EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

PÕLEVKIVIKAEVANDUSTE KESKKONNAMÕJU UURIMISE

TULEMUSI

Enn Soovik
Eesti Maaviljeluse Instituut

Abstract. Soovik, E. 2006. Results of Investigation on Environmental Impact of Oil Shale Mines.
– Transactions of ERIA No 71, 263–270.

This paper presents the results of an investigation carried out by the working group of the
Estonian Research Institute of Agriculture on the impact of oil shale mines on the exploitation
characteristics of agricultural, forest and settlement areas in 2001 – 2005 based on the contract
with the Estonian Oil Shale Company. The main kinds of impact are ground surface subsiding
above longwall mining and drainage of previously waterlogged areas making 60 – 70% of the
district. The ground surface depressions have some negative effect on agricultural and forest
areas. At the same time drainage of previously waterlogged land is mostly useful. To take
simultaneously into account changes in soil water regime and in land surface relief due to
underground mining a mathematical model of the relative cultivation value of agricultural land
was composed (Formula (1), Figure 1). Summing up the issue under discussion we conclude
that oil shale underground mining in Ida–Viru County has affected exploitation characteristics
of agricultural, forest and settlement areas in two main ways – positively by draining previously
waterlogged areas and/or negatively by producing artifical micro- and nanorelief of the land
surface. The impact is more noticeable in the northern part of the mining district and has not
practical importance in the south.

Keywords: oil shale mine, subsiding, drainage, cultivation value, model

Enn Soovik, Department of Agroecology, Estonian Research Institute of Agriculture. 13

Teaduse St., 75501 Saku, Estonia

Sissejuhatus
Põlevkivi on Kirde-Eestis kaevandatud 90 a. jooksul kokku veidi üle ühe miljardi
tonni, kusjuures kuni 70 m sügavuseni ulatuvaid allmaakaevandusi on rajatud 280 km2
pinnal, kusjuures kõik allmaakaevandused, peale Viru ja Estonia kaevanduse, on
praeguseks oma tegevuse lõpetanud või peatanud (Liblik, Punning, 2005). Nii suletud
kui tegutsevad põlevkivikaevandused on avaldanud ja avaldavad ka edaspidi tugevat
mõju keskkonnale, millele viimasel ajal on hakatud tõsist tähelepanu pöörama ja mis
on seadusandlikus korras tehtud ülesandeks otseselt põlevkivi kaevandavatele
ettevõtetele.
EMVI töögrupp koosseisus agroökoloogia osakonna vanemteadur Enn Soovik
(grupi juht), põllumajandustehnika katselabori teadur Väino Jõgeva, insener Kaljo Kull
(2001–2003) ja mehhaniseerimise osakonna vanemteadur Valdek Loko (2001–2002)
on alates 2001.a. AS Eesti Põlevkivi ja EMVI vahel sõlmitud otselepingu alusel
uurinud põlevkivi allmaakaevanduste mõju põllumajandus-, metsa- ja asulamaa
kasutusomadustele. Antud töö detailsem käsitlus on esitatud EMVI poolt Eesti
Põlevkivile esitatud neljas (2002., 2003., 2004. ja 2005.a.) aruandes ning trükis
avaldatud viies artiklis (Soovik, 2003; Soovik, 2004; Soovik, 2005; Soovik, 2005;

263
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

Soovik, 2006). Käesolev artikkel esitab kokkuvõtliku ülevaate kogu meie senisest tööst
antud valdkonnas.
Tööle asudes oli aprioorselt üldjoontes teada, et põlevkivi allmaakaevandused
võivad mõjutada keskkonda peamiselt pinnasevee režiimis ja maapinna reljeefis
esilekutsutavate antropogeensete muutuste kaudu. Meie ülesandeks oli väljavõttelise
eksperimentaalse uurimise teel kindlaks määrata nende muutuste konkreetne iseloom ja
mõju põllumajandus-, metsa- ja asulamaa sihtotstarbelistele kasutusomadustele.
Põlevkivikaevanduste keskkonnamõju enne meid käsitlenud teaduslikud tööd on
nimetatud mõju näidanud meile teadaolevalt ainult negatiivsena, parimal juhul
neutraalsena (Leedu, 1994; Reintam, 1990; Toomik, 1999). Sama kehtib ka Eestimaa
Looduse Fondi ja TTÜ üldistusele pretendeeriva kokkuvõtte algvariandi kohta
(Strandberg, Vilu, 2005). Täielikult käsitlemata oli põlevkivikaevanduste kui
kuivendaja roll soise lähiterritooriumi kasutusomaduste parandamisel.
Seoses keskkonna- ja energeetikaküsimuste aktualiseerumisega on teravnenud
tähelepanu ka põlevkivikaevanduste keskkonnamõjule. Käesoleva eksperimentaalse
uuringu eesmärgiks on nimetatud mõju senisest täielikum ja tasakaalustatum
selgitamine põllumajandus-, metsa- ja asulamaa kasutusomadustele.

