Tartu rahu I Thi lava. Seinal jooksevad pildid tolleaegsest Tartust.

heltpoolt jalutab lavale 1 paar linnaelanikke( mees ja naine, kevangus). Neile tuleb vastu keegi daam. Kokku saades areneb vestlus. Daam: Oi, tere pevast pr. Berk ja hrra Berk. Hr. Berk( kergitab mtsi): Tere pevast. Kuhu kiirustate, olete naa ehmunud. Jaa, jaa, rasked ajad, rasked ajad. Daam: Kas Teie ei ole siis kuulnud? Hrra: Kuulnud? Mida? Siin kohe ei julge enam midagi kuulda vi olla. Daam: Venelased tulid! Hrra prouaga(ehmunult): Venelased? Mis tulid? Mis jutt? Kas sda..jlle Tartus? Daam: Ei, ei. Oh, teate, mul sugulane thtis mees, no teate kuulsin, algavad lbirkimised, siin, Tartus. Kokku leppida tahavad. Hrra: No viimaks, kuid (lb kega) nendega nd rahu slmida. Kas nad siis tulid siia? Daam: Juba siin. (sdistab kiirelt, vahepeal vaatab selja taha ja krvale igaks juhuks): Kuulsin jah, juba siin. Venelased pandi elama Veski tnavale, sinna aadlielamusse, see ju peen maja. Valve ukse ees ja puha. Hrra: Soo, kus siis meie eesti lbirkijad pandi, kas kehvemalt? Daam: Olevat nii, et Poska elavat Rtli uulitsas, seal see endise notar Rosenthali korter. Ja meie lbirkijad, need seal Grand hotelli ruumides. kki hakkab daamel kiire, jookseb edasi. Hrraspaar seisavad , vaatavad talle jrele, vangutavad pead ja lahkuvad kiirelt vastassuunas.

II Laval on suur konverentsilaud ja toolid. Saabuma hakkavad konverentsi liikmed, kshaaval, vaikides. Nende saabumist saadab jutustaja tekst. Eesti delegatsioon Poska tulek. Jutustaja: Eesti delegatsiooni hing ja juht Jaan Poska. ( seab ennast laua taha) Jaan Sootsi tulek Jutustaja: kindralmajor ja sjavgede staabilem Jaan Soots.( istub Poska krvale) Ants Piip Jutustaja: Rahvusvahelise iguse spetsialist ja kogenud diplomaat Ants Piip ( laua taha) Julius Seljamaa Jutustaja: Asutava kogu liige Mait Pman Jutustaja: Asutava Kogu liige Vene delegatsioon Adolf Joffe Jutustaja: Vene delegatsiooni juht, endine saadik Berliinis Leonid Krassin Jutustaja: Teede rahvakomissar ehk teedeminister Isidor Gukovski Jutustaja: majandusekspert Kindral Fjodor Kostjajev Jutustaja: sjaline ekspert, kindralstaabi kindral Krahv Benckendorf Jutustaja: mereve ekspert Liikmed vtavad kohad sisse laua taga, seavad paberid jne. Korda. Seinale viks tulla : Konverentsi esimene koosolek 5.dets 1919 kell 11. Konverents saab olema kinnine. Lbirkimiste keeleks konverentsil on vene keel.

