissteem - Innovatsioonipoliitikate arengusuundumused Innovatsioonipoliitikate mju ettevtetele Innovatsioonipoliitikate valdkonnad ja meetmed - Innovatsioonisbraliku keskkonna kujundamine ja poliitika arendamine - Teadus- ja rakendusuuringute toetamine ning koostvrgustike loomise toetamine - Innovatiivsete ettevtete loomise, finantseerimise ja kasvu toetamine - Ettevtete innovatsioonialaste oskuste ja intellektuaalomandi kaitse ning kommertsialiseerimise toetamine Innovatsioonipoliitikad Eestis - Vimalused ja vljakutsed - Innovatsioonipoliitika meetmed - Innovatsioonipoliitikate efektiivsus Innovatsioonipoliitika maailmas - Austria - Holland - Iirimaa - Lti - Norra - Rootsi - Soome - Sloveenia - Suurbritannia - Hong Kong - Taiwan - Singapur - Jaapan - Luna-Korea - USA - Kanada 2 3 4 6 7 11 12 15 18 20 22 23 24 29 32 33 35 37 39 41 42 45 49 51 53 56 58 60 62 64 66

Innovatsioonipoliitika - mis, milleks, milline?

Innovatsiooni ei peeta enam ammu geniaalsete leiutajate vi ksikute ettevtete eraasjaks. Enamik arenenud riike on mistnud innovatsiooni thtsust riikliku majandusarengu ja konkurentsivime tagamisel. Juba 1939. aastal leidis majandusteadlane Schumpeter, et innovatsioon ja majandusareng on seotud lbi katkematu tskli: ksik innovatiivne lahendus hes valdkonnas soodustab jrgmiste innovatsioonide sndi, mis mjutavad omakorda teisi valdkondi, andes nii tuke majandusarengule ja hiskonna konkurentsivimele tervikuna. Kuus kmnendit hiljem leppisid Euroopa riigipead Lissabonis kokku strateegias, mis muudaks Euroopa Liidu aastaks 2010 kige konkurentsivimelisemaks ja dnaamilisemaks teadmistephiseks majanduseks, mille heks alustalaks on innovatsioon. Milliseid eesmrke innovatsioonipoliitika tidab? Riigi lesandeks ei ole vlja ttada innovatiivseid lahendusi, kll aga peaks riik erinevate meetmete abil looma innovatsiooni soodustava keskkonna, seda nii majanduslikus kui laiemas hiskondlikus perspektiivis. ldjuhul on innovatsioonipoliitika meetmed suunatud makromajanduslike tingimuste loomisele, mis stimuleeriksid ettevtteid ja teadusasutusi aktiivselt tegelema innovatsiooni arendamisega. Innovatsioonipoliitikate thtsaimateks otsesteks sihtgruppideks vib pidada ettevtteid, likoole, teadus- ja uurimisasutusi. Euroopa Komisjoni definitsiooni jrgi on innovatsioonipoliitika tegevus, mis mobiliseerib:

ressursse (sh rahalist, organisatsioonilist, inimressurssi) lbi innovatsioonile orienteeritud programmide ja projektide; innovatiivset tegevust hlbustavat informatsiooni (sh kaardistamine, tehnoloogia levitamine, koordineerimine institutsionaalseid protsesse (igusaktid, regulatsioonid), mis kujundavad innovatsioonikeskkonda.

Tpiliste poliitikavahendite seas on otsesed toetusskeemid (rahalised toetused teadus- ja arendustegevusele), abistavad teenused (kompetentsikeskused ja inkubatsioonikeskused), innovatsioonissteemi osapoolte ja rahvusvahelise koost stimuleerimine (programmid likoolide ja ettevtete teaduskoostks). Mikrokonoomilisest vaatepunktist on valitsuse sekkumine innovatsiooniprotsessi vajalik turutrgete krvaldamiseks ja ressursside thusamaks jaotamiseks. helt poolt on majanduses probleemiks rahaliste ressursside koondumine suurettevtete ktte, teisalt teadmiste ja informatsiooni asmmeetriline jaotus. Iseranis oluline on riikliku innovatsioonipoliitika olemasolu vike- ja keskmise suurusega ettevtetele (VKE), kellel tihti napib finantsvahendeid ja inimressurssi teadus-ja arendustegevusteks ning kes seelbi kipuvad turukonkurentsis suurettevtetele alla jma. Et vltida monopolikesksust ja sellest tulenevat majanduslikku ebaefektiivsust, on riiklike poliitikate ks lesanne toetada VKE-de innovatsioonivimekust. Innovatsioonipoliitikate poolt pakutavad lahendused peaksid seejuures olema piisavalt spetsiifilised, et vastata ettevtete reaalsetele vajadustele. Mistagi ei ole hegi riigi innovatsioonipoliitikad, olgu nad kui edukad tahes, ks-heselt rakendatavad suvalises teises riigis. Nii nagu muud poliitikavaldkonnad, eeldab ka riiklik innovatsioonipoliitika riigi eriprade phjalikku analsimist ja arvessevtmist. Innovatsioonialased uuringud nitavad, et innovatsiooni edendamisel on parimate praktikate levitamise krval oluline hinnata, kui hsti funktsioneerivad riikliku innovatsioonissteemi vtmeelemendid, eelkige:

raamtingimused, milles viiakse lbi T&A-d ning luuakse ja rakendatakse innovatsiooni (paindlik, mobiilne ja oskuslik tjud, krge konkurentsivimega turud, hsti toimivad kapitaliturud); majanduse ldine teadmistebaas (T&A-tegevuse kvaliteet ja efektiivsus nii avalikus kui erasfris); piisavad stiimulid ettevtetele T&A lbiviimiseks ning vriline tasu edukate avastuste eest; toimivad koostvrgustikud ning mehhanismid teadmiste vahetamiseks, et kasutada ra teaduse-tstuse sidemete potentsiaali ja lihtsustada uurimistulemuste kommertsialiseerimist.

Mis on innovatsioon?

Populaarne vrsna innovatsioon thendab kige lihtsamalt eldes uuendust. Klassikalises mistes, mille tpiliseks esindajaks on Joseph Schumpeter, mrgib innovatsioon uute toodete, tootmisviiside vi olemasolevate teadmiste uutmoodi rakendamist majandusprotsessis, ldjuhul eesmrgiga saavutada konkurentsieelis. Schumpeterlikku arusaama vib tiendada selgitusega, et innovatsioon toimub siis, kui tootmisfaktorite koguse muutmise asemel muudetakse hoopis tootmisfunktsiooni.1

Innovatsiooni tpilisemad vormid on tooteinnovatsioon (uus toode), protsessiinnovatsioon (uus tootmisviis), organisatsiooniinnovatsioon (muudatused ettevtte struktuuris), turundusinnovatsioon (uus mgimeetod, uus disain). Joonis. Tehnoloogilise innovatsiooni mudel.2

Innovatsiooni teostamine vib endas kll ktkeda tiesti uute asjade leiutamist, kuid samas leiutamine ei thenda alati innovatsiooni. Innovatsioon pole ainult muutus iseenesest, vaid pigem uus vrtus, mille uuendus annab. Innovatsiooni thtsaks komponendiks on tarbijate nudlus uuenduslike toodete jrele, mis nuab ettevtetelt kiirust ja paindlikkust, mille saavutamiseks on vaja teostada teadusja arendusprotsesse ning olla valmis pidevateks muutusteks.

Innovatsioon vib toimuda ksiku leiutaja laboris, visionri peas vi hulga ettevtete ja teadusasutuste eesmrgiprase koost viljana. Selleks, et heast ideest edasi juda on vajalikud teadmised innovatsiooniprotsessist. arendusprotsess ja innovatsiooni juhtimisest ning innovaatiliste lahenduste muutmisest rakendatavaks ja turustatavaks. Tihti on innovatsiooniga seotud teadmised teatud tstusharus vaikiva teadmise (tacit knowledge) vormis. Seesama vaikiv olek aga on htlasi seda sorti oskusteabe nrkuseks, mis thendab, et neid teadmisi ei saa punkthaaval ksiraamatusse kirja panna, neid on vimalik vljendada vaid otsese tegevuse kigus ja levitada interaktsiooni kigus. Seetttu on innovatsioonitegevuse juures keskse thtsusega koost teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate vahetus ja hine kasutamine. Kui ettevtte sees jb innovatiivse arendust jaoks teadmisi ja oskusi vheseks, on vimalik oskusteavet ja uudseid tehnoloogiaid sisse osta, globaliseerumise tingimustes muutub aina thtsamaks koost rahvusvahelisel tasandil.

1 2

W. Drechsler, 2001. Mis on innovatsioon? (http://www.ut.ee/SOAH/essays/wd_innovatsioon.htm) Allikas: http://www.novaator.ee/?op=article&ID=43

Rahvuslik innovatsioonissteem
Innovatsioonissteemi on vimalik defineerida kui kogumit institutsioone, mis individuaalselt ja hiselt panustavad uute tehnoloogiate arendamisse ja levitamisse.1 Omavahel tihedalt seotud institutsioonide ssteemis luuakse ja vahetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevtuks vajalikke teadmisi ja oskusi ning see ssteem moodustab valitsusele raamistiku innovatsioonipoliitikate kujundamiseks. Rahvuslikus innovatsioonissteemis osaleb nii avalik kui erasektor, aga ka mittetulundusasutused, kes vivad tegutseda vahendajatena ja sidemehhanismina ettevtete, teadusasutuste, poliitikategijate, investorite ja teiste osapoolte vahel.

Innovatsioonissteem koosneb erinevatest komponentidest, milleks on2:

kommunikatsiooni- ja andmesidevrgud; haridus- ja koolitusssteem; teadus- ja tootearendusssteem; ettevtluse koost-, arendus-, nustamis- ja toetusssteem; strateegiliste vlispartnerite kaasamise ja eksporditoetusssteem.

Joonis. Rahvuslik innovatsioonissteem.3

Innovatsioon ei ole niisiis kaugeltki mitte eraldiseisev majanduslik nhe. Riigipoolne sekkumise abil on vimalik vltida turutrkeid ja kannustada innovatsiooni ettevtetes. Riigi sekkumine aitab kaasa sellele, et erasektori investeeringud innovatsiooni saavutaks riigi sotsiaal-majanduslikuks arenguks vajaliku taseme.4 Riigil on inimressursi, teaduse ja hariduse arendamisel oluline roll. Vhemal vi rohkemal mral on innovatsiooni arenguks vajalik krgetasemeline haridus- ja teadusssteem, innovatsiooni rakendamist reguleeriv iguslik tstusraamistik, ja toetavad poliitilised meetmed, rahastamisvimalused tstusharude ja kogu hiskonna ettevtluse innovatsioonimeelne soosimine), mtteviis. Innovatsioonipoliitika on tihedalt seotud haridus- ja teaduspoliitikaga (uute teadmiste loomine, kvalifitseeritud tju koolitamine), arengupoliitikatega (arengupotentsiaaliga toetamine, rahanduspoliitikaga (maksussteem), iguspoliitikaga (intellektuaalomandi ja patendipoliitikad.)

Innovatsioonissteemi osapoolte rohkusele vaatamata on ks ssteemi kandvaid telgi teaduse ja ettevtluse koost. Ettevtetele on innovatsiooniks vajalik juurdeps teadmistele, teiselt poolt aga annab tihe koost ettevtetega likoolides tehtavale teadustle reaalse rakendusliku vljundi. Lisaks histele T&A programmidele tuleb innovatsioonissteemile kasuks ttajate mobiilsus teadusetstuse vahel, innovatsiooni ja ettevtlust puudutavate pinguprogrammide sisseseadmine likoolides, rakenduslike uuringute toetamine jne.

Vikeriigi innovatsioonissteemi eriprad

Eesti innovatsioonissteemi eriprad tulenevad eelkige Eesti viksusest. Vikeriikide innovatsioonissteemidele on omane mastaabi ja ressursside piiratus5: vikeriigi siseturul on tootmises raske saavutada mastaabieffekti (tootehiku hind jb krgeks) ning sltuvus vlismaistest turgudest, importtoormest ja vlismaistest tehnoloogiatest on suur.

Vikeriikidele seavad majanduslikke piiranguid kaht sorti globaalsed arengud:6

jrjest keerukamaks muutuvad uued tehnoloogiad ja piiratud ressursid takistavad laiaulatusliku T&A infrastruktuuri loomist; raskendatud on keskendumine madal- ja kesktehnoloogilistele toodetele, mille konkurentsis domineerivad (Aasia ja LunaAmeerika) uusindustriaalsed riigid.

Kuna vikeriikidel on tjuvimalustest tuleneva positsiooni tttu suurriikide ja arenguriikide vahel kalduvus keskenduda eelkige kesktehnoloogilistele valdkondadele,7 siis tehnoloogiline lhe suurte ja vikeste riikide vahel kasvab. Nende arengute taustssteemi moodustab jrjest kasvav tehnoloogiaalade ja T&A rahvusvahelistumise tendents, mistttu vikeriikide jaoks on eriti oluline seda suundumust optimaalselt ra kasutada. Selleks, et meelitada riiki vlisotseinvesteeringuid T&A-mahukatelt vlisettevtetelt, tuleb arendada kodumaiste ettevtete tehnoloogilisi tugevusi ja olemasolevaid konkurentsieeliseid.8

Vikeriigi innovatsioonivimekuse arendamise seisukohalt on olulisemad elemendid:

poliitika

(riigipoolne

teadus-,

arendus-

ja

innovatsioonitegevuste

rahastamine,

ratsionaalne

innovatsioonipoliitika

kujundamine); erasektori osalemine teadus- arendus- ja innovatsioonitegevustes; spetsialiseerumine antud riigi kontekstis suurema potentsiaaliga aladele; rahvusvahelistumine (vlisotseinvesteeringute meelitamine, tehnoloogiasiire).

Eesti ettevtjate jaoks on finantseerimise leidmisel suurimaks probleemiks napid kogemused uute toodete arendamise ja koost vallas, mistttu neil puuduvad tagatiskapital ning haritud inimkapital.9 Seega viks vikeriigi majanduskasvu jaoks heks kriitilisemaks faktoriks pidada inimkapitali arendamist, et vimaldada krgema lisandvrtusega tootmistegevust. vastastikku tiendavat haridus-, teadus-, tstus- ja innovatsioonipoliitikate ssteemi.
10

See aga nuab omavahel tihedalt seotud ja

OECD, 1997. National Innovation Systems (http://www.oecd.org/dataoecd/35/56/2101733.pdf) Eesti Agenda 21. (http://www.agenda21.ee/EA21/4_4konkurents.html) 3 Allikas: E. Arnold, 2004 4 Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia aastateks 2007-2013 tkavand ( http://www.mkm.ee/failid/TAI_strateegia_31_03_2006_viimane1_200603311652572.pdf) 5 Tarmo Kalvet, Innovatsioon ning teadus- ja arendustegevus vikeriikides ( http://www.ut.ee/SOAH/kursused/VA_Kalvet29-10-04.pdf) 6 Cees van Beers, The Role of Foreign Direct Investments on Small Countries Competitive and Technological Position, Government Institute for Economic Research, Helsinki 2003 (http://extranet.vatt.fi/knogg/Reports/t100.pdf) 7 http://www.ut.ee/SOAH/kursused/VA_Kalvet29-10-04.pdf 8 http://extranet.vatt.fi/knogg/Reports/t100.pdf 9 http://www.riigikogu.ee/rva/toimetised/rito12/artiklid/14kattel.htm 10 http://www.ut.ee/SOAH/kursused/VA_Kalvet29-10-04.pdf
2

Innovatsioonipoliitikate arenguperspektiivid
Olenemata tbist esineb innovatsioonipoliitikate ees nelja liiki vljakutseid:

Enamik poliitikainstrumente rakendavad lalt-alla lhenemist, mistttu ettevtted sltuvad poliitilika poolt kehtestatud suunistest ja eesmrkidest. Vajalik oleks kliendikesksem lhenemine, kus oleks rohkem vimalusi leida lahendusi, mis vastaksid tpselt innovatsioonipoliitikate "klientide" vajadustele. Innovatsioonipoliitikad keskenduvad suuresti tehnoloogilisele tstusele, ehkki innovatsiooni luuakse kigis tstusvaldkondades. Heaks niteks on innovatiivne disain, mida on osalt asutud ka lbi poliitikameetmete toetama. Vahendid innovatsiooni toetamiseks peaksid olema piisavalt paindlikud, et meelitada erinevaid tstusvaldkondi. likoolide ja uurimisinstituutide panus innovatsiooni ei peaks piirduma vaid T&A-protsessides abistamisega. likoolide potentsiaali viks kasutada ka innovatsioonitreeningutel, turustamisel jne. Tuleks lihtsustada poliitikatega kaasnevaid brokraatiaprotseduure. Tihti tegeleb innovatsiooniprogrammidega mitu valitsusasutust, mistttu otsustamisprotsess on pikk ja kohmakas. VKE-de jaoks on brokraatiaprotseduurid iseranis tlikad, kuna rvivad niigi piiratud ressurssidega ettevtetelt vrtuslikku lisaaega.

ks lahendus kvaliteetsemate poliitikate vljattamiseks on poliitikameetmete pidev hindamine ja tiustamine, kohendades vastavalt reaalsetele vajadustele poliitikate eesmrke, sihtgruppe ja rakendusmeetodeid.

Tulevikuperspektiivis on oluline arendada interaktiivsemat innovatsioonipoliitikat, mis pakuks innovatsioonissteemi osapooltele just seda, mille jrele neil vajadus on. Kolm olulisemat kriteeriumi interaktiivse innovatsioonipoliitika arendamisel on:

1. 2. 3.

ettevtete reaalsetele vajadustele vastamine; koostvrgustike lesehitamine; ppimisvimalus lbi koostprotsessi.

Kuhu peaks suunduma EU innovatsioonipoliitika? 2006 jaanuaris avaldati endise Soome peaministri Esko Aho poolt juhitud sltumatu eksperdirhma aruanne uurimis- arendus- ja uuendustegevuse kohta Euroopa Liidus.1 Antud raportis soovitatakse uuendusliku Euroopa eesmrkide saavutamiseks vlja ttada teadusuuringute ja uuendustegevuse pakt, mis oleks aluseks Lissaboni strateegiaga vlja tdatud jupingutuste jtkamiseks ja tugevdamiseks. Aho aruandes tuuakse jrgnevad peamised soovitused: - ettevtjatele peab pakkuma uuendustesbralikkumat turgu, seda eriti riigihanke protsess muutmise ja uuendustesbralikuma keskkonna kaudu - T&A kulutuste nitaja 3% ei tohiks olla eesmrk iseenesest, vaid pigem nitajaks, mis nitab antud valdkonnas saavutatud edu. - tuleb suurendada inimeste ja kapitali liikuvust EU-s. Kapitali liikuvuse suurendamine thendab uusi finantsinstrumente ja thusat riskikapitalisektorit. Aruande autorid nendivad, et Euroopal on vaja muutuda ennem kui on hilja, sest muidu kaotame oma positsioone rahvusvahelises konkurentsis jtkuvalt. Kuigi raportis toodud soovitused on meldud EU tasemele, on neid siiski kindlasti kasulik meeles pidada ka Eesti kontekstis - seda nii Euroopa vimalike tulevikusuundumuste vaatenurgast kui ka antud soovituste Eestis realiseerimise osas.

1 "Creating an Innovative Europe" Report of the Independent Expert Group on R&D and Innovation appointed following the Hampton Court Summit and chaired by Mr. Esko Aho

Innovatsioon ettevtetes
Vike- ja keskmise suurusega ettevtete erivajaduste arvestamine innovatsioonipoliitikas. Hiljutise uuringu jrgi kvalifitseerub 99,8% Euroopa Liidus tegutsevatest ettevtetest vike- ja keskmise suurusega ettevteteks (VKE),1 kus VKE-de phitunnuseks on alla 250 jv ttajate arv. Veel enam valdav enamus uuritud ettevtetest on mikroettevtted, andes td vhem kui 10-le inimesele. Samal ajal on leitud, et kui suurettevtetest tegeleb innovatsiooniga 77%, siis vikeettevtetest prab innovatsioonile thelepanu vaid 39%.2

Ka enamik Eesti ettevtteid on liigitatavad vike- ja keskmise suurusega ettevteteks. Seega tuleb neile riiklike innovatsioonipoliitikate kujundamisel prata erilist thelepanu. Seejuures on oluline arvestada VKE-de eripradega, milleks on3:

1. 2. 3.

piiratud ressursibaas; eriprane organisatsioonikultuur; vhene suutlikkus kujundada vliskeskkonda.

Kuna vike- ja keskmiste ettevtete innovatsioonialane vimekus on tihedalt seotud lalloetletud eripradega, nuavad VKE-d ka neid erivajadusi arvestavaid innovatsioonipoliitikaid.

(1) Piiratud ressursibaas

Peamiselt on vikeettevtetel puudu finants- ja juhtimisressurssidest. VKE-del on mrksa vhem kapitaliallikaid kui suurettevtetel, kes vivad siseneda avalikule aktsiaturule. VKE-de piiratud vimalused tagatise pakkumisel ahendavad nende vljavaateid taotleda laene pankadelt ja muudelt finantsasutustelt. Juhtimisressursside osas jb VKE-del vajaka nii ajast kui juhtimisoskustest, neil kipuvad olema nrgemad ettevtlusoskused, puudujgid raamatupidamises, tootejuhtimises, planeerimises, samuti on probleemiks vheste teadmistega tehniline personal.4 Nimetatud ressursipuudusest tulenevate piirangute tttu vajavad VKE-d vlist toetust, avalikku rahastamist ja riiklikke poliitikaid. Laenud, toetused ja abirahad laiendavad VKE-de vimalusi teadus- ja arendustegevuseks, alustamisfaasis ettevtetele on suureks abiks ettevtlusinkubaatorid, mille olemasolev infrastruktuur ja abistavad teenused vimaldavad ettevtetel td trgeteta kima lkata.5

(2) Iseloomulik organisatsioonikultuur

VKE-de juhtimisstiil erineb suurfirmade omast, kus erinevate osakondade funktsioonid on selgelt eraldatud, igas osakonnas ttavad oma ala spetsialistid ja innovatsiooniprojektide vljattamisse on vimalik kaasata rohkem inimesi. Samuti on selgelt eristatud ettevtte omanikering ja juhtkond, mistttu juhtkonnavahetus ei too enamasti kaasa trkeid ettevtte tegevuses ega alustatud projektides. Seevastu VKE-des on piir omanike ja juhtide vahel tihti eristamatu, eriti perefirmade puhul. Kuna personal on vike, saab ka innovatsiooniprojektidega tegeleda harilikult vaid ks ttaja ning meldamatu on samaaegselt alustada mitut innovatsiooniprojekti. Piiratud ressursside tttu on VKE-d vhem altid vtma innovatsioonitegevusega seotud riske. Suurettevttes vib ebaedukas innovatsiooniprojekt thendada vaid vikest rahalist kahju vrreldes ettevtte kibega. Samas vikeses ettevttes vib innovatsiooniprojekti ebannestumine viia kogu ettevtte pankrotistumiseni, kuna kik vabad ressursid on asetatud vaid hele riskantsele kaardile.

Oskusliku inimressursi puudumist VKE-des saab korvata juurdepsu vimaldamisega ettevttevlistele teadmistele. Teadus- ja arendusvaldkonnas annab koost likoolide ja teadusasutustega vajaminevaid spetsialistiteadmisi, koost teiste ettevtetega aitab kokku hoida ressursikulusid.

(3) Vhene suutlikkus mjutada vliskeskkonda

Suuremate ettevtetega vrreldes on VKE-del vhem judu saavutada lbirkimistel vliste osapooltega (finantseerijad, varustajad, kliendid) soodsamaid tingimusi. Niteks on suurettevtetel mrgatavalt lihtsam slmida soodne leping telekommunikatsiooni-teenuse pakkujaga, kuna teenuse kasutajaid suurettevttes on rohkem. Vike-ettevttel ei ole tavaliselt tuntud ja usaldusvrset imidit, mis annaks neile vliskeskkonnaga suhtlemisel eeliseid. Seega tegutsevad VKE-d ebakindlamas vliskeskkonnas kui suurettevtted ning on oma tegevusega vimelised keskkonda vhem mjutama kui suurettevtted.

VKE-de suurt sltuvust vliskeskkonnast peaksid arvesse vtma ka neile suunatud innovatsioonipoliitikad, niteks pakkudes VKE-dele vimalusi arendada innovatsioonivimekust lbi koostvrgustike, jagada seelbi teadmisi turusituatsioonist ja suurendada paindlikkust muutustele reageerimisel. 6

VKE-de vajaduste arvestamine innovatsioonipoliitikas Ettevtted vajavad innovatsioonitegevuseks eelkige stabiilset ja arenenud infrastruktuuri, riiklikke ja erasektori rahastamisallikad, riskikapitaliallikad, nuandvaid teenuseid, kohalikke ja rahvusvahelisi koostvrgustikke ning abi oma toodete kommertsialiseerimisel.

Innovatsiooniprotsessi keskne mootor on teadus- ja arendustegevus, millega ettevtete jaoks kaasneb samas suur hulk riske. Avalike poliitikate roll peaks olema nende riskide hajutamine, eelkige lbi rahaliste toetuste ning koostvrgustike arendamise, kus ettevtted saaksid oma kompetentse ja ressursse hendades jagada ka teadus- ja arendustegevusega seotud riske.

VKE-dele saavad erinevat liiki toetust pakkuda nii avaliku kui erasektori asutused, alustades konsultatsiooniteenustest, lpetades maksusoodustustega innovatiivsetele ettevtetele. Surve ettevtetele innovatiivsete toodete vi teenuste pakkumiseks tekib turunudlusest. ks valitsuste innovatsioonipoliitikate lesanne on aidata ettevtetel paremini vastata tarbijate ootustele, panustades ettevtete poolt innovatsiooni paigutatavatesse ressurssidesse, milleks on:7

(a) teaduslik ja tehniline teadmistebaas ning tjud; (b) informatsioon innovatsioonituru arengute kohta; (c) rahalised ressursid.

VKE-de jaoks on olulisim toetusvorm rahaline toetus. helt poolt on toetust vimalik saada erasektorilt, niteks riskikapitali pakkujate ja vlaturgude nol. Ent kuna erasektori rahastamisotsuseid motiveerib soov minimiseerida riske, samas teenides vimalikult suuremat, ei pruugi erasektori finantseerimine vastata ettevtete vajadustele. Erasektori investorid ei ole valmis vtma innovatsiooni rahastamiseks vajalikke riske. Riiklike innovatsioonipoliitikate lesanne on aidata tita thimikku, mida erasektori rahastamisasutused ei suuda pakkuda.

Kuna tootmisettevtete ja teenuseid pakkuvate ettevtete vajadused on erinevad, peaksid VKE-dele suunatud innovatsioonipoliitikad olema sektori-spetsiifilised. 8

Kolmandaks tuleb arvestada riiklikke eriprasid. Erinevatel hiskondadel on erinevad innovatsioonialased nrkused ja tugevused, mistttu ei ole olemas kigile sobivaid poliitikaid. Mned riigid eelistavad niteks suuremat turuvabadust ja viksemat valitsuse sekkumist (Hongkong), samas kui teised soovivad vastupidist (Singapur)9.

Nauwelaersi ja Wintjesi jrgi (1999) saab innovatsioonipoliitikate VKE-dele pakutava toetuse vastavalt sihtgrupile jagada kahte vormi:

(1) ettevttele orienteeritud toetus individuaalsetele VKE-dele pakutakse toetusi ja laene teadus- ja arendustegevuseks, innovatsiooni arendamiseks, oskusliku tju vrbamiseks jms; (2) ssteemile orienteeritud toetus tegeletakse innovatsioonissteemiga tervikuna. Peaeesmrgiks on luua innovatsiooni soodustav keskkond ja stimuleerida vastastikust ppimist lbi koostvrgustike.