Kaevanduste mõju põllumajandusmaale

Vee väljapumpamine kaevandustest nende töötamise ajal on teatud
hüdrogeoloogiliste tingimuste olemasolu korral ka lähiterritooriumi pinnakihti
kuivendanud. Vajalikuks tingimuseks seejuures on küllaldane hüdrauliline kontakt
kaevanduse horisondi põhjavee ja maapinnalähedase ülavee vahel nagu seda esineb
põhjaveega toituvatel looduslikult liigniisketel aladel. Taolises olukorras on
allmaakaevandused kohati toiminud maa pinnakihi suhtes paarikümne meetri sügavuse
kuivendusdrenaažina ja loonud mullatüsendis eelnevast oluliselt erineva antropogeense
veerežiimi.
Selgeks näiteks kaevanduse kuivendavast toimest on 1948–2000.a. töötanud
Sompa kaevandusega edelas (kaevanduse sügavus seal 32–34 m) piirnev Kiikla 1971.a.
ekspluatatsiooni antud põllumajanduslik kuivendusobjekt, kus glei- , turvastunud glei-
ja turvasmulla kuivendamiseks rajatud kuni 2,5 m sügavustes põhivõrgu kraavides
polnud 2001–2005.a. ka kõige märjematel perioodidel üldse vett. Samal ajal mujal
võrreldavates tingimustes (rakendades etalonmeetodit) töötasid põllumajanduslikud
kuivendussüsteemid täie pingega. Siit nähtub, et põllumajanduslikule
kuivendussüsteemile ette nähtud ülesande täitis antud juhul kuhjaga ka 5 a. peale
tegevuse peatamist kõrvalpaiknev allmaakaevandus. Analoogilisi näiteid võib
kaevanduspiirkonna põhjaosast tuua teisigi.
Seoses dreeniva kaevanduse mitmekümne meetrise sügavusega ja sellega, et 2,5 m
sügavustes kraavides polnud ka kõige märjemal ajal vett, kerkib üles küsimus
ülekuivendusest. Äkki on liigveest lahtisaamise hinnaks ülekuivendus?
Siinkohal tuleb meenutada, et Eesti kõige viljakamate Järva- ja Viljandimaa
parasniiskete alade mullatüsendis ka praktiliselt üldse gravitatsioonivett ei esine ja
taimede veetarve rahuldatakse põhiliselt ainult mulla piisavalt suure veemahutavuse
arvelt. Samas aga need alad, kus põuasel ajal looduslik põhjavesi mullatüsendisse või
selle lähedale ulatub, on keskmisel ja märjal aastal (seega üldse) põllumajanduslikuks