Laval tulevad ette Poska, Krassin ja Eesti delegatsiooni sekretr Tooming Krassin (iseteadvalt) me nuame, et ldkoosolekuid stenografeeritakse. Poska: Ma olen selle vastu! Krassin: Meie nuame! Poska ( prdub seljaga Krassini poole ja sekretri poole, kimbatuses) : No kust me vtame vene keele stenografisti, meil ei ole ka eesti keele omasid. Sekretr Tooming: Aga tleme neile Poska(heidab kiire eehmunud polgu selja taha ja sosistab): Tss... seda pole vaja kll neile avaldada. Oot, ma mtlen ( mtleb pingsalt ja siis lb kega) Poska(kavalalt): Hr. Krassin, lepime, et teie, venelased, stenografeerite, redigeerime aga meie koos teiega. Krassin ( mornilt): meie nuame otsest traadihendust Moskvaga! Poska prdub sekretri poole. Sekretr Tooming: Sjategevuse ajal on raske, kui mitte vimatu tmmata traati lbi frondi. Krassin: (prnitseb algul): siis tulevad kullerid ja kindlasti. Ja veel ks asi, mina leian, et meie vabadust piiratakse sesinatsemas Tartu linnas. Miks on sjave kontroll ja valve meie maja mber, meie mber, mis soldat see kaasa marssib meiega, ah!? Sekretr (liviisakalt): Meie vahel on praegu kimas sda, punased on palju halba teinud siin. Me ei vi garanteerida muidu julgeolekut. Kas teil on midagi protesteerida majakorra vastu, nagu sk, teenimine, kte? Krassin( jrsult): Ei. ( Prab thtsalt ringi ja sammub laua taha.) Samuti lahkub laua taha Poska. Laua res Krassin(thtsalt): Pole olemas Eesti- N. Vene sda. On vaid kodusda (prutab thtsalt), kus eesti trahvas vitleb rhujatega. (Joffe mksab Krassinit ( tal on piinlik), isegi veel, kuid ta on hoos).- Selles sjas saab vit trahvale.

Krassin: Valged on ldud ja see tiesti Vene heast tahtmisest oleneb, kas ta Eestiga rahu teeb vi okupeerib Eesti!! Poska( tuseb psti, prdub Krassini poole ja lausub rhutatult kvasti ja tsiselt): See konverentsilaud on koht asjalike lbirkimiste pidamiseks. Mitte propaganda tegemiseks, Leonid Borissovit! Vaikus, piinlik moment. Jutustaja: Nii algavad rahulbirkimised. Vike Eesti istus ksinda suure Venemaa vastas. Ta oli maha jetud ka oma naabrite poolt. Pidime ksinda hakkama saama. III Jutustaja: 8.detsembril esitasid mlemad pooled oma suht ebareaalsed esimese tulevase riigipiiri kavad. M.Pmann(loeb tustes): Piir piki Luuga jge kuni Jamburgini, sealt Peipsini ja le jrvede piki Velikaja jge kuni selle keskjooksuni. Gukovski(imestunult): Kuulge, nii jb vhemalt 10000 km plist Vene ala Eesti koosseisu. Krassin: Te tahate sjalist platsdarmi Nukogude Vene vastastele jududele, Kas nii? Gukovski: Joon tuleb tmmata Kunda jest lbi Virumaa, sealt le Peipsi ja Petserimaa. Krassin: Hm, muidugi me vime ldolukorra muutudes piiri osas teha tulevikus mned vastutulekud. Soots(hatab nrdinult): Kuulge, Virumaal on ikka eestlasi le 90%!!! Jutustaja: Muidugi me polnud nus. Arutama hakkas piirikomisjon, kuhu kuulusid ka kindralid Soots ja Kostjajev. Ette tulevad Soots ja Kostjajev Kostjajev( karjub):Ma ei anna ra htegi jalatit Venemaast! Soots(plglikult) : Riigipiirid pole ltspill, mida saab tmmata edasi-tagasi tuju jrgi.

Jutustaja: Sisuliste argumentide toetuseks toodi kiku ka teistlaadsed seisukohad. Kostjajev(karjub): Kui me vallutame Tallinna, siis esitame teile hoopis uued tingimused! Soots( karjub vastu, kuid rhutatult ): Noh, kui rahu tegemiseks on vaja testi he pealinna vallutamist, siis vib see ju ka Petrograd olla. Jaa. Jaa, kui muidu rahu ei saa, siis oleme valmis Petrogradi vtma. Jb mrata vaid thtaeg! Kostjajev ( tigedalt): Oleme teile kllalt vastu tulnud. Ajalooliselt on meil igus selle asukoha peale, kus me praegu kneleme. See oli venelane vrst Juri, kes omandas selle Jurjevi linna. (lb pea kuklasse, uhkelt) Aga meie oleme suuremeelsed ja sellest me ei rgi. Soots(irooniliselt, kummardub lausa teise poole): Rgime aga pealegi Vene ajaloost. See on ks vga huvitav jutt. Kui teie ja mina kisime koolis, algasid kik Vene ajaloo pperaamatud , nagu teate, jrgmiselt: venelased saatsid saadikud vlismaale kutsega tulla neid valitsema, sest korda pole ja tulidki 3 venda-Rurik, Sineus ja Truvor. Need 3 venda tulid valitsema ja omama Novgorodi, olid varjaagid, eestlased. (lbelt ) aga meie oleme suuremeelsed, jtame teile Novgorodi ja Moskva ka veel pealekauba. Kostjajev on nii nrvis, et ei saa sna suust, vehib kega ja tormab vandudes ra

