SISEHINDAMISE KORD

Kuressaare 2010

SISUKORD
1.LDSTTED... 2.KURESSAARE PARGI LASTEAIA SISEHINDAMISE LBIVIIMINE, STRUKTUUR, TEGEVUSSUUNAD JA -VALDKONNAD......................... 3.KURESSAARE PARGI LASTEAIA VISIOON, VRTUSED MISSIOON JA LESANNE.................................................................................................................. 4.KURESSAARE PARGI LASTEAIA SISEHINDAMISSSTEEM ... 4.1. PETAJA T HINDAMISKRITEERIUMID........................... 5.SISEHINDAMISE KORRA MUUTMISE KORD................................................. Lisa 1 SWOT -anals la hetkeolukorra kohta Lisa 2 petaja eneseanals ja arendusplaan Lisa 3 Rhma meeskonna ppeaasta kokkuvte Lisa 4 Sisekontrolli kokkuvte Lisa 5 Sisekontroll- pev rhmas Lisa 6 Ttajate rahulolu ksitlus Lisa 7 Laste rahulolu ksitlus Lisa 8 Lastevanemate rahulolu ksitlus

1. LDSTTED
Lhtuvalt Koolieelse Lasteasutuse Seadusest, on lasteasutus kohustatud lbi viima sisehindamist ja sisehindamistulemustest koostama aruande. REGULEERIMISALA: Kesolevas dokumendis kehtestatakse Kuressaare Pargi Lasteaia sisehindamise lbiviimise kord. PHIEESMRK: Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmrk on tagada laste arengut toetavad tingimused ja lasteasutuse jrjepidev areng. Selgitatakse vlja lasteasutuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lhtuvalt koostatakse arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmrgist lhtuvalt analsitakse lasteasutuse sisehindamise tulemuslikkust. VASTUTUS: Sisehindamisssteemi kui protsessi ning sisehindamise korraldamise eest vastutab lasteaia juhataja ja kinnitab kskkirjaga.

2. SISEHINDAMISE LBIVIIMINE, STRUKTUUR, TEGEVUSSUUNAD JA - VALDKONNAD

SISEHINDAMISSSTEEMI STRUKTUUR: Kuressaare Pargi Lasteaia ldine sisehindamise struktuur kajastub sisehindamisessteemi tabelis. Esitatud on olulisemad neli tasandit lasteasutuse ts: ppeasutuse-, personali-, laste- ja huvigruppide tasandid. Sisehindamisssteemis on kindlaks mratud hindamise valdkond, tegevus, ajaline mratlus, hindajad, andmete kogumise meetodid ja tagasiside andmise kord. Sisehindamise aluseks on tegevusvaldkonnad ja petaja hindamiskriteeriumid. Tpsem sisehindamisega seotud tegevus planeeritakse ppeaasta alguses Kuressaare Pargi Lasteaia aasta tegevuskavas. Analsimisel lhtutakse pideva ppimise, parendamise ja arengu phimttest. See thendab, et kirjeldatakse, kuidas toimus antud valdkonnas tegevuste planeerimine, kuidas planeeritu toimis, kuidas toimus tegevuste levaatus ja analsimine ning mida ja kuidas korrigeeriti vi parendati. SISEHINDAMISSSTEEM ON KAHEOSALINE: 1. Lasteasutuse staistliste nitajate anals: lasteasutuses kogutud ja EHIS-ses esitatud andmete kasutamine (Eesti Hariduse Infossteem) 2. Lasteasutuse tegevuste ja tulemuste analsimine ja hindamine SISEHINDAMISE TEGEVUSSUUNAD: 1. 2. 3. 4. 5. Ttaja enesehindamine Tvaldkondade hindamine ppeaasta analtiline tkokkuvte Tagasiside ksimine huvigruppidelt Ttaja tsoorituste seire ja sisekontroll

SISEHINDAMISE TEGEVUSVALDKONNAD:
Valdkond Eestvedamine ja strateegiline juhtimine Tegevused ppeasutuse phivrtuste juhtimine ja jrgmine Arengut soodustava ja toetava organisatsioonikultuuri kujundamine Arengukava koostamine Aasta tegevuskava planeerimine Sisehindamisssteemi toimimine Personalijuhtimine Personalivajaduse hindamine Personali vrbamine Personali kaasamine ja toetamine Personali arendamine Personali hindamine ja motiveerimine Personaliga seotud tulemused: Personali saavutused Tienduskoolitus Personali rahulolu Personaliga seotud statistika Huvigruppidega seotud tulemused: Hoolekogu/kooli nukogu, lastevanemate jt huvigruppide aktiivsus Avalikkussuhted Kaasatus otsustamisse Tagasiside ja rahulolu Eelarveliste ressursside juhtimine Materiaal-tehnilise baasi juhtimine Sstlik majandamine Inforessursside juhtimine Lapse areng ppekava ppekorraldus ja meetodid Vrtused ja eetika Arengu toetamine ja hindamine Haridusliku erivajaduse vljaselgitamine Individuaalsusega arvestamine Lastelt tagasiside ksimine Lapsega seotud statistika Laste rahulolu

Personalijuhtimine

Koost huvigruppidega

Ressursside juhtimine

ppe-ja kasvatusprotsess

Lapsega seotud tulemused

3. KURESSAARE PARGI LASTEAIA VISIOON, VRTUSED, MISSIOON JA LESANNE

VISIOON: Koosts koduga luua lapsele nnelik lapseplv.

