TALLINNA LIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond

Kadri Allikme KOGUKONDLIKU JA JTKUSUUTLIKU ELUVIISI PETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE Bakalaureuset

Juhendaja: PhD. dots. Kristina Nugin

Tallinn 2012

Instituut Osakond Kasvatusteaduste Instituut Eelkoolipedagoogika osakond T pealkiri: Kogukondliku ja jtkusuutliku eluviisi petamise metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele Teadusvaldkond: Kasvatusteadused T liik: Kuu ja aasta: Leheklgede arv: 45 Bakalaureuset Mai 2012 Lisad: 7 Allikad: 68 Referaat lemaailmsed keskkonnaprobleemid rahvusvaheliste organisatsioonide thelepanu suunanud jtkusuutliku eluviisi edendamisele hariduses. Keskkonnahoidlikku eluviisi rhutab ka Eesti Koolieelse Lasteasutuse Riikliku ppekava (2008). Samas puuduvad Eestis ppematerjalid jtkusuutlikkuse teema svitsi ksitlemiseks lasteaias. Kesoleva bakalaureuset eesmrk oli seetttu luua lasteaiapetajatele kogukondliku ja jtkusuutliku eluviisi petamise metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Teoreetiliselt lhtuti jrgnevatest autoritest: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timotuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brgge, Glanz & Sandell (2008). Et saada alust metoodiliseks materjaliks, viidi lbi empiiriline uurimus I. Empiiriline uurimus I viidi lbi perioodil veebruar 2010 mrts 2012. Selle raames viidi vaatlus ja seda tiendavad mittestruktureeritud intervjuud lbi kolmes suuremas Euroopa koklas (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) ja nende lasteaias ning kolmes vrreldavas Eesti organisatsioonis (Lilleoru kogukond, Rosma waldorflasteaed ja Pallipnni lasteaia Karlssonite rhm). Uuringu tulemusel selgus, et 1) jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse ppimiseks tuleb luua sobilik keskkond vi minna keskkonda, mis juba elab jtkusuutlikult; 2) vanemate ja tiskasvanute eeskuju ja osalus selle temaatika ppimisel on vga oluline; 3) oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega. Kasutades koklade praktikat, uesppe, Reggio Emilia ja waldorfpedagoogika metoodikaid ning Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku ppekava (2008), loodi metoodiline materjal. Metoodilise materjali struktuuri alusena kasutati rahvusvahelise koklade liikumise kogukonnahariduse programmi Gaia Haridus. Materjal koosneb 4-st osast: 1) Jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse tegevused Gaia Hariduse 4 aspekti jrgi (koloogiline, majanduslik, sotsiaalne, maailmavaateline); 2) meisterdamistegevused ja katsed 3) tiendavad jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse toetamise vimalused 4) nidis-ppekikude kavad. Et saada metoodilisele materjalile praktiseerivate petajate hinnangut, viidi lbi empiiriline uurimus II - elektrooniline struktureeritud intervjuu 7 eesti petajaga. Uurimus viidi lbi 2012. aasta aprillis. petajad hindasid materjali vastavust riiklikule ppekavale ning vanusegrupile hsti ning tid vlja parandusettepanekud paari tegevuse tiendamiseks. Kik petajad olid valmis materjali ka ise rakendama. Vtmesnad: jtkusuutlik eluviis, kogukond, koloogia, sotsiaalsed oskused, keskkond, loodussbralikkus, koklad Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Silitamise koht: TL Kasvatusteaduste Instituudi raamatutuba T autor: Kadri Allikme Allikiri: Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: PhD, dots. Kristina Nugin

Allikiri:

Institute Department Institute of Educational Sciences Department of Pre-School Education T pealkiri: Teaching the principles of community and sustainability for 6-7-year old children. A methodological material Field of Science: Educational Sciences Type of study: Month and year: Number of pages: 45 BA thesis May 2012 Appendixes: 7 References: 68 Abstract Global environmental problems have directed the focus of international organisations towards fostering sustainability in education. Also The National Curriculum of Pre-school Education of Estonia is emphasizing the importance of environmental friendly lifestyle. Yet there were no methodical materials for teaching sustainability in kindergartens. The target of current thesis was to create such a methodical material for kindergarten teachers for teaching sustainability and the principes of community to 6-7-year old children. The thesis was based mainly on the theoretical works of: Lovelock (1979), Sahtouris (1999), Timotuk (2005, 2010), Cohen (1985), Delanty (2009), Bauman (2001), Brgge, Glanz & Sandell (2008). In order to find ideas for methodical material, an empirical survey I using the method of participateory observation and unstructured interview was conducted in 3 biggest European ecovillages (Damanhur, Sieben Linden ja Tamera) and their kindergartens and in 3 comparable organisations in Estonia (Community of Lilleoru, Rosma waldorfkindergarten and in 1 municipal kindergarten Pallipnn in Tallinn). Empirical suvery I was carried out from february to march 2010-2012. As a result of this survey, it was concluded that 1) in order to learn sustainability and the principes of community it is first necessary to create or visit an environment that already lives sustainably; 2) the example and participation of the parents in the learning process is essential and 3) direct contact with nature elements and the maximum time spent in nature supports the process of learning and respecting nature elements. Based on the practice of ecovillages and the ideas of outdoor learning, Reggio Emilia, waldorfpedagogics and the national curriculum a methodical material was created. The 4 principles of Gaia Education, the International ecovillage curriculum, were used as a base of the structure for the material. The material consisted of 4 parts: 1) Learning activities for teaching the subject community according to 4 aspects of Gaia Education (ecological, economic, social and worldview) 2) handicraft activities and testing possibilities of different elements 3) additional examples on how to support learning sustainability and community 4) examplatory plans of 2 study trips. In order to get feedback for the material from practicing teachers, an electronic survey II was carried out with 7 Estonian techers as an electronic structured interview. The survey was carried out in April 2012. The teachers assessed the material to be compatible with the national curriculum and the mentioned agegroup. Some additional proposals and recommendations were made to some activities, but all teachers claimed to be interested in using this material in practice. Keywords: sustainable lifestyle, community, ecology, social skills, environment, environmental friendliness, ecovillages Archived at: Tallinn University, Institute of Educational Sciences library room Author: Kadri Allikme Allikiri: Approved for defense: Supervisor: PhD, dots. Kristina Nugin

Allikiri:

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 1. BAKALAUREUSET TEOREETILISED LHTEKOHAD ............................................ 9 1.1 Vajadus jtkusuutliku eluviisi jrele ja lahendused .......................................................... 9 1.2. Sstva arengu ja jtkusuutlikkuse miste ................................................................... 11 1.4. kokla miste ja Euroopa koklade liikumine ......................................................... 15 1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lhtekohad ......................................................... 17 1.5.1. Valdkond Mina ja keskkond ning vrtuskasvatus 2008. aasta ppekavas ..... 17 1.5.2 uespe ja ueala roll .......................................................................................... 18 1.5.3. Kogukondlikuse ja jtkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses .................... 20 2. EMPIIRILINE UURIMUS ................................................................................................... 22 2.1. Uurimuse meetod ........................................................................................................... 22 2.2. Uurimuse valim ............................................................................................................. 23 2.3. Uurimisprotseduuri ja andmettlusmeetodite kirjeldus............................................... 24 3. EMPIIRILISTE UURIMUSTE I JA II ANALS ............................................................ 25 3.1. Hariduse omandamise, jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse petamise meetodid ...... 25 3.1.1. koloogiline aspekt ............................................................................................. 25 3.1.2. Majanduslik aspekt .............................................................................................. 27 3.1.3. Sotsiaalne aspekt.................................................................................................. 28 3.1.4. Maailmavaateline aspekt ..................................................................................... 30 3.2. Empiiriline uurimus I tulemused ................................................................................... 31 3.3. Empiiriline uurimus II tulemused .................................................................................. 33 3.3.1. Metoodilise materjali vastavus riikliku ppekavaga ........................................... 34 3.3.2. Metoodilise materjali rakendatavus ja uudsus ..................................................... 34 3.3.3. Materjali tugevused ja nrkused ning hinnangu limitusele ............................... 36 KOKKUVTE ......................................................................................................................... 38

ALLIKAD ................................................................................................................................ 41 Lisa 1 KOKLADE VAATLUSLEHT JA KSIMUSED....................................................... Lisa 2 LASTEAIA VAATLUSLEHT JA KSIMUSED ............................................................ Lisa 3 TIDETUD KOGUKONNA VAATLUSTABEL SIEBEN LINDENI KOGUKONNA KOHTA SAKSAMAAL ................................................................................... Lisa 4. NIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI LASTEAIAPETAJATEGA....................................................................................................... Lisa 5. EMPIIRILINE UURIMUS I VALIMI TUTVUSTUS ..................................................... Lisa 6. TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA.......................... Lisa 7. TIDETUD TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA ....

SISSEJUHATUS

lemaailmne

linnastumine,

kliimamuutused,

prgistamine,

liikide

hvinemine,

globaliseerumine, globaalne majandus, monokultuuridel phinev ja keskkonda saastav pllumajandus ning tstus ja sellest tulenev keskkonnakahju on juba aastaid olnud lemaailmsete organisatsioonide ja keskkonnaorganisatsioonide aruteluksimuseks. Nii valitsused, omavalitsused kui mittetulundusorganisatsioonid on hiselt vastust otsinud sellele, kuidas luua jtkusuulikku elu maal.

Jtkusuutlikkus on vime kesta kindlal tasandil loodusressursse lpuni kulutamata vi loodust kahjustamata. (The New Penguin English Dictionary 2000). Sstlik areng on areng, mis vastates praeguste plvkondade vajadustele, ei sea ohtu tuleviku generatsioonide vimet rahuldada oma vajadusi. (RO 1987).

hiskonnad peavad muutma radikaalselt tarbimise, tootmise ja kitumise mustreid, et suuta hakkama saada vljakutsetega, millega me silmitsi seisame. Kliimamuutuste poliitika pakilisus ja sstev areng asetavad tihti hariduse vaid info edastaja rolli ekspert-teabest. See on pikemas perspektiivis takistav. Me peaksime rakendama veelgi ambitsioonikamalt Jtkusuutliku Arengu Hariduse eesmrke, varustades kodanikke vimalusega vtta osa jtkusuutliku arengu loomisest kigil tasanditel. (Education for Sustainable Development 2009).

Koolieelse Lasteasutuse Riikliku ppekava (2008) valdkonna Mina ja keskkond ks eesmrke on, et laps vrtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mtteviisi. Sotsiaalsete oskuste osas on ppekavas vlja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja teha koostd.

Samas puuduvad Eestis ppematerjalid jtkusuutlikkuse teema svitsi ksitlemiseks lasteaias. Jtkusuutliku eluviisi thtsust alushariduses on rhutanud nii looduspetuse valdkonna didaktikud lhemalt ptk. nr 1). kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt

Euroopas ja ka mujal maailmas on viimase 40 aasta jooksul kasvanud koklade ja kogukondade liikumine. Tegemist on inimeste kogukondadega, kes demonstreerivad oma eluviisiga, kuidas elada jtkusuutlikult nii koloogilises, majanduslikus, vaimses kui ka sotsiaalses mttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jtkusuutlikkust edasi ka oma hariduses.

Kuna Euroopa koklade liikumise ja nende haridusasutuste nol on olemas praktilisi ja elulisi niteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on hiselt vimalik ressursi- ja energiasstlikult toimida, on koklade koolid ja lasteaiad headeks nideteks, kuidas petada jtkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased vrtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka kitumisharjumused looduses kujunevad vlja eelkoolieas, on jtkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias.

Kesoleva bakalaureuset eesmrk ongi seetttu luua lasteaiapetajatele jtkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmrgist lhtuvalt pstitati jrgnevad lesanded: 1. Tutvuda Eestis ja vlismaal ilmunud kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse teemalise kirjanduse ning sarnasel teemal ilmunud bakalaureuse- ja magistritdega. 2. Selgitada vlja, kuidas jtkusuutlik ja kogukondlik eluvaade kajastub kolme Euroopa kokla lasteaia ning kolme vrreldava Eesti organisatsiooni hariduses ning milliseid meetodeid kasutatakse jtkusuutlikkuse petamisel ja kogukonna kaasamiseks laste ellu. (Vt. empiiriline uurimus I) 3. Kirjutada valmis metoodiline raamat kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamisest 6-7-aastastele lastele. 4. Saada Eesti petajate tagasisidet metoodilisele materjalile selle rakendatavuse osas. (Vt. empiiriline uurimus II)

Esimeses peatkis tuuakse vlja, miks on oluline jtkusuutlikkusest hetkel maailmas rkida, selgitatakse jtkusuutlikkuse ja kogukonna mistet, tutvustatakse Euroopa koklade liikumist ning tuuakse vlja metoodilise materjali pedagoogilised lhtekohad. Teises peatkis tuuakse vlja uurimist metoodika. T kolmandas peatkis tuuakse vlja 7

empiiriline uurimus I ja II tulemused. Bakalaureuset lisadeks on lbiviidud uuringu vaatluslehede ning intervjuude nidised, t valimi tutvustus, empiiriline uurimus II struktureeritud intervjuu nidis ning nidisvastus. Eraldi kitena on bakalaureuset lahutamatuks osaks metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamiseks 6-7-aastastele lastele.

T autor on vtnud kigis t osades arvesse Eesti Vabariigi Koolieelse lasteasutuse riiklikku ppekava ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku vrtusarenduse baasdokumente.

Metoodilise materjali koostamisel on kasutatud kolme Euroopa koklade (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) kogemusi lastele jtkusuutliku eluviisi petamisel. Samuti kasutati kolme Eesti organisatsiooni Rosma waldorflasteaia, Lilleoru kokogukonna ja Pallipnni lasteaia Karlssonite rhma kogemusi. Metoodilise materjali lesehituse alusena kasutati koklade loodud haridusprogrammi Gaia Haridus (Gaia Education).

Soovin sdamlikult tnada t juhendajat, Tallinna likooli eelkoolipedagoogika osakonna dotsent Kristina Nuginat. Samuti tnan toetuse ja nuannete eest ppejud Tiia una, dotsent Inge Timotuki, dotsent Tiiu Kuurmet ja lektor Kerstin Kpi. Inspiratsiooni eest soovin tnada endist Riigikogu liiget ning Euroopa kokogukondade henduse juhatuse liiget, Toomas Trapidot. Samuti tnan kiki inimesi Eesti kokogukondade liikumisest, kes on panustanud, et kesolev t saaks valmida. Vga tnan Euroopa kokogukondi ja Eesti kogukondi ning alternatiivseid koole ja lasteaedu, mida uurimist raames oli vimalik viimase paari aasta jooksul klastada ja kellelt on olnud suur au ppida uue loomist. Suur tnu kigile petajatele, kes vtsid aja hinnata metoodilist materjali. Aith!

1. BAKALAUREUSET TEOREETILISED LHTEKOHAD

Brgge, Glanz ja Sandell toovad vlja, et inimene on oma evolutsiooni ja arengu kestel ppinud suure osa ajast ues, kogemusest ja suulisest primusest. Tehnoloogiline areng ja linnastumine on vhendanud kokkupuudet looduskeskkonnaga ning loomuliku

ppekeskkonnaga. Kuna 85% meie kommunikatsioonist on mitteverbaalne, vajame me tagasiprdumist teistsuguste suhtlemiskeskkondade ja ppimisvimaluste poole. Siis muutuvad maastik, loodus kultuur klassiruumiks ja ppevahendiks ning teliselt hariva kooli kandjaks. (Brgge, Glanz, Sandell 2008, 51).

Esmased looduskeskkonnaga toimetuleku oskused omandatakse eelkoolieas. Esimene oluline osa selles on ppida endaga toime tulema. Teine osa on ppida enda eest seisma ja oma vajadusi rahuldama viisil, mis loodust ei kahjustaks. Vib elda, et olulised on nii loodusega seotud eetilised vrtused, kui ka praktilised oskused ning kitumisviisid, mida lastel on oluline ppida. Lastele on thtis edasi anda teadmisi ja oskusi, mis aitavad neil mbritsevas maailmas toime tulla. Samas on oluline ka see, et lastest kujuneksid inimesed, kes suudavad teha hiskonna ja looduskeskkonna arenguks kasulikke ja vastutustundlikke otsuseid, mida saab omakorda toetada eakohane tegevus lasteaias. (Timotuk 2010, 57, 185).

Bakalaureuset kesolevas osas tuuakse vlja pikemad jtkusuutlikkuse, kogukonna ning kokla miste selgitused, jtkusuutliku eluviisi vajaduse phjendus, levaade koklade liikumisest ja nende lasteaedadest ning jtkusuutlikkuse petamise metoodika

pedagoogilised lhtekohad.

1.1 Vajadus jtkusuutliku eluviisi jrele ja lahendused

Igal aastal tekib Eestis he elaniku kohta 300400 kilo olmejtmeid. See on umbes 1 kg pevas. Keskmiselt kasutab ks inimene aastas ra ligi 300 kilekotti ning Euroopas

toodetakse aastas kokku le 50 miljoni tonni plastikuid aastas (Keskkonnaministeerium, 2005).

Vaikse ookeani keskelt vime leida inimtekkelise prgisaare. Liikide vljasurevus on 9

suurenenud ning inimtegevuse tagajrjel, vhenevad Maa hapnikku tootvad vihmametsad. Globaalsest perspektiivist vaadatuna tarbime Maal praegu 1,5 korda rohkem, kui Maakera on vimeline lbi ttama vi uuesti tootma. (Global Footprint Network, 2011).

Toetudes T ajakirjanduse ja kommunikatsiooni Instituudi uuringule Mina. Maailm. Meedia. on vlja toodud, et eestlased ei vrtusta keskkonnahoidlikku ja sstvat eluviisi (EV Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 4).

Eesti 2009. aasta Inimarengu Aruandes tuuakse samas vlja, et puhta looduse silimine on avalik huvi, kuna meil kigil on vaja elutegevuseks puhast hku, vett ja toitu. Samavrra on meil vaja ka keskkonda kultuuriliste ja hingeliste vajaduste rahuldamiseks. Samas tuleb arvestada sellega, et meie otsustest sltub jreltulevate plvede vimalus elada samavrselt meiega. (Peterson 2009, 26, 30).

Seega vajame mudeleid, mis tagaksid selle, et meie phivara loodus siliks ja tagaks elu ka meie tugevastele plvedele. Selle saavutamise eeldus on aga omakorda keskkonnasstlikult mtlevate inimeste olemasolu.

1960ndatel aastatel judis USA teadlane James Lovelock Gaia teooria formuleerimiseni, mille jrgi Maa (kr. k. jumalanna Gaia vi Ge) on suur elusorganism ning tal on vime enda atmosfris toimuvat ise reguleerida. Lovelock kirjutab samas: ks vhestest kindlatest asjadest Maakera kohta on see, et oleme atmosfri ja maapinda muutnud rohkem, kui ta on ise muutunud miljoneid aastaid. (Lovelock 1979).

Polimeni, Giampietro, Mayumi ja Alcott (2007) toovad vlja, et maailma rahvastik on alates 1970.-ndatest, mil ta oli 3,5 miljardit, kasvanud 35. aastaga 6.5 miljardiliseks, mis on rohkem, kui maailma rahvastik on kasvanud eelneva 35 000 aasta jooksul. T kirjutamise hetkel on maakera rahvastik letanud 7 miljardi inimese piiri.

Viimase 50 aasta jooksul on inimesed muutnud kossteeme kiiremini ja laiemalt, kui kogu inimkonna ajaloo jooksul. Selle tulemuseks on mahukas ja paljuski tagasipramatu kaotus Maakera bioloogilises mitmekesisuses. Report findings I). 10 (UN Millennium Ecosystem Assessment

Sahtouris toob vlja: Me saame ja peame saavutama piisavalt laia mtlemisvime, et nha end osana palju suuremast ssteemist, vi olemisest, ja ppima kituma vastavalt. Me oleme ninud, et kski liik ei saa areneda eraldi oma koos-arengust kigi teiste liikidega st, et kik on mnginud oma rolli ka meie arengus. Me ei oleks saanud iseenesest areneda. (Sahtouris, E, 1999, 178, 180).

Sellest tulenevalt vib vita, et looduse igiomaseks ja lbivaks protsessiks on koost. Tnu koostle saavad toimuda paljud looduslikud protsessid. Looduslikke protsesse jlgendavalt on kujunenud ka inimkogukonnad lbi ajaloo. Kuivrd muutunud on Maakera kliima, maailmamajanduses toimuvad suured mberkorraldused, tegeleme pidevalt suurte jtme- ning keskkonnaprobleemidega, on vaja muuta seda informatsiooni, mida lapsed saavad lbi hariduse Maakera kui terviku kohta.

Eestis tekkis 2008. aastal kokku ligikaudu 20 miljonit tonni jtmeid, neist valdav osa (12,3 mln tonni) olid tavajtmed ning lejnud ohtlikud jtmed (7,7 mln tonni). he elaniku kohta arvestatuna tekib Eestis jtmeid ligikaudu 15 tonni aastas, kusjuures sellest ligikaudu 38% on ohtlikud jtmed. Nende numbrite valguses on Eesti ks suuremaid jtmetekitajaid maailmas. Vrdlusena: Euroopa Liidus tekib jtmeid elaniku kohta keskmiselt neli tonni aastas (sellest ainult ca 3% on ohtlikud jtmed). (European Environmental Agency 2009, viidanud Peterson 2009, 34).

Kuivrd vga suur osa keskkonnaprobleemidest on inimtekkelised, tuleks melda, kuidas luua eeldused, et tekiks rohkem loodusest hoolivamalt mtlevaid inimesi ning luua selleks eeldused hariduse kikidel tasanditel.