Joffe: Ma vaatlen ja imestan- veike rahvas ilma poliitiliste kogemusteta, ilma vilunud ametniketa ja diplomaatilise koolita, aga kust te olete vtnud srased diplomaadid? Jutustaja: 11.detsembriks sai selgeks, et kumbki pool piiriksimustes enam tolligi jrele ei anna. Nii tuli venelastel vtta vaheaeg, et konsulteerida krgemal tasemel- kas nustuda ettepandud piirikavaga vi katkestada ldse lbirkimised. Foonil: Sjamra, lahingumll. Publiku poole prdub Soots Soots: Meil on iga mees frondil. Meie rinne on kui pinguletmmatud lng kui see kuskil katkeb, on vaenlasele tee vaba, kasvi otse Tallinna. (lausub saali)Kui

kellelgi on rahu vaja, siis on seda meile, aga venelastele me alla ei vannu. Kurrrat! IV Jutustaja: Samas krgetasemeliste delegatsioonide lbirkimised tid mitmesugust vaheldust tagalalinna igapevaellu. Sama seltskond, mis I osas, kohtuvad tnaval Daam: Oi hr Berk, oi pr. Berk. Kuidas Teil lheb? No on elu kll, oi, mis kll saab? Bergid: Mis hullusti? Mis uudist? Daam: Oi, neid vene saatkonna mehi, naisi linn tis. Muudkui ostavad ja teate, KUIPALJU ostavad? Juustukettad, vihunnikud, kommihunnikud, kole kohe., vorsti. Kike, mis ei rikne. Bergid: Venemaal ju nlg, kes seal ttab praegu.. Daam: Mul ks tuttav poehrra lubas kaevata lausa. Kuigi venelased pidavat maksma kohe ja ei tingi ka kohe ldse. Ainult anna ja m. Hr. Berk: Ja, proua Alviine, kuulsin jah, tuleks keelata, varsti meil kah nlg. Ostavad kik ra! Kuulsin ka mina, et maksavad kalli vana tsaarirahaga. No nad ju peaks olema Eesti valitsuse lalpidamisel. Lahkuvad vastassuunas. . Jalutab ette Joffe ksinda ja tema monoloog saalile Joffe( elegantselt, irooniliselt): Njemad teatavad, et Joffe sidab autoga ringi ja ostab toitu kokku. Ja Joffe maksab tsaarirahadega. (kavalalt naeratades): Ostab kll, kuid nukogude raha eest. Ja ei sida, vaid knnib. Tjeie kjena linn polegi nii suur, et autoga sita. Verneri kohvik, sinna mina lhen, ks kena paik Tartu linnas. (Jalutab soliidselt eemale) Linnaelanikud eemalt: Te vaadake ,bolevik, kuid hrrasmees pealaest jalatallani, milline likond. Ja briljant lipsus ja raske kuldkett vestil. Jutustaja: 10.detsembril teatasid ajalehed, et vimude korraldusel on keelatud kaupluseomanikel ma nukogude delegatsioonile suures koguses toiduaineid.