MISSIOON: Lapse igaklgse arengu toetamine (vaimne-, sotsiaalne- ja fsiline areng); Lapse toetamine tema igapevatoimingutes; Lapsekeskse, turvalise, sbraliku kasvukeskkonna kujundamine; Kvaliteetse alushariduse pakkumine ja kooliks ettevalmistamine.

VRTUSED: Lapsesbralikkus Usaldus Koost Looduslhedus Professionaalsus Kaasaegsus

LESANNE on olla lastele turvalisust kindlustav, individuaalset arengut arvestav, alusharidust andev ja peresid toetav haridusasutus.

4. SISEHINDAMISSSTEEM
PPEASUTUSE TASAND:
Hinnangu objekt/subjekt Sisehindamise kord Arengukava Tegevus, meetod Sisehindamiskorra anals Hindaja Arendusgrupp Ttajad, hoolekogu Aeg Iga 2 a jrel Info kogumine, esitamine, rakendamine Sisehindamisssteemi toimimist ja lesehitust analsitakse, vajadusel muudetakse. Analsi tulemusi tutvustakse pedagoogilises nukogus. Tulemuste konkretiseerimiseks on SWOT-analsile lisatud lasteaia tegevusvaldkonnad, mida hinnata. Tulemusi tutvustatakse pedagoogilises nukogus ja hoolekogus. Tegevusplaan koostatakse eelmise arengukava ja lasteaia hetkeolukorra SWOT analsi tulemusel. Arengukava tutvustatakse pedagoogilises nukogus ja hoolekogus. Tegevuskavad koostatakse lhtuvalt eelmise ppeaasta kokkuvttest, arengukavast, sisehindamise korrast. Planeeritakse ppeaasta alguses lasteaia tegevuskavas ja kinnitatakse pedagoogilises nukogus. Rhma tegevuskavade ja ndalaplaanidele antakse suuline tagasiside Kokkuvtted esitatakse pedagoogilises nukogus, hoolekogus, koostatakse uus tegevusplaan, pstitatakse jrgmise aasta eesmrgid. Nuete titmist jlgitakse tegevusplaani alusel. Tagasisidet antakse ttajatele infotundides. Tegevus planeeritakse arengukavas ja a majandustegevuskavas. Kokkuvte esitatakse a lpus pedagoogilises nukogus ja hoolekogus. ppekava analsitakse 2 aasta tagant. Ettepanekuid muutmiseks tehakse a kokkuvttes. Tulemusi analsitakse, muudatused esitatakse ped. nukogus. Tanals individuaalselt vi rhma meeskonnaga. Analsi meetod, vorm ja esitamine planeeritakse aasta tegevuskavas. Rhmameeskond koostab a. analtiline kokkuvtte kokkulepitud vormi alusel, esitatakse suuliselt a. viimasel pedagoogilisel nupidamisel ja kirjalikult juhataja asetitjale. Seiret viiakse lbi vastavalt vajadusele a. jooksul nendes rhmades, kus ei ole planeeritud sisekontrolli. Sisekontrolli aluseks on petaja hindamiskriteeriumid. Sisekontroll viiakse a jooksul lbi kahes rhmas: koolieelikute rhmas ja teine rhm jrjekorra alusel.

P P E A S T U S E T A S A N D

SWOT-anals lasteaia hetkeolukorra kohta (Lisa 1)

Iga 5 a jrel

Arengukavas eesmrkide pstitamine ja tegevusplaani koostamine ppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Aasta tegevuskavade koostamine Hindamist vajavad valdkonnad lasteaia tegevuses Rhma tegevuskava ja ndalaplaan Kasvukeskonna hindaminelapsest lhtuv kasvukeskkond Ttervishoiu, tohutuse ja tervisekaitse nuete titmine Tkeskkond ja -vahendid

Ttajad, hoolekogu

Iga 5 a jrel

Meeskonnad Tgrupid Juhataja asetitja Juhataja asetitja Majandusjuhataja Juhataja

a alguses September Aasta tegevuskavas a jooksul Aasta tegevuskavas a jooksul Aasta tegevuskavas Aasta tegevuskavas Aasta tegevuskavas

pi- ja tkeskkond

L/a ppekava

ppekava anals

Arendusgrupp

petaja t hindamine

petaja t hindamine petaja hindamise kriteeriumite alusel (ptk 4.1) ppeaasta kokkuvte (Lisa 3)

petaja vi rhma meeskond Rhma meeskond, juhtkond

ppe- ja kasvatust lhiajaline seire - ks pev rhmas Sisekontroll rhmas

Juhataja, juhataja asetitja Juhataja, juhataja asetitja

a jooksul

PERSONALI TASAND:
P E R S O N A L I T A S A N D Hinnangu objekt/subjekt Personali t hindamine Tegevus, meetod Arenguvestlused ttajatega Hindaja Juhataja, juhataja asetitja, majandusjuhataja petaja Aeg Aasta tegevuskava Info kogumine, esitamine, rakendamine Aeg ja meetod planeeritakse aasta tegevuskavas.

