Neuroloogia Termineid Tegevusterapeudile Avalik 2010-09-07

Tnu Kauba, Karin Lilienberg
NEUROLOOGIA TERMINEID TEGEVUSTERAPEUDILE

Seletav snastik e-versioon 1
Tallinn 2010
Tnu Kauba, Karin Lilienberg (2010): Neuroloogia termineid tegevusterapeudile. Seletav snastik, versioon 1. Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.
AUTORITEST TNU KAUBA MD, PhD tonu.kauba@ttk.ee Ametikoht, ametialane tegevus: Tallinna Tervishoiu Krgkooli hambatehnika ppetooli juhataja-lektor, hambatehniku ppekava nukogu esimees, krgkooli nukogu liige; teaduskraad: meditsiiniteaduste kandidaat (PhD) 1986, Riia Meditsiini Instituut: tsentraalse hemodnaamika muutuste thendus ajuinfarktiga haigetel; akadeemiline haridus: teaduskond (1970 - 1976); Tartu likool, arsti-
juhendatud lipilastde teemad: tegevusteraapia hepoolsel ignoreerimissndroomil; tegevusteraapia arengulisel koordinatsioonihirel, seljaaju kaela piirkonna (C5) traumast tingitud tetrapleegiaga patsiendi tegevusteraapia; hambatehniliste akrlide uurimine; ortodontiliste raviaparaatide traadi omaduste uurimine jt. KARIN LILIENBERG MD, MSc karin.lilienberg@ttk.ee Ametikoht, ametialane tegevus: Tallinna Tervishoiu Krgkooli tegevusteraapia ppetooli juhataja-lektor, tegevusterapeudi ppekava nukogu esimees, krgkooli nukogu liige; alates 2005.a. esindab Krgkooli Euroopa Tegevusteraapia Krgkoolide Vrgustikus ENOTHE; teaduskraad: teadusmagistri kraad 2002, Tartu: antropomeetrilised nitajad ja nende seosed vereplasma lipiidide ning arteriaalse vererhuga Tallinna koolipilaste uuringute alusel aastatel 1984-86 ja 1998-99; akadeemiline haridus: Tartu likool, arstiteaduskond (1979 - 1985); juhendatud lipilastde teemad: liikumispuudega inimesed kui tegevustest ilma jetud grupp; tnavalapsed ja tegevusteraapia; vaimupuudega noorte toimetulek tpraktikaga; spastilise tserebraalparalsiga lapse kefunktsiooni hindamine; ksitsi kirjutamise raskus ja tegevusteraapia koolis, eakate inimeste kaasamine tegevustesse lbi tegevusteraapia, valikuline mutism ja tegevusteraapia jt.
Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.
EESSNA
Kesolev snastik on mrksnaphine lhikonspekt neuroloogiast. See on suunatud peamiselt tegevusteraaraapias tegutsejale neuroloogia teatmekirjandusse svenemiseks. Vrreldes snastikuga Neuroloogia phiterminid (2007. aasta, versioon 2.2) on kogumikku lisatud eesktt neuropshholoogia, neurokeemia ja tegevusteraapia phimisteid. Neuroloogiasse svenemine eeldab eelteadmisi anatoomiast, fsioloogiast ning ladina keelest. Lisatud ingliskeelsed terminid ning viited aitavad mista eri allikates kirjeldatut. Viited tekstis aitavad mrksnu omavahel vrrelda (vrd) vi suunavad teiste mistete juurde (vt) sama vi naaberteema juures. Illustratsioonid ja selgitused toetuvad vabadele andmebaasidele, teatmeteostele ning on ppevahendi eesmrgist lhtudes kohandatud. Osa termineid on kirjeldatud tpsemalt, kui Meditsiinisnastik (Ootsing, S., Trapido, L., 2004) seda vimaldab. Kasutatud on tendus- ja teadusphiseid allikaid, vaid ksikud illustreerimiseks meldud pildid ja viited videodele prinevad avalikest mitteusaldusvrsetest allikatest (youtube.com, wikipedia.org jm). Rhutatud on tendusphisust ja viidatud mittetendusphiste tegevuste vi suundade korral selle sobimatusele igapevases praktikas. Autorid on tnulikud kigi thelepanekute eest, mida snastik vimaldab ja ootavad ettepanekuid aadressil tonu.kauba@ttk.ee. Suured tnud toetuse ja ettepanekute eest Ene Kotkasele, Marika Meritsale jt Tallinna Tervishoiu Krgkooli kolleegidele ning toetava uudishimu eest tegevusteraapia tudengitele. Autorid lubavad kesolevat snastikku trkkida vlja ja paljundada ppeotstarbel Tallinna Tervishoiu Krgkoolis.
SISUKORD
Autoritest Eessna
1 2
Sisukord 1. Teemakobarad neuroloogias 2. Mrksnade otsimine 3. ldphimtteid kliinilises neuroloogias 4 Tegevusteraapia kutsealased terminid 5. Snastik Kasutatud ja soovitatavaid allikaid
3 4 5 6 7 9 86
1. TEEMAKOBARAD NEUROLOOGIAS
Terminid esinevad snastikus suuremate teemakobaratena, mis sisaldavad nii haigusi, smptomeid kui ka anatoomiat-fsioloogiat. Teemakobarate sees on peamised viited kobara teistele komponentidele:
*
peavalu (migreenid, koitaalne ja pingepeavalu, kobarpeavalu, skalp jm);

MENINGIIT INSULT PEAVALU
*
ajuveresoonkonna haigused (aneursm, hemorraa-
gia, hpoksia, halvatus, insult, isheemia, transitoorne

SKALP
isheemiline atakk, verevarustus, hemipareetiline knnak/hoiak jm);

*
epilepsia (epileptiline hoog, aktiivsus, staatus, snd-
HOOG
MIGREEN
room, aura, konvulsioon, krambid, narkolepsia jm);

*
parkinsonism
(treemor,
Parkinsoni
tbi,
ekstrapramidaalssteem, hpokineesia jm);

*
RISKITEGUR
pletikud (borrelioos, entsefaliit, ajukelmed, menin-
giit, neuriit, demelinisatsioon, fibromalgia jm);

*
neuroanatoomia ja -fsioloogia phimisted (neu-
NS
kahjustus
ron, snaps, mediaator, intrakraniaalne rhk, nstagm, refleks jm);

tsistused (kontraktuur, lamatis, hdrotsefaalia jm);
ADL
Elamistoiming
*
ADL (elamistoiming, halvatus,
igapevategevused,
tegevusvime, tsistus);
*
neuropshholoogia, -patoloogia (dementsus, depressioon, eufooria, mitteverbaal-
ne suhtlemine, mluhired, sltuvus, tagasiside, teadvus, unehired/unetus jm).
2. MRKSNADE OTSIMINE ISESEISVAKS TKS ETTEVALMISTAMISEL
Snastikus olevad mrksnad on kasutatavad iseseisvas ts vastavalt teemale. Lhtudes teemast, tuleb leida esmased mrksnad ja selgitada vajalik mistete ring teema omandamiseks. Kirjanduses (elektroonilistes ja paberandmebaasides) esinevaid muid termineid tuleb analsida kriitiliselt, lhtudes kesolevast eestikeelsest snastikust.
TEEMA Halvatus, motoorika Teadvus, teadvusehire Vereringe, insult
ESMASED MRKSNAD,
SEOSED
Neuron, nrviimpulss, parees, pleegia, spastilisus, hperkinees, rigiidsus, ADL (elamistoiming, igapevategevused) jt; Neuron, nrviimpulss, aju bioelektriline aktiivsus, kooma, uni, minestus, epileptiline hoog, neelamine, bulbaarparals, ADL (elamistoiming, igapevategevused), tsistused jt; Neuron, nrviimpulss, verevarustus, liikvor, tromboos, minestus, aju bioelektriline aktiivsus, kooma, halvatus, afaasia, ajukelmed, ADL (elamistoiming, igapevategevused), tsistused jt; Neuron, nrviimpulss, aju bioelektriline aktiivsus, Parkinsoni tbi, snaps, sltuvus, toime nrvissteemis jt; Neuron, nrviimpulss, teadvus, halvatus, knehired, mitteverbaalne suhtlemine jt; Neuron, nrviimpulss, teadvusehire, kooma, halvatus, epilepsia, ADL (elamistoiming, igapevategevused), trauma nrvissteemis, tsistused jt; Neuron, nrviimpulss, aju bioelektriline aktiivsus, krambid, minestus, tsistused jt; Neuron, nrviimpulss, Parkinsoni tbi, Alzheimeri haigus, halvatus, epilepsia, ADL (elamistoiming, igapevategevused), tsistused jt;
Neurokeemia Suhtlemine
Nrvissteemi trauma Epilepsia Degeneratiivne haigus