Vastavalt sellele, milline on innovatsioonipoliitika fookus - kas sisendressursside pakkumine (nuandvad teenused, oskusliku tju vrbamine) vi ppimine lbi interaktsiooni - saab ettevtetele ja ssteemile orienteeritud poliitikameetmed jagada neljaks phitbiks:

Innovatsioonitoetuse vorm ja fookus Toetuse fookus Toetuse vorm Ettevttele orienteeritud A-tp Sisendressursid (reaktiivsed vahendid, mis pakuvad innovatsioonisisendeid) Interaktsioonile suunatud (proaktiivsed vahendid, mis keskenduvad innovatsiooni petamisele) B-tp

Toetus tehniliste ttajate vrbamiseks T&A toetused ja laenud Koolitustoetused Kva toetust pakkuvad inkubatsioonikeskused

Toetus juhtide, teadusuurijate, kvalifitseeritud personali vrbamiseks Nuandvad teenused Innovatsioonikoolitused

Ssteemile orienteeritud

C-tp

D-tp

Tstuse, teadusasutuste ja likoolide koostskeemid

Klastripoliitikad Koostvrgustike loomise toetamine

Toetus riteenuste kasutamiseks Teadusuurijate mobiilsus

Innovatsioonikultuuri toetamise skeemid VKE-de strateegilise planeerimine edendamine

A-tp: VKE-de toetamine laenude, toetuste ja infrastruktuuri abil

Seda tpi toetus on omane kigile riikidele, mis tegelevad VKE-de innovatsioonivimekuse arendamisega. Poliitikad pavad lahendada VKE-de piiratud rahastamisvimaluste probleemi, pakkudes toetusi, laene, abirahasid, laenugarantiisid, eksporditoetusi jne. Oluline osa on toetustel koolituste ja innovatsioonitreeningute jaoks, et arendada innovatsiooniteadlikkust ettevttes ning rakendada ettevttes eksisteerivaid teadmisi innovatsiooni loomiseks.

A-tpi poliitikate puudujgid:

VKE-sid ksitletakse isoleerituna lejnud innovatsioonissteemist, poliitikad ei paku interaktiivseid ppimisvimalusi. Otseste rahaliste toetuste jagamisega kaasnevad krged administratiivkulud, teisalt on innovatsioonitegevust keeruline rahas mta. Tuleb jlgida, et seda tpi poliitikavahendid ei kattuks teiste toetusskeemidega, vaid tiendaksid neid. lalt-alla lhenemine suurendab ettevtete riski muutuda sltuvaks valitsuse juhitud innovatsioonitrendidest. Vajalik on lbipaistvam ssteem ja ettevtete juurdepsu lihtsustamine erakapitaliturgudele.

B-tp: VKE-de toetamine lbi personali ja nuandvate teenuste

Vike-

ja

keskmise

suurusega

ettevtete

piiratud

inimressursi

tttu

on

ettevtetes

vhe

innovatsioonialaseid

teadmisi,

nt

riskijuhtimisoskusi. Poliitiliste meetmetega on vimalik soodustada sektorite ja ettevtete vahelist tju mobiilsust teadmiste levitamiseks; infokeskuste, konsultatsiooniteenuste ja andmebaaside abil saab ettevtetele pakkuda informatsiooni turu vajadustest. Tugiteenuste kategoorias on populaarseimad vahendid inkubatsiooniprogrammid, mis pakuvad alustamisjrgus VKE-dele rendipinda, abi riplaani koostamisel, tasuvusuuringute rahastamisel, finantsallikate leidmisel. Niteks pakub Soome SITRA programmi SITRA PreSeed Service, mille eesmrgiks on toetada uute ettevtete loomist ning aidata arengujrgus ettevtetel leida riskikapitaliallikaid. Riskikapitali vib pidada heaks vimaluseks vhendada VKE-de sltuvust avalikust rahastamisest.

B-tpi poliitikate puudujgid:

Ka siin on probleemiks poliitika liigne lalt-alla suunatus, mistttu VKE-de tegelikke vajadusi arvestatakse vhem. Harilikult jb puudu paindlikkusest ja interaktiivsusest.

C-tp: VKE-de toetamine, soodustades teadmiste vahetust ettevtete ja teadusasutuste vahel

Seda tpi toetusmeetmed pavad lahendada VKE-de piiratud kompetentside probleemi, edendades teaduse ja tstuse sidemeid ning toetades tehnoloogiasiiret. Seda tpi poliitikad innustavad VKE-sid ppima lbi interaktsiooni. Ettevtete vtmeparteriteks on likoolid oma haritud spetsialistide potentsiaaliga, kes saavad koost raames pakkuda ettevtetele innovatsioonitegevuseks vajalikke spetsialistiteadmisi. Koostpartnerite leidmisel on kaht sorti vimalusi: alt-les skeemi puhul vtavad VKE-d initsiatiivi sarnaste huvidega koostpartnerite leidmiseks, misjrel taotletakse heskoos osalemist avalikus rahastamisskeemis. lalt-alla lhenemisel esitavad VKE-d esmalt rahastamistaotluse ja toetusskeemi eest vastutav avalik organisatsioon aitab ettevtet sobivate partnerite leidmisel.

C-tpi poliitikate puudujgid:

Pikaajalise koost alalhoidmine ettevtete ja teadusasutuste vahel vib osutuda raskeks. Teadmiste sissetoomine mitteinnovatiivsetesse VKE-desse vib olla keeruline ja nuda koostpartneritelt erilist thelepanu ettevtte vajaduste ja teadusasutuste pakutavate teadmiste sobitamiseks.

D-tp: VKE-de toetamine lbi vliskeskkonnast tuleneva ebakindluse vhendamise

D-tpi poliitikameetmete eesmrgiks on arendada VKE-de teadlikkust oma turupositsioonist ja kaitsta end vliskeskkonna mjude eest lbi koost, niteks moodustades klastreid. D-tpi poliitikad pavad stimuleerida innovatsioonissteemi osapoolte koostd, suurendada innovatsiooniteadlikkust ettevtetes ja hiskonnas. Kuna suur osa innovatsiooniks olulisi teadmisi esineb n vaikiva

oskusteabena (tacit knowledge), mis ei ole kodifitseeritav, vaid rakendatav ja pitav tegevuse kigus, siis interaktsiooni viks pidada innovatsiooni edu vtmeks.

Koostvrgustikud saavad seejuures olla nii sisemised (riigisisesed vrgustikud sarnaste eesmrkidega VKE-de vahel) kui vlised (vrgustikud teiste asutustega vi rahvusvaheline koost.) Edukale koostle vivad saada takistuseks vikeettevtete enda hirmud: vahel vib kartus jda koosts suurettevtetega allutatud positsiooni varjutada koostst saadavat tulu. ks vimalus sedalaadi hirme hajutada on kaasata ettevtjad poliitikakujundamisprotsessi ja luua seelbi tagasisidemehhanism.

D-tpi poliitikate puudujgid:

Poliitika sihtgrupiks on enamasti kogenud VKE-d, skeemid peaksid pakkuma lahendusi ka kasvueas VKE-dele ja mikroettevtetele. Poliitikad on olnud liiga tehnoloogiakesksed, tuleks kaasata ka teisi tstusi. Tuleks avada rohkem kanaleid rahvusvaheliseks koostks, partnerite nimistut ei peaks piirama kindlate riikide vi regioonidega.

1 Lukacs, E., 2005. The Economic Role of SMEs in World Economy, Especially in Europe. European Integration Studies, Miskolc, Volume 4. Number 1, pp. 3-12 2 The Community Innovation Survey (CIS3) , European Commission, 2004, Innovation in Europe results for the European Union, Iceland and Norway Data 1998-2001 3 Nauwelaers, C. And Wintjes, R., 1999, SME Policy and the Regional Dimension of Innovation: Towards a New Paradigm for Innovation Policy, The Spanish Report no. 6, Madrid, 1999 4 Lukacs, E., 2005, The Economic Role of SMEs in World Economy, especially in Europe. 5 Enterprise Finland, 2005, The 2005 Incubator Business of the Year has been selected, http://www.enterprisefinland.fi/liston/portal/page.lsp?r=5109&l=en (10 January 2006, 13:33) 6 Markovic, K., 2005, Competitiveness of Domestic Small and Medium Enterprises in the European Union, European Integration Studies, Miskolc, Volume 4. Number 1. (2005), pp. 13-24. 7 Zegveld, W. and Rothwell, R., 1981, Industrial Innovation and Public Policy: Preparing for the 1980s and the 1900s, Frances Pinter (Publishers) Limited, London 8 Markovic, K., 2005, Competitiveness of Domestic Small and Medium Enterprises in the European Union, European Integration Studies, Miskolc, Volume 4. Number 1. (2005), pp. 13-24. 9 Johnson, S., 2005, SME Support Policy: Efficiency, Equity, Ideology or Vote-seeking?, Policy Research Institute, Leeds Metropolitan University, pp. 1-1

10

Innovatsioonipoliitika valdkonnad

Milliseid valdkondi ja meetmeid hlmavad maailma innovatsioonipoliitikad? Maailmas kasutusel olevate innovatsioonipoliitiliste vahendite rohkuse tttu leidub arvukalt ka vimalusi nende liigitamiseks. Innovatsioonipoliitika ksiraamatus on innovatsioonipoliitikad jagatud nelja valdkonna vahel poliitikate eesmrgi alusel. 1. 2. innovatsiooni toetava keskkonna kujundamineja poliitika arendamine; T&A- ja rakendusuuringute toetamine ning koostvrgustike loomise toetamine;

3. 4.

innovatiivsete ettevtete loomise, finantseerimiseja kasvu toetamine; ettevtete innovatsioonialaste oskuste ja intellektuaalomandi kaitse ning kommertsialiseerimise toetamine.

Antud jaotuse aluseks on EU Trendcharti tpoloogia , mis on modifitseeritud kesoleva ksiraamatu autorite poolt. Teine vimalus on tpologiseerida toetusmeetmed nende iseloomu ja rakendamisviisi alusel. Allpoololev nitlik tabel reastab mned tpilisemad poliitikameetmete kategooriad.

Poliitikavahend Riigiettevtted

Eesmrgid Valitsus aitab edendada innovatsiooni hiskonnas riigiettevtete kaudu. Pakkuda teadusorganisatsioonidele ressursse innovatsioonitegevuseks Koolitada ja arendada kvaliteetset tjudu Toetada vheste innovatsioonialaste kogemustega ettevtteid Katta innovatsiooniga seonduvaid kulusid Vhendada maksude kauduinnovatsioonitegevuse stimuleerimine Pakkuda paremat kaitset uuenduslikele leiutistele ning toetada innovatsiooni seadusandlike meetmete kaudu

Nited Innovatsioon riigiettevttes on teerajajaks vttes esimesena kasutusele uusi tehnoloogiaid, aidates kaasa uute tstusharude loomisele. Toetused teadus-ja uurimisasutustele. likoolide ppeprogrammid, innovatsioonialased koolitused teadlastele-uurijatele Nuandvad ja konsultatsiooniteenused, ettevtete vahelised vrgustikud, andmebaasid. Toetused, laenud ja garantiid innovatsiooniga tegelevatele ettevtetele. Maksusoodustused T&A-tegevusele Patendid, intellektuaalomandi iguste kaitse, monopolide reguleerimine. Keskkonna, tervise, transpordi ja muude igusaktide kaudu innovaatiliste lahenduste nudmine

Teaduslik- tehnilised toetused Hariduse edendamine Informatsiooni pakkumine Rahaline toetus Maksustamine iguslik-regulatiivne

Poliitiline

Soosida innovatsiooniteadlikkuse tusu ja innovatsioonialast koostd. Toetada riiklikult innovatiivseid tooteid Toetada hiskondlikult kasulikke innovatiivseid tooteid/teenuseid Kaitsta riiklikku innovatsiooniturgu rahvusvahelise konkurentsi eest Abi kohalike ettevtete innovatiivsete toodete turustamisel vlismaal

Innovatsiooniauhinnad ja konkursid, innovatsiooniteadlikkuse tstmine, rahvuslike ja regionaalsete innovatsioonipoliitikate loomine. Innovatiivsete toodete erikohtlemine riigihangetes Innovatsiooni toetamine tervishoiuteenustes Kaubanduslepped, tariifid Praktiline nuanne vlisturgudele sisenemiseks, abi vlispartnerite leidmisel

Riigihanked Avalikud teenused Kaubanduslik Ekspordiabi

11

Innovatsioonisbraliku keskkonna kujundamine ja poliitika arendamine

Innovaatilise tegevuse jaoks viljaka pinnase loomiseks on riigid vtnud tarvitusele meetmeid, mis helt poolt julgustavad ettevtteid suurendama kulutusi innovatsiooniarendusele, teisalt pavad vhendada ettevtete raha- ja ajakulu muudele igapevastele toimingutele, lihtsustades haldusprotseduure, rakendades thusamaid kommunikatsioonissteeme jms. Samal ajal tegeletakse innovatsioonisbraliku keskkonna loomisel laiema avalikkuse innovatsiooniteadlikkuse suurendamisega, et suureneks arusaam innovatsiooni thtsusest majandusarengu jaoks. Thtsal kohal on innovatsioonipoliitika teadlik kujundamine, mis tugineks innovatsioonissteemis osalevate gruppide reaalsete vajaduste ning riiklike arengueeliste pidevale analsile. Valdkonna poliitikate ldised eesmrgid:

vhendada ettevtete haldus- ja lekandekulusid iguslike, rahaliste ja halduskohustuste titmisel; stimuleerida innovatsioonitegevust ettevtetes lbi seadusandluse ja regulatsioonide; suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni; julgustada strateegiliste tehnoloogiate, eelkige info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevttu; suurendada riigihangete ja standardiseerimise rolli stiimulina innovatiivsete toodete/teenuste arendamiseks ettevtetes suurendada avalikkuse innovatsiooniteadlikkust; arendada vlja pikaajalisem strateegiline visioon innovatsiooni vimalustest ja ohtudest; defineerida innovatsiooni soodustavad ja prssivad tegurid ettevtetes ja arvestada leitud faktoreid poliitika kujundamisel; tsta poliitikatskli efektiivsust, suurendamaks avalike poliitikate mju ja vljundit ettevtetes; julgustada kogemuste vahetamist ja koostvrgustike arendamist kohalike, riiklike ja Euroopa Liidu poliitikakujundajate vahel.

Jrgnev tabel koondab valikut riikides kasutusel olevatest meetmetest, mis on suunatud nimetatud eesmrkide titmisele.

Meede II Action Plan for ICT Innovation in Enterprises Riik: ITAALIA Aeg: al. 2005

Eesmrgid -- Julgustada info- ja kommunikatsiooni- tehnoloogiate kasutuselevttu -- Vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust -- Julgustada strateegiliste tehnoloogiate kasutuselevttu

Lhikirjeldus Lbi seadusandluse ja erinevate programmide levitatakse Itaalia ettevtetes info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, et stimuleerida konkurentsi, muuta Itaalia rimaastik soodsaks pinnaseks tehnoloogilisele arengule ja innovatsioonile, hlbustada teadmiste lekannet avalikest uurimiskeskustest ettevtetesse.

Innovation for Successful Ageing Riik: VEITS Aeg: al. 2004

Programm pab prata hiskonna vananemise tendentsi majanduslikult kasulikuks, kuna kasvab vajadus eakatele suunatud toodete/teenuste jrele. Toetatakse teadus- ja arendusprogramme innovatiivsete toote- ja tehnoloogiliste lahenduste leidmiseks, mis vastavad eakate vajadustele. Programm finantseerib projekte, mis arendavad osalevate ettevtete ja uurimisgruppide teaduslikketehnilisi vimeid; laiendab T&A-alaseid koostvimalusi. Soositakse suuri pikaajalisi projekte tuleviku- ja rahvusvahelise potentsiaaliga tstusvaldkondades.

National Strategic Consortiums for -- Arendada vlja strateegiline visioon Technical Research (CENIT) innovatsiooni vimalustest Riik: HISPAANIA Aeg: 2005-2010 Eelarve: 500 mln EUR KUNI - The knowledge base for industrial innovation policies Riik: NORRA Aeg: 2002-2007 Eelarve: 2,6 mln EUR Rahastamine: osaline omafinantseering nutav Technology Foresight -- Arendada vlja strateegiline visioon innovatsiooni vimalustest -- Tsta poliitikatskli efektiivsust -- Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni -- Defineerida innovatsiooni soodustavad ja prssivad tegurid ettevtetes ja arvestada leitud faktoreid poliitika kujundamisel

Uurimisprogramm pab tugevdada tstuslike innovatsioonipoliitikate teoreetilist ja empiirilist teadmistebaasi. Eesmrkideks suurenenud mistmine vrtuste loomist soodustavatest faktoritest, parem otsustebaas tstuspoliitikatele. Keskendutakse kahele uurimisalale: innovatsioonipoliitika ja vrtuste loomine avatud majanduses; ning teadmiste arenduse roll innovatsioonis.

Programmi eesmrgiks on luua baas teadus- ja tehnoloogiaalaste prioriteetide otsustamiseks. Tegevuse kigus luuakse uusi kontakte eraettevtete ja avalike teadusasutuste vahel.

12

Riik: TAANI Aeg: 2001-2004 Eelarve: 3,2 mln EUR Enterprise subsidy (Subvention entreprise) Riik: BELGIA Aeg: al. 1980ndate lpp Eelarve: 88 mln EUR (vahemikus 1991-2002) Rahastamine: toetusega kaetakse kuni 50% suurettevtte T&A kuludest ning kuni 70% VKE-de T&A kuludest Tax Credit For New Investments In Less-Favoured Areas In Italy Riik: ITAALIA Aeg: 2001-2006 Polish Product of the Future Riik: POOLA Aeg: al.1997

-- Tsta poliitikatskli efektiivsust

--Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni

Ettevttetoetusega toetatakse ettevtete tstuslikke T&A programme, mis oleksid pikas perspektiivis majandusele tulusad. Toetusi saab taotleda pidevalt, ettevtetele jvad kik igused T&A-tegevuse tulemusel tekkinud intellektuaalomandile.

-- Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni -- Stimuleerida innovatsioonitegevust ettevtetes lbi seadusandluse ja regulatsioonide -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra

Riigi vhemsoositud piirkondades tegutsevatele ettevtetele, kes investeerivad teatud valdkondadesse (kaevandus, ehitus, tootmine, turism, elektrienergia tootmine, kalandus jne) Pakutakse maksukrediiti nii otsestelt kui kaudsetelt maksudelt. Tegemist on Poola peaministri patronaai all toimuva vistlusega, mille eesmrgiks on propageerida uusi innovatiivseid tehnilisi lahendusi (eriti VKE-des), mida on vimalik lhikese aja jooksul toota, ma ja tarbida. Vistlust peetakse kahes kategoorias - tuleviku toode ja tuleviku tehnoloogia. Vitjad saavad iguse kasutada logo Poola tuleviku toode ning vimaluse osaleda reklaami- ja turundusritustel, mida korraldab Poola ettevtlusarengu amet. Meetme raames rahastatakse projekte, mis on suunatud efektiivsema dialoogi tekitamisele avalikkuse ja teadlaste vahel

Sciencewise Grants Riik: SUURBRITANNIA Aeg: al. 2004 Eelarve: 1,8 mln EUR General Support Programme (GSP) Riik: HONGKONG Rahastamine: kuni 90% projekti kuludest Program for Promoting Public Understanding of Science and Technology Riik: JAAPAN

--Tekitada diskussioon hiskonnas uute tehnoloogiate eetiliste, turvalisus-, keskkondlike ja muude aspektide le --Tsta poliitikatskli efektiivsust, suurendamaks avalike poliitikate mju ja vljundit ettevtetes --Edendada innovatsiooni- ja tehnoloogiakultuuri

Toetatakse projekte, mis panustavad Hongkongi innovatsiooni- ja tehnoloogiakultuuri edendamisse. Taotleda vivad nii teadus- ja tstusasutused kui ettevtted.

--Toetada teaduse ja tehnoloogia ppimist --Edendada avalikkuse teadus- ja tehnoloogiaalast teadlikkust --Levitada teadus- ja tehnoloogiaalast infot riiklikus mastaabis

Programm toetab teadus- ja tehnoloogiaalade ppimist, tegeleb innovatsioonialase teadlikkuse levitamisega ja htlasi juhitakse selle raames riiklikku Uute Teaduste ja Innovatsiooni muuseumi (MIRAIKAN).

Industrial Technology Development Promotion (ITDP) Riik: TAIWAN Approved Royalties Incentive (ARI) Riik: SINGAPUR Industrial Technology Development Promotion Law Riik: LUNA-KOREA

--Vhendada tehnoloogilise arendusega seotud riske ja kulusid, stimuleerida uute tehnoloogiate arendamist erasektoris --Soosida tehnoloogia ja oskusteabe siiret Singapuri lbi maksuvabastuste

Suunatud ettevtetele, kellel on olemas T&A osakond vi T&A juhtimise baasoskused.

Ettevtetele pakutakse maksuvabastusi autoritasudelt, tehniliselt abilt ja panustelt T&A tegevusse, mis on tulnud vljastpoolt Singapuri.

-- Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni

Seadus kehtestab ettevtetele maksusoodustuse investeeringutelt T&A vahenditesse, tjudu, tehnoloogia arendamisse, koolitusse.

13

Research Incentive Scheme for Companies (RISC) Riik: SINGAPUR

--Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni

Osaline toetus T&A projektidega kaasnevatele kulutustele (tju koolitamine, investeeringud varustusse, intellektuaalse omandi juhtimine, professionaalsed teenused)

* Enamike lalmainitud programmide kohta on vimalik lisainformatsiooni leida EU Trendcharti kodulehekljelt.

14

Teadus- ja rakendusuuringute toetamine ning koostvrgustike loomise toetamine

Innovatsioonissteemide probleemiks ei ole mitte niivrd innovatsioonialaste oskuste, teadmiste vi vahendite puudumine kui nende hajutatus ja asmmeetriline paiknemine. Seetttu panevad paljud innovatsioonipoliitikameetmed rhku likoolide, teadusasutuste ja ettevtete koost ergutamisele, et teaduslikku ja tstuslikku vimekust hendades snniks innovatsioon. Kiireneva globaliseerumisprotsessi taustal on samavrd oluline edendada ka rahvusvahelist koostd. Poliitikate ldised eesmrgid:

Meede

hlbustada ettevtete juurdepsu kvalifitseeritud tjule; lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi; vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust tsta innovatiivsete infrastruktuuride kttesaadavust, hlbustamaks teadmiste vahetust ning toodete ja teenuste arendust ettevtete poolt; kindlustada sektori, piirkonna vi riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel.

Eesmrgid -- Hlbustada ettevtete juurdepsu kvalifitseeritud tjule -- Kindlustada sektori/piirkonna/riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele

Lhikirjeldus Meede soodustab lipilaste ja teadlaste mobiilsust, toetades lipilase/teadlase tlevtmist erafirmasse, kus ppur kirjutab oma doktorit ettevtet huvitaval rakenduslikul teemal. Programm edendab ettevtete ja teadusasutuste koostd ja suurendab kvalifitseeritud tju osakaalu ettevtetes.

Support to the recruitment of PhD candidates on an applied research project within an enterprise CIFRE convention Riik: PRANTSUSMAA Aeg: al. 1981 Eelarve: 230 mln EUR (perioodil 19812002) International TEKES Technology Program Riik: SOOME

--Organiseerida vimalusi partnerlussuhete loomiseks vlisettevtete ja programmis osalejate vahel --Soodustada uurimistulemuste vahetust, hiseid teadusprojekte ja teadlaste mobiilsust koostprojekti raames

--Sihtgtrupppideks vlisriikide uurimisinstituudid, likoolid ja ettevtted --Sihtgruppideks kohalikud ettevtted vi Soomes registreeritud vlisfirmad (rahastatavad tegevused peavad andma panuse Soome majandusse)

Brainpower Austria Riik: AUSTRIA Aeg: 2004-2006 Eelarve: 384 141 EUR Innovation vouchers Riik: HOLLAND Aeg: al.2004 Eelarve: 71 mln EUR (perioodil 20042008)

-- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi -- Kindlustada sektori, piirkonna vi riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele

Brainpower Austria eesmrgiks on suurendada Austria innovatiivset vimekust, abistades vlismaal ttavaid Austria teadlasi atraktiivse t leidmisel kodumaal. Programm pakub online- tvahendusteenust, rahalist toetust nt tvestlustele sitmiseks Austriasse, informatsiooni Austria innovatsioonimaastiku kohta, t leidnud teadlastele abi Austriasse kolimisel.

-- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi

Riikliku fondi FES (Economic Structure Enhancing Fund) rahastatava innovatsioonivauterite skeemi eesmrk on vimaldada VKE-del osta sisse teadmisi teadusasutustelt. Vauteritega saab osta teenuseid avalikelt teadusasutustelt, suurettevtetelt, mille T&A kulutused on le 60 mln EUR aastas, ning vlismaistelt avalikelt teadusasutustelt. 2004 lbi viidud pilootprojekt osutus edukaks, 2006. aastal jagatakse VKE-dele vlja 6000 vauterit: 2500 EUR suurused vauterid ning vauterid vrtusega 7500 EUR suuremateks projektideks (viimase puhul peab ettevte ise panustama 2500 EUR) IDEIA toetab T&A koostprojekte, mille osapoolteks on ettevtted ning teadus- ja tehnoloogiaasutused. Eesmrkideks soodustada tehnoloogia ja teadusasutuste uurimistulemuste siiret ettevtetesse, uute tooteid/protsesse/teenuseid puudutavate tehnoloogiate arendamist ning edendada nimetatud konsortsiumide osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides.

IDEIA Applied Research and Development in Companies Riik: PORTUGAL

-- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi -- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel.

15

Aeg: 2003-2006 Eelarve: 40 mln EUR Manufacturing Adivisory Service (MAS) Riik: SUURBRITANNIA Aeg: 2002-2005 Eelarve: 38,6 mln EUR IOP-TTI module Riik: HOLLAND Aeg: al. 2006 Eelarve: 45 mln EUR/aastas Support for Integrated Business Plans of SMEs and microenterprises Riik: KREEKA Aeg: 2001-2006 Eelarve: 449 mln EUR (perioodil 20012006) Rahastamine: kuni 40% kuludest Innovation and Technology Support Programme (ITSP) Riik: HONGKONG Rahastamine: nutav erasektori panus vhemalt 10% osas Multinational Innovative R&D Centers in Taiwan Program Riik: TAIWAN Collaboration of Regional Entities for the Advancement of Technological Excellence (CREATE) Riik: JAAPAN --Toetada laiaphjaliste tstusssteemide arengut, rahvusvahelist koostd, inimressursi koolitamist --Rajada ja tugevdada teaduse ja tehnoloogia baasi, loomaks uusi tehnoloogiaid ja tstusi MEXT-i seatud prioriteetsetes uurimisvaldkondades --Leida uusi uurimisvaldkondi lbi hisuuringute --Soosida tehnoloogiasiiret --Arendada ettevtete T&A vimekust Programm aitab arendada T&A vimekust kohalikes ettevtetes, kattes osaliselt teadusasutustest ettevtetesse lhetatud teadlaste ja inseneride palgakulusid Toetatakse rahvusvaheliste juhtivate ettevtete T&A keskuste rajamist Taiwani, pakkudes neile maksusoodustusi ja toetades teisi tegevusi (nt inseneride koolitus, koostprojektid tstuse, valitsuse, krgkoolide ja uurimisasutuste vahel jne) Toetatakse erinevaid koostprojekte likoolide, T&A-le orienteeritud ettevtete, avalike uurimisinstituutide jt vahel. --Toetada rakendusele orienteeritud T&A projekte Projektide toetamisel peetakse silmas uurimisvaldkonna thtsust tuleviku seisukohalt, toetatakse eelkige T&Akeskuste loomist ja rakendusele orienteeritud projekte. --Vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust Skeemi kaudu ptakse arendada tootmisega tegelevate vike- ja mikroettevtete konkurentsivimet. Toetatakse integreeritud 2-aastase riplaani koostamist ja rakendamist. riplaani raames toetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevttu tootmisprotsessis, tootmisvahendite tiustamist, kvaliteedi ja toodete sertifitseerimisssteemi arendamist, keskkonnasbralike tehnoloogiate kasutamist, keskkonnajuhtimisssteemide arendamist jms. --Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel Programmi raames soovitakse rajada pikaajaline strateegiline teaduskoost ettevtete ja avalike haridus/teadusasutuste vahel riiklikult strateegilise thtsusega valdkondades. Toetatakse Hollandi ettevtlussektori strateegilistele vajadustele suunatud baasuuringuid, eesmrgiks luua teadmist spetsiifiliste rahvusvahelise thtsusega teemade kohta. --Vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust MAS pakub ekspertnu vike- ja keskmise suurusega tootmisettevtetele produktiivsuse suurendamiseks lbi regionaalsete tootmiskeskuste vrgustike. MAS pakub praktilist abi, tehnoloogiasiirde alast abi, tootmisoskuste arendust, parimate praktikate levitamist jne.