1.2. Sstva arengu ja jtkusuutlikkuse miste

Jtkusuutliku eluviisi thendus defineeriti esimest korda nn Brundtlandi raportis ehk RO vljaandes Meie hine tulevik. Vastavalt sellele raportile on jtkusuutlikkus (kasutatakse ka sstev areng) kontseptsioon, mille kohaselt praeguste plvkondade vajadusi rahuldatakse, kahjustamata tulevaste plvede vimalusi rahuldada oma vajadusi. (RO 1987). 11

Vastavalt Eesti Sstva Arengu Riiklikule Strateegiale Sstev Eesti 21 hlmab jtkusuutlikkuse miste sotsiaalset sidusust, kultuurilist elujudu ja krge heaolutasemega koloogiliselt tasakaalus hiskonda. (Eesti Sstva Arengu Riiklik Strateegia 2005).

Sstev

areng hlmab loodusliku mitmekesisuse kaitsmist. Sstev areng phineb

demokraatial, soolisel vrdiguslikkusel, solidaarsusel ja inimeste phiiguste austamisel. (Euroopa Liidu Sstva Arengu Strateegia 2006, 2).

Sstev areng on tasakaal inimese elukvaliteedi paranemise ja keskkonna taluvusvime vahel. Sstev areng taotleb tasakaalu inimesi rahuldava elukeskkonna, loodusvarade jtkusuutliku kasutamise ja majanduse arengu vahel ning tisvrtusliku hiskonnaelu jtkumist praegustele ja jreltulevatele plvedele. (Eesti Inimarengu Aruanne 2009).

Sstvat arengut toetav haridus on teadmiste, oskuste, hoiakute ja vrtushinnangute ssteem, mis annab vimaluse luua seoseid inimest mbritseva keskkonna erinevate tasandite (majanduse, looduse ja sotsiaal-kultuurilise keskkonna) vahel, arvestades samas sstva arengu phimtet. Keskkonnahariduse eesmrk on luua keskkonnateadlikkust nii kohalikku kui globaalset tasandit arvestades. (Eesti Keskkonnahariduse Kontseptsioon 2006, 5).

Sstva arengu teemalises hariduses on vga oluline eetilisus, mis hlmab plvkonna ja plvkondade vahelisi vrdsuse, solidaarsuse ning vastastikuse sltuvuse probleeme, nagu ka inimese ja looduse, rikaste ja vaeste suhteid. Samuti kirjutatakse seal vljaspool klassiruumi omandatava kogemuse olulisust hariduses ning koostd sotsiaalse keskkonnaga. (UNECE Sstvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia 2005, 4).

Sstva arengu strateegiad knelevad ka sotsiaalse jtkusuutlikkuse ja siduduse olulisusest. Sotsiaalse sidususe idee seisneb selles, et indiviidid ei seisa hiskonnas eraldi, vaid nende vahel valitseb hisosa. (Eesti Inimarengu Aruanne 2001).

Jtkusuutlikkuse ning kogukondlikkuse valdkonna hariduse andmisega tegelevad ka maailma koklad Gaia Hariduse programmi nime all, mis on RO ning Maailma kokogukondade henduse (GEN International) koosts vlja ttatud koklade 12

loomise haridusprogramm. Selle programmi terviklik ksitlus jtkusuutlikkusest viks anda vimaluse kasutada seda edukalt ka jtkusuutliku eluviisi petamisel lasteasutuses. GEN alustas Gaia Haridusprogrammiga 2005. aastal otimaal, Findhorni kogukonnast. Algatusrhm tundis vajadust seista hea jtkusuutliku arengu eest ning soovis jagada edukalt toimivate kokogukondade kogemusi laiemale huviliste ringile. (Gaia Education 2011).

Eestis ttab Gaia Haridusprogrammi vlja

MT Eesti kokogukondade hendus.

Programm koosneb neljast osast: koloogiline, maailmavaateline, sotsiaalne ning majanduslik. Kiki neid tasandeid on vimalik vaadata ka koolieelse lasteasutuse kontekstis ning planeerida nendest aspektidest lhtuvalt ka jtkusuutliku elu petamist lasteaias.

koloogilise aspekti all mistetakse ise oma toidu kasvatamist, puhast elukeskkonda, sstlikku veessteemi, puhastest ja energiasstlikest materjalidest ehitatud maju ning madalat koloogilist jalajlge, mis on kigi kokogukondade eesmrk.

Majandusliku omandisuhete

aspekti ssteemi,

all

peetakse

silmas loomise

kokla ja

majanduslikku ssteemi,

lesehitust, kogukonna

ressursside

jagamise

majanduslikku ja energeetilist sltumatust (self-sustainability) ning ka kogukondliku raha.

Sotsiaalse aspekti all peetakse silmas, kuidas kogukond hoiab oma sotsiaalset tervist: kuidas korraldatakse omavahelisi suhteid ja koostd, kuidas lahendatakse omavahelisi probleeme. koklas on rmiselt thtsal kohal ausad, avatud ja terved suhted ning teadlik t selleni judmiseks.

Maailmavaatelise aspekti all peetakse silmas kogukonna ja selle indiviidide isiklikku suhet maailmaga, eluvaadet, uskumusi ning vrtusi, mille nimel ollakse kokku tulnud ning millesse usutakse. koklad on keskused, kus viljeletakse ldinimlikke vaimseid vrtusi, mis toetavad positiivset ellusuhtumist, kooskla teineteise ja loodusega. (Gaia Education, 2011)

Kiki kogukondi vib nendel neljal skaalal positsioneerida. 13

1.3. Kogukonna miste sotsioloogiline ning antropoloogiline ksitlus

Kuna nii sotsiaalne sidusus kui ka sotsiaalne jtkusuutlikkus eeldavad inimeste omavahelist koostd, lhtub sellest kogukonna miste. Seda mistet vib sotsiaalteaduste jrgi mista mitmeti: kogukond vib thendada traditsioonilist himu, viisi, kuidas elavad plisrahvad (tnapevalgi). Samuti vib kogukonda ksitleda asukohaphiselt. Sel juhul saab rkida klakogukonnast, linnakogukonnast, vi kultuurilisest kogukonnast. Samuti saab kogukonda ksitleda smbolilise kogukonnana, mida hendavad teatud vrtused vi hiselt tajutud smbolid (nt huvid, riietus, vrtused, tegevus, t vms). Viimasel paarikmnel aastal saame rkida ka virtuaalsetest kogukondadest, mis eksisteerivad elektroonilises keskkonnas.

Kogukonna miste hlmab endas sotsiaalset sidusust, kuuluvust, kaasatust, on seotud vrgustumisega ning histe huvide alusel kokku tulemisega (globaalselt, lokaalselt vi virtuaalselt). Kogukonnaliikmetel on midagi teineteisega hist, mis teiseks: lbi selle eristab neid teistest gruppidest. (Cohen 1985, 12).

Kogukond on miste, mida ei saa redutseerida riigile ega ka kodumajapidamisele, vaid kogukondlikkus viitab sotsiaalsetele seostele ja hendusllidele. Vastupidiselt riigile,

viitas kogukond inimese igapevasele vahetult kogetud ja otsesele elumaailmale, kuulumisele ja sotsiaalsusele. (Delanty 2009, 2).

Me igatseme kogukondade jrele, sest me tunneme puudust turvatunde jrele, mis on kvaliteetse elu aluseks: samas pakub tnapeva maailm aina vhem vimalusi meile seda tunnet kogeda. (Bauman 2001, 144).

Kogukogukonnas (Gemeinschaft) on inimesed koos hoolimata kigest, mis neid eristab, kuid hiskonnas (Gesellschaft) ollakse seevastu eraldi, isegi hoolimata kigest, mis inimesi hendab. (Tnnies 2001, 52).

Sotsiaalteaduslikult on kogukonna miste tusnud mitmete uurijate huviorbiiti seetttu, et modernistlikus ja postmodernistlikus ning globaliseerunud maailmas on tekkinud mitmeid huvitavaid kogukondlikke protsesse: subkultuurid, globaalsed virtuaalkogukonnad, 14

koklade liikumine, erialaliidud, rahvusvahelised huvigrupid (nt keskkonnakaitsjad, veganid, toortoitlased, loomakaitsjad jne). Paljud neist huvigruppidest ei oma enam seost otseselt fsilise asukohaga. Seevastu kokogukondade liikumist vib pidada liikumiseks, kus inimgrupid hoolimata suhtelistest vrtuslikest, maailmavaateliselt vi kultuurilistest erinevustest tulevad siiski kokku sotsiaalselt htseks kogukonnaks ning elavad traditsioonilisele klakogukonnana. kogukondadele sarnaselt ka fsiliselt teineteise lhedal -

Tnases htumaise kultuuri tegelikkuses peetakse vrtusi valdavalt suhtelisteks, nrgenenud on kogukondlikud sidemed ja kadunud religioonide mju. Selle kige tulemusel aga vib kaduda sidusus inimeste ja kogukondade vahel. Nii on inimkonna globaalse jtkusuutlikkuse nimel vaja leida see, mis hendab kiki inimesi. Lbi aegade on snastatud universaalseid vrtusi, mis kehtivad eri ajastutel ja kigis kultuurides. (Veisson, Kuurme 2010, 13).

Just seetttu on oluline kogukondlikkust taas vrtustada. Koost tegemise vilju nevad hsti Eesti klaseltsid vi kodanikualgatajad: hiselt suudetakse histe vrtuste nimel korda saata palju enam, kui keegi seda ksi suudaks. Et luua hiskondlikuks koostks baasi, on vaja seda soodustada ka hariduse kigil tasanditel.

1.4. kokla miste ja Euroopa koklade liikumine koklade liikumine on viimase 40. aasta jooksul maailma globaliseerumisega seoses judu saanud rohujuuretasandi liikumine, kus proovitakse leida tehnoloogilisi lahendusi ja sotsiaalseid mudeleid, kuidas elada jtkusuutlikult, keskkonda ja teineteist kahjustamata. Nende kogukondade eesmrk on loodussbralik eluviis, mida tiendab inimeste omavaheline teineteise arengut toetav teadlik t. (Allikme 2010, 11).

Maailma kokogukondade hends GEN International (Global Ecovillage Network), mis on rahvusvaheline MT, millel on konsultatiivne staatus RO Majandus- ja

Sotsiaalnukogu juures (ECOSOC) ning ta toimib partnerina RO Koolitus- ja Uuringuinstituudi (UNITAR) juures jtkusuutliku elu loomiseks Maal. (GEN Europe 2012) 15

koklade elanikud on vga teadlikud individualistliku tarbijamentaliteedi mjust sotsiaalsele ja koloogilisele keskkonnale. Nende kahe printsiibi lahutamatus on koklaliikumise kaks juhtivat printsiipi. (Kirby 2003, 324).

koklade loomise liikumine on ilmselt ks kige terviklikumaid vastumrke globaalsest majandusest sltumisele. le terve maailma inimesed ehitavad kogukondi, mis pdlevad elada jtmete- ja saastevabalt, ilma tnapevase elu konkurentsi ja vgivallata. (Norberg-Hodge, 2010).

kokogukondi vib pidada iseorganiseerunud ja histel vrtustel phinevateks kogukondadeks, mida on maailmas tuhandeid. Euroopas on koklasid 311. (Peters & Stengel 2005).

Tnaseks on koklade liikumine muutunud le-maailmseks kodanikualgatuslikuks liikumiseks, mille eesmrgiks on elada koos inimgrupina, toetudes ja iglasele sotsiaalsele

maailmavaatele,

konsensuslikule

juhtimisele,

loodussbralikkusele

mitmekesisusele. Globaliseeruva majanduse vastukaaluks tekkinud liikumist saab nimetada postmodernseteks kogukondadeks, sest nad hendavad endas traditsiooniliste kogukondade ja plisrahvaste tarkuse, vaimsuse, koinnovaatiliste tehnoloogiate ja sotsiaalsete praktikatega, mida kasutatakse ka moodsates juhtimisteadustes.

koklad on vikse koloogilise jalajljega, jtkusuutlikud ja inimestele rahulolu pakkuvad inimkogukonnad. Oma jalajlge vhendavad nad lbi vabatahtliku lihtsuse ja koloogilise disaini phimtete rakendamise. (GEN Europe 2010).

GEN Internationali endine president Jonathan Dawson toob vlja, et koklad on ilmselt heks parimaks ravimiks tnapeva modernse hiskonna ksilduse ja teineteisest vrandumise ravimiseks. Need [klad] vastavad inimeste nljale tulla taas teiste

inimestega kokku thenduslikuks kogukonnaks; olla inimliku tasandi henduste kasulikud ja hinnatud liikmed. (Dawson 2006, 34).

Praegusel hetkel oleme tsivilisatsiooniga judnud hetke, mil vanad hiskondlikud mudelid enam ei tta ning on vaja luua uusi kogukondi. Taoliste struktuuride loomise edukusest 16

sltub ka see, palju oleme vimelised taastama vrtusi, mis panevad aluse kooselamisele tervikuna: usaldus, solidaarsus, teineteise toetamine. (Duhm, 2007, 5).

Kogukondade all ei peaks siinkohal mistma vaid fsiliselt kooselavad kogukondi, vaid ka nt inimkooslusi: koolis klassi, lasteaeda (kogukonda, kuhu kuuluvad nii lapsed, petajad kui vanemad), tkollektiive, korterihistuid, spruskondi, kursusi jne.

1.5. Metoodilise materjali pedagoogilised lhtekohad

1.5.1. Valdkond Mina ja keskkond ning vrtuskasvatus 2008. aasta ppekavas Koolieelse Lasteasutuse Riiklikus ppeavas (KLRK 2008), valdkonnas Mina ja keskkond all on vlja toodud, et valdkonna ppe- ja kasvatustegevuse eesmrgiks on, et laps: 1. mistab ja tunnetab mbritsevat maailma terviklikult; 2. omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas; 3. vrtustab nii eesti kultuuritraditsioone kui ka oma rahvuse kultuuritraditsioone; 4. vrtustab enda ja teiste tervist ning pab kituda tervislikult ning ohutult; 5. vrtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mtteviisi; 6. mrkab nhtusi ja muutusi looduses. (KLRK 2008).

ppekava sisuna on vlja toodud muutused looduses, elukeskkond, inimese mju loodusele. 6.-7. aastaste laste eeldatavate tulemustena on vlja toodud, et laps kirjeldab, kuidas mbritsev keskkond ja inimeste kitumine vib mjutada tervist (punkt 8), suhtub mbritsevasse keskkonda hoolivalt ning kitub seda sstvalt (punkt 10) ning mistab ja mrkab enda ja teiste tegevuse mju ja tagajrgi keskkonnale (punkt 15). (KLRK 2008).

Koolieelses eas omandavad lapsed esmased teadmised ja oskused, tulemaks toime mbritseva looduskeskkonnaga. Looduspetuse kaudu kujundatakse pilastes huvi mbritseva vastu ning thelepanelikku ja sstlikku suhtumist keskkonda. Lapsi tuleb suunata mrkama inimtegevuse mju mbritsevale ning mistma, et igapevaelu on seotud mitmete keskkonnaprobleemidega []. Igahe kitumisest sltub mbritseva keskkonna seisund. Vga oluline on petaja eeskuju keskkonnaprobleemidega tegelemisel ning vaid ratundmisele ja meeldejtmisele suunatud ppimine vib oluliselt kahandada lapse huvi 17

looduskeskkonna suhtes. (Timotuk 2005a, 14, Timotuk 2005b, 186).

ppemetoodikatena toetavad lapsi ppekigud, uespe, pperajad, katsed, uurimused, vaatlus, vestlus, mngud ja praktiline tegevus, kus kik lapsed saavad aktiivselt osaleda. (Laasik, Liivik, Tht & Varava 2009, 24). Samas on oluline mitte ainult instrumentaalsed oskused ja loodusalased leksikaalsed teadmised, vaid ka koolieelne vrtuskasvatus.

Vrtuskasvatus on protsess, mille kigus petatakse lastele olulisi vrtushinnanguid, mida peetakse antud hiskonnas oluliseks ning aitavad lastel end mbritsevat vrtustada. Vrtuskasvatus on protsess, mille kigus inimene pib enda ja teiste vrtusi mrkama, nende le arutlema ja oma valikuid phjendama (Sutrop 2009, viidanud Aavik).

Vrtustes vljendub hiskonna phjahoovus. Vrtused on uskumuste kogumid, mis suunavad inimeste prgimusi ja kitumist ning mjutavad sotsiaalse koostoimimise phimtteid. (Hirsjrvi ja Huttunen, 2005, 65).

1.5.2 uespe ja ueala roll

Lapse varajastel ja igapevastel kontaktidel maailmaga vljaspool maja turvalisi seinu ja sisekliimat on otsustav thtsus sellele, kuidas ta pib looduse sisemist olemust tunnetama (Grahn 2007, 68).

uesppe pedagoogika on valkondadevaheline uurimis- ja haridusala, kus piruumina kasutatakse hiskonnaelu, loodus- ja kultuurmaastikke, rhutatakse meeleliste elamuste ning raamatuhariduse koostoimet, tstetakse esile pikoha thendus. Tnapeval, kui ppet toimub enamasti siseruumides, on uespe vahend, kuidas ppekava eesmrke nitlikustada. ues ppimine loob terviku, mis hendab inimese maailmaga. Vastavalt uuringutele paraneb uesppe lbi nii laste motoorne areng, aktiviseerub mng kui paraneb tervis. Erinevate ppetegevuste valdkonnad elavaks muuta: siduda saab omavahel laste kodupaiga ajaloo, koloogia ning sotsiaalse mtme. (Brgge, Glanz & Sandell 2008, 2833).

Kuna looduspetus ksitleb mbritseva keskkonna seda osa, mida laps saab lbi meelte 18

tajuda ning eelkooliealiste laste ppimise omapra seisneb lbi meelte ppimises, siis kodukoha loodust vi loomade ja taimede erinevaid elupaiku, ilmastikunhtusi ja aastaaegade vaheldumist saab kige paremini ppida tundma looduses viibides. ppides tegevuse kaudu mistab laps pitut paremini, kui lihtsalt kuulates vi vaadates. Tehes kasutab laps oma meeli rohkem ning seetttu tekib rohkem seoseid. Laps, kes on taimede eest ise hoolitsenud, teab vee mjust taimedele rohkem kui see laps, kes on kuulanud vaid petaja seletusi. (Timotuk 2005b, 192; Timotuk 2009, 8-14).

Meeleliste aistingute ning vahetu kogemuse olulisust on rhutanud ka tuntud hariduse suurkuju Johannes Kis, kes on eesti haridusse toonud tkooli, ldpetuse, keskustuse ja limitud tegevuste phimtted ning propageeris ka kooliaedade loomist. (Taro, Jrvsoo, Ekstra & Kopso 2001).

uespe on lastele oluline lhtuvalt jrgnevast: koloogilised suhted (taimede ja loomade elu), fsiliste oskuste kujunemine ja inimestevahelised oskused. Lbi nende valdkondade omavahelise seose tunnetamise, pib laps ka loodust hindama. (Gilbertson jt 2006, 7).

ues ppimise olulisus seisneb laste vimaluses kaevata mudas, mngida poriga ja ronida, mis aitab kaasa ka fsilisele arengule ning laste suhtlemisoskuste arengule ning omavahelisele koostle. (Davies 1997).

Lapseplvemaastikus peab ruumi olema kogu lapse potentsiaalile: kehale, tunnetele ja mistusele. Oluline on, et kik mbritsev ratakse lapses huvi. Samas on lisaks sellele oluline ka lastele antav aeg ise avastada ning segamatult oma mnge mngida ja avastusretki teha. (Grahn jt 1997, Havneskld, Mothander 1995, viidanud Dahlgren, Sjlander, Strid & Szcepanski 2007, 70).

Vga olulisel kohal on lasteaia ueala vimaluste maksimaalne rakendamine. Looduslikud maastikud ergutavad laste motoorset aktiivsust, kallakud ja kivid on lastele kui looduslikud takistused, millest tuleb le saada, taimed annavad varju ja puud on head ronimiseks. Muruplatsid on head jooksmiseks ja roomamiseks. Skandinaavias on lasteaedades saama aina populaarsemaks organiseerida uekoole, kus lapsed veedavad terve peva vi suurema osa pevast looduslikus keskkonnas. Sellel on lastele positiivne mju, mng 19

elavneb, muutub loovamaks ja esineb rohkem mngu erinevaid vorme. Samuti laste tervis paraneb ning haigusi on vhem. (Fjrtoft 2001, 111-112).

Et arendada laste positiivset ellusuhtumist, omavahelist koostd, uudishimu ja iseseisvust, on uesppel tita vga suur roll. (Katz 1999, viidanud Maynard & Waters). Samuti suhteliselt vhe kasutatakse lisaks uealale ka vimalust mngida vabas looduses. (Maynard & Waters 2007, 262).

Loodushariduse eesmrk on luua vimalus teadlike kodanike tekkeks, kes tunnevad biofsilist keskkonda ja sellega seonduvaid probleeme, on teadlikud, kuidas neid probleeme aidata lahendada ning on motiveeritud lahenduste nimel tegutsema. (Stapp, 1969, 30, viidanud Gilbertson jt 2006).

Bakalaureusets Lasteaia ueala pikeskkonnana tuuakse vlja, et lasteaedade petajad peavad ueala mngimisega seotud keskkonnaks, kuid ei kasuta eesmrgiprase ppimiskeskkonnana. (Kullamaa 2010, 56). Bakalaureusets uesppe vajalikkus lasteaiapetajate arvamustes on kirjutatud, et petajate hinnangul on kik uesppe raamatud meldud koolipetajatele ning lasteaiapetajatele oleks parem luua eraldi ksiraamat. (Jesaar 2009, 45).