*
Pletik nrviss- Neuron, nrviimpulss, teadvusehire, kooma, entsefaliit, epilepteemis sia, ajukelmed, meningiit, neuriit, tsistused jt;
*
3. LDPHIMTTEID KLIINILISES NEUROLOOGIAS
Loetleme mned ldphimtted, mida peab arvestama haige seisundist arusaamisel ja hindamisel: 1. Tavaliselt ei tulene haiguse nimetus kahjustuskolde vi -kollete tpsest asukohast. Samasuguse kahjustuskolde asukohaga (toopilise diagnoosiga) on vga erinevad haigused, seetttu on oluline jlgida haiguse kulgu ja erinevate uuringute tulemusi. 2. Tavaliselt esinevad haigustel heaegselt mitu erinevat smptomit (paralleelvorm: smptoomi) vi sndroomi, harvem esineb isoleeritud ehk puhtaid sndroome. 3. Kesknrvissteemi krgem (tsentraalsem) osa kontrollib alati allasuvat, suuraju kontrollib seljaaju, kesknrvissteem kontrollib perifeerset nrvissteemi. 4. Nrvissteemis krgemal ehk tsentraalsemal asuva piirkonna kahjustuse korral ilmnevad ka allasuva ehk perifeersema piirkonna tegevuse hired. 5. Neuroloogiliste smptomite uurimisel on oluline hinnata motoorsete ja teiste funktsioonide puhul smmeetriat (vasak-parem kehapool, jsemed). Suur osa motoorika smptomitest on kogenud silmale nhtavad ilma eriliste lisauuringuteta. Sageli vivad esineda vljendunud smptomid nii, et need ei hiri isikut, seega on haige nendega kohanenud ehk adapteerunud. 6. Tundlikkuse eri kiudude (sgav-, puute-, pinna-, valu-, temperatuuritundlikkuse kiud) kahjustuse puhul ei ole alati hes ja samas piirkonnas (dermatoomil) kik tundlikkuse komponendid htemoodi kahjustunud. 7. Haiguse paranemisel tulevad phismptomi (nt halvatus) varjust nhtavale teised, algul varjatud smtomid, seega haiguspilt muutub. 8. Haigused ja kahjustused nrvissteemis mjutavad elamistoiminguid / igapevategevusi (ADL). Enamik haigusi mjutavad inimese motoorikat, tahtelisi liigutusi, suhtlemist.
4. TEGEVUSTERAAPIA KUTSEALASED TERMINID
Tegevusteraapia on Eestis kllaltki uus eriala, mida petatakse rakenduskrghariduse tasemel Tallinna Tervishoiu Krgkoolis alates 2000.aastast. Tegevusterapeut on erialase krgharidusega tegevuse ja tegevusvime stpetsialist. Neuroloogilise funktsioonihirega inimesed moodustavad suurima osa taastusravi vajavatest klientidest, kellega tegelevad tegevusterapeudid. Tegevusterapeut (occupational therapist) on erialase krgharidusega tegevuse ja tegevusvime spetsialist. Tema t eesmrgiks on hirunud tegevusvimega isiku tegevusvime silitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapevaelus. (Tegevusterapeut III... 2005). Tegevusterapeudi lesanneteks on inimese tegevusvime hindamine ning tegevusteraapia lbiviimine vastavalt tema vajadustele kas individuaal- vi rhmatna. Hindamisel ja teraapia lbiviimisel keskendub tegevusterapeut inimese tegevuseeldustele, tegevustervikutele ja tegevuskontekstidele. Tegevusvimet mjutavad inimese vanus, arengutase, tervislik seisund, tema eesmrgid ja soovid, elukeskkonna vimalused ja piirangud. Klienditga seotud lesanneteks on info hankimine isiku tervisliku seisundi kohta, tegevusteraapia planeerimine ja selle tulemuslikkuse hindamine, teraapiaprotsessi dokumenteerimine ning meeskonnats osalemine. Tegevusterapeut annab vajaduse korral erialast abi ja nu oma kolleegidele, teistele erialaspetsialistidele, samuti hirunud tegevusvimega isiku lhedastele nii suuliselt kui kirjalikult. Nustamine ja juhendamine on suunatud inimese igapevaelu tegevustega toimetuleku silitamisele ja edendamisele. Tegevusterapeudi lesanneteks on tegevusteraapia protsessi juhtimine ja erialase identiteedi arendamine. Tegevusterapeut ttab sotsiaal-, tervishoiu- vi haridusasutustes vi fsilisest isikust ettevtjana. Tegevusterapeudid leiavad Eestis kige enam rakendust rehabilitatsioonimeeskondades. Sotsiaalhoolekande seaduse jrgi peavad tegevusterapeudid meeskonda kuuluma alates 1. jaanuarist 2005: somaatilise hire vi kahjustusega isikule rehabilitatsiooniplaani koostamisel peab rehabilitatsioonimeeskonda kuuluma fsioterapeut vi tegevusTsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.
terapeut. Tegevusterapeudilt eeldatakse empaatiavimet, tolerantsust, phendumust, pingetaluvust, vastutustunnet ning head suhtlemisoskust. Tegevusterapeudi eriala paremaks mistmiseks on jrgnevalt esitatud kutsealased phiterminid Tegevusterapeut III, IV kutsestandardist (2005). Tegevusteraapia on inimese fsilise ja pshilise seisundi mjutamine eesmrgipraselt valitud tegevuste kaudu, et aidata saavutada parimat vimalikku toimetulekutaset igapevaelus vajalike tegevuste sooritamisel. Tegevusteraapia keskendub isikule, soovides silitada vi saavutada maksimaalne funktsionaalne vime ja elukvaliteet tema tavalises igapevaelus ja tema loomulikus keskkonnas. Tegevusvime on inimese suutlikkus hakkama saada igapevase eluga kodus, tl ja vabal ajal, omades selleks vajalikke tegevuseeldusi. Tegevuseeldused on inimese vimed, mis erineval mral ja erinevates kombinatsioonides on vajalikud edukaks toimetulekuks igapevaelu tegevustes. Tegevuskontekstid on olukorrad ja tegurid, mis mjutavad inimese eesmrgiprast tegevust. Tegevustervikud on inimtegevuse valdkonnad, mis iseloomustavad igapevaelu tegevuste jagunemist eesmrgi jrgi: enese eest hoolitsemine, t ja vaba aeg.
5. SNASTIK
a- (a-)
Eitust vi millegi puudumist thistav eesliide. Vrd ds-. Abaasia (abasia)
Vimetus kndida vi seista. Abaasia phjuseks ei ole halvatus ega tundlikkuse hire. Adaptatsioon (adaptation)
Kohanemine, organismi ldreaktsioon eesmrgiga jda psima keskkonna muutunud tingimuste korral. Kohanemine on olemuselt eluslooduse arengus peamine mehhanism, mis tagab elu psimise ja taastootmise. Vt atroofia, hpotroofia, degeneratsioon, regeneratsioon, vananemine. Adiktsioon (addiction)
Sltuvus; ravimsltuvus, narkosltuvus. Vt sltuvus, limbiline ssteem. Afaagia (aphagia)
Neelamisvimetus. Neelamisvimetuse neuroloogilised phjused on sageli ajutve vi ajutvest krgemal asuvate motoorsete kiudude kahjustus. A- vi dsfaagiaga haige vajab smisel krvalist abi. Vt bulbaarparals, dsfaagia. Afaasia (aphasia)
Rkimisvimetus; tekib suuraju juhtiva ehk dominantse poolkera vastava piirkonna (oimu-, otsmikusagara) kahjustuse korral. Afaasia ei ole mitte intellekti hire, vaid suhtlemis- ehk kommunikatsioonihire. Afaasia mjutab nii rkimist kui kirjutamist, seega hiruvad korraga nii kirjalik kui ka suuline kne. Klassikaliselt nimetatakse afaasiaks verbaalset afaasiat, mitteverbaalse afaasia vimalus jb sellest loetelust vlja. Osaline afaasiaga haigega on vaid osaline suhtlemine vimalik. Kui afaasia on ainus smptom, siis on ldsensoorsed ja -motoorsed ning ldintellektuaalsed funktsioonid pigem normaalsed. Afaasia kui ksik smptom ei nita haiguse phjust. Ta esineb sageli insuldi korral (tavaliselt eakamad inimesed), ajutrauma (tavaliselt nooremad inimesed), ajukasvaja vi ajupletiku puhul. Afaasiaid on vimalik kontrollida vaid rkvel ja teadvusel oleval haigel. Tuntumad afaasia vormid on motoorne ja sensoorne afaasia (vt ka kirjandusest non-
fluent, fluent, conduction, global, transcortical motor, and transcortical sensory
aphasia, vaata ka esmakirjeldajate nimede jrgi Broca ja Wernicke afaasia, kuid nende
nimede kasutamine ei ole otstarbekas kaasajal). Eesti logopeedias kasutatakse peamiselt afaasiate A. R. Luria klassifikatsiooni, ingliskeelsetes maades on enam kasutusel Bostoni klassifikatsioon. Logopeedi konsultatsioon, kneravi ning haige lhedaste nustamine ja kaasamine raviprotsessi on olulised afaasiaga isiku seisundi mistmisel ja parandamisel. Vt motoorne ehk ekspressiivne afaasia (kne vljendamine on hiritud, kuid silib snadest arusaamisvime); vt sensoorne ehk retseptiivne afaasia (snadest arusaamise vime kadumine); vt globaalne afaasia (sisaldab nii motoorset kui sensoorset afaasiat); vt amnestiline ehk snaunustusega afaasia (hiritud on objekti thistava ige sna leidmine). vt motoorne korteks, logopeed; vrd amneesia. Aferentne (afferent)
Toov, juurdetoov; sensoorne ehk tundlikkust toov; toob retseptorist infot kesknrvissteemi suunas; vrd eferentne. Afoonia (aphonia)
Hlekadu, hletus; vimetus foneerida; siin on artikulatsioon normaalne, kuid fonatsioon (foneerimine) on hiritud; vormid: paraltiline, spastiline, hsteeriline. Vt dsfoonia, kraniaalnrvid, bulbaarparals. Agnoosia (agnosia)
Tajumisvimetus; vimetus ra tunda varem tuntud asju, helisid, inimesi, lhnu ja muud (optiline, akustiline, taktiilne ehk astereognoosia) kahjustumata retseptoorse ja juhteaparaadi (niteks ngemise, kuulmise vm) korral. Agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega, mille tpiline asukoht on kukla- vi kiirusagaras vi nende vahelistes juhteteedes. Vt anosognoosia, astereognoosia, kuulmisagnoosia, somatopagnoosia, visuaalne agnoosia. Agonaalne (agonal)
Surmaheitlusega seotud, surmaheitlus-; suremisprotsessis peamiselt ajutve ja seljaaju autonoomse t avaldused, mis tulenevat suuraju tsentraalse regulatsiooni puudulikkusest; organismi kik ldised talitlused on puudulikud. Agraafia (agraphia)
Kirjutamisvimetus suuraju kahjustuse korral; hire aluseks on tavaliselt kahjustus kiirusagaras ke motoorse ala lhistel, mitte aga intellekti- ega motoorikakahjustus.
10
*
Aju bioelektriline aktiivsus, ABA-sus (brain bioelectrical activity)
Ajurakkude elektriliste potentsiaalide muutus. ABA-suse tagamiseks on vajalik piisav hapniku (O2) ja glkoosi juurdevool vere kaudu. Ajusurma puhul ABA-sus puudub, epilepsia puhul on ABA-sus oluliselt hiritud aktiivsuse osas. Vt ajusurm, elektroentsefalograafia, epilepsia, hpoksia, isheemia, vegetatiivne seisund. Ajuinfarkt (cerebral infarction, brain infarction)
Ajukoe nekroos. Vt insult, isheemia; vrd hemorraagia. Ajuhemorraagia (brain hemorrhage, cerebral haemorrhage)
Vt aneursm, insult. Ajukelmed (meninges)
Kestad ehk kelmed, mis mbritsevad pea- ja seljaaju. Kelmed paiknevad kolju (skull) poolt aju suunas jrgmiselt: tugev ja tihe kvakelme (dura-), lbipaistev vrgutaoline mblikvrkkelme (arachnoidea) ja lihuke pehmekelme (pia mater). mblikvrkkelme all ehk subarahnoidaalruumis ringleb liikvor (vt joonis). Kigi kelmete ja nendevaheliste ruumide ning henduste eesmrk on tagada kesknrvissteemile maksimaalne mehhaaniline ja ainevahetuslik kaitse. Vt liikvor. Ajukelmete rritusnhud (meningeal signs)
Need smptomid on olulised meningiidi ja verevalanduse (insuldi hemorraagiline variant) diagnoosimisel, samuti koljusisese rhu tusu korral. Tuntumad smptomid on lisaks peavalule valguskartus ning teised tundlikkuse liikide ergastumised, iiveldus, oksendamine, kaela passiivse painutamise ja jsemete passiivse sirutamise takistus. Vt fotofoobia, insult, meningiit, peavalu. Ajusurm (brain death, death by neurological criteria)
Aju kigi funktsioonide taasprdumatud kahjustused. Ajusurm jrgneb kliinilisele surmale. Vt kirjandusest death by neurological criteria; vt arefleksia, aju bioelektriline aktiivsus, vegetatiivne seisund. Ajutrauma (cerebral trauma, brain injury) Vt trauma nrvissteemis.
11
*
Ajutve refleksid (brain stem reflexes)
Vt kha-, neelu-, pupillirefleks. Ajuvatsakesed (cerebral ventricles)
Peaaju sees paiknevad smmeetrilised nsused, kus asub liikvorit tootev soonpimik. Eristatakse klgmisi, kolmandat ja neljandat vatsakest. Vatsakestes tsirkuleerib liikvor. Neuroloogia-neurokirurgia ajaloos on invasiivse uuringuna kasutatud vatsakeste titmist gaasiga (hapnik), kaasajal, tnu tomograafiale, seda valulikku protseduuri enam ei tehta. Vt soonpimik, liikvor, tomograafia. Ajuvedelik Vt liikvor. Akalkuulia (acalculia)
Arvutamisvimetus, vimetus sooritada lihtsaid aritmeetilisi tehteid; phjustatud juhtiva hemisfri vastava piirkonna (angular gyrus) kahjustusest; sageli lisandub afaasiale; vt afaasia. Akineesia (akinesia)
Liikumisvimetus ilma halvatuseta; liigutusvaegus, liikumisulatuse vhenemine; raskel juhul liigutuste puudumine; vt hpokineesia, Parkinsoni tbi. Akommodatsioon (accommodation)
Kohanemine, mugandumine muutunud tingimustega; silmamuna eesosas oleva ltse kohanemine (kumeruse muutumine) eesmrgiga saavutada silmaphjas (vrkkestas ehk reetinas) vimalikult selgete piirjoontega kujutis nii kaugele kui lhedale vaadates. Vt divergents, konvergents, pupillireaktsioon. Akson (axon)
Neuroni osa (jtke), mille kaudu impulsid (tegevuspotentsiaalid) raku kehast eemalduvad. Vt neuron, nrviimpulss, tegevuspotentsiaal; vrd dendriit. Aktsioonipotentsiaal Vt tegevuspotentsiaal. Aktsioonitreemor Vt treemor, tegevustreemor.
12
*
Akupunktuur (acupuncture)
Tehnika spetsiaalsete nelte viimiseks nn akupunktuuri punktidesse oletatavate meridiaanide peal. Tendusphiste uuringutega ei ole selliste meridiaanide ega nende umbes 500-1000st punktist koosneva ssteemi aluseid kunagi testatud. Orientaalse (Hiina jt maad) meditsiini kriitikata jrgijad rhutavad naha elektrilise takistuse erinevustele toetudes erilise (mittekontrollitava) energia liikumist sellistes meridiaanides. Arvestades akupunktuuriga seonduvaid rituaale on tema vhemalt platseebotugevusega efekt usutav. Akupunktuuri kasutatakse peamiselt mitmete valusndroomide leevendamisel. Samas on valu vaid mingi patoloogilise protsessi indikaator. Vimalik, et A-ga teatud piirkondade rritus mjutab lokaalseid valu biokeemilisi aluseid. Kirjanduses on kirjeldatud rohkelt akupunktuurist tingitud tsistusi. Vt platseebo, refleksoteraapia, valu; http://video.about.com/altmedicine/See-an-Acupuncture-Treatment.htm. Akuutne, kiline
ge, kiline, lhiajaline; sekundite, minutite vi mne tunniga tekkiv nhtus, smptom; tuleneb tavaliselt akuutsest ainevahetuse hirest. Vt ja vrd isheemia, krambid. Alaalia (alalia)
Kne puudumine vi arenematus vikelastel, tekib kas kortikaalse knekeskuse vi hleelundite kahjustuse korral enne knevime vljaarenemist; vrd afaasia, tserebraalparals lastel. Aleksia (alexia)
Lugemisvimetus ehk kirjutatud smbolite ratundmise hire; vahel vaid osa smbolite puhul; phjuseks tavaliselt kahjustus juhtiva (dominantse) ajupoolkera kukla-oimusagara ajukoores. Alfamotoneuron (alpha motor neuron)
Skeletilihastele kiiret infoliikumist vimaldavad pikad nrvikiud; vt motoneuron. Alkohol (alcohol)
Orgaanilise aine etanooli ehk etlalkoholi (C2H5OH) kibevljend; tekib ssivesikute krimise tulemusena. Meditsiinis kasutatakse rasvu lahustava toime tttu keha vlispinna puhastamiseks. Alkoholi lokaalne toime on analgeesiat/anesteesiat tekitav, retseptorites ja neuronites impulsi liikumist pidurdav, seega nrvissteemi depressant. Vt alkohoolne joove. Alkohoolne joove, toime
Suukaudsel tarvitamisel ilmneb esmalt alkoholi eufooriat tekitav, edasi ilmneb rahustav toime, sageli ka meeleolu alandav (depressiooni tekitav) vi hiriv (dsfooriat tekitav) toime.
13
Etlalkohol vikestes annustes aeglustab hingamise ja sdamesagedust, vhendab koordinatsioonivimekust. Suurte annuste korral esineb uinutav (somnogeenne) toime. Seega on alkohoolsel joobel erinevad staadiumid. Sage etlalkoholi tarvitamine viib sltuvuse tekkimiseni, sellele viitab tolerantsuse/taluvuse tus. Alkoholismi neuroloogilised avaldused on depressioon, neuriit, polneuropaatia, pshhoos. Orgaaniliste muutustena kirjeldatakse alkohoolikutel suuraju degeneratsiooni (nn alkohoolne entsefalopaatia). Alkohol mjutab kiki organssteeme, surmaphjused on traumad, maksatsirroos, pankreatiit jm. Vt depressioon, dsfooria, entsefalopaatia, eufooria, joove, neuriit, neuropaatia, polneuropaatia, sltuvus, toime nrvissteemile. Alumine motoneuron (lower motoneuron)
Vt perifeerne halvatus, vrd tsentraalne halvatus. Alzheimeri haigus (Alzheimer's disease)
Sagedane dementsuse phjus vanemaealistel, tingitud neuronite degeneratsioonist. Alzheimeri haiguse diagnoosimise puhul vajavad ka haige lhedased ausat selgitust haiguse kulu ja prognoosi osas. Vt kirjandusest: neuritic plaques and neurofibrillary tangles, neuron loss in the cerebral cortex; vt dementsus, neuron, seniilsus;
http://video.about.com/alzheimers/Alzheimer-s-Disease.htm.
Amiimia (amimia) Vt hpomiimia, kehakeel, maskngu. Amneesia (amnesia)
Mlulnk, mlukaotus; vormid: totaalne, retro-, anterograadne amneesia. Mlulnk tekib sellest perioodist, millal haige ei saa meelde jtta ehk talletada sndmusi, jrelikult ka siis, kui ta on teadvuseta ehk koomas. Phjustena nimetatakse ajutraumat, entsefaliiti, aga ka pshholoogilisi hireid. Sageli tidab haige mlulnka kompensatoorsete konfabulatsioonidega. Vt anterograadne amneesia, mluhired, trauma, entsefaliit, konfabulatsioon, Korsakovi sndroom; vrd amnestiline afaasia. Amnestiline afaasia (amnesic aphasia, nominal aphasia, anomia)
Vimetus meenutada ja nimetada vi ra tunda snu vi snahendeid, snaunustusega afaasia; tekib peamiselt kahjustuse tttu suuraju juhtivas poolkeras. Kuigi haige ei suuda ise elda, suudab ta korrata eldud sna. Vt afaasia. Analgeesia (analgesia)
Valutundlikkuse puudumine, valutus, muu tundlikkus on seejuures silinud. Vt analgeetikum, hpalgeesia, valu.
14
*
Analgeetikum (analgesic, analgetic)
Valuvaigisti, valutundlikkuse kadu phjustav aine. Kirjanduses tuntud kui painkiller (valutapja). Toime vib saabuda kesknrvissteemi vi perifeerse nrvissteemi vi valuretseptorite mjutamise kaudu. Tuntud preparaadid on paratsetamool, mittesteroidsed pletikuvastased ravimid (nonsteroidal anti-inflammatory drugs ehk NSAIDs), narkootikumid (morfiin), snteetilised narkootilised ained (tramadol). Valuvaigistav toime on ka muudel ainetel, mis nrvissteemis impulsi liikumist mjutavad (antikonvulsandid, antidepressandid jm). Paljudest valuvaigistitest vib tekkida sltuvus vi phjustavad nad ise valu. Analgeetilist toimet omavad ka mitmed sihiprased tegevused. Vt sltuvus, platseebo, toime nrvissteemile, http://video.about.com/firstaid/Choose-Pain-Medication.htm. Anesteesia (anesthesia, anaesthesia)
Tielik tundlikkuse puudumine, tuimus keha teatud piirkonnas vi kogu kehas, niteks ldnarkoosi puhul. Vt toime nrvissteemile. Aneursm (aneurysm, brain aneurysm, cerebral aneurysm)
Veresoone laiend, sageli kotikujuline (kotjas). Aneursmid on kaasasndinud vi on olemas eelsoodumus (nrk veresoone lihaskiht) nende tekkeks, niteks arteriaalse hpertensiooni kigus. Pildil on angiogramm ajuveresoontest, kus on nha suur titunud kotikujuline aneursm. Kik aneursmid ei lhke, mnikord on angiograafias leitud aneursm vaid juhuslik leid. Aneursme leitakse kigis vanusegruppides, kige rohkem vanuses 35 kuni 60 a, naistel esineb mnevrra rohkem kui meestel (3:2). Ameerika hendriikides arvatakse aneursme olevat umbes 6% elanikkonnast. Aneursmi lhkemise leelanud patsientidest pooltele jb psiv neuroloogiline leid. Vt insult, hemorraagia, angiograafia. Angiograafia (angiography)
Veresoonte rntgenkontrastuuring (arteriograafia); meditsiiniline tehnika veresoonte uuringuks: kontrastainega soone titmise kaudu soonte rntgenkiirtele nhtavaks tegemine (visualiseerimine). Vt aneursm, instrumentaalsed uurimismeetodid, verevarustus ajus. Anisokooria (anisocoria)
Pupillide ebavrdne suurus, nende asmmeetria. Kergesti avastatav smptom juba patsiendile otsa vaadates. Smptom viitab kas 1) pupilli reguleerivate nrvikiudude kahjustusele vi 2) pupilli suurust mjutavale medikamendile, mida on kasutatud
15
hes silmas, vi 3) silma ngemisteravuse olulisele langusele, mistttu pupill ei reageeri enam valgusele. Vt mioos, mdriaas, okulomotoorne, pupill. Anoksia (anoxia)
Hapnikupuudus; vrd isheemia, vt hpoksia. Anopsia (anopsia)
Ngemisvime puudumine vi vljalangemine, tavaliselt ngemisvlja mingis osas. Hemianopsia on ngemisvlja he poole vljalangemine. Anoreksia (anorexia)
Isupuudus, isutus. Sageli vahelduvad anoreksiahaigel nlgimise ja gimise perioodid. Tuntud on anorexia nervosa kui pshhiaatriline diagnoos peamiselt puberteediealistel isikutel. Anosmia (anosmia)
Haistmisvimetus. Vib olla tingitud retseptorite kahjustusest, seega niteks kroonilisest nohust vi millegi toksilisest toimest (mrgitus). Anosognoosia (anosognosia)
Vimetus oma kehaosa vi ka puuet/haigust ra tunda. Esimesena kirjeldas seda smptomit neuroloog Joseph Babinski (1914), hiljem on hepoolse ignoreerimise sndroomi kirjeldatud peamiselt mittedomineeriva ajupoolkera kiirusagara kahjustuse korral. Vt ignoreerimissndroom. Anterograadne amneesia (anterograde amnesia)
Edasihaarav mlulnk on mluhire vorm, mille puhul meeldejtmine (salvestumine) on hiritud alates teatud ajahetkest. AA pikemal kestmisel ei ole isik vimeline ksi elama, ise oma eluga hakkama saama. AA esinemist seostatakse peaaju svastruktuuride (hippokampus, amgdala) kahjustusega. Vt amneesia, elamistoimingud/igapevatoimingud, mlu, mluhired,
www.youtube.com/watch?v=xCyvzI2aVUo, www.youtube.com/watch?v=9BrCBq2FY_U.
ant(i)-
Millegi vastu, vastane, vastaspoolel asuv. Antidepressant (antidepressant, antidepressive agent)
Depressiooni ehk kurvameelsuse vastane aine, sh ravim. Vt alkohol, eufooria, sltuvus, toime nrvissteemile.
16
*
Antiepileptiline (antiepileptic)
Epilepsiavastane. Vt antikonvulsant, toime nrvissteemile. Antikoliinergiline toime, ravim, aine (anticholinergic)
Ravim, mis blokeerib vi vhendab mediaatori (neurotransmitteri) atsetlkoliini mju. Vt snaps, atsetlkoliin, masteenia, toime nrvissteemile. Antikonvulsant (anticonvulsant)
Aine, millel on antikonvulsiivne ehk krambivastane toime. Antikonvulsante tuleb kasutada paljude aastate jooksul, juhul kui nad on mratud epilepsia raviks. Mitmed antikonvulsandid suurendavad maksaensmide aktiivsust ja sellega vhendavad kontratseptiivsete (rasestumisvastaste) ravimite toimet. Osa antikonvulsiivseid aineid suurendavad snnidefektide tekkimise sagedust. Antikonvulsiivne (anticonvulsive)
Krambi-, epilepsiavastane toime vi ravim. Vt antikonvulsant, konvulsioon, epilepsia, toime nrvissteemile. Apalliline seisund, sndroom (apallic state, apallic syndrome)
Seisund, mis jrgneb pikaaegsele koomale, kui suuraju funktsioonid ei ole taastunud. Apalliline (otsetlkes ilma suurajuta) thendab inimesele iseloomulike suuraju, eriti selle ajukoore (korteksi) krgetasemeliste funktsioonide puudumist. Peamised phjused on lbipetud anoksia vi hpoksia, entsefaliit, raske ajutrauma, pikaaegsed mrgistused jm. Apalliline seisund vib kesta ndalaid ja kuid. Haige eluspsimine sltub tema ainevahetuse stabiilsena hoidmisest ja tekkinud tsistustest ning ravimisest. Vt anoksia, kooma, teadvusehired, vegetatiivne seisund. Vt kooma. Apnoe (apnea)
Vt uneapnoe Apopleksia (apoplexia cerebri)
Vananenud termin insuldi (nn ajurabandus) kohta, mis ei tpsusta, kas on tegemist hemorraagia vi infarktiga. Vt insult. Apraksia (apraxia)
Tegevusvimetus, peaaju kahjustatusest tulenev vimetus sooritada varemosatud sihipraseid liigutusi olukorras, kus ei ole pareesi, tundlikkuse- vi koordinatsioonihireid (ataksiat). Kahjustus on sageli kiirusagaras. Eristatakse 1) kujutluslik apraksia (ideational apraxia), siin puuduvad semantilised teadmised liigutuse mistest;
17
2) ideomotoorne apraksia (ideomotor apraxia), siin on sihiprase liigutuse ajastamise ja ruumilise organiseerimise hire; 3) konstruktsiooniline apraksia (constructional apraxia), siin on keerukate tegevuste organiseerimise raskus kahe- vi kolmedimensioonilises ruumis. Osalist liigutusvimetust nimetatakse dspraksiaks, nt oraalne dspraksia vljendub kneliigutuste sihipratus sooritamises (alaalia, afaasia ja dsartria). Vt Alzheimeri haigus, dementsus; vrd dspraksia. Arefleksia (areflexia)
Reflekside puudumine. Tavaliselt mistetakse reflekside all motoorseid vastusreaktsioone, see thendab perifeerse motoneuroni reageerivust rritajale. Arterioskleroos (arteriosclerosis)
Arterite seina paksenemise ja elastsuse vhenemisega kulgev haigus. Arvutamisvimetus Vt akalkuulia. Astaasia (astasia)
Seismisvimetus; esineb sageli hsteeria puhul; vt abaasia. Astereognoosia (astereognosis)
Tunnetusvimetus ehk taktiilne agnoosia, ruumitunnetuse hire kompimisel (katsumisel). Isik suudab suuliselt kirjeldada seda, mida ta neb, kuid ei suuda kompimisel eset kirjeldada. Sndroomi aluseks on suuraju kahjustus kiirusagaras (somatosensoorne korteks) srmede innervatsioonialal. Astrotstoom (astrocytoma)
Kige sagedamini esinev kesknrvissteemi kasvaja, areneb astrotstidest (astrocytes), mis on tugifunktsiooniga rakud nrvissteemis, korraldamaks neuronite ainevahetust. Vrd meningeoom. Ataksia (ataxia)
Asendi silitamise vi liigutuste koordinatsiooni vimetus, peamiselt kahjustuse tttu vikeaju- ehk tserebellaarssteemis vi ka seljaajus; igapevaseid elamistoiminguid oluliselt hiriv tegur. Vt tserebellum, tserebellaarne. Atetoos (athetosis) Ekstrapramidaalssteemi kahjustusest tingitud jsemete distaalosade (srmede, varvaste) tahtmatud aeglased kramplikud vnlevad (usjad) liigutused. Atetooside peamised phjused on prilikku tpi haigused, kahjustused loote- vi snniperioodil ning ravimite krvaltoimed. Vrd korea; vt ekstrapramidaalssteem, hperkinees.
18
*
Atoonia (atony)
Lihaste toonuse puudumine, ltvus; vrd atroofia, hpotoonia. Atroofia (atrophy)
Khetus; rakkude, kudede ja organite mahu vhenemine. Lihastel on atroofia tingitud peamiselt perifeerse motoneuroni kahjustusest, aga ka inaktiviteedist, niteks lahastatud jseme lihastel. Atroofilise vi hpotroofilise lihaskonnaga isikul vib kergemini kui teistel tekkida llisamba vajalikus asendis hoidmise raskendatus, seega tekib kergemini ka nimmevalu. Vt degeneratsioon, nimmevalu, perifeerne nrvissteem, vananemine; vrd atoonia. Atsetlkoliin (acetylcholine)
Mediaator (neurotransmitter), mis talitleb lihaste td kontrollivates nrvides, vegetatiivses nrvissteemis ja ajus. Niteks atsetlkoliini vahendusel aktiviseerub prast ski seedeelundite t; ajus on tal osa mitmetes funktsioonides: mlu ja thelepanu, lihastoonuse kontroll ja koordinatsioon. Atsetlkoliini lagundaja, seega toime vhendaja ja blokeerija, on ferment koliinesteraas. Vt mediaator, toime nrvissteemile. Aura (aura)
Aegunud termin, mis thistas haigushoo algusnhtusid (niteks virvendus silme ees vi maitse- vi lhnatundlikkuse muutus) kas migreeni (vib olla phjustatud veresoonte lhiaegsest ahenemisest) vi epilepsia korral; olemuselt ajutegevuse lokaalne hire, mis thistab haigushoo kivitumist. Autism (autism)
Autism on endassesulgumus (E), mille korral eemaldutakse inimsuhetest ning eemaldumist korvatakse oma fantaasiamaailmaga. E tunnuseteks on kindlad kitumismustrid, sundkitumine, prsitud vime nii verbaalselt ja emotsionaalselt suhelda kui ka sotsiaalselt lvida. E-se phjuseid ei ole vlja selgitatud, oletatavasti on hire aluseks geneetiliste ja keskkondlike tegurite koosmju. E on diagnoositav varases lapseeas. E ehk Kanneri sndroom saadab inimest kogu elu. Vimalik, et verbaalse kne peetust pab autistlik laps kompenseerida mitteverbaalse osaga; samas vltides silmsidet. Automatism (automatism)
Mehhaaniline, niliselt sihiprane ja loomulik tegevus (niteks riiete silumine, huulte limpsimine, hlitsemine vi muu), mis esineb komplekssete (pshhomotoorsete-) epilepsiahoogude puhul. Seega on teadvustamata, tahtevastane ja isiku soovist sltumatu. Automatism pshilise haiguse (nt skisofreenia) puhul on teistsuguse tekkemehhanismiga. Vt epilepsia, traumaatiline automatism.
19
*
Autonoomne nrvissteem, ANS (autonomic nervous system)