264
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

kasutamiseks selgelt liigniisked. Niisiis tuleb ülekuivenduse võimalusse meie

tingimustes reservatsiooniga suhtuda.
Kaevanduste kuivendavat efekti täheldati peamiselt uuritud kaevanduspiirkonna
põhjapoolses osas (Kohtla, Sompa, Tammiku kaeveväljadel), kus kaevanduse sügavus
on 10–40 m, mitte aga lõuna pool, Estonia kaeveväljal, kus kaevandus laskub kuni 70
m sügavuseni. Ahtme ja Viru kaevandused kujutavad eelnimetatud kahe piirkonna
vahelist üleminekutsooni.
Kaevandamiseelset perioodi iseloomustava mullastikukaardi järgi on
vaadeldavaist kaeveväljadest vähemalt 60–70% põllumajanduslikuks kasutamiseks
looduslikult liigniiske (glei-, turvastunud glei- ja turvasmullad), mille drenaažiga
põllumajandusotstarbeline kuivendamine maksab praegusel ajal suurusjärgus 100 tuh.
krooni hektar. Kaevandustekkelise kuivenduse kogupinna ja –väärtuse
kindlaksmääramine jäi väljapoole käesoleva väljavõttelise uurimise raame.
Altkaevandatud alal on maapind kohati alla vajunud ja tekkinud langatusalad,
mille karakteristikud olenevad kaevanduse sügavusest, pinnase omadustest,
kaevandamise tehnoloogiast ja kaevandamisest möödunud ajast (Reinsalu, 2000;
Reinsalu, 2001; Toomik, 1999). Kuna maapinna reljeef mõjutab mullastikulisi
protsesse ja põllutööde tegemise tingimusi, on vaadeldav aspekt oluline ka
põllumajandusmaa kasutamisomaduste seisukohast. Kohtla, Sompa, Tammiku, Ahtme
ja Kaevanduse nr 2 kombaini- ja käsilaavade kohal põllumajandusmaal tekkinud 15
enam silmatorkava 0,4–2,5 m sügavuse langatuse nõlva kaldenurk oli 39% juhtudest
väiksem haritaval maal lubatavast piirkaldest (3o), 57% juhtudest 3o ja metsamaa
piirkalde 8o vahel ning 4% juhtudest ületas 8o, kuid jäi väiksemaks rohumaa piirkaldest
18o.
Mullaniiskuse määramised elektroonilise mõõturiga HH2 ning ülavee sügavus
2002. ja 2003.a., võrreldes (etalonmeetodil) reeperobjektidega, näitasid, et parasniiske
(K) mulla foonil laavade kohal tekkinud langatuste põhjad ei ole mullatüübilt
liigniisked. Samuti olid antud mullatüübile vaadeldaval ajal iseloomulikust niiskusest
mitmes kohas kuivemad põhjapoolsete kaeveväljade ilma nähtavate langatusteta
gleimullad (G). Nimetatud näitajad on seletatavad kaevanduste dreeniva toimega
vaadeldavas piirkonnas.
Langatusalade (K) mulla keskmine huumusesisaldus on 26 mullaproovi alusel
3,62% (standardhälve s = 1,47%), mida loetakse kõrgeks näitajaks. Huumuskihi
keskmine tüsedus on 25,7 cm (s = 4,7 cm). Analüüs näitab, et maa kasutusviis (haritud
maa või sööt) avaldab vaadeldud näitajaile tugevamat (kuigi statistiliselt mitteolulist)
mõju kui kaevandustekkelised maalangatused.
Langatusalade veerežiimi ja huumuskihi kohta saadud tulemustega on kooskõlas
põllumajanduskultuuride saagikus. Kohtla, Sompa, Kaevanduse nr 2 ja Ahtme
kaeveväljadel asuvatel tootmispõldudel kombaini- ja käsilaavade kohal tekkinud 10
maalangatusel kasvatatud odra, kartuli, põldheina, suvinisu, mesika, kaera,, suvirapsi,
segavilja ja lutserni 5 a. (2001–2005) saagikuse 35 paarismääramise andmed näitavad,
et langatuse põhjast (p) ja kõrvalasuvalt tervikult (t) saadud saagikuses (nii üksikaastal
kui ka keskmiselt) olulist vahet ei ole. Keskmiselt p/t = 1,053 (s = 0.263). Seejuures
kartulit saadi Ahtme kaeveväljal 2003. a. kohati näiteks ligi 30 tonni ja suvinisu
Kohtla kaeveväljal 2005.a. üle 6 tonni hektarilt. Need andmed hoopiski ei kinnita
seisukohta langatusalade põllumajanduslikust kasutuskõlbmatusest.

265
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

0-0,1 0,1-0,2

1
0,9
0,8 0,2-0,3 0,3-0,4

0,7
0,6
V 0,5 0,4-0,5 0,5-0,6
0
0,4
0,2
0,3
0,4
0 ,2
0,6 r 0,6-0,7 0,7-0,8
0 ,1
0 0,8
0 0 ,2 0,4 0,6 1
0,8 1 0,8-0,9 0,9-1
m 1,2

Joonis 1. Kaevevälja põllumajandusmaa suhteline viljelusväärtus V olenevalt mulla

niiskusastme ja maapinna reljeefi tinglikest näitajatest m ja r (vt valem (1))
Figure 1. The relative cultivation value V of the agricultural land on the mining area
depending on the conditional indicators of soil waterlogging degree m and land
surface relief r (s. Formula (1))

