Arvutid I eksamiksimuste vastused

Eero Ringme mai 2002 j = Teet Evartson

I Digitaalloogika
1._Mikroskeemide valmistamise tehnoloogiad: Bipolaarsed tehnoloogiad: dioodloogika: kokku hendatud n-p pooljuhid lliti avatud, kui vool kulgeb noole suunas. Vljundvoolu hergnevustegur dioodide arv loogikaskeemis piiratud, kuna vastasel juhul vib hte dioodi hakata lbima liiga suur vool ... summa eelnenud dioodidest * I ... vana, ei kasutata TTL Transistor-Transistor Loogika: bipolaarne transistor ... npn = emitter-basecollector ja pnp = emitter-base-collector ... viimane on negatiivse loogika nide (invertor) kolme olekuga vljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? viksema energitarbega & kiirem kui eelmine STTL Shotky TTL ... lisatud Shotky diood, kiire llitumisega IIL Integrated Injection Logics ... suhteliselt madalam tkiirus, suurim elemenditihedus.. TTL modifikatsioon, milles kahe transistori pnpnp osad kokku hendet ECL Emitter-Coupled Logic ... vga kiire bipolaartransistoritel phinev loogika Pooljuhtide tehnoloogia: MOS Metal Oxide Semiconductor n(channel)MOS transistor: pnp poljuhid, p-p pooljuhtide vahele tekib voolu juhtiv kanal, mis suleb transistori, kui pinge n-pooljuhi kohal = +V = H p(channel)MOS transistor: npn pooljuhid, sama lugu, ainult nd asub gate ppooljuhi kohal CMOS Complementary MOS ... kiire, voolutarve vaid llitumishetkel MOS on unipolaarne, energiatarve vike, suhteliselt aeglasem, kuid vimaldab suurt pakkimistihedust

2. Baaselemendid: Loogikaelement e gate teatud Boole'i funktsiooni realiseeriv mikollitus. AND jrjestikku asetsevad llitid

OR paralleelselt asetsevad llitid NOT elektromagnet, mis hendab lahti, kui vool on ... kokku hendatud nMOS ja pMOS transistorid, pnp TTL tranistor NAND and+inversoon NOR or+inversioon summa-mod-2 Tielik loogikafunktsioonide ssteem on selline, milles saab kirjeldada iga eksisteerivat Boole'i funktsiooni. Niteks: and-or-not vi and-not ssteem. Loogikaf.-ni superpositsioon on f.-n, milles mingi(d) argument(id) on asendatud nende vrtust arvutavate funktsioonidega. 3. Kombinatsioonskeem: digitaalskeem, milles, teades sisendite vrtusi, vime vljundid vlja arvutada heselt, vljundid on mratud ks-heselt sisendite vrtustega. Jrjestikskeem: digitaalskeem, milles vljundi vrtus sltub eelmistest, eelnevatel diskreetse aja hetkedel I/O-s olnud vrtustest skeemil on mluolek. Positiivne vs negatiivne loogika. Tielikult vs mittetielikult mratud Boole'i funktsioonid {LAB1} Enamkasutatavaid jrjestikskeeme 4. Trigerid: Triger on mluelement mis silitab 1bit informatsiooni. Qt = S + -R * Qt-1 Trigeril on 2 stabiilset olekut 1 ja 0. Olekuks nimetatakse trigeri vljundi vrtust antud ajakhetkel. Sltuvalt sisendsignaalist muudab triger oleku vastupidiseks vi silitab endise oleku. Snkroniseerimine kui trigeriga on hendatud lubav sisend, mille krgel vrtusel loetakse sisse uued sisendid, toimuvad leminekud, madalal olekul aga on triger passiivne, silitades oma endise oleku. Vastasel juhul viksid erinevate elementide ja kombinatsioonide erinevad viited vjundit mjutada. Esifront vs tagafront. he- vs kahetaktiline triger (MS-triger) master ja slave pool ... kahetaktilisse on kokku hendatud 2 trigerit, et snkroniseerimisel nulli haaramist elimineerida... slave llitub esimesel taktil, master jrgneval SR Set-Reset Triger ... seadesisendiga triger T-triger Toggle triger .. sisendisse impulsi andmisel muudab oleku vastupidiseks D delay triger ... silitab niikaua eelmise vrtuse, kuni sisendisse antakse uus vrtus