Technology for Enterprise Capability Upgrading (T-UP) Riik: SINGAPUR 21st Century Frontier R&D Program Riik: LUNA-KOREA Regional Science Promotion Program (RSP) Riik: JAAPAN

--Arendada teaduslikku ja Toetatakse uuringuid prioriteetsetes tehnoloogilist konkurentsivimet uutes tulevikuvaldkondades, nagu bioteadus, nanotehnoloogia, valdkondades kosmosetehnoloogia jne.

--Analsida uurimistulemusi ja tehnoloogia-alaseid arenguid ning toetada nende rakendamist

Programmi raames analsitakse likoolide ja uuringukeskuste uurimistulemusi, hinnatakse nende rakendatavust ja vajadusel toetatakse edasiste uuringute teostamist lootustandvates valdkondades (llitades tulemusi nt JST tehnoloogiasiirde programmidesse). Suunatud likoolidele, teaduasutustele, tstusettevtetele teaduse tippkeskuste

The National Research Laboratory

--Riigi tehnoloogilise konkurentsivime parendamine lbi

16

(NRL) Riik: LUNA-KOREA

teaduse tippuurimiskeskuste

vljaarendamiseks (erilise rhuga nanotehnoloogial)

* Enamike lalmainitud programmide kohta on vimalik lisainformatsiooni leida EU Trendcharti kodulehekljelt.

17

Innovatiivsete ettevtete loomise, finantseerimise ja kasvu toetamine

Kuna ettevtted on vliskeskkonna poolt kige haavatavamad noores ja iseranis vastsndinueas, tuleb just kivitamisfaasis pakkuda neile vlist tuge. Tpiliseks meetmeks on siin riskikapitalifondide loomine ning erasektorist tulevate algstaadiumi finantseerimisinitsiatiivide stimuleerimine. Lisaks rahalistele ressurssidele vajavad noored ettevtted toetavat infrastruktuuri (tehnoloogiapargid, inkubatsioonikeskused), mis vimaldaks neile elementaarseid vahendeid tegevuse alustamiseks. Poliitikate ldised eesmrgid:

Meede

edendada ja hoida jtkusuutlikuna innovatiivsete ettevtete loomist ja kasvu; suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu; pakkuda uutele tehnoloogiamahukatele ettevtetele infrastruktuuri nende ellujmise ja kasvu hlbustamiseks; soosida innovatiivsete ettevtete sisenemist sektoriaalsetele, regionaalsetele vi riiklikele turgudele; muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist; optimeerida iguslikku/regulatiivset raamistikku erasektori finantseerimise kasvuks; toetada uutele ja arenevatele turgudele suunatud ettevtteid.

Eesmrgid -- Edendada ja hoida jtkusuutlikuna innovatiivsete ettevtete loomist ja kasvu -- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist -- Soosida innovatiivsete ettevtete sisenemist sektoriaalsetele, regionaalsetele vi riiklikele turgudele

Lhikirjeldus riinglite vrgustiku eesmrgiks on edendada uute ettevtete rahastamist erasektori poolt. BAND pakub investoritele, kogenud ettevtjatele ja uute ettevtete rajajatele platvormi omavahel kontakteerumiseks lbi internetisaidi. Lisaks on vimalik kasutada vljapakutud lepingumudeleid jms.

BAND: Business Angels Network of Germany Riik: SAKSAMAA Aeg: al. 1997 Facilitated access of innovative SMEs to public procurements in the field of defence Riik: PRANTSUSMAA Aeg: al. 2004 The Venture Capital Database Riik: ROOTSI Aeg: 1999-2004 OSEO-SOFARIS (Socit Francaise de garantie des financements des PME) Riik: PRANTSUSMAA Aeg: al. 1982 Eelarve: 4,2 mlrd EUR (2004) Rahastamine: 30%-50% pangalaenu garantiist; kuni 50% riskikapitalistide kapitaliinvesteeringutest (erandjuhtudel kuni 70%) Seed Capital Company Riik: SLOVAKKIA Aeg: al. 1995 Eelarve: 6,8 mln EUR (perioodil 19952005)

Innovatiivsetele vikeettevtetele on lihtsustatud tingimused Kaitseministeeriumi riigihangetes osalemiseks. Kigile seatud tingimustele vastates on VKE-del vimalik lihtsal viisil leping slmida, konkureerimata suurte ettevtetega.

-- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist

Riskikapitali on-line andmebaas koondas alustavate ettevtete jaoks infot riskikapitalifirmade kohta. Andmebaasi otsingufunktsiooni kaudu oli vimalik leida erinevate parameetrite alusel sobivaid riskikapitali allikaid. Projekt lpetati 2004. aastal sama funktsiooniga andmebaasi loomise tttu Rootsi Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni poolt.

-- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist;

SOFARIS skeem pakub garantiisid ettevtjatele ja riskikapitalistidele, kes soovivad vtta pangalaenu ettevtte kivitamiseks vi levtmiseks. Garantiiskeem vimaldab investeerimisriske jagada pangaga. Erinevate fondide kaudu pakutakse garantiisid ettevtte loomis- ja -- Optimeerida iguslikku/regulatiivset arendamistegevusteks, lhiajalisteks raamistikku erasektori finantseerimise rahastamisvajadusteks. kasvuks Meeleldi toetatakse riskikapitalifonde, kes teevad kapitaliinvesteeringuid innovatiivsetesse VKE-desse

-- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist -- Optimeerida iguslikku/regulatiivset raamistikku erasektori finantseerimise kasvuks -- Toetada uutele ja arenevatele

Riigi asutatud Seed Capital Company pakub VKE-dele rahalist toetust, projektide rahalist poolt puudutavat ekspertnu ning aitab vajadusel sobivate partnerite leidmisel projektide kaasrahastamiseks.

18

turgudele suunatud ettevtteid. Support for Integrated Business Plans of SMEs and microenterprises Riik: KREEKA Aeg: 2001-2006 Eelarve: 449 mln EUR (perioodil 20012006) Rahastamine: kuni 40% kuludest K plus Centres of Competence Riik: AUSTRIA Aeg: al. 1998 Eelarve: 219 mln EUR Rahastamine: kuni 60% projekti eelarvest Mobile Communications R&D and Innovation Centre Riik: UNGARI Aeg: 2005-2008 Eelarve: 8 mln EUR Seed Consortia Riik: SOOME --Edendada ja hoida jtkusuutlikuna innovatiivsete ettevtete loomist ja kasvu --Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu Innovation Development Scheme (IDS) Riik: SINGAPUR Industrial Technology Innovation Center Program Riik: TAIWAN Small Entrepreneur Research Assistance Programme (SERAP) Riik: HONGKONG Startup Enterprise Development Scheme (SEEDS) Riik: SINGAPUR --Toetada uute innovatsioonimahukate ettevtete loomist Kapital pakub tiendavat toetust alustavatele ettevtetele, millel on olemas kolmanda osapoole investor. --Toetada uute innovatsioonimahukate ettevtete loomist Pakutakse riskikapitali eelse staadiumi finantseerimist tehnoloogiaettevtjatele firma kivitamiseks, T&Ategevuste ja turu-uuringute lbiviimiseks. --Toetada T&A-keskuste rajamist kohalike ettevtete jaoks Meede on suunatud kohalikele ettevtetele, kes soovivad rajada Hiina territoorimu piires T&A keskusi. --Edendada innovatiivsete ettevtete loomist ja kasvu Skeem pakub alustavatele ettevtetele kaasfinantseeringut toote-, protsessi- ja rakenduste innovatsiooniprojektideks. Alustamisfaasis teadmis- ja tehnoloogiaettevtetele pakutakse omakapitalilaene toote arendamiseks, kommertsialiseerimiseks ja turuletoomiseks. -- Toetada uutele ja arenevatele turgudele suunatud ettevtteid Skeemi eesmrk on toetada mobiilside T&A ja innovatsiooni keskuse rajamist, mis oleks testkeskkonnaks tuleviku mobiilside tehnoloogiatele (3G, 4G). Aplikeeruda saavad konsortsiumid, mis koosnevad eraettevtetest, likoolidest, uurimisinstituutidest ja mobiilside teenuste pakkujast. -- Pakkuda uutele tehnoloogiamahukatele ettevtetele infrastruktuuri nende ellujmise ja kasvu hlbustamiseks K plus programmi peetakse heks Austria innovatsioonipoliitika olulisemaks vahendiks, millega svendatakse teaduse-tstuse koostd. Programmi raames on loodud 18 hisuurimiskeskust (kompetentsikeskused/tehnoloogia arenduskeskused), mis koosnevad likoolidest, uurimisasutustest ja ettevtetest. Keskused (peavad toimima vhemalt 7 aastat) teostavad tstusega seonduvaid konkurentsieelseid uuringuid. -- Vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust Skeemi kaudu ptakse arendada tootmisega tegelevate vike- ja mikroettevtete konkurentsivimet. Toetatakse integreeritud 2-aastase riplaani koostamist ja rakendamist. riplaani raames toetatakse uute tehnoloogiate kasutuselevttu tootmisprotsessis, tootmisvahendite tiustamist, kvaliteedi ja toodete sertifitseerimisssteemi arendamist, keskkonnasbralike tehnoloogiate kasutamist, keskkonnajuhtimisssteemide arendamist jms.

* Enamike lalmainitud programmide kohta on vimalik lisainformatsiooni leida EU Trendcharti kodulehekljelt.

19

Ettevtjate innovatsioonialaste oskuste ja intellektuaalomandi kaitse ning kommertsialiseerimise toetamine

Sellesse valdkonda koondatud poliitikate eesmrkideks on toetada innovatsiooniprotsessi juhtimise kompetentside teket, pakkuda oskusi ja rahalisi vahendeid intellektuaalomandi kaitseks, toetada ideede kommertsialiseerimist niteks vlisturgudele sisenemise kaudu vi innovaatilistele toodetele erikohtlemise andmise kaudu riigihankeprotsessis. Innovatiivse idee vljattamisel tekib vajadus seda vrkasutuse eest kaitsta, mistttu on oluline pakkuda (eriti algajatele) innovaatoritele intellektuaalomandi iguse (IPR) alast teavet, tehnilist abi patendi taotlemisel jms. Intellektuaalomandi kommertsialiseerimine vib osutuda probleemiks eelkige ksikisikutest teadlastele-leiutajatele, kellel vib olla geniaalne idee, aga puuduvad kogemused ri alustamisel. Just sedalaadi probleeme ptakse lahendada, pakkudes abi turuanalsi teostamisel ja kommertsialiseerimisvimaluste hindamisel. Poliitikate ldised eesmrgid:

Meede

toetada innovaatilisi ettevtjaid, sealhulgas lbi intellektuaalomandi kaitse ja kommertsialiseerimise hlbustamise; tiustada ettevtjate innovatsioonialaseid oskusi ja levitada uusi tehnoloogiaid ettevtetes; suurendada mittetehnoloogilist innovatsiooni ettevtetes; tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne rakendamine innovatsiooni kivitajana; tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra.

Eesmrgid -- Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne kasutamine innovatsiooni kivitajana

Lhikirjeldus Seadus reguleerib tarkvara ja autoriigustega kaitstud elektroonilise meedia IPR-i kaitsmist ja litsentseerimist

Protection of Copyright Copyright Bill Riik: IIRIMAA Aeg: 1999 Intellectual Property Portal (IP) Riik: SUURBRITANNIA Aeg: al. 2000 Innovation and research activities of SMEs (GVOP 3.3.3) Riik: UNGARI Aeg: 2004-2006 Eelarve: 1,6 mln EUR Entrepreneurship for Youth Riik: SLOVEENIA Aeg: 2002-2005 Eelarve: 943 000 EUR Bank of Technologies and Designs Riik: POOLA Aeg: al. 1999 The Ice Breaking measure (Isbryterordningen) Riik: NORRA

-- Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne kasutamine innovatsiooni kivitajana

IP internetiportaalis pakutakse IPR-i puudutavat ldist teavet ja detailset infot nii algajatele kui professionaalidele. Portaal koondab IPR-i alaseid, uudiseid ja asjakohaseid viiteid ja tieneb pidevalt vastavalt kasutajate soovidele ja panusele.

-- Tiustada ettevtete innovatsioonialaseid oskusi ja levitada uusi tehnoloogiaid -- Suurendada mittetehnoloogilist innovatsiooni ettevtetes -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra -- Tiustada ettevtjate innovatsioonialaseid oskusi ja levitada uusi tehnoloogiaid ettevtetes -- Kindlustada sektori/piirkonna/riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele

Meede on suunatud VKE-de innovatsioonivimekuse arendamisele, soosides uute tehnoloogiate/toodete/teenuste kasutuselevttu, toetades teadust, arendust ja innovatsiooni VKE-des, soosides likoolide-tstuse koostd.

12-30-aastastele noortele suunatud programmi eesmrgiks on arendada noortes loovust, ettevtlikkust ja vastuvtlikkust muudatustele. Eriti julgustatakse osalema vhemusrahvuste noori. Meetoditeks on projektid, koolitused, rahvusvahelised noorte ettevtjate vrgustikud, konverentsid, pitoad jms.

-- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra

Tehnoloogia- ja disainipanga eesmrk on leida ostjaid olemasolevatele tehnoloogiatele ja disainilahendustele, mis on tekkinud teadusasutuste ja tehnikalikoolide T&A-tegevuse tulemusena. Sihtgrupiks tootmisettevtted, kes otsivad innovatiivseid projekte ri laiendamiseks.

-- Suurendada mittetehnoloogilist innovatsiooni ettevtetes

Meetme eesmrk on tsta disaini thtsust konkurentsijuna. Ptakse suurendada disaini sstemaatilist ja strateegilist rakendamist ja koordineerida ettevtete disainialaseid algatusi.

20

Aeg: al.1998 Eelarve: varieerub aastast aastasse. 2002.a anti 65000 EUR igale osalevale skeemile FORNY - Commercialisation of R&D results (FORNY Kommersialisering av FoUresultater) Riik: NORRA Aeg: 1994-2010 Eelarve: 11 mln EUR/aastas Rahastamine: kuni 50% kuludest Polish Product of the Future Riik: POOLA Aeg: al.1997 -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra Tegemist on Poola peaministri patronaai all toimuva vistlusega, mille eesmrgiks on propageerida uusi innovatiivseid tehnilisi lahendusi (eriti VKE-des), mida on vimalik lhikese aja jooksul toota, ma ja tarbida. Vistlust peetakse kahes kategoorias - tuleviku toode ja tuleviku tehnoloogia. Vitjad saavad iguse kasutada logo Poola tuleviku toode ning vimaluse osaleda reklaami- ja turundusritustel, mida korraldab Poola ettevtlusarengu amet. Programm toetab kutsealaste tiendppekursuste vljattamist disaini alal --Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra. Programmi eesmrk on hlbustada era- ja avalikes ettevtetes vi uurimisinstituutides tekkinud ideede ja uuringutulemuste kommertsialiseerimist. Julgustatakse erinevate institutsioonide koostd, rahastatakse infrastruktuuriga seotud kulusid, kommertsialiseerimisprojekte jms.

DesignSmart Professional Continuing Education Scheme(PCES) Riik: HONGKONG Innovative Service R&D Program (ISP) Riik: TAIWAN Patent Application Grant (PAG) Riik: HONGKONG Innovation Commercialization Scheme (ICS) Riik: SINGAPUR The Creative Research Initiative (CRI) Riik: LUNA-KOREA

--Tiustada ettevtjate innovatsioonialaseid oskusi ja levitada uusi tehnoloogiaid ettevtetes; --Suurendada mittetehnoloogilist innovatsiooni ettevtetes; --Toetada innovatiivsete rahvusvaheliste teenuste arendust ning lahenduste arendamist, hitamaks T&A-d turu vajadustega --Julgustada kohalikke ettevtjaid ja leiutajaid kapitaliseerima oma intellektuaalset td patendi registreerimise kaudu -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra

Taotlejad vivad olla tstuse tugiorganisatsioonid, eraettevtted, likoolid, kutsehingud, uurimisinstituudid, kaubandus- ja tstushingud

Skeem toetab kohalike ettevtjaid ja eraisikuid oma leiutiste patenteerimisel

Ettevtetele pakutakse toetust projektide kaasfinantseeringut, rahastades prototbi loomisega seotud teenuste-, tju-, varustuskulusid ja intellektuaalomandi kulusid

--Tugevdada riiklikku tehnoloogilist vimekust lbi loovate baasuuringute -- Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne rakendamine innovatsiooni kivitajana --Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra --Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne rakendamine innovatsiooni kivitajana;

Toetatakse uurijad, kes tulevad vlja originaalsete ja loovate ideedega

Patent Application Fund Plus (PAF Plus) Riik: SINGAPUR

Toetus aitab katta patenditaotlustega kaasnevaid kulusid

* Enamike lalmainitud programmide kohta on vimalik lisainformatsiooni leida EU Trendcharti kodulehekljelt.

21

Eesti innovatsioonipoliitika
Innovatsioonipoliitika teema on Eesti hiskonnas ning arvamusliidrite seas omandamas jrjest suuremat thtsust. Suurema lisavrtusega toodete ja teenuste loomine on Eesti jaoks jrjest thtsam, kuna madalatele kuludele baseeruvad eelised on Eestist seoses palga- ja kulude tusuga kiiresti kadumas. Mitmed Eesti tstusettevtted on avalikkuses kurtnud raskuste le ttajate leidmisel. Tjupuuduse tulemusena tusevad mitmetes majandussektorites ttajate palgad mrkimisvrse kiirusega. Eesti jaoks on thtis leida vimalikult head poliitikad, mis aitavad parimal viisil kaasa Eesti edasisele arengule. Hea on samas vga suhteline miste erinevatel huvigruppidel on loomulikult erinevad huvid Eesti tuleviku arengusuundade ja prioriteetide osas. Jrgnev peatkk kirjeldab Eesti innovatsioonipoliitikate:

vimalusi ja vljakutseid - kui edukas on meie innovatsioonipoliitika vrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega ning millised tugevused, nrkused, vljakutsed ja ohud mjutavad Eesti innovatsioonipoliitikat. instrumente - kirjeldame erinevaid toetusmeetmeid, mida Eestis innovatsiooni toetamiseks on loodud. efektiivsust - anname lhilevaate kohalikest ja rahvusvahelistest hinnangutest Eesti innovatsioonipoliitikate efektiivsusele

22

Eesti innovatsioonipoliitika vimalused ja vljakutsed

Euroopa innovatsiooni vrdlustabeli (Eurpean Innovation Scoreboard) poolt koostatud analsi alusel on Eesti kiiresti kaotamas oma positsioone EISi innovatsiooni indeksis. Kuigi momendil oleme innovaatilisuse poolest teistest Ida-Euroopa riikidest eespool on trend negatiivne ning kaotame oma positsioone teistele riikidele just mitmete indikaatorite osas milles eelnevalt oleme olnud tugevad . EIS on liigitanud Eesti koos Hispaania, Bulgaaria, Rumeenia, Poola ja Slovakkiaga gruppi loosing momentum kaotades positsiooni. Joonis 1: EIS innovatsiooni-indeks.

Mrkused: Ringid joonisel mratlevad neli peamist riikide gruppi: lemine = juhtivad riigid, keskmine = keskmiselt edukad, parem alumine = jrelejudjad, vasak alumine = kaotades positsiooni Jrgnev graafik illustreerib Eesti suhtelist seisu erinevate EISi indikaatorite likes:

23

Toodud informatsioonist neme, et Eesti on mrkimisvrselt le ELi keskmise peamiselt IT-kulutuste ja krgharidust omavate inimeste osas. Samas jme mrkimisvrselt maha intellektuaalomandiga seondutaves teemades, uute toodete mgis ja erasektori T&A kulutuste osas. Euroopa Komisjoni hinnangul on juba alates 1990ndatest aastatest probleemiks olnud ebapiisav koost ettevtete ja teadusasutuste vahel, vhene patentide arv, vike teadus- ja tehnikaalade ppurite arv, vljaarendamata elukestva ppe ssteem, ettevtete madalad investeeringud teadus- ja arendustegevusse.1 Euroopa Komisjon rhutab htse visiooni ja strateegia loomise thtsust poliitikakujundajate seas see aitaks Eesti innovatsioonipoliitika paigalseisust vlja ning seaks hiskonnale uued sihid. Kvaliteetse poliitika kujundamisel tuleks ppida teiste riikide kogemustest ja analsida neid Eesti majanduse kontekstis, kaasates poliitikakujundamisprotsessi erinevaid poliitilisi parteisid, ettevtteid ning teisi hiskonna huvigruppe. Euroopa Komisjoni eestvedamisel lbi viidud Eesti innovatsioonissteemi SWOT-anals toob vlja Eesti innovatsiooniarengu vimalused ja ohud.2

Tugevused

Nrkused

Toimivad programmid ja instrumendid innovatsiooni toetamiseks ettevtetes ja teadusasutuste ning ettevtete vahelise koost arendamiseks. Mitmeklgne ettevtlustoetuste agentuur, mis pakub mitmesuguseid toetusmeetmeid, sealhulgas toetust innovatsioonile. Toimiv praktika vlisekspertide kaasamiseks innovatsiooniprogrammide arendamisel. Jtkuv innovatsiooni toetusprogrammide parandamine. Hea rahvusvaheliste kontaktide vrgustik ja vimalused rahvusvaheliseks kogemuste vahetamiseks. Mningane rahvusliku innovatsioonissteemi juhtimise kogemus. Toimiv innovatsiooni toetavate agentuuride toetusvrgustik (inkubaatorid, tehnoloogiapargid, tehnoloogiasiirde initsiatiivid likoolides). Rahvusliku T&A arengustrateegia olemasolu

Finantseerimine on suunatud peamiselt krgtehnoloogilistele ettevtetele kesk- ja madaltehnoloogiliste ettevtete probleemidest puudub levaade. heklgne lhenemine innovatsioonile, eriti T&A arendustes. Innovatsiooni toetusmeetmete killustatus ja alafinantseeritus. Innovatsioonipoliitika ei ole fokuseeritud suure potentsiaaliga konkreetsetele tstusharudele (programmid vtmeharudele rahvuslikus T&A strateegias ei ole toimima hakanud) Ministeeriumites ja agentuurides on vhe innovatsioonipoliitika eksperte Seemnekapital on ettevtetele raskesti ktte saadav. Koordinatsioon erinevate innovatsioonipoliitikat teostavate organisatsioonide vahel on nrk. Ettevtjate ja poliitikute innovatsiooniteadlikkus on nrk Ei ole piisavalt praktikat ja oskusi teostamaks

24

tuleviku tehnoloogiatrendide uuringuid. T&A infrastruktuur on ala-arenenud Intellektuaalomand on erinevates likoolides reguleeritud erinevalt. EU struktuurifondide finantseerimine on asendanud siseriiklikku finantseerimist. Erasektori investeeringud T&A tegevusse on vhesed.

Vimalused

Ohud

Eesti T&A ja innovatsioonistrateegia 2007-2013 loomine. Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013 vlja ttamine Arengufondi loomine. Suurenev finantstoetus T&A infrastruktuurile. Pidev ettevtjate konkurentsivimet tstvate innovatsiooni toetusmeetmete arendamine ja avamine.

Innovatsioonipoliitika koordinatsiooni puudumine erinevate institutsioonide vahel. Teadusasutuste vastuseis nudlusele orienteeritud innovatsioonipoliitika arendamiseks Riigi vhene thelepanu innovatsiooni kesk- ja pikaajalisele finantseerimisele Nrk ettevtlusvalmidus likoolides ning ettevtluskursuste ja magistriprogrammide puudumine. Innovatsioon on mstifitseeritud ja seda ei peeta sihtgruppide, eriti ettevtete, poolt thtsaks. Innovatsioonipoliitikasse on kaasatud vaid kaks ministeeriumi, koordinatsioon teiste poliitikavaldkondadega on liiga vhene.

Tabelist nhtub, et ldine baas innovatsioonipoliitikate arendamiseks on Eestil olemas, sh teadus- ja arendusstrateegia, innovatiivseid ettevtteid toetavate struktuuride vrgustik, mningased rahvusvahelise koost kogemused. See kik aga ei taga veel innovatsiooni arengut pikas perspektiivis. Eesti innovatsioonissteemi arengule on suurimateks ohtudeks innovatsioonialaste teadmiste ja huvi puudus (nii avalikkuse, likoolide kui riigi tasandil), ning sellest tulenev ksmeelse tulevikustrateegia puudumine.

1 2

EU Trendchart on Innovation, 2005. Innovation Strengths and Weaknesses, lk 46-48 http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_Estonia_2005.pdf , lk 4

25

Eesti innovatsioonipoliitika meetmed

Esimesed algatused innovatsioonipoliitika kujundamiseks Eestis tehti 1990ndate lpus. Teadus- ja arendustegevuse toetamine ja innovatsioonissteemi arendamine on muutunud majanduspoliitilisteks prioriteetideks, kuna seni majanduskasvu taganud tegurid, nagu vlisinvesteeringud ja madalad tootmiskulud, ei suuda tulevikus enam meie majanduskasvu tagada.1 Innovatsioonipoliitika formuleerimist koordineerib Eesti Vabariigi Valitsuse juures asuv Teadus- ja Arendusnukogu, mida juhib peaminister. Peamiselt valmistavad innovatsiooni puudutavaid igusakte ning arengukavasid ette Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. TAN-i td toetavad teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika alalised komisjonid, mida juhivad vastavalt Haridus- ja teadusminister ning Majandus- ja kommunikatsiooniminister.2 ks keskseid strateegilisi dokumente, milles on snastatud Eesti innovatsioonipoliitika arengueesmrgid ja tulevikuvisioon, on Eesti edu 2014. Selgemaid sihte tuleviku suunal proovib seada ka kesoleval aastal valitsuses arutamisel olnud Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonistrateegia aastateks 2007-2013. Ettevtjatele ja teadusasustustele suunatud innovatsioonipoliitika instrumente opereerib peamiselt Ettevtluse Arendamise Sihtasutus. EAS rahastab valitud innovatsiooni valdkonda puutuvaid projekte ja koordineerib innovatsiooni toetustegevusi 3 Jrgnev tabel annab levaate eksisteerivatest riiklikest innovatsioonipoliitika meetmetest Eestis valdkondade likes. Innovatsioonisbraliku keskkonna kujundamine ja poliitika arendamine

Meede Innovatsiooni- teadlikkuse programm Hea Eesti Idee Eelarve: 22 miljonit krooni (1,44 miljonit eurot) Finantseerimine: kuni 100% kuludest. Aeg: 2001-2007 * Kesolev projekt on finantseeritud antud programmist.

Eesmrk Innovatsiooniteadlikkuse programmi eesmgiks on innovatsiooniteadlikkuse tstmine lbi erinevate publikatsioonide, seminaride, treeningprogrammide, vistluste ja meedia kaasamise. Eesmgiks on tsta arusaama innovatsiooni thtsusest ja rollist ettevtete konkurentsivime kujundajana ja majanduskasvu mootorina erienvate innovatsioonissteemi osaliste ja laiema avalikkuse hulgas. .