Põlevkivi allmaakaevanduste poolt põllumajandusmaa kasutusomadustele

avaldatud mõju kokkuvõtlikuks hindamiseks on meie poolt koostatud suhtelise
viljelusväärtuse V= 1/TS mudel, kus TS – suhtelised tootmiskulud saagiühiku kohta
parasniiskel tasasel maal tehtavate tootmiskulude ühikutes. Võttes eelnevate uuringute
alusel (Kask, 1975; Soovik, 1966), kaasates A. Jürgensoni andmed, arvesse maapinna
reljeefi ja mulla niiskusastme erinevuse lähteolukorrast, omandas põllumajandusmaa
suhtelise viljelusväärtuse mudel valemi (1) kuju, mis on esitatud ka joonisel 1:

V = (1 – 0,67 m1,48)/(1 + 0,4r), (1)

kus m = 0–1,2 – mulla niiskusastme tinglik näitaja ja r = 0–1,0 – reljeefi liigestatuse

tinglik näitaja (Soovik, 2005). Parasniiske tasase maa puhul V = 1, muul juhul
0 ≤ V < 1.
Põlevkivi allmaakaevandamise mõju näitab suhtelise viljelusväärtuse muutus ±ΔV:

±ΔV = VK - VO (2)

kus VO – põllumajandusmaa suhteline viljelusväärtus enne kaevandamist, VK – sama,

pärast kaevandamist vastavalt valemile (1) või joonisele 1.

266
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

Omistades parasniiske tasase maa viljelusväärtusele vaadeldavas piirkonnas kui

ühikule (poliitilis-administratiivse otsuse või kokkuleppega) mingi rahalise vaste, on
võimalik esitatud mudeli abil kaevevälja suhtelise viljelusväärtuse muutust ±ΔV ka
rahaliselt väljendada.
Kokkuvõttes tuleb öelda, et põlevkivi allmaakaevandamine on põllumajandusmaa
kasutusomadusi kohati paremaks, teisal aga halvemaks muutnud. Tugevamad
muutused on toimunud kaevanduspiirkonna põhjapoolses osas, lõuna pool praktiliselt
olulisi muutusi ei täheldatud.

Kaevanduste mõju metsamaale

Põlevkivi allmaakaevandused võivad metsamaa, nagu põllumajandusmaagi
sihtotstarbelise kasutamise omadusi mõjutada kahel viisil:
• maapinna reljeefi ja/või
• mulla veerežiimi muutmise kaudu.
Kaevandustekkeliste maalangatuste nõlvadel esineb kahjustusi esialgsest asendist
olulisel määral hälbinud puudel peamiselt juurerebendite ja tüve kõverdumise näol.
Neid kahjustusi on selgitanud mitmed metsanduse eriteadlased ja käesolevas töös seda
aspekti lähemalt ei käsitleta.
Mulla veerežiimi kaevandustekkelised muutused omavad nii metsa- kui
põllumajandusmaal üldjoontes analoogilist tähendust - nii liigniiskuse kui ka
liigkuivuse teke on mõlemal juhul vastunäidustatud. Kui põllumajanduslik kuivendus
on osutunud majanduslikult selgelt põhjendatuks tugevalt gleistunud ja märjematel
muldadel, siis metsamaa kuivendamine loetakse efektiivseks alates turvastunud
muldadest. Neid kriteeriume on kohane silmas pidada ka kaevandustekkelise
kuivenduse puhul.
Kaevanduste kuivendava efekti tegime me mullaniiskuse ja ülavee sügavuse
mõõtmistega (etalonmeetodil) kindlaks näiteks Kohtla kaevevälja edelaosas
kombainilaavade 130–135 kohal maalangatustega gleimullal kasvavas segametsas ja
Sompa kaevevälja edelaosas kombainilaavade 2107 ja 2209 kohal glei- ja turvasmullal
kasvavas lodu-segametsas ja kuusikus. 2001–2005.a. ei ole me nimetatud kohtades ka
kõige märjematel perioodidel (k.a. 2003.a. erakordne august) mulla liigniiskust
(rääkimata pinnaveest) täheldanud, mis on seletatav ainult kaevandustekkelise
kuivendusega.
Samas, eelnimetatud kohtadest ebasoodsamates hüdrogeoloogilistes tingimustes,
on kaevandused esile kutsunud ka metsamaa liigniiskuse suurenemist. Nii on Kohtla
kaevevälja edelaosas kombainilaavade 134 ja 135 lõunapoolses osas maalangatuste
tekitatud sulglohkudes kasvav segamets kestvalt üle ujutatud ja ca 2 ha ulatuses 2005.a.
mais juba hävinud. Erineva kestuse ja pindalaga kaevandustekkelisi üleujutusi esines
ka Ahtme kaeveväljal ning selle lähimetsades. Nimetatud üleujutused on
kuivendustehniliste abinõudega enamasti suhteliselt lihtsalt likvideeritavad (või juba
likvideeritud) ja seega kaalukat ökoloogilist vastuargumenti kaevetegevusele endast ei
kujuta.