Jooksevad lbi kaks noorsdurit. Jvad hetkeks seisma ja teine seletab teisele. 1. Kuhu joossed? 2. Marssima. Kas Sa ei ? 1. Kuule jah, ksk sherdune, et peame kmme korda pevas lbirkimiste maja eest mda marssima. Ikka edasi ja siis tagasi. heltpoolt ja siis teiseltpoolt tagasi. 2. Meil kah! Las siis venelased arvavad, et meid on nii palju, jtkub, ngin nende morne sihverplaate lbi akna vaatamas. Jooksevad ra. Jutustaja: Ka selliseid meetodeid pidime kasutama, pidime nitama igal juhul, et meil judu veel jtkub Tuleb mureliku noga Piip koos Poskaga Piip: Ma... ma kaotasin oma portfelli. Poska: Noo. Kas otsisite ja kust? Piip: hotellitoas, ja ldse igalt poolt. Poska(murelikult): Jaa, see ei ole hea, need paberid..... Piip lahkub. Lheneb keegi vene delegatsioonist. Venelane: selle portfelli leidis Joffe saunast, kus ta oli laupeval kinud koos Piibuga. Palun konstateerida, et portfell oli lukus. (lahkuvad) Laud, istuvad ehmunud eesti delegatsiooni liikmed Poska(halbaennustava hlega): Hr. Piip, kas teie oma? Piip(rmsalt): Jah. Kust ta tuli? Poska:(rhutatult): Meie vaenlase kes, ilusasti hoiul ja hoitud , alates laupevast, kui te Joffega saunas kisite. Vaadake, kas kik on alles. (irooniliselt) Nidake meile ka, et meiegi saaks nha, mis seal sees on, samuti kui venelased. Piip(vga kohmetunult), vtab vlja musta pesu jm, . Kik on alles. Poska: Pange aga kik lauale

Piip paneb paberid jm. lauale Poska: Soo, nd on siis venelased ilusti meie asjadega kursis, (vaatab), ah nii, nneks meie mttevahetust pole siin ja mis kaustik see veel on, lugege ette. Piip(hdas): Ma...ei tahaks, see isiklik Poska: Pole viga, kui juba venelased tutvusid teie isiklike mtetega, siis ka meie vime. Lugege ette. Piip: (hdiselt, lugedes piilub Poska poole): Punaarmee komandr Kostjajev oli enne punaseks vrvimist tsaariarmee polkovnik.Ta on kui redis- vljast punane, seest valge. Poska( ohkab ja haarab hetkeks peast): Oo, jumal kll..

V Lbirkimistelaua taga kik. Joffe: Meie uus ettepanek: Narva jgi, Peipsi jrv, saared Venele, rahvahletus Petserimaal. Soots: Meie peame saama maariba teiselpool Narvat, mis on kllalt lai, et venelane ei kni tegema kurja Narva linnale kahuritega. Ja Peipsi saared meile, eestlaste prast, kes seal elavad. Ja ei mingit rahvahletust Petserimaal. Jumal, aeg lheb ja kas me peame sdima kogu aeg edasi. Kostjajev: Petserimaa on pline Vene ala ja tema rahvas, see on isegi Vene letopissides, on vene krivitid. Tuseb ks eesti delegatsiooni liige Ast: oot, olen Petserimaalt Oravalt prit ja kuulan suure huviga, kuidas mind venelaseks tahetakse teha. Olen end ikka eestlaseks pidanud. Pmann: No neid Petserimaa taguseid vene klasid kll pole vaja, need ilmasjast igasugu taudisi tis, eriti siflist. Jutustaja: Mduvad gedates vaidlustes pevad.