Sihtrhmad - Finantseeritakse nii era-, riigi kui ka kolmanda sektori organisatsioone.

Teadus- ja rakendusuuringute toetamine ning koostvrgustike loomise toetamine

Meede Tehnoloogia arenduskeskuste programm Eelarve: 100 miljonit krooni (6,4 miljonit eurot) Aeg: 2003 2007

Eesmrk Programmi ldeesmrgiks on ettevtete konkurentsi-vime tstmine lbi ettevtete ning teadus- ja arendusasutuste strateegilise ja pikemaajalise teadus- ja arendustegevuse koost tugevdamise. Selle eesmrgi titmiseks toetas EAS vikeste T&A institutsioonide loomist, mis koosnevad ettevtetest ja likoolidest ning keskenduvad rakendusuuringutele.

Sihtrhmad TAKid loodi konsortsiumitena, mille osaliseks olid vhemalt 3 eraettevtet ja ks teadusasutus. Praeguseks on loodud 5 TAKi jrgnevatel tegevusaladel: - Elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad - Toidu ja fermentatsioonitehnoloogiad. - Piima Biotehnoloogiad - Nanotehnoloogiad - Vhiuuringud Toetust saavad taodelda - Kik ettevtted - likoolid ja teadusasutused. - Teised mittetulundus- ja riiklikud organisatsioonid.

T&A Projektide Toetamine Eelarve: 2005. aastal 126 miljonit krooni (8 miljonit eurot) Finantseerimine: 35%-75% ettevte poolt tehtud kulutustest. Aeg: 2005-2008

T&A projektide toetamise programm annab vimaluse uute ja parendatud teenuste ja toodete vlja ttamiseks. Programm koosneb kolmest osast: - Ettevtete rakendusuuringute ja tootearendusprojektide finantseerimine - T&A asutuste rakendusuuringute finantseerimne - Eeluuringute teostamine rakendusuuringute

26

ja tootearendusprojektide teostamiseks. Teaduse Tippkeskuste Programm Eelarve: 100 miljonit krooni (6,4 million eurot) T&A asutuste infrastruktuuri arendamise programm Eelarve: 230 miljonit krooni (14,7 miljonit eurot) Aeg: 2005-2007 Programmi ldeesmrk on suurendada teadusja arendustegevuse ning innovatsiooni alast vimekust Eestis, toetades vikese arvu teaduse tippkeskuste arendamist majanduskasvu seisukohalt prioriteetsetes valdkondades. Programmi eesmrgiks on suurendada teadusja arendustegevuse suutlikkust Eestis toetades rahvusvaheliselt konkurentsivimelise T&A infrastruktuuri loomist. Programmi eesmrgiks on: - stimuleerida teadus- ja arendustegevuse strateegilist planeerimist - tsta teadus- ja arendustegevuse ssteemi kui terviku efektiivsust - suurendada teadus- ja arendustegevuses rakendatavat inimressurssi ja tagada selle jtkusuutlik areng. likoolid ja krgharidusi-nstitutsionid, uurimisorganisatsioonid.

Finantseerimine on suunatud4: - likoolidele, rakenduskrgkoolidele ja teadusasutustele. - Teistele avalikele ja mittetulunduslikele uurimisasutustele.

Innovatiivsete ettevtete loomise, finantseerimise ja kasvu toetamine

Meede SPINNO Eelarve: 65 miljonit krooni (4,25 miljonit eurot)

Eesmrk Programmi eesmrgiks on ettevtluse toetamine likoolides ning spin-off ettevtete loomise soodustamine. Rhku pannakse likoolides oskuste loomisele ettevtluse toetamiseks ja tehnoloogiasiirde protsessi juhtimiseks. Peamised eesmrgid on: - Eesti likoolide teadut tulemuste kommertsialiseerimise toetamine. - Soodsa ettevtluskeskkonna loomine Eesti likoolides. - Teadusmahuka ettevtluse toetamine ning teadus- ja arendustegevuste rakendamisest saadava tulu suurendamine. Programmi peamine eesmrk on inkubatsiooniteenuste arendamise toetamine Eesti ettevtlusinkubaatorites. Toetust pakutakse: - Eeluuringule inkubaatori loomiseks (kuni 100 000 krooni ja maksimaalselt 80% abiklblikest kuludest) - Inkubatsiooniteenuste arendamine ja osutamine (toetus kuni 3 000 000 krooni ja maksimaalselt 75% abiklblikest kuludest)

Sihtrhmad - Riiklikud ja avalikiguslikud teadus- ja arendusasutused ning riiklikud rakenduskrgkoolid

Finantseerimine: 100% kuludest. Aeg: 2001-2006

Ettevtlusinkubatsiooni programm Aeg: 2004-2007

Taotlejateks vivad olla eraiguslikud juriidilised isikud, kelle phitegevuseks on inkubatsiooniteenuste pakkumine inkubantidele. Inkubaatori asutamise eeluuringu toetuse taotlejateks vivad olla lisaks eelnevatele ka ettevtlusinkubaatori asutamist kavandavad kutseppeasutused, rakenduskrgkoolid vi likoolid.

Nustamistoetuse programm

Programmi eesmrgiks on toetada ettevtjate kasvu ja uute tkohtade loomist, pakkudes ettevtluseks vajalikku oskusteavet ja aidates ettevtjaid uute turgude leidmisel. Toetuse suurus on 5000 kuni 200 000 krooni.

Taotlejaks vib olla fsilisest isikust ettevtja vi Eestis riregistrisse kantud vike- ja keskmise suurusega ettevtja, milles riik vi kohalik omavalitsus ei oma le 25% osalust.

Ettevtete innovatsioonialasete oskuste, intellektuaalomandi kaitse ja kommertsialiseerimise toetamine

Meede Innovatsiooniauditi programm Eelarve: 3,4 miljonit krooni aastal 2006. (217 000 EUR Aeg: 2006

Eesmrk Programmi eesmrgiks on kaardistada 100 Eesti ettevtte innovatsioonipotentsiaal. Innovatsiooniaudit kaardistab ettevtte hetkeolukorra, aitab leida kitsaskohad ja kasutamata vimalused ning pakub vlja ideid edasiseks ettevtte edendamiseks lbi innovatsioonialaste tegevuste. Alustatakse

Sihtrhmad - Vike- ja keskmise suurusega ettevtted.

27

vestlusest ettevtte tippjuhtkonnaga, milleks kulub kokku umbes pool peva. Seejrel koostab konsultant aruande innovatsiooniauditi tulemustest ning koosts ettevtte juhtkonnaga ttatakse ettevttele vlja lhija pikema-ajalised innovatsioonialased sihid ning tegevuskavad. Ekspordiplaani programm Eelarve: 25 miljonit krooni aastal 2006 (1,6 miljonit eurot) Aeg: 2002-2008 Ekspordiplaani koostamise ja elluviimise toetuse eesmrk on vimaldada ettevttel areneda ja kiiremini uutele turgudele laieneda Ekspordiplaani koostamise projekti raames toetatakse konsultatsiooniteenuse ostmist ekspordiplaani koostamiseks ning ekspordiplaani elluviimise projekti raames toetatakse vlisturgudele suunatud turundustegevusi. Taotlejaks vib olla Eestis riregistrisse kantud rihing, milles riik vi kohalik omavalitsus ei oma le 25%-list osalust

Lisaks leriigilistele meetmetele on mitmed omavalitsused nidanud les initsiatiivi innovaatilise ettevtluse toetamiseks. Niteks toetavad omavalitsused ettevtlusinkubaatorite loomist - Tallinnas on linnvalitsuse kaasabil loodud inkubaatorid Koplisse, Mustamele ja Lasnamele. Samuti on inkubaatori loomisest olnud innustunud nii Prnu kui ka Haapsalu. Tartu Teaduspark opereerib Tartu ettevtlusinkubaatorit. Tallinna linn on aastal 2006 alustanud tstusomandi esemetele patendikaitse vormistamise toetuse pakkumist leiutajatele ja ettevtjatele. Taotlejateks vivad olla nii Tallinnas registreeritud rihingud, FIE-d kui ka fsilised isikud. Tallinn katab kuni 2/3 siseriikliku ja rahvusvahelise patenditaotlusega seotud kuludest, maksimaalses mahus 100 000 EEK. Aasta 2006 jooksul on toetuse eelarve 400 000 Eesti krooni, ning aastaks 2007 tuseb see plaanide jrgi 700 000-ni.

1 2 3 4

http://www.mkm.ee/index.php?id=7172 http://www.riigikantselei.ee/?id=3710 http://trendchart.cordis.lu/tc_country_list.cfm?ID=23 http://www.trendchart.org/tc_datasheet.cfm?id=8841

28

Eesti innovatsioonipoliitikate efektiivsus

Kige uuem anals Eesti innovatsioonipoliitika toimivusest ja tulemuslikkusest valmistati aasta 2005 lpus Belgia konsultatsioonifirma Technopolis poolt Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel.1 Antud raport tuletab meile meelde arengukavas "Teadmistephine Eesti 2002-2006" toodud eesmrgid, kus sooviti suurendada ettevtete konkurentsivimet ja parandada teadusliku uurimist kvaliteeti. Antud strategeia seadis eesmrkideks tsta T&A kulutuste tase Eestis 1,5 %-ni RKP-st, arendada inimkapitali elukestva ppe ja muude meetodite kaudu, tsta T&A ja innovatsiooni-ssteemi efektiivsust ning tugevdada rahvusvahelist koostd antud aladel. ldiselt loeb Technopols seatud eesmrke mistlikeks, kuigi arutletakse selle le seatud eesmrgid pravad thelepanu pigem investeeringute suurusele (osakaalule), kui investeeringute efektiivsusele ja tulemuslikkusele. Vrreldes teiste Euroopa riikide keskmisega on suhteliselt palju on pratud thelepanu T&A infrastruktuuri rahastamisele. Kavandatud innovatsioonipoliitka instrumentide tle rakendamine on vtnud planeeritust pikemat aega, seetttu on momendil nende edu raske hinnata. Samas, uuringu kigus kaebasid mitmed Technopolise poolt intervjueeritud kasusaajate esindajad, et momendil rahastatud projektide juures on peamisteks probleemideks:

mrkimisvrne projektidega seotud brokraatia, mis on osaliselt tingitud vhesest pdevusest projekti sisu osas. ekspertide kasutamine, kellel ei ole piisavalt informatsiooni antud tstusharust vi on huvide konflikt teatud projektide osas. ldine riskide vltimise kultuur, mille tulemusena eelistatakse pigem eksisteerivaid edukaid firmasid kui uusi ja teliselt innovaatilisi tegijaid. taotlusvormide disain, mis on pigem suunatud kontrolliga seotud eesmrkide titmiseks kui taotlejate vimekuse ja vajaduste vlja selgitamiseks. subjektiivsed ja lbipaistmatud kriteeriumid otsuste tegemisel. konsultantide vhene teadlikkus teistest vimalikest toetusskeemidest. komplitseeritud finantskontrolli ja auditi nuded.

Kui mitte arvestada EL struktuurifondide poolset rahastamist, siis on Eesti Valitsuse panus T&A rahastamisse vhenenud aastatel 20042006 vrreldes perioodiga 2002-2003 (7,6 miljonilt eurolt 6.8 miljoni euroni). Struktuurifondide rahade kasutamisega seoses on toetusinstrumendid keskendunud laenudelt rohkem grantidele, mis on kaasa toonud nudluse suurenemise antud instrumentide jrele nii ettevtlus- kui ka likoolide sektoris. Aastatel 2000-2005 on 110 ettevtet saanud toetust, nendest 24 on saanud rohkem kui he grandi vi laenu. Samas suurimad 20 projekti on saanud 57,7% kogu jagatud finantsvahenditest, kusjuures suurim projekt sai 9,2% kogu rahastamisest. Suurimate projektide keskmine rahastamine oli 5,4 miljonit EEK projekti kohta, samas kui lejnud projektide keskmine toetuse suurus oli 682 000 EEK. Sarnast konsentreerumist on vimalik theldada ka T&A infrastruktuuri projektide juures, kus 10 suurimat projekti (nendest 7 on seotud Tartu likooliga) on saanud 63% kogu rahastamisest. Aastal 2002 seatud eesmrki T&A kulutste suuruse osas aastaks 2006 (1,5% RKP-st) vga suure tenosusega ei tideta. Aastal 2003 olid T&A kulutused 0,83% RKPst, samaskui EL25-e keskmine oli 1,93%. Samas eraettevtete osakaal T&A kulutustest on suurenenud oodatust paremini. Peamiseks vajakajmiseks on planeeritud rahvsulike tehnoloogiaprogrammide alustamise venimine spetsiifilistes sektorites, mis mratleti kui eelisarendatavad sektorid (IT, bio- ja materjalitehnoloogia). Seni on Eesti T&A instrumendid pigem vltinud teatud sektorite prioretiseerimist. Eesti krgharidusssteemis ei prata piisavalt thelepanu loodus- ja tppisteaduse erialade petamisele. Antud alade lpetajaid on Eestis 18% kigist lpetajatest, samas kui EL-i keskmine on 24% ja Soome vastav nitaja on 28%. Eesti jb mrkimisvrselt maha Euroopa naabritest patenteerimisaktiivsuse osas - Eestis vetakse 9,7 korda vhem EU-patente ja 16,7 korda vhem USA-patente kui Euroopa Liidu riikides keskmiselt. Soomlased on meist tervelt 46,4 korda aktiivsemad patenteerimise osas. Eestis on 4,6 inseneri ja teadlast 1000 inimese kohta, samas kui EL-i keskmine on 5,8 ja vastav number Soomes on 15,8. Technopolise raporti kohaselt on heks Eesti vljakutseks stabiilse rahastamismudeli vlja ttamine T&A tegevuste rahastamiseks. Parim viis seda saavutada on erinevate poliitiliste judude aktiivne omavaheline koost. Niteks Soomes on analoogilne hiskondlik konsensus vilja kandnud. Teiseks vljakutseks on reformide jtkamine, et luua rahvusvaheliselt konkurentsivimeline haridus- ja teadusssteem. Peamiselt thendab see toetuse jtkamist T&A infrastruktuurile ja samas haridusssteemi paremat kohandamist turu nudlustele, eriti just loodusning inseneriteaduste lpetajate osas. Kolmandaks vljakutseks on teadusssteemi nende osade toetamine, mis pakuvad lahendusi just Eesti hiskonnale ning Eesti ettevtele vajaliku teadusliku sisendi osas. Eesti ettevtlussektori innovatsiooniga seotud investeeringud lhevad pigem masinate ostmiseks kui radikaalse ja uuendusliku innovatsiooniga tegelemiseks. Mitmed Eesti peamised majandussektorid on kaotamas konkurentsivimet kiirelt seoses tusvate

29

palgakuludega. Euroopa Komisjoni aasta 2003 raportis mrgitakse: "konkurentsivime thendus on teiste snadega elda produktiivsus; kasv rahvuslikus elustandardis mratletakse tegelikult produktiivsuse kasvuga". Seoses kulueelise kadumisega Eestis vajavad ettevtted toetust tehnoloogiate arendamisele, organisatsioonilisele innovatsioonile ja innovatsiooni juhtimisele. Eesti innovaatiliste toodete judmiseks maailmaturule on thtis toetada lisaks tootearendusele ka toodete kommertsialiseerimist rahvusvaheliselt, seda eriti viksemate ettevtete puhul. Eesti peab vlja murdma leminekuriigi stereotbist ning ennast tutvustama maailmale kui innovaatilist riiki. Antud muutus aitab kaasa Eesti ettevtete innovatsioonide aksepteerimisele maailmas. Ettevtete innovaatilisust suurendaks ka riigihangetel innovaatiliste lahenduste ja toodete eelistamine. Huvitavaid vimalusi on erienvates Euroopa riikides andnud maksupoliitilised initsiatiivid T&A tegevuse toetamiseks. T&A intensiivsete vlisinvesteeringute Eestisse tegemise soosimine aitaks positiivselt kaasa innovatiivsuse kasvule Eestis. Uuringus soovitakse ka "kontseptsiooni testamise" programmi loomist, et aidata kaasa varajases staadiumis ideede toimivuse analsile. Tootearendusprojektide efektiivsus Aasta 2004 lpul auditeeris Riigikontroll EASi poolt 2001-2003 aastatel toetatud tootearendusprojektide tulemusi.1 Raportis mrgitakse, et projektide kigus vlja ttatud toode mk on jnud eelnevatest prognoosidest maha, seda eelkige projektide venimise ning turustamiseks vajalike finants- ning inimressursside puudumise tttu. Riigikontrolli korraldatud ksitluse alusel on tootearendusprojektidest raha saanud ettevtete arvates heks olulisemaks projektide venimise phiseks olnud partneritest ja allhankijatest tingitud viivitused. Toetust saanud tootearendusprojektide mgimaht nii Eestis kui ka Eestist vljaspool on jnud kvasti allapoole toetuse taotlemisel esitatud ootusi. Viksemalte ettevtetele on probleemiks osutunud mgispetsialistide puudumine. Turundustegevust on vheste finantsressursside tttu arendatud peamiselt lbi isiklike kontaktide ja kodulehehlje, mis ei ole tihti osutunud piisavalt resultatiivseks. Lisaks leidis riigikontroll, et aastatel 2001-2003 finantseerimist leidnud projektides on projekti teostamise ajaks kll tkohtade arv suurenenud, kuid prast projekti lppu on 30% ettevtteid ttajate arvu uuesti vhendanud. Osaliselt vib tkohtade arvu vhenemist siduda projekti tttu loodud ajutiste tkohtade kadumisega ning teiselt poolt ka sellega, et tootearenduse tttu on tegevus ettevttes muutunud efektiivsemaks. Mitmed antud aastatel projektitoetust saanud ettevtted rhutasid, et tootearendusfaasile jrgnevaks kiireks tegevuse laiendamise faasiks puudub vajalik kapital. Tootearendusprojektide teostamine on soodustavalt mjunud ettevtete omavahelisele ning ka ettevtete ja likoolide/uurimisasutuste vahelisele koostle ligi 91% ettevtetest realiseeris projekti koosts majavliste koostpartneritega. Samuti mrgiti, et EASi poolne menetlemis- ja otsustusprotsess on aeglane ning taotlejale ei phjendata positiivset ega ka negatiivset otsust piisavalt ning vaja oleks konkreetsemaid ja paremaid juhiseid taotluses vajalike dokumentide koostamiseks. Raporti avalikustamisest alates on EAS teinud mrkimisvrseid edusamme otsustusprotsessi muutmisel kiiremaks ja efektiivsemaks, seda eriti projektide menetlemise IT-susteemi kasutuselevtmise kaudu. Riigikontroll on EASile soovitanud keskenduda pakutavate meetmete vrtusahela toimima panemisele ja pakkuda ettevtetele tuge vastavalt nende konkreetsetele arenguvajadustele. EAS on selle nimel td teinud ning aastate likes on ettevtete osakaal, kes kasutavad mitmeid meetmeid tusnud. Konkreetse ettevtete innovatsioonikapasiteedi paremaks hindamiseks on EAS kivitanud Innovatsiooniauditi programmi. Rahvusvahelised uuringud on samuti viidanud sellele, et kige paremini aitab ettevtete judmisele vlisturule kaasa integreeritud ja protsessiphine toetusmudel, kus ettevtte erinevaid vajadusi analsitakse ning sellest lhtuvalt soovitatakse talle kige sobivamaid meetmeid. Aasta 2003 keskel on Briti konsultatsioonifirma SQW Ltd. hinnanud Spinno programmi toimivust Eestis.2 Hinnang ei ole vga tielik, kuna Spinno programm loodi alustas tegevust alles aastal 2001. Raportis soovitatakse Spinno projekti laiendamist ka rakenduskrgkoolidesse. Samuti soovitatakse toetada doktori- ja magistritde raames tegevusi, mis on seotud konkreetse ettevtte vajadustes teostatavate projektidega. Lisaks soovitatakse anda lipilastele vimalusi projektide teostamiseks ettevtetes. Niteks Suurbritannias on antud alal edukaks osutunud projekt Cooperative Awards in Science and Engineering (CASE), mis pakub rahastamist doktorandile, kes hakkab tegelema riettevtte poolt les antud projektiga. Rahastamist vib taodelda ka likool vi ettevtja, kes siis leiab vastava tudengi vi ettevtte. Spinno positiivse omadusena tuuakse vlja, et tegemist on he mjutajaga, mis toetab likoolide suuremat huvi rakendusuuringute teostamise vastu. Aastal 2002 Alasdair Reidi ja Silja Kuriku poolt koostatud Optimising the design and delivery of Innovation Policies in Estonia 3 toob Eesti innovatsioonissteemi peamise nrkusena vlja selle, et innovatsiooni toetamine Eestis fokuseerub liialt tootearenduse toetamisele,

30

samas kui Eesti ettevtted vajaksid pigem toetust protsessi-innovatsioonile, mis aitaks efektiivsemaks muuta ettevtete riprotsesse. Ka antud uuringus tuuakse vlja vajadus alustada tehnoloogia-audititega ettevtetes. Antud analsis toodi vlja kolm peamist liikumissuunda, mis aitaksid tsta Eesti ettevtete innovaatilisust: - innovatsiooniprojektide juhtimise ja arendamise oskuste parandmine Eesti ettevtetes. Soovitatakse osaliselt katta ettevtete tjukulusid seoses tootearenduse, protsesi-innovatsiooni ja organisatsioonilise innovatsiooni teostamisega. - Varajase staadiumi riskikapitali kttesaadavuse toetamine tehnoloogia-intensiivsetele firmadele. Analsis soovitatakse valitsusel suurendada riskikapitali kttesaadavust ettevtjate jaoks vhendades kapitali hinda ja riski ning lihtsustades taustuuringute tegemist. - Suurendada avaliku sektori poolt innovatsiooniga seotud teenuste ja informatsiooni pakkumist. Peamiselt soovitatakse analsis suurendada konsultantide ja ekspertide vrgustikku, kes pakuksid ettevtetele nu tehnoloogia ja innovatsiooni vallas. Lisaks on antud analsis toonitatud, et hstittava innovatsioonissteemi thtsaks osaks on institutsioonid, mis toetavad tehnoloogiasiiret ja pakuvad koolitust innovatsiooni juhtimise osas.

Technopolis (2005), Evaluation of the design and implementation of Estonian RTDI policy: implications for policy planning. Ettevtluse Arendamise Sihtasutuse toetatud tootearendusprojektide tulemused Kontrolliaruanne nr 2-5/04/109 11.10.2004 3 Evaluation of the Spinno Programme 4 Optimising the Design and Deliveryof Innovation Policy in Estonia: an Evaluation of Policy Instruments for Intensifying Business Innovation.
2

31

Innovatsioonipoliitika maailmas
Jrgnev Innovatsioonipoliitika Ksiraamatu osa annab levaate erinevates maailma riikides kasutusel olevatest innovatsioonipoliitika instrumentidest. Oleme vlja toonud valiku thtsamaid meetmeid, mida kasutatakse igas konkreetses riigis innovatsiooni toetamiseks. Phjalikumalt oleme analsinud jrgmiste Euroopa riikide innovatsioonipoliitika instrumente: Austria Holland Iirimaa Lti Norra Rootsi Soome Sloveenia Suurbritannia

Antud riigid on valitud arvestades nende suhtelist viksust (kuna ka Eesti on vikeriik) ning tehnoloogilist ja innovatsioonipoliitilist edu. Lisaks ppimisele teiste Euroopa riikide kogemustest on thtis vaadelda ning analsida ka teiste maailma riikide innovatisoonipoliitikaid. Arvestades Aasia kiiret majanduskasvu viimastel kmnenditel ning Aasia riikide suurenevat thtsust maailma majanduses oleme thelepanu pranud ka mitmete "Aasia tiigrite" innovatsioonipoliitikale. Hong Kong Taiwan Singapur Jaapan Luna-Korea Lpetuseks oleme koostanud vikese levaate ka Ameerika hendriikide ja Kanada innovatsioonipoliitikast, et saada aimu sellest, kuidas tnase maailma hed suurima ettevtlusaktiivsusega riigid on disaininud oma innovatsioonipoliitika. Usume, et antud riikide lhenemisest on Eesti kontekstis vimalik nii mndagi kasulikku teadmiseks vtta.

32

Austria innovatsioonipoliitika

Austria innovatsioonissteemi alustala on aktiivne teadus- ja arendustegevus VKE-des ning mnedes edukates niiettevtetes. Austria on tnu pidevatele jupingutustele suutnud T&A tegevuste mahukuselt letada Euroopa Liidu keskmise, ning ehkki avaliku sektori T&Avahendite osakaal on vhenenud, on toimunud kasv erasektori rahastamisvimalustes. Austria innovatsioonipoliitiline eesmrk on olnud tsta teadus- ja arendustegevuse kulude maht 2,5%-ni SKP-st 2006. aastaks. Kuigi Austria on majanduslikult vga edukas, jvad mitmed innovatsiooni seisukohalt olulised nitajad, nagu teadus- ja tehnikaalade likoolilpetajate arv, riskikapitaliallikad ning krgtehnoloogiliste patentide arv siiski allapoole Euroopa Liidu keskmist. Fderaalvalitsuse tasandil on olulisimad teadus- ja tehnoloogiapoliitika kujundajad Transpordi-, Innovatsiooni- ja Tehnoloogiaministeerium (Ministry of Transport, Innovation and Technology), Majandus- ja thiveministeerium (Ministry of Economic Affairs and Labour) ning Haridus-, Teadus- ja Kultuuriministeerium (Ministry of Education, Science and Culture). Kui viimane on vastutav krgharidusssteemi innovatsioonisbralikkuse eest, siis esimeste tegevusalade hulka kuuluvad teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine ettevtlussektoris ning toetavate institutsioonide loomine. Nuandva organina tegutseb teadus- ja tehnoloogianukogu (Council for Research and Technology Development). sna hiljuti loodi Austria innovatsioonipoliitika struktuuride lihtsustamiseks kaks uut asutust AWS (Austria Wirtschaftsservice GmbH ehk Austrian Economic Services Ltd), mis koondas he katuse alla ettevtetele suunatud innovatsiooni ja tju toetusskeemid. Teiseks loodi hendus teadusuuringute toetamiseks (FFG, Forschungsfrderungsgesellschaft ehk Society for the Support of Research), mis on katusorganisatsioon erinevatele tehnoloogiate, tstuse ja innovatsiooniga tegelevatele agentuuridele. Lisavahendid jaotatakse lbi riikliku teadus- ja tehnoloogiafondi (National Foundation for Research, Technology and Development), mis jagab vlja ligikaudu 125 miljonit eurot aastas. Lisaks regulaarsetele eelarvelistele vahenditele on valitsus vtnud vastu otsuse miljardi euro suuruse lisaraha panustamise kohta teadusesse ja tehnoloogiasse perioodiks 2006-2010. Tabel. Valik Austria innovatsioonipoliitika meetmeid 1

Meede

Eesmrgid

Sihtgrupid, lhikirjeldus

Translational Research Riik: AUSTRIA Aeg: al. 2004 Eelarve: 200 000 EUR hele projektile

-- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi

-- Meetme raames toetatakse uuringuid, mis laiendavad ja kasutavad baasuuringute tulemusi spetsiifiliste rakendusuuringute teostamiseks. Rahastatakse baas- ja rakendusuuringute piire letavaid uuringuid, millel ei ole risektori rahastamispartnereid.

Brainpower Austria Riik: AUSTRIA Aeg: 2004-2006 Eelarve: 384 141 EUR

-- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi; -- Kindlustada sektori, piirkonna vi riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele

-- Brainpower Austria eesmrgiks on suurendada Austria innovatiivset vimekust, abistades vlismaal ttavaid Austria teadlasi atraktiivse t leidmisel kodumaal. Programm pakub online- tvahendusteenust, rahalist toetust nt tvestlustele sitmiseks Austriasse, informatsiooni Austria innovatsioonimaastiku kohta, t leidnud teadlastele abi Austriasse kolimisel.