Et petajate vimalusi lasteaia ues toimuvate planeeritud ppetegevustega rikastada, on loodud ka kesoleva bakalaureuset metoodiline materjal.

1.5.3. Kogukondlikuse ja jtkusuutlikuse printsiibid alternatiivhariduses

Kogukondlikkust edendavad ka mned pedagoogilised suundumused. Neist tuntumad on waldorfpedagoogika ja Reggio Emilia.

Waldorfkoolid ja lasteaiad pole loodud vaid he generatsiooni jaoks. Ka vanemad selles kogukonnas peavad vtma vastutust ja rolle, millel on pikaajalised mjud. Steineri jrgi oleks isegi tema hariduslik mtteviis ilma tugeva vanema-pejata suhteta vhem efektiivne. See omakorda lheb kaugemalt tavalistest vanematehtutest kooli juhtimise ja poliitika juurde. (Clouder 2003, 167). 20

Vga

olulisel

kohal

on

loodusertmidega

arvestamine.

Rtm

ja

kordus

on

waldorfpedagoogikas sgavalt sees: lhtutakse eeldusest, et kui jrgida looduse rtme hariduses nii lbi pevakava, ndalakava, aastakava, thtpevade kui liikumistegevuste inimese varajases eas, kujuneb lpptulemusena lapsest terviklik isiksus. (Lang 2010).

Waldorf-lasteaedu iseloomustab vib-olla esmajoones kogetud ja tunnetatud veendumus, et inimene pib Inimene olema ainult inimeselt, et vike laps vajab kasvatajat, kes koos temaga elab, kes end lapse olemusega ka vaimselt ja hingeliselt seob, kes ka ise kuni krge vanuseni jb arenevaks ja muutuvaks isiksuseks. (Kgelgen, 1994, 9).

Kuivrd kontakt loodusertmidega on waldorfpedagoogikas niivrd olulisel kohal, on sellest tavapedagoogikal kindlasti palju ppida. Jlgides viisi, kuidas waldorfpedagoogika petab jlgima looduse sisse- ja vljahingamise rtmi, on kigil petajatel vimalik seda uuesti ise mista ning seejrel ka lastele edasi anda.

Reggio Emilia koolides on vga olulisel kohal perekonna reaalne osalus lapse ppimisel. Perekonna kaasamisel kooli ellu on kooli ttajate roll vga oluline. Nii lapsed, vanemad kui vanavanemad on nendega kontaktis igapevaselt ning suhted on tugevad. (Vecchi 2010, 17, 71).

Reggio Emilia hariduslikus lhenemises on oluline jagatud ngemus lapsest, koost ja suhete vrtustamine, aktiivne kuulamine, lastega nupidamine, vanemate kaasamine ning suhted ja lhedaloleva kogukonnaga. ueala peetakse oluliseks, et arendada laste

erinevaid meeli. pikeskkond on petaja ja laste loovuse arendaja. petajat nhakse, kui ppijat. Tavaliselt ei jrgita ppeprogrammi, vaid lhtutakse laste ksimustest. Lapsed ja tiskasvanud uurivad erinevaid ksimusi koos, ppides teineteiselt ning luues oma arusaamised maailma asjadest koos. (Thornton, Brunton 2007, 14, 69).

Reggio Emilias on eesmrk olnud luua pikeskkondi, kus lapsed saavad vljendada oma potentsiaali; nha end projektide lesehitajana ning kogu kooli ettevtmise osalistena; arendada oma vimeid ja huvi; suhelda teistega, teada, et nende privaatsust ja identiteeti hinnatakse. (Rinaldi 2006, 87, 171). 21

2. EMPIIRILINE UURIMUS

2.1. Uurimuse meetod Et saada taustaandmeid ning sisendit kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamiseks Eestis, viidi bakalaureuset raames esmalt lbi empiiriline uurimus I. Selle raames uuriti kolme Euroopa kokla lasteaeda ning kolme Eesti organisatsiooni vi lasteaeda, mis teevad vanematega teadlikku koostd ja juhivad erilist thelepanu jtkusuutliku eluviisi petamisele. (Vt lisa 5, valimi tutvustus).

Kikjal viidi lbi vaatlused eelnevalt vljattatud vaatluslehtede phjal ning struktureerimata intervjuud. (Vt Lisa 1-4). Vaatluse kasuks otsustati, kuna vastavalt Hirsjrvile, Remesile ja Sajavaarale (2005, 200) vimaldab see meetod saada vahetut, otsest teavet indiviidide, rhmade ja organisatsioonide kohta.

Tpsemalt kasutati osalusvaatlust. Osalusvaatluses tuntakse erilist huvi nende inimeste vaatenurkade vastu, kes kuuluvad antud rhma vi osalevad teatud situatsioonides. (Flick 2006, 220, viidanud Laherand 2008, 231).

Et vaatlusandmeid tpsustada, valiti tiendavaks meetodiks struktureerimata intervjuu tegemine. See valiti valiti phjusel, et paljud uurimistks vajalikud andmed oli vimalik juba kaardistada vaatluse phjal. Intervjuus ksiti tpsustavaid ksimusi.

Intervjuu on paindlik uurimismeetod, mis vimaldab andmekogumist vastavalt olukorrale ja vastajale reguleerida, varieerides teemade jrjekorda. Intervjuu sobib hsti siis, kui kne all on vhe uuritud ja tundmatu valdkond ning uurija ei ne ette vastuste suunda, kui soovitakse saadud vastuseid tpsustada vi phjendada. (Hirsjrvi, Remes, Sajavaara 2005, 192).

Kui empiiriline uurimus I oli lbi viidud ning selle phjal valmis kirjutatud metoodiline materjal kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamiseks, viidi lbi empiiriline uurimus II. Uurimus viidi lbi, et saada eesti praktiseerivate petajate hinnangut ning tagasisidet bakalaureusetna valminud metoodilisele materjalile. Et saavutada hinnangu

maksimaalne objektiivsus ning kiirus, valiti empiiriline uurimus II meetodiks 22

struktureeritud elektrooniline intervjuu. Laherandi hinnangul tagab uuritava ja uurija kontakti puudumine uurimistulemuste suurema objektiivsuse. (Laherand 2008, 262). Vt ka lisa 6 ja 7.

2.2. Uurimuse valim Empiiriline uurimus I valim moodustati tpilisuse, maksimaalse variatiivsuse ja mugavuse printsiibist lhtuvalt. Vaatluseks valiti vlja kolme Euroopa kokla lasteaiad ning Eestist vrdlevalt kokladele sarnaselt toimivad organisatsioonid vi lasteaiad, mis teevad vanematega teadlikku koostd ja juhivad erilist thelepanu jtkusuutliku eluviisi petamisele. Kigis koklades ja lasteaedades kidi kohapeal ning kohapeal intervjueeriti ka lasteaiapetajaid.

Vlismaine

valim

moodustati

vastavalt

informatsioonile

koklade

lasteaedade

olemasolust ning Euroopa kokogukondade hendusest (GEN Europe) saadud teabele nende lasteaedade tst. Eesti valim moodustati lhtuvalt informatsiooni olemasolust kogukondliku ja jtkusuutliku eluviisi petamisest (MT Eesti kokogukondade hendus, ppejudude soovitused). Vt ka lisa 5 (valimi tutvustus).

Vaatlused ja intervjuud viidi lbi jrgnevates koklades ja lasteaedades: Damanhuri vaimses ja koloogilises keskuses Phja-Itaalias ja nende lasteaias. Sieben Lindeni koklas Saksamaal ning nende metsalasteaias. Tamera kogukonnas ja nende lastele meldud piirkonnas Laste Koht, kus asub nii kool kui Montessori phimtetega laste vaba pperuum. Lasteaed Pallipnnis Mustamel. Tpsemalt viidi lbi intervjuu Karlssonite rhma petajatega. Rosma Johannese waldorflasteaias Plvamaal. Lilleoru kokogukonnas Harjumaal. Empiiriline uurimus II valim koosnes 7-st suunatud valimi alusel vljavalitud alushariduse valdkonnas tegutsevat vi tegutsenud petajast. Nendega viidi lbi struktureeritud elektrooniline intervjuu. Vt ka lisa 6 ja 7.

23

2.3. Uurimisprotseduuri ja andmettlusmeetodite kirjeldus

Empiiriline uurimus I vaatluslehed sisaldasid nii kokla kui ka lasteaia ldiseid taustaandmeid, hariduse tasandeid, meetodeid kui ka koostd lapsevanematega. Kigi koklade ja lasteaedade vaatlusandmed ning tiendav informatsioon, mis lhtus intervjuudest vi tiendavatest materjalidest (kodulehekljed, kogukonda kirjeldavad raamatud) kanti vaatluslehtedele. koklade vaatluseks valmistati ette ks vaatlusleht, lasteaedade vaatluseks teine, kuivrd osa informatsiooni polnud vimalik lasteaedades kaardistada. Vt Lisa 1 ja 2. Intervjuud salvestati diktofoniga, transkribeeriti ja tlgiti vajadusel eesti keelde. Vt lisa 3 ja 4. Andmettluseks kasutati suunatud sisuanalsi (ehk suunatud kontentanalsi). Suunatud sisuanalsis leitakse kodeerimisskeem olemasoleva teooria vi senistest uurimustest lhtuvalt. Edasi lhtutakse kategooriate kirjeldamisel vastavast teooriast. Suunatud sisuanalsi eelis on see, et see vimaldab toetada vi laiendada olemasolevat teooriat (Laherand 2008, 294, 195). Antud juhul oli selleks raamistikuks Gaia Hariduse 4osaline kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse mudel. Empiirilises uurimuses II saadeti petajatele struktureeritud intervjuu ksimused elektrooniliselt. Vastamiseks oli ndal aega ning petajad pidid hindama metoodilise materjali rakendatavust, vastavust ppekavale, sobivust vanusegrupile ning eesmrkide titmist. Intervjuu ksimustega on vimalik tutvuda Lisas 6, nidisega, lisas 7. Tulemusi analsiti vastavalt kontentanalsile, tuues vlja peamised kokkuvtlikud kategooriad.

Empiiriline uurimus I viidi lbi perioodil veebruar 2010 mrts 2012. Empiiriline uurimus II viidi lbi 2012. aasta aprillis.

Bakalaureuset heks eesmrgiks oli selgitada vlja, kuidas jtkusuutlik ja kogukondlik eluvaade kajastub kolme Euroopa kokla lasteaia ning kolme vrreldava Eesti organisatsiooni hariduses ning milliseid meetodeid kasutatakse jtkusuutlikkuse

petamisel ja kogukonna kaasamiseks laste ellu. Empiirilises uuringus I kaardistatud materjal on vga mahukas ning letaks ties mahus analsituna bakalaureuset mahu. Alljrgnevalt on vlja toodud vaid konkreetse t eesmrgiga seotud teemad. 24

3. EMPIIRILISTE UURIMUSTE I JA II ANALS

3.1. Hariduse omandamise, jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse petamise meetodid Jrgnevas peatkis on analsitud vaadeldud kogukondade ja lasteaedade

kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamise ja ppimise meetodeid. Suunatud sisuanalsi meetodit kasutades on anals vlja toodud vastavalt Gaia Hariduse neljase jaotuse jrgi, mille kohaselt jtkusuutliku elu loovad 4 dimensiooni: koloogiline, majanduslik, sotsiaalne ning maailmavaateline. Analsis on vlja toodud, kuidas kajastuvad need 4 aspekti kesoleva uurimist objektiks olnud kogukondades ja lasteaedades. Vt Lisa 1-4, kus on vlja toodud kogukondade ja lasteaedade vaatluslehed, tidetud vaatlusleht ning nidisintervjuu. Valimi lhem tutvustus on vlja toodud lisas 5.

3.1.1. koloogiline aspekt koloogilise aspekti kohapealt on kigis kogukondades lastele avatud piiramatud

vimalused jtkusuutliku eluga tutvuda. Nt Damanhuri lapsed saavad klas kia vga erinevatel nucleotel (kogukonnas elatakse koos 20-25 inimeselistes tuumikkogukondades e nucleotes), Tamera ja Siben Lindeni lapsed erinevatel kla piirkondadel, kus kikjal tegeletakse erinevate teemadega: mahepllumajandus, loomad vi taastuvenergia. Damanhuris on ka olemas nucleo, mis asub me otsas, kus elumajad on ehitatud suurte puude otsa, majad on omavahel hendatud rippsildadega. Seal nucleos tehakse katseid ka taimedega ning lapsed kivad seal tihti klas. Enamikes kogukondades saavad lapsed vahetult tutvuda komajadega (looduslikud ehitusmaterjalid, energia, veessteem, komposttualetid jne).

Nii Tamera, Sieben Linden, Lilleoru kui Rosma asuvad looduslikult vga kaunites kohtades ning lastel on seal vimalik suurel maa-alal ringi joosta. Samas Damanhur on rohkem le oru laiali hajutatud ning ei asu niivrd vabas looduses, kuivrd olemasoleva asustuse sees. Teisalt on jlle nucleote maa-alad pris suured.

Damanhuris ppimine lbi reisimise phimtet. Selle raames klastavad lapsed lhedalasuvaid orge, jgesid, mgesid ja jrvi. Aastas tehakse orienteeruvalt viis 5-pevast 25

reisi. (jdakse ka seks). Tamera kogukonnas on lastele loodud eraldi keskkond Laste Koht, kus elavad osad lapsevanemad, petajad ja lapsed ise. Seal on olemas oma aed ning aednik, keda lapsed saavad aidata. Tehakse kike ka kogukonna ravimtaimeaeda. Loomade elu pivad lapsed lhedalolevas klades elavate koerte eest hoolitsedes. Osad lapsed pivad ka hobustega suhtlemist ning ratsutamist. Mni aeg tagasi olid Laste Kohas ka sead, keda lastel oli vimalik toita ja jlgida. Laste Kohta on loodud erinevaid tegevuskeskusi, kus lapsed saavad katsetada muda, liiva, killustiku ja veega; kaevata, ronida, kiikuda ning taaskasutusmaterjalidega meisterdada. Lastele on kttesaadavad kik elemendid.

Sieben Lindeni koklas Saksamaal saavad lapsed samuti osa kokla terviklikust keskkonnast.

(Sieben Lindeni lasteaia petaja) Oleme looduse keskel iga pev. Siin on alati taimed, putukad, linnud, liblikad, puud, maa, vesi, tuul ja pike laste mber. Mnikord juhime me laste thelepanu kindlatele asjadele, nt ilm, teeme katseid vee, hle, huga, teeme mandalasid vi ehteid loodusmaterjalidest, nukuteatrit, knnime erilistesse kohtadesse, stame lkketule, et kpsetada seal oma leiba, teeme pannkooke vi putru vi valmistame oma enda knlaid mesilasvahast.

Rosma waldorflasteaias on olulisim koloogilise aspekti petaja keskkond: lasteaed asub vanas talumajas, sakse kohalikku mahetoitu ning kiakse iga ndal metsas matkamas. Kik laste mnguasjad on looduslikest materjalidest, hiselt kraasitakse villa, meisterdatakse puutkkidest nukke. Lasteaia t lhtub loodusrtmidest ning see vljendub lasteaias aastaringiphade thistamises, aastaaegade lauas, npumngudes, salmides ja lauludes, mis on konkreetse aastaajaga seotud.

Lilleoru kogukonnas pivad lapsed kogukondlikkust ja jtkusuutlikkust ndalavahetustel, kui lapsevanemad kogunevad kokku histeks tdeks ja vaimseteks praktikateks. Kuna lastehoidu kogukonnas veel pole, pivad lapsed lbi uekeskkonnas mngimise, vanemate aitamise aiatdel. Lastel on vimalik mngida laste majas, kia vanematega jrves suplemas, mngida tipis (indiaanitelk) ning leida mitmeid mngukohti Lilleoru territooriumil. 26

Pallipnnis pivad lapsed koloogiat ppetegevustes: prgi sorteerimine, taimekasvatus, erinevad katsed erinevate elementidega, taara raviimine, ise paberi tegemine, vanade rasvaknalde uuteks sulatamine ja erinevate materjalide pidev taaskasutus

ppetegevustes. Looduslike materjalidega on meisterdatud ja tehtud nendega katseid ka teaduskeskuses. Tehakse ka temaatilisi ndalaid, nt veendal, kus selgitatakse, kui oluline on puhas vesi inimestele.

Kokkuvtlikult vib elda, et kigis kogukondades ja ka Rosmal on peamiseks kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petajaks lapsi mbritsev looduskeskkond: mitmekesiste vimaluste ueala, kogukonna terviklik jtkusuutlik eluviis, looduspuhas toit ja loodussbralikud materjalid ehituses. Pallipnni lasteaias tegeletakse rohkem ksikute koloogiliste tegevustega. Teisalt vib elda, et just Pallipnnist sai kesoleva uurimuse raames hid ideid, kuidas jtkusuutlikkust rakendada tavalasteaedades.

3.1.2. Majanduslik aspekt Damanhuri laste majandusliku aspekti ks olulisemaid niteid on koolilaste omaalgatuslik rahakogumine Nikaraagua laste heaks, kellel polnud koolimaja. Heategevuskampaania tegi ka Pallipnni lasteaed: tehti sbrapevakaarte, mes neid lapsevanematele ja lasteaia personalile. Kogutud raha eest mindi klla loomade varjupaika. Samuti on kpsetatud piparkooke kodututele. Heategevuskampaaniaid on tehtud ka Tameras, kus koolilapsed kogusid annetusi Tamera kogukonna hvanguks hise rahu teemalise teatrituuriga, mis saatis Tamera tiskasvanute palvernnakut Portugalis.

ldiselt kogukondades lasteaialapsed eraldi kogukonna majanduslikku aspekti ei pi: kll aga saavad nad igapevaselt nha, kust tuleb nende toit, kuidas tiskasvanud teevad koostd.

Majanduslikke seoseid saavad nha ka Sieben Lindeni eelkooliealised lapsed, klastades kogukonna kopoodi, erinevate ametite esindajaid (nt leivategijat, mesinikku, aednikku ning ksitlisi) ning nha otseselt, kuidas juab toit nende lauale, milline on tegemise ja selle tulemuse seos.

Damanhuris nevad lapsed kogukonnas kasutatavat raha, creditot, mille eest otsetakse 27

jtist jms. ning millega paljud asjad on kogukonna poodides soodsamad. Samuti inimesed jagavad tihti autosid: kel on auto, pakub alati kti ka teistele, hiselt ostetakse oma tuumikkogukonnale sa jne.

Rosma lasteaias on mitmed tiskasvanuid algatanud hiseid koostprojekte, omavahel vahetatakse kaupu ja teenuseid, jagatakse ra ka ndalapevi, kes sama piirkonna lapsed autoga kooli viib. Toitu tehakse kohalikust mahetoidust, lasteaias kasutatakse meisterdamisel he lasteaiapetaja enda kasvatatud lammaste villa jne.

Ka Lilleoru lapsed ei pi majandusliku aspektiga seotud tegevusi teadlikult. Samas nevad lapsed, kuidas vanemad jagavad omavahel ka tavaelus teenuseid: osad vanemad ttavad koos, jagades nt kunstnikena ateljeesid Tallinnas.

Kokkuvtlikult vib elda, et kogukondades pivad lapsed kogukondade majanduslikku aspekti tundma nt lbi selle, et on olemas nt kogukonna oma raha, lapsed on teinud hiseid heategevuskampaaniaid kui ka lbi selle, et tiskasvanud teevad omavahel teenuseid vahetades ja oma ressursse jagades koostd.

3.1.3. Sotsiaalne aspekt Damanhuri kogukonnas pivad lapsed kogukondade sotsiaalset aspekti tundma esmalt lbi oma vahetu kodukeskkonna e. nucleo. Tiskasvanud teevad omavahel vahetusi selle osas, kes teeb kigile sa, pidevalt korraldatakse hiseid ritusi, thistatakse snnipevi ja pripevi. Laste snnipevadele, mida peetakse enamasti lasteaias kigi teiste lastega koos, tulevad osalema ka vanemad ning kohati ka vanavanemad vi ristivanemad. Toimib kaasvanemluse phimte: lapsi toetavad ka teised samas majas elavad tiskasvanud. Laste omavahelist koostd soodustatakse lbi selle, et lapsed pivad segarhmas. Reisidel pivad lapsed samuti koos sa tegema ja pivad koostoimimise phimtteid. Lasteaiakeskkonnas on kogukondlikkuse heks heaks niteks ka sgiaeg, mil lapsed aitavad petajal lauda katta, viia teistele lastele juua ning sa, igal lapsel on oma roll ning need rollid vahetuvad. Lbi selle pivad lapsed vtma vastutust (tiskasvanud ei tee seda kigis asjades nende eest ra).

28

Tamera lastel on vimalik sotsiaalset aspekti kogeda lbi selle, et elatakse koos Laste Kohas, kus elavad osad lapsed, petajad ja osad lapsevanemad. hiselt sakse ja teineteist nhakse ka lasteaiavabal ajal. Vanemad osalevad ka laste snnipevadel lasteaias, kik on pidevalt omavahel kontaktis. Igandalaselt toimub samuti foorum lastele, kus nad saavad vljendada oma emotsionaalseid ksimusi ning hiselt arutleda teemade le, mis on ndala jooksul les kerkinud.

Sieben Lindeni lapsed saavad kogukonna sotsiaalset aspekti ppida lbi matkade, histe hommikuringide ja grupitegevuste metsalasteaias. Lapsed puutuvad varajasest noorusest kokku vga erineva taustaga tiskasvanutega, kes kogukonnas ttavad ning kellel kiakse tihti klas. Tihti on laste majakaaslased nt nende huvitegevuse petajad.