Joffe: esitame uue kava suurte jreleandmistega. Soots: Kas te nagu annate eestlastele kingituseks maa, mida nad omasid juba igivanas minevikus. Te ei saa meile midagi jrele anda vi kinkida, mis ei ole teie oma. Kostjajev: Kindral Soots tahab nihutada piiri lhemale Petrogradile, kas tahab luua platsdarmi uuteks pealetungideks Petrogradile? Eesti on nidanud agressiivsust meie vastu ja MEIL on phjust kanda hoolt Petrogradi julgeoleku eest. Ui-Ui, nd general Soots nutab krokodillipisaraid Narva prast, millele meie ei soovi mitte halba. Voh! Soots(gestub): ah et mina provotseerin!!!!Vaadake, mis lendlehed meil frondil on-, kes saatis, ksin ma? Lugege! (loeb)Dajo narvu? Kostjajev( lheb raevu): Mis on minul tegemist selle lendlehe deklameerimisega! Mina ei ole seda kirjutanud! Soots(tema nina all, vehib lendlehega): meie vastus on Dajos Narvu NJET!! Poska: Rahu, rahu, nd ks veikene pausikene kulub ra. (Pilgutab silma) Lahkuvad lavalt. Jvad ainult Poska ja Soots. Mlemad vga vsinud Poska: Oh jaa, Joffe rippus veel selle Kobeljaki kla kljes, nagu oleks see kullakaevandus. Soots: Nojaa, see asub krgendikul, panevad sinna patareid, siis hea meid jlgida kui vaatetornist Poska(ohkab, Sootsi poole): kindralihrra, kindralihrra, vaadake ette, et te pilli lhki ei aja. Te tingite hullemini kui kski idamaine juut. rge ajage pilli lhki. he kla prast ei tasu testi mitte sda edasi pidada. Soots ohkab: Heakll. Heakll Poska:(haarab kitselt sdamest) Soots: Hr. Poska, kas Teil on halb? Oodake, istuge, kohe kutsun arsti.. Poska: (vga vsinult, les kergelt kega ja ajades vaevaliselt selja sirgu): Hr. Soots, kll lheb le. Rahunege ka teie, asi pole nii hull. Lahkuvad

Lavalt sammub sekretr, talle jookseb jrele ks naissekretridest. Naissekretr: Hr. Tooming, oodake Sekretr Tooming seisatub: Mis juhtus preili? Naissekretr( revalt nitab pabereid): No vaadake nd, no mida teha(loeb ette kahjud): Vene saatkond on lhkunud 2 kardinat, 3 kardinastanget, 1sohva, oi, tegelikult 5 sohvat on katki, 2 prandavaipa on rikutud ja teate, kadunud on 7 teelusikat( hbe), 1suur pilt, pole neid toole seal.. (nutuselt). No, mis ma teen, kuidas siis niimoodi kll Sekretr Tooming( kuulab kskikselt, imestunult): No mida siis teha? Muretseme uued, ehk jvad alles. Preili, kui ometi selle rahu saaks. Lb tdinult kega ja lahkub. Preili vaatab talle arusaamatult jrele ja siis hdega: hr. Tooming. Jookseb jrele VI Joffe: me nuame esmalt 10-verstalise neutraalv tagatise allakirjutamist ja alles seejrel tuleb kne alla vaherahu kinnitamine. Teie arvamus, hr. Poska? Poska( kavalalt Joffe ja Gukovski poole) See ei sobi. Mis vin mina parata, (prdub Gukovski poole)Isidor Emmanuilevit!? Te nete, et kindral sellest hingatagi ei luba. Mina olen diplomaat ja pean alistuma. Soots: Suure riigi esindajatel ei klba meelt muuta mne tunni kestel. See on antaa. tlen nd njet ka Joffe nudele. Kostjajev: Te ei taha jrele anda? ( lb plaksti lauale)Hea kll, me saadame Narva rindele 2 diviisi juurde. Soots(kuivalt): Vite saata, meil on seal juba kaks rgementi ees. Jutustaja: Vaidlused kasvasid ja vtsid ha hoogu. Venelastel oli kindel soov oma nuet peale suruda. Soots: Mina alla ei kirjuta. Narva liinilt me ei tagane. Kuulipilduja seame kuulipilduja krvale ja iga veerandi kilomeetri peale patarei. Jutustaja: Rindel kis aga karm sda, tuisk, kledus. Nii... loodeti vaherahu juluphadeks.....