K plus Centres of Competence Riik: AUSTRIA Aeg: al. 1998 Eelarve: 219 mln EUR

-- Pakkuda uutele tehnoloogiamahukatele ettevtetele infrastruktuuri nende ellujmise ja kasvu hlbustamiseks

-- K plus programmi peetakse heks Austria innovatsioonipoliitika olulisemaks vahendiks, millega svendatakse teaduse-tstuse koostd. Programmi raames on loodud 18 hisuurimiskeskust (kompetentsikeskused/tehnoloogia arenduskeskused), mis koosnevad likoolidest, uurimisasutustest ja ettevtetest. Keskused (peavad toimima vhemalt 7 aastat) teostavad tstusega seonduvaid konkurentsieelseid uuringuid.

33

Rahastamine: kuni 60% projekti eelarvest

fFORTE (Frauen in Forschung und Technologie) Aeg: 2003-2007 Eelarve: 2 mln EUR

-- Kindlustada sektori, piirkonna vi riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele; -- Hlbustada ettevtete juurdepsu kvalifitseeritud tjule

-- Programm soosib uuringuid naiste vhese ettevtluses esindatuse phjuste kohta ning sootundlike programmide arendmist. Rahastatakse interdistsiplinaarseid sooteemalisi baas- ja rakendusuuringuid.

Multimedia Business Austria Aeg: 1996-2000

-- Tiustada ettevtjate innovatsioonialaseid oskusi ja levitada uusi tehnoloogiaid ettevtetes; -- Suurendada mittetehnoloogilist innovatsiooni ettevtetes

-- Programm toetab Austria multimeediaturu arengut, spetsiifilise tehnoloogia ja multimeediarakenduste levikut. Meetme raames toetatakse multimeedia-valdkonna innovatiivseid projekte ja kompetentsikeskuste loomist, tehnoloogiasiirde projekte ja rahvusvahelistele turgudele sisenemist.

Uni:invent Aeg: 2004-2006 Eelarve: 9 mln EUR

-- Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne rakendamine innovatsiooni kivitajana

-- Programmi peaeesmrk on suurendada patenteerimiste arvu Austria likoolides ning suurendada likoolide teadlikkust leiutiste ja patentide majanduslikust thtsusest.

Allikas: http://www.trendchart.org/tc_policy_country.cfm?CO=1

34

Hollandi innovatsioonipoliitika

Hollandi majandus on peale langusperioodi taas tusujoonel. Kaalukamad Hollandi innovatsioonissteemi arengut takistavad tegurid on olnud madal tju keskmine haridustase, vike teadus- ja tehnoloogiaalade lpetajate arv, uute teadmiste kommertsialiseerimise mr ning erasektori T&A investeeringud, lisaks avaliku ja erasektori ning haridusssteemi ja teadusssteemi ltv koost. 1 Seni on majanduslikku innovatsiooni ptud edendada lbi soodsa ettevtluskliima stimuleerimise (stabiilne makromajanduslik keskkond, thusalt toimivad turud, selgesnaline seadusandlus ning atraktiivne maksukeskkond). 2005. aastal esitles valitsus uut innovatsioonipolitiikate komplekti, mis koosneb informatsiooni- ja kapitalialasest phipaketist ja majanduslikele vtmevaldkondadele suunatud spetsiifilistest programmidest. Uusi poliitikameetmeid iseloomustab paindlikkus ja omavaheline koosklastatus, lihtsustatud administreerimisprotseduurid ja huvigruppide laialdasem kaasamine poliitikakujundamisse. 2005. aastal kivitatud spetsiifiliste innovatsioonimeetmete hulgas on niteks innovatsioonivauterid VKE-dele, millega ettevtted saavad avalikelt teadusasutustelt vi suurematelt ettevtetelt teadmisi sisse osta; vikeettevtete teadusuuringute programm (Small Business Innovative Research Program), mis hlbustab teadus- ja uurimistegevuste lepingulist delegeerimist riigiasutustelt VKE-dele; skeem Casimir, mille eesmrgiks on suurendada teadlaste mobiilsust avaliku ja erasektori ning ettevtete ja teadusasutuste vahel. Kesksed innovatsioonipoliitika kujundajad on Majandusministeerium (EZ), mis on vastutav tstusliku T&A poliitika ja innovatsioonipoliitika eest, ning Haridus-, Kultuuri- ja Teadusministeerium (OCW), mis kujudab innovatsioonipoliitika teaduse ja haridusega seotud aspekte. Nende krval tegutsevad innovatsiooni propageerimisega tegelevad agentuurid SenterNovem ja riiklik teadusnukogu NWO (Dutch Organisation for Scientific Research). Tehnoloogiafond STW toetab teaduslik-tehnoloogilisi uurimisprojekte ja uurimistulemuste rakendamist. Tabel. Valik Hollandi innovatsioonipoliitika meetmeid 2

Meede Innovation vouchers Aeg: al.2004 Eelarve: 71 mln EUR (perioodil 20042008)

Eesmrgid -- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi.

Sihtgrupid, lhikirjeldus -- Riikliku fondi FES (Economic Structure Enhancing Fund) rahastatava innovatsioonivauterite skeemi eesmrk on vimaldada VKE-del osta sisse teadmisi teadmusasutustelt. Vauteritega saab osta teenuseid (pool)avalikelt teadmusasutustelt, suurettevtetelt, mille T&A kulutused on le 60 mln EUR aastas, ning vlismaistelt avalikelt uurimisinstituutidelt ja likoolidelt. 2006. aastal jagatakse VKE-dele vlja 6000 vauterit: 2500 EUR suurused vauterid ning vauterid vrtusega 7500 EUR suuremateks projektideks (viimase puhul peab ettevte ise panustama 2500 EUR) -- Pilootjrgus skeemi raames slmitakse Majandusministeeriumi ja ettevtte vahel leping ettevtte erilise panustamise kohta innovatsiooni. Ettevte teeb mitmeaastase innovatsiooniplaani, finantsplaani ja tegevuskava, saades vastutasuks ministeeriumilt innovatsioonitegevustega kaasnevate kulude 50%-lise hvitamise

Innovation Performance Contracts (IPC) Aeg: al. 2005 Rahastamine: 50% kuludest (kuni 49 500 EUR ettevttele 3 a jooksul, sektororganisatsioonidele kuni 300 000 EUR)

-- Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni.

RAAK - Regional Attention and Action for Knowledge circulation Aeg: 2004-2008 Eelarve: 6 mln EUR/aastas

-- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel.

-- Programmi eesmrgiks on parandada teadmiste vahetuse efektiivsust VKE-de ja kutseppeasutuste vahel. Toetatakse regionaalseid kohalike ettevtete innovatsioonialaseid vajadusi arvestavaid innovatsiooniprogramme, mis on suunatud teadmiste vahetusele ja mida viivad lbi haridusasutuste ja ettevtete konsortsiumid.

Casimir Aeg: 2004-2006 Eelarve: 3 mln EUR/aastas

-- Hlbustada ettevtete juurdepsu kvalifitseeritud tjule; -- Kindlustada sektori, piirkonna vi riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele; -- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel.

-- Meede toetab teadlaste erasektori ja avaliku sektori vahelist mobiilsust ning teadlasvahetust likoolide/uurimisinstituutide ja ettevtete vahel, eesmrgiks lhendada teadmiste loomise ja rakendamise protsesse ning muuta teadlase/uurija elukutset atraktiivsemaks.

35

IOP-TTI module Aeg: al. 2006 Eelarve: 45 mln EUR/aastas

-- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel.

-- Programmi raames soovitakse rajada pikaajaline strateegiline teaduskoost ettevtete ja avalike haridus/teadusasutuste vahel riiklikult strateegilise thtsusega valdkondades. Toetatakse Hollandi ettevtlussektori strateegilistele vajadustele suunatud baasuuringuid, eesmrgiks luua teadmist spetsiifiliste rahvusvahelise thtsusega teemade kohta.

Valorisation grants Aeg: 2004-2008 Eelarve: 1,3 mln EUR/aastas Rahastamine: kuni 25 000 EUR tasuvusuuringuteks ja kuni 200 000 EUR ettevtte loomiseks (2 aasta jooksul)

-- Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu

-- likoolide teadlased (ja ka VKE-d) vivad taotleda toetust, et luua avaliku teadusasutuse baasil ettevte.Toetusklbulikud tegevused on turuanals, prototbi arendus, isiklike innovatsioonialaste oskuste arendamine, intellektuaalomandi kaitsmine jne.

1 2

Peatki peamine allikas: http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_Netherlands_2005.pdf Allikas: http://www.trendchart.org/tc_policy_country.cfm?CO=13

36

Iirimaa innovatsioonipoliitika

Alates 1990ndate lpupoolest on Iirimaad saatnud mrkmisvrselt kiire majandusedu, kahekordistades Iiri SKP-d, mis ndseks letab Euroopa Liidu keskmise. Iirimaa majanduskasvu aluseks on olnud majanduse avatus, mille indikaatoriteks on tju suur rahvusvaheline mobiilsus, krge vlisotseinvesteeringute maht ja aktiivne vliskaubandus. Iirimaa peamised innovatsioonialased tugevused on seotud inim- ja oskuskapitaliga Iirimaal on krge teadus- ja tehnikaerialade lpetajate arv ning krgelt kvalifitseeritud, mobiilne ja tootlik tjud. Krgtehnoloogiliste toodete ekspordilt on Iirimaa Euroopas teisel kohal. Samas jvad madalaks investeeringud teadus- ja arendustegevusse (Iirimaal 1,17% SKP-st vrreldes Euroopa Liidu keskmisega, mis on 1,93% SKP-st)1, vike on ka registreeritud patentide arv ning napib erasektori riskikapitaliallikaid. Iiri valitsus on aktiivselt tegelenud innovatsiooni sihiprase arendamisega, seades innovatsiooni keskmesse ka riiklikus arengukavas aastateks 2000-2006, milles kulutused teadus- ja arendustegevusele ulatuvad 2,5 miljardi euroni. Valitsusel on nnestunud rajada thus innovatsioonistruktuur ning suurendada pidevalt innovatsioonitegevuste rahastamist. Iirimaa tulevikuvisiooni keskmes on riigi kujundamine innovatiivseks teadmistephiseks majanduseks, mis on rahvusvaheliselt konkurentsivimeline.2 Iirimaa seisab silmitsi kolme peamise innovatsioonialase vljakutsega:

suurendada teadusuuringute mahtu 2010. aastaks Lissaboni strateegias seatud 3%-ni RKP-st;3 tsta kohalike VKE-de innovatsioonivimekust; kindlustada vhemarenenud regioonide kiirem arenemine lhitulevikus.

Nimetatud vljakutsetest lhtuvalt on hiskondlikult kokku lepitud jrgmistes innovatsioonialastes eesmrkides :

Valitsuse tasand: integreerida innovatsioonipoliitika riikliku ja regionaalse arengupoliitikaga Tstus: integreerida rahvusvahelised firmad paremini Iiri majandusellu, arendada kohalikke krgtehnoloogilisi ettevtteid Kolmandad osapooled: arendada vlja rohkem maailmaklassi uurimiskeskusi, tsta krgema akadeemilise kraadiga lpetajate arvu hiskond: parandada avalikkuse teadlikkust innovatsioonist ja teadmistephisest majandusest, tsta teadus- ja tehnikaalade lpetajate arvu, parendada tju oskusi vtmethtsusega tehnikaaladel.

Riikliku innovatsioonipoliitika koordineerimisega tegelevad Ettevtlus-, kaubandus- ja thiveministeerium (Ministry for Enterprise, Trade and Employment), valitsuse alamkomisjon STI (Cabinet Subcommittee on Science, Technology and Innovation), Ettevtlusstrateegia grupp (ESG, Enterprise Strategy Group) ja ministeeriumidevaheline komitee (Inter-Departmental Committee for Science, Technology and Innovation), mis tagab poliitikate koordineerituse ja koosklastatuse valitsuse tasandil. Lisaks on oluline roll valitsuse juures tegutseval teadusnunikul (Chief Science Advisor to the Government). Tabel. Valik Iirimaa innovatsioonipoliitika meetmeid 4 :

Meede

Eesmrgid

Sihtgrupid, lhikirjeldus

National Skills Awareness Programme <span lang=EN-GB '>Aeg: al. 1998

-- Tsta poliitikatskli efektiivsust, suurendamaks avalike poliitikate mju ja vljundit ettevtetes

-- Oskuste tulevikuvajaduste ekspertgrupi t osana ptakse programmi raames defineerida tju oskusi, mis on tulevikus Iiri majandusele vajalikud ning ttada vlja vastavat oskusbaasi arendavad poliitikad.

R&D Capability Initiative Aeg: 2000-2006 Eelarve: 180 mln EUR

-- Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni;

-- T&A vimekuse initsiatiiv on osa riiklikust arengukavast aastateks 2000-2006; toetab ettevtete T&A infrastruktuuri lesehitamist, mis aitaks kaasa ettevtte kasvule.

National Institute of Technology Management NITM

-- Tiustada ettevtjate innovatsioonialaseid oskusi ja levitada

-- Enterprise Irelandi initsiatiivil loodi University College Dublinisse riiklik tehnoloogiajuhtimise programm, mille eesmrgiks on parandada tstuse suutlikkust juhtida

37

Aeg: 2000-2006 Eelarve: 6 mln EUR

uusi tehnoloogiaid ettevtetes

T&A protsesse, tehnoloogia ja innovatsiooni arendusprojekte ning toetada krgetasemelist uurimistegevust.

Marketing Personnel Placement Aeg: 1989-2006 Eelarve: 10 mln EUR (perioodil 20002006)

-- Hlbustada ettevtete juurdepsu kvalifitseeritud tjule

-- Meede on suunatud ettevtetele, kes tahavad kasvada, arendades turundustegevust. Meetme raames viiakse ettevtted kokku tiskohaga turundusttajatega (kvalifitseeritud likoolilpetajad vi abistav titevjuht he-aastaseks katseajaks

Campus Companies Programme Aeg: 1996-2006 Eelarve: 6 mln EUR

-- Edendada ja hoida jtkusuutlikuna innovatiivsete ettevtete loomist ja kasvu

-- Programm abistab ettevtlikke eraisikuid, kes on huvitatud T&A kommertsialiseerimisest likoolilinnakus.

Business Expansion Scheme (BES) and Seed Capital Relief Aeg: 1985-2006

-- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist; -- Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu

-- BES ja Seed Capital Relief on 2 seotud meedet, mis vimaldavad ettevtetel saada rahastamist eraisikutelt, kellele antakse vimalus korvata oma investeering maksukohustuste kergendamisega.

1 2 3 4

Kik kesolevas osas esitatud andmed phinevad: http://trendchart.cordis.lu/reports/documents/Country_Report_Ireland_2005.pdf http://trendchart.cordis.lu/reports/documents/Country_Report_Ireland_2005.pdf Iirimaa puhul peetakse RKP-d paremaks nitajaks SKP-st, kuna Iiri SKP-s on vga krge osakaal vlisettevtetel Allikas: http://trendchart.cordis.lu/tc_policy_country.cfm?CO=9

38

Lti innovatsioonipoliitika

Lti majanduskasv on sarnaselt Eestiga krge ning sellega kaasneb ka krge inflatsioon. Majanduslikult on probleemideks madal tju tootlikkus ja ebahtlane piirkondlik areng. Riiklikud innovatsioonialased tugevused phinevad haritud elanikkonnal, tugevatel traditsioonidel ning teadus- ja arenduspotentsiaalil mitmetes uurimisvaldkondades. Lti on vtnud suuna innovatsiooniphisele majandusele, innovatsioonialase teadlikkuse suurendamisele ning Lissaboni strateegia ellu viimisele. Innovatsioonikeskkonda mjutavad negatiivselt nrk tstus, vhearenenud vike- ja keskmise suurusega ettevtete ssteem, firmade vhene innovatsioonivimekus, teadus- ja uurimisinstituutide t tulemuste vhene seotus tstusega, aga ka piiratud rahastamisvimalused innovatsiooni arengu toetamiseks. Tulevikus vib majanduslikule konkurentsivimele ohuks kujuneda arengutempo aeglustumine ning ebahtlane areng. Innovatsioonipoliitika arendamisega tegeleb Ltis mitu institutsiooni. T&A-valdkonna poliitikatega tegeleb peamiselt Haridus- ja Teadusministeeriumi krgharidus- ja teadusosakond (Department of Higher Education and Science of the Ministry of Education and Science), innovatsioonipoliitika eest on vastutav Majandusministeeriumi innovatsiooniosakond ning riikliku innovatsiooniprogrammi juhtimisnukogu. Riiklike toetusprogrammide ja Euroopa Liidu struktuurifondide rakendamisega tegeleb Lti Investeerimis- ja Arenguagentuur (Investment and Development Agency). Riiklike innovatsioonipoliitikate suuna seavad riiklik innovatsiooniprogramm (National Programme for Innovation 2003-2006), Lti arengukava (2004-2006), Lti htne Majandusstrateegia (Single Economic Strategy for Latvia), Riikliku innovatsiooniprogrammi aastaplaan ning Teadustegevuse seadus (Law on Research Activity), millest viimane neb ette riikliku T&A rahastamise jrkjrgulise kasvu. Olemasolevad innovatsioonipoliitikameetmed hlmavad skeeme tootearenduse ja kommertsialiseerimise ning uute innovatiivsete ettevtete loomise toetamiseks, teadus- ja ettevtlusinfrastruktuuri arenduseks, tehnoloogiasiirde ja koost soodustamiseks. Kige uuemad toetusmeetmed puudutavad eelkige haridus- ja teadusvaldkondi (niteks innovatiivse teadust soodustamine riiklikes uurimisinstituutides). Tabel. Valik Lti innovatsioonipoliitika meetmeid 1

Meede Support to technology transfer Aeg: 2005-2007 Eelarve: 836 648 EUR

Eesmrgid -- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi; -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra.

Sihtgrupid, lhikirjeldus -- Tehnoloogiasiirde kontaktpuntkide loomine, edendamaks teadlaste ja ettevtjate koostd ja tagada riiklike teadusasutuste uurimistulemuste rakendamine tootmises. Kontaktpunkti funktsioonideks on tagada teaduasutuste uurimisvaldkondade suurem seotus ettevtjate vajadustega, teaduse ja tstussektori koost arendamine teadusuuringute rahastamisvimaluste leidmiseks erasektorist, riigi rahastatud uuringute tulemusel tekkinud intellektuaalomandi patenteerimine, uute krgtehnoloogiliste ettevtete loomine Lti teadlaste uurimistulemuste baasil jne. -- VKE riskikapitali toetuse eesmrk on julgustada ettevtjaid vtma innovatiivse ettevtte loomisega seotud riske, arenda vlja thus avaliku sektori kaasfinantseerimisssteem, suurendades ettevtete vimalusi ri alustamiseks riskikapitali leidmiseks.

Support to SME risk capital Aeg: 2004-2006 Eelarve: 14,6 mln EUR

-- Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni -- Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu

Support to research in priority fields

-- Arendada vlja pikaajalisem strateegiline visioon innovatsiooni vimalustest ja ohtudest; -- Defineerida innovatsiooni soodustavad ja prssivad tegurid ettevtetes ja arvestada leitud faktoreid poliitika kujundamisel;

-- Riiklikud 4-aastased teadusuuringute programmid kannavad eesmrki ttada vlja htne teadusuuringute kompleks riigi jaoks prioriteetsetes teadusvaldkondades (infotehnoloogia, orgaaniline sntees, biomeditsiin, materjaliteadus, puidutehnoloogia jms)

Aeg: 2005-2008 Eelarve: 10 mln EUR

Support to the implementation of doctoral programmes and

-- Kindlustada sektori, piirkonna vi riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele

-- Riikliku programmi eesmrgiks on tsta krghariduse kvaliteeti ja konkurentsivimet, toetades doktorantide ning noorteadlaste teadustd ja mobiilsust tehnoloogiaja teadusmahukates sektorites, eriti riiklikult

39

postdoctoral research Aeg: 2004-2008 Eelarve: 11,2 mln EUR

prioriteetsetes valdkondades.

Support to modernisation of business infrastructure Aeg: 2004-2006 Eelarve: 71,6 mln EUR

-- Programm toetab erainvesteeringute kasvu -- Tsta innovatiivsete ettevtlusinfrastruktuuri parandamiseks, teadmistephise infrastruktuuride kttesaadavust, hlbustamaks teadmiste vahetust ning ettevtluse arendamist, vahendeid lpptoote kvaliteedi tagamiseks. Meetme 3 alaprogrammi: infrastruktuuri toodete ja teenuste arendust arendamiseks vajalike henduste arendamine, ettevtete ettevtete poolt; kaasajastamine vastavalt rahvusvahelistele standarditele, jagatud infrastruktuuri arendamine. -- Pakkuda uutele tehnoloogiamahukatele ettevtetele infrastruktuuri nende ellujmise ja kasvu hlbustamiseks -- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel. -- Suunatud riiklikele teadusasutustele. Skeem toetab rakendusuuringuprojektide elluviimist, et arendada avalikke uurimisasutuste teadustegevust prioriteetsetes uurimisvaldkondades.

Support to the implementation of the targeted applied research projects Aeg: 2004-2006 Eelarve: 9,2 mln EUR

Allikas: http://www.trendchart.org/tc_policy_country.cfm?CO=25

40

Norra innovatsioonipoliitika

Norra majanduslik situatsioon on kaunis hea - see vljendub eelkige krges tootlikkuses, madalas strukturaalses tpuududes, madalas inflatsioonis ning eelarvelejkides. Majandusedule on pannud aluse nafta- ja gaasitstus, aga ka tootmissektor ja teenindussektor. Sellegipoolest esineb kontrast Norra majandusedu ja innovatsiooniarengu vahel, mille poolest Norra paigutub Euroopa Innovatsiooniedetabelis (EIS) keskmiste riikide hulka. Uus teaduspoliitika valge raamat (Commitment to Research) nimetab eesmrgina teadusuuringute alal maailmas juhtpositsiooni saavutamise. Samuti on sihiks vetud Euroopa Liidu eesmrk tsta aastaks 2010 T&A kulutuste osakaal 3%-ni SKP-st. Valitsus plaanib alates kesolevast aastast suurendada Teadus- ja Innovatsioonifondi (Fund for Research and Innovation) kapitali 6 miljardi euroni. Fondi rahastamisprioriteetide seas on:

teadusuuringute rahvusvahelistumine; baasuuringute kvaliteedi tstmine (matemaatika, loodusteadused, tehnika); investeeringud teadusuuringutephisesse innovatsiooni ja ettevtete arendamisse; teadusuuringute tugevdamine energia, keskkonna, toitlustuse, ookeani, tervise, IKT, biotehnoloogia, materjalitehnoloogia ja nanotehnoloogia valdkondades.

Valitsuse tasandil on innovatsioonipoliitika kujundamisel kekne roll kolmel ministeeriumil: Kaubandus- ja Tstusministeerium (NHD, Nrings- og handelsdepartementet), mis tegeleb ldise innovatsioonipoliitika koordineerimisega; Haridus- ja Teadusministeerium (UFD, Utdannings- og forskningsdepartementet) ning Kohalike omavalitsuste ja Regionaalarengu ministeerium (KRD, Kommunal- og Regionaldepartementet), mis on vastutav regionaalsete innovatsioonipoliitikate eest. Valitsus ei kavatse olemasolevat teadus- ja innovatsioonipoliitikat phjalikumalt reformida, ehkki on vtnud suuna proaktiivsemale lhenemisele. Uute meetmete seas on niteks tstuse-teaduse koostskeemid teadusuuringutephise innovatsiooni jaoks ning piirkondlike kompetentsikeskuste loomine. Tabel. Valik Norra innovatsioonipoliitika meetmeid 1

Meede The Ice Breaking measure (Isbryterordningen) Aeg: al.1998 Eelarve: varieerub aastast aastasse. 2002.a anti 65000 EUR igale osalevale skeemile

Eesmrgid -- Suurendada mittetehnoloogilist innovatsiooni ettevtetes

Sihtgrupid, lhikirjeldus -- Meetme eesmrk on tsta disaini thtsust konkurentsijuna. Ptakse suurendada disaini sstemaatilist ja strateegilist rakendamist ettevtetes ja koordineerida ettevtete disainialaseid algatusi.

KUNI - The knowledge base for industrial innovation policies Aeg: 2002-2007 Eelarve: 2,6 mln EUR Rahastamine: osaline omafinantseering nutav

-- Defineerida innovatsiooni soodustavad ja prssivad tegurid ettevtetes ja arvestada leitud faktoreid poliitika kujundamisel

-- Uurimisprogramm pab tugevdada tstuslike innovatsioonipoliitikate teoreetilist ja empiirilist teadmistebaasi. Eesmrkideks suurenenud mistmine vrtuste loomist soodustavatest faktoritest, parem otsustebaas tstuspoliitikatele. Keskendutakse kahele uurimisalale: innovatsioonipoliitika ja vrtuste loomine avatud majanduses; ning teadmiste arenduse roll innovatsioonis.

Research-based brokering (Forskningsbasert kompetansemegling) Aeg: al. 2004 Eelarve: 1 mln EUR/aastas

-- Vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust; -- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel

-- T&A vahendajate programmi eesmrgiks on suurendada thelepanu pramist T&A-le vheste kogemustega ettevtetes ja tugevdada tstus- ja teadussektori koostd. Programm phineb kompetentsivahendajate vrgustikul, lbi mille piiratud T&A-tegevustega ettevtted loovad sidemed uurimisinstituutidega ja saavad abi ettevtte kitsaskohtade mratlemisel ja krvaldamisel.

41

Network credit (Nettverkskreditt) Aeg: al. 1998 Eelarve: 6,5 mln EUR (1998-2002)

-- Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu

-- Vrgustike laenuprogrammi eesmrk on stimuleerida ettevtlust ja luua uusi tkohti piiratud kapitalivajadustega ettevtjatele (seni meedet kasutanud peamiselt naised). Pakutakse laene 5-7liikmelistele ettevtjate gruppidele, kelle ettevtted on harilikult eri staadiumides ning kes grupisiseselt otsustavad, kuidas laenu kasutada. Toimub pidev koost ja ksteiselt ppimine. -- Programmi eesmrk on hlbustada era- ja avalikes ettevtetes vi uurimisinstituutides tekkinud ideede ja uuringutulemuste kommertsialiseerimist. Julgustatakse erinevate institutsioonide koostd, rahastatakse infrastruktuuriga seotud kulusid, kommertsialiseerimisprojekte jms.

FORNY - Commercialisation of R&D results (FORNY Kommersialisering av FoUresultater) Aeg: 1994-2010 Eelarve: 11 mln EUR/aastas Rahastamine: kuni 50% kuludest

-- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra.

Centres of Expertise Aeg: al. 2006 Eelarve: 3,1 mln EUR (2006. aastaks)

-- Toetada uutele ja arenevatele turgudele suunatud ettevtteid; -- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel.