Rosma lapsed saavad sotsiaalset aspekti kogeda lbi aastaringi thtpevade, kuhu tulevad kokku ka pered. Korra aastas, mais, korraldab MT Rosma Haridusselts alati Kogupere konverentsi, kuhu Rosma huvilised on koos peredega oodatud avatud ttubadele, loengutele, mngudele ning kunstitegevustele. ppeaasta jooksul osalevad lapsevanemad Lastevanemate Koolis, on meldud vaid lapsevanematele. Emad kivad he tehakse talguid, vanemad

lasteaiapetaja juures waldorfnukke meisterdamas, hiselt panustavad nii professionaalselt, rahaliselt kui fsiliselt.

Lilleoru sotsiaalset aspekti pivad lapsed tundma lbi vanemate histe koostegemiste ja hise smise. Lilleoru laagrites on kaasas ka lapsed, kes laagrite ajal organiseeruvad alati vabatahtlikult vikeseks kontserdiks. Laste majas on korraldatud hiseid laste snnipevi.

Pallipnnis pivad lapsed sotsiaalset aspekti tundma lbi histe ppekikude lapsevanematega ja lbi vanemate klaskikude lasteaeda, et tutvustada oma ameteid. Lasteaeda on kutsutud erinevate ametite esindajaid. Nt keraamik petas lastele voolimist, ks lapsevanem, kes ttas eelnevalt psteametis, tutvustas lastele tuletrje td. Vanemad osalevad ka lasteaia rhmaruumi kaunistamisel, lampide lespanekul, redeli ehituses jne. Rhmaruumis thistatakse hiselt snnipevi.

Kokkuvtlikult vib elda, et sotsiaalne aspekt vljendub lapsevanemate osaluses kogukonna vi lasteaia ts, aga ka laste histes ettevtmistes ja neile vastutuse andmises, 29

ppekikudes (mis hendavad gruppi), lasteaia teadlikus ts lapsevanematega (nt hised sndmused, koosolekud vi vanemate kool).

3.1.4. Maailmavaateline aspekt Damanhuri lapsed osalevad alati kogukonna suurematel rituaalidel pripevadel ning ka looduse elementidele phendatud templites. Kogukonnas on ka mtoloogia, mis kneleb paikkonna jrvedest ja jgedest, millest loetakse ka lastele muinasjutte. Samuti on vlja meldud mtiline tegelane Gnomo Propo, kes elab metsas ja kellega lapsed kivad aegajalt kohtumas, kirjutavad talle kirju. Kui pitakse erinevaid elemente, siis kaasnevad alati sellega ka vastavateemalised muinasjutud nt veehaldjatest vi veeloomadest.

Tamera ks eesmrke on leida vastus ksimusele, kuidas peatada sjad maailmas. Seetttu kajastub uurimisksimus rahu loomisest ja selle hoidmisest ka Tamera lasteaias, kuna tiskasvanud teevad rahu teemaga nii isiklikus kui globaalses plaanis pidevalt td. Laste hariduses vljendub see lbi pideva temaatilise arutelu igandalastel foorumitel. Phapeviti ja erinevatel thtpevadel tuleb kogu kogukond kokku suurde saali, kus alati hiselt lauldakse. Ka seal on alati lapsed kaasas. Tameras on ka kiviring.

Sieben Lindeni lapsed pivad maailmavaatelist aspekti lbi lugude ja laulude, mida selles kogukonnas praktiseeritakse palju. Maailmavaateline aspekt on seotud kogukonna enda maailmavaatega ning eesmrgiga luua loodusega tasakaalus olev keskkond. See peegeldub laste hariduses lbi maksimaalse kontakti looduse elementidega aastaringselt toimivas metsalasteaias.

Rosmal pivad lapsed maailmavaatelist aspekti lbi luuletuste, laulude ja muinasjuttude. Kige selle baasiks on antroposoofiline inimksitlus ning waldorfpedagoogika. Rhmaruumis on olemas aastaaegade laud, kus peegeldub vastava aastaaja meeleolu. Muinasjuttudes toimuvat antakse edasi ka igareedese nukuetendusega isetehtud nukkudel. Kiki tegevusi saadavad laulud ja rituaalid. Enne ski ja enne hommikuringi sdatakse alati knal. Kige paremini iseloomustab Rosma puhul maailmavaatelist aspekti ilmselt petajate enda suhtumine lastesse, mis keskendub vaba indiviidi arengule.

Lilleorus on oluline koht ldinimlikel vrtustel, joogafilosoofial ja krija jooga ning 30

kogukonna vaimne petaja Ingvar Villido petustel. Seda proovitakse kogukonnaliikmete snul anda parimal moel edasi ka lastele. Kogukonnast leiavad lapsed nii indiaani tipi, kui erinevad viksed palvekohad ning kiviringi. Peamajas asub erinevate religioonide phakutele phendatud altar.

Pallipnnis eraldi hise maailmavaate loomisega ei tegeleta aga palju juhitakse thelepanu ldinimlikele phimtetele. Kuna osaletakse ka kiusamisvaba lasteaia projektis, siis toimub igapevane vrtuskasvatus. ldinimlikest vrtustest. Lhtutakse riiklikus ppekavas vljatoodud

Kokkuvttes vib elda, et maailmavaatelist aspekti saab lastele edasi anda vga erinevalt, sltuvalt sellest, mis on vanemate enda eelistused ja vrtused. Aga kiki uuritud organisatsioone iseloomustab rahu, hoolivuse ja ldinimlike vrtuste pooldamine ja toetamine hariduses. Nii kokogukondades kui lasteaedades on maailmavaate kujunemisel samuti vga suur roll petajal ning lastevanematel, nende jagatud vrtustel ja arusaamadel. 3.2. Empiiriline uurimus I tulemused Kokkuvtlikult vib elda, et kigi kogukondade ja ka Rosma waldorflasteaia hiseks lbivaks jooneks kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamisel on:

Esiteks: loodussbralik kasvukeskkond ning vimalus selles aktiivselt panustada (nt aidata kaasa peenarde tegemisel vi loomade eest hoolitsemisel). Eriti kokogukondade puhul on keskkond ka parim petaja. Kuivrd inimesed juba elavad loomulikult, siis keskkond annab lastele vimaluse jtkusuutlikkust ja kogukondlikkust lbi vahetu elukogemuse tajuda.

Euroopa kokogukondade puhul tuli selgelt vlja, et tiskasvanud ja vanemad on esmalt koondunud kokku he konkreetse koloogilise, filosoofilise vi vaimse eesmrgi nimel ning sellest lhtus ka lasteaia tegevus. Vanemaid hendas ks selge visioon tulevikust, elukeskkonnast ja eluviisist, kuidas nad soovivad elada. Sama kehtib ka Lilleoru kogukonna ja Rosma lasteaia puhul. Vib vita, et vanemate hine visioon ja ngemus laste haridusest on vga suureks toeks kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamisel aga 31

see pole ainuke eeltingimus. Nt piisab ka sellest, kui lapsevanemad on lihtsalt huvitatud hiselt panustama laste haridusse ning osalevad ppets (nt Pallipnni lasteaias).

ks vimalus petada jtkusuutlikkust ja kogukondlikkust, oleks luua selleks sobilik keskkond vi minna keskkonda, mis juba elab jtkusuutlikult. Samas ei saa vita, justkui oleks selle keskkonna loomine vimatu ka tavalasteaias. Kik oleneb petajate endi ja ka lapsevanemate hisest motivatsioonist lapsi selle juures toetada. petajate endi ja lapsevanemate eeskuju taolise eluviisi viljelemisel annab lastele vimaluse jtkusuutlikku ja kogukondlikku elu kogeda ka tavalasteaias.

Teine oluline aspekt, mis toetab kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse ppimist (ja on pigem selle baasiks) on vahetu kokkupuude kigi looduse elementidega ning vimalus veeta piisavalt vaba mngu aega looduses.

Elementidega

kokkupuute

thtsus

seisneb

nende

vrtustama

ppimises.

Waldorfpedagoogika jrgi on lastele eriti oluline eelkoolieelses eas erinevate materjalide katsumine ja kogemine. Kigis kogukondades ja lasteaedades oli nha, et lasteaiapetajad tegid teadlikku td, et laste kontakt loodusega tekiks juba varajases eas. Lastele anti vimalusi viibida palju vabas looduses ja seal mngida, neile anti vimalus hoolitseda oma pllu, taimede ja loomade eest (Tamera, Sieben Linden). Kui Damanhuri kogukonnas piti lastega tundma vee elementi, siis tehti klaskike ka lhedalasuvate jgede ja jrvede juurde, et lapsed saaksid elemendist vahetu kogemuse ning vimaluse ka veega erineval moel mngida.

Seega vastavalt uuringutulemustele on jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse petamisel vga suur thtsus laste viibimisel looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega, vimalus katsuda ja katsetada, ueala erinevad vimalused ning erinevad looduslikud materjalid.

Kolmandaks: Kiki uuritud organisatsioone iseloomustas vanemate vga tihe koost lasteasutusega. Nt kokogukondades mbritseb lapsi pidev kogukondlik keskkond, kuhu inimesed on tulnud hise eesmrgi nimel kokku ja teevad ka hise eesmrgi nimel koostd. Enamasti sakse omatoodetud mahetoitu, mida on kohapeal hiselt 32

valmistatud, energia tuleb pikeselt, lapsed elavad looduspuhastest materjalidest majades. Tiskasvanud jagavad tihti ka hist ngemust laste kasvatamisest ning kik tiskasvanud teevad td, et luua lastele toetatud ning turvaline keskkond, kus kik tunnevad kiki ning valitseb ettemratus. Kuna eelkooliealised lapsed pivad nt vastavalt

waldorfpedagoogikale lbi eeskuju, siis kogukondades elavate tiskasvanute suhtumine lastesse ja tiskasvanute omavaheline koost mjutavad ka lapsi omavahel htse grupina tegutsema. See erineb nt tavalisest linnakeskkonnast, kus tuumikperekond jb nt linnatnaval kndides vi poes tihti teistele inimestele vraks. Seega said kogukondades lapsed kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkusega seotud infot lbi oma igapevaelu.

Samas on seda kike vimalik sarnaselt toetada ka tavalasteaias. Nt Karlssonite rhm Pallipnni lasteaias on vtnud endale eesmrgiks tiheda ja teadliku koost lapsevanematega. hiselt korraldatakse ppekike, pidusid, koosolekuid, vanemad kivad rhmas rkimas oma ametitest lasteaias vi saavad lapsed klastada koos vanemate tkohti, sarnaselt kogukondadele. Kui kogukondades ja ka Rosma waldorflasteaias oli kige suuremaks kogukondlikkkuse ja jtkusuutlikkuse petajaks kogukonna igapevaelu, siis Pallipnni lasteaias kasutati rohkem ksikuid koloogiaga seotud tegevusi. Samas ei saa alahinnata nende vrtust, sest vaatlustulemuste phjal vib elda, et seal meisterdati taaskasutusmaterjalidega isegi rohkem kui kogukonnalasteaedades.

Kokkuvtvalt vib elda, et vanemate ja tiskasvanute eeskuju ja osalus hariduses on vga oluline kigi jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse aspektide ppimisel, kuna

eelkooliealised lapsed pivad lbi eeskuju. Seda tuleb arvestada ka metoodilise materjali loomisel kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamisel.

3.3. Empiiriline uurimus II tulemused Jrgnevalt on vlja toodud empiirilise uuringu II kokkuvtlikud tulemused (vt ka elektroonilise intervjuu kava ning nidis Lisa 6 ja 7). Tulemuste esitluse lihtsustamiseks ja koondamiseks, on ksitletud jrgnevaid teemasid: petajate taustaandmed; metoodilise materjali vastavus riiklikule ppekavale ning valdkonnale Mina ja keskkond; materjali rakendatavus, uudsus ja sobivus vanuserhmale; materjali tugevused ning nrkused ja petajate hinnang limitusele. 33

Uuringus osales kokku 7 Eestis alusharidusega tegelevat petajat, kellest 2 olid petajad Hea Alguse lasteaias (tkogemus vastavalt 30 ja 5 aastat), 3 petajat olid praktiseerivad petajad munitsipaallasteaias. Nende tkogemuse pikkus oli vastavalt 20, 14 ja 6,5 aastat, sh 1 petaja oli osalise ajaga ka ppe- ja kasvatustegevuse juht. hes munitsipaallasteaias rakendati ka Reggio Emilia phimtteid. 1 petaja ttas waldorflasteaias ning tema tkogemus oli 3. Aastat. 1 vastanu oli eralasteaia direktor, kes oli eelnevalt ttanud 8. aastat munitsipaallasteaias petajana ning oli viimased 5 kuud tegutsenud direktorina. 3 vastanut olid magistrikraadiga, 3 olid krgharidusega ning he vastanu erialane krgharidus oli omandamisel. Kaks petajat olid 27. aastased, teised vastanud olid vastavalt 32, 40, 41, 49 ja 50-aastased. 3 petajat omasid vanempedagoogi ametijrku (sh ks petaja oli osalise ajaga ppe- ja kasvatust juht), 3 olid petajad (kusjuures hel oli ametijrk mainimata) ja 1 oli lasteaia direktor. 3.3.1. Metoodilise materjali vastavus riikliku ppekavaga

Kik petajad hindasid metoodilist materjali vastavaks riikliku ppekavaga. Vastavust valdkonnale Mina ja keskkond kinnitasid 6 petajat. 1 petaja ei ninud kohe seost valdkonnaga Mina ja keskkond, mistttu tpsustati eesmrkide snastust metoodilises materjalis, kuid materjali svenenuna parandas ta hiljem oa seisukohta. (Vastaja 1) Metoodiline materjal on vastavuses riiklikule ppekavale. Lihtsalt on mindud sgavamale looduse hoiu ning jtkusuutlikkuse valdkondades. Kasutatud oli valdkondade limimist, mis on oluline ning annab vimaluse palju korraga edasi anda. Palju on kasutatud just isetegemist, mis laste ppimise juures vga oluline. Ise tehes omandatakse teadmisi kergemini ning jb ka rohkem meelde.

petajate hinnangul oli materjal vastavuses nii ppekava ldeesmrkidega, piksitlusega, kui erinevate valdkondadega.

3.3.2. Metoodilise materjali rakendatavus ja uudsus

Vastajad hindasid materjali vga positiivselt ning kaks petajat kinnitasid, et seda saaks 34

kasutada lasteaia keskkonna svappesuunal vga hsti. Mitmed pedagoogid leidsid materjali lugedes palju hid ideid, mida oma igapevats kasutada. petajad mainisid, et nad kasutavad juba taimede kasvatamist, meisterdamist, lillepeenra tegemist,

prgisorteerimist, toiduvalmistamist, taaskasutust ning loodushoidu, tehakse talguid ja laadapevi. Samas hinnati uudseks jtkusuutlikkuse ja kogukonna miste terviklik

ksitlus, komajade temaatika ja iglane kaubandus. Mitme petaja hinnangul saaks materjali phjal ehitada les temaatilise aastakava, igast tegevusest saaks teha ndalakava vi limida seda teemat mne teise ppetegevuse sisse. Materjali hinnati seega mdukalt uudseks. (Vastaja 2) "Just kogukondliku elu tutvustamise ja planeedi, kui meie ema austamise ja sstmise kohapealt hindan seda metoodilist materjali uudseks ja vga vajalikuks. Kuivrd viimastel aastatel on vga kujukalt nha, et meie senised hiskonna korraldused ei toimi enam, siis on just lastele ige aeg nidata, et elada on vimalik hoopis teisel viisil lihtsamalt, maad ja ksteist sstes ja armastades."

Rakendatavaks hinnati tielikult peenra tegemist, je maalimist, ppekiku kogukonda, idude kasvatamist, lasteaia raha, materjalide matkimist (loodusmaterjalidest poekauba tekitamist), taaskasutusideed, prgisorteerimise mngu, vluvee tegemist, tegevust Kuidas vanasti elati ning ka aafrika laste teemalist tegevus.

Materjali sobivust vanusegrupile hindasid petajad kik positiivseks. Eriliselt sobivaks peeti meisterdamistegevusi, td taaskasutusmaterjalidega, nidiskla planeerimist ja pllu loomist ning klaelu vrdlust vanasti ja praegu. Enamik hindas hsti ppekike, ise loomise ja vljamtlemise vimalusi grupis, rollimnge ning toidu valmistamist. Kahtlusi vljendati pisut selle osas, kas lapsed saaksid hakkama nppudega heegeldamisega vi terminitega monokultuur, permakultuur, liigiline mitmekesisus ja iglane kaubandus. Raskemad terminid otsustati siiski materjali sisse jtta, kuna materjal on eelkige meldud petajale. Materjalis on vlja toodud informatsioon, kuidas lastele misteid lihtsamalt selgitada. Permakultuuri peenra petust soovitati (juhul, kui materjal nt vlja antakse) kirjeldada etapiviisiliselt fotodega, mida saab lisada hiljem. Pisut raskeks hinnati ppekikude korraldamist, mis siiski piisava etteplaneerimise korral ei peaks olema probleem. Soovitati lisada ka rohkem mnge vestluste asemel. 35

3.3.3. Materjali tugevused ja nrkused ning hinnangu limitusele Materjali tugevuseks hinnati lbimeldust, struktuuri, vrtuskasvatust, suurelt mtlemist (nt komngumaja ehitamise vimalus uealale), samuti hinnati krgelt viiteid internetti (petaja saab end eelnevalt teemaga kurssi viia). Oluliseks peeti kogukondliku elu tutvustust ja sobitamist lasteaia ellu, vanemate kaasamist, koostegemise vimalusi, materjali taaskasutust, loovuse arendamis ning seoste loomise vimalusi. Samuti viidati, et materjal annab lastele vimaluse ppida lbi kogemuse (mis on omane eelkoolieale).

Nrkustena toodi vlja, et ppekikude puhul vi suuremahuliste uealaprojektide puhul vib tekkida rahaprobleem. Mainiti isegi, et osades omavalitsustes on rhma rahaga arveldamine keelatud. Oluliseks peeti ohutuse jrgimist prgikoristamisel. ks petaja soovitas lapsi ppekikudest vimalikult hilja teavitada, muidu tekivad konfliktid. Tiendavalt soovitati kaasata rohkem petaja abi, hommikuringi teha mngulisemaks. ldiselt hinnati tegevuste limitust vga heaks, kuid soovitati tiendavalt lisada matemaatika ning keele- ja kne harjutusi, kuivrd tegemist on koolieelikutega. Soovitati nt ehitatud komaja mta, vrrelda talumaja, kortermaja, mta vrseid hommikul ja htul, lisada krguste, laiuste, pikkuste, vahemaade, jgede pikkuse ja me mbermdu mtmine. Pakuti, et iga lasteaed viks valida endale he talu, mida igakuiselt klastatakse ja puult oksi vttes viks ka eelnevalt puult luba ksida. Paar petajat leidis, et tegevustesse viks limida rohkem mnge: toreda ideena pakuti vlja elektri kulgemise mng traadis (mis ka metoodilisse materjali lisati) ning rahvamngud (Me lhme rukkist likama, Kapsas, mngu Vrvipood asemel viks teha mngu Taimepood), laulda ka majaehituse juurde regilaulu. Enne vi prast lillepeenra tegemist viks vrvida ka elulille smbolit. Toiduteema juures viks ksitleda ka poetoidu ja mahetoidu erinevust. Osaliselt viidi parandus- ja tiendusettepanekud ka materjali sisse.

Materjali struktuuri ja lesehitust ning arusaadavust hindasid kik petajad vga heaks. Kirjutati, et materjal on hsti koostatud ning petajal on vimalus selle jrgi ppetegevusi lbi viia, viited lisainformatsioonile olid olemas. Mida natuke kritiseeriti oli see, et palju viiteid viitas Youtube videotele ning osa informatsiooni on kttesaadav vaid inglise keeles, mida paljud lasteaia petajad ei valda. T autor ei ne seda samas kitsendusena, kuna tegelikult on paljud teemad kttesaadavad ka eestikeelsena. Videote parima kvaliteedi ning rikkalikema nidete huvides soovitati materjalis lihtsalt ingliskeelseid viiteid. Kokkuvttes 36

kirjutasid petajad, et nad oleksid kik valmis materjali kasutama.

(Vastaja 3) Kindlasti, mul juba praegu ked sgelevad nii mndagi proovima. Kuivrd kasutame ise projektpet ning meie svappesuunaks on keskkonna kasvatus ning kogukonnaga koost ja tervisedendus on meie vrtused, siis on see materjal nagu tpselt meile meldud.

Soovitati, et materjali viks isegi trkkida, kuna ta oleks kigile lasteaiapetajatele kasulik. eldi, et teema ksitlus nuab petajalt phjalikku ettevalmistamist ning huvi. Samas hinnati materjali sisu krgelt.

(Vastaja 4) On hea, et kui lastele tutvustada ja anda kogemus kogukondliku ja jtkusuutlikkuse phimtetest varakult, petada neid sstvalt suhtuma loodusvaradesse, anda mista, et nn ei peitu asjades, ega nende saamises, et nendest ei kujuneks mttetuid raiskajaid ja tarbijaid, et lapsed saavad aimu, kui palju toodetakse asju le, prgimgedele, et palju asju saab teha juba olemasolevatest asjadest... et kui oluline on tervislik toit, tervislik eluviis ehk kujuneb nendest siis uus koloogiliselt mtlev plvkond.

ks hindaja arvas koguni, et ta pole tiesti kindel, kas petajad on selle teema taoliseks ksitluseks valmis aga kui seda teha, tuleks kindlasti kaasata ka lapsevanemaid. Seda kinnitasid ka kesoleva bakalaureuset jreldused: jtkusuutlikkust ja kogukondlikkust ilma lapsevanemateta on raske petada. Tegemist on kll suure vljakutsega ning palju tegevusi on kindlasti ka teistmoodi, kuid eesmrk puhas ja tasakaalus olev maailm ning looduskeskkond on ka petajate hinnangul vrt jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse temaatika kasutamist lasteaias.