JK triger universaalsisenditega triger ... nagu SRt, ainult sisendi 11 korral, mis enne oli keelatud, muudab JK oleku vastupidiseks. 5. Registrid: ... hulk kokku hendatud trigereid. Registrite tbid = trigerite tbid. Vimaldab silitada infot he sna kaupa. Enamasti 8-, 16-, 24- ja 32-bitised registrid (silitamaks snu 1, 2, 3, 4 Bytes). Nihkeregister vimaldab infosnu nihutada vasakule ja paremale, teisendades nii andmeid jrjestik- ja paralleelkuju vahel. Registrit juhitakse vastavate trigerite Set Reset kskudega. Nihkeregister RS trigeritel Clock on kigil htne. Sisend jrjestikkujul = Set , selle inversioon = Reset, i trigeri otsevjund = i+1 Set, inversioonvljund = i+1 Reset. Paralleellaadimisega nihkeregistrid. 6. Loendurid: Loendur on loogikallitus, mis loendab sisendimpulsse. Kasutatakse automaatikaseadmetes ja arvutitehnikas. Realiseeritud trigeritel, mille otsevljundist lheb lbi Enabled signaaliga konjuktsiooni vrtus jrgmise jrgu sisendisse. Kui kik eelmised jrgud = 1, peab antud jrk mber llituma. Snkroonne mistahes kombinatsioonide vahel lemineku viide = const .. arvutitehnikas kasutusel Asnkroonne lemineku viide sltub kombinatsioonidest Loenduri moodul erinevate vljundkombinatsioonide arv ... vljundi vrtus, mille korral alustab uuesti nullist. Suvalise mooduliga loendur = ntx Grey koodi loendur, milles iga jrgnev kood on eelmise naaberkood. Igasse sisendisse tuleb anda eelmise jrgu moodul kaks summa iseendaga. Reversiivne loendur loendab nii pos. kui neg. suunas. {LAB2} Enamkasutatavaid kombinatsioonskeeme 7. Summaatorid: Summaator on kombinatsioonskem, mis liidab arvkoode. Iga jrk summeeritakse eraldi. Lisaks sisendite vrtustele arvestatakse ka noorematest jrkudest tulevaid lekandeid. A B C = summa A&B+A&C+B&C = lekanne Tissummaator arvestab ka lekandega vanemasse jrku. Poolsummaator ei arvesta lekandega vanemasse jrku. Lahutaja: lahutamine = tiendkoodi liitmine. Tiendkood ... prdkood, mille viimasesse jrku liidetakse 1. Liitja-lahutaja kui teatud lisasisendiga mratakse teostatav operatsioon & vastavalt sellele valitakse lahutatava operandi kood vi tiendkood.

Kiire lekanne: paralleellekanne, et vltida pikka viiteaega, kuni lekanne levib mda jrke. generation lekande tekitamine propagation lekande edasiandmine 8. Dekooder: Dekooder on loogikallitus, mis teeb kindlaks, milline kood sisendis on, milline sisend on aktiivne. Dekooder tunneb ra vastava kahendkoodi & aktiveerib sellele vastava vljundi. Sisendis n-jrguline kood, vljundis 2 astmel n-jrguline kood. Dekoodriga saab kahendkoodi muundada koodiks, millega aktiveerida mlupesa, juhtida segmentindikaatorit, konverteerida bin<-->dec, jne. Koosneb AND elementidest. Kaskaadllitus... krgema taseme dekooder aktiveerib madalama taseme dekoodrid, need omakorda vljundid, etc. 9. Multipleksor: Multipleksor on andmeselektor. Mitmest andmesisendist (2n) valitakse n juhtsisenditega vlja ks, ning edastatakse see vljundisse. Multipleksorite ssteemil saab piisava arvu sisendite korral realiseerida mistahes Boole'i funktsiooni. Laiendamiseks nimetatakse multipleksorite hierarhia tekitamist, milles iga jrk multipleksoreid (2x vhem, kui nooremas) realiseerib juhtsisendite teatavat jrku. 10. Komparaator: ... on vrdlusskeem, mis sisendisse tulevaid operande vrdleb ning teeb kindlaks, kas esimeses sisendis olev operand on suurem (Great), vrdne (Equal) vi viksem (Less) kui teises olev, aktiveerides vastava vljundi. 11. Koodimuundur: On loogikaskeem, mis teisendab sisendkoodi mingisse teise loogikasse. Niteks positiivsest loogikast negatiivsesse loogikasse inversiooni lbi. Binary-Decimal. Igale sisendjrgule vastab loogikaskeem, mis toimetab teisenduse. 12. ALU: Aritmeetika-Loogikaseadme lesandeks on mitmekohaliste kahendarvudega erinevate aritmeetiliste ja loogiliste tehete tegemine. Tehe, mida teha, mratakse juhtsisenditega, operandid andmesisenditega. Iga jrgu jaoks arvutatakse vljundi vrtus iseseisvalt.

Protsessor
13. ldstruktuur:

Protsessor teostab mitmesuguseid operatsioone mlus paiknevate kskude jrgi. Protsessori koosseisu kuulub ALU, juhtautomaat-mikroprogrammautomaat, mitu registrit ning vahemlu. Ksuloenduri lesandeks on jrjestikuste kskude lugemine PC aadressi jrgi. Ksuloendur saab jrgneva ksu aadressi ???-st (juhtautomaadist arvatavasti ... vi siis programmistilt). Saadab Read signaali ja mlu aadressi Mluaadressi Registrisse, kus selle jrgi leitakse mlust vastav pesa ja kirjutatakse selle sisu Mlu Puhverregistrisse, sealt omakorda ksukood ning operand(id) ksuregisreisse. Mlust saadud ksk silitatakse ksuregistris kuni ksudekooder selle identifitseerib. Ksudekoodrist liigub vastavast vljundist signaal juhtautomaati. Juhtautomaat saadab juhtsignaalid operatsiooniautomaati. Operatsiooniautomaat loeb nutud andmed oma suurde registermlusse ning saadab andmed ALU-sse, mis juhtautomaadi kskude jrgi teeb vastavad tehted. Lippude register saadab samuti operande ALU-sse. Siirdeksk ksk, mis nihutab ksuleonduri aadressile, mis ei oleks olnud loenduri loomulik jrgmine aadress. Ksuleondur on loendur, mis vrtustatakse teatud algtingimustega ja mida juhib programmist oma siirdekskudega. lejnud CPU ttab automaatselt. Juhtautomaat: ksukood --> mikroksu aasressi register ---> mikroprogrammi mlu --> mikroprogrammi titmine --> jrgmise mikroksu aadress mikroksu aadressi registrisse / protsessori teiste osade juhtimine. sisendud vljundid olekud leminekud Mealy automaat: vljundfunktsioon sltub nii olekutest kui sisenditest Moore'i automaat: vljundf.-n sltub ainult olekust. algolek = lppolek operaatorslm milles sooritatakse mingi tegevus tingimuslik slm hargnemine Jiga loogikaga juhtautomaat milles algoritmi silitatakse psimlus 14. Ksu titmine protsessoris: e. von Neumanni tskkel. a) ksukoodi laadimine (ksuloendurisse) b) ksuleonduri modifitseerimine: PC:=PC+1 ksu aadress mlu aadressiregistrisse + read mlupesa sisu mlu puhverregistrisse mlu puhverregistrist kood ksuregistrisse + ALU-sse c) Ksukoodi dekodeerimine