Organismi funktsionaalset aktiivsust reguleeriv nrvissteemi rgne osa, korraldab siseorganite talitlust ja sisekeskkonna seisundit (homeostaasi), sltumata isiku tahtest. Autonoomne ehk isetoimiv ehk vegetatiivne nrvissteem jaguneb smpaatiliseks ja parasmpaatiliseks osaks. Kogu veresoonte ja siseorganite motoorika, nrmete regulatsioon, sdame t, samuti ka silmas pupilli ja paljud muud reaktsioonid toimuvad autonoomsete kiudude kontrolli all. Lihased kui titevorganid saavad troofika ja vereringe jaoks vajalikke impulsse ANS-st. Vt polgraaf, pierefleks. Autostereogramm (autostereogram)
Arvutigraafika abil loodud kahemtmeline kujund, mida aju tlgendab kui kolmemtmelist (kolmedimensioonilist, 3D) objekti. Vt stereoskoopiline ngemine. Babinski smptom (Babinski response)
Suure varba patoloogiline sirutus, mis avaldub esimese ehk tsentraalse motoneuroni kahjustuse korral, kui rritada tallaalust piirkonda. Tervel inimesel tekib sellise rrituse korral varvaste painutus. Smptomi esinemine prast esimest eluaastat viitab tsentraalset tpi kahjustusele, tpsemalt tsentraalse neuroni ehk pramidaaltrakti kahjustusele. Vt pramidaaltrakt; vaata ka kirjandusest: corticospinal tract, upgoing toe, plantar response. Balinti sndroom (Balint's syndrome)
Eesktt ngemishiretena avalduv kahepoolne kiiru- ja oimusagara juhteteede kahjustuse sndroom, kus esplaanil on optiline ataksia (ke ja silmaliigutuste koordineerimatus), simultanagnoosia (vimetus tajuda le he objekti korraga, isegi kui objektid on lhestikku), okulomotoorne apraksia (vimetus teadlikult juhtida silma liigutusi/ ngemise fikseerimist uude asukohta). Vliselt on nhtavad nstagmid. Vt agnoosia, apraksia, ataksia. Vt www.medscape.com/viewarticle/410860_5. Basaalganglionid (basal ganglia)
Hallaine tuumad, mis asuvad peaaju poolkerade sgavuses, keskosas. Kik nad on olulised motoorikas, nende kahjustuse korral (Parkinsoni tve tekkes) esinevad lihastoonuse muutused, hperkineesid, treemor. Vrkeelsed terminid on putamen, caudate, globus
20
pallidus ning substantia nigra (putamen ja sabatuum koos moodustavad striatumi ehk
juttkeha). Vt ekstrapramidaalssteem, mediaator, motoorika; vt ka animatsiooni motoorikast http://mediabyran.kib.ki.se/projects/cns2/atlas/basal_ganglia.html). Belli halvatus (Bell's palsy)
Vt nonrvi halvatus, kraniaalnrvid. Bilateraalne (bilateral)
Kahepoolne, mlemapoolne. Terminit saab kasutada kahepoolsete organite vi kehaosade puhul, niteks bilateraalne nohalvatus, bilateraalne kuulmise langus. Vastand on unilateraalne. Vrd ipsilateraalne, kontralateraalne. Bioenergeetika (bioenergetics)
Mittetendusphine teooria protseduuride/menetluste kohta, mis pidavat mjutama organismi. B vajab aktiivset uskumist B-protseduuride/menetluste efektiivsusesse, see vib esile kutsuda isiku enesetundes olulisi muutusi, sh ldvestustunde. Ei ole teaduslikku ega muud testust, et bioenergeetikaks nimetatud tegevused oleksid efektiivsed orgaaniliste haiguste ravis. Vt homeopaatia, platseebo, pshhoteraapia, tendusphisus. Borrelioos (borreliosis)
Haigus, mida levitavad puugid alglooma borreelia (spiroheet Borrelia burgdorfer) edasiandmisega. Haigusel on ka teine tuntud nimi: Lymei tbi. Lisaks liigesekahjustusele esineb ka nrvissteemi kahjustusi (neuriidid, meningoentsefaliit). Nakkusekandja on vsapuuk, kes ise ei ole haige, aga kannab haigust inimeseni nakatunud nrilistelt, mnikord ka lindudelt. Samad puugid vivad olla ka teise nrvissteemi kahjustava nakkuse puukentsefaliidi - edasikandjaks. Puugi hammustuse vliseks tunnuseks on tavaliselt punetus, mnikord on puuk leitav ka hammustuskohalt. Vt neuriit, entsefaliit, puukentsefaliit; http://video.about.com/infectiousdiseases/LymeDisease.htm. Bradfreenia (bradyphrenia)
Mtlemisaeglus; esineb niteks Parkinsoni tve korral, ka pshhiaatrias kasutatavate ravimite krvaltoimena. Vt bradkineesia, hpokineesia, Parkinsoni tbi, toime nrvissteemile. Bradkineesia (bradykinesia)
Liigutuste aeglus; ks peamisi smptomid Parkinsoni tve korral, esineb ka antipshhootiliste ravimite krvaltoimena. Aeglustunud on nii liigutuste alustamine (startimine) kui ka sooritamine.
21
*
Broca
Vt motoorne afaasia, motoorne korteks. Bulbaarne (bulbar)
Ajutve alumist, nn bulbaarset osa ehk piklikaju hlmav; see viitab perifeerse motoneuroni kahjustusele, seega perifeersele halvatusele. Bulbaarsed smptomid on tavaliselt eluohtlikud, kuna hirunud on bulbaarsed eluks vajalikud refleksid (neelu-, khimisrefleks jm). Vt refleks, neelurefleks. Bulbaarparals (bulbar palsy)
Ajutve alumisest osast vljuvate nrvide (VII - XII) vi nende tuumade kahjustusest tingitud halvatus, mida iseloomustavad neelamise, artikuleerimise, khimise jm hired. Iseloomulik on ka lihaste troofika langus (hpotroofia) vi puudumine (atroofia), vastavate reflekside alanemine vi puudumine. Sageli on bulbaarparals progresseeruv sndroom, phjuseks on erinevad haigused. Bulbaarparals on eluohtlik sndroom. Vt bulbaarne, dsfaagia, VIIXII kraniaalnrv, neelurefleks; vrd pseudobulbaarparals. Capgrasi sndroom (Capgras syndrome, Capgras delusion)
Prantsuse pshhiaatri Jean Marie Joseph Capgrasi nime kandev inimese (no) ratundmise hire (agnoosia), mis tekib parema ajupoolkera erinevate piirkondade orgaanilistel phjustel nagu ajutrauma, degeneratsiooni, insuldi, mrgistuse, entsefaliidi (kik kokku 1/3 juhtudest) vi kroonilise pshhoosi korral (2/3 juhtudest). Haige vib enda peegelpilti vi tuttavat inimest mitte ra tunda, eldes, et tuttav on asendatud vra isikuga (petturiga). Vt agnoosia. Daltonism (daltonism) Vt vrvipimedus.
dj vu
Tundmus, et seda sndmust on juba varem lbi elatud. Selline elamus tekitab isikul arvamuse oma vimest tulevikku ennustada. See tunne esineb sageli, kuid mitte alati epilepsia algnhuna (aura), samuti mnede ravimite tarvitamisel. Dj vuna ksitletakse ka igapevaselt unustatud mlestuste meenumist. Degeneratsioon (degeneration)
Mandumine, mandumus, (rakkude ja kudede) vrastus. Neuronite mandumine suurajus on tuntud Alzheimeri ja teiste haiguste korral. Krvalolev suuraju pilt visualiseerivast uuringust (kompuutertomograafia) nitab oluliselt laienenud klgvatsaksesi ja suurenenud liikvoriruume ka ajukumerustel. Vt kompuutertomograafia, neuron; vrd regeneratsioon.
22
*
Degradatsioon (degradation).
Langus, mingi omaduse psiv halvenemine, lagunemine, hendi lhustumine lihtsamateks osadeks, kvaliteedi taseme langus. Dekuubitus (decubitus) Vt lamatis. Deliirium (delirium)
Pshikahire, mida iseloomustab isiku desorienteeritus ajas ja kohas, teadvuse selguse muutused, hirm, rahutus, tajuhired ja millel on tavalised toksilised vi ainevahetuslikud phjused vi mida phjustab pletik (entsefaliit). Mnikord jb deliiriumist ka osaline vi tielik mluhire. Seisundi hindamiseks on vajalik jlgida pshikahire muutumist. Vt Korsakovi sndroom. Dementsus (dementia)
Ndrameelsus (lad: mistuse puudumine). Intellektuaalsete vimete svenev langus, mida iseloomustab peamiselt mlu, analsi- ja otsustusvime ning teiste intellektuaalsete vimete langus ja mis hirib isiku igapevast toimetulekut. Dementsusel on sageli alguses esiplaanil mluhired, mluhired ksi ei thenda aga dementsust. Risk dementsuse tekkeks suureneb vananedes, samuti perekonnas esineva Alzheimeri vi muu degeneratiivse haiguse olemasolu puhul. Dementsust tuleb eristada pseudodementsusest, mis esineb niteks depressiooni ehk kurvameelsuse korral. Dementsuse kui sndroomi phjuseks vib olla neuronite degeneratsioon (niteks Alzheimeri haigus), ajukoe koldelised kahjustused (insuldid, ajukasvaja, ajutrauma, infektsioonid), pikaaegselt tusnud koljusisene rhk (normal pressure hydrocephalus), pikaaegsed ldised ainevahetuse hired. Korduvatest ajutraumadest tingitud intellektuaalsete vimete langus on tuntud professionaalsetel poksijatel kroonilise traumaatilise ajukahjustusena (dementia pugilistica). Dementsus phjustab elamistoimingute/igapevategevuste raskendatust, avaldudes apraksia, agnoosia jm smptomitena. Vanemaealistel jb dementsus sageli diagnoosimata, lhedased kohanevad aeglaselt sveneva vaimse puudega. Vt Alzheimeri haigus, depressioon, insult. Demelinisatsioon (demyelinization)
Nrvikiude mbritseva meliinkesta kahjustumine ja lagunemine, mille tulemuseks on nrviimpulsside liikumise hirumine. Demelinisatsiooni phjused on tavaliselt pletik, antikehade toime vi toksilised mjutused. Vt meliin, polskleroos, neuriit, kolmiknrvineuralgia. Dendriit (dendrite)
Oksisjtke, neuroni keha suunas infot ehk impulsse toov nrvijtke; vt neuron; vrd akson.
23
*
Dentofoobia (dentophobia)
Hirm, mis on seotud hammastega, hambavalu, hambaarsti juurde mineku ja hammaste ravimisega. Vt foobia, kolmiknrvineuralgia, valu. Depressioon (depression)
Kurvameelsus, psiv meeleolulangus. Depressiooni vlised tunnused on kehahoiaku, miimika, hle tugevuse jm muutused, aga ka isu vhenemine ja sellest tulenev kehakaalu langus, unehired, ldine huvide ja rmutunde vhenemine, suitsiidimtted. Maskeeritud (peidetud ehk larveeritud) depressiooniga isiku meeleolu langus ei ole tavaliselt mrgatav, vliselt on ta isegi rmsameelne. Peidusolev kurvameelsus vib olla suitsiidi aluseks. Depressiooniga kaasuvad sageli unehired. Vt antidepressant, dementsus, eufooria, miimika, toime nrvissteemile, unehired/unetus, vt snaps - http://video.about.com/depression/Depression.htm. Dermatoom (dermatome)
Tundlikkuse ala (sensoorne segment) kehal ja jsemetel, tulenevalt inimese kui selgroogse arengust. Jsemel paiknevad dermatoomid piki jset, kehatvel on samasugused alad risti kehatvega. Mitmete haiguste puhul esineb dermatoomil valu vi muu tundlikkuse liigi vi kigi tundlikkuse liikide muutus. Tavaliselt kiirguvad valud piki dermatoomi. Niteks nimmeristluu radikulopaatia puhul ulatub kiirguv valu seljast kuni mne varbani, samal alal on ka tundlikkuse muutus. Vt hpalgeesia, hperalgeesia, radikulopaatia. di-
Kaks, kahe-. Dipleegia (diplegia)
Vt parapleegia. Diploopia (diplopia)
Kaheli- ehk topeltngemine, mille korral silmamunade koordineeritud liikumise hire tttu tekib mlemast silmast saadav eraldi kujutis. Nrvihaigustel esineb kahelingemine vaid kahe silmaga vaatamisel (binokulaarne diploopia), he silma sulgemisel liigne kujutis kaob. Silma enda (lts vm komponent) kahjustuse korral (nt katarakt) on vimalik he silma topeltngemine ehk monokulaarne diploopia. Lisaks on kaebus diploopiale tuntud ka ravimite ledoseerimise vi muude intoksikatsioonide (niteks
24
alkohoolne joove), lihashaiguste, aga ka silmakoopa trauma korral. Vrd strabism, vt kraniaalnrvid; www.strabismus.org/double_vision.html. Distaalne (distal)
Kehatvest eemal paiknev. Niteks on srmed knarliigesest distaalsemad. Vrd proksimaalne. Divergents (divergence)
Hargnemine (nrvijuhteteed vm); silmamunade oimupiirkonna suunas prdumine (nt divergeeruv strabism ehk lahknev kritus). Vt konvergents. Domineeriv poolkera (hemispheric dominance) Vt juhtiv poolkera. DOPA
Aminohappe dihdroksfenlalaniini lhendatud nimetus. Esineb kahel kujul: L- ja Dvormis. Looduses esineb ainult L-vorm ehk levodopa, millest nrvissteemis tekib mediaator ehk virgatsaine dopamiin. Dopamiin osaleb kesknrvissteemis paljude erinevate funktsioonide toimimises, tema vhesust seostatakse depressiooniga ja liigsust mitmete pshhootiliste nhtustega. Vt toime nrvissteemile. Dopamiin Vt DOPA. Dorsaalne (dorsal)
Tagumine, selgmine. Vrd ventraalne. Ds- (dys-)
Millegi hire vi hirumine, rike, raskendatus, puudulikkus; hiret thistavate snade eesliide. Vrd a-. Dsartria (dysarthria)
Hldamishire, defektne artikuleerimine, tuleneb kas tsentraalse vi perifeerse motoneuroni kahjustusest vi nende koordinatsiooni hirumisest; see viib huulte, keele ja kurgu piirkonna lihaste koost hireni. Artikulatsiooni hirumise sagedased phjused on bulbaarparals, pseudobulbaarparals, vikeaju kahjustusest tingitud ataksia ning hper- vi hpokinees. Vrd afaasia, knehire; vt bulbaarparals, pseudobulbaarparals, polskleroos, Parkinsoni tbi.
25
*
Dsesteesia (dysesthesia)
Vrtundlikkus, vraisting; sagedamini puuteaistingu vrtunnetus. Dsfaagia (dysphagia)
Neelamishire, -raskus; vt bulbaarne, neelurefleks, bulbaarparals, pseudobulbaarparals. Dsfaasia (dysphasia)
Snonm eestikeelses terminoloogias kasutatava miste afaasia kohta; osaline vi ka tielik rkimishire. Vt afaasia. Dsfooria (dysphoria)
Meeleolu hiritus, emotsionaalse ja vaimse dskomfordi tundmine; vib esineda nii hpoglkeemia kui ka psivamate pshikahiretel (depressioon, bipolaarsed hired jt) korral. Vrd eufooria. Dsleksia (dyslexia)
Vaeglugemine, lugemisvime langus, lugemispuue, vimetus aru saada loetust, lugemisel tehakse rohkesti vigu ja kirjalikku teksti ei suudeta tielikult mista. Vt knehired. Dspraksia (dyspraxia)
Sihipraste liigutuste sooritamise oskuse hirumine, avaldub rutiinsete tegevuste hirena kimisel, tasakaaluhoidmist nudval tegevusel (tantsimine, jalgrattasit), kte koosthirena (nt riietumine, kirjutamine), pilgu fikseerimise hirena, rkimise hirena jm. Vt apraksia ehk tegevusoskusetus, -vimetus,. Dssomnia (dyssomnia)
Vt unehired/unetus. Dstoonia (dystonia, dysthonia)
Lihaste vi lihasgruppide toonuse ebahtlane muutus. Tegemist on kestva tahtmatu spasmiga, mis on phjustatud peamiselt suuraju kahjustusest suuraju svastruktuurides asuvas ekstrapramidaalssteemis (basaalganglionides). Vt kirjutuskramp, kverkaelsus. Eelnht (prodrome)
Haiguse genemisele vi avaldumisele eelnev seisund, smptom; niteks mni tund kuni pev enne migreeni avalduvad pshholoogilised, neuroloogilised vi muud smptomid. Mnikord nimetatakse eelnhte ka konkreetse sndroomi nimetusega (premenstruaalne sndroom jm). igem on eelnhtusid kirjeldada haiguse avaldumise lahutamatute esmasmptomitena. Vt skotoom.
26
*
Eferentne (efferent)
Motoorne tee KNS-ist perifeerse motoneuronini vi lpporganini. Vt refleks. Ehholaalia (echolalia)
Mittekontrollitav kuuldud snade vi fraaside kohene kordamine, vib esineda afaasiate he komponendina, pshhootilistel seisundite korral; esineb ka vikelastel knelemappimise perioodil, omamata haiguslikku thendust. Vt afaasia. Eklampsia (eclampsia)
Raseda kramptbi; tsistusena rasedustoksikoosi korral tekkiv liraske seisund, mida iseloomustavad korduvad epileptilised hood, teadvuse hired jm. Vt epilepsia. Eksoftalm (exophtalmia)
Punnsilmsus, silmamuna vljapunnitumine. Vrd enoftalm. Ekstrapramidaalssteem (EPS) (extrapyramidal system)
Mittepramidaalssteem; nrvirakkude ja neid hendavate motoorsete juhteteede ssteem nrvissteemis vljaspool pramidaalssteemi. EPS liidab htselt toimivaks ssteemiks basaalganglionid (ajutuumad), suuraju koore, vikeaju, taalamuse, retikulaarformatsiooni ja seljaaju. EPS osaleb reflektoorsete liigutuste teostumisel, nagu tasakaalu silitamine ja knd, ning liigutuste sujuvuse ja lihastoonuse tagamisel. Nagu ka mitmed teised ssteemid, nii ei anna ka EPS normaalsel funktsioneerimisel enda olemasolust eriti mrku, patoloogia puhul on aga paljud funktsioonid hiritud. EPS-i kahjustused avalduvad treemori, korea, atetooside, akineesia, bradkineesia jm hiretena, tuntuim kahjustus on Parkinsoni tbi (vt). Elamistoimingud (activities of daily living, ADL)
enduses kasutatav miste 12 toimingu (suhtlemine, turvalise keskkonna silitamine, hingamine, smine/joomine, eritamine, isiklik puhtus ja riietumine, fsiline aktiivsus, ttamine ja mngimine, kehatemperatuuri kontroll, seksuaalsuse vljendamine, magamine, suremine) kohta, on analoogne mistega igapevategevused elamise mudelil phinev endusmudel Roper-Logan-Tierney jrgi. (vt kirjanduses Roper, Logan, Tierney endusmudel). E-tomingutena tuuakse vlja nn aktuaalsed probleemid (momendil eksisteerivad) ja potentsiaalsed probleemid (need, mis vivad tekkida, tsistused).
27
Enamik neuroloogilisi haigusi ja haigustunnuseid mjutavad elamistoiminguid, hirides toimetulekut enda ja enesehoolduse (nt riietumine, smine, jalutamine, pesemine, tualeti kasutamine jm), kodutde ja vaba aja veetmisega. Elamistoimingute kergendamiseks kasutatakse abivahendeid/tarvikuid. Vrd igapevategevused (tegevusteraapia thenduses). Elektroentsefalograafia, EEG (electroencephalography)
Aju biovoolude uuring, ABA-suse registreerimine. EEG abil teostatav uuring vimaldab eristada ajubiovoolude normaalset sagedust aeglasemast vi kiiremast sagedusest, jlgida EEG lainete amplituudi muutusi jm. Uuringu kigus asetatakse elektroodid skalbile. Biovoolude muutuste vaatlemine on vimalik lisaks paberkandjale ka digitaalsel kujul, mis vimaldab simuleerida aju aktiivsuse 3D (ruumilisi) muutusi. Vt epilepsia, epileptiline aktiivsus, konvulsioon, skalp. Elektromograafia, EMG (electromyography)
Uuring lihaste biovoolude registreerimiseks. EMG mdab lihaste spontaanset elektrilist aktiivsust ja lihaste vastusreaktsiooni mingile stiimulile, niteks elektrilisele rritajale. Uuringu kigus vib kasutada pindmisi (vheinformatiivne) vi lihasesiseseid elektroode - siis on tegemist invasiivse uuringuga. Puhkavas lihases ei peaks elektrilist aktiivsust olema, see ilmneb aga lihaskontraktsioonil. Uuring on eriti sobilik lihashaiguste, snapsihaiguste ja perifeersete nrvide kahjustuse eristamisel. Samuti aitab EMG kaasa antagonistlike lihasgruppide (painutajad-sirutajad) vahelise tasakaalu hire selgitamisele, mis on oluline kesknrvissteemist tulevate mjude hindamisel (tsentraalset tpi halvatus, ekstarpramidaalssteemi kahjustus). Vt instrumentaalsed uuringud neuroloogias. Embol (embolus)
Siirdtopis, veresoontes verevooluga liikuv ja veresoonte kitsas kohas peatuv tahke, vedel vi gaasiline topis. Sageli vib embol lhtuda sdameklappidelt ning juda verevooluga ajuveresoonteni, kus ta phjustab arteri sulgumise tttu isheemia (vt isheemia, verevarustus ajus). Endorfiin (endorphins, endogenous morphine)
Endogeenne (sisemise pritoluga, ajus toodetav) polpeptiid, sarnane morfiinile, mis mjutab valutunnet, kutsub esile rahuldustunde. Vt sltuvus. Enoftalm (enophthalmos) silmamuna paiknemine harilikust sgavamal silmakoopas. Vrd
Silmasissevaje; eksoftalm.
28
*
Entsefaliit (encephalitis)
Peaajupletik, tingitud peamiselt viirusest (herpes-, leetri, mumpsi, tuuleruge-, punetiseviirus jt) vi bakteritest (diplokokid jt) vi nende poolt mjutatud reaktsioonidest organismis (immuunssteemi vastupanu langusel HIV-nakkuse, mononukleoosi, sfilise puhul jt). Kui eelmised entsefaliidid ei ole rahoitavad, siis puukentsefaliiti saab vaktsineerimisega vltida. Sagedasemad smptomid on peavalu, palavik, teadvusehired kuni koomani, epileptiline sndroom, hperkineesid jm. Kahjustus vib olla nii hall- kui valgeaines vi ka isoleeritult ainult valgeaines, niteks polskleroosi korral. Lbipdemise jrgselt jvad tavaliselt psismptomid. Entsefaliidi diagnoosimisel on esiplaanil infektsiooni ldnitajate selgitamine, liikvori- ja vereanalsid. Vt hallaine, liikvor, lumbaalpunktsioon, polskleroos, puukentsefaliit, tsistus, valgeaine. Entsefalomeliit (encephalomyelitis)
Pletik pea- ja seljaajus. Entsefalopaatia (encephalopathy)
Ajuhaiguse ldmiste orgaanilist vi talituslikku tpi psivate kahjustuste korral. Entsefalopaatia on selgete piirideta kahjustus, tingitud peamiselt ainevahetushiretest (suhkurtbi, maksapuudulikkus, sh maksatsirroos, reesuskonflikti jrgselt vastsndinul, neerupuudulikkusest jkainete kuhjumine veres, vitamiin B1 ehk tiamiini puudusest alkohoolikul), mrgistusest (etl- vi metlalkohol, ravimite ledoseerimine), hapnikuvaegusest ehk hpoksiast (sdame seiskumine, lmbumine nt snnitusel, uppumisel, poomisel), korduvatest ajutraumadest (nt poksijatel), ajukasvajast vi verevalandusest tingitud koljusisese rhu tusust jm. Vt hpoksia. Enurees (urinary incontinence)
Kusepidamatus. Vt ine enurees. Epilepsia (epilepsy)
ldmiste kroonilise poletioloogilise (palju erinevaid phjusi) haiguse kohta. Seda iseloomustavad korduvad ja tavaliselt mitteprovotseeritud epileptilised hood, kus isik ei saa ennast kontrollida ja mis ei olene tema soovist. Tuntumad on teadvuse kaotusega hood. Vt epilepsia, epileptiline aktiivsus, E-hoog, konvulsioon, krambid, toime nrvissteemile; http://video.about.com/pediatrics/Epilepsy.htm;
www.youtube.com/watch?v=nV40H_g-NJo. www.youtube.com/watch?v=OK1Jr-h5vlA.
Epilepsia, generaliseerunud (generalized seizure)
Epileptiline krambihoog, mis mjutab mlemat ajupoolkera heaegselt, ja phjustab juba hoo alguses teadvusetuse.
29
*
Epileptiline aktiivsus (epileptic activity)
lisuur (lemrane) aju bioelektriline aktiivsus, mis tavaliselt levib lhtekohast likiiresti edasi ja laieneb le kogu poolkera (generaliseerub). Pildil on nhtavad krged teravad lained (spike), mis esinevad samaaegselt mitmes vi kigis llitustes. Tegemist on patoloogiliste laengute laieneva levikuga, generaliseerumisega. Vt epilepsia, EEG, toime nrvissteemile. Epileptiline hoog (epileptic fit)
Parokssmaalne, stereotpne (hesugune) teadvuse, kitumise, motoorsete funktsioonide, tundlikkuse- vi tunnetushire, mis vib avalduda ksikult vi mis tahes kombinatsioonis ja mille phjuseks on peaaju neuronite bioelektrilise talitluse hire. Vt epilepsia. Epileptiline staatus, seisund (epileptic status, status epilepticus) Olukord, mida iseloomustavad korduvad vi kestvad epileptilised hood, ning hoogude vahel ei toimu neuroloogiliste funktsioonide taastumist; epileptiline aktiivsus kestab vhemalt 30 minutit. Epileptiline staatuse esinemine on vlise sekkumise kohustuslikuks nidustuseks: tuleb kasutada antikonvulsante parenteraalselt, ka rektaalselt, vajaduse korral juhitavat ventilatsiooni ja morelaksante. Oluline on ldseisundi pidev hindamine. Lastel on sageli seisundi phjuseks palavikuline haigus, samuti varem mratud raviskeemi rikkumine. Vt epilepsia. Epileptiline sndroom (epileptic syndrome)
On east sltuva algusega, kindla hoo tbi, EEG leiu ja phjusega epilepsia; sageli indiviidispetsiifiline. Alati on oluline kirjeldada, mis olid esmased smptomid, mis juhtus edasi, kui kaua smptomid kestsid. Vt epilepsia. Ergonoomika (ergonomics)
Teadus inimesele kige soodsamatest tegevusviisidest, -vahenditest ja keskkonnast. E tegeleb tervist sstva tkeskkonna loomisega (silmade koormus, keha asend istumisel, seismisel, liigutustel, liigutuste vhene koormavus, sundasendi ebasoodsa mju
30
vhendamine) ja on suunatud tvahendite ja tingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele. http://video.about.com/ergonomics/Ergonomics-at-Work.htm. Esilekutsutud potentsiaalid (evoked potentials)
Nrvissteemi elektriliste vastusreaktsioonide registreerimine prast spetsiifiliste sensoorsete teede stimuleerimist (ngemine, kuulmine jm). On oluline meeleelundite ja nrvissteemi funktsioonide uurimisel. Vt refleks, instrumentaalsed uuringud neuroloogias. Essentsiaalne treemor (essential tremor)
Asendi- ja tegevustreemor (vrin), mis esineb ktes, peas ja harvem teistes kehaosades; vahel kaasneb hle vrin. Sageli perekondlik, mistttu nimetatakse ka perekondlikuks treemoriks, vanurite puhul - seniilseks treemoriks. Eufooria (euphoria)
Meeleolu krgenemine, psiv heaolu- ja lbutunne (rmutunne), tunne, et ei karda midagi. Eufooria puhul on vhenenud kriitikameel ja olukorra hindamise adekvaatsus. Eufooria vib olla normaalse meeleolu phjendatud krgenemine, aga ka haiguslik vi erinevate vahendite (ravimid, alkohol, pshhostimulant) abil tekitatud. Eufooriat phjustavad mitmed sgiisu prssivad ja sellega kehakaalu alandavad ravimid. Psiv eufooria ei ole normaalne; ajutine eufooria on elu normaalne koostisosa, selline inimene on naeratav ja erksa hoiakuga. Noorukieas on meeleolu reeglina rmsameelne. Kui noored on hiritud meeleolu alanemisest, siis vivad nad otsida euforiseerivaid vahendeid (nt alkohol, amfetamiin, heroiin). Noorukitele pakutavad esmased sltuvusttekitavad ained (koolipeo ecstasy ehk metleendioksmetamfetamiin) on euforiseerivad, ka nende tablettide kujundus on lbu (fun) tekitav. Sage euforiseerivate ainete kasutamine tekitab sltuvust, mis avaldub eesktt meeleolu kikumisena, ka depressioonina. Turunduses, klienditeeninduses mjuvad eufoorilised lbusad kujundid reeglina ostule meelitavalt. Vrd depressioon; vt miimika, sltuvus, toime nrvissteemile. Febriilsed krambid (febrile seizure, febrile convulsion, fever fit) Kehatemperatuuri tusuga kaasnevad epileptilised avaldused, peamiselt vikelastel. Vt epilepsia. Fibromalgia (fibromyalgia)
Ulatuslik toesevalu le kogu keha. Healoomuline, ei phjusta invaliidsust, on sage seljajm valude phjus. Sageli seondub emotsionaalse lepinge, revuse, rahutusega. Vrd nimmeradikuliit.
31
*
Fluktuatsioonid ehk on-off nhud
Parkinsoni tve kestva levodopaga ravi korral krvaltoimena ilmnev pevane haigusnhtude muutumine. Nimetus on-off (sisse-vlja) on tuletatud inglise keelest ja thistab haige seisundit, kus ta oleks justkui sisse llitatud vi vlja llitatud. Seejuures onfaasi ajal ilmnev smptomaatika on suhteliselt vhene, erinevalt off-faasist, kui haigus ilmneb vga selgepiiriliselt. Foobia (phobia)
Hirm, haiguslik kartus, talumatus vi revus millegi ees vi suhtes, samuti hirmutunne sellest asjast/olukorrast rkides, sellele meldes. Vt dentofoobia, fotofoobia. Fotofoobia (photophobia)
Valguskartus, -talumatus; sageli kaasneb valu silmade piirkonnas; esineb ajukelmete rritusnhtude, migreeni, ngemisnrvi ning silmamuna kahjustuste puhul. Selline patsient eelistab olla hmaras ruumis. Vt ajukelmete rritusnhud, foobia, migreen. Fotosensitiivne epilepsia (photosensitive epilepsy)
Epileptiliste hoogude teke vahelduva valgusrrituse peale (valgusfoor, trammis-rongis mduvad kujundid, vana kineskoobiga televiisor, diskosaalis proektorid, arvutiekraan 50Hz ekraaniga, virvendav pevavalguslamp jm). Vt epilepsia, konvulsioon, krambid. Funktsioon (function)
Talitlus, tegevus, lesanne, kohustus, t, amet, roll jm, mille sooritamist toetavad fsilised ja pshholoogilised komponendid; suutlikkus kasutada tegevusvalmidust/ tegevuseeldusi, et sooritada lesannet (task), tegevust (activity) vi olla tegevusest hivatud (occupation). Funktsionaalne (functional)
Talitluslik; haigus vi smptom mitteorgaanilisel alusel. Funktsionaalne vime (functional ability)
Vime oma tegevusi planeerida, organiseerida ja sooritada. heaegselt kasutatavad vimed on: 1) fsilised vimed (kndimine, haaramine, asjade kandmine jm), 2) kognitiivsed vimed (planeerimine, keskendumine jm), 3) emotsionaalsed vimed (motivatsioon, ajend jm), 4) sotsiaalsed ja interaktiivsed vimed (kehakeel, ruumitaju: lhedal vi kaugel, jm). Vrd tegevuseeldused. Fsioloogiline treemor (physiologic tremor)
Peenelgiline madala amplituudiga treemor, mis esineb ka tervetel inimestel vljasirutatud ktes ning on eriti mrgatav seismisel ja liigutuste sooritamisel.
32
*
Fsioterapeut (physiotherapist )
Taastusravi spetsialist, kes aitab taastada patsiendi/kliendi hirunud liikumis- ja tegevusvimet, kasutades selleks kehalisi harjutusi, massaai ja erinevaid fsikalise ravi vimalusi. Samuti kohandab fsioterapeut abivahendeid ja nustab patsienti vi tema lhedasi liigutusliku tegevusvime silitamisel vi parandamisel. Generaliseerumine (generalization)
Levimine, laienemine, niteks epileptiliste hoogude, infektsiooni jm osas. Vt epilepsia,