-- Sihtgruppideks eelkige tstusettevtted. Ekspertiisikeskuste programmi eesmrgiks on edendada innovatsioonitegevusi tstusklastrites, millel on rahvusvaheline orientatsioon ja krge kasvupotentsiaal. Valitud koostvrgustikele pakutakse pikaajalist (10 aastat) rahalist toetust arenguks.

http://www.trendchart.org/tc_policy_country.cfm?CO=14

42

Rootsi innovatsioonipoliitika

Euroopa Innovatsiooniedetabel (EIS) paigutab Rootsi jtkuvalt juhtivate innovaatiliste riikide hulka Euroopas. Rootsi innovatsioonissteemi tugevusteks loetakse stabiilset makromajanduslikku keskkonda, haritud tjudu, mitmeid T&A-mahukaid rahvusvahelisi ja aktiivselt vlisturgudel kauplevaid ettevtteid, innovatsioonitegevuste avaliku rahastamise krget osakaalu, aga ka erinevate hiskonnagruppide kaasamist innovatsioonipoliitika kujundamisse. Mrava thtsusega tegur on olnud pikaajaline erasektori ja avaliku sektori tehnoloogia-alane koost. Rootsi innovatsioonissteemi nrgimaks lliks on vhesed erasektori T&A investeeringud ja suutmatus luua uusi tkohti. Ka heidetakse Rootsile ette vhest koordineeritust poliitisel tasandil, poliitikate lhingelikkust ning probleeme poliitikate rakendamisel. Rootsi poliitilisele protsessile omane pdlus saavutada otsuste osas kigi ministeeriumide tasandil konsensus muudab poliitikate vljattamise keerukaks ja aeganudvaks. Rootsis tegeleb innovatsioonipoliitikaga peamiselt kaks ministeeriumi: Haridus- ja Teadusministeerium ning Tstuse-, Thive- ja Kommunikatsiooniministeerium. Ministeeriumide krval tegutseb kaks poliitikanukogu: juba 40 aastat eksisteerinud Teaduspoliitika nukogu (RPC, Research Policy Council) ning sjaloodud Innovatsioonipoliitika nukogu (IPC, Innovation Policy Council). Nukogud tegelevad peamiselt huvigruppide arvamuste koondamise ja vahendamisega. Teadusuuringute rahastamine toimub lbi spetsiaalsete agentuuride ja fondide. Mjukaim arendus- ja teadusuuringute rahastaja on innovatsiooniagentuur VINNOVA (Swedish Agency for Innovation). Strateegiliste T&A vahendite jagamisega tegelevad pool-avalikud fondid, millest thtsaimad on KKS (Knowledge Foundation) ja SSF (Swedish Foundation for Strategic Research). Neist esimene tegeleb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia levitamisega, SSF toetab strateegilisi uuringuid loodusteadustes, tehnika- ja meditsiinivaldkonnas. 2004. aastal avaldatud innovatsioonistrateegia Innovaatiline Rootsi seab eesmrgiks innovatsiooni teadmistebaasi loomise, innovatiivse kaubanduse ja tstuse arendamise, jtkuvalt suured avalikud investeeringud innovatsiooni ning innovatiivsete inimeste toetamise. 1 Tabel: Valik Rootsi innovatsioonipoliitika meetmeid2

Meede The Key Actor's Programme Aeg: 2006-2014 Eelarve: 21,4 mln EUR

Eesmrgid -- Tsta poliitikatskli efektiivsust, suurendamaks avalike poliitikate mju ja vljundit ettevtetes -- Tsta innovatiivsete infrastruktuuride kttesaadavust, hlbustamaks teadmiste vahetust ning toodete ja teenuste arendust ettevtete poolt

Sihtgrupid, lhikirjeldus -- Programmi eesmrk on arendada meetodeid, struktuure ja oskusi erinevate Rootsi innovatsioonissteemi osapoolte professionaalsuse suurendamiseks. Fookuses on osapoolte koost edendamine, teadmiste vahetuse ja uurimistulemuste kommertsialiseerimise mra tstmine. ks osa programmist pakub rahastamist teadmiste vahetuse ja kommertsialiseerimise strateegiate vljattamiseks likoolidele, mis on spetsialiseerunud tehnikale, meditsiinile vi tppis- ja loodusteadustele.

The Venture Capital Database Aeg: 1999-2004

-- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist

-- Riskikapitali on-line andmebaas koondas alustavate ettevtete jaoks infot riskikapitalifirmade kohta. Andmebaasi otsingufunktsiooni kaudu oli vimalik leida erinevate parameetrite alusel sobivaid riskikapitali allikaid. Projekt lpetati 2004. aastal sama funktsiooniga andmebaasi loomise tttu Rootsi Era- ja Riskikapitali Assotsiatsiooni poolt.

IT.SME.se Aeg: 2001-2004 Eelarve: 3,3 mln EUR

-- Julgustada strateegiliste tehnoloogiate, eelkige info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutuselevttu

-- Programmi raames rahastati kohalike omavalitsuste, likoolide jt projekte, mis olid suunatud IT kasutusvimaluste petamiseks vikeettevtetele (e-ri, tootmine, turundus).

VINN Excellence Aeg: 1995-2006 Eelarve: 550 mln EUR

-- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste

-- VINN teaduse tippkeskuste programmi eesmrk on luua keskused akadeemiliseks teadustks, kus osalevad aktiivselt ka tstusettevtted.

43

kommertsialiseerimise mra; -- Tugevdada tstuse tehnilist kompetentsi

VINNKUBATOR Aeg: al. 2005 Eelarve: 190 mln EUR (10ks aastaks)

-- Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu; -- Pakkuda uutele tehnoloogiamahukatele ettevtetele infrastruktuuri nende ellujmise ja kasvu hlbustamiseks;

-- Ettevtlusinkubaatorite abil soovitakse suurendada kasvupotentsiaaliga T&A mahukate alustamisjrgus ettevtete arvu. Inkubaatorid toetavad ettevtet risikapitali eelses staadiumis, mil ettevtte tegevuste rahastamisallikad on rmiselt piiratud.

The ProViking programme Aeg: 2003-2008 Eelarve: 16,1 mln EUR

-- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel; -- Tsta innovatiivsete infrastruktuuride kttesaadavust, hlbustamaks teadmiste vahetust ning toodete ja teenuste arendust ettevtete poolt.

-- Toetatakse tootearendusprojekte, eesmrgiga arendada paremaid tootmisssteeme ja uusi tootearendusmeetodeid lbi tstuse ja likoolide koost.

1 2

Allikas: http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_Sweden_2005.pdf Allikas: http://www.trendchart.org/tc_policy_country.cfm?CO=17

44

Soome innovatsioonipoliitika

Soome on teinud suuri jupingutusi T&A ning tehnoloogiliste kompetentside arendamiseks. Meie phjanaabrit peetakse Euroopas ldiselt kaunis eduka innovatsioonipoliitikaga riigiks. Juhtiv organ tehnoloogiapoliitikate vljattamisel on Teadus- ja Tehnoloogiapoliitika Nukogu (Science and Technology Policy Council), mida juhib Soome peaminister. 2004. aastal investeeris avalik sektor teadus- ja arendustegevusse 1,06% SKP-st.1 Nukogu 2003. aastal avaldatud raporti phjal on Soome innovatsioonipoliitikate peaeesmrkideks:

toetada T&A-tegevusi tugevama teadmistebaasi loomiseks; toetada edukaid, innovatiivseid ja kiiresti kasvavaid ettevtteid; edendada innovatsiooni regionaalset arengut; tsta tstuste produktiivsust ja konkurentsivimet; tsta hiskondlikku heaolu lbi innovatsiooni; arendada tihedamat koostd teadus- ja tstussektori vahel; suurendada likoolide rolli innovatsioonissteemis.

Soome innovatsioonissteemi eriline tugevus on hea koost finantseerijate, ettevtete, uurimisasutuste ja likoolide vahel. Sedalaadi koost on ks faktoritest, mis on kaasa aidanud Soome tusmisele heks Euroopa juhtivaks innovatsiooniriigiks. Innovatsiooni toetamiseks on Soomes loodud erinevaid finantseerimisvahendeid. Kolm kige olulisemat avalikku rahastamisfondi on: 1. 2. 3. TEKES peamine teadus- ja arendustegevust rahastav avalik organisatsioon; SITRA sltumatu avalik fond Soome parlamendi jrelevalve all; InnoFin (Keksintsti) fond, mis toetab Soome leiutajaid, peamiseks rahastajaks Soome Kaubandus- ja Tstusministeerium (Kauppa- ja Teollisuusministeri.)

TEKES 1984. aastal loodud TEKES Technology Programmei raames toetatakse erinevaid tstuse ning teadus- ja arendustegevuse valdkondi. Tavaliselt rahastab TEKES 60-80% likoolide ja uurimisinstituutide projektidest ning 24-50% ettevtete T&A-projektidest 2 TEKESi viis toetusvaldkonda on: ettevtete innovatsioonikompetents ja arendus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, biotehnoloogia, nanotehnoloogia ning materjalitehnoloogia. Tabel. TEKESi toetatavad valdkonnad koos thtsamate toetatavate tegevustega3

Valdkond Ettevtluskompetents ja ettevtete arendus

Tegevused innovatsioonitegevused, ettevtte uuendamine, ettevtete kasv ja rahvusvahelistumine, kliendikeskne lhenemine, ettevttevrgustike kasutamine, teadmusjuhtimine, teenusteri

Info-ja kommunikatsioonitehnoloogiad

mobiilsus, lairibahendused, tarkvaramahukad tooted ja ssteemid, teadmusjuhtimine ja sisuhaldus, testkeskkonnad uute rakenduste ja teenuste testimiseks

Biotehnoloogia

ssteemibioloogia, biottlustehnoloogiad, bioteaduste ja infotehnoloogia kombineerimine

Nanotehnoloogia

innovatiivsed nanostruktureeritud materjalid, uued nanoelektroonika struktuurid, nanosensorid

Materjalitehnoloogia Materjalide omaduste, struktuuri ja tootmise seosed, pinnanhtused, materjalidisain

Jrgnevas tabelis on levaade TEKESi toetusprogrammidest.

45

Tabel. TEKESi toetusprogrammid. 4

Programm Tehnoloogiaprogrammid

Eesmrgid

Sihtgrupid

(1) Kohalik tasand - TEKES rahastab ldjuhul umbes poole kuludest TEKES Technology Program -- Pakkuda ettevtetele vimalusi koostvrgustikes osalemiseks ja oskuste arendamiseks rahvusvahelistes koostprogrammides -- Kohalikud ettevtted vi Soomes registreeritud vlisfirmad (rahastatud tegevused peavad andma panuse Soome majandusse)

(2) Rahvusvaheline tasand Joint Technology Program -- Edendada rahvusvahelist koostd, pakkuda osalejatele lisavrtust -- Erinevate riikide rahastamisasutused (omavahel lepitakse kokku rahastamise ning tulemuste tlgendamise ldphimtetes) -- Vlisriikide uurimisinstituudid, likoolid ja ettevtted

International TEKES Technology Program

-- Organiseerida vimalusi partnerlussuhete loomiseks vlisettevtete ja programmis osalejate vahel

-- Kohalikud ettevtted vi Soomes -- Soodustada uurimistulemuste vahetust, registreeritud vlisfirmad (rahastatavad hiseid teadusprojekte ja teadlaste mobiilsust tegevused peavad andma panuse Soome koostprojekti raames majandusse) -- Uurimisinstituudid ja likoolid (rahastatakse pritoluriigi asutuste poolt) -- Luua projekti tulemustel baseeruv hisettevte. Plussideks lhem aeg turule tulemiseks ja kontrollitud riskid. -- Tstussektor

-- Soosida hisprojekte, alltvtulepingute slmimist, tehnoloogiasiiret ning koostd turunduses ja projekti tulemuste levitamisel

-- Vlisettevtted

T&A rahastamine Tstusliku T&A grandid (15 kuni 50% kuludest) T&A kapitalilaenud (35 kuni 60% kuludest) Tstusliku T&A laenud (45 kuni 70% kuludest) -- Edendada krgekvaliteedilist, uuenduslikku tehnoloogiat ja thusat koostd -- Aidata kaasa pikaajaliselt kasulike hiskondlike mjude loomisele. Otsuste tegemisel vetakse arvesse uute tkohtade loomist, potentsiaalset kivet ja eksporti -- Soosida koostvrgustike loomist teiste ettevtetega Uurimisgrandid, mis katavad 50-100% kuludest. -- Soosida teaduskoostd VKE-de, suurettevtete ja likoolide vahel -- Arendada Soome VKE-de poolt pakutavaid allhanketeenuseid -- Tugevdada rahvusvahelist koostd -- Uurimisinstituudid ja likoolid. Grandid on suunatud uurimistegevusele uurimisinstituutides ja likoolides. Projekte viiakse tavaliselt lbi koosts ettevtetega -- Kohalikud ettevtted vi Soomes registreeritud vlisettevtete filiaalid (rahastatavad tegevused peavad andma panuse Soome majandusse)

SITRA SITRA Soome riiklik teadus- ja arendusfond on teine thtsam avalik organisatsioon, kes toetab innovatsiooni arengut Soomes lbi avaliku rahastamise. Tegemist on sltumatu avaliku fondiga, mis tegutseb alates 1991. aastast Soome parlamendi jrelevalve all. SITRA viib lbi uuringuid ja koolitusi, aitab kaasa innovatsiooni edendamisele, toetab ettevtete arendust ning rahvusvaheliselt konkurentsivimeliste ja kasumlike Soome ettevtete teket. SITRA pakutud rahastamisprogrammid on nii siseriiklikud kui ka rahvusvahelised.

46

2005. aastast prinev SITRA raport Dnaamilise innovatsioonikeskkonna poole (Towards a Dynamic Innovation Environment) tstis esile neli vtmevaldkonda, mis vimaldavad Soomel vita rahvusvahelisi innovatsiooniturge:

silitada tugev innovatsioonikeskkond; panustada maailmaklassi oskusteabele; viia kohalik innovatsioon rahvusvahelisele turule; meelitada inimkapitali Soome.

Jrgnevas tabelis on levaade SITRA innovatsioonitoetusprogrammidest. On mrgata, et he peaeesmrgina joonistub vlja Soome ettevtete rahvusvahelistumise toetamine. Tabel. SITRA toetusprogrammid5

Programm Sitra PreSeed Service - LIKSA

Eesmrgid

Sihtgrupid

-- Pakkuda abi ettevtte alustamisel ja -- Alustavad ettevtjad ja alustamisstaadiumis ettevtted noore ettevtte edasisel arendamisel, leidmaks riskikapitaliallikaid -- Pakkuda rahastamist arengujrgus ettevtetele riplaani kirjutamisel investorite jaoks. -- Pakkuda teenuseid investorite ja ettevtjate kokku viimisel. -- Pakkuda teenuseid ja teadmiste kapitali alustavale ettevtjatele rahvusvahelise mgitegevuse teostamiseks.

- INTRO

- DIILI

Sitra corporate funding

-- Toetada uute toodete, teenuste vi tegevusmudelitega rahvusvahelisele turule prgivaid ettevtteid peamiselt rahastamise kaudu riskikapitali vormis.

-- Tehnoloogilised ja kaubanduslikud ettevtted ning alustamisjrgus -- VKE-d

Seed Consortia

-- Pakkuda alustamisfaasis teadmis- ja -- Kivitamisfaasis ettevtted tehnoloogiaettevtetele omakapitalilaene toote arendamiseks, kommertsialiseerimiseks ja turuletoomiseks.

InnoFin InnoFini fond (soome k Keksintsti) loodi 1971. aastal eesmrgiga toetada ja abistada leiutajaid, innovaatoreid ja ettevtjaid leiutiste arendamisel ja kommertsialiseerimisel nii Soome kui rahvusvahelises mastaabis. Jrgnevas tabelis on reastatud InnoFini pakutavad toetusinstrumendid. Tabel. InnoFini pakutavad toetusvahendid leiutajatele 6

Programm

Eesmrgid

Sihtgrupid

Rahaline toetus varieerub ldiselt 2000 EUR ja 100 000 EUR vahel leiutise kohta Toetused (Grant) -Pakkuda leiutise arendamise varase staadiumi kulude katmist -- Eraisikud ja vikeettevtjad

Rahastamine (Support funding)

-Rahastada patentimise, tootearenduse ja kommertsialiseerimisega seotud

-- Eraisikud ja vikeettevtjad

47

kulusid

Laenud (Loan)

-Laenata leiutajale vi ettevtjale kibekapitali leiutise kommertsialiseerimise algstaadiumides

-- Eraisikud ja vikeettevtjad

-Abistada leiutiste turustamisel ja kommertsialiseerimisel, otsides Soomest ja vlisriikidest partnereid -Pakkuda leiutiste ja uuenduste litsentseerimisinfot lbi meediakajastuse, seminaride ja kaubandustehingute -Pakkuda igusalast ja muud abi litsentseerimislbirkimistel ja lepingute koostamisel

-- Leiutajad, innovaatorid, tarbijad, ettevtted ja tstusasutused Soomes vi mujal maailmas

Turundamine (Marketing)

TEKES 2005 TEKES 2005 Allikas: Building on Innovation Priorities for the Future, TEKES, 2005 4 Koostatud jrgnevatele allikatele toetudes: http://www.tekes.fi/eng/tekes/rd/ ja http://www.tekes.fi/english/programmes/what/what.html 5 Koostatud jrgnevale allikale toetudes: http://www.sitra.fi/eng/index.asp?MM=1&DirID=62 6 Koostatud jrgnevale allikale toetudes: http://www.innofin.com/
2 3

48

Sloveenia innovatsioonipoliitika

Sloveenia on innovatsiooni arengult sarnasel tasemel Eestiga, ent Sloveenia arengutempo on vrreldes Eestiga tunduvalt kiirem. Sloveenia nitajad on krged eelkige erasektori T&A investeeringute osas, mis moodustavad le 60% kigist teadus- ja arendustegevuse investeeringutest.1 2005. aastal vastu vetud Sloveenia arengustrateegia rhutab innovatsiooni ning T&A thtsust majanduse ja hiskonna arengu seisukohalt. Titmaks Lissaboni strateegiaga seatud sihti kasvatada T&A kulutuste osakaal 3%-ni SKP-st, kutsub Sloveenia arengustrateegia les avalike rahastamisvahendite sstemaatilisele mbersuunamisele baasuuringutelt sihtuuringutele ning intensiivsemale koostle erasektori rahastamisallikatega. Suurimaks probleemiks vibki pidada vhest teadusuuringute alast koostd avaliku ja erasektori vahel, samuti vga vikest patentide arvu ja madalat uurimistulemuste kommertsialiseerimise mra, seda eelkige avalikes teadus- ja krgharidusasutustes. Jtkuvalt tekitab probleeme ksimus, kuidas panna erinevaid valitsusstruktuure mistma koordineeritud, horisontaalse innovatsioonipoliitika vajalikkust. Innovatsioonipoliitikaga tegelevad valitsuse tasandil peamiselt Krgharidus-, teadus- ja tehnoloogiaministeeriumi tehnoloogiadirektoraat (Ministry of Higher Education, Science and Technology, directorate for technology) ning Majandusministeeriumi ettevtlusdirektoraat (Ministry of Economy, directorate for entrepreneurship). Suurim ettevtete tegevusi rahastav finantsasutus on Sloveenia Ettevtlusfond (SEF, Slovene Enterprise Fund). Tabel. Valik Sloveenia innovatsioonipoliitika meetmeid 2

Meede

Eesmrgid

Sihtgrupid, lhikirjeldus

Entrepreneurship for Youth Riik: SLOVEENIA Aeg: 2002-2005 Eelarve: 943 000 EUR

-- Tiustada ettevtjate innovatsioonialaseid oskusi ja levitada uusi tehnoloogiaid ettevtetes -- Kindlustada sektori/piirkonna/riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele

-- 12-30-aastastele noortele suunatud programmi eesmrgiks on arendada noortes loovust, ettevtlikkust ja vastuvtlikkust muudatustele. Eriti julgustatakse osalema vhemusrahvuste noori. Meetoditeks on projektid, koolitused, rahvusvahelised noorte ettevtjate vrgustikud, konverentsid, pitoad jms.

Young (Junior) Researchers Program Aeg: al. 2001 Eelarve: 2,5 mln EUR

-- Kindlustada sektori/piirkonna/riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele; -- Hlbustada ettevtete juurdepsu kvalifitseeritud tjule; -- Noorendada inimkapitali teadus- ja tehnikaaladel

-- Sihtgruppideks doktorandid ja teadusmagistrandid, kigi teaduserialade lpetajad. Meetme raames pakutakse rahalist toetust noorteadlastele, kes taotlevad MSc vi PhD kraadi ning ttavad uurimismeeskondades likoolides, likoolivlistes teadusasutustes vi ettevtetes (tstuses).

Subsidised credit to SMEs Aeg: al. 2001 Eelarve: 20,8 mln EUR (2006.a)

-- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist; -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra; -- Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu; -- Suurendada ettevtete investeeringuid uuringutesse ja tehnoloogilisse innovatsiooni

-- VKE-dele pakutakse subsideeritud laene ja garantiisid, eesmrgiga laiendada VKE-de rahastamisvimalusi, stimuleerida ettevtete arengut, innovatsiooni ja kasvu.

Subsidies to increase

-- Soosida innovatiivsete ettevtete sisenemist sektoraalsetele,

-- Meetme eesmrgiks on stimuleerida VKE-de sisenemist eksportturgudele, toetatakse vaid VKE-sid,

49

internationalisation of SMEs Aeg: 2002-2006 Eelarve: 3,5 mln EUR

regionaalsetele vi riiklikele turgudele; kes soovivad turustada omaenda tooteid. Rahastatavad tegevused: konsultatsioonid, turu-uuringud, osalemine messil/nitusel, koolitus, patendikaitse jne. -- Toetada uutele ja arenevatele turgudele suunatud ettevtteid

Subsidies for technology centres/parks Aeg: al. 1997 Eelarve: 751 130 EUR

-- Vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust; -- Tsta innovatiivsete infrastruktuuride kttesaadavust, hlbustamaks teadmiste vahetust ning toodete ja teenuste arendust ettevtete poolt; -- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel.

-- Tehnoloogiakeskused pakuvad VKE-dele hist platvormi T&A tegevuste lbiviimiseks ja vljastpoolt tulevate teadmiste levitamiseks

Development of business incubators at universities Aeg: al. 2002 Eelarve: 200 000 EUR/aastas

-- Hlbustada ettevtete ja teiste asutuste koostd innovatsioonitegevuste lbiviimisel ja teadmiste vahetamisel; -- Suurendada innovatsioonimahukate ettevtete arvu; -- Pakkuda uutele tehnoloogiamahukatele ettevtetele infrastruktuuri nende ellujmise ja kasvu hlbustamiseks; -- Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne rakendamine innovatsiooni kivitajana;

-- Toetatakse likoolidesse inkubaatorite rajamist, mis liidaksid lipilaste ja professorite teadmised kapitaliga

1 2

Allikas: http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_Slovenia_2005.pdf http://www.trendchart.org/tc_policy_country.cfm?CO=19

50

Suurbritannia innovatsioonipoliitika

ldiselt toimib Suurbritannia innovatsioonissteem hsti, teatud mahajmusi on vaid kahes valdkonnas: vike erasektori T&A investeeringute maht ning krgtehnoloogilise sektori vike osakaal thives. 1 Viimastega kaasnevad aga pidevad raskused krgema lisandvrtusega tootva tstuse taasloomisel, mis on Suurbritanniale suureks vljakutseks. 2003. aastal ilmunud innovatsiooniraport "Competing in the Global Economy: the innovation challenge" pani paika tegevusplaani, mis hlmab seitset punkti: 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. riiklik tehnoloogiastrateegia, mis keskendub vtmethtsusega tehnoloogiaalade toetamisele; innovatsioonile arengutuke andmine lbi innovaatiliste toodete/teenuste riigihangete; vikeettevtetes toimuva innovatsiooni toetamine, sh intellektuaalomandi ja disainialase nu pakkumine, ettevtetele parema juurdepsu loomine T&A rahastamisallikatele ja likoolides teostatavatele uuringutele; naiste julgustamine tegelema ettevtlusega (lbi piirkondlike vrgustike); oskuste strateegia (Skills Strategy) rakendamine, parandamaks innovatsiooni ja tootlikkust; teadusnukogude (Research Councils) loomine, et kiirendada teadmiste vahetust ja koostd erasektoriga; innovatsioonipoliitika, mille baasiks on tugevad regionaalsed innovatsioonissteemid (teadus- ja tstusnukogud, krge lisandvrtusega tkohtade loomine, piirkondlike ettevtete juurdeps riiklikule teadusbaasile).

Suurbritannia keskse thtsusega innovatsioonipoliitika kujundaja on Tstus- ja Kaubandusministeerium (DTI, Department of Trade and Industry). DTI 2004. aastal vastu vetud 5-aastane tstuspoliitika programm Luues rikkust teadmistest (Creating Wealth from Knowledge) seab eesmrgiks luua Suurbritanniast maailma atraktiivseim paik teadusuuringuteks ning kiirendada innovatsiooniarengut, et videlda tusva majandusega Aasia riikidega. Programmis on paika pandud lhenemisviisid kigile peamiste hiskonna huvigruppidele, sh ettevtetele ttajatele, ametihingutele, tarbijatele, teadusringkondadele, et koondada thelepanu innovatsiooni, teaduse, ettevtluse ja inimkapitali investeerimise thtsusele. Lisaks DTI-le tegelevad innovatsiooniga seotud teemadega Teadus- ja tehnoloogiaamet (OST, Office of Science and Technology), kes on vastutav baasuuringute rahastamise eest, toetudes selles suuresti teadusnukogudele. OST on htlasi sekretariaadiks valitsuse teadusnunikule (Chief Scientific Advisor), kes tegeleb valitsuse teaduspoliitikate koordineerimisega. Suurbritannia on pdnud hoolikalt jlgida poliitikaotsuste koosklastatust ja valitsusasutuste vahelist koostd innovatsioonipoliitika vljattamisel. Tabel. Valik Suurbritannia innovatsioonipoliitika meetmeid 2

Meede

Eesmrgid Sihtgrupid, lhikirjeldus

Small Firms Loan Guarantee Scheme Aeg: al. 1981 Eelarve: 592 mln EUR (perioodiks 2003-2004) Rahastamine: laenud 5,000-100,000 (kuni 250,000 kogenud ettevtetele), garantiid ldjuhul 70% ulatuses laenust

-- Edendada ja hoida jtkusuutlikuna innovatiivsete ettevtete loomist ja kasvu -- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist -- Tita lnk turul, kus vikeettevtete finantseerimisvimalused on tagatiste ja usaldusvrsuse puudumise tttu piiratud

-- Subsideeritud laenud ja garantiid vikeettevtetele ja eraettevtjatele, kellel vheste kogemuste vi viksuse tttu on raske saada laene traditsioonilistest allikatest.

Sciencewise Grants Aeg: al. 2004 Eelarve: 1,8 mln EUR

-- Tsta poliitikatskli efektiivsust, suurendamaks avalike poliitikate mju ja vljundit ettevtetes -- Tekitada diskussioon hiskonnas uute tehnoloogiate eetiliste, turvalisus-, keskkondlike ja muude aspektide le

-- Meetme raames rahastatakse projekte, mis on suunatud efektiivsema dialoogi tekitamisele avalikkuse ja teadlaste vahel

Web-based toolkit Aeg: al. 2005

-- Suurendada riigihangete ja standardiseerimise rolli stiimulina innovatiivsete toodete/teenuste arendamiseks ettevtetes

-- Veebiphises triistakastis on saadaval erinevaid lepinguvorme, mis peaksid lihtsustama ettevtetelikoolide koostd ja kiirendama intellektuaalomandit (IP-d) puudutavaid lbirkimisprotsesse (eriti rahastamist, IP kasutamist, akadeemilisi vljaandeid ja konfidentsiaalsust puudutavad aspektid)

51

-- Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne rakendamine innovatsiooni kivitajana

Science and Engineering Ambassadors Scheme

-- Kindlustada sektori, piirkonna vi riigi tuleviku teadmistebaasi vastavus ettevtete vajadustele

Aeg al. 2001

Eelarve: 800 000 EUR

-- Edukad teaduserialade lipilased loovad sidemed koolidega, kus nad on ppinud, ning pakuvad noortele pilastele teadmisi, koolitust ja eeskuju, et julgustada noori astuma krgkooli teadus- ja tehnoloogiaerialadele.