petaja eneseanals ja arendusplaan (Lisa 2) Abipersonali tsoorituse vaatlus Pedagoogilise nukogu juhtimine

Aasta tegevuskava a jooksul Aasta tegevuskavas

Arendusplaani alusel toimub arenguvestlus petaja ja juhtkonna vahel. Suuline tagasiside ja kokkuvte infotunnis. Tegevus planeeritakse aasta tegevuskavas ja selle alusel tehakse a lpus kokkuvte ning esitatakse ettepanekud. LV eelarve koostamisel ettepanekute tegemine. Planeeritakse arengukavas ja aasta tegevuskavas. Tulemused esitatakse a lpus pedagoogilisel nupidamisel, hoolekogu koosolekul. Ksitluse tulemused esitatakse ttajatele ja hoolekogule. Peetakse statistikat lasteaia tegevusnitajate kohta (EHIS ja lasteaia kogutud andmed).

Juhtkonna t hindamine

Majandusjuhataja Juhataja, juhataja asetitja Juhataja

Ressursside juhtimine

a jooksul

Rahulolu ksitlus ttajatele Statistka anals

Juhataja, juhataja asetitja Juhataja

le 1 aasta a jooksul

LASTE TASAND:
L A S T E T A S A N D Hinnangu objekt/subjekt Lapse arengu hindamine Tegevus, meetod Arengu hindamise tabelite titmine Lapse arengu phjalikumaks hindamiseks vaatluste, uurimuste, intervjuude jne lbiviimine Arengumapi koostamine Hindaja Rhmapetajad Rhmapetajad Rhmapetajad Rhmapetajad Rhmapetajad Aeg 2* a jooksul kevad/sgis Aasta tegevuskavas L/a aja jooksul a I poolel Lapse arengut kajastavad materjalid on koondatud arengumappi. Arengumappi tutvustatakse lapsevanemale arenguvestlusel. Materjal lisatakse arengumappi Info kogumine, esitamine, rakendamine

Haridusliku erivajadusega lapse toetamine

Vajadusel IAK koostamine

Erinevate spetsialistide kaasamine

a jooksul

Rahulolu

Rahulolu ksitluse lbiviimine koolieelikute rhmas

Rhmapetajad

Igal a-l (kevad)

IAK koostamisse kaasatakse vajadusel teisi lapsega tegelevaid spetsialiste:juhataja asetitja, logopeed, eripedagoog, muusikapetaja, liikumispetaja jne. Raskema probleemi puhul otsitakse abi spetsialistidelt vljaspool lasteaeda. Lasteaed on koostanud lasteprase ksitluslehe, mille alusel igal aastal viiakse lbi koolieelikute rahulolu uuring, rhmapetajad teevad tulemustest kokkuvtte, mis esitatakse a kokkuvttes. Peetakse statistikat lasteaia tegevusnitajate kohta (EHIS ja lasteaia kogutud andmed).

Statistika

Statistka anals

Juhataja

Iga a kohta

HUVIGRUPI TASAND:
Hinnangu objekt/subjekt Hoolekogu ja vanematekogud Lastevanemate rahulolu Tegevus, meetod Kaasamine lasteaia arendustegevusse Hindaja/ Hoolekogu Aeg a jooksul Info kogumine, esitamine, rakendamine Tagasisiside andmine, info jagamine ja lasteaia tegevuse anals toimub hoolekogu koosolekutel ja ekirjavahetusel. Ankeetide kokkuvtete esitatakse pedagoogilises nukogus ja hoolekogus. Tulemused avaldatakse lasteaias ajalehes, infostendil. Arenguvestlusel lapsevanemaga antakse tagasisidet lapse arengust arengumapi alusel ja slmitakse kokkuleppeid edasiseks tegevuseks. Aasta tegevuskavas planeeritakse koost huvigruppidega. Kokkuvte koostst koostatakse a lpus.

H U V I G R U P I T A S A N D

Rahulolu ksitlus lastevanematele

Lapsevanemad

le 1 aasta.