www.youtube.com/watch?v=Q9AAmCO5n4Q.
Geriaatria (geriatrics)
Eriala meditsiinis, mis on spetsialiseerunud eakate inimeste tervisele, hooldusele ja ravile. Paljud haigused phjustavad vanemas eas liikumisvime vhenemist, intellekti langust, pie hireid jm. Seega on eakate inimeste ravis olulised nimetatud hirete ennetamine ja ravi. Vt gerontoloogia, vananemine. Gerontoloogia (gerontology)
Teadus, mis on spetsialiseerunud vananemisprotsessi tundmappimisele, kirjeldab nii sotsiaalseid, pshholoogilisi kui bioloogilisi komponente. Vananemist iseloomustab kehas toimuvate protsesside aeglustumine. Niteks neerude tegevuse aeglustumine soodustab jkainete kuhjumist, ladestuste teket kuseteedes; nrvissteemis toimuv assotsiatiivsete protsesside aeglustumine soodustab mtlemise aeglustumist, mlu keprasuse langust jne. Vananemisprotsess on suhteliselt individuaalne, erinevatel inimestel avalduvad vananemise tulemused erinevates organssteemides. Paljud haigused ilmnevad vananemisel, seega vanemal inimesel saab avalduda rohkem haigusi. Vt geriaatria. Glasgow kooma skaala (Glasgow Coma Scale, GCS)
Laialt kasutatav skaala (hindamise ssteem) teadvushire ulatuse mramiseks, ajutrauma diagnoosimiseks ja patsiendi seisundi muutuste hindamiseks. Skaalaga hinnatakse, kuivrd isik avab silmi, reageerib snaliselt ja motoorselt. Vt kooma. Gliia (glia)
Tuge ja ainevahetust toetava funktsiooniga kude nrvissteemis. Vt kesknrvissteem, neuron. Globaalne afaasia (global aphasia)
Ulatuslikust ajukahjustusest tingitud rkimisvimetus, mis sisaldab erinevaid afaasia komponente, nii motoorset kui sensoorset afaasiat. Vt afaasia.
33
*
Haarderefleks (palmar reflex)
Kaasasndinud primitiivrefleks. Imikueas esinev kelabade-srmede painutusreaktsioon (haaramine), mis tekib peopesa rritusel (puudutusel). Algselt kaitserefleksiks arenenuna on see tiskasvanul kasutu, seega kustuv refleks. Kui tiskasvanul taoline primitiivrefleks taasesineb, siis on kahjustus peamiselt suuraju otsmikusagaras. Vt refleks. Haiguse kulg (course of the disease)
Konkreetsele haigusele (haigusjuhule) iseloomulik algus, tunnuste ilmnemine ja nende muutused ning svenemine (progresseeruv kulg) vi taandumine (regresseeruv kulg). Niteks ilma tsistusteta viirusinfektsioonile vi kergele ajutraumale on iseloomulik haigusnhtude taandumine ehk regresseeruv kulg. Vt loomulik kulg, platseebo. Hallaine (grey matter)
Koosneb neuroni kehadest; nhtav ligetel/piltidel tumedama ajuainena. Vrd valgeaine, meliin; vt neuron, motoneuron. Halvatus (palsy)
ehk parals, peamine elamistoiminguid hiriv tegur neuroloogilistel haigetel. Vt parees, pleegia, monoparees, monopleegia, hemiparees, hemipleegia, paraprees, parapleegia, tetraparees, tetrapleegia; spastilisus. Hematoentsefaalne barjr (blood-brain barrier)
Vt verevarustus ajus. Hemianopsia (hemianopsia)
Vt anopsia. Hemiballism (hemiballismus) Vt hperkinees. Hemiparees (hemiparesis)
he kehapoole ning jsemete osaline halvatus, hepoolne nrkus. kki tekkinud hemipareesi sage phjus on ajuinsult. Vrd ja vt hemipleegia, vt parees. Hemipareetiline knnak/hoiak (hemiparetic gait)
hepoolse nrkusega jsemete hoiak, spastilisusest tingitud ke painutus- ja jala sirutusasend. Pildil on nha tpiline insuldijrgne vasaku kehapoole nrkusega haige: vasak ksi painutatud knar- ja srmeliigestest, vasak jalg sirutatud, jalg teeb kimisel kaare).
34
Esimestel pevadel-ndalatel prast ajuinfarkti teket suudavad paljud haiged toetuda nrgale spastilisele (kangele) jalale ning ppida uuesti kima. Abistaja lesanne on petada ning julgustada patsienti kimisel, sest pareesiga jse on tavaliselt ka sgavtundlikkuse hirega, mistttu haige ei tunneta tpselt, kuhu ja kuidas ta oma jala asetab. Vt halvatus, hemiparees, motoorne korteks, spastilisus;
www.sergp.org/Educ2/Gertutor/medimage/cvareh.jpg.
Hemipleegia (hemiplegia)
he kehapoole ning jsemete tielik halvatus, hepoolne halvatus. Tavaliselt asub kahjustuskolle peaaju vastaspoole motoorses ajukoores vi sealt alanud kiududes kuni seljaaju lemiste segmentideni. kki tekkinud hemipleegia sage phjus on ajuinsult. Vrd hemiparees; vt halvatus, pleegia, motoorne korteks, pramidaaltrakt. Hemisfr (hemisphere)
Poolkera, pool kerast; niteks ajupoolkera. Hemorraagia (hemorrhage)
Verevalandus; neuroloogias eristatakse peamiselt ajusisest ehk intratserebraalset ja ajukelmete alust (mblikvrkkelme alune) ehk subarahnoidaalset hemorraagiat. Vt ajukelmed, ajukelmete rritusnhud, insult. Homeopaatia (homeopathy)
Mittetendusphine seisukoht, et haigust esilekutsuv aine mittetoimivas annuses on raviva toimega. Vt platseebo, pshhoteraapia. Hdrotsefaalia (hydrocephalus, hydrocephalic)
Vesipisus, vesipea. Vikelapse kolju ja peaaju vliste mtmete suurenemine tulenevalt liikvori ravoolu takistusest ning vatsakeste sisese rhu tusust olukorras, kus koljumblused ei ole veel sulgunud. Tiskasvanul ei suurene kolju mtmed intrakraniaalse rhu tusu korral, toimub vaid vatsakeste laienemine. Tulemuseks on ajukoe kahjustus. Esimisel pildil on vikelapse pea suurenemine, nha on ka veenide letitumist; teisel on anatoomiline lbilikepilt vesipeast. Vt ajuvatsakesed, intrakraniaalne rhk, koljumblused, tomograafia.
35
*
Hpalgeesia (hypalgesia)
Valutundlikkuse langus; vrd analgeesia, hperalgeesia; vt valu. Hperakuusia (hyperacusis)
Kuulmise intensiivsuse/tugevuse tus. Hperalgeesia (hyperalgesia)
Valutundlikkuse ebatavaline tus. Vrd hpalgeesia; vt valu. Hperesteesia (hyperesthesia, hyperaesthesia)
Puutetundlikkuse tus, ergastumine ka muude tundlikkuse liikide osas. Vt ajukelmete rritusnhud. Hperkinees (hyperkinesia, hyperkinesis)
Spontaanne, regulaarne/ebaregulaarne, tavaliselt hesugune tmblus jsemes vm lihasgrupis, tingitud EPSi kahjustusest. Vt ekstrapramidaalssteem, korea, atetoos, Parkinsoni tbi, tantstbi. Hpersomnia (hypersomnia, excessive daytime sleepiness, EDS)
Liigunisus, mis vljendub pevase magamise episoodidena, ajal, kui inimene on td tegemas, smas vi nt filmi vaatamas vi vestlemas. Vivad esineda ka mtlemise ja kne tempo aeglustumine, mtlemise selguse hire, mluhired, isu langus jm. Liigunisusele viitab tiskasvanu magamine pevas rohkem kui 10 tundi mitme ndala vltel. Vt unehired. Hpokineesia (hypokinesia, hypokinesis)
Liigutuste ulatuse vhenemine, aeglustumine. Vt bradkineesia, Parkinsoni tbi. Hpoksia (hypoxia)
Hapniku juurdevoolu vhenemine kudedesse, niteks ajju, mokardi vm. Hpomiimia (hypomimia)
Miimikavaesus, niteks Parkinsoni tve puhul. Vt amiimia, maskngu, miimika. Hpotoonia (hypotonia)
(Lihas-)toonuse langus; vrd atoonia. Hpotroofia (hypotrophy)
Osaline khetumine, troofika langus. Vt atroofia.
36
Hlekadu, hletus Vt afoonia. Igapevategevused (activities of daily living, ADL)
Rutiinsed, korduvad tegevused, mida inimesed sooritavad iga pev. Need jagunevad personaalseteks enesehooldustegevusteks (P-ADL, mis hlmab pesemist, isiklikku hgieeni, riietumist, liikumist vljas ja eluruumis, tualeti kasutamist, smist) ja instrumentaalseteks igapevategevusteks (I-ADL, mis hlmab majapidamistid, toidu valmistamist, poes kimist, teiste eest hoolitsemist (sh lapsed, lemmikloomad), ravimite ja telefoni kasutamist, rahalisi toiminguid jm). Igapevategevustega toimetulek ja nende jlgimine on vajalik inimese tegevusvime hindamisel. Vrd elamistoimingud (enduse thenduses), igapevaelu tegevused. Igapevaelu tegevused (daily life activities, everyday activities)
Tegevused, mida inimene sooritab selleks, et vtta osa ja saada rahuldust kikidest elutahkudest, olla edukas tl, harrastustes ja peresuhetes. See on ldisem miste kui eelkirjeldatud igapevategevused. See hlmab ka oma elu eest hoolitsemist, td, ppimist, vaba aega ja mngu, enese arendamist, puhkust. Ignoreerimissndroom (neglect syndrome)
Hoolimatus, hlgamine, ignoreerimine. Tuntuim on hepoolne ignoreerimissndroom (unilateral neglect), mis on he kehapoole ignoreerimissndroom peamiselt mittedomineeriva ajupoolkera kahjustuse korral, sagedamini insuldihaigel. Sagedamini esineb sndroom parempoolse ajupoolkera juhteteede kahjustuse korral, avaldub vasakul kehapoolel. Haige, kellel palutakse joonistada pildil nidatud kujundit (maja), ei mrka joonistada kogu maja, ta ignoreerib osa vaatevljast. Tulemuseks on parempoolsel pildil kujutatud fragment majakujundist. Sama sndroomiga haige jtab pooled oma riietest thelepanuta, ta riietub poolenisti. Terminit neglect kasutatakse sageli ka lastepshholoogia analsimisel (ahistamine jm). Vt agnoosia, insult. Imemisrefleks (sucking reflex)
Imikueas esinevad huule- ja suulihaste imevad liigutused, mis tekivad nii huulte kui ka suumbruse puudutusel, aga ka eseme suule lhenemise ngemisel (distantsoraalne). Ka tiskasvanul vib taoline primitiivrefleks esineda, peamiselt suuraju otsmikusagara kahjustuse korral. Vt refleks. Impulss
Vt nrviimpulss.
37
*
Inaktiviteet (inactivity)
Liikumispuudus, liigvhene liikumine, toimimatus, tegevusetus, toimetus. Infarkt (infarction)
Koe nekroos (surnud kude); kestva isheemia jrgselt tekkiv rakkude kahjustus. Vt insult, vrd hemorraagia. Inkontinents(us) (incontinence)
Pie- vi ka prasoolepidamatus; esineb nii seljaaju kahjustuse korral kui ka organismi ldisel vananemisel omandatud reflekside kustumisest. Vt elamistoimingud, polskleroos, trauma seljaajus, tsistused; vrd enurees. Insomnia (insomnia)
Vt unetus. Instrumentaalsed uurimismeetodid neuroloogias
Vt angiograafia, elektroentsefalograafia, elektromograafia, esilekutsutud potentsiaalid, kompuutertomograafia, lihasbiopsia, tomograafia. Insult (stroke)
kki tekkinud neuroloogilised smptomid, tingitud isheemiast vi hemorraagiast kesknrvissteemis. Seega on phjus veresoonkonnas. Nimetus tuleneb haiguse kilisest ilmnemisest (lk). Smptomid sltuvad konkreetsest piirkonnast, kus nrvissteemi kahjustus tekib. Insuldi mlemal variandil esineb vga sageli hemiparees vi -pleegia. Hemorraagilisel insuldil on sageli ajukelmete rritusnhud, sealhulgas tugev peavalu, oksendamine, samuti teadvusehired. Sageli esineb afaasia, anopsia jt suuraju kahjustuse smptomid. Kahjustuse phjuste selgitamisel on oluline teada riskitegureid. Vt afaasia, ajukelmete rritusnhud, elamistoimingud, embol, hemipareetiline knnak/hoiak, hemiparees, hemipleegia, isheemia, hemorraagia, monoparees, nonrvi halvatus, parees, pleegia, riskitegurid, subarahnoidaalruum, teadvus, tsistused nrvissteemi kahjustuse korral, verevarustus ajus. Interkostaalne nrv, lihas, arter (intercostal)
Roietevaheline nrv, lihas, arter. Roided moodustavad kopsude ja sdame jaoks tnnisarnase kaitsva ruumi, mille suurus muutub hingamise rtmis roietevaheliste lihaste ja diafragma t tulemusena.
38
Skeletilihastena saavad roietevahelised lihased vajalikud impulsid seljaajust tulevatelt seljaajunrvidest moodustunud roietevahelistelt nrvidelt. Intrakraniaalne, -rhk (intracranial)
Koljusisene, -rhk. Seondub keskmise arteriaalse rhuga: aju perfusiooni rhk, APR (CPP, cerebral perfusion pressure) = keskmine arteriaalne rhk (KAR) intrakraniaalne rhk (IKR). Intratserebraalne (intracerebral)
Ajusisene. Intratserebraalne hemorraagia (intracerebral haemorrhage)
Peaajusisene verevalandus. Vt hemorraagia, insult, intrakraniaalne, ajusurm. Ipsilateraalne (ipsilateral) Samapoolne, samapoolselt kehas, ajus paiknev. Vastand: kontralateraalne. Isheemia (ischemia)
Kohalik verevaegus, vheveresus, veretus, juurdevoolu vhesus, mis tingib koe hapnikupuuduse. Isheemia saab tekkida kikjal, kuid sagedamini on sellest tingitud nhud mrgatavad ajus vi sdames. Ajus phjustab sageli isheemiat kas mujalt ajuveresoonde judnud embol vi kohapeal arenev tromb. Isheemia kiire mdumise puhul vib neuronite talitlus taastuda ja infarkt (nekroos) ei pruugi vlja kujuneda. Seda nimetatakse transitoorseks isheemiliseks atakiks (vt TIA). Sagedamini areneb infarkt isheemiakolde hes (tsentraalses) osas. Kolde realal (penumbra) on vaid ajutine neuronite tegevuse pidurdumine, kuid nende eluvime ei lakka ning verevoolu taastumisel (kollateraalse voolu kaudu) infarktikollet seal ei arene. Smptomid, mis patsiendil algusest peale esinevad, on kogu isheemia ala neuronite tegevuse puudumine. Paranemine saab toimuda ainult eluvimeliste neuronite uuesti tlerakendumise korral. Isheemia alal on aju bioelektriline aktiivsus alanenud vi puudub tiesti. Vt aju bioelektriline aktiivsus, embol, infarkt, insult, penumbra, transitoorne isheemiline atakk, verevarustus. Joove (drunkenness, intoxication, ld: ebrietas)
Kogu organismi, eesktt pshikat mjutav toksiline seisund, mida iseloomustab mni jrgmiste funktsioonide muutus: meeleolu, taju, keha motoorsete ja vegetatiivsete reaktsioonide ning kitumise muutus. Reeglina on esiplaanil enesekriitika puudumine.
39
Tuntuim joovet phjustav aine on etlalkohol. Kerge alkohoolne joove on hsti talutav, iseloomulik on meeleolu meeldiv tus. Joobnud inimesed sbrunevad, aga lhevad ka kiiresti tlli. Tavaliselt mdub kerge joove iseenesest, raske astme joove vib aga tsistuda ning muutuda eluohtlikuks. Vt alkohol, eufooria, sltuvus. Juhteteed
Kesknrvissteemis kulgevad hesuunalised motoorset, sensoorset vi muud informatsiooni edastavad nrvikiudude kimbud (juhtmekimbud), mis on mbritsetud rohke meliiniga (isoleeriga). Juhteteede tpi tundlikkusehired
Peamiselt seljaaju kahjustuse korral esinevad juhteteede tpi tundlikkusehired, mida iseloomustavad erinevat liiki tundlikkuse (valu- ja temperatuuritundlikkus, puutetundlikkus jne) hirete tekkimine keha erinevatel pooltel. Phjuseks on tundlikkuse kiudude lahknev kulg seljaajus. Seda tpi hired esinevad peamiselt meliidi, polskleroosi, seljaaju kasvajate korral. Sellise hirega vib patsient saada niteks pletushaavu, sest ta ei pruugi keha mnes piirkonnas tunda temperatuuri muutusi. Juhtiv (aju)poolkera (hemispheric dominance)
ldjuhul on paremakelisel inimesel aju vasak poolkera juhtiv ehk domineeriv mitmete funktsioonide thenduses. Vasaku poolkera kahjustuse korral oimu piirkonnas esinevad paremakelisel inimesel heaegselt nii afaasia kui parema ke halvatusnhud. Seega juhtiva kehapoole ja kne peamiste komponentide juhtimine asuvad hes ja samas poolkeras. Vt afaasia, motoorne korteks. Jknhud
Vt insult, peaajuveresoonte haiguse jknhud. Jkuriin (residual urine)
Uriin, mis jb kusepide selle tahtliku thjendamise jrgselt ja mille olemasolu viitab pie thjendamise puudulikkusele. Jkuriini hulka saab mrata kateteriseerimise vi ka ultraheli (sonograafia) uuringu abil. Vt tsistused, piehired. Jtisepeavalu (ice cream headache)
Migreeni variant, kus klm tegur (toit, hk) kutsub esile peavalu (migreenihoo). Kaitserefleks (protective reflex)
Vt kharefleks, okserefleks, pilgutusrefleks, refleks. Mitmed vastsndinu primitiivrefleksid on algselt kaitserefleksid, mis tiskasvanul on kasutud ja kustunud.
40
*
Karpaalkanal (carpal tunnel)
Randmel olev anatoomiline kanal, mida lbivad srmi liigutavad nrvid. Pikaaegsel ebasobival, mitteergonoomilise fsilise koormuse korral kanalit kattev sidekude (ligament) pakseneb ning survestab 1.-3. srme innerveerivat nrvi. Vt ergonoomika, perifeerne nrvissteem, trauma nrvissteemis. Kehakeel (body language)
Snatu suhtlemise ehk mitteverbaalse kommunikatsiooni osa tunnete, hoiakute, soovide vljendamisel nii jsemete kui kehatve asendite/pooside vi miimika kaudu, mis kik peegeldavad meeleolu muutusi, reaktsioone mbritsevale jne. Mitteverbaalse suhtlemise peamised komponendid on 1) miimika, 2) kehaasendid ehk poosid (viitavad suhtlemises nt osalemise vi mitteosalemise soovile), 3) estid (peamiselt jsemetega, aga ka kehatve ja peaga sooritatud liigutused), 4) autonoomse nrvissteemi signaalid (punastamine, kahvatumine, higistamine), 5) prokseemika ehk ruumikitumine (kuidas isik kasutab ruumi, liigub selles jne). Kehakeel on enamvljendunud lastel ja noortel, treenimata isikutel. Hiljem pitakse oma kehakeelt varjama, samuti kehakeele abil oma eesmrki paremini saavutama. Kultuuriti on mitteverbaalne kitumine erinev, seega kik mitteverbaalsed signaalid ei ole tlgitavad. Nhtavad hired kehakeeles vivad viidata halvatusele, depressioonile jm suhtlemist takistavatele haigustele. Vt depressioon, eufooria, mitteverbaalne suhtlemine, miimika, nohalvatus, tagasiside, viipekeel. Kesknrvissteem, KNS (central nervous system, CNS)
Kesknrvissteemi moodustavad pea- ja seljaaju. Enamik kesknrvissteemi on rohke meliiniga, seega lbilikepildil valget vrvi. Peaajukoor ja ajutuumad sisaldavad hallaine piirkondi. Kesknrvissteem on kaetud ajukelmetega; peaaju on kaetud vljast koljuga, seljaaju asub selgrookanalis ja on seega kaitstud selgroogu moodustavate llidega. Ajutvest ja seljaajust vljuvad nrvijuured on perifeerse nrvissteemi komponendid. Vt gliia, hallaine, korteks, neuron, valgeaine, ekstrapramidaalssteem; vrd perifeerne nrvissteem. Keskkond (environment)
Tingimused vi tegurite kogum, mis mjutavad vi omavad potentsiaali mjutada indiviidi igasugust tegevust. Keskkonda vib jaotada fsiliseks, sotsiaalseks, suhtumuslikuks, omades individuaalset ja sotsiaalset tasandit. Fsiline keskkond on ruum ja mbruskond ning loodus- ja tehiskeskkondlikud iserasused (eluaseme, riietuse ja toidu olemasolu ning materiaalne mbrus).
41
Sotsiaalne keskkond on inimesed, kes kuuluvad suhtlemisringi vi kellega vajatakse suhteid tulevikus. Kultuuriline keskkond on inimest mbritsevad vrtused, suhtumised ja tavad. Institutsionaalne keskkond on sotsiaalsed ssteemid, asutused ja institutsioonid. Virtuaalne keskkond on tegelikkust vimalikult tpselt reaalselt jljendav keskkond. Kirjutamisvimetus
Vt agraafia. Kirjutuskramp (writer's cramp)
Fokaalne ehk hes piirkonnas avalduv dstoonia. Vt dstoonia, hperkinees. Kiropraktika (chiropractic)
Massaaist vlja arendatud lihaste, liigeste manipuleerimise vorm, manuaalteraapia (kreeka keeles: kega tehtav), mida kiropraktik (chiropraktor) teeb. Manipulatsioonid on suunatud peamiselt selgroo keskmisele ja alumisele osale, st selja nimme piirkonnale, manipulatsioonid kaela piirkonnas sisaldavad liigset riski, mistttu neid tuleb vltida. Kloonus (clonus)
Rtmiliselt vahelduv lihaste kontraktsioon ja relaksatsioon esimese (tsentraalse) motoneuroni kahjustuse korral. Vt video http://youtube.com/watch?v=uWzsAvF7M0k&feature=related. Kobarpeavalu (cluster headache)
Peavalu, mis esineb peamiselt hepoolselt otsmiku/oimu piirkonnas, on vga intensiivne, kestab tavaliselt 15-180 minutit, kordub peva jooksul, kestab tavaliselt mned kuud ja siis kaob kuudeks vi aastateks. Sageli kaasnevad peavaluga samapoolsest silmast pisaratevool, lau allavaje (ptoos), pupilli ahenemine, vahel ka silmambruse turse, silma sidekesta punetus, nohu vi nonaha higistamine. Kirjanduses on seda valu nimetatud paljude nimedega, sh ka suitsiidpeavaluks oma ruineeriva toime tttu. Meestel esineb sagedamini kui naistel (4:1 kuni 7:1). Osal patsientidest esinevad kindlad provotseerivad tegurid. Vt peavalu, ptoos, pupill. Kogelus, kogelemine (stuttering, stammering)
Kogelus on kne rtmihire, mille puhul isik teab, mida ta tahab elda, kuid on vimetu seda tegema hliku, silbi vi sna tahtmatu korduse, venituse vi blokeerumise (takerdumise) tttu.
42
Kogeluse pjustajaks peetakse konstitutsionaalsest ja mbritsevast (kne)keskkonnast tulenevate tegurite kombinatsiooni. Mida suurem on kogeleja hirmu- ja hbitunne, seda raskem on tal ennast verbaalselt vljendada, viies selleni, et kogeleja vldib suhtlemist tervikuna. Kogeluse esinemine takistab verbaalset suhtlemist, phjustab negatiivset stressi suhtlemises, seega ka piraskusi. Kogelus algab reeglina vikelapse kne arengu varases etapis, enne kooliiga. Kogelus sarnaneb mnikord parkinsonistlikule knetakistusele, motoorsele afaasiale vi nrvissteemi muudele orgaanilistele kahjustuse sndroomidele. Efektiivset kogelusevastast ravimit ei ole tuvastatud, enam on soodsaid tulemusi kirjeldatud kneravi korral. Vt afaasia, knehire, kneravi, motoorne afaasia, treemor. Kognitsioon (cognition)
Vaimse tegevuse see osa, mida pedagoogikas nimetatakse mtlemiseks, arutluseks, analsiks, tajumiseks, defineerimiseks, ka informatsiooni omandamiseks, organiseerimiseks, silitamiseks, reprodutseerimiseks, kuid mitte afektiivsed ja pshhomotoorsed protsessid. Vrd mlu. Koitaalne peavalu (coital headache)
Indometatsiinile reageeriv healoomuline peavalu, mis on kuklapiirkonnas, tugev, tekib kki seksuaalse tegevuse kigus (coitus - suguakt) orgasmi eel vi ajal. Vt peavalu. Koljumblused (cranial sutures)
Tiskasvanu ajukolju on terviklik, sellel on nha sulgunud koljumblused (sutuurid). Kui koljusisene ehk intrakraniaalne rhk psivalt tuseb enne mbluste sulgumist vastsndinu vi vikelapse eas, siis suurenevad kolju vlismtmed ja tekib hdrotsefaalia ehk vesipisus. Vt hdrotsefaalia, intrakraniaalne rhk. Kolmiknrvineuralgia (trigeminal neuralgia)
Mlumislihaseid motoorselt innerveeriv kolmiknrv toob valu jm tundlikkust no nahalt ning hammastelt la- ja alaluas. Kolmiknrvineuralgia puhul lokaliseerub valu hammaste piirkonnas la- vi alaluas. Sageli on valu phjuse otsimisel haigel eemaldatud mitu hammast, mis on osutunud terveiks ja mille eemaldamine ei leevendanud valusid. Sellisel juhul vib valu prineda mitte hammaskonnast, vaid kolmiknrvi kahjustusest. Vt dentofoobia, peavalu, valu. Kommotsioon (concussion, commotio)
Vapustus, fsikalise trauma tulemusena tekkiv ajutine ajutegevuse hire. Peamine smptom on lhiaegne amneesia ja teadvusetus. Vt poks, trauma nrvissteemis. Kommunikatsioon (communication)
Vt afaasia, mitteverbaalne suhtlemine, viipekeel.