Regional Venture Capital Funds Aeg: 2001-2011 Eelarve: 120 mln EUR Rahastamine: kuni 746 000 EUR ettevttele

-- Muuta ettevtetele kttesaadavamaks innovatsiooni rahastamisvahendid erasektorist -- Tsta ettevtete innovatsioonitegevuste tulemuste kommertsialiseerimise mra

-- Regionaalsed riskikapitalifondid pakuvad riskikapitali kasvavatele VKE-dele

Knowledge Transfer Networks Aeg: al. 2003

-- Hlbustada ettevtete juurdepsu kvalifitseeritud tjule -- Lihtsustada teadmiste ja tehnoloogia siiret ettevtetesse, soosides eriti piirileseid algatusi

-- htne leriiklik teadmiste siirde vrgustik toob spetsiifilistes tehnoloogia- vi rakendusvaldkondades kokku ettevtted, likoolid, teadus- ja tehnoloogiaasutused, rahastajad ja vahendajad. Vrgustik peab aktiivselt panustama riikliku tehnoloogiastrateegia arendamisse ja tegelema selles nimetatud valdkondadega.

-- Edendada riiklikku innovatsiooniarengut, suurendades teadmiste ja tehnoloogiasiirde intensiivsust.

Manufacturing Adivisory Service (MAS) Aeg: 2002-2005 Eelarve: 38,6 mln EUR

-- Vimaldada ettevtetele mitmeklgseid ja kvaliteetseid spetsialiseeritud teenuseid, suurendamaks ettevttesiseste innovatsioonitegevuste efektiivsust

-- MAS pakub ekspertnu vike- ja keskmise suurusega tootmisettevtetele produktiivsuse suurendamiseks lbi regionaalsete tootmiskeskuste vrgustike. MAS pakub praktilist abi, tehnoloogiasiirde alast abi, tootmisoskuste arendust, parimate praktikate levitamist jne.

Intellectual Property Portal (IP) Aeg: al. 2000

-- Tagada intellektuaalomandi kaitse ja optimaalne kasutamine innovatsiooni kivitajana

-- IP internetiportaalis pakutakse IPR-i puudutavat ldist teavet ja detailset infot nii algajatele kui professionaalidele. Portaal koondab IPR-i alaseid, uudiseid ja asjakohaseid viiteid ja tieneb pidevalt vastavalt kasutajate soovidele ja panusele.

1 Sektsioon baseerub EU Trendcharti raportil: http://trendchart.cordis.lu/reports/documents/Country_Report_United%20Kingdom_2005.pdf 2 Allikas: http://www.trendchart.org/tc_policy_country.cfm?CO=18

52

Hongkong
Hongkongis on peamiseks innovatsioonipoliitikate arendajaks Innovatsiooni ja Tehnoloogia Komisjon (ITC, Innovation and Technology Commission)1 . Komisjon loodi 2000. aastal Kaubandus- ja Tstusbroo2 (Commerce and Industry Bureau) juurde ning on tihedates suhetes erinevate ministeeriumide ja innovatsiooni edendavate organisatsioonidega. ITC poolt 1998. aastal vlja antud raport rhutab valitsuse rolli innovatsiooni edendaja ning toetajana Hongkongis. Raportis tuuakse vlja kuus peaeesmrki, mida Hongkongi innovatsioonipoliitikad titma peaks, sealhulgas:

tehnoloogilise innovatsiooni ja tehnoloogilise ettevtluse edendamine; inim- ja oskuskapitali kogumine teadmistephise majanduse loomiseks; tehnoloogia-alase koost arendamine Hiinaga; teadmiste ja infovahetuse parendamine regulatiivsete tkete vhendamise abil; krgkoolide ja tstuse partnerluse tugevdamine; innovatsioonissteemi osapoolte tegevuse koordineerituse tstmine snergia ja vastastikmju loomiseks.

Innovatsiooni ja Tehnoloogia Komisjon tegutseb paljude strateegiliste partnerite vrgustikus, kes vahendavad komisjonile innovatsiooniarendajate reaalseid vajadusi. Innovaatorite jaoks on hstiarenenud koostvrgustik suur vrtus, vimaldades neile innovatsiooniprotsessi toetavaid ressursse ja vahendeid. ITC asutamisest alates on rhutatud teadus- ja arendustegevuse (T&A) thtsust tooteinnovatsiooni arendamisel. Sellegipoolest on teadus- ja arendustegevuse avalik finantseerimine Hong Kongis aastatel 1995-2004 jnud keskmiselt 0,2% juurde SKP-st. 3 Olulisimaks poliitikavahendiks on erinevate sektorite ettevtete ja hingute innovatsiooniprojektide kaasfinantseerimine. Alates 2000. aastast on kulutatud kokku 5,25 miljardit Hongkongi dollarit (540 miljonit eurot) jrgnevate valdkondade toetuseks: 4

teadus- ja arendustegevuse toetamine; likoolide ja tstuse koost edendamine; tehnoloogilise ettevtluse soosimine; innovatsiooni- ja tehnoloogiaarenduse planeerimine; infrastruktuuride toetus; kvaliteedi-, disaini- ning ldtoetus.

Alljrgnevas tabelis on levaade erinevate toetusskeemide eesmrkidest ja sihtgruppidest. Tabel. Hongkongi Innovatsiooni- ja Tehnoloogiakomisjoni toetusskeemid 5

Programm

Eesmrgid

Sihtgrupid

5 miljardi HKD (0,51 miljardit EUR) suurune Innovatsiooni- ja tehnoloogiafond Innovation and Technology Support Programme (ITSP) --Toetada rakendusele orienteeritud T&A projekte --Edendada koostl phinevat T&A-d Hongkongi ja Guangdongi organisatsioonide vahel ------Tstuse tugiorganisatsioonid Eraettevtted likoolid Kutseasutused Uurimiskeskused Kaubandus- ja tstushingud

Guangdong - Hong Kong Technology Cooperation Funding Scheme (TCFS) University-Industry Collaboration Programme (UICP) Small Entrepreneur Research Assistance Programme (SERAP)

--Stimuleerida erasektori huvi T&A vastu, kaasates likoolide teadmisi ja ressursse --Pakkuda riskikapitali eelse staadiumi finantseerimist tehnoloogiaettevtjatele firma kivitamiseks, T&A-tegevuste ja turu-uuringute lbiviimiseks --Toetada projekte, mis panustavad Hongkongi innovatsiooni- ja tehnoloogiakultuuri edendamisse

--Eraettevtted peamise taotlejana, kohalikud likoolid partneritena --Kohalikud ettevtted vhem kui 20 ttajaga

General Support Programme (GSP)

-------

Tstuse tugiorganisatsioonid Eraettevtted likoolid Kutseasutused Uurimisinstituudid Kaubandus- ja tstushingud

Patent Application

--Julgustada kohalikke ettevtjaid ja

--Kohalikud aktsiaseltsid vi vhemalt 7-aastase

53

Grant (PAG) Rahastamine: kuni HK$100,000 vi 90% kuludest

leiutajaid kapitaliseerima oma intellektuaalset td patendi registreerimise kaudu

asumisloaga Hongkongi residendid, kes ei ole varem omanud patente

Internship Programme

--Toetada likoole ITSP vi UICP Matching --Vhemalt 12-kuulise kestusega ITSP vi UIM Grant for Joint Research Schemei (UIM) projektides osalevad kohalikud krgkoolid all rahastatavates projektides praktikantide vrbamisel

250 miljoni HKD (25 miljoni EUR) suurune DesignSmart Initiative Design-Business Collaboration Scheme (DBCS) Design Research Scheme (DRS) General Support Scheme (GSS) Professional Continuing Education Scheme(PCES) --Soosida disainiettevtete ning vike- ja keskmise suurusega ettevtete (VKE) koostd --Toetada kasulikke uuringuid disaini vi brndinguga seotud valdkondades --Soosida ja tsta esile krgetasemelisi disainilahendusi Hongkongis --Ttada vlja kutsealaseid tiendppekursusi disaini alal --Kohalikud ettevtted vi akadeemilised asutused, koostks kohalike VKE-dega ------Tstuse tugiorganisatsioonid Eraettevtted likoolid Kutseasutused Uurimisasutused Kaubandus- ja tstushingud

Lisaks kirjeldatud toetusfondidele veab ITC koosts ministeeriumidega jrgnevaid algatusi ja programme innovatsiooni arendamiseks Hongkongis 6: Teadus- ja Arenduskeskuste Programm Programm kivitati 2005. aastal eesmrgiga tugevdada Komisjoni toetusel rakendusuuringutegevusi, mis phinevad tstus- ja uurimisasutuste koostl. Programmi raames on kavas luua viis teadus- ja arenduskeskust, viimaks lbi uuringuid valitud tehnoloogiavaldkondades, milles Hongkongil on konkurentsieelised ja potentsiaal turu vajaduste rahuldamiseks. Programmi eesmrgiks on luua kompetentsikeskus tehnoloogiasiirde ja kommertsialiseerimise tarbeks, mis hlmaks:

tstusuuringuid, tehnoloogia- ja turu-uuringuid; platvormi loomist intellektuaalse omandi ja tehnoloogiate vahetuseks; tehnoloogia arendust, lekannet ja teadmiste levitamist; intellektuaalomandi kommertsialiseerimist.

Teadus- ja arenduskeskusi juhivad kohalikud likoolid ja uurimisasutused, millel on tugev baas viies tehnoloogiavaldkonnas: 1. 2. 3. 4. 5. autoosad ja tehnilised lisaseadmed; info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad; logistikat ja tarneahela juhtimist hlbustavad tehnoloogiad; nanotehnoloogia ja uuenduslikud materjalid; tekstiil ja rivatstus.

Jrgnevad kolm programmi on suunatud avalikkuse huvi ja thelepanu tstmisele innovatsiooni vastu: 7 Teadus avalikus teenistuses Tegemist on ministeeriumide hiskampaaniaga 2006. aastal, mille eesmrgiks on suurendada kodanike teadlikkust teadussaavutustest ning teenusepakkumise teaduslikest ja tehnoloogilistest aspektidest. Kampaania hdlauseks on Edendades teadust, edendades teenuseid (Advancing Science Advancing Service). Avalikkuse tehnoloogiahuvi suurendamise kaudu ptakse suurendada innovatsiooni populaarsust. Innovatsioonifestival 2005. aasta juulist oktoobrini toimus Hongkongis festival, mille teemaks oli Tuse lendu innovatsioonilinn (Take Wings City of Innovation). rituse peaeesmrgiks oli tsta innovatsiooniteadlikkust hiskonnas, propageerida tehnoloogilist ettevtlust, tutvustada avalikkusele innovatsiooni arengut Hongkongis ning innovatsiooni- ja tehnoloogiaalast koostd Hongkongi ja Hiina vahel. Festivali raames korraldati erinevaid avalikkusele suunatud seminare, nitusi ning ttubasid. Innovatsiooni propageerimine noorte seas

Hongkongi tudengite teadusprojektide vistlus

Ettevtmist korraldatakse juba mitmeid aastaid Innovatsiooni ja Tehnoloogia Komisjoni, Hongkongi Noortehenduste Liidu (The Hong Kong Federation of Youth Groups) ning Haridus- ja Tjubroo (Education and Manpower Bureau) koosts, sihiks tugevdada innovatsiooni- ja tehnoloogiakultuuri Hongkongis. Vistluse eesmrgiks on arendada noorte loovust ja innovatiivset vimekust ning

54

rgitada noortes huvi teaduse ja tehnoloogia vastu. Samuti aitab teadusprojektide vistlus suurendada noorte huvi karjri vastu teaduse ning tehnoloogia valdkonnas, toetades sel moel tulevaste noorte ettevtjate sndi.

Noorte teadus- ja innovatsiooniprogramm

Hongkongi Noortehenduste Liidu, Hiina Hongkongi likooli (Chinese University of Hong Kong) ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi Meedialabori (MIT Medialab) koosts algatati Hongkongis 2005. aasta veebruaris pilootprojekt LEAD. Projekti eesmrgiks on muuta ppimine lbi digitaalsete lahenduste hariduse phiosaks.

1 Hongkongi Valitsusjuhi Innovatsiooni- ja Tehnoloogiakomisjon koosneb valitsusjuhi selekteeritud innovatsioonipoliitika uurimise komiteedest. 2000. aasta 1. juulil muutus ametlikult Innovatsiooni- ja Tehnoloogiakomisjoniks, aga missioon vrreldes 1998. aastaga ei muutunud. 2 Ndne Commerce, Industry and Technology Bureau 3 Allikas: Hongkongi Statistikaamet, 2005 4 Allikas: Head 155, Government Secretariat, 2005 5 Allikas: http://www.innotech.gov.hk/en/home/file_manager/doc/Funding%20Scheme.pdf 6 Allikas: http://www.innotech.gov.hk/en/home/key.innotech.initiatives.html, 2005 7 Refereeritud: InnoTech Portal, 2005

55

Taiwan

Taiwan on innovatsiooni arendamisel asetanud phirhu tstuslikule tehnoloogiale. Tstusliku innovatsiooni edendamiseks loodud tehnikaprogramme viiakse lbi erinevate valitsusasutuste tihedas koosts. Krgeim Taiwani valitsusasutus, mis tegeleb teaduse ja tehnoloogia arengu edendamisega, on Riiklik Teadusnukogu (National Science Council). Nukogu vastutusvaldkondade hulgas on niteks akadeemiliste uuringute toetamine ja teadusparkide vljaarendamine. ks peamisi avalikke organisatsioone, mis vastutab teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni arengu eest, on Majandusministeeriumi all tegutsev Tstustehnoloogia osakond (Department of Industrial Technology). Osakond ttab tihedates suhetes uurimisinstituutide, eraettevtete ja likoolidega ning viib ellu Taiwani iga-aastast tehnoloogia arendusprogrammi (Technology Development Programme), aidates tsta organisatsioonide T&A-vimekust, soodustades vtmetstuste rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiaalast koostd jne. Tstustehnoloogia osakonna statistika alusel on T&A-kulutused kokku kasvanud 2,16%-lt SKP-st aastal 2001 kuni 2,30%-ni SKP-st aastal 2002, sealhulgas on avaliku sektori T&A osakaal 0,81% SKP-st.1 Hiljuti heakskiidetud arengukava Challenge 2008 National Priority Development Plan snastab eesmrgina avaliku ja erasektori T&A-kulutuste tstmise kokku 3%-ni SKP-st.

Krgtehnoloogiasektori edasine arendamine on ks Taiwani vtme-eesmrkidest innovatsiooniphise majanduseni judmisel. ks valitsuse phimuresid on piiratud T&A-ressursid ja VKE-de vhene vimekus. Seetttu on valitsus innovatsiooni stimuleerimiseks ettevtetes seadnud jrgnevad strateegilised sihid:

luua spetsiifiline keskkond krgtehnoloogilise tstuse arendamiseks, Tstusliku Teaduspargi nol; organiseerida innovatsioonialliansse eesmrgiga vhendada ettevtete T&A riske; laiendada valitsuse sponsoreeritud uurimisinstituute ning parendada avaliku ja erasektori vahelist teadmiste vahetust; kehtestada maksustiimulid ettevtete teadus- ja arendustegevuse kulude vhendamiseks; luua juurdeps riskikapitali pakkujatele

Alljrgnevas tabelis on levaade Tstustehnoloogia osakonna toetusprogrammide eesmrkidest ja sihtgruppidest. Tabel. Taiwani Majandusministeeriumi Tstustehnoloogia osakonna toetusprogrammid2

Programm

Eesmrgid

Sihtgrupid

(Kik programmid katavad innovatsiooniarenduse kulusid 50% ulatuses) Industrial Technology Development Promotion (ITDP) Industrial Technology Development Alliance Program (ITDAP) Industrial Technology Innovation Center Program Innovative Service R&D Program (ISP) --Vhendada tehnoloogilise arendusega seotud riske ja kulusid, stimuleerida uute tehnoloogiate arendamist erasektoris --Toetada kohalike ja vlisorganisatsioonide koostd, et ehitada les teadmiste platvorme --Toetada T&A-keskuste rajamist kohalike ettevtete jaoks --Toetada innovatiivsete rahvusvaheliste teenuste arendust ning lahenduste arendamist, hitamaks T&A-d turu vajadustega -- Tstuse tugiorganisatsioonid -- T&A osakondadega eraettevtted --Tstuse tugiorganisatsioonid -- T&A osakondadega eraettevtted -- Kohalikud ettevtted (koostks VKE-dega) -- Tstuse tugiorganisatsioonid -- Kaubandus- ja tstushingud ------Tstuse tugiorganisatsioonid Eraettevtted likoolid Kutsehingud Uurimisinstituudid Kaubandus- ja tstushingud

Multinational Innovative R&D Centers in Taiwan Program

--Toetada laiaphjaliste tstusssteemide arengut, vimekate inseneride koolitust, soodustada tihedat koostd tstuse, valitsuse, krgkoolide ja uurimisasutuste vahel

-- Rahvusvahelised ettevtted, millel on potentsiaali mjutada mrkimisvrselt kohalikku tstust, rajades Taiwani T&A-keskusi -- Rahvusvaheliste ettevtete Taiwani harud, mis on registreeritud vlisriigi seaduste alusel -- Vlisfirmade haruettevtted, mis on registreeritud ROC Company Law all ja on tegutsevad

Lisaks Tstustehnoloogia osakonnale tegutseb Majandusministeeriumi alluvuses teisigi valitsusasutusi, mis tegelevad innovatsiooniarengu toetamisega Taiwanis. Niteks pakub Intellektuaalomandi Amet (Intellectual Property Office) toetusi ja abi kohalikele ettevtetele ja leiutajatele intellektuaalse t kapitaliseerimiseks lbi patendi registreerimise. Teadus- ja tehnoloogiaalase arendustegevuse ning innovatsiooni edendamise eest seisavad hea veel niteks majandusplaneerimise ja -arengu nukogu (CEPD, Council for Economic Planning and Development) ning majandusliku deregulatsiooni ja innovatsioonikeskus (CEDI, Centre for Economic Deregulation and Innovation).

56

Kokkuvttes on Taiwan innovatsiooni arendamisel asetanud phirhu tstuslikule tehnoloogiale. Tstusliku innovatsiooni edendamiseks loodud tehnoloogiaprogramme viiakse lbi erinevate valitsusasutuste tihedas koosts.

Tabel. Taiwani thtsamad innovatsioonipoliitika meetmed3

1 2 3

Taiwan Statistical Databook, 2005, pp 125. Allikas: Department of Industrial Technology, Taiwan Allikas: Explanations of the Policy on "Encouragement of Industrial Innovation and Resarch and Development"

57

Singapur
Singapuris on valitsus vtnud aktiivse rolli innovatsioonipoliitika juhtimisel. Ei ole ht ainult innovatsiooni arendamisele phendunud ministeeriumi, kll aga vib thtsaimaks innovatsioonipoliitika vljattamisega tegelevaks avalikuks organisatsiooniks pidada Kaubandus- ja Tstusministeeriumi haldusalasse kuuluvat majandusarengu nukogu (EDB, Economic Development Board of Ministry of Trade and Industry). Ka teised valitsusasutused, nagu A*STAR, IDA ja SPRING panevad rhku teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni arendamisele Singapuris. Viimase kolme hulgast on olulisim A*STAR (Agency for Science, Technology and Research), mis on kigi thtsamate innovatsioonipoliitikate vljattaja ja elluviija. Singapuri innovatsioonipoliitika oluliseks osaks on teadus- ja arendustegevus. Valitsuse pakutud T&A-poliitikaid on hlmanud uurimisinstituutide avalikku rahastamist, erasektori T&A-stiimuleid (niteks maksussteemi kaudu) ning avalikku finantseerimist teadlaste ja inseneride lhetamiseks uurimisinstituutidest kohalikesse ettevtetesse.T&A kogukulud Singapuris moodustavad 2,25% SKPst, sealhulgas avalik T&A rahastamine on 0,82% SKP-st.1 Vtmeinstrumendiks innovatsiooni arendamisel Singapuris on Innovatsiooniarenduse Skeem (Innovation Development Scheme), mis kutsuti ellu 1996. aastal, julgustamaks Singapuri tootmis- ja teenindusettevtteid lbi viima innovatsiooniprojekte. Skeem katab maksimaalselt 30% toote vi protsessi innovatsiooni kuludest, eesmrkideks:

soodustada tootlikkuse olulist paranemist ja/vi luua kegakatsutavaid tulemeid, nagu lisainvesteeringud, uute teenuste pakkumine vi uute tehnoloogiate kasutuselevtt, anda oluline panus antud tstuse vi klastri arengusse.

Lisaks ttab Patenditaotlusfond Plus (Patent Application Fund Plus), mis katab maksimaalselt 50% patenditaotluse sisseandmise kuludest, lempiiriks 5000 Singapuri dollarit (2500 eurot) ja 25 000 S$ (12 500 EUR) kahe taotlusetapi kohta. Hoidmaks Singapuri innovatsiooniarengu tempot krgena, jagavad valitsusasutused vlja riiklikku innovatsiooniauhinda (National Innovation & Quality Circle Award) ning teostavad iga-aastaseid hindamisvaatlusi ja uuringuid. Samuti kasutab Singapur maksustiimuleid T&A-tegevuste soodustamiseks: nii tootmis- kui teenindusettevtted vivad oma tuludest maha arvata kahekordse T&A-le kulutatud summa. Mahaarvatavad on tootmiskulud (v.a amortisatsioon) T&A-tegevuste jaoks, tingimusel, et projekti viiakse lbi Singapuris.2 Tabel. EDB innovatsioonipoliitika meetmed3

Programm Approved Royalties Incentive (ARI)

Eesmrgid

Sihtgrupid

--Soosida tehnoloogia ja oskusteabe siiret --Ettevtted Singapuri lbi maksuvabastuste autoritasudelt, tehniliselt abilt ja panustelt T&A tegevusse, mis on tulnud vljastpoolt Singapuri

Further Deduction for R&D Expenses (S14E)

--Pakkuda maksustiimulit T&A tegevuste jaoks --Ettevttel vimaldatakse teatud kulude (nii ettevttesisese kui uurimisinstituudi/likooli poolt tehtud T&A) kahekordset mahaarvamist sissetulekust --Toetus pakub projektide kaasfinantseeringut, rahastades prototbi loomisega seotud teenuste-, tju-, varustuskulusid ja intellektuaalomandi kulusid --Toetusskeem pakub kaasfinantseeringut toote-, protsessi- ja rakenduste innovatsioonile.

--Ettevtted

Innovation Commercialization Scheme (ICS)

--Ettevtted

Innovation Development Scheme (IDS)

-- Alustavad ettevtted

Patent Application Fund Plus (PAF Plus)

--Julgustab innovatsiooni ja leiutiste kommertsialiseerimist --Toetus aitab katta patenditaotlustega kaasnevaid kulusid

--Ettevtted --Leiutajad

Research Incentive Scheme for Companies (RISC)

--Osaline toetus T&A projektidega kaasnevatele kulutustele (tju koolitamine, investeeringud varustusse, intellektuaalse omandi juhtimine,

--Ettevtted

58

professionaalsed teenused)

Startup Enterprise Development Scheme (SEEDS)

--Ettevtluse toetamine --Alustavad ettevtted --Kapital pakub tiendavat toetust alustavatele ettevtetele, millel on olemas kolmanda osapoole investor --Soosib tehnoloogiasiiret --Aitab arendada T&A vimekust kohalikes ettevtetes, kattes osaliselt teadusasutustest ettevtetesse lhetatud teadlaste ja inseneride palgakulusid --Maksusoodustus jagatud kuludega T&A tegevustele --Ettevtted --Teadus- ja uurimisasutused

Technology for Enterprise Capability Upgrading (T-UP)

Writing Down Allowance for Cost Sharing Agreement (S19C)

--Ettevtted

A*STAR http://www.a-star.edu.sg/astar/attach/textlet/0f4d5b972fFa/Keystats2004.pdf Allikas: http://www.gif.med.govt.nz/aboutgif/innovation-and-public-policy/innovation-and-public-policy-05.asp#P634_69898 Allikas: http://www.edb.gov.sg/edb/sg/en_uk/index/our_services/investors /assistance_programmes/for_innovation_r_d.html

2 3

59

Jaapan
Jaapani valitsuse osalust innovatsioonissteemis vib pidada kllaltki krgeks 1. 2003. aastal oli avalikult finantseeritud T&A osakaal 0,8% SKP-st 2. Kik olulisemad innovatsiooni-, teadus- ja tehnoloogiapoliitikad on formuleeritud valitsuse poolt.

Olulisemad innovatsioonipoliitikaid vljattavad ministeeriumid on Majandus-, Kaubandus- ja Tstusministeerium (METI) ning Haridus-, Kultuuri-, Spordi-, Teadus- ja Tehnoloogiaministeerium (MEXT). Saades rahalist toetust MEXT-lt, tegelevad Jaapani hendus Teaduse Edendamiseks (JSPS, Japan Society for the Promotion of Science) ja Jaapani Teadus- ja Tehnoloogiaagentuur (JST, Japan Science and Technology Agency) valitsuse teadus- ja tehnoloogiapoliitiliste prioriteetide propageerimisega.

JSPS on iseseisev haldusinstitutsioon, mille eesmrk on kaasa aidata teaduse arendamisele kigis loodus-, humanitaar- ja sotsiaalteaduste valdkondades. Samal ajal on JST eesmrgiks arendada Jaapan riigiks, mis on rajatud loovusele teaduses ja tehnoloogias, jrgides Teaduse ja Tehnoloogia Aluskavas snastatud eesmrke.

METI tegeleb peamiselt intellektuaalomandi igust ja VKE-sid puudutavate poliitikate vljattamisega. Seevastu MEXT-i poliitikad on suunatud teadus- ja tehnoloogiavaldkonna arendamisele. MEXT-i juures tegutseb nuandva organina Teadus- ja Tehnoloogianukogu, mis tegeleb teaduse ja tehnoloogia edendamiseks oluliste teemade vljaselumisega ning uurimisega. Kahe mainitud organisatsiooni peaeesmrgid on:
3

tagada teadus- ja arendusplaanide koostamine ja toetamine; viia lbi T&A hindamist; parendada ministeeriumide ja ametite vahelist koordineeritust; teostada koduste ja vlismaiste teadus- ja tehnoloogia arengusuundade uuringut ning analsi; tagada teadmiste lekanne, soodustades koolituste ja kindlustatuse abil teadurite ja inseneride mobiilsust.

Alljrgnevas tabelis on levaade MEXT-i ja JST pakutavatest olulisematest toetusprogrammidest. Tabel. Jaapani riiklikud teaduse ja tehnoloogilise arengu toetusprogrammid
4

Programm

Eesmrk

Sihtgrupid

MEXT (Haridus-, Kultuuri-, Spordi-, Teadus- ja Tehnoloogiaministeerium) Special Coordination Funds for Promoting Science and Technology --Reformida teadus- ja tehnoloogiassteemi silmapaistvate tulemuste saavutamiseks ja rakendamiseks --Vtta kasutusele strateegilisi meetmeid potentsiaalsete ja heade tulevikuvljavaadetega valdkondade toetuseks --Soodustada rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiaalast tegevust JST (Jaapani Teaduse ja Tehnoloogia Agentuur) Program for Promoting Public Understanding of Science and Technology --Toetada teaduse ja tehnoloogia ppimist -- Laiem avalikkus --Edendada avalikkuse teadus- ja tehnoloogiaalast teadlikkust --Levitada teadus- ja tehnoloogiaalast infot riiklikus mastaabis --Juhtida Riiklikku Uute Teaduste ja Innovatsioonimuuseumi (Miraikan). SCT - Regionaalne T&A rahastamisprogramm -- Noored thtajaliste lepingutega teadlased -- Uurimisinstituudid, millelt oodatakse uute teadmiste loomist lbi erinevate teadusvaldkondade interdistsiplinaarse integratsiooni

60

Collaboration of Regional Entities for the Advancement of Technological Excellence (CREATE)

--Rajada ja tugevdada teaduse ja tehnoloogia baasi, loomaks uusi tehnoloogiaid ja tstusi MEXT-i seatud prioriteetsetes uurimisvaldkondades --Avastada uusi uurimisvaldkondi lbi hisuuringute

-- likoolid -- Riiklikud ja muud avalikud uurimisinstituudid -- T&A-le orienteeritud eraettevtted -- likoolid ja uurimisinstituudid

Regional Science Promotion Program (RSP)

--Analsida uurimistulemusi ja tehnoloogia-alaseid arenguid likoolides ja uuringukeskustes --Hinnata nende uurimistulemuste rakendatavust ja vajadusel teostada edasisi uuringuid lootustandvatel teemadel --Llitada likoolide ja instituutide uurimistulemusi JST tehnoloogiasiirdening teistesse programmidesse

Strategic International Cooperative Program

--Soodustada rahvusvahelist teadlasvahetust spetsiifilistes uurimisvaldkondades

-- Teadlased ja uurijad -- Uurimisinstituudid MEXT mrab partnerriigid ja prioriteetsed uurimisvaldkonnad. JST viib koosts vlismaiste partneroganisatsioonidega ellu alaprogramme, nagu hisuuringud, teadlasvahetused, smpoosionide ja seminaride korraldamine

Cooperative System for Supporting Priority Research

--Lhetada krgetasemeliste teadmiste ja tehniliste oskustega insenere avalikesse uurimisinstituutidesse,et toetada rakendus- ja fundamentaalteaduste koostd.