Arenguvestlused lapsevanemaga Teised huvigrupid

Tagasiside andmine lapse arengust

Rhmapetajad

1*a jooksul

Mratletakse huvigrupid ja planeeritakse koostd

Juhataja, juhataja asetitja

Aasta tegevuskavas

4.1. PETAJA T HINDAMIKRITEERIUMID

KURESSAARE PARGI LASTEAIAS VALDKONNAD

I. II. III. IV. V. VI. petaja ja lapse vaheline suhtlemine Koost lastevanematega petaja t planeerimine Lapsest lhtuvate ppe- ja kasvatusmeetodite kasutamine Kasvukeskkonna kujundamine petaja professionaalne areng

HINDAMISKAALA
"Suureprane" indikaator on tielikult saavutatud, on hulgaliselt tendeid sellest, et antud vide kirjeldab petaja td kogu peva jooksul "Hea" - indikaator on mrkimisvrselt saavutatud, on mningaid tendeid sellest, et antud vide kirjeldab petaja td "Rahuldav" - indikaatorit osaliselt saavutatud, vhe on tendeid, et see vide kirjeldab petaja td "Nrk" - indikaatorit pole saavutatud, puuduvad tendid, et see vide kirjeldab petaja td Indikaator Suureprane Hea Rahuldav Nrk MRKUSED

I petaja ja lapse vaheline suhtlemine ja individualiseerimine petaja suhtleb tihedalt iga lapsega, nidates les huvi ja austust: Suhtleb lastega ka mitteverbaalselt, naeratades neile Rgib lastega sbralikult Rgib lastega nende silmade krgusel Knetab lapsi nimepidi Kohtleb austusega kiki lapsi hoolimata nende rahvusest, kultuurist, keelest, religioonist Tunneb huvi kikide laste tegevuse vastu peva jooksul Juhendab lapsi probleemide lahendamisel Innustab lapsi rkima ksteisele oma tunnetest Mrkab iga last Arvestab lapse arengutasemega On teadlik iga lapse tugevatest klgedest Annab lastele aega iseseisvateks lesanneteks (endale toidu tstmine, korrapidajad jne.) Annab lastele valikuvimalusi Mlemast soost lapsed saavad osaleda kikides tegevustes Laste hulgas viiakse lbi tagasiside saamiseks vestlusi, ksitlusi, intervjuusid Planeerib aega individuaalseks tks lastega II Koost lastevanematega petaja kasutab erinevaid suhtlemisvimalusi vanematega ja kogub infot lastevanemate kohta: Tervitab vanemaid kui nad lapsi lasteaeda toovad ja ra viivad On thelepanelik ja viisakas iga lapsevanemaga Edastab vanematele rhma td puudutavaid

materjale kirjalikult (infovoldik, teatised, ajaleht jms) Edastab vanematele rhma td puudutavaid materjale suuliselt (vestlused hommikul ja htul) Edastab vanematele rhma td puudutavaid materjale e-posti teel Viib lbi planeeritud arenguvestlusi peredega lapse arengust Innustab vanemaid rhma tegevuses osalema Nustab vanemaid lapse arengut puudutavates ksimustes Arvestab iga perekonna eripra erivajadused.) (rahvus, usk,

Lastevanemate koosolekutele kaasab vlislektoreid Teeb koostd vanematega ppekikude, ekskursioonide korraldamisel Innustab vanemaid aitama organiseerida rhma ritusi Toetab vanemaid erinevate projektide kivitamisel lasteaias Kaasab vanavanemaid rhma tsse Kutsub vanemaid lastega rhma mngima Mrgistab tegevuskeskused vanematele suunatud tegevuste sisukirjeldustega Innustab vanemaid rhma muretseda vajalikke vahendeid Kaasab vanemaid ppe-kasvatust planeerimisse, pikeskkonna kujundamisse Kaasab vanemaid ueala hooldamisse Loob vimalusi rhma lapsevanematele omavahel suhtlemiseks On loonud olukordi, kus ka mitte eesti keelt knelevad vanemad saavad suhelda ja tutvuda eesti keelsete vanematega Paneb les vanematele suunatud rhma iseloomustavad materjalid (ndalaplaan, teated, tegevuskava jms) Annab vimaluse vanematel tutvuda pshholoogia ja pedagoogilise kirjandusega Viib vanematele lbi rahulolu ksitlusi III petaja t planeerimine petaja teeb koost kolleegidega lhiajalisi ja pikaajalisi plaane lhtudes laste ealistest ja soolistest ning individuaalsetest iserasustest: Arvestab tegeluste planeerimisel kehtivat ppekava, lasteaia tegevuskava ja rhma tegevuskava Tidab pevikut nuetekohaselt Jlgib iga lapse arengut, kasutades selleks erinevaid meetodeid (videovaatlus, 5-min vaatlused, pildid jne.)