Kokkuvtlikult vib elda, et petajad hindasid materjali positiivselt, tehti mningaid parandusettepanekuid, millest enamik viidi ka materjali sisse. Vastavust riiklikule ppekavale ning sobivust vanusegrupile hinnati positiivselt. Limituse osas tehti samuti tiendavaid ettepanekuid, kuigi ldiselt hinnati seda heaks. petajate hinnangul oleksid nad valmis seda materjali ise oma ts kasutama, kuigi mitmed tid vlja, et sooviksid uudsel teemal tiendavat informatsiooni vi koolitust. 37

KOKKUVTE

Kesoleva bakalaureuset eesmrgiks oli luua eesti lasteaiapetajatele kogukondliku ja jtkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele.

Tuginedes kesoleva bakalaureuset raames loetud kirjandusele, rahvusvahelistele arengukavadele ning koklade ja lasteaedade vaatlustulemustele, vib vita, et tnapeva maailma muutunud koloogilises ning majanduslikus olukorras vajame ka eelkoolieas jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse teema sgavamat ksitlust. Ksimuseks on vaid see, kuidas seda hsti ja ka Eestile kohaselt edasi anda. Sel phjusel kesoleva bakalaureuset uuringud ja metoodiline materjal valmisidki.

Et metoodilist materjali luua, tutvuti esmalt temaatilise kirjandusega, seejrel viidi lbi empiiriline uurimus I. Selleks klastati kolme Euroopa kokla (Damanhur, Tamera ja Sieben Linden) ning nende lasteaedu. Vrdlevalt uuriti kolme organisatsiooni Eestist: Rosma waldorflasteaeda, Lilleoru kokogukonda ja Pallipnni lasteaia Karlssonite rhma viidi kikjal lbi vaatlused ja struktureerimataintervjuud.

koklade klastamine valiti phjusel, et koklade praktikad jtkusuutliku eluviisi uurimisel ning praktikasse rakendamisel on olnud vga edukad ning saanud tunnustuse osaliseks ka mitmete rahvusvaheliste organisatsioonide poolt (nt RO).

Empiirilises uurimuse I kokkuvtlikud jreldused olid: Et ppida jtkusuutlikkust ja kogukondlikkust, tuleb luua selleks sobilik keskkond vi minna keskkonda, mis juba elab jtkusuutlikult. Oluline on tihe viibimine looduskeskkonnas, otsene kontakt looduse elementidega, vimalus katsuda ja katsetada. Vanemate ja tiskasvanute eeskuju ja osalus hariduses on essentsiaalne jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse ppimisel.

Kokkuvtlikult vib empiiriline uurimus I kohta elda, et Euroopa kokogukondade puhul tuli selgelt vlja, et tiskasvanud ja vanemad olid sinna koondunud konkreetse koloogilise, filosoofilise vi vaimse eesmrgi nimel, sellest lhtus ka lasteaedade tegevus. 38

See omakorda li lbi lapsevanemate tegevuste ja eluviisi lastele elukeskkonna, kus jtkusuutlikkust ja kogukondlikkust oli vimalik tajuda lbi oma igapevaelu. Seevastu tavalasteaias ppivad lapsed oma igapevaelus koloogiaga seonduvat tihti ei ne, mistttu koht, kus seda saaks soodustada, olekski lasteaed, kus nad viibivad suure osa oma pevast. Samas nitasid uuritud lasteaedade head nited Eestis, et nii vanemate teadlikkust, kaasamist kui ka jtkusuutliku eluviisi petamist on tegelikult vimalik teha, kui selleks on olemas lasteaiapetajate ja ka lapsevanemate endi huvi ja initsiatiiv. Kogemusel phinevaid tegevusi rhmaruumis saavad alati tiendada ppekigud vabasse loodusesse. Samuti saavad rhmaruumi oma tdest ja tegemistest rkima tulla lapsevanemad, palju saab ra teha uealal.

Kogutud

ideede

phjal

kirjutati

valmis

metoodiline

materjal

sellest,

kuidas

kogukondlikkust ja jtkusuutlikkust petada 6-7-aastastele lastele. Metoodilise materjali lesehituse alusena kasutati koklade loodud haridusprogrammi Gaia Haridus (Gaia Education). Samuti arvestati kigis t osades Eesti Vabariigi Koolieelse Lasteasutuse Riiklikku ppekava (2008) ning temaatilisi riiklikke arengukavasid ja riikliku vrtusarenduse baasdokumente. Materjal koosnes neljast osast: Esiteks toodi vlja ppetegevused vastavalt Gaia Hariduse kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse 4-le

aspektile, seejrel toodi vlja ksikud valdkonda toetavad meisterdamistegevused. Lppu lisati ka ideed nelja jtkusuutlikkuse valdkonna tiendavaks arendamiseks ja kaks temaatilist nidisppekiku.

Prast materjali valmimist viidi lbi empiiriline uurimus II, et saada eesti petajate tagasisidet metoodilisele materjalile selle rakendatavuse osas. Uuringus osales 7 eesti alusharidusega tegelevat vi tegutsenud petajat.

Empiiriline uurimus II kokkuvtlikud jreldused olid: Loodud metoodilist materjali on vimalik Eesti tingimustes hsti kasutada, kui sisse viia vikesed parandused (enamik parandusi viidi sisse) Valdkondade limitus oli hea, kuid igasse tegevusse oleks vimalik tiendavalt lisada veel nt matemaatika vi keele ning kne tegevusi. Paljusid pevakavasid saaks rakendada ka ndalakavadena. Kikidest tegevustest kokku viks luua kasvi temaatilise aastakava. 39

ldiselt

jid

petajad

materjaliga

vga

rahule.

hiselt

kritiseeriti

termineid

monokultuur, permakultuur ja liigiline mitmekesisus, mille materjali autor otsustas siiki samas jtta, phjusel, et neid on vimalik eelkooliealistele lastele tegelikult lihtsate snadega phjendada. petajate hinnangul paljusid asju juba lasteaedades ka rakendatakse. Samas nhti uudsena kogukondlikkuse, komajade ja koklade temaatikat. Positiivsena toodi vlja, et paljude tundmatute valdkondade kohta oli vlja toodud lisainformatsioon. ks hindaja soovitas isegi materjali ra trkkida ning eesti lasteaedadesse saata. Teine hindaja tundis huvi tiendava koolituse vastu permakultuuri valdkonnas. petajate hinnangul oleks t autori edasine vljakutse muuta tegevused veelgi mngulisemaks ning erinevaid valdkondi veelgi enam limida, milleks osad petajad andsid ka hid soovitusi. Enamik petajate poolt tehtud parandusi viidi ka sisse.

Kokkuvttes said kesoleva bakalaureuset eesmrgid tidetud: tutvuti temaatilise kirjandusega, viidi lbi empiiriline uurimus I, koostati sellele tuginedes metoodiline materjal ning viidi seejrel lbi empiiriline uurimus II. T autor ei vlista vimalust loodud materjali ka edaspidi avalikustada, kuid eelnevalt tasuks kindlasti materjal veelkord lhtuvalt empiirilises uuringus II osalenud petajate soovitustest le toimetada. Vhemtuntud ideid (nt permakultuur) viks illustreerida rohkemate piltidega, kuna see miste ja valdkond on tegelikult Eestis veel suhteliselt uus. Empiiriline uurimus II tulemustest oli nha, et teema on intrigeeriv ning petajatele huvipakkuv, mistttu tasub kindlasti jtkusuutlikkuse ja kogukondlikkuse teemat laiemalt lasteaedades tutvustada.

Bakalaureuset autor soovib veelkord tnada kiki, kes panustasid, et bakalaureuset saaks valmida. Eelkige juhendaja dotsent Kristina Nuginit, kiki Euroopa ja Eesti koklaliikumisega seotud inimesi, kellega oli vimalik kokku puutuda ning Eesti lasteaedade Rosma ning Pallipnn toetavat kollektiivi. Samuti suur tnu veelkord kigile petajatele, kes vtsid vaevaks mahukat materjali hinnata.

40

ALLIKAD

Aavik, M. (2009). Margit Sutrop: vrtuste arendamine pole ajupesuprogramm. Intervjuu. Postimees. 05.09.2009. Allikme, K. (2010). kokogukonnad: mis nad siis on?. MT Eesti kokogukondade henduse ajakiri KoguKonnad nr 3, 11-13. [2011, mrts, 13]

http://www.kogukonnad.ee/index.php?option=com_phocadownload&view=categor y&download=3:ajaleht-kogukonnad-nr-3&id=1:uudisakirjad&Itemid=75 Ananas, E., Pesco, S. (2009). The Travellers Guide to Damanhur. The Amazing North Italian Eco-Society. USA, Berkley, California: North Atlantic Books. Bauman, Z. (2001).Community: Seeking Safety in an Insecure World.Cambridge: Polity. Brgge, B., Glanz, M., Sandell, K. (2008) uespe. Tallinn: Kirjastus Ilo. Eesti Keskkonnaministeerium. (2005). Eesti sstva arengu riiklik strateegia: Sstev Eesti 21. [2011, mrts, 10] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=90658/SE21_est_web.pd f. Clouder, C. (2003) Rudolf Steiner Education: An Introductory Reader. United Kingdom. Rudolf Steiner Press Cohen, A. P.(1992). The Symbolic Construction of Community. London; New York: Routledge. Damanhur, Scuola Familiare (2011), The Education in Damanhur [Informaterjal]. Damanhur, Vidracco. Davies, M. (1997). The Teacher's Role in Outdoor Play: Preschool Teachers' Beliefs and Practices. In: Journal of Australian Research in Early Childhood Education, 10-20. [2012, aprill, 20] http://www.eric.ed.gov/PDFS/ED408059.pdf Dawson. J. (2006). Ecovillages: New Frontiers for Sustainability. Green Books Ltd Foxhole, Dartington, Totnes, Devon. UK. Djamour, A. & G (2006). Damanhur Guide. Valchiusella Valley. Discover an Astonishing Successful Community. Itaalia, Vidracco: Cometato, ValdiChi. Delanty, G. (2009). Community. London; New York: Routledge. Dregger, L. (2010). Tamera. A Model for the Future. Portugal: Verlag Meiga. Duhm, D (2007) Community as a Universal Way of Living. Rmt. Joubert, K. A., Alfred, R. (Koost.) Beyond you and me: Inspirations and Wisdom for Building Community. 41

United

Kingdom:

Permanent

Publications,

Hyden

House

Limited,

The

Sustainability Centre. Ecovillage News (2009) What we can learn from ecovillage Sieben Linden [2011, mai, 4] http://www.ecovillagenews.org/wiki/index.php/What_We_Can_Learn_from_Ecovi llage_Sieben_Linden Education for Sustainable Development (n. d.) [2012, aprill, 28] http://oldwww.dpu.dk/Everest/Publications/Om%20DPU/Institutter/Institut%20for %20didaktik/20091211090537/CurrentVersion/Report%20with%20recommendatio ns.final.dec09.pdf Eesti Vabariigi Teadus- ja Haridusministeerium (2006) Eesti Vabariigi Keskkonnahariduse Kontseptsioon [2012, aprill, 20] http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=379038/KKHkontseptsioon-25-05-2006.pdf Euroopa Liidu Nukogu (2006) Euroopa Liidu Sstva Arengu Strateegia, [2011, mrts, 10] http://ec.europa.eu/sustainable/docs/renewed_eu_sds_et.pdf Fjrtoft, I. (2001). The Natural Environment as a Playground for Children: The Impact of Outdoor Play Activities in Pre-Primary School Children. Early Childhood Education Journal No2. Vol 29, 111-117. Gilbertson, K., Bates, T., McLaughlin, T., Ewert, A. (2006). Outdoor Education. Methods and Strategies. USA Global Ecovillage Network Europe (n. d.). Gaia Education: Ecovillage design curriculum. [2012, aprill, 20]. http://www.gaiaeducation.org/index.php/en/publications/curriculum.html Global Ecovillage Network Europe (n. d.). Another World is Possoble We are creating it. GEN Europe. [2011, mrts, 6] http://gen-europe.org/uploads/media/poster.pdf GEN Europe - Global Ecovillage Network Europe (n. d.) [2011, mrts 13] www.gen-europe.org Global Footprint Network (n. d.). [2011, veebruar, 20] http://www.footprintnetwork.org/en/index.php/GFN/page/world_footprint/ Grahn, P. (2007) Laps ja loodus. Dahlgren, L. O., Sjlander, S., Strid, J. P.,Szcepanski, A. (Koost.) uesppe pedagoogika kui teadmiste allikas lhimbrusest saab piu. Tallinn: TL Kirjastus. Hirsjrvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. 42

Hirsjrvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta Tallinn: Medicina. Jesaar, K. (2009). uesppe vajalikkus lasteaiapetajate arvamustes. [Bakalaureuset]. Tallinn: Tallinna likooli eelkoolipedagoogika osakond. Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt (toim). (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. levaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu likooli Kirjastus. Kirby, Andy (2003). Redefining social and environmental relations at the ecovillage at Ithaca. A case study. In: Journal of Environmental Psychology, 23, 323332. [2011, veebruar, 20] http://lab.geog.ntu.edu.tw/lab/errml/%E5%A4%A7%E5%B0%88%E9%A1%8C/0 4061%E5%8E%9F%E6%96%87.pdf Koduleheklg Johannes Kis (n. d.) Kopso, I., Jrvsoo, J., Ekstra, V., Taro, R. (Koost.) [2011, mai, 6] http://www.htk.tlu.ee/kais/eluhttp://www.htk.tlu.ee/kais/elu Koolieelse Lasteasutuse Riiklik ppekava (2008) Riigi Teataja I, 23, 152.[just. 01.09.2008] [2012, aprill, 20] https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917 Kullamaa, K. (2010). Lasteaia ueala pikeskkonnana. [Bakalaureuset]. Tallinn: Tallinna likooli eelkoolipedagoogika osakond. Kgelgen von H. (1994) Eessna esimesele trkile. Rmt. Kgelgen von H. (Koost.) Waldorf-lasteaed. Artikleid lapsekasvatusest esimesel seitsmel eluaastal. Tallinn: Librarius. Laasik, T., Liivik, M., Tht, M.-E., Varava, L. (2009). Valdkond Mina ja keskkond. Rmt. Kulderknup, E. (Koost.) ppe- ja kasvatustegevuse valdkonnad. Tallinn: Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus. Laherand, M.-L. (2008). Kvalitatiivne uurimisviis. Tallinn: O Infotrkk. Lang, P. (2010). Loengukonspekt kursusele Waldorfpedagoogika alushariduses Tartu likool, Haridusteaduskond 2010. petajate tienduskoolituse ja kutseaasta keskus. Lovelock, J. (1979). Gaia: A New Look on Life on Earth. New York: Oxford University Press. Maynard, T., Waters, J. (2007) Learning in the Outdoor Environment: A Missed Opportunity?. Early Years: An International Journal of Research and Development, vol 27, no 3, 255-265, [2012, aprill, 20] 43

http://ehis.ebscohost.com.ezproxy.tlu.ee/ehost/pdfviewer/pdfviewer?sid=c3016a4a8156-4f95-a0ad-4eabe4aedc71%40sessionmgr104&vid=9&hid=103 Merrifield, J. (1998) Damanhur. The story of an extraordinary Italian Artistic and Spiritual Community. Harper Collins. USA. MT Eesti kokogukondade hendus (n.d.) [2012, aprill, 20] www.kogukonnad.ee Economic Key Gaian Economics Living Well Within Planetary Limits. (2010). Koost. Norberg-Hodge, H., Dawson, J., Jackson, R. United Kingdom: Permanent Publications. Peters, V., Stengel, M. (2005) Eurotopia - Directory of Intentional Communities and Ecovillages in Europe . kodorf Sieben Linden, Bandau-Poppau: Volker Peters Verlag [2011, mrts, 6] http://www.eurotopia.de/english.html Peterson, K. (2010). Elukvaliteedist ja keskkonnast. Rmt. Aaviksoo, A., Peterson, K., Noorkiv, R., Vrmann, R., Kalmus, V., Terk, E., Lauristin, M. (Koost.) Eesti Inimarengu Aruanne 2009. Tallinn: Eesti Koost Kogu. Polimeni, M. J., Mayumi, K., Giampietro, M., Alcott, B. (2007) The Jevons Paradox and the Myth of Resource Efficiency Improvements. London: Earthscan. Rinaldi, C. (2006). In Dialogue with Reggio Emilia: Listening, Researching and Learning. United Kingdom: Routledge. Rosma Johannese Kool ja Lasteaed (n. d.) [2012, aprill, 28] http://rosma.edu.ee Sahtouris, E. (1999). Earthdance: Living Systems in Evolution.[2011, veebruar, 20] http://www.ratical.com/LifeWeb/Erthdnce/erthdnce.pdf Sahtouris, E. (2009) Maailmatants. Tallinn: Kirjastus Koolibri Sieben Linden kodorf (n. d.) [2011, veebruar, 20] www.siebenlinden.de Tamera a Healing Biotope (n. d.) [2011, mrts, 13]. www.tamera.org The Association of Damanhur Education (n. d.) [2011, mrts, 13] www.damanhureducation.it Sustainable (2000). The New Penguin Dictionary. United Kingdom. 1419 The Spiritual and Ecological Community Damanhur (n. d.) [2011, mrts, 13] www.damanhur.info The United Nations (1987) United Nations World Commission on Environment and Development report. Our Common Future. Oxford: Oxford University Press The United Nations. (n.d.) [2011, mrts, 10] http://www.un.org/ The United Nations (2005) UN Millennium Ecosystem Assessment Report findings [2011, 44

mrts, 6] www.unep.org/dec/docs/millennium_ecosystem_assessment_findings.ppt The web-blog of Damanhur Community (n. d.) [2011, mrts, 13]

www.damanhurinside.com Thornton, L., Brunton, P. (2007). Bringing the Reggio Approach to your Early Years Practice. London and New York: Routledge Timotuk, I. (2010). Looduskeskkonnaga seotud vrtused ja nende kujunemine koolieelses eas. Rmt. Veisson, M. (Koost) Vrtused koolieelses eas. Vrtuskasvatus lasteaias. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus Timotuk, I. (2005a). Looduspetus alushariduses. Tallinn: TL Timotuk, I. (2005b). Looduspetus. Rmt. Kivi, L., Sarapuu, H. (Koost.) Laps ja lasteaed.Lasteaiapetaja ksiraamat. Tartu: Atlex Tnnies, F. (1887, 2001). Community and Civil Society. Cambridge: Cambridge University Press. T Eetikakeskus (2009). Riiklik Programm: Eesti hiskonna vrtusarendus 2009 - 2013. (2009). [2011, mrts, 10] http://www.eetika.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=539352/V%E4%E4rtusa rendusprogramm.pdf UNECE (2005). Sstvat Arengut Toetava Hariduse Strateegia [2011, mai,6 ] http://www.hm.ee/index.php?046844 Vecchi, V. (2010). Art and Creativity in Reggio Emilia: Exploring the role and potential of ateliers in early childhood education. USA and Canada: Routledge Veisson, M., Kuurme, T. (2010). levaade vrtustest, vrtuskasvatusest ja moraalist. Rmt. Veisson, M. (Koost.) Vrtused koolieelses eas. Vrtuskasvatus lasteaias. Tartu: Eesti Keele Sihtasutus

45

Lisa 1 KOKLADE VAATLUSLEHT JA KSIMUSED

Kesolevad ksimused olid aluseks koklade ja lasteaedade vaatlusel ning neid ksiti vajadusel andmete tiendamiseks intervjuude kigus. Kogukonna olemus: Milline on see kogukond (kirjeldus)? Mis on selle kogukonna olulised tunnused?

Phimtted: Millel kogukond phineb? Mis on vaimsed vrtused?

Tegevused kogukonnas: Millised tegevused toimuvad kogukonnas? Millised kursused? Kuidas on kogukond les ehitatud majanduslikult, sotsiaalselt, koloogiliselt ja maailmavaateliselt? Laps ja kogukond: Milline on kogukonnas suhe, suhtlemine lastega? Millised on phimtted lastega suhtlemisel? Kuidas kasvatatakse kogukonnas lapsi? Kas see t kib teadlikult?

Kogukond ja haridus: Haridustasemed ja vimalused: Millised hariduse saamise vimalused

eksisteerivad teie kogukonnas? Mismoodi on lasteaia t les ehitatud? Kolleegiumi t? Millised haridusastmed eksisteerivad teie kogukonnas? Hariduse pakkuja: Kes korraldab laste haridust? Kas seda pakub kogukond ise, mni organisatsioon vi riiklik ssteem? ppekava: Kuidas on haridusssteem rahastatud? Kas lapsed pivad ppekava jrgi? Millised on selle nuded eelkooliealistele lastele?

Hariduse omandamise meetodid:

Meetodid: Milliseid meetodeid kasutate laste petamisel? Millised on hariduses kasutatavad meetodid? (uespe, aktiivpe, muud meetodid?)

Kuidas on koloogilisuse, jtkusuutlikkuse ja vaimsuse phimtted limitud laste haridusse?

Milles need vljenduvad? Kuidas annate lastele edasi loodusbralikku eluviisi? Kas on kasutatud limitud tegevusi looduse tundmappimiseks?