267
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

Põhjaveeseisu trend vaatluspuuraukude andmeil annab tunnistust praeguseks

stabiilseks muutunud veerežiimist Kohtla, Sompa ja Tammiku kaeveväljadel. Seevastu
Ahtme kaeveväljal algas 2005.a. juunis, pärast kolme ∅ 0,5 m väljavoolupuuraugu
rajamist, eelnevalt järsult tõusnud kaevandusvee kõrgseisu mahatöötamine, mis
mõjutab ülalnimetatud üleujutuste edasist saatust.
Kokkuvõttes tuleb nentida, et metsamaal, nagu põllumajandusmaalgi, esineb
sihtotstarbelises mõttes nii positiivset kui ka negatiivset kaevandustekkelist mõju.

Kaevanduste mõju asulamaale

Küsimus kaevanduste mõjust asulamaale muutus aktuaalseks pärast seda, kui
2003.a. augustis tuli Ida-Virumaal rohkelt vihma (Jõhvis 267 mm ehk 3,6 normi), mis
tekitas Jõhvi linnas kohati liiga kõrgele tõusnud põhjaveest tingitud uputusi. Jõhvi
linnavalitsus, ajakirjandus ja keskkonnaametnikud omistasid ilma küsimuse
kvalifitseeritud analüüsita süü uputuste eest linnalähedastele suletud
põlevkivikaevandustele. Tekkinud olukorra tegelike põhjuste selgitamiseks püüdsime
me anda vastuse kahele küsimusele.
1) Millised oleksid Jõhvi linna Tallinn – Narva maantee äärse (uputustega) osa
veeolud sel juhul, kui põlevkivikaevandusi ei oleks üldse rajatud?
2) Millised on hüdrogeoloogilised ja hüdrotehnilised eeldused põlevkivi-
kaevanduste poolt Jõhvi linnas uputuste esilekutsumiseks?
Vastuse esimesele küsimusele saame mullastikukaardilt, mis kujutab
kaevanduseelset olukorda antud alal. Hüdromorfsed glei-, turvastunud glei- ja väga
õhukesed madalsoomullad annavad selget tunnistust kõrgest looduslikust
niiskusastmest antud kohas kaevanduseelsel perioodil. Taolistes muldades tõuseb
ülavesi ülemisse 1m kihti enamasti igal aastal ja sageli kerkib vesi ka maapinnale.
Elamuehitus sellisel alal eeldab kuivendussüsteemi rajamist, mida arvestataval kujul
aga pole tehtud. Järelikult looduslike ja linnaehituslike olude poolest on keldrite
uputused seal igati loomulik ja ootuspärane nähtus, mille ohtu mõnel hiljutisel
aastakümnel tõenäoliselt vähendas linnalähedaste Kaevanduse nr 2 ja Tammiku
kaevanduse kuivendav toime. Pärast nimetatud kaevanduste töö lakkamist on
kaevanduseelne hüdrogeoloogiline olukord taastumas, mis nõuab nimetatud linnaosas
liigvee vältimiseks nõuetekohase kuivendussüsteemi rajamist.
Vastus teisele küsimusele tuleneb Jõhvi uputusohtliku linnaosa maapinna,
Kaevanduse nr 2, Tammiku kaevanduse ja nimetatud alal paiknevate vaatlus-
puuraukude veeseisude kõrgusarvudest. Nimetatud andmetest järeldub, et linna-
lähedased põlevkivikaevandused võisid oma tegutsemise aastakümnetel linnamaa
looduslikku liigniiskust küll vähendada, aga mitte pärast kaevanduste sulgemist
nimetatud ala niiskusastet looduslikust tasemest suuremaks muuta.
Põlevkivi allmaakaevanduste mõju soise asulamaa tasuta kuivendajana tuleb seega
hinnata valdavalt positiivseks.