Kogub iga lapse tde nidiseid Analsib koos rhma meeskonnaga iga lapse arengut Planeerib ndalakava lhtudes laste arengutasemest Planeerib pevakava lhtuvalt laste arengutasemest nii, et lastel jks vimalikult rohkem aega mngida Kohandab paindlikult planeeritud tegevusi vastavalt ootamatutele muutustele Planeerib ja korraldab eri kultuure tutvustavaid tegevusi ja ritusi IV ppe- ja kasvatust lbiviimine petaja tunnustab iga lapse individuaalsust ja pakub lastele mitmesuguseid arenguliselt sobivaid tegevusi: Organiseerib laste peva nii, et vahelduvad vaiksed ja aktiivsed tegevused Kohandab ppematerjale vastavalt laste individuaalsetele iserasustele Teeb koostd erialaspetsialistidega (logopeed jne.) Koostab erivajadusega lapsele IK Vimaldab lastel teha valikuid Annab vimalusi lastel planeerida tegevusi ja pakkuda ndalateemasid Suunab lapsi probleeme lahendama hise eesmrgi saavutamiseks Loob vimalusi, et lapsed pivad gruppides Loob vimalusi, et lapsed kuulavad ksteist Loob olukordi, kus lapsed ootavad oma jrjekorda Annab lastele tagasisidet nende tegevusest Annab igale lapsele vimaluse kogeda eduelamust Kasutab ndala teema ksitlemisel integreeritud ppe- ja kasvatustegevusi Kasutab tegeluste huvitavamaks muutmiseks erinevaid mnguliike Pakub lastele eesmrgistatud iseseisvat td Loob vabamnguks mitmekesiseid vimalusi Innustab lapsi ksimusi esitama, mtlema, arutlema, katsetama, loovalt tegutsema Kasvatab lastes austust ja sallivust eri rahvuste ja erivajadustega laste vastu V pikeskkonna kujundamine petaja loob keskkonna, mis soodustab ppimist ja uurimist: Jaotab rhmaruumi vastavalt tegevustele (nukunurk, ehitusmngud, automngud, kunstinurk jne.) Teeb rhmas mberkorraldusi vastavalt vajadustele Loob vimaluse laste tid eksponeerida nende

ngemiskrgusel Koostab rhma reeglid koos lastega Muretseb rhmappe- ja mnguvahendeid, mis peegeldavad rahvuslikke eriprasid Tagab vimaluse lastele koha isiklike asjade hoidmiseks, mis thistatud (pildiga ees- ja perekonnanimega, vm mrgistusega) Mrgistab materjalide ja mnguvahendite asukohad Tagab, et enamik ppe- ja mnguvahendeid on lastele hsti kttesaadavad ning paigutatud huvi tekitavalt nende silmade krgusele VI petaja professionaalne areng petaja on huvitatud enda kutsealasest arendamisest ja kogemuste jagamisest: Uurib erialast kirjandust ja kasutab seda oma ts Avaldab lasteaia siseselt ppematerjale, -mnge Kib meelsasti tiendkoolitustel ning on valmis saadud teadmisi teiste pedagoogidega jagama Osaleb lasteasutuse arendustegevuses Kuulub lasteaia arendusgruppi On avatud histele ettevtmistele nii rhmas, kui terves lasteaias (hisrituste organiseerimine, artiklid lasteaia ajalehes, stendide kujundamine, projektides kaasalmine jne) Teeb koostd nii rhmameeskonnaga kui kogu lasteaia kollektiiviga Juhendab meelsasti noorempedagooge ja praktikante On huvitatud kogemusi jagama ka vljaspool oma lasteaeda (nitused, ainesektsioonid, loengud, kursused, uurimused, ppematerjalid jne) Otsib vimalusi koostks erinevate huvigruppidega (kool, lasteaiad, vanemad jne) Osaleb meelsasti petaja arenguvestlustel On sisse seadnud petaja pimapi

5. SISEHINDAMISE KORRA MUUTMISE KORD

Sisehindamise korra toimimist analsitakse iga 2 aasta jrel vi vajaduse ilmnemisel ka tihedamini. Sisehindamise korra korrigeerimisel lhtutakse ppeaasta t kokkuvttest, mis arutatakse lbi pedagoogilises nukogus ja hoolekogus ning kus tehakse juhatajale ettepanekud muudatuste sissviimiseks. Muudatused Sisehindamise korras kinnitab lasteasutuse juhataja kskkirjaga.

Lisa 1 SWOT ANALS

LASTEAIA HETKEOLUKORD
TUGEVUSED Asukoht Juhtimine ja infovahetus Personal ja meeskonnat Ressursside juhtimine (eelarve ja materiaalne baas) ppe- ja kasvatustegevuse korraldus, kasvukeskkonna kujundamine Lapsega seotud tulemused Koost lastevanematega Koost teiste huvigruppidega (kool, OV, ldsus) Asukoht Juhtimine ja infovahetus Personal ja meeskonnat Ressursside juhtimine (eelarve ja materiaalne baas) ppe- ja kasvatustegevuse korraldus, kasvukeskkonna kujundamine Lapsega seotud tulemused Koost lastevanematega Koost teiste huvigruppidega (kool, OV, ldsus) NRKUSED

VIMALUSED Asukoht Juhtimine ja infovahetus Personal ja meeskonnat Ressursside juhtimine (eelarve ja materiaalne baas) ppe- ja kasvatustegevus, kasvukeskkond Lapsega seotud tulemused Koost lastevanematega Koost teiste huvigruppidega (kool, OV, ldsus) Asukoht

OHUD

Juhtimine ja infovahetus Personal ja meeskonnat Ressursside juhtimine (eelarve ja materiaalne baas) ppe- ja kasvatustegevus, kasvukeskkond Lapsega seotud tulemused Koost lastevanematega Koost teiste huvigruppidega (kool, OV, ldsus)