Vanemate kaasatus haridusse Millisel moel osalevad kogukonnaliikmed ja vanemad laste hariduse omandamisel?

Lisa 2 LASTEAIA VAATLUSLEHT JA KSIMUSED

Lasteaia olemus: Lasteaed: Milline on teie lasteaed (kirjeldus)? Mis on selle lasteaia eripra? Phimtted: Millel lasteaed phineb? Mis on vaimsed vrtused? Tegevused lasteaias (rhmas): Millised tegevused toimuvad teie

lasteaias/rhmas? Milliseid looduse hoiuga seotud tegevusi teie lasteaias on?

Hariduse omandamise meetodid: Meetodid: Milliseid meetodeid kasutate laste petamisel? Millised on hariduses kasutatavad meetodid? (uespe, aktiivpe, muud meetodid?) Kuidas on koloogilisuse, jtkusuutlikkuse ja vaimsuse phimtted limitud laste haridusse? Milles need vljenduvad? Kuidas annate lastele edasi loodusbralikku eluviisi? Kas on kasutatud limitud tegevusi looduse tundmappimiseks?

Vanemad ja lasteaed: Milline on teie lasteaias (rhmas) suhe lastevanematega? Millised on phimtted koosts lapsevanematega? Kas see t kib teadlikult? Millisel moel osalevad lapsevanemad laste hariduse omandamisel?

Lisa 3 TIDETUD KOGUKONNA KOGUKONNA KOHTA SAKSAMAAL

VAATLUSTABEL

SIEBEN

LINDENI

Kogukonna olemus: Milline on see kogukond (kirjeldus)? Mis on selle kogukonna olulised tunnused?

Phimtted: Millel kogukond phineb? Mis on vaimsed vrtused?

Sieben Linden (e.k. Seitse Prna) asutati 1997 aastal (kuigi idee sai alguse 1989 aastal). Kogukonna eesmrk on luua tuleviku elu mudel, kus t, meelelahutus, majandus, koloogia, linna- ja maakultuur leiavad tasakaalu. Sieben Lindenis soovime luua mudeli elu tulevikust, kus t, meelelahutus, majandus, koloogia, linna ja maakultuur leiavad tasakaalu. Me otsime lahendusi meie ajastu pletavatele ksimustele; otsime inimkeskseid lahendusi lbi loovuse ja ppimise. Selle mudeli eesmrk on nidata, kuidas inimesed saavad elada vastutustundlikumalt loodusega; et inimkogukonnad ei peaks loodust ra kasutama vi hvitama aga suudavad teha positiivse panuse keskkonna kvaliteedi ja mitmekesisuse hvanguks. (Sieben Linden 2012). Sieben Lindenil on hetkel 82 ha maad: 44 ha metsa, 31 ha pllumaad ja ehitistega kaetud pinda 7 ha.

Sieben Linden on sotsiaal-koloogiline kogukond Poppau lhedal, Altmarki regioonis, IdaSaksamaal, mis on suhteliselt vaene regioon. ks Sieben Lindeni vrtusi on vabatahtlik ja luksuslik lihtsus (elades lihtsalt, lubatakse endale siiski mitmeklgset ja kvaliteetset elu). Enamik Sieben Lindeni toidust on kvaliteetne koloogiline vegan taimetoit, mis on kasvatatud nende enda pldudel. Austatakse kiki erinevaid religioone ning

maailmangemusi, kuid kige sgavamalt iseloomustab Sieben Lindenit ilmselt svakoloogia. Sgav htsuse tunnetamine loodusega, vegaanlus (vabatahtlik lihast ja piimatoodetest loobumine tervise ja looduskaitse hvanguks), poliitiline aktivism sel teemal, oma koloogilise jalajlje maksimaalne vhendamine.

Hetkel elab koklas 130 inimest. kokla on veel ehitusjrgus: pooled inimesed elavad uutes saviphu majades, pooled vagunelamutes. Tegevused kogukonnas:

Millised tegevused toimuvad kogukonnas? Millised kursused? Kuidas on kogukond les ehitatud majanduslikult, sotsiaalselt, koloogiliselt ja maailmavaateliselt?

Sieben Lindeni kogukond elatab end mitmetest koolitusprojektidest, seda ka koosts Euroopa koklade hendusega GEN Europe. Pakutakse kokla loomise koolitust, erinevaid taimede ning eneseavastamisega seotud kursusi, samuti vib klla tulla vabatahtlikuna tle. Paljudel meestel on vga hea koloogilise ehituse alane vljape ning nad teevad koolitusi le terve Euroopa. Samuti elab kogukonnas erinevaid terapeute: massaaiterapeute, tantsijaid jne. On ka hid meediaspetsialiste, tnu kellele on Sieben Linden saanud rahvusvahelise tuntuse osaliseks. Toimib seminarikeskus, mahetoidu aed, on olemas mets ja savi-phu majad, millega mitmed inimesed tegevust leiavad. Laps ja kogukond: Milline on kogukonnas suhe, suhtlemine lastega? Millised on phimtted lastega suhtlemisel? Kuidas kasvatatakse kogukonnas lapsi? Kas see t kib teadlikult?

0-15.aastaseid lapsi on Sieben Lindeni kogukonnas 35, seda 80/90 tiskasvanu kohta, mis on suhteliselt suur kontsentratsioon niivrd vikese hulga tiskasvanute suhtes. Lapsi ja noori peetakse Sieben Lindeni kogukonnas samuti vga olulisteks, kuigi eraldi ldiseid lastega suhtlemise phimtteid ei ole.

Sieben Lindeni metsalasteaia kasvataja kirjutas: Nagu kik teised, proovime lastele anda maksimaalselt armastust, vabadust, haridust ja tervet mistust. Me pdleme austava suhtlemise poole, proovides tasakaalustada laste ja vanemate huve. Lapsed elavad perekondades aga neil on palju suhteid erinevate inimestega kogukonnas ja oma spradega, kellega neil on mitmeid vimalusi kohtuda. See sltub peamiselt lapsevanematest, kuidas nad oma lapsi kasvatavad, mida lubavad vi keelavad. Lapsi kasvtavatakse perekondades aga neil on vga tihe kontakt teiste laste ja tiskasvanutega, eriti nendega, kellega nad maja jagavad, mis on normaalne. Loomulikult proovivad vanemad ja tiskasvanud sellest teha teadliku protsessi, teha oma parima, mis ei ole alati kerge, kuna meis on niivrd palju alateadlikke mustreid. (Christiane Oberdorf, Sieben Lindeni lasteaia petaja)

Lastele on loodud metsalasteaed, kus tegevused toimuvad aastaringselt peamiselt ues. Tegevused toimuvad hommikust lunani. Prast lunat tegelevad lastega nende vanemad, mnikord vtavad ka teised vanemad lapsed enda juurde. Noortele on loodud omaette vike piirkond Youth Place ning nad elavad seal oma elu toimetades ise koos.

Lapsed saavad Sieben Lindenis osa kokla terviklikust keskkonnast, kus sakse mahetoitu, elatakse loodussbralikes majades, inimesed hoiavad kokku ja toetavad teineteist. Vga tihti toimub hiseid ritusi.

Metsalasteaia phimteteks on: Laste sisemiste judude toetamine ja eneseusalduse loomine, Lbi kogemuse ppimine, Austus kigi elusolendite vastu, Loovuse arendamine, Erinevate meelte kasutamine, Loomuliku liikumisvajaduse vljendamise vimaluse pakkumine, Omavahelise henduse, toetuse ja grupikogemuse pakkumine ning teineteisega arvestamise ppimine, Keha, hinge ja vaimu terviklik toetamine (Sieben Linden 2012).

Kogukond ja haridus: Haridustasemed ja vimalused: Millised hariduse saamise vimalused

eksisteerivad teie kogukonnas? Mismoodi on lasteaia t les ehitatud? Kolleegiumi t? Millised haridusastmed eksisteerivad teie kogukonnas? Hariduse pakkuja: Kes korraldab laste haridust? Kas seda pakub kogukond ise, mni organisatsioon vi riiklik ssteem? ppekava: Kuidas on haridusssteem rahastatud? Kas lapsed pivad ppekava jrgi? Millised on selle nuded eelkooliealistele lastele?

Institutsionaalne haridus algab 3ndast eluaastast, kui lapsed liituvad lasteaiaga.

Kogukonnas

on

olemas

2002.

aastal

asutatud

metsalasteaed.

(Vt

lhemalt:

http://waldkinder-poppau.de/waldkindergarten/info.php). Enamik kogukonna lapsi kib kogukonna enda lasteaias aga on olemas vimalus minna ka 9km kaugusel olevasse kohalikku lasteaeda, kus on vimalik olla ka prastlunal. 6ndast eluaastast vivad vanemad valida lapsele kahe algkooli vahel: 25 km kaugusel asub tasuline alternatiivne kool (Freie Schule Altmark, kus on omavahel pimitud Montessori, Dewey ja Freinet pedagoogikat). Riiklik algkool asub 9 km kaugusel. Enamik Sieben Lindeni lapsi kib siiski alternatiivses algkoolis. 10-aastaselt on lastel vimalik valida kahe riikliku keskkooli (9 km kaugusel) vahel. Tiendavalt koolissteemile, pakutakse kogukonnas erinevaid eratunde: muusikatunde, tantsutunde ja sporti, mida annavad petajad kogukonnast. 3 lasteaiapetajat ise elavad kogukonnas. Samuti elavad Sieben Lindenis kaks keskkoolipetajat, kes ttavad alternatiivses keskkoolis.

Haridustasemed kogukonnas: Eksisteerib eelkool (lasteaed). Sieben Lindeni lhedusse planeeritakse 2013 aastaks algkooli. Lasteaed ise kuulub praegu juriidiliselt alternatiivse kooli alla. Lhedalolevad koolid on kik eraktes olevad organisatsioonid. Riik katab hariduskulud osaliselt, ka alternatiivsetes koolides aga ka lapsevanemad maksavad. ppekava: kogukonnas lbiviidavates ringides pole ppekava ning lapsevanemad maksavad nende ringide eest ise. Lasteaial samuti pole mingit erilist ppekava, kuigi lhtutakse metsalasteaia

kontseptsioonist (idee sai alguse juba varem, kuid philiselt teatakse metsalasteaedade asutajana Ella Flataud, Taanist, kes alustas taoliste lasteaedade loomist 1950.ndatel). Eesmrk on anda lastele parim kogemus loodusrtmide tunnetamisest (metsalasteaias ttatakse enamiku ajast uekeskkonnas), thistada aastaringiphasid, pakkuda lastele vimalikult vhe kunstlikke mnguasju ning vimalikult palju suunata neid leidma ise mnguasju loodusest (loodusmaterjalid: kivid, puutkid, kied, puupulgad jne). Erilisi nudmisi pole, kuna Saksamaal pole kohustuslik kia koolieelses lasteasutuses. [Sieben Lindeni] Metsalasteaed asub kokla res metsas. Meil on peavarjuks, kohtumiseks ja asjade hoidmiseks vagunelamu, mnguvljakul on vikesed htid, kied puude vahel, vikesed med, improviseeritud vlikk, puutkoda, liivaauk, mis titub vee ja mudaga, kui sajab vihma ja on kuiv, kui on pikesepaisteline. Enamikel pevadel

kohtume me seal hommikuringiks ja lheme seejrel hte paljudest huvitavatest kohtadest natuke kaugemal metsa sees, kus me sme hommikust ja veedame lejnud osa hommikust. Lunaajal lheme tagasi ja vanemad tulevad lastele jrgi. Lasteaed on avatud 8-st 13-ni. (Christiane Oberdorf, Sieben Lindeni lasteaia petaja)

Metsalasteaias pib ligi 15 last elavas looduses, kus veedetakse pevast 5 tundi. Meeskonda kuulub 2 naist ja 1 mees. Alati ollakse vhemalt kahekesi. Tiendavalt kivad abiks Saksamaal vabatahtlikku aastat sooritavad noored vi muud vabatahtlikud, kes on selleks soovi avaldanud. Lapsed ronivad, ehitavad, mngivad puhkemajas. On olemas koopad, kust saab jlgida ja avastada loomade tegevust,

Hommikuski sakse hiselt koos metsalasteaia karavanis. See kaitseb lapsi ka vihma eest. Kui ilm on testi liiga halb, siis mngitakse karavani sees.

Otseseid nudeid eelkooliealistele lastele ei eksisteeri kll aga on olemas ppimise ja petamise phimtted, mis ka eelmises punktis vlja toodi.

Metsalasteaeda toovad oma lapsi ka kohaliku piirkonna vanemad. Hariduse omandamise meetodid: Meetodid: Milliseid meetodeid kasutate laste petamisel? Millised on hariduses kasutatavad meetodid? (uespe, aktiivpe, muud meetodid?) Kuidas on koloogilisuse, jtkusuutlikkuse ja vaimsuse phimtted limitud laste haridusse? Milles need vljenduvad? Kuidas annate lastele edasi loodusbralikku eluviisi? Kas on kasutatud limitud tegevusi looduse tundmappimiseks?

Philiselt kasutatakse uespet, vahetu kogemuse lbi ppimist. Kuna tegemist on liitrhmaga, siis vanemad lapsed aitavad nooremaid lapsi.

Sieben Lindeni metsalasteaias on olemas ks vike karavan hommikuringideks. lejnud aja veedavad lapsed ues, kus neil on vimalik ues vabas ruumis ringi liikuda, katsetada

erinevaid materjale, kia savist metsamajakeses, kiikuda, puude otsa ronida, teha katseid erinevate elementidega (vesi, maa jne).

Oleme looduse keskel iga pev. Siin on alati taimed, putukad, linnud, liblikad, puud, maa, vesi, tuul ja pike laste mber. Mnikord juhime me laste thelepanu kindlatele asjadele, nt ilm, teeme katseid vee, hle, huga, teeme mandalasid vi ehteid loodusmaterjalidest, nukuteatrit, knnime erilistesse kohtadesse, stame lkketule, et kpsetada seal oma leiba, teeme pannkooke vi putru vi valmistame oma enda knlaid mesilasvahast. (Christiane Oberdorf, Sieben Lindeni lasteaia petaja)

Lapsed saavad elada looduslhedast elu, kike saab katsuda, krval asub mets, tiik, heinamaa, kohtab metsloomi. Kogukonnas on ka hobused. Haridust toetab kogukonna ldine koloogiline ja puhas elustiil (hooned, toit, energeetika, vesi), mida on vimalik lastel jlgida ning kiges on vimalik osaleda, et vltida ldist vrandumist nendest valdkondadest. Samuti saavad lapsed osaleda tantsutundides, muusikatundides, ratsutada, teha ksitd ja maalida. Kiki neid vimalusi pakuvad regulaarselt kogukonna elanikud. Kuna lapsed kogunevad kokku ka omavahel, siis viiakse ka ringitegevust seal lbi. Vga palju on kogukonnas inimesi, kellel on midagi lastele petada. Loomulikult on olemas ka televiisorid, arvutid ja plastikust mnguasjad, kuid selgitustga proovitakse juda teadustada nendega seonduvaid probleeme. (Siben Linden 2012)

Kuna kogukonnas ttab palju erinevaid inimesi, tehakse vikesi matku teistesse kogukonna osadesse, nt mesindusega tegelevad inimese, pagari, korvikuduja ja ksitliste juurde. On kidud klas ka politseil, raamatukogus. Enamik asju tehakse ise. ppimist saadavad lood, mngud, tantsud, laulud ja teater.

Metsalasteaed annab lastele vimaliku vljendada oma loomulikku tungi end liigutada, vljendada oma energiat sellisel moel, et see ei kuhju agressiooniks, loodus stimuleerib meeli (aga samas ei valitse meelte lestimulatsioon). Looduses pole ka valmis mnguasju: see omakorda ergutab kujutlusvimet. Lapsed mngivad loodusest leitud esemetega. Samuti saab looduses jlgida aastartmide loomulikku vaheldumist otse. Vrskes hus liikumine tugevdab immuunsusssteemi. (Sieben Linden 2012) koloogia ppimises juhivad petajad laste thelepanu tihti sellele, mis meie mber

toimub (tuul, pike, loomad, taimed). Sme koloogilist, tervislikku toitu, toodame vga vhe prgi, kasutame looduslikke vi kauakasutatavaid materjale, et ehitada mngumajasid vi mnguasju, meil on komposttualett ning pe austava kommunikatsiooni suunas. Kuna lasteaias ja ka enamikes kodudes praktiseeritakse loodussbralikku elu, siis lapsed harjuvad sellega ra ning teavad, mida see thendab. Ainult mnikord me rgime sellest, philiselt me praktiseerime seda. Eelmisel ndalal korjasime me mahavisatud prgi tee peal, mrtsis istutasid lapsed lilli, kime vikestel jalgrattamatkadel ja kasutame maalimiseks, joonistamiseks ning kleepimiseks loodussbralikke vahendeid. (Christiane Oberdorf, Sieben Lindeni lasteaia petaja) Vanemate kaasatus haridusse Millisel moel osalevad kogukonnaliikmed ja vanemad laste hariduse omandamisel?

Kuna metsalasteaias veedavad lapsed vaid osa pevast, siis lejnud osa pevast tegelevad nendega nende vanemad. Lapsed elavad koklas ikka koos oma vanematega, kuid tnu kokla keskkonnale, on neil vimalik kokku puutuda vga erinevate tiskasvanutega, samuti elavad laste enda sbrad nendega tihti isegi samas majas, kuna Sieben Lindenis ollakse jagunetud piirkondadesse ja piirkondades asuvad majad, kus inimesed jagavad elamispinda (igal perel oma tuba vi toad) aga nt kk ja elamistuba on hine.

Lisa 4. NIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI LASTEAIAPETAJATEGA

Siinkohal on vlja toodud intervjuu Rosmal asuva Johannese waldorfkooli lasteaia osa petajate Laivi Raamat-Boecke ja Heli Kuduga ning tiendav intervjuu Heli Kuduga. Intervjuu on lbi viidud jaanuaris 2012.

Kuidas loodussbralik eluviis ja selle petamine lastele kajastub teie koolis? Samuti koost lastevanematega, loodussbralik ja loomulik eluviis? Linnainimesele on see loodussbralik, teile loomulik. Mille prast teie lasteaed on eriline teie enda arvates? Mis on see, mis teeb selle lasteaia eriliseks? Laivi Raamat-Boecke: Me elame ju siin ka tiesti loodusrtmide jrgi. Aastaphade, kuu ja ndalartmide jrgi. Ja osaliselt oleme me need rtmid ju ise ju omavahel otsustanud, et mida me thtsaks peame, kindlalt paika pannud ja osad on need, mis on lbi aastasadade inimesed thtsaks pidanud. Ja kuna lapsed lihtsalt elavad selles samas rtmis kaasa, siis see on neile nii loomulik, tervislik.

Heli Kudu: Ja nad ei puudu, sest nad on terved. Sgisel juba, kui nad lasteaeda tulevad, siis olgu seal kskik, missugune ilm, kime me ues ja nad tahavad hsti palju vabas hus olla ja paljud niisugused looduse phad thistame me ju ka vljas. Ja see just, et igal peval on meil oma kindel tegevus, see toetab vga palju last. Kui see maailm on ldse praegu niivrd kiire, et mitte midagi kindlat ei ole igal peval, erinevad asjad, mis aga vanemal phe tulevad, millega oma lapsi llatada. Meie just tahame seda, et niisugust asja oleks vhem, et lapsel ei oleks nii palju meele-erutusi, et tal oleks kindel teadmine, mis sellel peval tuleb. Et esmaspeviti on alati niisugune tegevus lasteaias, teisipeviti selline. Ja nad teavad ka seda, mis hakkab siis toimuma sellel peval, nt lbi toidu. Et igal esmaspeval on kindel toit ja see on niimoodi, et see ei ole meie vljameldud, vaid see on ikkagi kuu ja thtede ja planeetide liikumise jrgi, miks on just esmaspeval hea riisi sa ja teisipeval odraputru ja kolmapeviti hirssi jne. Et nad lbi selle pudrusmise saavad juba teada, mis pev on ja suurematel on see juba nii teada, nad teavad missuguses ajas nad sellel peval on. Ja samamoodi siis need tegevused selle juurde.

Heli:

Kui

minu

kest

ksida,

mis

teeb

eriliseks,

siis

meid

teeb

eriliseks

waldorfpedagoogika ja looduslhedus ongi see sama, ma kordan Laivi snu, testi see, et inimene on ju ka loodusest ja inimene ei ole lasteaias sellest ringist vlja kistud ja see aitab ja toetab arengut ja kasvatab ja me vlistame teadlikult asju, mis on lastele arengu vastu. Ja see oli just see, mis Laivi tles, et llatused ja info suurus ja tihedus ja tugevus, me teadlikult elame teatud rutiinis mitte igavas vaid huvitavas ja lesehitavas rutiinis ja siin looduslheduses on ka see, et meil on teadlik kk ja toit ja meil on teadlikud materjalid, mis puutuvad lapsega kokku, teadlikult valitud looduslikud. Juhtub, et on plastmassist pastapliiats aga kik lejnud on villast, looduslikust materjalist.

Heli: Aga tnu just antroposoofilisele arengupetusele on meil see teadlikkus vimalik olnud ja selle le on mul tohutult hea meel, et me teame, mida me teeme ja miks me midagi teeme ja sellest tuleb see erilisus ja jud ja sellest tuleb ilmselge tahtmine teha. Lbi kogemuse (20 aastat saab meil mlemal lasteaias juba oldud), Sa ned, et see toetab lapse tavalisemat, kige normaalsemat arengut, k.a. Tervis. Ja igasugust, ka intellektuaalset arengut, see on sgavalt tunnetatud, et see teliselt toetab arengut, ei ole nii, et looduslik eraldi ja krvuti ja siis Sa oled lihtsalt terve aga lihtsalt...vaid vastupidi:_ kui Sa suudad vltida arengut takistavaid tegureid, mida on tiskasvanu maailm tis, siis Sa ned, siis saab see arengupotentsiaal lastes avalduda, sest ega me neile midagi juurde ei pane, lihtsalt selle ebavajaliku eemaldame ra, see on vimalik. Ja raske on ikka ka. Aga see on tohutu pluss, et me saame aru, et see on vimalik. See toimib ja lbi kogemuse ja lbi kooli vilistlaste Sa ned: see testi toimib.

