Gustav 410

Kooli asutamine. Selle kooli kimapanek oli linnale suur saavutus prast pikki vitlusi. Kisid pikaajalised vihased tlid rtelkonna ja rae vahel kloostri varanduste mber. Lpuks lks asi kuninga ette. Tema otsustas: need hooned on just kige sobivamad haridustempli jaoks, thjaksjnud kloostrist saagu gmnaasium. Selles kasvatagu noorsugu jumalakartusele ja vabade kunstide tundmisele, riik vajab Liivimaa juhtkonnaks haritud omamaa mehi. Sjalaagris kirjutas ta ksule alla. Prast Tartu gmnaasiumi muutmist likooliks 1632.aastal oli Tallinna kool pikka aega ainus gmnaasium Eestis.

Kooli aula. Kooli avamisaktus peeti kloostri kige suuremas ruumis, kooli praeguses aulas. Kogu raad istus esimestes tooliridades, kohal olid klalised Tartust, Narvast ja Haapsalust. Toolid saalis olid professoritele ja auklalistele, ikka seisusele vastav istepink. Toolide taga pinkidel vtsid istet pilased ja tavalised surelikud. See saal, endine nunnade sgisaal oli peopevaks kaunistatud vanikutega ja vrskete kaseokstega, lilledega. Parempoolsel seinal rippus kuningas GA elusuurune portree. Seesama suur saal, kus vagad neitsid omal ajal pikkade laudade mber kanapraadi sid , reinveini peale rpasid ja abtiss neile Piiblist lugusid ette luges ja plikadel silma peal hoidis SEE on nd kooli kige kenam ruum.

Kooli hoonestik Kloostri hobusetallid olid siis rektori ja petajate kasutada nende sidu- ja ratsahobuste tallidena, endised keldrid ja laod kik kooli jaoks mber seatud. Nunnadel olnud rikkalikud veinilaod. Nd kll gmnaasiumi keldritest on veinivaadid kadunud, sealt haigutab thjus vastu. Kooli keldrid( see kll rahva jutt) olevat nii vaesed, et ei tasuvat vargal enam sisse murda, ainult kapsad ja juurikad. Kooli krvalhoonete juurest (nunnakloostri ajast) kostis koerahaukumine. Peval ketis, siti kooli maa-ala valvur, poisse ta eriti millegiprast ei sallinud.

Klassiruumid Klassiruumid on saadud endistest nunnakongidest mberehituse ja hendamise teel. Kvarta oli neist kige ruumikam, kolm vi neli kongi hendatud. Seinad lubjati korralikult valgeks, prandad suurtest neljakandilistest kiviplaatidest, neli vikest akent, tubli ahi nurgas. 20 poissi mahutas tublilt ra. Seal videldi ladina keelega, haridustee algus ju. Tertsia klassiruum oli valguse poolest hmaram 3 akent. Mahtus nii 14 poissi. piti tertias juba kreeka keelt.

Secunda oli natuke viksem ruum aga lunapoolsete akendega, valge. ppis umbes 10 poissi. Kreeka keelega kik just kiiduvrne polnud, pajuvemmaldega tuli jrele aidata. Priima- klass oli prandapinnalt sama eelmisega, ka sna valge. Paar rida kulunud puupinke. Selles koli krgeimas klassis ppis ainult 4 -5 poissi. Jlle oli kreeka keelega vitlust palju. Priima klassinurgas asetses kena raamatukapp nunnade prandus, nagu rektor thendas. Ilusa valges nahkkites raamatud. Klooster vi gmnaasium ilma raamatukapita oleks nagu kindlus ilma relvakoguta.

pilastest Lihtne oli nende pilastega, kel olid vaimsed huvid ja kes seadsid endale sihiks ppimise varal midagi saavutada- mni tahtis pastoriks saada nagu isa vi onu kusagil maakihelkonnas, teine unistas arsti elukutsest. Oo, nendega oli lihtne. Aga paljuks meil selliseid! Et ka neid raamatutarkuse juurde meelitada, kel selleks huvi puudus- see oli petaja suurim t ja enesekulutus. Eriti kui hanesulg vgisi pistetakse misast toodud rtlivsu srmede vahele, kui teda sunnitakse ladina keelt ppima ja koguni selles keeles knelema ja veel ja veel.Ei nemad suuda vaikides tundide viisi paigal istuda, et studeerida Cicero knesid ja Isokratest. Ta toodi siia kooli oma vanema krkusest minu poeg peab olema haritud mees, nii oli mnegi elatunud rtli unistus. Studeerimine pole aga nii lihtne, et ainult isa ksust aitaks. Koolitee on tis salajasi karisid. Poeg valis prguvrsti enda

esimeseks professoriks. Ei huvitanud teda ladina ei kreeka keel, ei moraalipetus, retoorika ega matemaatika ka mitte. Sjandus veel, kuid too puudus ppekavast. Hoopis krts ja llekannud, lisaks krtsiplikad need olid talle meeltmda. Tsiseid ja ttahtelisi poisse tuli pastoraatidest ja kaupmehekodudest. Nendele kombekatele noormeestele oli hariduse thtsus arusaadav. No jaa, aga rtel oma misates vis toime tulla ka ilma koolitarkuseta.