SWOT analsi viiakse lbi juhul, kui lasteaed soovib saada levaatlikku hinnangut kogu lasteaia olukorra vi mne tegevusvaldkonna kohta. SWOT anals on kigile htmoodi mistetav. Oodatava info saamiseks on SWOT-analsile alati ette antud valdkonnad vi ksimused. Lisa 2 PETAJA ENESEHINDAMINE JA ARENDUSPLAAN

petaja nimi Titmise aeg Rhm, laste vanus

petaja eneseanals
Kriteerium petaja ja lapse vaheline suhtlemine (mrkamine, probleemide lahendamine, innustamine, abistamine vrdne suhtumine kigisse jne) petaja t planeerimine (tegevuskava,ppekava, ndalaplaan, pevik, ppetegevused, vaatlused, laste hindamine, arenguvestlused jne) Lapsest lhtuvate ppe- ja kasvatusmeetodite kasutamine (mnguliste vtete kasutamine, erinevate ppimismeetodite kasutamine, vaba-mnguks vahendite ja valikuvimaluste pakkumine, grupi- ja individuaalne tegevus,lastega koos igapevatoimingute tegemine, laste arvamuse ksimine, laste ettepanekute kasutaminejne) Kasvukeskkonna kujundamine (rhma ldilme, erinevate keskuste vljapakkumine, vahendite vahetamine/pakkumine, joonistuste/fotode nitused jne) Koost lastevanematega (suhted, teavitamine, nustamine, ritused, koosolekud, abi rhmas jne) Meeskonnat (tjaotus, suhtlemine, koost jne) petaja professionaalne areng (koolitusvajadus, oma kogemuste jagamine, tgruppides osale-mine, uute teadmiste kasutamine, praktikantide juhendamine, koost la ajalehega, rituste korraldamine jne) Tugevused Parendamist vajavad aspektid

petaja arendusplaan
Kriteerium Eesmrk Tegevus Eeldatava

arengutulemuse saavutamise aeg petaja ja lapse vaheline suhtlemine petaja t planeerimine Lapsest lhtuvate ppeja kasvatus-meetodite kasutamine Kasvukeskkonna kujundamine Koost lastevanematega Meeskonnat

petaja allkiri: Kuupev:

Lisa 3 RHMA MEESKONNA

PPEAASTA KOKKUVTE Kuressaare 1. Lasteaed ............ a. I ldandmed rhma kohta

Rhma nimi petajad ja petaja abi Laste vanus Laste arv rhmas (poisse, tdrukuid)

II Rhma tegevuse anals

Valdkond Eesmrgid ja planeerimine Tegevus (mis tegelikult toimus ja (esialgsed plaanid ) kuidas, milliseid meetodeid kasutasite) Anals (Kas eesm. Sai tidetud? Mis lks plaani kohaselt, mis nnestus, mis mitte ja miks? Mida jrgmiseks aastaks ette vtta?)

L/a aasta eesmrgiga seotud tegevus Rhma eesmrkidega seotud tegevus ppe-ja kasvatustegevus ja individualiseerimine Aievaldkonnad ja nende omavaheline limumine Liikluskasvatuse ainekava sobivus Kasvukeskkond Laste ppeprojektid Laste omavahelised suhted ja reeglid rhmas Laste arengu hindamine ja arenguvestlused (milliseid meetodeid kasutasite, kui palju peresid soovis vestlusi) hisritused Koost lastevanematega

III Tagasiside ja ettepanekud

Valdkond Lasteaia juhtimine ja eestvedamine Tkeskkonna parendamine Arenguvestlused ttajatega Koost kolleegidega ja grupitd Metoodilise kabineti Tagasiside (teie hinnang valdkonna tegevuse kohta) Ettepanekud (Mida jrgmisel aastal ette vtta?)

vahendid Reporter Zumm ja koduleheklg Koolitused Jrgmise ppeaasta l/a ldeesmrk Jrgmise ppeaasta rhma eesmrgid petajad: petaja abi:

Lisa 4

SISEKONTROLLI KOKKUVTE Rhm:......................................................................... petajad:.................................................................... petaja-abi:................................................... Sisekontrolli teostajad:........................................................................................................................ Sisekontrolli teostamise aeg:.....................................
Hinnatav Rhma tugevad kljed kriteerium 1. petajate suhtlemine lastega, individualiseerimine Nitajad, selgitused Ettepanekud

2. Tulemusliku ppe- ja kasvatustegevuse lbiviimine

3. pikeskkonna kujundamine

4. Koost lastevanematega

5. Planeerimine ja hindamine

6. petajate professionaalne areng

Sisekontrolli teostajad: Rhma petajad:

Kuupev:

TAGASISIDE LEHT Rhmameeskond annab omapoolse tagasiside sisekontrolli teostamise ja tulemuste esitamise kohta
Rhma meeskonna tagasiside juhtkonnale Ksimused, ettepanekud, probleemid

Juhtkonna tagasiside rhma meeskonnale

Ksimused, ettepanekud, probleemid

Kokkulepped

Juhtkond: Rhma meeskond:

Kuupev:

Lisa 5 SISEKONTROLL PEV RHMAS

Rhm: Sisekontrolli viis lbi: Tugevused Hommikuringi tegevus petajad: Mrkused/selgitused Aeg:

ppe- ja kastust

Muud tegevused/ pevakava

Lisa 6 TTAJATE RAHULOLU KSIMUSTIK

Lp. lasteaia ttaja Palume Sinul osaleda meie lasteaia ttajate rahulolu-uuringus. Sinu poolt antud vastused aitavad lasteaeda edasise tegevuse planeerimisel, vimalike probleemide ja kitsaskohtade lahendamisel. Ankeet on anonmne, soovi korral vid lisada ankeedi lppu oma nime. Ankeet koosneb 3 lehekljest ning ksimustele vastamiseks kulub keskmiselt 15 minutit. Tidetud paberankeedid palun panna spetsiaalsesse postkasti, mis on metoodilises kabinetis . Loodame, et leiad aja oma arvamuse avaldamiseks ja meile tagasisaatmiseks enne 23. veebruari 2009 Ksitluse tulemustest antakse ttajatele levaade ped.nukogu koosolekul mais 2009 Ette tnades Riina Saar / juhataja/ Ametikoht pedagoog (rhmapetaja, logopeed, muusikapetaja jt) abipersonal (rhmapetaja abid, majahoidja, koristaja jt) Tstaa meie lasteaias alla 3 aasta 3 15 aastat le 15 aasta Palun vasta allolevatele ksimustele skaalal 1 kuni 5, kus 1 ldse ei nustu , 2- pigem ei nustu, 3-ei oska elda, 4pigem nustun, 5 - nustun tielikult 1.Meie lasteaia ttajatel on vimalus kaasa rkida oluliste otsuste tegemisel 1 2 3 4 5 2. Meie lasteaias ksitletakse probleeme avalikult 1 2 3 4 3. Meie lasteaed on hsti juhitud 1 2

4. Mulle antakse minu t kohta tagasisidet 1 2 3

5. Tunnen, et lapsevanemad hindavad petajate td 1 2 3 4

6. Olen saanud rkida juhtkonnaga oma soovidest ja arenguvimalustest 1 2 3 4 5 7. Meie lasteaias vahetatakse talaseid kogemusi ja teadmisi 1 2 3 4

8. T tegemiseks vajalik informatsioon juab minuni igeaegselt 1 2 3 4 5 9. Talase info saamiseks kasutan jrgmiseid allikaid:
1 lasteaia pedagoogiline nukogu lasteaia juhtkond lasteaia hoolekogu lasteaia koduleheklg infostend lasteaia ajaleht 2 3 4 5

1 lasteaia dokumentatsioon kohalik omavalitsus muu kanal

10. Meie lasteaial on hea maine ja siia tahetakse lapsi tuua 1 2 3 4

11. Meie lasteaias omandatav alusharidus vimaldab lastel tulevikus hsti hakkama saada 1 2 3 4 5 12. Tean, et meie lasteaial on omad vrtused 1 2 3

Juhul, kui vastasid 12. ksimusele 4 vi 5-ga , siis vasta jrgmistele ksimustele 13- 19 Juhul kui vastasid 12. ksimusele 1, 2 vi 3-ga , siis vasta jrgnevalt ksimustele 16-19. 13. Meie lasteaia vrtused on......................................................................................... 14. Arvan , et need vrtused on iged ja vajalikud 1 2 3 4 5

15. Tean kuidas need vrtused avalduvad lasteaia igapevases elus 1 2 3 4 5 16. Meie lasteaia vrtused peab vlja ttama
1 lasteaia juhataja lasteaia juhtkond lasteaia pedagoogiline nukogu lasteaia arendusgrupp rhmapetajad kik lasteaia ttajad lasteaia hoolekogu kik lapsevanemad vanema rhma lapsed kohalik omavalitsus 2 3 4 5

17. Pean meie lasteaia arengut puudutavates ksimustes enda kaasamist vga oluliseks 1 2 3 4 5 18. Meie lasteaias on koost koduga vga oluline 1 2 3 4 19. Olen meie lasteaiaga vga rahul 1 2 3

Minu ettepanekud lasteaia t paremaks korraldamiseks ................................

SUUR TNU !

Lisa 7

KSITLUS LASTELE KUIDAS SULLE MEELDIB LASTEAIAS?

VASTAMISEKS TEE RIST SOBIVASSE LAHTRISSE POISS..TDRUK..VANUS.

1.KAS SULLE MEELDIB LASTEAIAS KIA?

JAH

EI

EI TEA

2.KAS SA TULED HOMMIKUTI HEA MEELEGA LASTEAEDA?

JAH

EI

EI TEA

3.KAS SA HTUL LHED HEA TUJUGA KOJU?

JAH

EI

EI TEA

4.KUIDAS SUHTUD OMA RHMA PETAJATESSE?

MEELDIVAD

EI MEELDI

EI TEA

5.KUIDAS SULLE MEELDIVAD LASTEAIA MNGUASJAD?

MEELDIVAD

EI MEELDI

EI TEA

6.KUIDAS SULLE MEELDIVAD OMA RHMA REEGLID?