d) ksu titmine juhtautomaadi sisendid, mille ksudekooder aktiveeris ALU seadistamine 15. RISC-CISC-protsessor: RISC Reduced Instruction Set Computer Vhe kske. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, ksk lheb kohe titmisele. kiirem ksutitmine (paralleelselt) fix ksuformaat ksu lihtsam dekodeerimine mlu poole ainult LOAD & STORE ksud (hes ksus 3 registeraadressi) vimas registermlu efektiivne andmevahetus alamprogrammidega efektiivne siirdekskude ja alamprogrammide juhtimine lihtsad ksud CISC Complex Instruction Set Computer Palju kske. Aeglane. Interpretaatori rolli tidab kristalli pinnal realiseeritud mikroprogramm. ~ 1 CISC-ksk = 5 RISC ksku Tavaliselt on reaalsetes protsessorites RISC & CISC ideoloogia paralleelselt. 16. Konveier protsessoris: Kuulub RISC ideoloogia alla. IF instruction fetch OF operand fetch OE operand execute (ALU) OS operand store Kuna protsessor suudab korraga teha igast ksust hte, kuluks ilma konveierita iga ksu titmiseks 4 takti. Konveier vimaldab korraga he ksu IF, teise OF, kolmanda OE ja neljanda OS teostada. Nii surutakse ksu titmise aega oluliselt kokku. Probleemiks on siirdeksud, kuna IF teostatakse parajasti ksu jaoks, mida kavas polegi. Tekib 'mull'. Viivitustega siire. Kuna uue ksu aadressi arvutamine toimub eelmise OE ajal, tidetakse jrgnev ksk tielikult, enne kui siirdeksu aadressile minnakse .. kotatakse ainult 1 takt. Andmete sltuvuse korral tekib samuti 'mull' .. probleemi lahendab andmete edastus otse. 17. Hargnemiste ennustamine: Ennustamisel saadakse tenosus, et jrgmine ksk tuleb siirdeksk .. reaalsuses vastab ennustusele sndmus 'jrgmine ksk' (PC+1). Neli varianti: siiret eeldati & see tuli --> T siiret eeldati & seda ei tulnud --> F

siiret ei eeldatud & see tuli --> F siiret ei eeldatud & seda ei tulnud --> T Keerulised valemid reaalsetes protsessorites. 18. Cache: Vahemlu e peidikmlu protsessori sees. Programmeerija eest varjatud. Vga kiire. Kasulik, kuna paljusid operande, mlusnu tuleb protsessori ts kasutada korduvalt. Seeprast salvestatakse viimatitdeldud andmed ka cache-s. Cache'i kontroller analsib protsessorist mlu poole minevaid aadresse, juhul kui mlusna leitakse cache'ist (hit), vetakse see sealt. line min cache'iga vahetatav infohulk Cache'i organiseerimise viisid: otsevastavusega (direct-mapped) cache'is mratud mlu 'set' (segment) ja 'line' +lihtsa organisatsiooniga +selle poole prdumisel saab korraga prduda nii cache'i kui phimlu poole -igast segmendist saab korraga sees olla 1 line +andmete update phimlus lihtne associatice mapped mlus on aadresside asemel teat. osad line'st (tag) + line. Identifitseerimine toimub tag'i kaudu -uuendamine: Least Recently Used, Least Frequently Used, First In First Out, Random andmete kirjutamine cache'i write-through korraga muutused cache's & phimlus (486) write-back phimlu update'itakse cache'i bloki asendamisel (Pentium) kogumassotsiatiivne vahemlu n cache segmenti on jrjestikku hendet. Hit hes = NO hit teistes. L1 inside CPU: Instruction Cache (16KB) + Data Cache (64KB) L2 outside CPU: 0.5..1MB L3 on the motherboard: SRAM 1..5MB

Arvuti mlu
cell pesik, mlu elementaarkomponent, mis sisaldab 1bit infot word pesa, mlu hik, millele viitab 1 aadress capacity mlu maht (Bytes) density capacity / size, tihedus access time prdusaeg, aeg mlu poole prdumisest andmete saamiseni bandwith ribalaius, lbilaskevime, MB/s

latency latentsusaeg, aeg mlu poole prdumise algusest andmete saatmise alguseni RAM Random Access Memory, suvaprdusmlu SAM Serial Access Mem, jadaprdusmlu ROM psimlu Volatile memory hvimismlu, toite vljallitamisel andmed hvivad Static M psimlu dynamic mem muutmlu vimalikud mlukandjad: mehaaniline deformatsioon CD-ROM, perfolint ... serial access laeng DRAM tagasiside triger magnetism cache, registermlu magnetnhtused ferrolint optika CD-R viiteliinid

19. Mlu hierarhia arvutis: registermlu: 100B, 5ns

random access memory

staatiline suvaprdusmlu, baseerub positiivsel tagasisidel, vike maht, kiire, kallis

protsessor - ALU, mlupuhvrid, etc peidikmlu / cache: phimlu: kvaketas: CD-ROM: 512KB kiire, mahukam... protsessor, puhvrid aeglasem, mahukam, emaplaat aeglasem, mahukam odavam, teisaldatav