Mnda petajatest. Lausa kooli orjana paistis juba esimestel tpevadel silma laulupetaja David Gallus. Varahommikul, varsti prast kukke oli ta vljas, korraldas kirikus poiste laulu. Lauluharjutused olid tal kikide klasside poistega iga pev lunatundide ajal Gallus laulis poistele ette, petas ja rgas et hl khe. htuti ja phapeviti kis ta poistekooriga Olevistes ja Nigulistes laulmas.Lisaks laulud pulmades ja matustel. Nii pani ta aluse kooli koorile. Ja mtles ka tulevastele plvedele. Nimelt mrkis ta les nii oma isikliku elu kui ka gmnaasiumi thtsamad sndmused. Gallus oli rmsameelne mehike. Meie matemaatikus Gebhard Himselius, kes petas poistele krget rehkenduskunsti, oli ettevalmistuselt arst, krgesti petatud meditsiinidoktor. Ta pidas ka fsikuse ametit, arstis tbiseid. Ja kui koolitunni ajal tuli kiire ksk, et keegi on haigestunud, olgu lendva lgist vi mgahoobist, matemaatikus lks. Tal oli otse klassiruumis arstipaun rohupudelitega. Klassiruumis hljus piirituselhn. Vhe sellest, Himselius on meister ka ehituskunstis. Kogu linna kindlustuste ehitamine ja parandamine toimub tema jrelevalve all. Keegi muu meie linnas ei tunne geomeetriat, aritmeetikat ega Pythagorase teoreemisid paremini. 9 aastat

valitses ta ka raeapteeki. Ja veel pani ta aluse gmnaasiumi matemaatikaprofessorite astronoomide tegutsemisele.Vtke teadmiseks, et meie Himsel oli esimesi eestimaalasi, kes vttis omaks ja levitas Koperniku vaateid. Koolile oli see igatahes suureks viduks selle mehe tarkusest osa saada. Nii viks niteid tuua veel ja veel Oo, veel midagi! Meie gmnaasiumi kreeka keele professori Reiner Brocmanni sulest ilmus eesti keele harrastust lausa listav luuletus ja see trkiti luulevihus Mustpeade Vennaskonna vanema ja Suurgildi vanema ttre pulmadeks,

petajate hdnimed Muide, kooli petajatel oli petajate keskel ka hdnimed. Mned nited. Kooli rektor, Rostocki mees Vulpius, oli pilaste keskel tuntud hdnimega HUNT. Kusjuures rektor petas thtsaimat ainetteoloogiat. Hunti kardeti. Laupeval kidi ,,Hundikoopas, st. karistuse vastuvtmist rektori ametiruumis, st. seljasauna. Poisid narrisid koolijuhatajat salaja akna taga ulgumisega, joostes ise kiiresti vravast vlja kloostri mri taha. Gallust, kooli laulupetajat kutsuti Kukeks.

pilaste karistamistest. Laupev oli karistuste vljajagamise pev. Rektori toas oli vitsakimp, sellekohases ppevahendite kapis. Ette veti lausa jrjekorras. Telliskopli metsadest oli juba suvel toodud parajad

pajuvemblad valmis, neid leidus puukuuris alati kllaldasel mral. Ndala ,,vajadust mda toodi neid rektori kabinetti. Vemblaid said kik aegajalt oma nahal tunda, eriti vaesemad poisid. Ja eriti need, kes oma viimased rid kulutasid lle ja tringute peale, juustesikutamised ja llekannudega kopsimised Mustpea-sellidega vi lugemata ppetkkide prast. Ja kes viitsiks ppida kreeka keele grammatikat, kui poleks distsipliini ega vemblaid. Nad ei saaks thtigi selgeks. Vi ladina keelt? Kes kneleks kooli hoovil kll ladina keeli, kui vemblad kapist kaoksid. Ooo, ladina keel jks siis ainult rektor Vulpiuse hooleks las kneleb talli ees koeraga petlaste keelt. Mningad nited kergematest karistustest. No nooremates klassides ikka ka noomitus, prandal istumine, tahapoole pinki istuma. Vi Taaveti psalmi lestlemine pikk lugu! Likude pheppimine antiikkirjanike teostest. Hilinejaile ja phjuseta puudujaile nhti ette rahatrahv: 1 hber tunni eest. Ladina keele ignoreerijad pidid maksma pool vaskri. Maksmata jtmine- ihunuhtlus. Oli ka arest joomine, relvastatud lmingud, ised hulkumised, isegi kartser oli.