MEELDIVAD

EI MEELDI

EI TEA

7.KUIDAS SULLE MEELDIVAD HOMMIKURINGID?

MEELDIVAD

EI MEELDI

EI TEA

8.KAS SINU MEELEST ON KESKUSTET HUVITAV?

JAH

EI

EI TEA

9.KUIDAS SULLE MEELDIVAD LASTEAIAPEOD?

JAH

EI

EI TEA

10.KUIDAS SULLE MEELDIVAD SAALITUNNID?

MEELDIVAD

EI MEELDI

EI TEA

11.KAS SULLE MEELDIVAD JALUTUSKIGUD RHMAGA?

JAH

EI

EI TEA

12.KUIDAS SULLE MEELDIB UESOLEMINE LASTEAIAS?

MEELDIB

EI MEELDI

EI TEA

13.KUIDAS SULLE MEELDIB LASTAIA UEALA?

MEELDIB

EI MEELDI

EI TEA

14.KAS SULLE MEELDIB LASTEAIAS PEVAL MAGAMINE?

JAH

EI

EI TEA

15.KUIDAS SULLE MEELDIVAD LASTEAIA TOIDUD?

MEELDIVAD

EI MEELDI

EI TEA

LAPSE ABISTAJA:...

Lisa 8 LAPSEVANEMA RAHULOLU LASTEAIAGA Kallid lapsevanemad! Soovime teilt tagasisidet, kuidas olete rahul meie lasteaia tga. Seekordne ankeet on meldud titmiseks arvutis. Tidetud ankeedi palume saata e-aadressile pargi.lasteaed@gmail.com 19.mrtsiks 2010.a. Vastamiseks tehke rist sobivasse lahtrisse, soovi korral saate lisada ka kommentaare iga vite juures olevale punktiirile. Ankeetidest tulenevaid andmeid ttleb lasteaia juhtkond ja kokkuvte tulemustest esitatakse pedagoogilisel nupidamisel ja lasteaia kodulehel. Soovi korral vib ankeedi ka vlja printida paberile ja tidetuna panna lasteaia peaukse juures olevasse postkasti. Ootame teiepoolset aktiivset tagasisidet! Ette tnades- teie lasteaed! Lapse rhma nimi: .... Andmed vastaja lapsevanema kohta: Sugu / vanus .. 20 a. 20-27.a. 28-35.a. 36-42.a. 43-50.a. 50a. Naine Mees Kriteeriumid: 5 nustun tielikult, 4 pigem nustun, 3 ei oska elda, 2 pigem ei nustu, 1 ldse ei nustu 5 1. Lapsele meeldib meie lasteaias kia. 4 3 2 1

2. Last vetakse rhmas hommikul hsti vastu. 5 4 3 2 1 3. Rhmas arvestatakse lapse vajadustega. 5 4 3 2 1 4. Saan piisavalt infot rhmas ja lasteaias toimuva kohta. 5 4 3 2 1 5. Lasteaias toimuva kohta saan kige enam infot 5 4
oma lapselt rhmapetajalt lasteaia ajalehest lastevanemate koosolekult lasteaia hoolekogult rhma infostendilt lasteaia kodulehekljelt lasteaja juhatajalt kohaliku omavalitsuse kodulehekljelt mujalt

6. Loen igal ndalal rhma ndalaplaani. 4 3

7. Ndalaplaan on mulle arusaadav. 5 4 3 2 1 5 8. Lasteaia ja lastevanemate koost on hea. 4 3 2 1

9. Olen rahul lasteaias korraldatavate ritustega. 5 4 3 2 1 5 10. Minu arust on peredele korraldatavaid ritusi piisavalt. 4 3 2 1

5 11. Minu vimalused lasteaia elus osaleda on piisavad. 4 3 2 1

5 12. Rhmapetaja suhtleb lapse ja lapsevanemaga heatahtlikult 4 3 2 1

13. Minu lapse rhmapetajad on oma erialal pdevad. 5 4 3 2 1 14. Pean arenguvestlust lapse arengust (perevestlust) oluliseks. 5 4 3 2 1 15. Rhmapetajate suhtumine tsse ja selle paremaks muutmisse on hea. 5 4 3 2 1 5 16. Rhmas on piisavalt mngu- ja ppevahendeid. 4 3 2 1

17. Lasteaia ueala mnguvimalused on head ja turvalised. 5 4 3 2 1

18. Lasteaia esteetiline vljangemine on hea. 4 3 2

19. Lasteaia hoone ldine seisukord on hea. 5 4 3 2 1 ................................................................................................................... 20. Lasteaia juhtkond teeb oma td hsti. 21. Millest sooviksid edaspidi lugeda meie ajalehest? 5 4 3 2 1 Rhmaelu Lasteaias toimunud rituste kajastamine Eesseisvate rituste kava Pedagoogilised artiklid Lasteaia juhtimisega ja meeskonnaga seotud teemad Zummi 10 ksimust Snnipevad Lasteleht Laste naljakad tlemised 5 22. Olen ldiselt rahul oma lapse lasteaiaga. 4 3 2 1

Tname vastamast! Teie lasteaed