50ns, 4GB 10ms, 180GB 100ms, 17~GB

perifeeriaseadmed (magnetlint,...): 100s, 10TB

serial access memory

20. Mlu klassifikatsioon: suvaprdusmlu pooljuhtmlu mittesiliv Static RAM Dynamic RAM magnetmlu siliv ROM PROM

jadaprdusmlu magnetmlu optiline mlu siliv ferriit siliv mullmlu floppy disk siliv CD-ROM CD-R

EPROM EEPROM FlashEEPROM

hard disk CD-RW magnet disk DVD Lint M/O Holograafiline

21. Staatiline pooljuht-suvaprdusmlu: Koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hvivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris ttsklite ajal vajaminevate andmete silitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data vljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write vljundid. 22. Dnaamiline pooljuht-suvaprdusmlu: Koosneb mlumaatriksist, milles kljes rea aadressi ning veeru aadressi puhvrid. RowAddressSelect ning ColumnAddressSelect sisendid, R/W sisend. Andmed tuleb mingi aja jooksul refreshida, vastasel juhul imbub laeng transistoritest vlja & andmed hvivad. FastPageMode DRAM mlus jrjestikku paiknevad andmed paiknevad mlumaatriksi aktiveeritud rea jrjestikustes veergudes. ExtendedDataOutput DRAM vljundis olev puhver lubab alustada uut prdumist enne eelmise lppu Synchronous DRAM jaguneb mitmeks pangaks, milledes saab iseseisvalt infot refreshida, snkroonne ssteemi kellaga, genereerib ise jrjestikused aadressid Rambus DRAM multibank DRAM + liidesllitus, edastab infot nii eis kui tagafrondist, kiire Content Adressable Memory, CAM assotsiatiivmlu Double Data Rate DRAM edastab infot nii esi kui tagafrondist SIMM 72 klemmi DIMM 168 klemmi PHIMLU 23. Psimlud: Maskiga programmeeritav ROM Progtammeeritav ROM fuse-maatriks tehnoloogia Kustutatav psimlu Erasable ROM transistoris ujuvpais, mis ei lase laengul vlja imbuda. Kustutatakse UV-kiirgusega ujuvpaisul olev laeng hajub Mlu jaotatakse moodulitesse, millest lugemiseks tuleb aktiveerida vastav ChipSelect sisend. Vastavalt CPUs tdeldavate mlusnade jrkudele ehitatakse andmesiinid ja mlu snalaiused. BIOS, mikroprogrammid 24. Magnetmlud:

Mittemagneetuval alusel magneentuv substants, mille kohal liigub vooluga mhis, milles kitsas pilu. Pilust vljuv magnetvli prab magneetuva substantsi doomenid vastavalt voolu suunale. Lugemisel kasutatakse magnetilist induktsiooni, mille puhul doomenite prdumiskohas genereerub lugemispeasse pingeimpulss, mis registreeritakse.Salvestamisel kasutatakse hstereesi isegi prast magnetvlja mju lppu jb kettale teatud magneetumus. HDD: Prleb 3600 .. 10200 rpm Internal Transfer Rate lugemispeast andmete liikumise kiirus kontrollerile Burst TR liidese lekande kiirus Sustained (pidev) TR keskmine kiirus CPU ja Drive'ide vahel Access time = seek time + latency seek time lugemispea igele rajale judmise aeg latency varjatud otsimisaeg.. kui kaua lheb HDD-l ketta pramiseks igele kohale Standardid: Intgrated Drive Electronics AT Attachment 8,3MB/s, up to 512MB vint Enchanced IDE 16,6MB/s, max 4Drives Mean Time Bw Failures ~200 000 .. 500 000 h Constant Linear Velocity Constant Angular Velocity Magnet-Optiline phimte laser kuumutab ketta biti ala ~200 kraadini (Curie' punkt) magnet polariseerib selle. Lugemisel arvestatakse peegelduva valguse polaarsusega. 25. Optiline mlu: valgust lbilaskval alusmaterjalil peegeldav kiht, mille sisse krvetatakse laseriga 'pit'. Tavaolukorras alust nim 'land'. Lugemisel arvestatakse peegeldunud valguse intensiivsuse jms-ga. Tavaliselt peegeldub tagasi 75% valgusest, lminekul ~10%. Track width = 0.6 mikrom, space bw tracks 1.6 mikrom. CD-R = Aluse ja peegelduva materjali vahel org materjalist kiht (tsaniin), mille kuumutamine muudab selle mittelbipaistvaks.. laser peab seda lohuks. CD-RW = orgaanilise kihi kuumutamisel 300 kraadini see kristalliseerub (erase), 600 kraadini aga muutub amorfseks (write) .. read 0.1..0.7 mW, erase 3..8mW, write 10..15mW. 26. Erinevate prdusviisidega mlud: Pinumlu First In Last Out Ksud Push & Pop, mis viivad kirjutamiselugemise viidad he vrra edasi-tagasi. Realiseeritud nihkeregistrite phimttel

Puhvermlu First In First Out reversiivne nihkeregister, kirjutatakse hest otsast, loetakse teisest otsast. Suvaprdusmlu vastavalt aadressile saab otse vastava mlupesa ktte Jadaprdusmlu tuleb lugeda terve seeria eelenvaid andmeid, mille hulgast leida ige data. Kahe pordiga mlu lugemine ja kirjutamine samaaegselt, ntx videomlu