Mningaid niteid kooli kodukorrast seadustest. petajaid tuli armastada ja austada, nende manitsusi ja korraldusi viivitamata ning vastuvaidlematult tita. igeaegselt ra anda kodused td.

Keelatud oli kergemeelne ja kohatu siia-sinna jooksmine ning loata koolimajast lahkumine. Keelatud oli kooli inventari lhkumine, omavahelised kaklused, kergemeelne ost mk ja vahetus. Mgaga gmnaasiumi ilmumine oli keelatud kigile pilastele, seisusele vaatamata. Keelatud oli klma veega pesemine ja klm supluskopsupletiku oht. Vanemais klassides oli kohustuslik ladina keele tarvitamine.

Mnda petust vlimusest- niteks juuksed.

,,Rusticanum est impexo esse capite. Matslik oli kia kammimata peaga. Kammimata peadega matse oli 100 aasta eest Rotterdamis, Pariisis, Roomas ja Baselis. Neid on seal tnapevalgi kllalt, aga ei ole neist lohakatest poistest puudu ka meie linnas. Kellele Erasmuse lause on ladina keeles phe kulunud, see ei ki enam sorakil juustega. ,,Subine scabere caput aput alios, parum est. Sagedasti pead kaapida teiste juuresolekul pole sobiv. Juuksed ei pea katma otsaesist ega lehvima lgadel. Kas pole palju poisse, kes lasevad juuksed metsikuks kasvada ja arvavad endid siis toredad vlja ngevat, uhkustavad oma rumalusega. Aga Rotterdami tar mees andis oma otsuse juba aastal 1530. Karvikuid tuleb lugeda harimata poisteka ja matsideks. ,,Saarjad ja tid rgu pesitsegu poiste juustes. Aga ei, need pidutsevad ja pesitsevad tema metsikus parukas peval ja sel, hppavad koolis pinginaabri juustessegi. Sagedane pearaputamine juuste korraldamise eesmrgil on trksate hobuste komme.

Kes poistest tahaks, et teda hobuseks peetakse? Ei keegi!

Kuidas istuda! Kehaliikmed: lad tuleb hoida hekrgusel, mitte nagu purje raad ks ots lespidi, teine alaspidi viltu. Pidada mlemad ked seljataga on laiskade ja varaste komme. Istuda plved laiali vi seista jalad harkis- on suureliste paha mood. Istuda parem jalg vasaku reie peale tstetud, on endiste kuningate komme, aga nd aegunud, sobimatu. Tarbetu kahele poole vaarumine kndimise juures jgu veitsi sdurite asjaks vi neile, kes kannavad kbaral pikka sulge. Istudes jalgu kigutada on hullude lbu, niisamuti kui ktega vehkimine on tunnuseks, et mehe mistus pole pris korras.

Sgikombed Peol ei klba olla murelik. Kui sulle toidulauas midagi pakutakse, mis ei sobi su khule, siisb ra tle nagu Clitiphos pahvatas Terentiuse teoses.,,Isa ma ei vi seda Sa tna sbralikult. Konte hammastega nrida on koerte lesanne. Keelega lakkuda taldrikut vi kaussi, jgu kassidele, mitte inimese kombeks. Konte vi muid riismeid ra viska laua alla. Vraid koeri laualt sta peetakse rumaluseks, ksi mitte phkida laudlinasse.

Ja lpetuseks: Mis on kooli lesanne? Kooli lesandeks on kaotada vaimupimedust, toorust ja kntsa. Seda enam on koolil, selle professoritel, kolleegidel, pilastel ja spradel phjust teha td, et ndsa kuninga GA kohaselt hariduselu siin linnas itsele viia. Meil on juba esimese klassi poisid, kes suudavad sorinal lugeda Uut Testamenti ja on selle tundmises le isegi mitmest auvrt linna pastorist. Vi et kik esimese ja teise klassi poisid knelevad omavahel ladina keelt! SEE ON SAAVUTUS! SEE ON HARITUS! H. Salu ,,Lasname lamburid alusel.