268
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

Kokkuvõte
EMVI töögrupi nelja ja poole aasta uurimistest selgus, et Kirde – Eesti põlevkivi
allmaakaevandused on oma mõjupiirkonna põllumajandus-, metsa- ja asulamaa
kasutusomadustele avaldanud nii positiivset kui ka negatiivset mõju.
Positiivne on soise maaala kuivendamine, mis meie poolt teadaolevalt
esmakordselt on teaduslikult kindlaks tehtud ja publitseeritud.
Negatiivne mõju on laavade kohal toimunud maalangatustel.
Igale konkreetsele maatükile avaldatud mõju iseloom ja suurus võib olla erinev ja
nõuab eraldi kindlaksmääramist, milleks on koostatud kaevevälja põllumajandusmaa
suhtelise viljelusväärtuse mudel. Suuremad muutused on toimunud põhilise
kaevepiirkonna põhjaosas, lõuna pool (Estonia kaeveväljal) praktiliselt olulist
kaevanduse mõju põllumajandus-, metsa- ja asulamaa kasutusomadustele ei täheldatud.

Tänuavaldus
Käesolev uurimistöö sai teoks tänu AS Eesti Põlevkivi tellimisele ja rahastami-
sele.

Kasutatud kirjandus
Kask, R. 1975. Eesti NSV haritava maa viljelusväärtus ja selle hindamine. – EMMTUI
teaduslike tööde kogumik XXXV. Tallinn, lk 102-113.
Leedu, E. 1994. Põlevkivikaevanduste langatuste mõjust põllukultuuride saagikusele. –
Agronoomia. EPMÜ teadustööde kogumik 178. Tartu, lk 87-91.
Liblik,V.,Punning, J-M. 2005. Sissejuhatus. – Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-
Eestis. TLÜ Ökoloogia Instituut. Publikatsioonid 9. Tallinn, lk 14-17.
Reinsalu, E. 2000. Stochastic approach to room – and – pillar failure in oil shale mining. – Eesti
TA toimetised. Tehnikateadused 6/3. Tallinn, 207-216.
Reinsalu, E. (koost.). 2001. Posttehnoloogilised protsessid kaevandatud aladel. – Sihtasutuse
ETF grandiprojekti nr 3403 lõpparuanne. TTÜ Mäeinstituut. Tallinn, 68 lk (käsikiri).
Reintam, L., Leedu, E. 1990. Muutustest kaevandamisega deformeeritud põllumuldades. –
Tootmine ja keskkond. Teaduslik – rakendusliku konverentsi (19.-20. aprill 1990.a.)
ettekannete kokkuvõtted. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinna Botaanikaaed.Õkoloogia ja
Mereuuringute Instituut. Eesti Geograafia Selts. Tallinn-Kohtla-Järve, lk 61-64.
Soovik, E. 1966. Ajutiselt liigniiskete mineraalmuldade kuivendamise suhtelisest
ökonoomilisest efektiivsusest. – EMMTUI teaduslike tööde kogumik VII. Tallinn, lk 102-
121.
Soovik, E. 2003. Kaevanduste mõjust põllumaale. – Maamajandus, detsember, lk 26-27.
Soovik, E. 2004. Kaevanduste tegelik mõju. – Eesti Loodus, juuli, lk 39.
Soovik, E. 2005. Põlevkivi allmaakaevanduste mõju lähiterritooriumi kasutusomadustele. –
Keskkonnatehnika 1, lk 18-20.
Soovik, E. 2005. Põlevkivikaevanduste mõju põllumajandusmaa kasutusomadustele. –
Keskkond ja põlevkivi kaevandamine Kirde-Eestis. TLÜ Ökoloogia Instituut.
Publikatsioonid 9. Tallinn, lk 102-120.
Soovik, E. 2006. Kas põlevkivikaevandused ongi suurimad põhjaveeraiskajad? –
Keskkonnatehnika 1, lk 11-12.
Strandberg, M., Vilu, R. 2005. Life Cycle Analysis of the Estonian Oil Shale Industry. Eestimaa
Looduse Fond. Tallinna Tehnikaülikool, 6 lk.

269
EMVI Teadustööde Kogumik LXXI (71) Transactions of ERIA

Toomik, A. 1999. Allmaakaevandamise mõjud maapinnale ja nende hindamine. – Põlevkivi

kaevandamise ja töötlemise keskkonnamõjud Kirde-Eestis. TPÜ Ökoloogia Instituut.
Publikatsioonid 6. Tallinn, lk 109-129.

270