VII Ette tulevad Joffe ja Poska. Joffe: Kahetsen, et tnasel koosolekul ei saanud kokkuleppele. S langeb tiesti eesti delegatsioonile. Poska: S selles, et tna htul ei saanud teha lppu verevalamisele, lasub tiesti vene delegatsioonil, kes keeldus alla kirjutamast. Kahetsen vga sellist vene delegatsiooni teguviisi. Viks olla mingi muusika vi muu vahepalaks. Jutustaja: Venelased olid prast tormilist ja dramaatilist koosolekut rngasti vihastanud ning koju sitnud phi pidama, andes mista, et rahulbirkimistel on sellega lpp. Aga ei olnud siiski lpp. Vene vgede viimased katsed Narva rinnet murda lppesid lbikukkumisega. Vahepeal viks olla filmikaadrid sjast. Jutustaja: Selliseid raskeid hetki oli palju, tundus, et nd on kik..konverents vib katkeda. Seal aga kus ametlik toon enam vljapsu ei leidnud, aitas sbralik jutt suriseva samovari juures, pinget mahavtvad omavahelised istumised ja leilitamised Silla tnava saunas. Poska tuleb ette ja jrgneb ka Joffe: Herr Joffe, ma kuulsin, Teil olevat nohu. Kuidas oleks ks veikene ravim, ks hea pisiiiikene pits konjakit, ks hea saun Pilgutab silma. Joffe: a las budjet po vaemu. Poska ja Joffe lahkuvad koos. Jutustaja: Kige gedamate vitluste ajal, 29.detsembril jtkati uuesti rahulbirkimisi. Kogunetakse uuesti laua taha. Ette tuleb Joffe, kellele tuuakse telegramm Joffe loeb: Vgede rnnakud ebannestunud, ved purustatud, isegi oma positsioonide kaitsmine kahtlane. Joffe kgardab telegrammi ja sammub khmus lbirkimiste laua taha. Joffe: (tuseb psti) hetk vaikust, : Me anname teie nudmistele jrele. Teised vene delegatsiooni liikmed vaatavad maha.

Viks olla muusika.. Eesti delegatsioon Poska minek Jutustaja: Eesti delegatsiooni hing ja juht Jaan Poska. Tema kikumatu rahu, tasakaalukus, sndinud juristi anne igas ksimuses ja olukorras leida asja tuum. Vime asjalikult ja loogiliselt debatte pidada lid tema isikule autoriteedi ja lugupidamise ka venelaste delegatsiooni juures. Poska eriteeneks oli piiride ja kullafondi kauplemine. Kuu aja prast, 7.mrtsil, Poska suri.

Jaan Sootsi minek Jutustaja: Teine thelepanuvrne kuju Eesti delegatsioonis, kindralmajor ja Laidoneri staabilem Jaan Soots. Raske iseloomuga, kilise temperamendiga, tsaariaegse vene ohvitseri mentaliteediga, suhtus leolevalt tsivilistidesse. Seejuures vankumatu eesti patrioot. Ji jljetult kaduma peale Punaarmee sissetungi Eestisse 1940.a. Ants Piip Jutustaja: Ei olnud delegatsioonis selline raskekahur kui Poska vi Soots, kuid pdlik aitamaks konverentsi heaks kordaminekuks, viibimine saadikukohal Inglismaal andis talle vilumuse lbirkimiste alal. Julius Seljamaa Jutustaja: Terakonna saadik. Mait Pman Jutustaja: Sotside kandidaat. Tenoliselt oli hea arst, kuid kui poliitik, tundmatu veel. Heasdamlik, sna- ja algatusaher. Vene delegatsioon Adolf Joffe Jutustaja: Hea haridusega, hea kasvatusega, alati viisakas ja thelepanelik. Juudi intelligentsi tpiline esindaja. Samuti vga andekas debattide pidaja. Vene delegatsiooni peamine tkoorem lasus tema lgadel. Viks elda, et need kaks meest Poska ja Joffe olid Tartu rahu sepad. Lpetas oma elu enesetapuga 1927.a.,sdistades Stalini reiimi.

Isidor Gukovski Jutustaja: Ta vttis harva sna tkoosolekutel. Kinnine ja snaaher. Phjalikke teadmisi nitas majanduskomisjonis. Langes Stalini plu alla ja likvideeriti nn. puhastusaktsioonides. Kindral Fjodor Kostjajev Jutustaja: lpetanud omal ajal Peterburis Keiserliku Sjaakadeemia. Temperamentne, omaarvates ilmeksimatu, tema tahe pidi peale jma