43
*
Kompuutertomograafia (computer assisted tomography)
Uuring, kus rntgenkiirguse kudedes erineva neeldumise tulemusena saadud kujundit kasutatakse kudede-organite struktuuri ja nende muutuste hindamiseks mikroprotsessoril ttava ssteemi (arvuti) abil. Vt instrumentaalsed uuringud neuroloogias, tomograafia. Konfabulatsioon (confabulation)
Mlulnkade titmine vljameldise, luulujutuga, nt terve sndmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes; mlulnga teadvustamata titmine kujuteldavate kogemustega, mida inimene ise usub. Vt amneesia, Korsakovi sndroom, mlu, mluhired. Kontraktuur (contracture)
Psiv lihaste ja kluste lhenemine; selle phjus neuroloogias on lihaste toonuse spastiline tus, liigese liigutuse vhenemine ja sellest inaktiviteedist tekkiv psiv liigesmuudatus. Kontraktuur vib tekkida ka luumurru korral liigese liikuvuse piiramisel lahasega. Vt inaktiviteet, spastilisus, tsistus. Kontralateraalne (contralateral)
Vastaspoolne, vastaspool asuv. Vrd ipsilateraalne. Kontusioon (concussion, contusion)
Hoopvigastus, prutus, fsikalise trauma tulemusena tekkiv vigastus. Vt poks, trauma nrvissteemis. Konvergents (convergence)
Koonduvus, lhenemine (nt nrvi juhteteed). Silmade koordineeritud prdumine nina poole (nasaalsele) eesmrgiga fikseerida pilguga lhedal paiknevat objekti. Vt divergents. Konvulsioon (convulsion)
Lihastmblus (kramp) skeletilihastes, tingitud suuraju kahjustusest. Reeglina on krambid epileptilise pritoluga, kuid esmakordsel konvulsioonil ehk krambihool ei ole selle pritolu selge. Sageli algab krambihoog keha sirutusega (sirutus- ehk tooniline faas), veidi hiljem ilmuvad lihastmblused (klooniline faas). Vt Kirjeldused:
www.youtube.com/watch?v=CDccChHrgRA.
antikonvulsiivne,
epilepsia,
www.youtube.com/watch?v=Q9AAmCO5n4Q.
44
Kooma (coma)
Teadvusetus, mida phjustab ajutve kahjustus. Kooma tunnused on rkveloleku puudumine, isik ei ole ratatav, ta ei reageeri vlistele rritustele silmade avamise, kne ega sihipraste liigutustega. Kooma ei ole uni ega magamine. Kooma olemasolu viitab kahjustuse asukohale, kuid mitte selle phjusele. Kooma vib olla lhiaegne, niteks vaid mned sekundid (hetked) ajutve lktrauma korral vi kuni mni minut generaliseerunud epileptilise hoo ajal, aga vib kesta ka tunde vi pevi, sltuvalt ajutve kahjustuse suurusest. Kooma mdub kiiresti siis, kui seda phjustanud kahjustus on vhene (nt knockout poksis) vi lhiaegne. Ainevahetushiretest, mrgistustest tingitud kooma vib tavaliselt mduda siis, kui ainevahetus on normaliseerunud. Sdameseiskumise vi uppumise jrgselt tekkinud kooma vib mduda ajukahjustuseta, kui igeaegselt jutakse alustada elustamist. Pikaaegsest koomast taastuvatel isikutel vib ilmneda une ja rkveloleku rtm, samas tema teadvus ei ole taastunud. See on apalliline seisund. Vrd apalliline seisund, somnolents, soopor, teadvus ja teadvusetus, uni, vegetatiivne seisund; vt Glasgow kooma skaala, trauma nrvissteemis. Korea (chorea)
Tantstbi; tahtmatud, ebaregulaarsed kiired tmbluse- vi jnksatusetaolised liigutused. Vt atetoos, ekstrapramidaalssteem. Korsakovi sndroom (Korsakoff syndrome)
Peamiselt alkohoolikutel esinev tiamiini (B1-vitamiin) defitsiidist tekkiv rahutus ja lhimlu hire (amnestiline sndroom) kompensatoorsete konfabulatsioonidega. Vt pshhoos. Korteks (cortex)
Suur- vi vikeaju hallainest vliskiht. Funktsionaalselt krge eristumisastmega rakukiht; neuroloogias thendab ajukoort. Vt hallaine, motoorne korteks, neuron. Kortikaalne (cortical)
Korteksiga, ajukoorega seonduv. Vt korteks. Krambid (seizure)
Vt konvulsioon, epilepsia. Termin kramp esineb nii kirjanduses kui ka igapevaknes sageli ebaselge ldterminina (lihaskrambid, maokrambid jne). Kraniaalne (cranial)
Koljuga seonduv. Kraniaalnrvid thendavad algselt koljus asetsevad nrvid. Vt kraniaalnrvid.
45
*
Kuulmisagnoosia (auditory agnosia)
Vimetus ra tunda, eristada mitteverbaalseid helisid ja muusikat. Knehire (speech disorders/aphasia)
Vt afaasia (motoorne, sensoorne), dsfaasia, dsartria, kogelus. igem on kasutada mistet rkimishire. Rkimise (knelemise) motoorika formeerub peamiselt suuraju juhtiva poolkera osavtul, seega paremkelistel vasakus poolkeras. Kne vline motoorne kontroll toimub V, VII, IX X, XII kraniaalnrvi ja diafragmat juhtiva nrvi abil, kogu kne on aga keeruline suuraju erinevate piirkondade koost tulemus. Seetttu ei ole ige rkida hest knekeskusest. Knekeskus (speech centre)
Neuroloogiaalases vanemas kirjanduses nimetatakse niiviisi suuraju teatud piirkonda (oimu- ja kiirusagaras). Kaasajal sellises thenduses knekeskust ei kasutata. Speech centre on teadmised ja tehnoloogia inimkne uurimiseks ja tootmiseks, seega vaegkuuljate abistamiseks (www.speechcentre.co.uk). Vt knehire. Kneteraapia, kneravi (speech therapy)
Knehirete ravi ehk kneteraapia seisneb inimeste pshiliste protsesside ja erinevate knepuuete korrigeerimises (preventiivne t knepuude vltimiseks, knepuude leevendamine, knevime taastamine jne), milleks kasutatakse mitmesuguseid erinevaid vtteid: artikulatsiooniharjutused, miimika treenimine, harjutused leksika ja sntaksi parandamiseks jm. Kneravi teostab logopeed. Peaaju psiva orgaanilise kahjustuse korral, niteks insuldiga haigel, on saavutatav tulemus loodetust vhesem. Vt afaasia, dsartria, insult, kogelus, knehire, logopeed. Kverkaelsus (spasmodic torticollis, stiff neck, wryneck)
Pead liigutavate kaelalihaste ebahtlane toonuse tus, pingsuse muutus, mis tingib pea psiva vi ka muutuva asmmeetrilise ehk kvera asendi. Biokeemiliselt on selle aluseks mediaator atsetlkoliini suurem hulk kaelalihastes. Kverkaelsus vib esineda traumade jrgselt, pletike korral, kasvajate tttu lmfiteedes, ravimite krvaltoime tttu, snnikahjustusena. Haige uurimisel on olulisel kohal mograafia. Sobivatel juhtudel kasutatakse raviks lokaalset injektsiooni botoksiga, samuti ravimeid, mis vhendavad lihaskangust ja spasme. Vt dstoonia, mograafia. Kharefleks (cough reflex)
Elulise thtsusega kaitserefleks hingamisteede puhastamiseks vrkehadest, vedelikest. Refleks vallandub hingamisteede psival rrituse korral. Etapid: 1) inspiirium vi hingamispeetus, 2) hlepaelte sulgumine, 3) kiire ekspiirium, mille lpus toimub 4) hlepaelte avanemine ja vrkeha vljutamine. Refleksis osalevad X kraniaalnrv (aferentne osa, uitnrv) ning roietevahelised (interkostaalsed) lihaTsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.
46
sed ja diafragma (eferentne osa). Tavaliselt refleks ei kustu enne tulemuse saavutamist. Vt kaitserefleks. Lamatis (decubitus)
Tsistus, mis tekib tavaliselt halvatusega patsiendil, kes ei suuda ise oma asendit muuta, ja tema kehaasendit ei muudeta piisava sagedusega. Lamatise vltimiseks on vajalik adekvaatne nahahooldus, sobiv lamamisase ning haige asendi sage muutmine; vt halvatus, tsistused nrvissteemi kahjustuse korral. Levodopa
Rahvusvaheline L-DOPA nimetus. Tielik keemiline nimetus on L-3, 4-dihdroksfenlalaniin. See on kasutusel antiparkinsonistliku toime tttu Parkinsoni tve puhul. Vt Dopa. Liikvor (cerebrospinal fluid, csf)
Pea- ja seljaaju vedelik; lbipaistev vrvitu vedelik, mida toodetakse peaaju vatsakestes asuvas soonpimikus. Liikvor ringleb (tsirkuleerib) ajuvatsakestes ja mblikvrkkelme aluses ruumis suurajus ja seljaajus. Liikvorit saadakse uuringuks lumbaalpunktsiooni abil. Liikvori uuring on valikmeetod neuroinfektsioonide (nt entsefaliidid, meningiidid) selgitamiseks. Vt lumbaalpunktsioon, soonpimik. Logopeed (logopedists, logopaedist)
Spetsialist, kes planeerib ja teostab kneravi. Logorra (logorrhea)
lemrane, pidurdamatu haiguslik lobisemine, snavool, snakhulahtisus, mis ei arvesta kaasvestlejaid. Sageli esineb vaid snade-fraaside pidurdamatu kordumine. Kui lausete-snade grammatika on hirumata, siis viitab logorra mitte neuroloogilisele, vaid pshilisele hirele. Vt maniakaalne, pshhoos, sensoorne afaasia. Limbiline ssteem (limbic system)
Kesknrvissteemi komponendid (hippokampus, amgdala, hpotaalamus, mitmed hendusteed jt), mille kahjustuse korral ilmnevad nii emotsioonide (viha, kurbus, armastus jt), kaitsereaktsioonide, motivatsiooni, kitumise, smise, mlu jm hired. LS on tihedalt seotud haistmise ja maitsmisega, st meeleelunditest kige vanemate vlisinfo saamise kanalitega. LS toimib peamiselt
47
autonoomse nrvissteemi ja endokriinse ssteemi vahendusel. LS hlmab ka naudingu keskust, mis toimib seksuaalse rahulduse saamisel, samuti sltuvushirete tekkimisel. LS phikomponentide talitlusest: taalamus on igasuguse kehavlise informatsiooni vastuvtu ja ajukoorde ning amgdalasse edastamise koht; hpotaalamus saab infot keha seest, organitest, ja lhetab stressreaktsioonideks vajalikku infot ajuripatsi jm vahendusel kogu endokriinsele ssteemile, sh neerupealistele. Vt adiktsioon, autonoomne nrvissteem, kesknrvissteem, sltuvus. Loomulik kulg (natural course, natural history )
Haiguse avaldumine, smptomite muutumine ja haigusjuhu lpptulemus ilma ravimiseta ja ilma tsistusteta juhtudel. Juhtumid, kus on vimalik jlgida seisundi/haiguse loomulikku kulgu, on harvaesinevad kohustuse tttu haigust ravida. Loomulik kulg esineb sagedamini siis, kui haigust ei diagnoosita ja ei mrata vastavat kulgu mjutavat ravi. Vt haiguse kulg. Lumbaago (lumbago, low back pain)
Vt nimmevalu. Lumbaalpunktsioon, LP (lumbar puncture, spinal tap)
Liikvori saamise invasiivne protseduur tehakse nimme- ehk lumbaalpiirkonnas selgrookanalisse, kuhu seljaaju ei ulatu. Peamine LP nidustus on kahtlustatav neuroinfektsioon. Protseduuri ajal lamab uuritav klili, abistaja toetab haiget kukla ja plvede tagant, et aidata silitada ettepainutatud asendit. Uuringu ajal vljutab arst subarahnoidaalruumi viidud peenest nelast tilkhaaval vheses koguses liikvorit laboratoorseks uuringuks. Uuringu ajal on vimalik registreerida rhu tus liikvoriruumides manomeetriga (Ukujulise toruga), kogu protseduuri ajal jlgivad nii de kui arst haige seisundit. Vt entsefaliit, hemorraagia, instrumentaalsed uuringud neuroloogias, liikvor, meningiit, peaajukelmed, subarahnoidaalruum; http://video.about.com/backandneck/Spinal-Tap.htm. http://kidshealth.org/parent/general/sick/lumbar_puncture.html. Makrograafia (macrographia)
Kekirja muutumine suureks, ebaproportsionaalseks. Hinnanguks on vaja sama patsiendi kekirja erinevatest aegadest. Maniakaalne (maniacal)
Haiguslikult erutatud ja lbusas meeleolus; maaniasse puutuv, maaniat pdev. Vrd eufooria, vt depressioon. Maskngu (facial masking)
Hpomiimia; miimilise muskulatuuri rigiidsusest tulenev miimika puudumine. Vt amiimia, hpomiimia, miimika, Parkinsoni tbi.
48
*
Massaa (massage)
Pindmiste pehmete kudede ja nende kaudu ka liigeste piirkondade ssteemne fsiline mjutamine pressimise-venitamise-silitamise-patsutamisega. Protseduuri lbiviimisel on oluline patsiendi ldvestumine ja positiivne hlestatus, keskkonna (ruumi) temperatuur, erinevad rituaalid, segavate tegurite puudumine ja palju muud. Massaail vivad olla vga erinevad eesmrgid: valu leevendamine, krge lihaspinge langetamine, madala lihastoonuse tstmine, vere- ja lmfiringe mjutamine, erootilise/seksuaalse naudingu tekitamine jm. Erinevate kultuuritraditsioonidega piirkondades nimetatakse massaai vikeste erinevuste thtsustamist erinevateks massaailiikideks. Masseerija vib kasutada kiki oma kehaosi, peamiselt siiski lajsemeid, eriti siis, kui on vajalik neutraalne kontakt masseerija ja kliendi vahel. Tuntumad massaailiigid on aroomiteraapia, klassikaline, kuumakivi-, pindmine, rootsi, spordi-, sgav, refleksoloogiline, Tai ja paljud teised.
http://video.about.com/altmedicine/Common-Types-of-Massage.htm.
Mediaator
Virgatsaine, impulsi lekandja. Vt neurotransmitter ehk virgatsaine, snaps, neuron. Meningiit (meningitis)
Ajukelmete pletik, avaldub ajukelmete rritusnhtudena (meningeaalsete nhtudena) ja on diagnoositav liikvori muutuste kaudu. Meningiidid on mdased (septilised) vi mittemdased (aseptilised); phjustena tuleb arvestada lisaks infektsioonidele ka fsikalist traumat, vhkkasvajat, mitmeid intoksikatsioone. Meningiidiohuga tuleks arvestada iga vga tugeva peavalu korral, kui kaasnevad ka teised ajukelmete rritusnhud ning esineb kehatemperatuuri tus. Vt ajukelmed, ajukelmete rritusnhud, liikvor. Meningoentsefaliit (meningoencephalitis)
Ajukelmete ja ajukoe pletik, mis avaldub nii ajukelmete rritusnhtudena kui ka paljude smptomitena ajukoe kahjustuse korral. Vt entsefaliit, meningiit. Meningeoom (meningeoma)
Aeglaselt suurenev ajuvline kasvaja, mis lhtub ajukelmetest. Piisavalt varasel diagnoosimisel on meningeoomi operatsioonid edukad. Migreen (migraine)
Korduvate ja stereotpsete (hesuguste) peavaludega kulgev priliku eelsoodumusega haigus. Sagedamini on peavalu hepoolne, kestab 4-6 tundi, vahel harva kuni mitu peva. Migreenihoo alguses toimub lhiaegne ajuveresoonte ahenemine, mis mnikord tekitab ka mduvaid neuroloogilisi smptomeid. Jrgneb peamiselt skalbi veresoonte laienemine ning see (veresoonte seinas olevate retseptorite venitus) ongi valuna tuntav. Vahel kaasneb migreenihooga ka oksendamine.
49
Erinevatest migreenivalu vhendamise vahenditest leiab enamik patsiente endale sobiva (kofeiini sisaldavad vahendid, aspiriin, ergotamiinalkaloidid ja kaasajal ka triptaanid), osa patsiente ei suuda leida leevendavaid vahendeid. Sageli aitab valusid ra hoida konkreetse provotseeriva teguri (okolaad, juust, vein vm) vljajtmine igapevasest menst. Vt peavalu, http://video.about.com/headaches/Migrane.htm. Migreen, auraga
Eelnhtudega migreen, seega eelneb aura ehk aju lokaalne rritusnht (lhna-, ngemis-, kuulmisaura). Vt eelnht, skotoom. Migreen, hemikraaniline
he peapoole migrenoosne valu. Vt migreen. Migreen, klassikaline (classic migraine) Vt migreen, auraga. Migreen, menstruaalne (menstrual migraine, catamenial migraine)
Migreen, mis avaldub ks pev enne ja kuni neli peva prast mensese algust; phjuseks peetakse strogeeni hulga muutust organismis. Miimika (mimic)
Miimika vljendab nolihaste kaudu emotsioone, meeleolude (rm, hirm, imestus, agressioon jm) muutusi. Miimika muutub neuroloogiliste haiguste korral kas smmeetriliselt (maskngu Parkinsoni tve, sundnaer pseudobulbaarparalsi korral) vi asmmeetriliselt (nonrvi halvatuse korral). Paljud seisundid ja haigused on miimika ja kehakeele kaudu nhtavad (eufooria, depressioon, noparees hemipareesi osana). Seega on miimikal oluline koht isiku seisundi hindamisel, sealhulgas ravitulemuste analsimisel. Vt amiimia, depressioon, eufooria, hpomiimia, maskngu, miimilised lihased, mitteverbaalne suhtlemine, Parkinsoni tbi, peavalu. Miimilised lihased (mimetic muscles, muscles of facial expression)
Nonahka kinnituvad vtlihased, mis phjustavad noilme muutusi, no vljendusliigutusi. Nopareesi selgitamiseks lastakse isikul teha grimasse: otsmiku kortsutamine, kulmude tstmine jne. Vt amiimia, hpomiimia, miimika, kraniaalnrvid, nonrvi halvatus. Mikrograafia (micrographia)
Kekirja muutumine viksemaks ja konarlikuks. Hinnanguks on vaja sama patsiendi kekirja erinevatest aegadest. Vt Parkinsoni tbi.
50
*
Minestus (syncope, blackout, swoon)
Ajutine teadvusetus (kooma) tingituna ringleva vere hulga vhesusest veresoonkonnas ning hapnikut sisaldava vere juurdevoolu vhenemisest ajule. Phjus on sdame minutimahu vhenemises, veresoonte toonuse kilises languses, mdetav vererhk on seejuures vga madal. Minestuse tekkimist soodustab rohke vedelikukaotus higistamisel, verekaotus, kiline kkkasendist pstitusmine, sdame rtmihire (rtmi aeglustumine), veresooni laiendavad medikamendid, hirm, tugev valuaisting ja muud tegurid. Minestus mdub lamava asendi saavutamisel vi lamamisel. Minestust tuleb eristada okist ja epileptilisest teadvuse kaotusest. Vt kooma, teadvuse kaotus. Mioos (miosis)
Pupilli ahenemine. Vrd mdriaas, vt anisokooria, pupill. Mitteverbaalne suhtlemine (nonverbal communication)
Parakeele (paralanguage) osa, mis kirjeldab mitteverbaalseid signaale ja suhtlemist. Need signaalid on vastuvetavad ngemise, lhnatundlikkuse, haistmise, kuulmise, puutetundlikkuse abil. Tuntuim on kehakeel, mille treenimine kuulub ka tervishoius ttavate isikute professionaalsete oskuste hulka. Mitteverbaalne (MV) suhtlemine ja kitumine ilmestab ja tpsustab isikute knet, kannab mitteteadvustatud infot, aitab kergendada rkija ja kuulaja tegevust. Neuroloogiliselt mjutavad MV suhtlemist seisundid ja haigused, mis muudavad tahtlikku vi mittetahtlikku enesevljendamist ning sellest arusaamist. MV signaalidena toimivad ka prillid, jumestus, hgieen / nahahooldus, ehted, soeng ning riietus, mida meedikud kannavad haige hooldamisel ja ravimisel. MV mistmiseks mrka kaasvestleja kehaasendit, paiknemist ruumis, tema poosi, silmsidet, hletooni jm. Vt kehakeel, miimika, viipekeel. Monoparees (monoparesis)
he jseme osaline halvatus, nrkus; vrd monopleegia. Monopleegia (monoplegia)
he jseme tielik halvatus; vrd monoparees. Motoneuron (motor neuron, motoneuron)
Motoorikat juhtiv neuron, kehamotoorika ehk somatomotoorne neuron, viib impulsse skeletilihastele. Ka seedeelundkond saab motoorset innervatsiooni, seda autonoomsest nrvissTsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.
51
teemist. Motoneuron on kige kiiremat infot edastav neuron, see peab edastama impulsse maksimaalse kiirusega, saavutamaks vajalikku kaitsekitumist. Motoneuronite t suurema kiiruse tagab eesktt neid mbritsev meliin, mis on paksem kui sensoorset informatsiooni edastavatel kiududel. Motoneuronite ssteem nrvissteemis on kaheastmeline: esimene ehk tsentraalne ja teine ehk perifeerne motoneuron. Esimene motoneuron algab motoorsest korteksist, teine ajutvest vi seljaajust. Vt alfamotoneuron, gliia, meliin, neuron, nrviimpulss, refleks. Motoorne afaasia (motor aphasia)
Kortikaalne motoorne rkimishire, mille puhul on hiritud snade moodustamine (vljatlemine); phjuseks ei ole perifeerse artikulatsiooniaparaadi kahjustus ega intellekti hired, vaid suuraju juhtiva (dominantse) poolkera kahjustus nn Broca keskuses. Selline haige rgib peamiselt lhikeste fraasidega, telegrammstiilis. Vt vanemas kirjanduses Broca afaasia, www.youtube.com/watch?v=f2IiMEbMnPM. Motoorne korteks (motoric cortex)
Eesmisel (primaarsel) motoorsel ajukoore osal esinev motoorse esindusega piirkond. Krvalolev karikatuuri meenutav skeem selgitab kehale ja jsemetele minevate motoneuronite ebaproportsionaalset hulka. Ebaproportsionaalsuse phjus on keha- ja jsemete motoorika erinev thtsus: mida keerulisemad liigutused on vajalikud / vimalikud, seda suurem on esindus motoorses korteksis. Sellest piirkonnast algab pramidaaltrakt, mis kannab edasi kikide tahtlike liigutuste teostamiseks vajalikke motoorseid impulsse. Vt halvatus, pramidaaltrakt, spastilisus, tsentraalne halvatus. Mlu (memory)
ldmiste organismi, eesktt nrvissteemi vimest informatsiooni vastu vtta, silitada ja reprodutseerida. Mletatakse nii sndmusi, kujundeid, kogemusi, protseduure (oskused, harjumused) jm. Mlu kirjeldamine seostub mluhirete kirjeldamisega. Mlu liigitatakse hilis- ja kaugmluks, sh sltuvalt ajaperioodidest: 1) vahetu mlu (immediate m.) - viimaste sekundite-minutite vltel toimunud sndmuste meelespidamine; 2) hilismlu (recent m.) - viimaste pevade sndmuste peale; 3) kaugmlu (remote m.) - sndmuste suhtes kaugemast minevikust. Eristatakse 1) semantiline mlu (semantic m.) on seotud ldteadmiste ja faktidega mbritseva maailma kohta, samuti thendusega, nt teadmine, et maakera on mmargune;
52
2) protseduuriline mlu (procedural m.) on seotud andmestikuga selle kohta, kuidas midagi tehakse mingi eesmrgi saavutamiseks, st vaimsete ja motoorsete oskustega, mis on pitud ja automaatsed, nt kuidas sita jalgrattaga, kuidas ma eile armastasin; 3) episoodiline mlu (episodic m.) on seotud aja ja kohaga, isiklike sndmustega, nt mida ma sin tna hommikul, keda ma eile armastasin jm. Vt limbiline ssteem, teadvus. Mluhired
Mlu seondub inimesel teadvuse selguse ja teadvuse aktiivsusega. Teadvusehire (nt unisus) korral on mluprotsessid aeglustunud. Teadvuseta seisundis (kooma) isikul on mlu kontrollimine vimatu, meeldejtmist ei toimu. Ajutve, limbilise ssteemi jt svastruktuuride ajutised vi psivad kahjustused ajutrauma, mrgistuse, infektsiooni jm tttu tingivad mluhireid. Mluhired vivad olla valikulised mne meeleelundi (kuulmismlu, ngemismlu jne) suhtes. Mlu keprasus, st vajalike faktide jm meenutamine hirub kigil seisunditel, mis neuronaalseid protsesside kiirust aeglustavad. Mluhired avalduvad inimese igapevaste tegemiste mittetoimetulekus (ei mleta sja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm). Vt Alzheimeri haigus, amneesia, dementsus, konfabulatsioon, kooma, limbiline ssteem, mlu, teadvus. Masteenia (myasthenia gravis)
Snapsi kahjustus, mille tulemusena on impulsside edasikandumine hiritud; kliiniliselt avaldub vga kiire vsimisena. Vt snaps. Mdriaas (mydriasis)
Pupilli oluline laienemine pupilli ahendavate lihaste halvatuse tttu (niteks atropiini toimel vi ajutve kahjustuse korral). Vrd anisokooria, vt mioos, pupill. Meliin (myelin)
Nrvikiudude lipiididest (valguline) mbrismaterjal ehk isoleermaterjal, mis tagab nrviimpulsi kiire liikumise aksonis. Meliin on vrreldav elektrotehnikas traatide isolatsioonimaterjaliga. Vt akson, demelinisatsioon, valgeaine. Meliit (myelitis)
Seljaaju pletik. Vrd entsefaliit. Melinisatsioon (myelinization, myelination) nrvikiud omandavad meliinkesta (meliini); vrd
Protsess, mille kigus demelinisatsioon.
53
*
Mopaatia (myopathy)
Lihashaigus vi haiguste grupp, mis avaldub sarnaselt perifeerse motoneuroni haigusega, enamvljendunud on lihaste proksimaalne nrkus. Motooniline reaktsioon (myotonic reaction)
Motooniline reaktsioon on lihase ldvestamise raskendatus vi puudumine prast lihase kokkutmmet ehk kontraktsiooni. Niteks avaldub see kepigistusel. M-reaktsioon esineb peamiselt lihashaiguste korral. Narkolepsia (narcolepsy)
Hire, mida iseloomustavad korduvad hootised (parokssmaalsed) une- ja unisusatakid, unevajadus. Vt unehire. Neelurefleks (swallowing reflex, palatal reflex)
Keelepralt ja neeluringist vallanduv neelamiseks vajalik neelulihaste kontraktsioon, mis tagab vedeliku vi toidupala vi ka ravimi suunamise sgitorusse. Neelurefleksi eest vastutavad eesktt IX ja X, aga ka XII kraniaalnrv. Neelamise faasid: 1. suu- ehk oraalne faas, mille eel toimub toidupala vormimine keele ja hammaste abil, 2. neelu- ehk farngeaalne faas, 3. sgitoru- ehk sofagaalne faas. Esimene faas on tahtlikult juhitav, jrgmised on tahtmatud ehk reflektoorsed. Neelamise hirumine tekitab aspiratsiooni ohtu, sest neelatav vedelik vm vib sattuda sgitoru asemel trahheasse. Teadvusehirega isik vib tahtmatult neelata igasuguseid neelu sattunud asju/esemeid, mistttu on rangelt keelatud teadvusehirega isikule niteks epileptilise hoo ajal - midagi suhu toppida vi kallata. Vaid epileptilise staatuse puhul tuleb vrkehana viia suhu (suunde kuni hingetoruni) intubatsioonitoru, rakendades vajalikku medikamentatsiooni. Neelurefleksi vhenemine vi kadumine on elule ohtlik smptom. Vt bulbaarne, bulbaarparals, dsfaagia, epilepsia, kraniaalnrvid, refleks.
Neglect, unilateral
Vt ignoreerimissndroom. Neologism (neologism)
Uudissna, uudiskeelend. Vahel loob osalise afaasiaga haige uusi snu, termineid vi fraase, mis on kuulajaile arusaamatud ja mis ei oma hegi reaalse keelega otseseid seoseid. Ka normaalse arenguga lapsed vi pshhiaatrilised haiged on neologismide produtseerijad.
54
*
Neuralgia (neuralgia)
Valu, mis kiirgub piki nrvi kulgu; niteks kolmiknrvi valud, mis simuleerivad hambavalu, herpesejrgne neuralgia. Neuriit (neuritis)
Nrvipletik, perifeersete nrvikiudude kahjustus. Vib tekkida enamasti nrvissteemi kahjustavate pletike korral, aga ka paljude muude ssteemsete haiguste he smptomina (diabeet, ureemia, porfria, kiiritustbi, vlise pritoluga intoksikatsioon, nt alkoholism jt). Vt neuron, neuropaatia. Neuroleptik (neuroleptic)
Aine, mis blokeerib dopamiini retseptoreid; antipshhootiline ravim. Neuroloogiline uurimine (neurological exam) Sstemaatilised ksimused ja testid, millega kontrollitakse suuraju, seljaaju ja perifeersete nrvide talitlust, uuritakse koordinatsiooni, liikumisvimet, samuti seda, kui hsti lihased, tundlikkusessteem ning sva- ja muud refleksid toimivad ning milline on isiku vaimne seisund. Neuroloogilist uurimist tiendavad instrumentaarsed uuringud. Vt instrumentaalsed uurimismeetodid. Neuron (neuron)
Nrvirakk; nrviraku keha koos jtketega. Nrvirakud genereerivad ning juhivad bioelektrilisi impulsse (tegevuspotentsiaale), seega vahendavad informatsiooni nrvissteemi erinevate piirkondade vahel. Impulsi lekanne toimub mediaatori ehk neurotransmitteri abil snapsi kaudu helt neuronilt teisele. Vt akson, alfamotoneuron, dendriit, gliia, mediaator, meliin, nrviimpulss. Neuropaatia (neuropathy)
Piirde- ehk perifeerse nrvi kahjustuse sndroom, esineb nii motoorseid, sensoorseid kui ka vegetatiivseid smptomeid ning avaldub mono- vi polneuropaatiana. Phjuseks on kroonilist tpi ldhaigused (diabeet, B12-aneemia, reumatoidartriit, kartsinomatoos, ureemia neerupuudulikkuse tttu), intoksikatsioonid (paljud ravimid, nikotiin, raskemetallid, elavhbe, orgaanilised lahustid, sealhulgas metanool ja etanool), infektsioonid (HIV-infektsioon, sfilis) vi ka traumaatilised phjused (niteks nrvikiudude kompressioon randmeliigese piirkonnas karpaalkanali sndroomi korral vi kodarluunrvi kahjustus kodarluu murru puhul). Sageli avaldub neuropaatia polneuropaatiana; siis on see smmeetriline, avaldub enam distaalselt ning jalgades rohkem kui ktes. Ka osa prilikke haigusi avaldub neuropaatiana.
55
Igapevaselt nhtavaim polneuropaatia on alkohoolne polneuropaata, mis avaldub peamiselt jalgadel. Kaebustest esineb nrkus (monoparees, paraparees), samuti ataksia, mis on tingitud sgavtundlikkuse langusest (patsient ei suuda kinnisilmi seista). Tuntuim kraniaalnrvi neuropaatia on nonrvi halvatus, samuti isheemiline optiline neuropaatia; tuntuim mononeuropaatia ktel on traumaatiline radiaalnrvi neuropaatia. Toksilise neuropaatia ravi efektiivsus sltub sageli patsiendi intelligentsusest, st vimest mista ja mistetavat rakendada oma tervise hvanguks. kki tekkinud neuropaatia on smptom, mis nuab erilist thelepanu ja viitab sageli elu ohustavale haigusele (www.pubmedcentral.nih.gov/articlerender.fcgi?artid=1122393). Vt autonoomne nrvissteem, gliia, perifeerne nrvissteem, neuriit, neuron, nonrvi halvatus, diabeetiline vt http://video.about.com/diabetes/Diabetic-Neuropathy.htm. Neurotransmitter = virgatsaine = mediaator (neurotransmitter)
* *
Mediaator on keemiline aine, mis osaleb nrviimpulsi lekandel (niteks dopamiin, atsetlkoliin, gamma-aminovihape). Mediaator vabaneb nrvilpmetest ja tagab nrviimpulsi ehk informatsiooni lekande helt nrvirakult teisele vi ka efektororganile snapsi kaudu. Vt neuron, snaps. Nimmeradikuliit
Vt nimmeradikulopaatia. Nimmeradikulopaatia (lumbar radiculopathy) nrvijuure kahjustus (radikulo-
Nimmepiirkonna paatia).
Nimme-ristluu piirkonna seljavalud on sagedased tvimetuse phjustajad. Klassikaliselt on tegemist selgroo llidevahelise ketta (disk) degeneratsiooni ning selle vljasopistumisega (prolaps) kas ainult vastu nrvijuurt (raadiks) vi ka llisamba kanalisse. Seega pletikku ei ole, operatsioonil vi uuringul on nhtavad traumast tingitud nrvijuure muutused. Vt radikulopaatia, perifeerne nrvissteem, trauma nrvissteemis; Degenerative Disc Replacement Surgery (video).
Nimmevalu (backache, lumbago, low back pain)
Selja alaosas nimme- ja ristluu piirkonnas esinev valu vi ebamugavustunne, millel on palju erinevaid phjuseid. Sagedased phjused on 1) llisammast toetavate lihaste lokaalne lepinge vi kaitsepinge, 2) nimmeketta ehk diski vljasopistumine (prolaps), 3) osteoporoos. Soodustavad tegurid on vhesest liikumisest ehk inaktiviteedist (kontorilaiskusest) tingitud lihasnrkus, liigeshaigused, ldised infektsioonhaigused jm.
56
Ravis ja rehabilitatsioonis on esiplaanil lihaskorseti tugevdamine sihipraste harjutustega. Vt nimmeradikulopaatia, trauma nrvissteemis, valu. Norskamine (snoring)
Krarikas hingamine une ajal, tingitud peamiselt pehme suulae ja neelulihaste liigsest ltvumisest ning nende vibreerumisest suu kaudu toimuva vljahingamise rtmis. Norskamine esineb sageli lekaalulistel inimestel, samuti nokolju luuliste isearasuste tttu, lemiste hingamisteede infektsioonide, endokriinsetel hirete korral ning joobeseisundis uinumisel. Vt bulaarparals, insult, uneapnoe, unehired. Nrvissteem (nervous system)
Ssteem, mille lesandeks on organismis peamine kontrollimine ja sidestamine. Vt akson, dendriit, gliia, kesknrvissteem, neuron, perifeerne nrvissteem. Nrvissteemi areng
Kik neuronid on moodustunud snnieelsel perioodil ning organismis ei toimu nende asendumist snnijrgsel ajal. Esimesed tunnused nrvissteemi struktuuridest on leitavad lootes umbes 18. peval. Teisel lootekuul on theldatav esimene reflektoorne aktiivsus, eriti aga avalduvad refleksid jsemetes, kehatves ja peas alates kolmandast elukuust. Nonrvi halvatus (facial palsy)
Noparees. Seitsmes kraniaalnrv ehk nonrv tagab no miimiliste lihaste (muskulatuuri) juhtimise kaudu emotsioonide vljendamiseks vajalikud miimikamuutused: hammaste paljastamine naeratamisel vi agressiivse kitumise puhul, kulmude tstmine imestamisel, otsmiku kortsutamine jne. Nrvitve vi -harude hepoolse kahjustuse korral ongi esiplaanil miimika asmmeetria, samuti vivad esineda maitsetundlikkuse hired, pisarate ja slje hulga vhenemine, vahel ka kuulmise intensiivsuse/tugevuse tus (hperakuusia). Pildil on nhtavad smptomid paremal nopoolel: isik ei suuda naeratamisel hambaid nidata, ka nn ninahuule ehk nasolabiaalvolt on paremal pool lamenenud. Eriti silmatorkav on nonrvi perifeerset tpi kahjustus (nn Belli halvatus), mille korral esineb rohkem smptomeid kui tsentraalse, nonrvi tuumadest krgemal asuva motoorse korteksi kahjustuse, niteks insuldi puhul. Vt hperakuusia, kraniaalnrvid, neuriit, motoorne korteks. Noparees (facial paralysis)
Vt nonrvi halvatus. http://youtube.com/watch?v=wuykaIvjRt8.
57
*
Nrviimpulss (neural impulse)
Impulss on bioelektriliste signaalide jada, mis liigub piki neuroni jtket ehk nrvikiudu. Olemuselt on impulss hesugune nii motoorsel kui sensoorsel neuronil. Info olemuse mrab ra infot vljasaatva ja vastuvtva struktuuri olemus. Seega ei erine nrviimpulss, mis lhtub valuretseptorist, sellest impulsist, mis lhtub sgavtundlikkuse retseptorist, haistmisretseptorist, suuraju koore motoorsest piirkonnast vi kskik kust mujalt. Biokeemiliselt on nrviimpulsi aluseks muutused neuronis, eesktt Na+ ja K+ iooni sisalduse kiired muutused, mis tekivad neuroni sees ja selle pinnal (de- ja repolarisatsioonid, Na+/K+-pump). Nrviimpulsi tekkimise kigus muutub nn puhkepotentsiaal tegevus- ehk aktsioonipotentsiaaliks, ioonid lbivad neuroni poollbilaskvat membraani. Ioonide sisalduse erinevuse tagamine membraani eri osades nuab rakult energiat, mida ta saab hapniku juuresolekul glkoosist (glkols). Vt akson, dendriit, hpoksia, isheemia, motoorne neuron, mediaator, meliin, neuron, sensoorne neuron, snaps. Nrvijuur (radix)
Seljaajju siseneb iga segmendi krgusel tagumises (selgmises) osas tagumine nrvijuur ja eesmisest (khtmisest) osast vljub eesmine nrvijuur. Eesmised juured on motoorsed (motoneuron), tagumised on sensoorsed (tundlikkus). Nrvijuured ehk raadiksid on perifeerse nrvissteemi komponendid. Pildil on lbilige seljaajust, nha on eesmine ja tagumine nrvijuur ning nendest moodustuv seljaaju- ehk spinaalnrv. Nstagm (nystagmus)
Silmamuna tahtmatu rtmiline vnkumine. Nstagmi puhul on tavaliselt hiritud silmamuna liigutavate nrvide / nrvituumade koost. Aeglane on nstagm kuni 40 lki minutis, kiireks loetakse nstagmi le 100 lgi minutis. Nstagm on normaalselt nhtav niteks raudteenstagmina (optokineetiline), alkohoolse ja muu ekspertiisi puhul on nstagmi esinemine joovet testav smptom. Oftalmopleegia (ophthalmoplegia)
he vi mitme okulomotoorse lihase nrkusest tingitud silmamuna liigutamise nrkus vi puudumine.
58
*
Oklusioonkatse (cover test)
Sulgemistest; silmade uuring, mille kigus kaetakse hetkeks ks silm teise silma ngemisteravuse mramiseks. Okulomotoorne (oculomotor)
Silmamuna liigutamise juurde kuuluv. Silmaliigutavad kraniaalnrvid on III, IV ja VI nrv ehk okulomotoorne nrv, plokinrv ja eemaldajanrv. Nende nrvide tuumad paiknevad ajutves silla (pons) piirkonnas. Une teatud faaside ajal toimub silmamunade kiire liigutamine. Okulomotoorsed nrvid tagavad silmamunade smmeetrilise liigutamise vaadeldava objekti suunas ning selle, et mlemas silmaphjas tekiks kujutis smmeetrilistesse kohtadesse. Nende nrvide, nrvituumade vi nrvide poolt juhitud lihaste ja snapside kahjustuse korral tekkivaid hireid tunnetab haige peamiselt diploopiana vi uduse ngemisena vi virvendusena silme ees. Kolmanda kraniaalnrvi kahjustuse korral esineb ka silmalau allavaje ehk ptoos. Vt diploopia, masteenia, ptoos, REM-uni, strabism.
On-off nhud
Vt fluktuatsioonid. Okserefleks (vomiting reflex)
Uitnrvi (X kraniaalnrv) vi keeleneelunrvi (IX kraniaalnrv) innervatsioonialal tekkiv reflektoorne toidu vi muu maos oleva sisu tagasiheide. Vt refleks. Opistotoonus (opisthotonos)
Kaela passiivse painutamise takistus. Vt ajukelmete rritusnhud. Optiline neuromeliit (neuromyelitis optica)
Polskleroosi taoline kahjustus piiratud alal (silmad, seljaaju). Vt polskleroos. Optokineetiline nstagm (optokinetic nystagmus)