-- Edasijudnud oskustega insenerid -- Avalikud uurimisinstituudid, mis tegutsevad prioriteetsetel uurimisaladel

1 2 3

Allikas: EU Trendchart, 2005 Allikas: Eurostat, the Statistical Office of the European Communities, 2004 Allikas: MEXT 2005, http://www.mext.go.jp/english/org/eshisaku/ekagaku.htm 4 Allikad: http://www.jst.go.jp/EN/menu4/index.html, http://www.jst.go.jp/EN/menu5/index.html, http://www.jst.go.jp/EN/mext/index.html

61

Luna-Korea
Euroopa Trendcharti 2004. aasta raporti jrgi vib innovatsiooni arendamise Koreas jagada kolme perioodi. Esimene plvkond (1960ndad-1970ndad) asetas rhu teadus-, tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikate (STI, Science, Technology and innovation policies) vljattamisele lineaarse mudeli alusel. See oli infrastruktuuri ehitamise phietapp. Teise plvkonna poliitikate raames (1980ndad) rajati valitsuse juurde uurimisinstituute (GRI, Government Research Institutes) ning eraettevtteid, likoole ja/vi valitsust hendavaid konsortsiume. Sel perioodil arendati rahvusliku innovatsioonissteemi sees ulatuslikke sidemetevrgustikke ja konglomeraate, et kindlustada teaduse ja tehnoloogia kasv ning stabiliseerumine. Praeguseks on Korea sisenenud innovatsioonipoliitikate kolmandasse plvkonda, kus phirhk on seatud STI-poliitikate sidususe tstmisele, seda eesmrkide, vahendite, aja, ruumi ja ldise koosklastamise osas. Tehakse jupingutusi riiklike poliitikate integreerimiseks hiskonda ning riiklikku ja piirkondlikku majandusse.

2003. aastal moodustas Luna-Koreas avalikult finantseeritud teadus- ja arendustegevus 0,63% SKP-st.1 Sealhulgas rahastasid Teadusja Tehnoloogiaministeerium (Ministry of Science and Technology), Kaubandus-, Tstus- ja Energiaministeerium (Ministry of Commerce, Industry and Energy) ning Kommunikatsiooniministeerium (Ministry of Communications) 2002. aastal le 64% valitsuse T&A programmidest.2

Teadus-

ja

Tehnoloogiaministeerium

on

keskne

organisatsiooni

teadus-

ja

tehnoloogiategevuste

suunamisel,

planeerimisel,

koordineerimisel ja hindamisel.3 Ministeerium on viimase paari aasta jooksul kujundanud mitmeid riiklikke T&A programme. Igahel neist on spetsiifiline sihtvaldkond (niteks tstuslike jtmete mberttlemine, rakenduslik lijuhtivuse tehnoloogia jne). Alljrgnevas tabelis on loetletud mitmeid valitsuse toetusel tegutsevaid uurimisinstituute. Kui eraorganisatsioonidel on huvi taotleda valitsuselt mne kindla projekti rahastamist vi toetust, tuleb neil info saamiseks prduda vastava uurimisinstituudi poole.

Tabel. Luna-Korea valitsuse toetatavad uurimisinstituudid ja nende uurimisvaldkonnad4

Uurimisinstituudi nimi Advanced Institute of Science and Technology (KAIST) Korea Atomic energy Research Institute (KAERI) Korea Institute of Nuclear Safety (KINS) Korea Science and Engineering Foundation(KOSEF) Kwangju Institute of Science and Technology (K-JIST) Korea Institute for advanced Study (KIAS) Korea Institute of Radiological and Medical sciences (KIRAMS) Korea Institute of S&T Evaluation and Planning (KISTEP) Korea Basic Science Institute (KBSI) Korea Astronomy Observatory (KAO) Korea Institute of Science and Technology (KIST) Korea Research Institute of Bio-science and Biotechnology (KRIBB) Korea Institute of Oriental Medicine (KIOM) Korea Institute of Industrial Technology(KITECH) Electronics and Telecommunications Research Institute (ETRI) National Security Research Institute(NSRI) Korea Food Research Institute (KFRI) Korea Research Institute of Machinery and Materials (KIMM) Korea Research Institute of Chemical Technology (KRICT) Korea Institute of Toxicology(KITOX) Korea Electrotechnology Research Institute (KERI) Korea Institute of Science & Technology Information (KISTI) Korea Institute of Construction Technology (KICT) Korea Railroad Research Institute (KRRI) Korea Ocean Research & Development Institute (KORDI)

Uurimisvaldkond Teadus- ja tehnoloogiaharidus Aatomienergia Tuumaohutus Baasteaduste toetus Teadus- ja tehnoloogiaharidus Baasteadused Vhi- ja kiiritusmeditsiin Teaduse ja tehnoloogia hindamine ja planeerimine T&A vahendid Astronoomia Riiklikud projektid Bioteadus Idamaine meditsiin Tstustehnoloogia Elektroonika ja telekommunikatsioon Infoturve Toit Masinad ja materjalid Keemia Toksikoloogia Elektrotehnoloogia Informatsioon Ehitus Raudtee Ookean

Asutamise aasta 1971 1959 1987 1977 1993 1996 1973 1999 1988 1986 1966 1985 1994 1989 1976 2000 1987 1976 1976 2001 1976 2001 1983 1994 1973

62

Korea Research Institute of Standards and Science (KRISS) Korea Institute of Energy Research (KIER) Korea Institute Of Geosciences and Mineral Resources (KIGAM) Korea Aerospace Research Institute (KARI)

Riiklikud standardid Energia Ressursid Atmosfr

1975 1977 1976 1989

Vike- ja keskmise suurusega ettevtete (VKE) toetusega tegeleb Small and Medium Business Administration of Korea (SMEA), mille eesmrgiks on toetada ettevtlust ja arendada sidemeid VKE-de ning uurimisinstituutide vahel.

Tabel. Ts olevad riiklikud T&A programmid5

Meede 21st Century Frontier R&D Program Aeg: al.1999 Eelarve: 3.5 mld US$ 10-ks aastaks

Eesmrgid --Arendada teaduslikku ja tehnoloogilist konkurentsivimet uutes valdkondades (bioteadus, nanotehnoloogia, kosmosetehnoloogia)

Sihtgrupid --Teadus- ja uurimisinstituudid

The Creative Research Initiative (CRI) Aeg: al. 1997 Eelarve: 500 000 $ projekti kohta aastas The National Research Laboratory (NRL) Aeg: al. 1999 Eelarve: 250 000$ projekti kohta 5-ks aastaks Industrial Technology Development Promotion Law ja teised seadused Aeg: al 1970

--Tugevdada riiklikku tehnoloogilist vimekust lbi loovate baasuuringute

--Uurijad (toetamisel arvestatakse taotluste originaalsust ja loovust)

--Riigi tehnoloogilise konkurentsivime parendamine lbi teaduse tippuurimiskeskuste vljaarendamise (erilise rhuga nanotehnoloogial)

--likoolid --Teadusasutused --Tstus (seni toetust saanud le 440 teaduse tippkeskuse)

--Stimuleerida erasektori T&A tegevusi, pakkudes maksusoodustusi investeeringutelt T&A vahenditesse, tjudu, tehnoloogia arendamisse, koolitusse --Riik katab kuni 50% T&A kuludest, kui erasektori tstusasutus osaleb riiklikes baasteaduste, tstustehnoloogia, alternatiivenergia jms T&A projektides.

--Ettevtted

Otsesed rahalised toetused:

--Ettevtted --Rahaline toetus kuni 80%-90% ksikisikutele vi vikeettevtetele uute tehnoloogiate kommertsialiseerimiseks.

-Vikeettevtted, eraettevtjad International Joint Research Program Aeg: al. 1985 (praegu ksil reformimine) --Soodustada rahvusvahelist teaduskoostd, toetades rahaliselt kahepoolseid, valitsustevahelisi ja asutuste vahelisi koostsuhteid (eriline rhk biotehnoloogia valdkonnal) --Pakkuda noortele ttutele teadlastele arengustiimulit, pakkudes neile praktilist koolitust ja ajutist td --Teadus- ja uurimisasutused

Human Resources Incubating Centres

--likoolid, noored teadlased

1 2 3 4 5

Allikas: Allikas: Allikas: Allikas: Allikas:

OECD, Main Science and Technology Indicators, 2004 OECD STI Outlook, 2004 Ministry of Science and Technology, http://www.most.go.kr/ , 2005 http://www.most.go.kr http://www.most.go.kr/en/sce04/sce0403/

63

USA innovatsioonipoliitika

Ameerika hendriike vib innovatsiooni arengult ja mastaabilt pidada heks maailma liidritest. USA tugevat innovatsioonissteemi iseloomustavad krged T&A investeeringud 2003. aastal hlmasid teadus- ja arendustegevuse kulud 2,6% SKP-st, mis on 0,8% vrra Euroopa keskmisest krgem.1 USA innovatsioonissteemi tugevuseks on suutlikkus loodud innovatsiooni kiiresti kommertsialiseerida.2 Seda tnu likoolides ja riiklikes teadusasutustes teostatavate baasuuringute avalikule rahastamisele, teadus- ja tehnikaspetsialistide sisserndele kogu maailmast, tugevatele sidemetele likoolide, riiklike uurimisinstituutide ja erasektori vahel, koolitatud juhtidele, arenenud finantsturgudele, innovatsiooni kommertsialiseerimist stimuleerivatele patendiigustele, suurtele erasektori T&Ainvesteeringutele ning lihtsatele protseduuridele ja riiklikule toetusele ettevtte alustamisel. Teaduse-tstuse koost toimib tulemuslikult, ka riskikapitali ja krgtehnoloogiliste ettevtete loomise poolest on USA maailmas esirinnas. Innovatsioonissteemi arengumootoriks on aktiivsed kapitaliturud, konkurentsivimelised toote- ja tjuturud, muutusi soosiv mentaliteet, sektoritevaheline koost, tugev IT-sektor, ulatuslikud majandusvabadused, osariikide ja kohalike omavalitsuste aktiivne innovatsioonipoliitika, ning suur riiklik turg, mis vimaldab fderaalvalitsusel teha riiklikule T&A-le julgemalt kulutusi. Samal ajal on lemrane usk turujudude kikvimsusesse innovatsioonissteemi nrkuseks, mistttu keskendutakse liigselt kapitali akumuleerimisele ning pratakse vhem thelepanu puudujkidele riiklikus innovatsiooni- ja kaubandusstrateegias.3 Lisaks riigi ja ettevtete strateegilise visiooni puudumisele on USA innovatsioonialased arengutakistused seotud haridusssteemiga, kus on kahanenud teadus- ja tehnikaalade lpetajate arv ning mis ei valmista ppureid ette tulevikuerialadeks. Probleemiks on teadus- ja arendustegevuse rahastamisvahendite vhenemine fderaaleelarves.4 USA innovatsioonissteemi eripraks on rmine killustatus ja detsentraliseeritus. Puudub keskne T&A koordinatsioonissteem, kigil osariikidel on oma teadus- ja tehnoloogiapoliitikad. Fderaalvalitsus ja osariigid teevad kll mitmel tasandil koostd, ent keskse koordineeriva institutsiooni puudumine on viinud ebaefektiivsuse ja tegevuste dubleerimiseni. Teisalt stimuleerib detsentraliseeritus aktiivset erinevate osariikide ja ka fderaalvalitsuse vahelist innovatsioonialast konkurentsi ning vimaldab osariikidel julgemalt eksperimenteerida ja ksteiselt ppida. Vaatamata innovatsioonissteemi detsentraliseeritusele, leidub ka fderaaltasandil mitmeid innovatsioonipoliitikaga tegelevaid institutsioone. Osa fderaalasutusi, niteks riiklikud terviseinstituudid (National Institutes of Health), tegutsevad kindlas sektoris, osa aga tegeleb teadus- ja tehnoloogiateemadega laiemalt niteks Riiklik Standardite ja Tehnoloogia Instituut (National Institute of Standards and Technology). Valge maja juures tidab nuandvat funktsiooni Teadus- ja tehnoloogiapoliitika amet (Office of Science and Technology Policy), teadus- ja tehnoloogiaalase seadusandluse vljattamisega tegelevad erinevad Kongressi komiteed. USA tippteadlasi koondavad Riiklik Teadusakadeemia (National Academy of Science), meditsiini- ja tehnikainstituudid. Innovatsioonitoetuste jagamisega tegeleb Riiklik Teadusfond (National Science Foundation), lisaks rahastavad innovatsioonitegevusi Kaubandusministeerium ja selle allasutused (US Department of Commerce, Small Business Administration, Economic Development Administration); tervishoiu-, energia-, kaitse-, keskkonnakaitse- ja muude ksimustega tegelevad ministeeriumid ja valitsusasutused. 1980ndatel loodi valitsusametnike, rijuhtide ja akadeemikute koosts Konkurentsinukogu (Council on Competitiveness), mille eesmrgiks seati hoida USA liidripositsiooni teaduses ja tehnoloogias ning tsta riigi innovatsioonisuutlikkust. Tegevused nimetatud eesmrkide saavutamiseks on hlmanud USA innovatsioonisuutlikkuse hindamistid, vrdlevuuringuid majanduspartneritega, parimate praktikate koondamist ja levitamist, koolitusprogrammide vljattamist kohaliku tasandi ri- ja akadeemilisele eliidile, innovatsioonipoliitika-alast koostd Valge maja ja Kongressiga. Nukogu viimastest programmidest on thelepanuvrne innovatsiooniklastrite programm, mille eesmrgiks on kujundada piirkondlikku arengupoliitikat. Nukogu on laiendanud oma tpldu ka rahvusvahelisele areenile, et luua USA ettevtete soodsamaid vimalusi globaalturgude vallutamiseks. USA suurim innovatsioonipoliitiline vljakutse on luua efektiivsem koordinatsioonissteem fderaalvalitsuse erinevate ksuste, osariikide ja suuremate linnavalitsuste poolt rahastatud innovatsiooniprogrammide vahel. Vtmeks tulevikku peetakse USA dnaamiliste turgude kombineerimist euroopaliku strateegilise mtlemisega.5 Selleks soovitatakse suurendada T&A riiklikku rahastamist vhemalt 10 miljoni USD vrra aastas, arendada innovatsiooniga tegelevaid fderaalasutusi, lihtsustada vlislipilaste viisaprotseduure, stimuleerida digitaalset siiret, reformida maksussteemi (T&A maksusoodustuste suurendamine, mis hlmaks ka tju koolituskulusid, maksusoodustuse rakendamine teaduskonsortsiumide tstuskuludele ning tstusettevtete-teadusasutuste koosts lbi viidavale teadus- ja uurimistle). Tabel. Valik USA fderaalvalitsuse innovatsioonipoliitika meetmeid
6

US Advanced Technology Programme (ATP) Rahastamine: kuni 1,6 mln USD suurused toetused eraettevtetele, nutav tstusfondide kaasfinantseering Manufacturing Extension Partnership (MEP) Rahastamine: osariikidele alguses 50% eelarvest, 6. aastaks kahaneb 33%-ni Small Business Innovation Research

-- Edendada avaliku ja erasektori innovatsioonialast koostd

-- Ettevtetele pakutakse ATP raames tiendavaid toetusi lisaks tstusfondide vahenditele; ettevtete koost soodustamiseks pakutakse hisettevtmistoetusi. Thtsaimad valdkonnad: uuenduslikud materjalid, biotehnoloogia, elektroonika, IT, ttlev tstus. -- Peamisteks sihtgruppideks VKE-d ja alustavad ettevtted. MEP rahastab nii omaenda tstuse tugikeskusi kui pakub tiendavat toetust osariikidele oma tugikeskuste loomiseks, Keskused pakuvad ettevtetele tehnilist abi, konsultatsiooni, koolitust. -- Ministeeriumid peavad suunama oma T&A riigihangeteks ette nhtud eelarvest 2,5% VKE-

-- Parandada VKE-de konkurentsivimet ja tootlikkust

-- Toetada innovatsiooni ja tootearendust

64

(SBIR) Programme Small Business Technology Transfer (STTR) programme

ettevtetes -- Kaasata VKE-sid fderaalvalitsuse T&A rahastamisprogrammidesse -- Toetada tehnoloogiasiiret teadusinstituutidest vikeettevtetesse arenduseks ja kommertsialiseerimiseks

dele. Seotud programmide raames pakutakse VKE-dele tehnilist ja finantsabi, et vimaldada juurdepsu meetmele. -- Suunatud VKE-dele, laiendati ka MT-dele ja likoolidele, kes vivad otse aplikeeruda.

Intelligent Manufacturing Systems (IMS)

-- Arendada vlja uue plvkonna ttlemistehnoloogiaid -- Parendada globaalset keskkonda ja elukvaliteeti -- Rahvusvahelise koost svendamine valdkonnas

-- Tstuse juhitav rahvusvaheline T&A programm koondab teadusasutusi, likoole ja tstusasutusi koostks viies tehnilises valdkonnas: toote elutskkel, protsess, strateegia/planeerimine, inimressurss/organisatsioon, virtuaalettevte

http://www.trendchart.org/tc_country_list.cfm?ID=60 http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_ NAFTA-BRAZIL%20Countries_2005.pdf 3 http://www.trendchart.org/reports/documents/Overview_of_US_Innovation_ Prospects_and_Innovation_Policy.ppt 4 http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_ NAFTA-BRAZIL%20Countries_2005.pdf 5 http://www.trendchart.org/reports/documents/Overview_of_US_Innovation_ Prospects_and_Innovation_Policy.ppt 6 Allikas: http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_NAFTA-BRAZIL%20Countries_2005.pdf
2

65

Kanada innovatsioonipoliitika

Kanada vib julgelt paigutada maailma innovaatiliste riikide hulka. T&A osakaalult SKP-st on riik vrreldav Euroopa Liidu keskmisega, teadus- ja tehnikapublikatsioonide poolest on Kanada EL-i keskmisest veidi le, samas jb pisut alla patenteerimisaktiivsuselt. Kanada eeliseks on avatud majandus ning krge haridustasemega elanikkond, kes on htlasi aktiivne info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutaja. G7 riikidest on Kanadas madalaimad tjukulud ning ettevtte loomisega seonduvad kulud. likoolide ja erasektori koost on kllalt aktiivne, ent selles esineb siiski lnki (ebapiisav rahastamine, koordineerimisraskused), mistttu kiki kommertsialiseerimisvimalusi ei realiseerita. Kanada on ks maailma juhtivaid riike riskikapitalivahendite kttesaadavuse poolest, seda nii ettevtte varases kui hilises staadiumis. Samal ajal kui ritatakse piirata vlisotseinvesteeringute mahtu, kehtivad Kanadas atraktiivsed maksustiimulid teadus- ja arendustegevusele. Vaatamata edukusele, on Kanada nitajad erasektori T&A investeeringute osas OECD riikide seas hed madalaimatest. Innovatsioonissteemile on ohuks ajude vljavool tehniliste ametite suhteliselt madala tasustatuse tttu. Samuti jb Kanada turg vikesest rahvaarvust tingituna krgtehnoloogilistele toodetele kitsaks, ettevtjaid heidutab ka suhteliselt brokraatlik ssteem. ks olulisematest Kanada poliitikaeesmrkidest on suurendada investeeringuid ja sihiprast phendumist innovatsioonile, vimaldades rohkem vahendeid T&A-ks, tugevdades teaduse ja tehnoloogia oskusbaasi, suurendades riskikapitalivahendite arvu, reformides maksussteemi. Kanada innovatsioonistrateegia thtsaim element on T&A kommertsialiseerimine, mille soodustamiseks tugevdatakse likoolide T&A infrastruktuuri ning teaduse ja ettevtluse vahelisi sidemeid ning tegeletakse tehnoloogiasiirde stimuleerimisega. Kanada valitsuse 2002. aasta riikliku innovatsioonistrateegia seadis eesmrgiks viia Kanada aastaks 2010 T&A edukuselt viie juhtiva riigi sekka. Sealjuures pandi paika viis riiklikku prioriteeti:

soodustada teadmiste loomist, kasutamist ja kommertsialiseerimist; ehitada les oskuslik tjud; luua innovatsioonikeskkond, mis stimuleeriks innovatsiooni, kaitstes samal ajal avalikku huvi; toetada innovatsiooni kohalikul ja kogukondlikul tasandil; tugevdada ppimiskultuuri.1

Kanada jrgib mitmes aspektis kll USA eeskuju, ent Kanada innovatsioonissteem on vrreldes USA-ga tunduvalt tsentraliseeritum. Innovatsioonipoliitika ja strateegiad ttatakse vlja fderaalvalitsuse tasemel, jttes rakendamistegevused provintsivimude kanda. Provintside vahel toimub sarnaselt USA-le konkurents fderaalvalitsuse ja erasektori rahastamisvahendite prast ning regiooniti vib innovatsiooni areng olla ebahtlane (teistest provintsidest saavad selgelt rohkem fderaalvahendeid Quebec ja Ontario). Thtsal kohal on riiklikud teaduskeskused, likoolid, erasektori ja tstusasutuste koost, aktiivne MT-de osalus. Riiklikult prioriteetsete valdkondade seas on biotehnoloogia, info- ja kommunikatsioonitehnoloogiad, tstusmaterjalid. Keskne teaduse rahastamist koordineeriv valitsusasutus on Riiklik Teadusnukogu (NRC, National Research Council), mille peaeesmrgiks on tsta riigi rahvusvahelist teadus- ja tehnoloogiakompetentsi. NRC tegeleb teadus- ja tehnoloogiaalase teabe levitamisega, teadustde avaldamisega, ttab koosts erasektoriga vlja teadus- ja tehnikastandardeid, pakub toetusi T&A-ks. Eriline rhk on uurimisinstituutide ja tstuse vrgustike loomisel kohalikul tasandil. Peamised toetatavad valdkonnad on bioloogia, keskkonnateadus ja nanotehnoloogia. Kanada Innovatsioonifond (CFI, Canada Foundation for Innovation) on valitsuse poolt loodud sltumatu hendus teadusinfrastruktuuri rahastamiseks, peaeesmrkideks likoolide ja teadusasutuste T&A-vimekuse suurendamine, teadlaste koost edendamine, T&A kommertsialiseerimine. Innovatsioonifond tegeleb ka ldiste innovatsiooniarengute jlgimisega ning levitab teavet edukatest ettevtmistest oma veebilehel. Strateegiliseks T&A-tegevuseks pakub rahastamisvahendeid Technology Partnerships Canada (TPC). Rahvusvahelise koost arendamiseks on loodud International Joint Venture Fund, mille jaoks valitsus on eraldanud ligi 80 mln EUR ning mille eriline thelepanu on suunatud rahvusvahelisele koostle teadusinfrastruktuuri projektides. Lisaks toimib International Access Fund, mis pakub kohalikele teadlastele rahvusvahelistes koostprogrammides osalemise vimalusi. Avaliku ja erasektori koostvrgustike laiendamiseks on loodud Avaliku ja Erasektori Partnerluse Amet (P3, Public-Private Partnership Office), mis pakub sektoritevahelise koost alast teavet ja ekspertiisi. Kanada krgtehnoloogilist tstust ja likoole hendava Innovatsioonijuhtimise Assotsiatsiooni (IMAC, Innovation Management Association of Canada) eesmrgiks on laiendada innovatsiooni kommertsialiseerimist tstuses ning hendada likoolide teadust tstuse arendus- ja kommertsialiseerimistegevustega. Kanadas peetakse thtsaks innovatsioonipoliitikate hindamist ja analsi, mistttu innovatsioonitoetuste saajatel on kohustus anda igaaastaselt vlja aruanded tehtud t kohta ning lasta teostada sltumatuid hindamisi. Hindamisulemused seotakse ministeeriumide aastaaruannetesse. Valitsuse teadus- ja tehnoloogiapoliitikate hindamisega tegeleb tstus-, krgharidus- ja mittetulundussektori eksperte koondav Council of Science and Technology Advisors (CSTA). Tabel. Valik Kanada valitsuse innovatsioonipoliitika meetmeid

Meede Network of Centres of Excellence programme (NCE)

Eesmrk -- Stimuleerida sektoritevahelist koostd ja tehnoloogiasiiret

Sihtgrupid, lhikirjeldus -- Teaduse tippkeskuste vrgustikud hendavad tippteadlasi ja tstussektori esindajaid, kes tegutsevad mnes spetsiifilises valdkonnas (autotstus, geneetika, matemaatika jne). Keskusi toetatakse kuni 14-aastase perioodi

66

jooksul.

National Research Councils Industrial Research Assistance Programme (NRC-IRAP) Youth Employment Strategy (YES) Programs

-- Suurendada VKE-de T&A vimekust ning uute tehnoloogiliste toodete ja protsesside kommertsialiseerimist -- Arendada noorte innovatsioonialaseid oskusi -- Viia ettevtted kokku noorte innovatiivsete ideede ja erialaste teadmistega

-- VKE-dele pakutakse vga laia spektrit teenuseid: tehnilist ja finantsabi T&A-ks, juurdepsu koostvrgustikele ja partneritele. Tehnilist abi antakse peamiselt lbi leriigilise tstustehnoloogia nustajate (ITAde) vrgustiku -- NRC-IRAPi alaprogrammi raames toetatakse noorte (15-30-aastaste) praktikat innovatiivsetes VKE-des ning teaduskoost praktikaprogrammi raames toetatakse firmasid noorte likoolilpetajate tlevtmisel -- Pakub rahastamist kiiresti arenevatele krge riskiga alustamisjrgus ettevtetele ning muudele vikeettevtetele, kelle jaoks on raskendatud rahastamisvimaluste leidmine traditsioonilistest allikatest. Ttab leriigiliste stardikapitalifondide kaudu, mis toetavad kivitamiseelses faasis uute tehnoloogiate arendamisega tegelevaid ettevtteid, samas pakub BDC ka juhtimisalast tuge. -- Stipendiumiprogramm toetab teadus- ja tehnikaalade magistri- ja doktoritaseme ppureid

Rahastamine: kuni 12 000 CAD ttaja palgakuludeks Business Development Bank of Canada (BDC)

-- Toetada tehnoloogiamahukaid vikeettevtteid ning alustamisjrgus ettevtteid

Canada Graduate Scholarships Programme Rahastamine: 17 500 CAD hele ppurile aastas

-- Suurendada kohalike teadus- ja tehnikaalade lipilaste arvu vhemalt 5% vrra aastas

Scientific Research and Experimental Development (SR&ED) tax credit Eelarve: sltub nudlusest; aastas jagatakse maksukrediidina le 1,5 mld CAD Rahastamine: maksukrediit 35% kvalifitseeruvatelt kuludelt (2 mln CAD letavalt osalt 20%)

-- Suurendada ettevtete kulutusi teadus- -- Maksusoodustus ettevtetes tehtavale T&A-le ja arendustegevusele hlmab tjukulusid, materjali-, tootmisvahendite kulusid, teadustlepinguid.

Allikas: http://www.trendchart.org/reports/documents/Country_Report_NAFTA-BRAZIL%20Countries_2005.pdf

67