Ksuformaadid
27. Ksuformaadid ja ksussteem: 3 aadressiga arvuti ksukood + I operandi pikk aadress + II o. pikk aadress + resultaadi pikk aadress A=B+C 2 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress (resultaat lheb sinna) + II operandi pikk aadress B=B+C 1,5 aadressiga arvuti kk + I operandi pikk aadress + resultaadi lhike aadress (registriaadress) 1 aadressiga arvuti kk + I operandi aadress Ac akumulaatorregister. 1 operand asub mlus, teine operand ning resultaat samal akumulaatorregistri aadressil Ksussteem: andmeedastusksud MOV, LOAD, STORE aritmeetika-loogika ksud AND, OR, SUB, MUL siirete ksud JMP, CALL, RET pinumlu, I/O-seadmete, CPU juhtimise ksud PUSH, POP, IN, OUT, NOP 28. Adresseerimise viisid: 1. otsene adresseerimine operandid vahetult jrgnevatel mluaadressidel 2. vahetu adresseerimine operandide aadressid sltumatud ning antakse eraldi aadressiga kas registermlus vi phimlus 3. kaudne adresseerimine ksukoodis on aadressi aadress, operandide vahetamise vimalus CPU-de vahel 4. autoinkrementne adresseerimine pinumlust lugemiseks (pop) .. aadress saadakse registermlust, sellele lisatakse operandi mt & tulemus lheb pinumlu jrgmisesse aadressi 5. autodekrementne adresseerimine registrist lhike aadress, mille jrgi pinumlust operandid (aadressist lahutatakse op. mt) & resultaat pinusse

6. segmenteerimine kk + aadress segmendis .. kui kik andmed on hes mlusegmendis, segmentidevaheline liikumine ksuloenduri abil 7. indekseerimisega adresseerimine aadressibaas & indeks + nihe -> kui palju peab edasi liikuma, leidmaks operande, indeksiregister (selles pikk aadress) 8. baseerimisega adresseerimine ksukoodiga antakse ainult nihe, aadressibaas asub baasiregistris 9. baseerimise ning indekseerimisega adresseerimine nii indeksi- kui baasiregistrid 10. suhteline adresseerimine ksukoodiga antakse nihe

Mikroarvuti riistvara
29. Mikroarvuti arhitektuur ja siinid: Mikroarvuti on mikroprotsessori baasil realiseeritud arvuti. Siin andmevahetuskanal arvutis, mille tegevust koordineerib siiniprotokoll Siinipuhver kolme olekuga Enable (out 0 vi 1), NOT Enable (out ?) siinitskkel ks andmeedastustskkel, mille kigus liigub 1 kvant infot bridge erinevate protokollidega siinide sidestamine Siinid on andevahetuskanalid mikroarvuti CPU, mlu ning I/O seadmete vahel. Eristatakse he vs mitme siiniga arvuteid. he siiniga arvuti puhul on sildadega he phisiini klge poogitud CPU, I/O & memory. Mitme siiniga arvutite korral vib eristada Local Bus'i (CPU<-->mlu, cache), mis bridge'itud System Bus'i klge (CPU<-->main mem), mis bridge'itud I/O bus e Expansion Bus'i klge (CPU<-->I/O) Siin kujutab endast mitut paralleelselt jooksvat juhti, mille kaudu vooluimpulsid liiguvad saatjast vastuvtjasse. Snkroonne vs asnkroonne siin, tagasisidega vs tagasisideta. Grupi andmeedastusega & konevier-andmeedastusega. 30. Erinevad siinid ning nende osa andmevahetuses: andmesiin data liigutamiseks aadress-siin mrab prdutava mlupesa, identifitsserib I/O-seadme, selle laius mrab max adresseeritava mlu. ChipSelect.. 16 bit adresseerib 64Kb 20 bit 1Mb 32 bit 4Gb juhtsiin R/W + siiniprotokolli juhtimine, eristab prdumise mlu vi I/O seadme poole. Siinitskli alustamisel saadab vlja olekusna, milles mrab R/W, CS jne. mem R/W I/O R/W acknowledge

bus request bus grant interrupt request/acknowledge clock reset Multiplekseeritud siin mux-ga tehakse hest siinist tskli kigis kigepealt aadress-siin, siis data-bus. 31. Andmeedastusprotokollid: Snkroonne siin clock reguleerib, millal andmed leotakse Asnkroonne siin Siinitskkel = 'mlu aadress valmis' genereerib 'mem. read' signaali, lisaks saadetakse snkrosignaal, mille peale paneb mlu andmed valmis. Kui andmed kes, saadab prose teise snkrosignaali, mis eelmised maha vtab. Tagasisideta siin DAtaValid signaal, mille peale vib siini teises otsas asuv seade hakata andmeid lugema Tagasisidega siin DAtaValid signaal, millele vastu vtev seade annab DataACcepet signaali. Signaalide kestvusaeg ei sltu ksteisest Tieliku tagasisidega siin Andmed valmis genereerib DataValid, mis loob DataAccepted. Viimase ilmumisel kustutatakse 2 esimest. Ootetsklite lisamisega.. kui DataAccepted signaali pole tulnud, ei veta mlu aadressi signaali address busilt ra. Grupi andmeedastus antakse count.. arv, mitu tsklit tuleb teha & esimene aadress.. lejnud data vetakse jrjestikustelt aadressidelt. Andmeedastus konveierina.. uus mluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal Mux-tud siin 32. Andmevahetuse juhtimine: Passiivne andmevahetus I/O seadmete prioriteetide probleem lahendatakse korrapraselt mux-'de kaudu. Seadme kest loetakse olekusna ning jrjestatakse andmevahetuseks ... polling. Staatiline vs dnaamiline prioriteetide jaotamine Katkestustega ssteem katkestus = prdumine alamprogrammi poole CPU lpetab poolelioleva ksu, PC (process count) & PSW (process status word) pinumllu. PC-sse AP I ksk. Polling + Interrupt programne katkestuste lahendamine