Reflektoorne silmade liikumine liikuva objekti suunas, raudteenstagm. Vt nstagm. Ortostaatiline hpotensioon (orthostatic hypotension)
Jrsk vererhu langus, mis tekib lamavast vi istuvast asendist psti tustes; avaldub pearinglusena ning vib phjustada ka minestuse; vt minestus.
59
Mnel Parkinsoni tve pdeval haigel esineb ortostaatiline hpotensioon spontaanselt, kuid see vib kujuneda ka mnede ravimite toimel. Parals (palsy)
Halvatus (ldnimetusena); tpsemalt vt parees ja pleegia. Parapleegia (paraplegia)
Smmeetriliste jsemete (kte vi jalgade) tielik halvatus; vrd paraparees. Paraparees (paraparesis)
Smmeetriliste jsemete (kte vi jalgade) osaline halvatus; vrd parapleegia. Parees (paresis)
Nrkus, osaline halvatus; vrd pleegia; variandid: hemi-, tri-, mono-, para- ja tetraparees. Paresteesia (paresthesia, paraesthesia)
Jsemetes vi mujal tekkiv aisting, niteks nelatorgete, kuuma vi klma, sipelgajooksu vi surina tunnetamine. Parkinsoni tbi (Parkinson disease)
Vrihalvatustbi, mis on tingitud suuraju sgavuses paiknevate tuumade ja nende vaheliste hendusteede progresseeruvast degeneratiivset tpi kahjustusest, seega ekstrapramidaalssteemi kahjustusest. Parkinsoni sndroom ehk parkinsonism vib tekkida ka neuroleptikumide krvalnhtudena. See on haigus vi sndroom (parkinsonism), mille puhul algul esineb rahuloleku treemor, lihastoonuse tus (rigiidsus) ja liigutuste piiratus (akineesia vi hpokineesia), smptomid on algselt asmmeetrilised (hemiparkinsonism), hiljem tavaliselt smmeetrilisemad. Haige seisundi parandamiseks on vajalik pidev ravimite tarvitamine. Vt ekstrapramidaalssteem, treemor, rigiidsus, neuroleptikum, ortostaatiline hpotensioon; akineesia, DOPA, Levodopa,
www.youtube.com/watch?v=xuVY7wS25rc&feature=related. Parokssm (paroxysm)
Lhiaegse kestusega haigushoog, niteks epileptiline hoog. Peaaju infarkt (cerebral infarction) 60
Vt insult.
*
Peaajuveresoonkonna haiguse jknhud (sequelae of cerebrovascular disease)
Vt halvatus, insult, taastusravi, tsistused. Peatrauma (cerebral trauma)
Vt trauma nrvissteemis. Peavalu (headache)
Valu on tuntav valuretseptorite rritusel. Peas paiknevad valuretseptorid veresoontes, kelmetes, koljut mbritsevas skalbis. Ajukude ise ei ole valutundlik ega sisalda valuretseptoreid. Peavalu phjused on tavaliselt vljaspool nrvissteemi: veresoonte toonuse muutused, vererhu muutused, neerupuudulikkus, mrgistused, paljud palavikulised haigused, viirusinfektsioonid, pletikud nina krvalkoobastes, hammastes jne. Kige sagedasemad 90% kigist peavaludest - on pingepeavalu, kobarpeavalu ja migreen. Migreeni kui peas avalduva haiguse esmaphjus on ilmselt vljaspool nrvissteemi. Pea seest prinev peavalu vib tuleneda insuldist, meningiidist, entsefaliidist, kasvajast, ajutraumast. Phjuste rohkus teeb diagnoosimise sageli keeruliseks. Peavalude esinemine soodustab ravimite liigtarvitamist. Vt migreen, kobarpeavalu, pingepeavalu, meningiit, entsefaliit, insult, ajukelmete rritusnhud, koitaalne peavalu, skalp. Perifeerne halvatus ehk ltv halvatus
Perifeerse neuroni kahjustuse korral tekkiv halvatus, mida iseloomustavad reflekside, toonuse, troofika langus. Vrd tsentraalne halvatus. Perifeerne nrvissteem (peripheral nervous system)
Neuroni keha ja jtked, kaasa arvatud nrvijuured, nrvipimikud, snaps kuni lihaseni. Vrd kesknrvissteem. Pilgutusrefleks (blinking reflex)
Silmamuna eesosas paikneva sarvkesta puhtana hoidmise kiire kaitserefleks, toimib iga 2-10 sekundi jrel. Refleks vib muutuda nii mrgistuste, ainevahetushirete kui ka refleksis vajalike struktuuride (sarvkest, III ja VII kraniaalnrv, ajutvi) kahjustuse korral. Vt refleks, en.wikipedia.org/wiki/Image:Eye_opening_and_closing.gif. Pingepeavalu (tension-type headache)
Mittespetsiifiline, peamiselt smmeetriline peavalu, mis on tingitud skalbis paiknevate valuretseptorite rritusest, seega koljuvline; vt peavalu, skalp.
61
*
Platseebo, -efekt (placebo, - effect)
Aine vi tegevus, millel usutakse olevat vi millele omistatakse mingi oodatav toime, niteks valuvastane, und soodustav vi muu subjektiivselt avalduv toime. P-aine on inaktiivne, bioloogiliselt toimetu aine, mis mjub positiivse motivatsiooni olemasolul. Pefekt on alati olnud nii traditsioonilise kui ka alternatiivse meditsiini koostisosa. P-efektil rajaneb uskumise kaudu saavutatav bioloogiline tulemus, paranemine/tervenemine vaid uskumisest, isiku enda positiivsest hoiakust. Parim platseebo on kahjutu ja odav aine, millele arst/ravitseja lisab hid soove sisendavad snad. P-efekti esineb ka operatsioonidel, fsioteraapial ja muul tervisealasel tegevusel. Mittetendusphisest meditsiinist on p-efekti tuntumad kasutajad homeopaatia, akupunktuur, bioenergeetika, refleksoteraapia, aga ka nidumine-posimine. Platseebo ei toimi loomadele, seega ei avaldu imeravitsejate mju ka loomadel. Tendusphine meditsiin nuab ravimile vi raviprotseduurile platseebost tugevamat toimet. Tendusphised uuringud nuavad juhuslikke valikuid, randomiseerimist, kontrollrhmi, pimekatseid vi topeltpimekatseid. Vastandina usutavale ja loodetud positiivsele toimele vib esineda ka negatiivne, soovimatu efekt ehk notseebo (nocebo) efekt. Vt pshhoteraapia, tagasiside, valu. Pleegia (plegia)
Tielik halvatus; vrd parees. Poks (boxing)
Spordiala, milles tegevuse (lkide/hoopide andmine) peamine eesmrk on ajutrauma tekitamine, saavutamaks vastase teadvusetult mahakukkumise (knockout). Vt dementsus, kommotsioon, kontusioon, teadvuse kaotus, trauma nrvissteemis; (www.yourdailymedia.com/media/1154599314/Boxing_Knockout_Compilation). Poliomeliit (poliomyelitis)
Seljaaju hallolluse (hallaine) pletik; smptomitena tekivad peamiselt asmmeetrilised halvatused nii jsemetes kui ka hingamis- ja bulbaarsete nrvide poolt innerveeritud lihastes. Tnapeval Eestis praktiliselt mitteesinev neuroinfektsioon, kuid vivad haigestuda need vaktsineerimata isikud, kes satuvad nakatunud isikutega kokku mujal. Polgraaf (polygraph)
Erinevaid fsioloogilisi talitlusi registreeriv seade. Tuntumad on elektroentsefalograaf (EEG), samuti nn valedetektor, mis mdab sdame ja hingamise sagedust, vererhku ja naha elektrilist takistust (naha galvaaniline reaktsioon), seega autonoomse nrvissteemi kiireid reaktsioone verbaalsele rritajale. Vt autonoomne nrvissteem, elektroentsefalograafia, valedetektor; http://skepdic.com/polygrap.html. Polradikuloneuriit, -neuropaatia
Paljude nrvijuurte ja tvede pletik vi kahjustus, tuntud ka Guillain-Barre sndroomina.
62
*
Polskleroos (multiple sclerosis)
Hulgikoldeline meliini lagunemine (demelinisatsioon). Vimalik, et autoimmuunse mehhanismiga pletik (entsefaliit), millele on iseloomulik, et 1) kolded asuvad kesknrvissteemis, 2) haigusel on korduvad genemised ja osalised paranemised (atakkidega kulg) ja 3) esineb hulgikoldelisus (multiple). Selline kulg viib aja jooksul psiva puude tekkimiseni. Haigus algab sagedamini noores tiskasvanueas, vga harva prast 40. eluaastat. Tavaliselt esinevad ainult juhteteede tpi kahjustuse nhud, niteks spastiline halvatus, ataksia, vaatevljade ja/vi ngemisteravuse muutus, tundlikkusehired, pietalitluse hired. Harvem esinevad neuriidid vi neuralgiad. Diagnoosi tpsustamiseks on vaja korduvaid uuringuid, hiljem on vajalik individuaalne rehabilitatsiooniplaan, mis arvestab peamisi neuroloogilisi smptomeid. Krvaloleval pildil on 35-aastase meespatsiendi tomogrammid kolmekuuse vahega; nha on oluline kahjustuskolde vhenemine (pilt 2) oimupiirkonnas, mida pildil nr 1 vis pidada kasvajasarnaseks moodustiseks. Iseeneslikud (spontaansed) paranemisperioodid annavad vimaluse pidada paranemist vga erinevate tegevuste tulemuseks, sealhulgas nidumise-posimise edukuse niteks. Vt demelinisatsioon, entsefaliit, meliin, spastilisus, ataksia, neuriit, neuralgia, piehired, http://video.about.com/ms/Multiple-Sclerosis.htm. Potentsiaalsed probleemid
Vt tsistused nrvissteemi kahjustusel Praktika (praxis)
Vime planeerida, sihipraselt lbi viia keerulisi/oskuslikke liigutusi. Praktiliste oskuste kadumine esineb dementsuse korral, seda on vimalik hinnata IT ehk igapevase toimetuleku muutusena. Vt apraksia, dementsus, igapevane toimetulek. Primitiivrefleks Vt refleksid. Prodroom (prodrome) Vt eelnht. Proksimaalne (proximal)
Kehatvele lhemal paiknev. Vrd distaalne.
63
*
Pseudobulbaarparals (pseudobulbar palsy)
Sarnane bulbaarparalsiga, seda iseloomustavad neelamise, artikuleerimise, khimise jm hired, kuid kik nimetatud refleksid on elavnenud, erksamad kui bulbaarparalsi korral. Kahjustus paikneb ajutvest krgemal pramidaaltraktis. Vt bulbaarne, dsfaagia, kraniaalnrvid, neelurefleks; vrd bulbaarparals. Pseudodementsus (pseudodementia) Vt depressioon. Pshhoteraapia (psychotherapy)
Meditsiini valdkond, mis tegeleb isiku pshika mjutamisega nii verbaalse kui mitteverbaalse suhtluse kaudu haiguse ravis. Sageli samastatakse pshhoteraapiat ja nustamist, kuna nustamine on pshhoteraapias esiplaanil. Pshhoteraapia lihtsamaid vtteid (lohutamine, positiivne toetamine jm) kasutavad inimesed spontaanselt ja sagedamini sobivalt. Kliinilise pshhoteraapiaga tegelevad pshhoterapeudid, pshhiaatrid, enduses hea ettevalmistuse saanud spetsialistid jt. Pshhoteraapia prab nustamise kigus suurt thelepanu inimese eneseanalsile, vimaldades usaldust ja konfidentsiaalsust, selgitab erinevate konfliktide pritolu. Grupiteraapiat kasutatakse rohkelt erinevate sltuvuste (hasartmngimine, ravimsltuvus jm) raviskeemides, luues vastavaid tugigruppe (anonmsed alkohoolikud, anonmsed narkomaanid jm). Osa pshhoteraapia suundi ei usalda inimese eneseanalsi ning peab vajalikuks nuda ainult usku, allumist krgemale autoriteedile (religioon). Mnede selliste suundade elluviimine grupiteraapias on viinud grupisuitsiidideni. Vt mitteverbaalne suhtlemine, platseebo, sltuvus; vt ka akupunktuur. Pshhoos (psychosis)
ldmiste gedast vaimutegevuse kvalitatiivsest hirest, mille korral vivad esineda meelepetted, luulud, tundeelu hired, tahtliku tegevuse kontrolli hired jm. P vib olla endogeense vi eksogeense pritoluga. Punktsioon (puncture)
Torge; nsa nela torkamine kehande vi pletikukoldesse, nt proovi vtmiseks vi vedeliku eemaldamiseks. Vt liikvor, lumbaalpunktsioon. Ptoos (ptosis)
lemise silmalau allavaje. Selle phjuseks on kolmanda kraniaalnrvi (silmaliigutaja ehk okulomotoorse nrvi) kahjustus. Ptoos takistab ka kogu samapoolse vaatevlja kasutamist. Kui ptoos on kahepoolne, siis vib kahtlustada ka
64
snapsi- vi lihashaigusi. Pildil on nha parempoolse lalau allavaje. Mnikord on haiged kahepoolse ptoosi puhul ajutise abinuna kasutanud silmalaugude lalhoidmiseks kleeplinti. Pupill (pupil)
Pupilliava, vikerkesta (iirise) keskel asuv avaus, mille kaudu vlisvalgus langeb silmaphja ja mille suurus oleneb nrvissteemi seisundist ning silmaphja langevast valguse hulgast. Pupilli toimimise eesmrk on kohaneda keskkonna valguse intensiivsusega, vimaldades vaid vajalikul valgushulgal juda silmaphjani. Vt pupillireaktsioon. Pupillireaktsioon, pupillaarrefleks (pupillary reflex)
Silmaava ehk pupilli reageerimine vastusena rritusele, eesktt valguse intensiivsuse muutusele, valule, valjule helile, emotsioonile. Refleksis osalevad II ja III kraniaalnrv, samuti autonoomne nrvissteem ldthenduses. See reaktsioon muutub vi kaob nrvissteemi tegevuse vi keemiliste mjurite toimel. Vt akommodatsioon, refleks. Puukentsefaliit (tick-borne encephalitis, relapsing fever)
Puugi kaudu edasikantav suuraju kahjustav viirushaigus, mida iseloomustab tavaliselt 2-faasilisus haiguse alguses. Vt entsefaliit; vrd borrelioos. Piehired (bladder disturbances)
Neuroloogilise phjusega piehired tekivad kusepie seina lihaste ja pie sulgurlihase koost hirete tulemusena sagedamini pramidaaltrakti kahepoolse kahjustuse korral, niteks llisamba vigastusest tingitud seljaaju kahjustusest ristluu- (ehk sakraal-) segmentides vi neist krgemal. Neurogeensete hirete tsistusena tekib pletik kuseteedes. Vt polskleroos, pierefleks, pramidaaltrakt, spinaalne. Pierefleks (bladder reflex)
Kusepie thjendamise refleks, kus pie titumisel venituvad pies olevad retseptorid, impulsid edastatakse seljaaju (spinaalsete) segmentideni, edasi tekib motoorse vastusena reflektoorne pieseina lihaste kontraktsioon ja sulgurlihase ltvumine. Vt autonoomne nrvissteem, piehired, refleksikaar. Plverefleks (patellar reflex)
Vt refleksikaar. Pramidaaltrakt (pyramidal tract)
Suuraju motoorsest korteksist algav juhtetee ehk tsentraalne motoneuron, mis on eriti suure innervatsioonialaga no ja ke osas. See osa paikneb suurajus otsmikusagaras nn tsentraalvao ees.
65
Motoneuroneid sisaldavad juhtetee kiud kulgevad samal poolel kuni ajutveni. Alates ajutvest ning leminekul seljaajusse kiud ristuvad ning allpool kulgevad vastaspool vastavate seljaaju segmentide krgusele teise (perifeerse) motoneuronini. Pramidaaltrakti kahjustuse korral tekib tsentraalset tpi ehk spastiline halvatus. Juhtetee nimetus tuleneb neuronite kujust (pramiidikujulised rakud korteksis), teine nimetus samal juhteteel on kiudude algus- ja lppkoha jrgi: kortikospinaalne juhtetee. Kasutusel on ka termin pramidaalsndroom. Vt spastlisus, refleksid. Radikuliit
Vt radikulopaatia, nrvijuur, nimmeradikulopaatia. Radikulopaatia (radiculopathy)
Nrvijuure kahjustus, talitluse hire. Vt nimmeradikuliit. Rahutreemor
Rahuolekus vljenduv jsemete vrin ehk treemor; tpiline Parkinsoni tve smptom; algab hepoolselt, hiljem ka teises kehapooles; vt treemor. Regeneratsioon (regeneration)
Koerakkude taastumine. Vt neuron; vrd degeneratsioon. Refleks
Vastusreaktsioon ehk vastupeegeldus rritajale. Neurofsioloogias mistetakse reflekside all peamiselt motoorseid vastusreaktsioone, see on perifeerse motoneuroni kaudu toiumuvat reageerimist rritajale. Lisaks enamnhtavatele motoorsetele refleksidele esinevad vistseraalsed, endokriinsed jm refleksid, seega esinevad refleksid ka autonoomses nrvissteemis. Vt arefleksia, haarderefleks, imemisrefleks, kharefleks, neelurefleks, okserefleks, pilgutusrefleks, pupillireaktsioon, pierefleks, plverefleks, refleksikaar, valu. Refleksikaar (reflex arc)
Refleksi toimumise tagab aferentse ning eferentse osa ja nendevaheliste snapside korrasolek; kokku moodustavad nad refleksikaare. Skeem demonstreerib tuntud plverefleksi (patellaarrefleks) komponente: kerge lk plvekedra all paikneva kluse pihta venitab kluses ja lihases olevaid retseptoreid, tekkiv signaal liigub aferentseid kiude mda lbi spinaalnrvi seljaaju nimmesegmentideni, kus toimub snapsi kaudu lekanne reie eesmiste lihaste motoorsete
66
nrvide tuumadeni ning sealt lhtuvad kiired alfamotoneuronid viivad kskluse reie nelipealihaseni, misjrel toimubki sre sirutus plveliigesest. Samal ajal toimub plve painutavate lihaste reflektoorne ldvenemine. Vt refleks, motoneuron, refleksikaar, valu. Refleksoloogia (reflexology)
Hulk arvamusi ja tegevusi, niteks labajala, krva vi labake massaa, mida kasutatakse peamiselt mitmete valusndroomide ravis. Saavutatav tulemus on vljendunud samas mahus, nagu on platseebole omane. Vaatamata tendusphiste uuringute puudumisele, on valu intensiivsuse vhenemist leitud nii migreeni, nimmevalude, unehirete kui ka muude kaebuste puhul. Samas ei ole nn erilistel labajala, krva vi muude piirkondade skeemidel mingit testatud seost sise- vi muude organitega. Vt platseebo. Rehabilitatsioon (rehabilitation)
Sihiprane meditsiiniline, pedagoogiline ja sotsiaalne tegevus, mis vimaldab haigestumise vi vigastuse tekkimise jrgselt taastada vi silitada optimaalne fsiline, vaimne ja sotsiaalne vimekus. Vrd taastusravi. REM-uni (REM sleep , rapid eye movement sleep)
Une faas, kus toimub silmamunade kiire vnkumine, samas on skeletilihased ldvad, hingamine ja sdame rtm ebahtlased; selles faasis on iseloomulik unengude ngemine; vahel nimetatakse seda paradoksaalseks uneks. Vastsndinul on REM-une hulk 50% kogu une ajast, alates kolmandast eluaastast umbes 20-25% ja keskealistel inimestel 18-20% kogu uneajast, vaatamata uneaja ldise kestvuse vhenemisele. Vt une faasid. Reproduktisoon (reproduction)
Uue organi/organismi taasloomise bioloogiline protsess. See on elusa looduse alus, mille tulemusena iga olemasolev organism luuakse eelmiste organismide bioloogilise tegevuse tulemusena. Eristatakse seksuaalset (edukam oma mitmekesise tulemuse poolest) ja aseksuaalset reproduktsiooni. Vt degeneratsioon, regeneratsioon, vananemine. Rigiidsus (rigidity)
Passiivsete liigutuste korral ilmnev lihasjikus, lihaspinge katkendlik tus (hammasrattafenomen), mis on ks peamisi Parkinsoni tve smptomeid. Vrd spastilisus.
67
*
Riskitegurid (risc factors)
Kaasasndinud vi omandatud tegurid, haigused, kitumine, elamisstiilid ja muu, mille esinemisel suureneb risk ehk statistiline vimalus saada mingit haigust vi kahjustust. Riskitegureid jaotatakse mjutatavateks (suitsetamine, vhene fsiline aktiivsus jt) ning mittemjutatavateks (sugu, vanus, prilikkus jt). Insuldi riskitegurid on vanus, ateroskleroos, varasem insult, sealhulgas TIA, sdamehaigused, diabeet, suitsetamine, krgvererhutbi. Samad tegurid suurendavad ka koronaararterite haiguse riski. Vt insult, verevarustus. Rkimisvimetus Vt afaasia. Sedatiivne toime (sedative effect)
Rahustav toime. Vt toime nrvissteemile. Seeriakrambid (serial seizures)
Vt epileptiline staatus, seisund, epilepsia. Seniilsus (senility)
Vananemisel saabuvad kehalised ja pshilised muutused. Vt atroofia, vananemine, Alzheimeri haigus, dementsus. Sensitiivne (sensitivity)
Tundlikkusega seoses olev, litundlik. Sensoorne afaasia (sensoric aphasia, sensory aphasia, receptive aphasia)
Kortikaalset tpi rkimishire, mille puhul on hiritud vime mista kuuldavat knet, seejuures ei ole orgaanilist kuulmisorganite kahjustust; phjuseks on suuraju juhtiva poolkera teatud piirkonna kahjustus. Krvaliste isikute jaoks kuuldub see afaasialiik kergematel juhtudel snasalatina vi logorrana (haiguslik lobisemine), vahel jb mulje vrkeelsest knest (niteks hiina keel eesti kultuuri keskkonnas vi kreeka keel niteks ingliskeelses keskkonnas) tingituna moondunud grammatikast ja mittemistetavatest snadest. Seega esinevad hlikuasendused sarnase kla ja moodustusviisi alusel. Transitoorsest isheemiast paranemisel vib alguses esinev globaalne (tielik) afaasia minna le hiina keeleks, seejrel logorraks, kuni lpuks toimub kne normaliseerumine. Vt afaasia, amnestiline afaasia, knehire, logorra, motoorne afaasia, transitoorne isheemia. Sensoorne neuron (sensory neuron)
Tundlikkust edastav neuroni jtke (dendriit), toob infot retseptorist kesknrvissteemi suunas. Vrd motoorne neuron; vt nrviimpulss.
68
*
Sisse-vlja llitumise sndroom (on-off' syndrome)
Vt fluktuatsioonid. Skalp (scalp)
Koljut mbritsev side- ja lihaskude, mis sisaldab rohkelt valuretseptoreid. Skalp on oluline pingepeavalu tekkimisel. Vt peavalu. Skotoom (scotoma)
Vaatevlja vljalangemine he tervikliku osana vi mitmes osas (pime laik). Kigil imetajatel esinev skotoom on pimethn, mis ei ole leitav kahe silmaga vaatamisel. Skotoomide tekkel on palju erinevaid phjuseid (mrgistused, demelinisatsioon, kasvaja, isheemia jt), skotoomi kuju vimaldab kahjustuse asukohta mrata. Vt eelnht. Somatopagnoosia (somatopagnosia)
Vimetus tajuda oma keha. Somnambulism (sleep walking)
Uneskimine; une ajal voodist lestusmine; tekib tavaliselt sgavas unes esimesel kolmandikul, kui heaegselt esineb osaline erksus ja nonRem uni (vt kirjandusest nonRem uni). Toimunust jb amneesia. Kuigi enamik uneskijatest on lapsed, esineb seda ka tiskasvanuil. Vt epileptiline sndroom, unehired. Somnolents (somnolence, drowsiness)
Unisus, uinumise eelne seisund. Unisus vib olla fsioloogiline vi haigusest (niteks entsefaliit) vi intoksikatsioonist tingitud. Vt kooma, soopor, teadvus ja teadvusetus. Soonpimik (choroid plexus)
Peaaju vatsakestes olev hulgirakuline soontest moodustis (pimik), mis toodab liikvorit. Vt liikvor. Soopor (sopor)
Uimus, teadvuse selguse oluline vhenemine, vga sgav unisus, vahepealne seisund unisuse ja kooma vahel. Sooporis isik on ratatav lhikeseks ajaks, ta reageerib vaid tugevale vlisrritajale, niteks avab silmi valu tekitamisel, mmiseb vi rgib lhiaegselt rahuldavalt artikuleerides. Lihastoonus ja klusrefleksid ei pruugi olla muutunud. Teadvushiret phjustanud teguri (intoksikatsioon, traumaatiline hematoom, kasvaja, entsefaliit vm) psimisel vib isik langeda koomasse. Vt kooma, teadvus ja teadvusetus.
69
*
Spastiline halvatus
Vt halvatus, motoorne korteks, spastilisus, tsentraalne halvatus. Spastilisus (spasticy)
Passiivsete liigutuste korral ilmnev spontaanne lihaspinge sujuv tus (taskunuga), phjuseks on tsentraalse ehk esimese motoneuroni kahjustus. Vt tsentraalne halvatus; vrd rigiidsus. Spinaalne (spinal)
Seljaajuga seonduv. Vrd kraniaalne; vt spinaalnrv. Spinaalnrv (spinal nerve)
Seljaaju nrv, seganrv, mis sisaldab motoorseid ja sensoorseid kiude. Stereoskoopiline ngemine (stereoscopic vision)
Ruumiline ehk binokulaarne ngemine tekib kahe silma ja suuraju koost tulemusena. Binokulaarne ngemine vimaldab tajuda kujundeid ruumiliselt. Selle peamiseks aluseks on esemete vrvi, vormi, distantsi eristamine kolmemtmelise (3D) kujundi saavutamisel, see vimaldab hinnata sgavusteravust. Ngemises, seejuures ka 3D ngemises, osalevad kik optilise ssteemi komponendid. Vt autostereogramm. Stereotaktiline operatsioon (stereotactic operation)
Kirurgiline tegevus/operatsioon, mille puhul kasutatav spetsiifiline aparatuur koljule fikseerituna vimaldab vga tpseid manipulatsioone sgavates ajustruktuurides. Samal ajal kasutatakse visualiseerimiseks (nhtavaks tegemiseks) ka tomograafilist vi rntgenoloogilist kontrolli. Nii on vimalik tpselt arvutada vlja vajalik sihtmrgi asukoht ajus ja teostada protseduur minimaalse ajukahjustusega. Operatsiooni eesmrk on mjutada normaalsest keemilisest tasakaalust vljunud ajustruktuure niteks Parkinsoni tve puhul, viia isotoopi vi muud vajalikku ainet ajukasvajasse vi eemaldada sgaval asetsevat hematoomi vi vtta koetkki (biopsiat) uuringuteks. Stimulant (stimulant)
Erguti; aine, mis ajutiselt suurendab nrvissteemi erksust, sageli tekitab eufooriat. Paljud stimulandid on illegaalsed ained, mningaid kasutatakse liigsmise vi depressiooni ravis. Tuntumad ergutid on amfetamiin, efedriin (alkaloid), katehoolamiinid, kofeiin, kokaiin, nikotiin (vga madalas annuses). Vt eufooria, sltuvus.
70
*
Strabism (strabismus)
Krsilmsus (kritus), tingitud silmamuna liigutavate ehk okulomotoorsete nrvide vi nrvikeskuste kahjustusest. Vrdle diploopiaga, mis on kki tekkiva strabismi subjektiivne avaldus; on see, mida inimene ise neb - kahelingemine. Varasest lapseplvest prineva, sh kaasasndinud strabismi puhul tavaliselt diploopiat ei esine, sest suuraju suudab tajuda erinevaid kujutisi kohakuti vi elimineerida sobimatu kujutise. Pilt nitab vasaku eemaldajanrvi nrkusest tingitud konvergeeruvat strabismi: vasak silmamuna on prdunud keskjoone suunas. Krsilmsus saab tekkida ka vga nrga ngemisteravuse ehk viisuse puhul siis, kui ei suudeta nhtavat objekti fikseerida. Vastsndinu krsilmsus on normaalne kuni mne kuu jooksul. Vt diploopia, divergents, kraniaalnrvid, konvergents, okulomotoorne. Subarahnoidaalruum (subarachnoid space)
Pea- ja seljaaju mbritsevate mblikvrkkesta ja pehmekesta vaheline ruum; vt ajukelmed. Subarahnoidaalne hemorraagia (subarachnoid haemorrhage)
mblikvrkkesta-alune verevalum. Vt insult. Subduraalne (subdural)
Kvakelme alune. Subduraalne hematoom (subdural hematoma)
Kvakelme alune verevalum, tingitud tavaliselt traumast (lk, kukkumine). Selline verevalum suureneb aeglaselt, nihutab keskjoonel paiknevaid ajustruktuure ning seejrel toimub koljusisese rhu tusu olukorras eluohtlik surve ajutvele. Kompuutertomogrammil (vt pilt) on nha klgvatsakeste nihkumine keskjoonest paremale (pildil vasakule), samuti on vasak (pildil parem) klgvatsake kokku surutud. Vt ajukelmed, intrakraniaalne, trauma nrvissteemis. Sltuvus, sltuvusseisund (addict, addiction)
Mingi aine (nt valuvaigisti, antidepressant, alkohol, nikotiin, uinuti, stimulant, illegaalne vi legaalne narkootikum) korduval tarvitamisel tekkiv seisund, kus isik 1) ei suuda aine
71
tarvitamist lpetada, 2) vajab edaspidi ha suuremaid annuseid toime saavutamiseks (tolerantsuse tus), 3) ei suuda keelduda pakkumisest. Aine rajtmisel 4) tekivad fsilised ja pshilised rajmanhud, mis sunnivad otsima uut annust. Sltuvusseisund saab tekkida ka tegevustest, rituaalist, niteks hasartmngust (gambling), arvutimngudest jm. Bioloogilises thenduses on tasu tekkiva sltuvuse eest rahuldus kas tegevusest vi aine keemilisest toimest, mis kik suurendavad kesknrvissteemis endorfiinide taset. Igasugune sltuvus seostub keemiliste muutustega kesknrvissteemis. Nagu kasulikud ravimid, nii ka keelatud ained mjutavad snapsides toimuvat: kokaiin ja osa antidepressante toimivad meeleolu tstvalt sarnaselt seetttu, et nad toimivad snapsi samasse llisse. Sltuvusest lesaamine vi vabanemine on vimalik palju harvemini, kui seda arvatakse. Esmane eeltingimus on sltuvuse tunnistamine ning vabatahtlik nustumine piirangute jt reeglitega. Sltuvuste ravimitega ravi on esialgu teatud keemiliste protsesside pidurdamine, blokeerimine vi asendamine. Vt analgeetikum, antidepressant, eufooria, joove, snaps, vt snaps;
http://video.about.com/drugs/Drug-Addiction.htm.
Smpaatiline nrvissteem (symp..)
Autonoomse nrvissteemi osa, mis tagab peamiselt kiired reaktsioonid. Vt autonoomne nrvissteem. Snaps (synapse)
Struktuur, mille kaudu toimub impulsi lekanne helt neuronilt (aksonilt) teisele neuronile (enamasti dendriidile) vi titevorganile (lihasele, nrmele). Skeemil on kujutatud impulsi (bioelektriline informatsioon) saabumist snapsieelsest neuronist snapsini. Snapsis toimub impulsi lekandumine keemilisel teel: keemiline aine mediaator, mis asub piekestes, vabaneb ja liigub lbi snaptilise pilu snapsijrgse neuronini, tekitades seal uue impulsi (bioelektrilise informatsiooni). Seega snaps transformeerib hte liiki informatsiooni teist liiki informatsiooniks. Sellist transformeerumise protsessi on vimalik medikamentidega mjutada, niteks kuraaretpi ainete, antidepressantide, antipshhootiliste ainete, stimulandidega. Snkoop (syncope)
Minestus, teadvusetuseseisund, mille tekkimise peamine phjus on ringleva vereringe mahu kiline puudulikkus. Vt kooma, minestus, teadvusehired.
72
*
Taalamus (thalamus)
Eesaju poolkerade sgavuses asuv hallainest moodustuv mberllituskeskus peamiselt sensoorsete signaalide edastamiseks ja funktsioonide teostamiseks. Taalamusega seostatakse ka teadvuse taset, une ja rkveloleku vaheldumist. Taalamuse erinevate osade kahjustuse korral esinevad vga paljud sndroomid: kuulmis- ja maitsetundlikkuse hired, okulomotoorika-, pshika- jm hired, sealhulgas ka kooma. Taastusravi
Taastusravi on aktiivravi liik, mis on suunatud hirunud funktsioonide taastamisele, silitamisele vi puudega kohanemisele. Taastusravi rakendab menetlusi, et taastada kompleksselt inimese hirunud funktsioone meditsiinilisest, kehalisest, pshilisest ja sotsiaalsest aspektist. Taastusravi eeldab tihedat koostd taastusravi meeskonda kuuluvate spetsialistide vahel. Meeskonnatd juhib taastusarst, kes koostab patsiendile tema vajadustest lhtuva raviplaani. Veel on meeskonnas fsioterapeut, pshholoog, logopeed, tegevusterapeut, sotsiaalttaja, endus-hooldusttajad, eripedagoog jt, vajadusel ka teiste erialade esindajaid. Taastusravimeeskonda kuulub ka patsient ise, lapseeas patsiendi korral lapse perekond, vajadusel ka tugiisikud. Vrd rehabilitatsioon.
Tagasiside (feedback)
ldmiste protsessi kivitajale tagasisaabuvast informatsioonist, igasuguse protsessi juurde kuuluvast kontrollmehhanismist, mis annab levaate toimunust ja vimaldab hinnata soovitud tegevuse efektiivsust. Tagasiside on positiivne, negatiivne vi mlemat sisaldav. Tagasiside kivitab vajadusel lisaressursse vajaliku resultaadi saavutamiseks. Nrvissteemis toimub pidev tagasisidestus; esimene tagasiside tase on refleksikaar. Ke ratmme valu korral on valurefleks; kui ratmme ei aita valust vabaneda, vib isik muutuda agressiivseks valu tekitaja suhtes. Vt refleks, refleksikaar, snaps. Tardumine (freezing)
Lhiajaline liikumisvimetus, mille ajal inimene tardub paigale. Theldatav peamiselt motoorse ssteemi kahjustuste korral. Vt ekstrapramidaalssteem, on-off sndroom. Tajumisvimetus
Vt agnoosia.
73
*
Teadvus ja teadvusetus (consciousness, unconsciousness)
Teadvus on rkvelolekus (meelemrkusel) oleva organismi vime vtta vastu informatsiooni, seda analsida, talletada, reprodutseerida ja sellele sihipraselt ning tahteliselt, indiviidile vajalikult reageerida. Teadvus inimesel thendab vimet eneseanalsiks, loomade eneseanalsi kohta teavet napib. Sna T on osas allikais kasutusel snonmina teadlikkus (awareness). Teadvuse selgus tagatakse ajutve nn vrkja struktuuri (retikulaarformatsioon, tpsemalt - retikulaarne astsendeeruv aktiveeriv ssteem, RAAS) komponentide hists. Teadvusel olekut vi teadvusetust hinnatakse neuroloogias teadvuse selguse kaudu. Hinnatakse isiku rkvelolekut, tema vimet reageerida erinevatele rritajatele, sh valule ja valgusele, samuti vimet sooritada sihipraseid liigutusi. Eeltoodu alusel tehakse jreldus, kas isikul on 1) tielik teadvusel olek, 2) unisus, 3) soopor ehk sgav unisus vi 4) kooma (teadvusetus erinevates staadiumites). Teadvuse selguse muutus seondub alati ajutve mjutusega, seega eluthtsate funktsioonide hirega. Vt Glasgow kooma skaala, kooma, soopor, teadvuse kaotus. Teadvuse kaotus (loss of consciousness)
Teadvuse selguse kiire vhenemine kuni koomani. Teadvuse hire sgavuse selgitamiseks kontrollitakse paljude reflekside, sh valurefleksi, pupillirefleksi ja korneaalrefleksi olemasolu. Teadvuse selguse vhenemine ajutve kahjustuse korral tekib nii hapniku puudusest (hpoksia), intoksikatsioonist, infektsioonist, koljusisese ehk intrakraniaalse rhu tusust, lktraumast. Vt entsefaliit, epilepsia, Glasgow kooma skaala, intrakraniaalne, minestus, poks, trauma nrvissteemis. Tegevus (occupation)
ldmiste, mis hlmab enda alla kik aspektid isiku haaratusest tema rollides, protsessides, toimingutes vi lesannetes igapevases elus. Grupp tegevusi (activities), millel on isiklik ja sotsiaalkultuuriline thendus, millele on antud nimi kultuuri sees ja mis toetab hiskonnas osalemist.
Tegevusoskusetus (apraksia)
Tegevusvimetus. Vt apraksia. Tegevuspotentsiaal
Neuronites impulsi liikumise aluseks olev elektrilise laengu likiire muutus. Vt nrviimpulss. Tegevustreemor
Treemor, mis sveneb tahtlike liigutuste, tegevuse sooritamisel; vt treemor. Tegevuseeldused (tegevusvalmidused) inimese vimed, mis erineval mral ja erinevates kombinatsioonides on vajalikud edukaks toimetulekuks igapevaelu tegevustes.
*
74
*
Tegevuskontekstid
Olukorrad ja tegurid, mis mjutavad inimese eesmrgiprast tegevust. Tegevusterapeut (occupational therapist)
Erialase krgharidusega tegevuse ja tegevusvime spetsialist, kelle t eesmrgiks on hirunud tegevusvimega isiku tegevusvime silitamine ja edendamine. Tegevusteraapia on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapevaelus. Tegevusvaldkonnad/ tegevustervikud
Inimtegevuse valdkonnad, mis iseloomustavad igapevaelu tegevuste jagunemist tegevuse eesmrgi jrgi: enese eest hoolitsemine, t ja vaba aeg; lesannete ja tegevuste kategooriad, mis moodustavad osa igapevasest elust. Neid liigitatakse kui enese eest hoolitsemine, produktiivsus ja vaba aeg. Tegevusvime
Inimese suutlikkus hakkama saada igapevase eluga kodus, tl ja vabal ajal, omades selleks vajalikke tegevuseeldusi. Tegevusvimet mjutavad inimese vanus, arengutase, tervislik seisund, tema eesmrgid ja soovid, elukeskkonna vimalused ja piirangud. Tegutsemine (activity)
lesande titmine vi tegevuse sooritamine indiviidi poolt (Rahvusvahelise funktsioneerimisvime, vaeguste ja tervise klassifikatsiooni (RFK) jrgi kasutatakse activity vastena mistet tegutsemine). Tegutsemispiirangud (activity limitations)
Vlised ja isikust tulenevad piirangud, mida indiviid vib tegevuste ajal kogeda. Tetraparees (tetraparesis)
Kigi nelja jseme osaline halvatus. Vt parees, vrd tetrapleegia. Tetrapleegia (tetraplegia)
Kigi nelja jseme tielik halvatus. Sageli on tetrapleegia phjuseks kaelallide murd (tservikaalne murd), mis tekib niteks liiga madalasse vette hppamisel, kui pea prkab vastu phja. Krvalolev pilt nitab selle kliinilist avaldust: tetrapleegiline patsient, kes sureks lamamisel tekkivatesse tsistustesse (lamatisTsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.
75
test phjustatud sepsis, kopsupletik) hiljemalt mne ndala jooksul. Vt piehired, tservikaalne murd. Tomograafia (tomography)
Radioloogiline uurimismeetod (piltdiagnostika), mis vimaldab saada levaate organite struktuuridest. Kompuutertomograafias kasutatakse rntgenkiiri, magnettomograafia korral tekib kujutis magnetvljade toimel. Pildil aju kompuutertomograafiast on nha otsmikusagaras paiknev ajukasvajale sobiv moodustis. Tegemist on tpilise mitteinvasiivse uuringuga, mis annab anatoomilise pildi ajustruktuuridest. Vt instrumentaalsed uuringud neuroloogias. Toopiline diagnoos (topical diagnosis)
Haiguse vi kahjustuskolde asukohale viitav miste; diagnoos, mis kirjeldab haiguskolde tpset asukohta. Tortikollis, torticollis
Vt kverkaelsus. Transitoorne isheemiline atakk, TIA (transient ischemic attack, TIA)