Laivi: Alguses me olime vaimustunud kik, see on ige. Kbid, kbid. Aga see ka, kuidas vanemad ja lapsed siia satuvad, see pole ldse niisama. Tpselt samamoodi ju nemad ka otsivad, et kuidas oleks ja mis see mte on ldse ja siis nad seavad oma sammud siia, tiesti intuitiivselt, ilma, et nad aru priselt saaksid ja mni asi vib tunduda neile ju ka vras aga selleprast me ju ka neile seletame, teeme selliseid koosolekuid ja koolisid. Kui Sa alustasid sellest kost ja sstlikust asjast, siis he ema kige soojem ja sgavam mte, et otsida kohta, kus lapsel oleks hea selleks impulsiks ja paljud on ilma teadvustamata leidnud, et see koht on hea ja siis ta tasapisi pib seda tundma ja teadvustab. Ja selles mttes on see ka loomulik, me ei suuda kunagi oma elu ette teada, me lheme ikkagi selle jrgi, mis meil sdames on ja niimoodi juavad lapsed ka siia ja prast tuleb teadmine. Nii, nagu ikka eluski on, et prast vaatad jrele: seal ma ppisin seda, seal ma

ppisin seda ja niimoodi hsti loomulikult tulevad lapsed, mitte mingisuguse kaine rehkenduse peale...kokvaliteediga haridus. Et elu siia sisse tuleb, on vga huvitav. Ja mingisugused pered ongi tulnud kuskilt mujal ja on kinud mujal maailmas ning ninud, et siin-seal tehakse mingit kovrki, siis nad otsivad, et kus see ldse Eestis vimalik on ja siis nad on leidnud selle koha siin. Neid peresid ei ole ldse vhe, kohalikke on just vhem. Ja see on hsti kummaline, et siia tulevad inimesed mujalt, suurtest linnadest ja leiavad endale siin kodu ja rahu ja meelerahu ja siis toimub siin koolimaja ja lasteaia juures selline omaette seltskonnategevus. Erkki Peetsalu nimetab seda hariduskogukonnaks, kes kivad koos, kes suhtlevad omavahel. Tuleb nt Raju reede. Tuleb toredaid ritusi siin ja tunnevad ksteisest rmu. See ongi, meie lapsevanemad on kinud igal pool maailmas ja ninud, et seal see kik toimib juba, et noh, et koolide juures toimibki elu. Ja kui Aaviksoo tleb niimoodi, et kui koole sulgeda, siis see klaelu veel ei sure aga see sureb, sest koolide juurde koonduvad noored pered ja ldse pered ja kui see on normaalne kool ja selline seltsielu, kus siis veel. Ma kuulsin, et isegi raamatukogusid tahetakse hakata maakondades sulgema. Kus siis inimesed kokku saavad? Siis nad lhevad ju linna ra. Kuskil tahavad ju inimesed kokku saada. Mina olen nt koju inimesi kutsunud ja teinud seal ksit ringe aga see jb kitsaks ja mnikord inimesed tahavad ju ka tantsida. Ja vib-olla tahavad istuda kuskil lkkeres, et selleprast on ju koolid ja raamatukogud. Issand, neid ei tohi ju sulgeda.

Jrgnevalt jtkub intervjuu vaid petaja Heli Kuduga: Milline on Rosma koolis kogukonna roll ja mida kogukond thendab kooli jaoks? Kogukonna moodustavad meie lapsevanemad ja lapsed kokku, lapsi ja lapsevanemaid ei saa eraldi vtta. Ja juba seesama liigutus ongi midagi, mis on oluline, et lapsi ja vanemaid ei vta eraldi. Ja lapsevanemad ei saa teha hinges sellist liigutust, et ma annan ra oma lapsed hte heasse arendavasse kooli ja ma vin melda, et see mind ldse ei puuduta. Tegelikult ei ole see vimalik. See sama otsus liituda selle kooliga vi kogukonnaga muudab nii lapsi, laste elu kui saatust.

Kas need phimtted on siis ka kuidagi teadlikult snastatud, tleme nt juhatuse tasandil? On see teadlik eesmrk lasteaial ja koolil arendada vi see on tiesti juhuslikult tekkinud? Snastatud on kindlasti tiesti teadlikult koost lapsevanematega ja see on selles

pedagoogikas sees, et vanemad ei j koolist eraldi. Ja selles osas on siin teadlikkus tugev ja tasapisi jrjest ise mrkame, et saame neid koost punkte veel ja veel jrjest rohkem tekitada ja selles suhtes tuleb teadlikkusega kas kik need punktid, et kas nt julupidu peab olema ka nt meie hislooming, et kas see on kuskile kirja pandud, et ma arvan, et seda ei ole. Et on kirja pandud ldine koostoimimine ja vib-olla ei ole selle kirjapanemise hetkel veel teadvustatud kiki neid vimalusi, mida elu avab. Neid vimalusi on palju. ks koostoimimine on olnud arusaam tervislikust toidust ja niikaua on seda ksimust loksutatud, see on linud hiskonnas aktuaalseks, on tekkinud Anneli Sootsi tervisekool ja see liikumine ja koolitused seal ja see tihenemine on nii kaugele viinud, et alates sellest sgisest on tielikult igete ja tervisliku toitumise alustel toitumine ja annab tunda. Kik on terved, no titsa terved, tesna.

Aga mis alused need siis on? Kas nad on mingist traditsioonist prinevad, meditsiinist vi? Need on leldiselt. Ma arvan, et need on leldiselt iged alused, loomulikult nende taga ongi meditsiinilised uurimused ja arstid ja need on hed inimesed, eesotsas Anneli Sootsiga Tartust, kes on teinud, kki nd saab juba 10 aastat, seda tervise kooli, seal on uuringud taga, teadjad inimesed on taga ja nad innukalt levitavad ja nad saavad selleprast levitada, et inimesed ksivad. Ja ma leian, et see on vga alt tulnud, selline kogukonnaliikumise impulss, mis on tulnud he grupi inimeste sgavast ratundmisest ja julgusest seda viljeleda ja niimoodi viljeleda, et see lbib kik riigistruktuurid, kik nudmised, litsentsid ja kik asjad, et ta ei lhe vastuollu riigikorraga, et ta ei ole prandaalune liikumine, seesama, mida me soovime ka haridusega, et me oleksime aktsepteeritud, kui teistsugune vimalus. Ja see ongi kogukond. See ongi see idee, mis me rgime, et on inimesed, kes on teadlikult otsustanud nii. Nad ei vastandu mbrusele, vaid esitavad oma ideed ja sobituvad aga mitte selliseid kompromisse tehes riigiga, mis nad peaksid valet tunnistama iseenda jaoks. Aga silitavad enda aga saavad ikkagi riigiga koostd tehtud, see on ju teline areng, hiskonna areng.

Kui rkida sellest koostst, siis lapsevanematega koost tundub lbiv. Kas on mingeid asju veel eriliselt vrtustatud lisaks sellele? Ma arvan, et see vaade inimesele, kogu see arengupetus, et lapses on kik olemas, laps ei ole puhas paber ja meie peame looma tingimused, ja oluline on ra taibata, et me ei tohiks

last valede asjadega koormata, et kui Sa paned ta sellesse igesse keskkonda, mis ei riku tervist ja mis ei suru peale, mis laseb sellel vabal individuaalsusel tema enda impulsist areneda, meie vide on, et ta areneb sellest vabast enda impulsist, mitte ei ole see, et meie arendame lapsi, petades last seda, seda, seda tegema, sest meie maalime ja teised lasteaiad ka maalivad. Kpsetame, ikka lasteaedades kpsetatakse, voolitakse,

joonistatakse, tehakse ksitd. Vib-olla ks see 15 minutit ei erinegi lasteaedade vahel aga see, kuidas on vaade inimesele ja kuidas on ka td siiski korraldatud, et me ei maali kunagi etteantud teemal, vaid see asi jb kooli-ikka ja voolimine ja ksit. Et kui Sa teed midagi, siis Sa saad ikka selle, mida Sa teed. Aga see vaade on erinev. Ja see teeb kik teiseks. Nii, kui Sa selle prde teed, siis selles valguses on ka kik teised asjad teistmoodi. Ja kige olulisem on see, kuidas tiskasvanud inimene neb vikest last, kuidas tema tajub seda olevust. Ja kui ta tajub seda indiviidina, et see indiviid, tal lubatakse kasvada, see ka toimub. Aga kui ma vaatan teda, et ta pole veel seda, seda ja seda omandanud, siis see laps jb ka selliseks nagu meie vaatame. See ei ole sugugi ilma mjuta, kuidas Sa vaatad lapse peale ja see on hsti erinev ja seda on hsti raske seletada. Aga see seab tiskasvanule hsti krged nudmised, ta nuab tiskasvanult...teisiti Sa selles kogukonnas ei psi, kui Sul ei ole samasugune vaade, ta ei kannata seda lihtsalt vlja, see on nii selgelt eristuv. Kui Sa neid samu mtteid ei jaga, siis Sa selles seltskonnas lihtsalt olla ei saa.

Laivi rkis enne sellest julupeost, et kik vanemad toovad midagi hisele lauale ja enne rkisid sellest vanemate koolist: kas on veel mingeid koost vorme, kuidas lapsevanemad toetavad seda laste ja kooli arengut, vib-olla isegi sellis, el moel, mille peale tavaliselt ei tulekski? On nt kooli arengus terve koolimaja ehitus selline fenomen. Nd me ikkagi ei ehita aga me teeme remonte, me teeme puid. ksasi on see, et tore on teha koos, siis tekib see kogukonnatunne ja eriti hea on veel niimoodi koos teha, kui kik tulevad vabatahtlikult. Sellel aastal tegime mnguvljakud. Ja on vaja kord aastas teha projekti, mis priselt toetab lasteaeda, kus iga lapsevanem mingi histga saab selle tunde ktte, et see on minu lasteaed ka. See on ju suureprane, et meil nii palju raha ei ole, et me saaks kik tellimustna teha. See tekitab meile vajaduse sellise hiskondliku t jrele. Ja tegelikult on see hiskondliku t vrtus palju suurem, see kannabki seda judu. Ja siis ongi selliseid erinevaid ehitusprojekte, nagu majanduslikke. Siis on meestele selline

hislesanne, et katlamaja ja selle efektiivus. See on see meie, sest me ise maksame ju koolitusmaksu, see puudutab rahakotti ja see ei ole viklaselt eldud, see on niimoodi nagu oma kodu majapidamine puudutab meil ka rahakotti, see ei ole kige thtsam. Et Sul on vaja luua see keskkond, see oma kodu ja siis Sa vaatad, kuidas selle rahaga mber kia.

Paljud inimesed linnas viivad oma lapse lasteaeda ja seal siis tegeletakse lapsega. Paljude jaoks tekib ilmselt ksimus, miks seda kogukonda vaja on. Minu jaoks on see isiklikult selge. Aga mis see Sinu ngemus on, et milleks kogukonda on vaja, ka lastele? Miks see on oluline? Tuleb see illusioon, et keegi teine saab Sinu lapse eest hoolitseda ja sellest sltub Sinu edukus vi mitte-edukus, see tuleb lihtsalt purustada. Et oleks mul mni vline tingimus teistmoodi, siis ma oleks nnelik. Pead sgavalt aru saama, et teed, otsused ise, vastutad ise ja kui Sa lapse lasteaeda viid, siis Sa oled ise ka seal lasteaias. Ja see on suur rm, kui Sa nii suudad ttada, et lapsevanemad ka mahuvad selle katuse alla ja siis ta saab aru sellest, mis kannab. Ja seal on vimalus ppida justnimelt seda kooselamist vi kogukonnas elamist. Et Sa teed ise oma elu seal, selle vimaluse see kool ja lasteaed annab. See on see vimalus, mis riigikoolis ja lasteaias on just ra vetud, et teist tiskasvanud inimest tajutakse kui Sinu kritiseerijana vi hinnanguvtjana ja see on parem, kui neid ei ole. Ega petajad ja lasteaednikud vga ei taha neid vanemaid sinna lasteaeda ja kui ma ttan ise kasvatajana ega see ei olegi lihtne lesanne. Mitte, et see ei ole lesanne, aga see ei ole lihtne olukord, kui Sul on lisaks lastele veel 3 tiskasvanut lasteaias ja siis Sa reguleerid seda vastavalt oma vimetele, palju Sa seda talud vi mitte aga Sa tead, et see on avatud liigutus, see vimalus on seal olemas. Et kui nad fsiliselt pole kohal on nad ikkagi kohal ja seda tajuvad lapsevanemad kll.

Mis kohal on teie lasteaias selline keskkonnasbralik mtteviis ja loodussbralik mtteviis. Kas see on teadlik samm vi kas te tegutsete vi mtlete selles suunas ka ise teadlikult? Me teeme seda juba nii automaatselt. Ahjupuud lhevad ahju, kaupa tuleb, toitumine on tervislik, kogu selle keskkonnasbralikkuse alla kib ka tervis, kogu pedagoogikat vetakse kui tervist toetavana. Ongi termin, et waldorfpedagoogika on tervendav pedagoogika. See lheb lihtsalt lastele le, seda niimoodi ei viljeleta, et eile olime ebatervislikud, tna nd teeme tervislikku toitu ja selleprast, kui see ksimus tuleb, siis

on ainus mte see, et me ei viljele ju seda niimoodi aga tegelikult me kanname seda iseendas. Kui oleks veel vimalik, siis viks olla see unistuste talulasteaed koos aia ja loomadega. Ja kski kasvataja ei tle, et viskan prahi maha ja murran oksad ja hppame lillede peale. Ja seda ei tehta ja kui ehitusmaterjalidest rkida, siis kohe jetakse lakid krvale ja vetakse litamine aga me ei peta seda lastele, vaid me kanname seda ise.

Ma ei ne kll htegi plastikust mnguasja, see juba waldorfiga ei lhe kokku... Ja ei lhe sellega kokku, et see ei aita laste arengut edasi, laste arengus aitavad teatud kindlad asjad edasi ja juba see on nii tervislik vaade, see ongi juba keskkonnakasvatus. Aga me ei too seda niimoodi eraldi vlja selles waldorfssteemis. Ja iseenesest on see seal olemas, seda viljeletakse, tervet suhtumist mbrusesse ja inimesesse. Alguses inimesesse ja siis mbrusesse, need phimtted on sees olemas, seda ei viljeleta niimoodi, tervise peva jne

Selles ollakse pidevalt...? Jah, selles ollaksegi pidevalt.

Aga kas on midagi, mida Sa soovitaksid tavalasteaedadele, mida nemad saaksid teha kesolevate vahenditega? Mida nemad viksid proovida melda. Kindlasti kogu seda asja korraga muuta ei saa ju... Nad viksid oma pevakavad le vaadata. Kik kasvatajad kurdavad, lapsed kurdavad ja lapsevanemad kurdavad, et kik on lepaisutatud ja tkeldatud ja laste vime arendada svenemist ja mngimist tiesti vanemas rhmas vlistatakse, kooli-tiskasvanu mentaliteet vi see mte, et see laps areneb siis, kui teda petatakse, vimalikult palju infokilde saama. Ma leian, et see on lihtsalt vale ja sellest viks loobuda. Oleks kigil rahulikum.

Kas on midagi, mis Sa kindlasti sooviksid jagada sellise kogukondlikkuse ja loodussbralikkuse teemal, mida mina ldse ei osanud ksida lihtsalt? Vi ka lihtsalt vaimsuse teemal? Damanhuris jlgisin ka seda, milline oli nende suhe vaimsusse ja mismoodi lapsed olid sellega seotud. Ja seal veti alati lapsi sellistele rituaalidele kaasa. Mis on hingestatuse ja vaimsuse roll teie lasteaias? Ma arvan, et see vaimsuse rolli kannab justnimelt see pedagoogika seelbi, et ta annab

pildi inimesest ja see on puhas vaimsus, kuidas see areng lheb ja siis kuidas seda tiskasvanud viljelevad ja ka suhe Kristusesse ja kristusimpulssi. Kas see snapaar ldse rgib meile midagi, et kas see on meil lbi igahe jaoks meldud, et ta igat inimest puudutab vi see on lihtsalt ks eemaltolev religioosne termin, mis elusse ei puutu. See on ka vaimse elu mrk aga selliseid asju...Vaimsuse le mtlemine ja selle teadvustamine on lbi tiskasvanute mtlemise ja tunnetamise vimalik, sest lapsi selliste asjadega n pea kaudu ei koormata, vaid laste vaimsus saab areneda ainult selle lbi, kui tiskasvanud ise vaimsetel teemadel arutlevad. Antroposoofia ja waldorfpedagoogika lhtub sellest, et on olemas krgem vaim inimeses ja inimese mina ja hing on kaks erinevat asja ja siis on lihtsalt vga tore, kui kooli pedagoogid omavahel teevad sgavamat vaimset td, mida ka tehakse. Alati tundub, et viks olla rohkem. See on lihtsalt vga meeldiv, sest sundida ei saa, kui lapsevanemad ka selle le jrjest rohkem huvi tunnevad. Ja see element on lihtsalt olemas aga seda ei saa sunniviisiliselt teha, saab teha nii nagu selle

keskkonnateadlikkusega: kui seda viljelda, siis see toimib. Ja on maailma selge, et kui selle vaimsusega waldorfpedagoogika ja antroposoofiaga ei tegele, siis need koolid ja lasteaiad ei kesta, kui seda sisemist td ei tee, ainult vlistele meetoditele, roosadele kardinatele, puuautodele toetuda, siis kaua ei kesta.

Kas Sa pead silmas seda, et petajad ise peaksid endaga td tegema vi kogu see koolikogukond tiskasvanute, petajate koosts peaks pidevalt sellele thelepanu juhtima ja sellel teemal rkima? petajate kolleegium, mis on igal ndalal, peaks tegelema he osana ka kunstilise tegevusega, mis on enesetunnetuse teema ja teine asi on mingisugusele teosele vikese ligu lugemisega. Endatunnetus ja siis antroposoofiliste tdede, selle kirjanduse ja pildi uurimine. See pole ainult enesetunnetustee, vaid ka materjalide uurimine, mida Steiner on elnud ja kuidas. See pole kultusega seotud, lihtsalt tema on vlja ttanud. Ja need, kes on sellesse svenenud, kuidas nemad seda asja nevad. T nende mtetega. Elu toob kike ja alati pead tegelema iseenda elusaatusega ja kui Sa sellega ei tegele, siis Sa vibolla ei tegele ka nende teostega, siis Sa vib-olla ei julge. Ja kui Sa leiad mingid kihvtid teosed vi mingi teema, mis Sind vaimustab, siis paratamatult voolab see Su isiklikku ellu sisse, sest kohe kas juhtub midagi vi Sa saad mingitest asjadest aru, kki mistad asju. Selle aastaringiga tegelemisel on mul endal tiesti isiklik kogemus. Ma tahan sgavalt juda tagasi miikaeliajani, ma olen selle isiklikult sgavalt lbi teinud ja kige rohkem

vidan sellest ju ikkagi mina ise. Sest ma saan aru: kuidas ma siin seisan pimeduses, kuidas lumi tuleb ja mis need thed ja kik need rgivad. See annab nii palju judu, et see on tiesti uskumatu. Julud ieti lbi elada, saada maigu ktte. Aa, see on niimoodi, nd ma olen judu tis, nd ma olen rganud. Nd tuleb kolmekuninga teema, et mis on selle idee.

ks asi on loodussbralikkus ja teine asi on looduse rtmide tunnetamine. See on kll ks asi, mis on waldorfi puhul. Seesama, mis Sa mainid, see aastaring. Ma ei ole kogenud sgavamat looduse tunnetuse nagu waldorfpedagoogikas See vaimustab mind just, et loodus jetakse oma piiridesse, kui Sa tunnetad seda. Seal on see vabaduse puudus ja paratamatus ja seetttu on see tohutult ideaalne. Me tleme, et inimene on osake loodusest, et ks osake meist on loodusest aga et inimene on testi looduse sber ja ta jtabki inimese sinna loomariiki. Aga ei ole: inimesel on ks kvaliteet veel edasi ja kki seda mrgata ja see on inimese mina ja vabadus ja et ta on loodud Looja no jrgi ja see on teline vaimsus. Mitte seda niimoodi eraldi vaadata, vaid veel koos loodusega, et kus need allikad tulevad, et Sa ei eralda ennast, vaid et Sul on nagu see koost. Rkisime ju ka kogukonnast ja see ju ka phineb koostl. Muidu ei ole ju kogukonda. Vi, et on pedagoogika: lapsed ja vanemad ja petajad. Nad kolmekesi on seal. Ei saa midagi ra eraldada ja kui Sa sellele koostle pihta saad, siis Sa saad lihtsalt judu! Sedasi tuleb...Sa ei kaota jus. See teeb elu huvitavamaks. Juad rohkem....mitte, et peaks nii hullusti ttama, aga Sa juad igas hetkes olla, ka siis, kui juhtub midagi vi kui Sa tahad puhata, siis Sa saad puhata, nii, et saad puhata. Siis Sa juad ttada, nii, et Sa juad ttada. Ja siis kik need suhted, siis Sa juad neid nagu elada. Mitte ei ole kik aeg vsinud. Ma usun, et igal hel meist on mingisugune hallim periood. Ksimus on lihtsalt selles, mitu aastat vi terve elu Sa tahad seda seedida.