Daisy chain prioriteedid paika pandud riistvaraliselt (jigalt) fsilise asetusega Interrupt controller olekuregistris oleva juhtsnaga saab prioriteete juhtida Andmevahetus otseprdusrezhiimis Direct Memory Access request data transfer (peripeheral) --> request DMA cycle (DMA controller) --> grant DMA cycle (CPU) --> grant data transfer (DMA controller) ---> transfer data (peripeheral) DMA tskli ajal on CPU olekus HALT. Cycle stealing DMA controller & CPU teevad siinitsklid vaheldumisi. 33. Sisend-vljundseadmete ja CPU andmevahetus: CPU --> parallel to serial converter --> serial data --> serial to parallel converter peripheral controller CPU ja peripherali vahel Peripheral interface chip --> Seal konverteeritakse juhtsiini, aadress-siini & andmesiini inf perifeeriaseadmele arusaadavale kujule. CPU+mem <--> Host adaptor <--> controller <--> device 34. Mikroprotsessori juurde kuuluvad komponendid: kontroller programmeritav protsessor, mis juhib I/O seadet, teisendab elektromagnetilised signaalid, mis siinides levivad kahendkoodideks, puhverdab andmeid CPU ja device'i vahel, kui kiirused on erinevad, otsib ja korrigeerib vigu andmeedastuses mlukontroller saab CPUst aadressi, vtab vastava mlusna oma registrisse ning saadab prose poole cache kontroller saab CPU-st signaali ning otsib selle jrgi cache'st andmeid, kui leiab, tekitab siinitskli CPU-ga. siinikontroller kindlustab siiniprotokolli titmise ... viib andmed antud kindlal siinil kasutatavasse vormi (serial to parallel converter, etc) DMA-kontroller lihtne cpu .. saab I/O seadmelt signaali andmevahetuse alustamiseks, tekitab protsessoris katkestuse ning vtab le siinide juhtimise kuni andmed vahetet' address register byte count control register Programmeeritav katkestuste kontroller lihtne processing unit, millesse suubuvad CPU siinid, vlja lhevad siinid iga teenindatava seadme juurde

nihkeregister, kuhu saab kirjutada katkestuste vektori katkestuste teenindusregister kus parasjagu oleme maski register prioriteetide loogika katkestuste puhver sellessse hendet' seadmed Programmeritav taimer piesoelektriline kvartsplaat, mis genereerib kindlal sagedusel elektriimpulsse, selle juures asuvad loendurid, mis annavad vljundsignaali mingisse kindlasse harusse iga teatud intervalli tagant. Nii saab taimerit juhtida ning anda erinevatele seadmetele erineva sagedusega clktskleid. cnt 0 irq controller, priority 0 cnt 1 memory refresh cnt 2 pc-speaker

Sisend-vljundseadmed
35. Klaviatuur: sisendseade, mis kujutab endast maatriksit llititest (magnetiline induktsioon, mehaaniline deformatsioon, takistuse muutumine). Skaneerimine: saadetakse vlja rea kood, milles skaneeritava rea vrtus 0, loetakse sellele vastav veeru kood, kui selles on toimunud teatavad muutused, analsitakse koodi ning leitakse vastav lliti, mis on alla vajutet. 36. Hiir ja juhtkang: Hiir: seade, milles mmargune kuul liigutab preldes kaht rullikut (vastavalt x- ja y-telg), rullikud pravad augukestega kettaid, mille hel pool asub valgusdiood, teisel aga fototransistor (genereerib elektriimpulsi, kui saab valgustet).. rulliku prlemisel tekkinud elektriimpulsid loetakse kummalgi kettal kahe transistori poolt tekitet impulssidest kontrolleris kokku ning arvutatakse hiire liikumistee. Kokku saadetakse arvutisse 3B = nupud + x-telg + y-telg. Juhtkang: koosneb kahest takistist, mida mda saab liugkontakte libistada, muutes vastava telje takistust --> pinget. Pingemuutus registreeritakse kontrolleris ning muudetakse kahendkoodiks, mis saadetakse CPU-sse. 37. Kuvar: CRT kuvar: Cathode Ray Tube: kasutatakse metallide omadust termoemiteerida elektrone. ~600 kraadini kuumutatud katoodist hakkavad vlja lendama elektronid, mis kiirendadatakse ~20 000 .. 25 000 V potentsiaalide vahega. Katoodi lhedale paigutatud vrgul oleva laengu muutmisega saab reguleerida vljalendava elektronidevoo intensiivsust. Elektonkiir koondatakse laetud plaatide vahel ning kallutatakse mhise abil, tabamaks kindlat piirkonda fosforkattel.