*
kki tekkinud ja kiiresti - vhem kui 24 tunni jooksul - mdunud ajuisheemiast tingitud neuroloogilised smptomid. Vt isheemia, infarkt, verevarustus ajus, peas ning koes.
Traumaatiline automatism (traumatic automatism)
Peaaju traumast tingitud teadvusekaotuse jrgselt toimuv tegevus, isik jtkab trauma eelset tegevust, niteks poksimine vi jalgpallimng. Vt automatism, trauma nrvissteemis. Traumaatiline ajukahjustus (traumatic brain injury, TBI)
Traumast tingitud kesknrvissteemi, eesktt peaaju kahjustus. Trauma nrvissteemis
Fsikaline ehk mehhaaniline tegur (lk, kukkumine, surve, lbilige); sltuvalt rakenduva ju suurusest ja kestvusest, phjustab neuronite ajutise vi psiva kahjustuse. Traumast tingitud kahjustus vib olla ajutine, st smptomid mduvad ja normaalsed funktsioonid taastuvad. Raskema trauma korral vivad jda psikahjustusena vga erinevad smptomid, mis vivad ajapikku vheneda, kuid tielikult ei kao kunagi.
76
Peaaju trauma puhul esinev teadvusetuse seisund (kooma) tuleneb kahjustusest teadvust tagavates struktuurides ajutves, samast perioodist jb haigel mlulnk (amneesia), st ta ei mleta toimunut. Lk otsmikule phjustab suuraju kahjustust ka kuklasagaras ja vastupidi lk kuklapiirkonda tekitab ka otsmikusagara kahjustuse smptomeid (vt pildil verevalandused nii kukla kui otsmiku piirkonnas piitsalgi tpi trauma korral). Paljude spordialadega tegelemisel on risk traumadeks. Kik otsest kontakti taotlevad vitluskunstid tekitavad ajutisi vi psivaid kahjustusi nrvissteemis. Poks (boxing) seab eesmrgiks vastasele ajutrauma tekitamise: vidab see, kelle lgist kukub vastane teadvuseta seisundisse (koomasse ehk knockouti); nrgema juga lgi korral vib ainult kukkuda (knockdown). Teadvusekaotusega ajutraumade korral esineb tavaliselt ka ajukelmete alune verevalandus. Korduvatest ajutraumadest areneb poksijatel krooniline traumaatiline ajukahjustus dementsus. Vt teadvus. Llisamba ebaige asend raskuste tstmisel, niteks lamava haige hooldamisel, phjustab lisuure surve tttu llidevahelise ketta kahjustuse ja sellest tekkiva llisambast vljuvate nrvijuurte kahjustuse (nimmevalud, -radikuliidi). Nii esinevad haigel seljast jalga kiirguvad valud ja painutuste piiratus nimepiirkonnast. Srmedele suunduvate nrvikiudude surve (kompressioon) (karpaalkanalis ehk -tunnelis) phjustab psivat suremistunnet ja valu srmedes. Seda soodustab pikaaegne randmeliigeste piirkonda koormav fsiline t, niteks masinakiri, kaasajal muu vhese vaheldusega kontori- ja arvutit. Vaevused genevad sageli 50. eluaastal (http://video.about.com/ergonomics/Carpal-Tunnel-Syndrome.htm). Noorematel isikutel esineb sageli knarliigese piirkonna valu seoses knarvarrel asuvate randmesirutajalihaste ebahtlaselt suure koormusega (sportlastest eriti tennisemngijatel - Tennis Elbow). Vt dementsus, karpaalkanal, nimmeradikuliit, nimmevalu, peavalu, radikulopaatia, trepanatsioon, tservikaalne murd, teadvuse kaotus, Glasgow kooma skaala. Toime nrvissteemile (effects on the nervous system) randmepiirkonnas
Erinevate ravimite jm keemiliste ainete olulisemad nrvissteemi mjutavad toimed on: *krambivalmidus (antiepileptiline, epileptiline, antikonvulsiivne, konvulsiivne); *meeleolu (antidepressiivne, depressiivne, dsforiseeriv, euforiseeriv); *puutetundlikkus (anesteseeriv); *spastilisus (antispastiline);
77
*teadvuse selgus (sedatiivne, somnogeenne, stimuleeriv); *valutundlikkus (analgeetiline). Treemor (tremor)
Vrin, vappumine. Tahtmatud rtmilised vnkuvad liigutused jsemetes, peas vi kogu kehas, tulenevalt vastandlike (painutajate ja sirutajate) lihaste snkroonsetest kokkutmmetest. Eristatavad treemori variandid: asendi-, tegevus-, intentsiooni-, essentsiaalne (4-9 Hz), fsioloogiline, puhkus- ja rubraalne treemor. Polskleroosi pdevatel haigetel esineb sageli tegevustreemor. Fsioloogiline treemor suureneb emotsionaalse stressi, hpertreoosi korral (kilpnrme haigus). enduses on oluline tagada treemoriga patsiendi pidev ravimite tarvitamine, patsiendi ja lhedaste informeeritus, ravikehakultuur vltimaks kontraktuure liigestes ja tagamaks oskust ldvestuda. Vt fsioloogiline-, tegevus-, rahu- ehk parkinsonistlik, essentsiaalne treemor. Trepanatsioon (trepanation)
Kolju avamise operatsioon on koljusisese rhu (intrakraniaalse rhu) vhendamiseks tuntud juba neoliitikumi ajast. Kaasajal asetatakse trepanatsioonijrgselt kolju avausele plastmassist (niteks ka akrlist) kattekilp. Trigeminalgia (trigeminal neuralgia)
Vt kolmiknrvineuralgia. Viienda kraniaalnrvi (nervus trigeminus) piirkonnas esinev valu, mis sageli simuleerib hambavalu. Vt peavalu, hambavalu. Tromboos (thrombosis)
Verevoolu takistus veresoones seal tekkiva hbe tttu. T phjuseks vib olla veresoone siseseina (endoteeli) kahjustus niteks traumast, infektsioonist vi muust, samuti vere suurenenud hbimine (hperkoagulatsioon). T psimine viib veresoone sulguse ehk oklusiooni tekkeni. Verevoolu lakkamine phjustab kudede hapnikuvarustuse vhenemise (hpoksia) vi lakkamise (anoksia). Vt aju bioelektriline aktiivsus, anoksia, embol, hpoksia, isheemia, neuron, nrviimpulss, verevarustus; http://video.about.com/cholesterol/Thrombosis.htm. Tsefaalne
Peaajuga seonduv. Vt entsefaliit, hdrotsefaalia. Tsentraalne halvatus ehk spastiline halvatus
Tsentraalse neuroni (pramidaaltrakti) kahjustuse korral tekkiv halvatus. Iseloomulikud on reflekside elavnemine, Babinski refleks, toonuse tus (spastilisus). Vrd perifeerne halvatus; vt Babinski refleks, spastilisus, tserebraalparals lastel.
78
*
Tserebellum, tserebellaarne (cerebellar)
Vikeaju, vikeajuga seonduv. Vt ataksia. Tserebraalparals lastel (cerebral palsy, CP, infantile cerebral paralysis)
ldnimetus (PCI) lastel diagnoositava sndroomi kohta, kus esiplaanil on motoorse ssteemi kahjustuse tunnused, niteks alumine paraparees (spastiline dipleegia), tetraparees vi ka hperkineesid vi ataksia jm. Esimesena kirjeldas vastavat sndroomi 1860.a inglise kirurg William Little. Tpiline on, et see sndroom ei progresseeru; tsi, lapse arenguga seoses ei ole algselt kik smptomid diagnoositavad ning seetttu vib jda mulje progresseerumisest. Umbes 30-50% juhtudest esineb vaimse arengu peetus, umbes 15-60% juhtudest diagnoositakse epileptiline sndroom, eriti neil, kellel on spastiline tetrapleegia vi vaimse arengu peetus. Sndroomil on suur hulk erinevaid phjusi, vimalikud on lootekahjustused infektsiooni, toksiliste ainete (bilirubiin) vm phjustel. Kaasajal rhutatakse, et kahjustused vivad prineda nii prenataalsest, perinataalsest kui ka postnataalsest perioodist. Pildil on laps iseseisva kndimise vimeta jalgades vljendunud spastilisuse tttu. Tserebrovaskulaarsed haigused (cerebrovascular diseases) Peaajuveresoonte haigused. Vt insult. Tservikaalne (cervical)
Kaelaga, kaela piirkonnaga seonduv. Kael, hendades pead ja keha, peab taluma suuri fsilisi koormusi, samas peavad seal paiknevad veresooned, nrvissteem, hu- ja toidukanal peab olema igaklgselt kaitstud vlistegurite eest. Lihased, mis hoiavad pead ja kaela vajalikus asendis, samuti llisamba llid, vimaldavad pea rotatsiooni keha telje mber ligemale 1800 ulatuses. Selle ulatuse silitamiseks on kasulik vltida pikaaegset sundasendit. Vt fibromalgia, valu, tservikaalne murd, kirjandusest: Facet Joint Block. Tservikaalne murd
Traumast tingitud kaelallide murd (fraktuur), mille tttu kahjustuvad llisamba kanalis olev seljaaju ning sealt vljuvad nrvijuured. Sltuvalt llide nihkumise ulatusest vib olla tegemist osalise vi tieliku seljaaju kahjustusega, viimasel juhul tekib ka tetrapleegia. Tservikaalset murdu vib kahtlustada tnaval vi mujal nnetuspaigal igal ldvalt maaslamaval isikul. Seetttu tuleb fikseerida transpordi eel
79
isiku kaelapiirkond, et vltida seljaaju suuremat kahjustust transpordil, samuti toimub isiku tstmine mitme abistaja abiga. Rntgenpildil on nha murdunud kaelallid klgvaates; selle kliiniline avaldus on selgroo kanalis oleva seljaaju lbilike sndroom. Vt tetrapleegia, tservikaalne. Tundlikkus (sensitivity)
Selgroogse organismi omadus eristada erinevaid mjureid nrvissteemi abil: ngemine, kuulmine, lhnatundlikkus, maitsetundlikkus, puutetundlikkus (sh kompimine). Tpsemalt neurofsioloogiat uurides selgub veel vibratsiooni-, temperatuuri- ja valutundlikkuse olemasolu. Kigi nende tundlikkuse liikide osas on olemas vastavad retseptorid; nende liikide kombineerimisel saavutatakse keerulisemaid aistinguid. Vt paresteesia. Tendusphisus (basing on evidence)
Sstemaatiliselt kontrollitavate andmete, kriitilise analsi, dokumenteeritavuse kaudu saavutatav usaldusvrsus, mis on vajalik bioloogiliste objektide kohta jrelduste tegemisel ning haiguse phjuste, riskitegurite vi ravitoime selgitamisel. Tendusphisus on teadusphisuse oluline komponent. Vrd pshhoteraapia, platseebo. Tendusphine meditsiin (evidence based medicine, EBM)
Tendite kvaliteediga tagatav usaldusvrsus meditsiinis. Tsistused nrvissteemi kahjustuse korral
Neuroloogiliste smtomite/sndroomi olemasolu tingib igapevatoimingute defitsiidi tekke. Sltuvalt sndroomist on risk rohkete tsistuste ehk potentsiaalsete probleemide tekkeks: apalliline seisund, aspiratsioon (neelamishiretest), depressioon (phisndroomist vi ka kommunikatsiooni puudulikkusest), dehdratatsioon, enesevigastused (epilepsial), epileptiline sndroom (peaaju traumast vi hemorraagiast), jkuriin, kontraktuur, kopsupletik (inaktiivsusest vi aspiratsioonist), kuseteede pletik, lamatis, ravimite krvaltoime (epileptiline sndroom, hperkineesid), sepsis, svaveenide tromboos jm. Une faasid (stages of sleep)
Kirjeldatakse viit une faasi, mis seostuvad vliselt lihastoonuse, vereringe ja kehatemperatuuri muutustega, hingamise sgavuse, silmamunade liigutamise ja muuga. Uinumise eel muutub rkvelolev isik tavaliselt uniseks, seejrel uinub, jrgnevad kerge une faas, keskmine uni, sgava une faas. Sgava une faas on kestvam ja sgavam une alguses.
80
Seitsmetunnise une ajal on mitu tsklit, kus sisalduvad nii REM-uni kui ka lejnud unetsklite komponendid. REM-unest ratamisel kirjeldab 80-100% isikutest unengude ngemist. Unengude tekkimise mehhanismid ei ole vga selged, ilmselt kajastub unengudes isiku senine kogemus. Uuringud viitavad, et unengude ajal on enim neuronaalset aktiivsust otsmikusagaras, kuklasagaras ja ajusillas (ajutve lemine osa). Une saabumist reguleerivad bioloogilised rtmid. Vt REM-uni, teadvus. Unehire, unetus (insomnia)
Uinumise vi une kestvuse hire; tavaliselt vga erinevatel phjustel. Ajuti on uinumine raskendatud igal inimesel. Umbes iga neljas inimene kogeb unehireid, psivalt esineb neid 10%-l inimestest. Unehired on iseloomulikud depressioonile (hommikune varane rkamine), valusndroomidele, ravimite krvaltoimele, pshilisele lekoormusele jm. Unehiretest lesaamiseks muutuvad patsiendid sageli sltuvaks paljudest ravimitest, nii uinutitest, antidepressantidest kui ka alkoholist. Seega ei ole unehirete leevendamisel olulised ravimid ja muud keemilised ained, vaid unetuse phjuse selgitamine. ldsoovitus unehirete puhul on tavaliselt hel ja samal ajal magamaminek, piiratud hulk magamamineku-eelseid rituaale, segavate krvaltegurite elimineerimine vi summutamine. Vt depressioon, insomnia, narkolepsia, parasomnia, une faasid. Unengu
Vt une faasid. Uni
Vt une faasid, unehired. Unilateraalne (unilateral)
hepoolne; hel kehapoolel vi ht poolt haarav (smptom, sndroom). Vastand on bilateraalne. Vrd ipsilateraalne, kontralateraalne. Vaatevli (visual field) Ala, mille ulatuses ks silm eristab temast eespool asuvaid objekte. Valgeaine (white matter)
Nrvissteemis peamiselt meliinist koosnev osa. Vrd hallaine; vt demelinisatsioon, meliin.
81
*
Valu (pain)
Valu on organismi kaitsev signaal koekahjustusest, kaitsereaktsiooni stimuleeriv ebameeldiv ja hoiatav aisting. Valutundlikkus annab organismile kiiret informatsiooni hvardavast ohust vi tekkinud kahjustusest. Organism reageerib valule kaitsereflekside ja reaktsioonidega (motoorne ratmme, pgenemine, vi vasturnne, arteriaalse vererhu tus, verehbivuse kiirenemine jm). Motoorsed vastusreaktsioonid ehk refleksid toimuvad likiiresti, vegetatiivsed reaktsioonid on aeglasemad, kuid psivamad. Reaktsioon valule peegeldub ka miimikas (valugrimass). Valu pikaaegne psimine vib muutuda omaette haiguseks, ilma et koekahjustust esineks (niteks pingepeavalu). Vt ajukelmete rritusnhud, analgeesia, analgeetikum, hpalgeesia, hperalgeesia, meningiit, migreen, miimika, neuralgia, nimmevalu, peavalu, pingepeavalu, refleks, sltuvus, toime nrvissteemile, valutundlikkus. Valutundlikkus (sensation of pain)
Tundlikkuse liik, mis edastab keskrvissteemi suunas infot koekahjustusest vi ohust koekahjustuseks. Vt valu. Verevarustus ajus (blood supply of the brain)
Peaaju verevarustus tuleb sisemistest unearteritest suurajule ja selgroollide arteritest peamiselt ajutvele. Krvalolev pilt kujutab ajuphimiku suuri artereid altvaates seal, kus sisemised unearterid ja lliarterid tekitavad phimiku arteri ning kokku saades moodustavad arteriaalse vereringe (Willisi ring ehk Circle of Willis). See arteriaalne ring on vajalik pea asendi kiirel muutumisel (lgid, kukkumine) selleks, et aju kigis piirkondades siliks htlane verega varustamine. Ajurakud saavad endale verevarustuse lbi hematoentsefaalse barjri (blood-brain barrier), mis on eriline kapillaaride endoteeli rakkude ssteem. Selle barjri lesanne on vimaldada ajule juurdepsu vaid aju fsioloogiaga sobivatel ainetel (O2, glkoos, aminohapped jm) ning takistada ajule sobimatute (mitmed ainevahetuse jkained, fermendid ja muu) ainete judmist ajuni. Paljud ravimid ei lbi seda barjri, seega nendega ei saa ravida kesknrvissteemi haigusi.
82
Aju verevarustus on tihedalt seotud intrakraniaalse rhuga; vt insult, intrakraniaalne rhk, riskitegurid. Verevarustus koes
Verevarustuse eesmrk kudedes on vajalike ainete (nt hapnik, glkoos, insuliin jt) juurdetoomine ja mittevajalike eemaldamine. Ertrotsdid juavad prast artereid arterioolidesse, kus nad surutakse tihedalt ja lhestikku vastu soone seina. Selle tulemusena paraneb hapniku leandmine kudedesse alates arterioolidest kuni kapillaarideni. Pildil on 5000-kordne suurendus ertrotstide massist arterioolides. Verevarustus peas
Pea verevarustus saab alguse aordikaarelt kahest hisest unearterist ja kahest lliarterist. Koljul on nhtavad peamiselt vlise unearteri harud. Aju varustatakse verega sisemiste unearterite kaudu. Vt angiograafia, verevarustus ajus. Vegetatiivne nrvissteem (vegetative nervous system)
Vt autonoomne nrvissteem. Vegetatiivne seisund (vegetative state)
Koomajrgne pikaajaline seisund, kus patsiendil esineb une ja rkveloleku vaheldumine, silmad vivad olla ka avatud, kuid teadvuse tasemeni ta ei jua. Selline haige vajab pidevat krvalabi. Tekke phjuseks vib olla lbitehtud sdame seiskumine, pikaaegne limadal hpoglkeemia, raske ajutrauma, massiivne ajusisene verevalandus, ajukasvaja, CO-mrgistus jm. Vt aju bioelektriline aktiivsus, ajusurm, apalliline seisund. Ventraalne (ventral)
Khtmine ehk eesmine. Vrd dorsaalne. Vertiigo (vertigo)
Peapritus; pearingluse tunne, mille puhul patsient tunneb ennast vi mbruskonda keerlevat ehk prlevat (karussell). Phjus on peamiselt tasakaaluaparaadis. Vertiigot provotseerivad ka mitmed visuaalsed stimulatsioonid, niteks teatud tpi kujundite vaatamine, samuti krguses (krged tornid, sillad) viibimine. Vananemisel suureneb vimalus, et inimesel esineb krgusekartus, mida ta snastab kui vertiigot.
83
*
Viipekeel (sign language, gesture language)
Viipekeel on konkreetses kultuuriruumis kasutatav unikaalne mrkide ssteem, milles on nii viiped kui ka srm(end)kne ehk daktloloogia. Viipekeel on suhtlemisvahend kurtide vahel, see on nende emakeel. Srmendkne on kirjapildi edasiandmine daktloogiathestiku abil (vt pilt), kus igale themrgile vi selle kombinatsioonile vastab konkreetne srmede asend. Viibete sisuks vib olla nii objekt, subjekt, nhtus vi tegevus kui ka nende teatud kombinatsioon. Varakult kurdile isikule petatud viipekeel on efektiivne suhtlusvahend kommunikatsiooniprotsessis arenemiseks. Viipekeel erineb rahvuseti, eri rahvustest viiplejad ei pruugi mista ksteist viipekeeles. Viipekeele petamisega tegeleb surdopedagoogika. Eestis korraldavad viipekeele kursusi Eesti Viipekeele Tlkide hing, Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liit jt. Vrd afaasia; vt mitteverbaalne suhtlemine. Viisus (visus)
Ngemisteravus. Viisus oleneb nii silmltse kui kogu silmamuna (klaaskeha, silmaphi jm) ja nrvissteemi paljude komponentide seisundist. Vt diploopia, strabism. Virgatsaine Vt mediaator, neurotransmitter. Visuaalne agnoosia (visual agnosia)
Vimetus ra tunda vaadeldavaid objekte vi isikuid. Vrihalvatustbi
Parkinsoni haiguse/tve varasem nimetus, mida kasutas haiguse esmakirjeldamisel James Parkinson (shaking palsy). Praeguseks on nimetus vananenud; halvatust (palsy) Parkinsoni tve korral ei esine; ka vrin ei esine alati, kuigi esineb suurel osal haigetest. Tahtlike liigutuste ulatuse vhenemise ja hpomiimia tttu jb haigetest sageli mulje, nagu oleksid nad dementsed. Vt Parkinsoni tbi. Vt www.youtube.com/watch?v=q458IgW-lLk&NR=1.
84
*
Vrvipimedus (colorblindness)
Vimetus tajuda erinevusi vrvide vahel. Tuntuim on daltonism, mis on rohelise ja punase vrvuse mitte-eristamine. Tavaliselt on phjus geneetiline, kuid vib olla ka kahjustusest silmas, ngemisnrvis vi suurajus.
ine enurees (sleep enuresis, bedwetting)
ine kusepidamatus, voodimrgamine, mille phjus on vimetus kontrollida pietegevust sel vi magamisel. Primaarne ine enurees esineb vikelastel, kellel ei ole vastavad pierefleksid veel vlja kujunenud. Vt unehired.
85
KASUTATUD JA SOOVITATAVAID ALLIKAID
Aphasia. The National Aphasia Association. www.aphasia.org. (1.09.2007) BBC Health. www.bbc.co.uk/health/conditions/epilepsy. (1.09.2007). Biology-Online.org. www.biology-online.org/dictionary. (10.09.2007). Blumenfeld, H. (1.09.2007). Neuroanatomy through Clinical Cases. www.neuroexam.com.
Brandt, T., Dichgans, J., Diener, H.C. (1993). Therapie und Verlauf neurologischer Erkrankungen. Verlag W.Kohlhammer, Stuttgart; Berlin; Kln. Eesti Taastusravivrgu arengukava 2015. www.etas.ee/wpcontent/uploads/2010/01/Eesti_Taastusravivorgu_arengukava_2015.pdf (20.04.2010) eMedicineHealth.com. www.emedicinehealth.com. (1.09.2007). Grieve, J., Gnanasekaran, L. (2008) Neuropsychology for Occupational Therapists. Cognition in Occupational Performance. 3rd ed. Blackwell Publishing Ltd. Journal of Neuropsychiatry and Clinical Neurosciences. http://neuro.psychiatryonline.org. (10.09.2007). Kauba, T. (2007). Neuroloogia phiterminid. Seletav snastik: versioon 2.2. Tallinna Tervishoiu Krgkool. MedlinePlus. A Service of the U.S. National Library of Medicine and the National Institutes of Health. www.nlm.nih.gov/medlineplus. (1.09.2007). National Institute of Neurological Disorders and Stroke. www.ninds.nih.gov/disorders. (10.09.2007). Pschyrembel, W. (1988) Pschyrembel Klinisches Wrterbuch. W de G, Berlin. Ootsing, S., Trapido, L. (toim.) (2004). Meditsiinisnastik. Tallinn. Medicina. Oxford Advanced Learners Dictionary (2002). Oxford. Rahvusvaheline funktsioneerimisvime, tervise ja vaeguse klassifikatsioon (RFK). (2005) EV Sotsiaalministeerium. Tallinn. Tegevusteraapia misted. European Network of Occupational Therapy in Higher Education ENOTHE. Occupational Therapy Consensus Definitions. http://pedit.hio.no/~brian/enothe/terminology (30.04.2009) Tegevusterapeut III, IV kutsestandard (2005). Tervishoiu ja Sotsiaalt Kutsenukogu. Tallinn. www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/10087071/lae/396_standard.pdf Zaidat, O.O., Lerner, A.J. (2004). Neuroloogia taskuraamat. Medicina.
86