Kujundi moodustamine: kallutusmhisega mjustatult tekitab elektronkiir ekraanile siksakilise mustri, mille eri punktides kiire intensiivsuse erinevused (videomlust saadud koodide jrgi) tekitavad inimsilma jaoks illusiooni ekraanil olevast reaalse maailma peegeldusest. Saadakse n veergu ja m rida, mille Cartesiuse korrutise iga punkti jaoks saadakse videomlust kood, vastavalt sellele laeb DigitalAnalogConverter vrgu. Dot clk / n / m = crt syncro Aadressi moodustaja jrgi saadab videomlu crt signaali. Videomlu: Dot clock annab aadressigeneraatorisse impulsi, viimane saadab aadressi videomllu (realiseeritud tavaliselt kahepordiliste nihkeregistrite baasil), mis samal ajal vahetab infot (aadresse ja datat) CPUga. Videomlu thjendab oma nihkeregistri crt-vljundisse, kus see lbib DAC ja juab monitori. Videokaart: video RAM, graphics controller (accelerator), 3D/mpeg co-processor / controller, bus connector form CPU, DAC + bus to crt. Saab CPU-lt andmeid edastatava pildi kohta, arvutab tpsed aadressid ja vrvid (color lookup table), konverteerib need analoogi. LCD: Kahe elektroodi vahel asub vedelkristall, mis teatud pinge andmisel polariseerib valgust (90). Tagant langeb ekraanile polariseerimata valgus, mis lbib filtri, mis hoolitseb veelkord polarisatsiooni nullistamise eest, siis lbib valgus LC kihi, mis kas polariseerib selle vi mitte, olenevalt elektroodide pingest. Vedeklristallist teisel pool asub 90 polariseeriv filter, mille lbib ainult polariseeritud valgus. Passiivne maatriks: tavaline rea & veeru valimine paneb ruudu helendama, helendab niikaua, kuni pinget antakse. Aktiivmaatriks: baseerub Thin Film Transistoril: rea ja veeru registritest saadetakse kood, mille jrgi hakkavad helendama vastavad cell'id, helendus kestab uue signaali saabumiseni ilma pinget alal hoimata. Laptops. vrviline kujund: kolm elektronkahurit: RGB. Kik on erineva nurga all. Ekraani ette on pandud augukestega 'mask', et eri kahurite vood ksteist segama ei hakkaks. Iga augukese kohta antakse igale kahurile sltumatu heledus moodustuvad segunenud vrvid. plasmakuvar: pilt tekitatakse ioniseeritud keskkonna (plasma) elektrilise mjutamisega elektroluminesentskuvar: pilt genereeritakse gaaslahendust kasutades 38. Puudutustundlik ekraan: Takistusel phinev: ekraani peal kilekiht, millel takistitega maatriks. Selle peal teine kile. Vajutus ekraanile muudab maatriksi mingi elemendi takistust: ridade ja veergude pingete skaneerimisega on vimalik kindlaks teha, kuhu vajutati. Alalisvool.

Mahtuvusel phinev: Ekraani igas nurgas voolab vahelduvvool. Kui asetada srm vastu monoliitset klaasist ekraanipinda, muutub selle mahtuvus. Nurkade kaudu mahtuvusi arvutades ja trianguleerides, saab leida vajutuskoha koordinaadid.

39. Printer: Perifeeriaseade arvutist tulevate andmete trkkimiseks mingile maisele kandjale. Maatriksprinter: printimispeas asub neltest maatriks, iga nela taga on solenoid, millesse voolu laskmisel magnetvli tukab nela peast vlja. Paberi ja nela vahel on trkilint, mis jtab paberile tpi. Tppidest moodustub kujund. isprinter: mmargune printpea, mille kljes ASCII mrgid, pea pratakse igesse asendisse ning antakse impulss vastavale mrgile, mis lb lbi trkilindi jlje paberile. Pallprinter :): sfriline printpea, mis pratakse mber rotating telje ja tilting telje vastava mrgiga kohani ja lakse siis lbi trkilindi paberile. Tindiprits: tindianumast pumbatakse tint peenesse torusse, kust lennutatakse see tilkade kaupa vlja. Lennutajaks on piesokristall, mis elektriimpulsile reageerib deformatsiooniga. Vljalennanud tindtilk juhtakse horisontaalsete ning vertikaalsete laetud plaatidega ige kohani paberil. Laserprinter: Laser muudab prinditava kujundi valgustpikesteks, mille abil muudetakse laengut valgustundlikul trumlil. Trummel paigutatakse tahmaanuma lhedale. Anumast lendunud tahmaosakesed tmmatakse trumli laetud piirkondadele. Tahmane trummel surutakse vastu paberilehte ning tahm kuumutatakse paberile kinni. Laserkiir peegeldatakse ning moduleeritakse. Siis peegeldatakse kiirt omakorda prleval trumlil, mille abil skaneeritakse paberile read. Ilma laserita saab ka: valgusallikas --> LCD shutter --> koondav lts --> trummel Vrviline laserprinter: neelamise printsiip cyan neelab punast, R magenta - neelab rohelist, G yellow neelab sinist, B black neelab valget 40. Plotter: printer, milles ei liigu mitte paber vaid printimispea, milleks on enamasti mingi kirjapulk. Vimaldab suure tpsusega teha tehnilisi jooniseid.

41. Skanner: CCD-alus. Valgustundlik alus, mida libistatakse valgustatud pinna lhedal. Kuna erinevad RGB vrvid jtavad alusele erineva potentsiaaliga impulsi on vimalik ka vrve scannida. CCD aluse all lbi ADC nihkeregister, mis saadab loetavad vrtused vljundporti. 42. Modem: MOdulator-DEModulator: AM, FM, Phase Modulation (leminek = faasinihe) Konverteerib arvutist tuleva digitaalsignaali analoogkujule ning, vastupidi, vrgust tuleva analoogsignaali digitaalkujule. Kvantimise viga on 0.5Q (kus Q on vikseim digitaalse muutusena kajastuv muutus analoogsignaalis). 43. Analoogliides: Digitaal-analoog konverter muudab kahendkoodis signaali pidevaks analoogsignaaliks. Paralleelkujul lekantava signaali jaoks niteks pingete summaator, mille abil saab mrata, kui mitu 'hte' on antud signaalis. Vi siis analoogimine, milles igas jrgus paiknevale hele antakse kindel pingenivoo (teistest suhteliselt erinev) ning pingete summeerimisega on vimalik mrata mistahes kood. Analoog-digitaal muundur: analoogsignaal lastakse lbi mitme erineva takistusega dioodi. Vastavalt sellele, kui mitu dioodi on judnud diskreetimisel pingenivoole '1', leitakse koodimuunduris kahendkood. Pingete analsaator. Temperatuuriandur: Termopaar + ADC.. vastavalt termovoolu tugevusele. Luksmeeter: pingeallikas + fotodiood + ADC .. vastavalt dioodi takistuse suurenemisele. Spidomeeter: prlemisteljele on hulknurgakujuliselt paigutatud piesokristallid, nende deformatsiooni tttu tekkinud elektrivli mdetakse ning lbi komparaatori leitakse selle vrtus.

Spetsiaalne riistvara
44. Spetsiaalse riistvara realiseerimise vimalused: Programne realisatsioon + riistvaraline realisatsioon: CPU-ga hendatakse siine mda mikrokontroller (RAM, ROM, CLK, CPU + pordid), selle klge omakorda riistvaraline skeem / trkkplaat. Tegevust kontrollib multifunktsionaalne CPU oma programmide ja algoritmidega, infot edastab spetsiaalne kontroller. Odav, laiendatav, aeglane, kohmakas.

Vimalik ka puhtalt riistvaraline lahendus --> sellisel juhul luuakse iseseisev trkkplaat, mis sobib ainult antud lesande lahendamiseks. lesande pstitamine --> projekteerimine --> mikroskeemi valmistamine --> Application Specific Integrated Circuit Kallis, kiire, sobib suurte andmekoguste ning ekstremaalsete rakenduskohtade jaoks. Programmeeritav loogika: Tehnoloogiad: SRAM tech StaticRAM trigerid hendatakse mux-ga. AntiFuse tech programmeeritavad maatriksid, milles saab erinevaid programme luua, pletades programmaatoriga maatriksi slmedest 'fuse' hendusi. metall-amorfne_rni-metall hendused. EPROM tech ErasableProgrammableReadOnlyMemory EPROM transistorid, millel npn-henduse paisu ning pooljuhi vahel on veel teine, nn ujuvpais, mis ei lase laengul transistorist hajuda, kuid vimaldab andmeid UV-kiirgusega kustutada. (niteks segmentindikaatori juhtimine psimluga --> sisenditeks on aadressid 1..2..3 etc) Programmeritavad maatriksid: PLA Programmable Logic Array Enamasti ei lhe vaja mitme muutuja Boole'i funktsiooni muutujate kigi kombinatsioonide kasutamist seega sisaldavad dekoodrid jms elemendid learuseid transistoreid. Konjunktsioone realiseeriv maatriks + disjunktsioone realiseeriv maatriks. AND-OR-NOT f.-nide ssteemi jaoks. PLA phimte tehakse maatriks, mille veergudeks sisendelemendid ja nende inversioonid, ridadeks pingestatud hendused. Igas slmes asub transistor, mille kollektor on trkitud rmiselt peene juhtmena (pleb lbi pingel +2Vh). Vastava programmaatoriga saab teatud henduskohtades connectionid lbi pletada ning panna maatriksi vljundina realiseerima mingi kindla Boole'i funktsiooni DNK-d. Kasutaja poolt programmeritavad maatriks-struktuurid: FPGA Field Programmable Gate Array Maatriks loogikaelementidest (AND, NOT, OR, ..), mille mber, maatriks vlimiste elementidena asuvad sisend-vljundblokid. Luues maskiga? hendusi maatriksi sees ning paigutades sisendid-vljundid, saab skeemi panna realiseerima mistahes Boole'i f.-ni. Loogikablokid:

Look-up Table mingi register, SRAM, ROM, whatever, milles on vimalik silitada seosed sisendite vahel. Kasutades sisendvrtuste kombinatsiooni aadressina, saab vljundiks vastava seose LUT-st. Mux-realisatsioon andmesisenditeks loogilised '0' & '1', juhtsisenditeks f.-ni muutujad. Mux-de hendused loovad vastavad loogilised seosed. I/O-blokid reguleeritakse mux-de ning eripidi asetsevate dioodidega FPGA arhitektuurid: Smmeetriline maatriks Row-based ridades Sea of gates loogikablokid tihedalt ksteise krval Hierarhiline FPGA-del phineva riistvara programmeerimine Riistvara kirjeldus (Boole'i f.-nid) Loogiline optimeerimine & minimeerimine lesande jaotamine (Technology mapping) Osalesannete paigutus Trasseerimine Programmeerimine-konfigureerimine 45. Erinevate spetsiaalse riistvara realiseerimise vimaluste kasutusvaldkonnad ja vrdlus: Programne lahendus: Odav, aeglane, paindlik. Kasutusvaldkonnad peamiselt mitte vga nudlike ning vikesemahuliste lesannete juures. Riistvaraline realistatsioon trkkplaadina: Kallis, keerukas, vga kiire, jik. Sobiv suuremahuliste, andmerohkete ning ekstreemsetes oludes lbiviidavate lesannete lahendamise jaoks. Vikeste tootmismahtude juures hirmkallis. Juba loodud skeemi ei saa mber konfigureerida. PLA: Paindlik, odav, sstlik, kuna kasutab optimaalset hulka kristalli pinda. Anti-fuse tehnoloogia vajab suhteliselt tpset tootmist, muidu vivad tekkida lbilgid. he ja sama algmaatriksiga vib eri maskide abil luua erinevaid skeeme. Vikesemahuline tootmine. lesanded, mis vajavad kiiret, ka ebatavalistesse fsikalistesse tingimustesse sobivat riistvara. FPGA: Kaustaja poolt programmeritav. Paindlik. Kasutab optimaalset hulka kristalli pinda.