Neuroloogia Termineid Tegevusterapeudile Avalik 2010-09-07

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Neuroloogia Termineid Tegevusterapeudile Avalik 2010-09-07

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Tnu Kauba, Karin Lilienberg

NEUROLOOGIA TERMINEID TEGEVUSTERAPEUDILE

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

peavalu (migreenid, koitaalne ja pingepeavalu, kobarpeavalu, skalp jm);

ajuveresoonkonna haigused (aneursm, hemorraa-

gia, hpoksia, halvatus, insult, isheemia, transitoorne

isheemiline atakk, verevarustus, hemipareetiline knnak/hoiak jm);

epilepsia (epileptiline hoog, aktiivsus, staatus, snd-

room, aura, konvulsioon, krambid, narkolepsia jm);

ekstrapramidaalssteem, hpokineesia jm);

pletikud (borrelioos, entsefaliit, ajukelmed, menin-

giit, neuriit, demelinisatsioon, fibromalgia jm);

neuroanatoomia ja -fsioloogia phimisted (neu-

ron, snaps, mediaator, intrakraniaalne rhk, nstagm, refleks jm);

ADL (elamistoiming, halvatus,

neuropshholoogia, -patoloogia (dementsus, depressioon, eufooria, mitteverbaal-

ne suhtlemine, mluhired, sltuvus, tagasiside, teadvus, unehired/unetus jm).

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

2. MRKSNADE OTSIMINE ISESEISVAKS TKS ETTEVALMISTAMISEL

TEEMA Halvatus, motoorika Teadvus, teadvusehire Vereringe, insult

Nrvissteemi trauma Epilepsia Degeneratiivne haigus

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

3. LDPHIMTTEID KLIINILISES NEUROLOOGIAS

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

4. TEGEVUSTERAAPIA KUTSEALASED TERMINID

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Eitust vi millegi puudumist thistav eesliide. Vrd ds-. Abaasia (abasia)

Sltuvus; ravimsltuvus, narkosltuvus. Vt sltuvus, limbiline ssteem. Afaagia (aphagia)

fluent, fluent, conduction, global, transcortical motor, and transcortical sensory

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Aju bioelektriline aktiivsus, ABA-sus (brain bioelectrical activity)

Vt aneursm, insult. Ajukelmed (meninges)

Ajutve refleksid (brain stem reflexes)

Vt kha-, neelu-, pupillirefleks. Ajuvatsakesed (cerebral ventricles)

Skeletilihastele kiiret infoliikumist vimaldavad pikad nrvikiud; vt motoneuron. Alkohol (alcohol)

Vt perifeerne halvatus, vrd tsentraalne halvatus. Alzheimeri haigus (Alzheimer's disease)

Amiimia (amimia) Vt hpomiimia, kehakeel, maskngu. Amneesia (amnesia)

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Analgeetikum (analgesic, analgetic)

Hapnikupuudus; vrd isheemia, vt hpoksia. Anopsia (anopsia)

Millegi vastu, vastane, vastaspoolel asuv. Antidepressant (antidepressant, antidepressive agent)

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Epilepsiavastane. Vt antikonvulsant, toime nrvissteemile. Antikoliinergiline toime, ravim, aine (anticholinergic)

Vt uneapnoe Apopleksia (apoplexia cerebri)

Seismisvimetus; esineb sageli hsteeria puhul; vt abaasia. Astereognoosia (astereognosis)

Lihaste toonuse puudumine, ltvus; vrd atroofia, hpotoonia. Atroofia (atrophy)

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Autonoomne nrvissteem, ANS (autonomic nervous system)

Vt nonrvi halvatus, kraniaalnrvid. Bilateraalne (bilateral)

Vt motoorne afaasia, motoorne korteks. Bulbaarne (bulbar)

Kaks, kahe-. Dipleegia (diplegia)

Vt parapleegia. Diploopia (diplopia)

Tagumine, selgmine. Vrd ventraalne. Ds- (dys-)

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Vrtundlikkus, vraisting; sagedamini puuteaistingu vrtunnetus. Dsfaagia (dysphagia)

Neelamishire, -raskus; vt bulbaarne, neelurefleks, bulbaarparals, pseudobulbaarparals. Dsfaasia (dysphasia)

Vt unehired/unetus. Dstoonia (dystonia, dysthonia)

Motoorne tee KNS-ist perifeerse motoneuronini vi lpporganini. Vt refleks. Ehholaalia (echolalia)

Punnsilmsus, silmamuna vljapunnitumine. Vrd enoftalm. Ekstrapramidaalssteem (EPS) (extrapyramidal system)

Tsiteerimisel viidata autoreile. Lubatud kopeerida ppeotstarbel.

Pletik pea- ja seljaajus. Entsefalopaatia (encephalopathy)