Kuidas Sina sellest vlja tuled? Ma olen melnud, et selle tugevus on olnud lihtsalt see, pilt inimese arengust. Olen rahul ja nnelik, et see antroposoofia on mu ellu tulnud ja see on olnud mulle niivrd vastuvetav ja kige raskemates olukordades olen ma justnimelt sellele toetunud. Ja kui Sa ra langed vi juhtub midagi, siis ei olegi kik, vaid arengus on ka see lubatud, mtledki, et see ongi maailmalpp. Siis ongi, kui Sa nagu ei... Triinuga arutasime, et millele Sa selle elu siis les ehitad, kui see kik on nt kokku varisenud. Vi kogukonna puhul, kui hulk

inimesi on ehitanud midagi les ja see hbub, siis kas see on lpp, vi mida see nitab? See on see sama suhe, et mina ja tunnetega. Kas ma olen need tunded. Vi on nii, et okei: kui tundsin, siis tundsin aga ma ikkagi tean, et aa aga mul on olemas keskmes see Mina on siiski olemas. Praegu on mul tunnetega lihtsalt kehva aga see ei ole kik. Vaid isegi on kogukondi, kes on laiali kantud ja tkkideks kantud ja jumal teab, mis on juhtunud. See ei ole ju ldse mingi lpp. See on lihtsalt ks olukord.

Vib-olla tasub melda, mille prast lks nii... Vib-olla see ei olnud minu osa, vib-olla see pidigi laiali minema. kskord 20 aasta prast, kui sellele tagasi vaatan, jumal teab, see oli vga hea, et see nii kauem ei kestnud, et see lahkus. Ka kui Sul see ldine teadmine on olemas, eks Sa siis ei kao ra oma nnetustes vi ebannetustes, et meil on oma koht elus.

Elukaar on siis see, mis Sa rkisid, see 7-aastaste perioodidega? See on siis see, millele toetuda ja millele Sina toetud? Jah. See on niimoodi seletatud vga hsti. Seal on seda teooriat. ks asi on see, kas Sa saad aru sellest inimesest....vaatad, et hing ja mina ei ole ks ja sama. Et on olemas inimese Mina ja inimese mina valitseb Sinu...Sul on vimalus inimese mina saab teadlikult oma hingeelu, oma mtlemise elu ja oma tegude le vastutust vtta ja valitseda seda. Siis arvatakse, et see Mina osa on nagu vlja jnud, et meil on jnud nagu looma tasand. See on tiesti elutee. See pole petajaks ppimine vi petajaks olemine. See tundub, et on nagu pidev vaimne areng. See ongi nagu selline phitsetu tee. Sa oled sellel teekonnal, oled keskmes ja arvestad, et kik, mis vljast tuleb on Sinu tpld, sh Sinu enda sisemised kogemused selle kohta. Ma olen lihtsalt selles olukorras, et kasvataja t sobib mulle, see on 1 osa minu elust, siis ma teenin seda kohta nii kuidas ma vhegi oskan. Lihtsalt on rm, kui lapsed ja lapsevanemad tulevad ja me saame koostd teha. See ei pruugi igavesti kesta, sest vib-olla elu toob midagi muud ette. Ei ole nii, et kui me oleme petajad, siis me ttame selle koha peal igavesti. See ei ole ka see, et ma pin nd petajaks, siis ma ttan selles ametis natuke aega. Aga ometi on selles vaba liikumine.

Lisa 5. EMPIIRILINE UURIMUS I VALIMI TUTVUSTUS Damanhur on Phja-Itaalias asuv Euroopa suurim kogukond, kus elab statsionaarselt ligi 600 inimest (sh last). Kogukond sai alguse 1975. aastal vaimse petaja Oberto Airaudi eestvedamisel. Damanhuri kogukonna phimte on hiselt luua kigile kogukonna liikmetele vimalus oma tieliku potentsiaali teostumiseks, elada solidaarsuses, teineteise ning keskkonna austuses. (Damanhur 2011).

Kik inimesed kogukonnas elavad umbes 20 inimese kaupa viksemates tuumikkogukondades e. nucleotes. Igal nucleol on oma lbiv teema, nt taastuvenergia,

pllumajandus, haridus, kunstid. Taolisel kooselamisel on nii koloogiline kui praktiline vrtus: kulub vhem energiat, kodumasinaid on vimalik jagada, heskoos sa teha. Kogukonnas on kik vtnud hise vastutuse toetada laste arengut. Seelbi saavad lapsed lbi tiskasvanute ppida palju enam, kui seda suudaks neile pakkuda tavaline perekond.

Damanhuris soositakse seda, et lastel tekiksid lhedased suhted mitmete tiskasvanutega (petajad vi nucleo teised liimed), sest usutakse, et nii pib laps kige rohkem. Damanhuri vanemad avavad ka oma perekonna laiemalt, kui oleme harjunud: kigile inimestele, kelle kohalolekust nad arvavad, et nende laps viks vita. (Djamour, A. & G, 2006, 80; Ananas & Pesco 2009, 48-49).

Leidub

vga

erinevate

elualade

inimesi:

nii

petajaid,

kindlustustusagente,

kohvikupidajaid, juuksureid, ehitajaid, pllupidajaid kui ka nt praana-energiaga tervendajaid, massaaiterapeute, pikeseenergia spetsialiste, koehitajaid ja kunstnikke. Kokku on Damanhuris mitmeid sadu ettevtteid vi eraettevtjaid, kes teevad omavahel koostd.

Damanhuril on eraldi kool ja lasteaed, mis toetub kogukondliku hariduse phimtetele. Hariduse juhtivaks mtteks on kogemus. Koolis ppimisel on vga oluline roll tegevustel vljaspool klassiruumi, samuti reisimisel (kasutatakse spetsiaalset metoodikat ppimine lbi reisimise). Kuna Damanhur on vga praktiline kogukond, siis kasutatakse reaalse elu situatsioone ppimise alguspunktina, integreerides ka traditsioonilisemaid valdkondi, nt matemaatika, kirjandus jne. Vga olulisel kohal on vastutus ja aktiivne jagamine. Oluliseks peetakse seda, et noored inimesed tunneksid vastutust planeedi eest ning tunneksid end

maailmakodanikena. (Ananas, Pesco 2009, 48, 49).

Mneti nhakse tervet maailma klassiruumina, mida avastada. Lbi reisimise, pivad lapsed lbi kogemuse ning reisimine iseenesest on kogemuste vli. Nii saavad lapsed ppida tundma kohalikku loodust, maakonda ning ka vlisriike. Ligi 25% ajast pivad Damanhuri lasteaia ja kooli lapsed klassiruumidest vljaspool, tehes ise uurimisprojekte looduses vi kogudes raha isegi kolmanda maailma riikide lastele. Lapsi vetakse aktiivsete kogukonna liikmetena, kes suudavad vtta ise vastust ning luuakse neile selleks parimad tingimused. Damanhur lhtub erinevatest pedagoogilistest suundumustest, kuid eeskuju on vetud nii waldorfpedagoogikast, Reggio Emiliast, kui ka Montessori pedagoogikast. (Damanhur 2011).

Haridus lhtub holistilisest maailmavaatest ja elukestvast ppest. Kuna kik on Damanhuri elanike jaoks siin maa peal omavahel seotud, petatakse koolis lastele keskkonnasstlikku eluviisi, rahu loomist ja ka harmooniat kigi olenditega. (Merrifield 1998, 148).

Sieben Lindeni kogukond asutati 1997. aastal. Kogukonna eesmrk on luua tuleviku elu mudel, kus t, meelelahutus, majandus, koloogia, linna- ja maakultuur leiavad tasakaalu. Sieben Lindenis soovime luua mudeli elu tulevikust, kus t, meelelahutus, majandus, koloogia, linna ja maakultuur leiavad tasakaalu. Me otsime lahendusi meie ajastu pletavatele ksimustele; otsime inimkeskseid lahendusi lbi loovuse ja ppimise. Selle mudeli eesmrk on nidata, kuidas inimesed saavad elada vastutustundlikumalt loodusega; et inimkogukonnad ei peaks loodust ra kasutama vi hvitama aga suudavad teha positiivse panuse keskkonna kvaliteedi ja mitmekesisuse hvanguks. (Sieben Linden 2012).

Sieben Lindenil on hetkel 82 ha maad: 44 ha metsa, 31 ha pllumaad ja ehitistega kaetud pinda 7 ha, seal elab 80 tiskasvanut ning 35 last. Sieben Lindeni kogukond on jagatud kuueks naabruskonnaks. Igas naabruskonnas elavad jagatud korterites vi majades erinevate huvidega inimesed: noored, pereinimesed, toortoitlusega tegelevad inimesed jne. Iga naabruskond juhib oma elukorraldust ise, kik inimesed on majanduslikult sltumatud: ttavad kogukonna heaks vi hangivad oma sissetuleku seminaride korraldamise, isiklike teenuste pakkumise vi tga vljaspool kogukonda.

Kogukonda on kogunenud vga erineva professionaalse taustaga inimesi (koehitajaid, tantsijaid, pllupidajaid, pagareid, korvipunujaid, mesinikke, hobuste spetsialiste jne). Inimeste esmane eesmrk lbi oma isikliku tegevuse anda panus kogukonna hvanguks. Selle kogukonna omapra on vga suur koloogiline sltumatus ning madal koloogiline jalajlg vrreldes Saksamaa keskmisega: majade energia tuleb peamiselt pikeseenergiast (mida jb le ka lhedalolevate klade jaoks), 70% toidust kasvatatakse ise. Majapidamiste koloogiline jalajlg moodustab tnu majade soojustusele,

pikeseenergiaga varustatusele ja loodussstlkele materjalidele vaid 10% Saksa keskmisest. (Ecovillage News 2009).

Sieben Lindenis ei ole eraldi kooli, aga on olemas lasteaed metsalasteaia phimttel, kus ka talvel on vimalik lastel viibida enamiku ajast ues. Hommikuringide jaoks on olemas vike karavan ning metsas karavani mber on 5 tegevuskeskust, kus lapsed saavad ise ppida loodust tundma, koos ehitatakse ja tehakse palju praktilisi lesandeid (nt ise mngumaja ehitamine). Metsalasteaias viibivad lapsed enamiku lasteaias viibitud ajast ues ning loodud on vaid elementaarne varjualune hommikuringideks. Tegevus toimub tegevuskeskustes ues ja metsas, kus lastel on igus ise tegevusi algatada. Koos tehakse palju praktilist, nt ehitatakse koos endale savi-phu-mngumaja. Lapsed on Sieben Lindenis igapevaelu osa ning osalevad kigil kogukondlikel ritustel.

Tamera kogukond on asutatud 1995. aastal saksa filosoof, kunstnik ja pshhoanaltik Dieter Duhm'i, teoloog, teadjanaine ja rahvusvaheline rahuttaja Sabine Lichtenfels'i ning muusik ja fsik Charly Rainer Ehrenpreisi poolt. Algselt Saksamaal asuvana on kogukond leidnud oma eluju Euroopa kige vhem asustatumas piirkonnas, Alentejo regioonis Luna-Portugalis. Kohapeal elab orienteeruvalt umbes 200 tiskasvanut ning last. Tameras asub rahvusvaheline rahu uurimise instituut (Institute for Global Peacework), pikesekla (Solar Village) ja koolituskeskus. Tameral on mitmeid rahukla projekte konfliktipiirkondades le terve maailma (Palestiina ja Kolumbia), kuna kogukonna eesmrk on luua mudel inimeste ja looduse vgivallatust kooseksisteerimisest. Philiselt viiakse seda ellu, praktiseerides kogukonnaelu kohapeal; lbi kogukonna igapevaste praktikate (nt foorum, kui sotsiaalne ja grupi enesetervendamise tehnika vgivallatuse loomiseks); tutvustades oma kogukonna nidet lbi koolituste inimestele le maakera ja

viljeledes permakultuuri phimtteid (terviklik keskkonnaksitluse ssteem taimede ja loomadega kooseksisteerimisest).

Ka Tamera lasteaed on samadele phimtetele les ehitatud. Tamera kogukonna lasteaed ja kool phinevad eesmrgil luua sdadeta tulevikku. Lastele on loodud eraldi kogukond The Childrens Place, kus elavad osad lapsevanemad ja petajad ning soovi korral vivad lapsed sinna seks jda. Samas piirkonnas on olemas ka mitmeklgsete vimalustega ueala, koolimaja ning Montessori pperuum. Koolis toimub ka traditsiooniline ppetegevus.

Sarnaselt on kokku tulnud ka eesti kogukond Lilleoru, kuna jagati hist vaimset petust. Lilleoru on ppekeskus ja kokogukond Harjumaal, Aruvalla klas, Lilleoru talus. Keskust hakati looma 1993. aastal. MT Lilleoru on asutatud 2001. aastal ning hetkel kuulub sinna 65 liiget. Samas on kogukonnaga seotud inimesi sadades. Kohapeal elab ligikaudu 15 inimest, ndalavahetusteks tuleb kogukonda rohkem inimesi, et osa vtta kursustest ja loengutest ja praktikumidest. Enamik inimesi vtab kaasa ka oma lapsed ja pered.

(Ave Oit, Lilleoru kogukonna juhatuse liige) Lilleoru kogukonna vrtusi vljendab hsti tlemine Muuda ennast ja maailm sinu mber muutub. Kogukonna elu aluseks on eesmrk iseennast sgavamalt tundma ppida ja muuta, et elada teadlikumat ja nnelikumat elu universaalsete inimlike vrtuste jrgi nagu niteks heatahtlikkus, abivalmidus ja koost. Lilleoru asutaja ja koolitusjuhi Ingvar Villido poolt on vlja ttatud 4-osaline enesemuutmise kunsti kursuste sari. Lisaks tegeletakse mitmete iidsete traditsioonide sisemise arengu ja teadliku eluviisi petustega, mille keskmes on krija jooga.

Soovi luua lastehoid tulevikus, tingis vajadus, et kohapeale loodavasse koklasse on kolimas suur hulk inimesi. Hetkel on lastele ehitatud spetsiaalne laste maja, kus lastel on vimalik mngida. Laste majas ehk Roomajas teevad lapsed oma snnipevi. Lapsevanemad teevad teadlikku koostd laste kasvatamisel, erinevad generatsioonid toetavad teineteist.

Johannese

Kool

ja

Lasteaed

Rosmal

on

1989.

aastal

lastevanemate

loodud

waldorfpedagoogikal tuginev ldhariduskool ja lasteaed. Lasteaed asub Eesti hariduse suurkuju Johannes Kisi snnipaigas Plva klje all Rosmal. Kooli juhib Rosma Haridusselts, kuhu kuuluvad Rosma kooli ja lasteaia lapsed koos vanemate ning petajad kui lapsevanemad. (Rosma 2012).

Hlmates endas antroposoofilist inimksitlust ja waldorfpedagoogikat, loodi kool selleks, et pakkuda lastele paremat kasvukeskkonda. Vga oluliseks peetakse petajate ja lapsevanemate hist ngemust haridusest ja omavahelist usaldust. Paljud lapsevanemad on ka Rosma piirkonda teadlikult kolinud, et lapsed saaksid seal lasteaias vi koolis kia. Waldorfpedagoogikas toetatakse lbi rtmi, korduse ning lbi eeskuju ppimist, looduslike ja loomulike materjalide olemasolu pikeskkonnas, kord ndalas korraldatakse matk ning lapsevanemad osalevad aktiivselt histe rituste korraldamisel. Lasteaias pakutakse sgiks kohalikku mahetoitu. Enamik maju on ehitatud loodussbralikke ehitusmaterjale kasutades ja lasteaed toimib vanas talumajas.

Pallipnn on munitsipaallasteaed Tallinnas, Mustamel, mis toimib Hea Alguse phimtete jrgi. Tegemist on tervist edendava ning lastevanematega koostd soodustava lasteaiaga. Vaadeldud Karlssonite rhmas on eriliseks fookuseks lastevanematega koost ja ppekigud ning matkad, milles on samuti suur osa lapsevanematel. Lasteaed osaleb ka kiusamisvastases projektis ning on ks esimesi lasteaedu Eestis, mis alustas arenguvestlustega juba enne, kui seda hakati nudma kigilt lasteaedadelt. Rhmas tehakse palju ppekike, kasutatakse palju taaskasutusmaterjale ning lapsevanemad kivad tihti osalemas rhma ts. Suur thtsus on lbi kogemuste ppimisel.

Pallipnni lasteaed oli mnevrra selles valimis erandlik, kuna lasteaed ei olnud tekkinud vanemate algatuste ega hise idee phjal. Samas on Pallipnn kokogukondadele ja ka Rosma lasteaiale sarnane, kuna vanemate ja lasteasutuse koost on vga tihe ning hariduses vrtustatakse vga loodussbralikkust.

Lisa 6. TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA

Armas petaja, Prdun teie poole palvega, hinnata allpool olevale ksitlusele vastates minu bakalaureusetd, mille raames on valminud metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamiseks. Ootan teie tagasisidet hiljemal 28. aprilliks. Lugupidamisega ja suure tnuga ette Kadri Allikme Tallinna likool Alushariduse pedagoogika III 1. Pedagoogi isikuandmed 1.1. Tkoht: lasteaia tp, ametijrk

1.2.Omandatud haridus

1.3.Pedagoogiline staa praegusel ametikohal

1.4.Vanus 2. Kuidas hindate kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamise metoodilist materjali jrgnevates valdkondades:

2.1.Palun kirjeldage metoodilise materjali vastavust riiklikule ppekavale ning eriti valdkonnale mina ja keskkond. Riikliku ppekavaga saab tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

2.2.Kas ja kuidas metoodilist materjali on vimalik kasutada teie tegevuste raames lasteaias?

3. Metoodilise materjali sobivus vanusegrupile

3.1.Millised tegevused sobiksid eriti hsti 6-7-aastastele lastele?

3.2.Millised tegevused pigem ei sobi hsti 6-7-aastastele lastele?

4. Uudsus: kuivrd uudseks hindate metoodilise materjali lhenemist Eesti alushariduse kontekstis

5. Mida peate kavandatud ppekikude ja ppetegevuste tugevateks klgedeks

6. Mida peale kavandatud ppetegevuste vi ppekikude nrkadeks klgedeks? 7. Mida te ise teistmoodi teeksite-tiendaksite ra vtaksite? 8. Kuidas hindate valdkondade limitust?

9. Kas metoodiline materjal on arusaadavalt ja jlgitavalt koostatud? Kuidas hindate metoodilise materjali struktuuri arusaadavust? 10. Kas tegevuste kasutusvimalused on metoodilise materjalis selgelt esitatud? 11. Kuidas hindate kokkuvtvalt metoodilise materjali tulemuslikkust 6-7-aastastele lastele kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamisel? 12. Kas oleksite ise nus metoodilist materjali kasutama oma ts? 13. Tiendavad kommentaarid

Tnan vastamast!

Lugupidamisega Kadri Allikme Tallinna likool Alushariduse pedagoogika III

Lisa 7. TIDETUD TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA

Armas petaja, Prdun teie poole palvega, hinnata allpool olevale ksitlusele vastates minu bakalaureusetd, mille raames on valminud metoodiline materjal 6-7-aastastele lastele kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamiseks. Ootan teie tagasisidet hiljemal 28. aprilliks. Lugupidamisega ja suure tnuga ette Kadri Allikme Tallinna likool Alushariduse pedagoogika III 1. Pedagoogi isikuandmed 1.1.Tkoht: lasteaia tp, ametijrk Pnsi Kooli lasteaed, munitsipaal-lasteaed, kus on kaks liitrhma. Vanempetaja. Lasteaed on vlja kasvanud Reggio Emilia pedagoogikat viljelevast ssteemist , mille sdameks oli Viimsi Piilupesa lasteaed. Pnsi Kooli lasteaed ttab projektppe phiselt, svappesuunaks on keskkonna kasvatus. 1.2.Omandatud haridus Magistrikraad alushariduse pedagoog nustaja erialal 1.3.Pedagoogiline staa praegusel ametikohal petaja 20 aastat ppealajuhatajana 3 aastat pool kohta hetkel, petajana samuti pool kohta. 1.4.Vanus 41 aastane 2. Kuidas hindate kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamise metoodilist materjali jrgnevates valdkondades:

2.1.Palun kirjeldage metoodilise materjali vastavust riiklikule ppekavale ning eriti valdkonnale mina ja keskkond. Riikliku ppekavaga saab tutvuda siin: https://www.riigiteataja.ee/akt/12970917

Metoodiline materjal on vastavuses riikliku ppekavaga.

ldeesmrk on seotud metoodilise materjaliga otseselt seotud tumedas kirjas: 3 (2) ldeesmrgist lhtuvalt toetab ppe- ja kasvatustegevus lapse kehalist, vaimset, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut, mille tulemusel kujuneb lapsel terviklik ja positiivne minapilt, mbritseva keskkonna mistmine, eetiline kitumine ning algatusvime, esmased tharjumused, kehaline aktiivsus ja arusaam tervise hoidmise thtsusest ning arenevad mngu-, pi, sotsiaalsed ja enesekohased oskused. ka see, mis ei ole tumedas kirjas on tegelikult kogu tegevuse kaudu seotud. 4 ppe-ja kasvatustegevuse lbiviimise phimtted:

Otseselt seotud : 2) lapse tervise hoidmine lbi tervisliku , puhta toidu 3) lapse loovuse toetamine erinevad tegevused ( loitsude vljamtlemine, kunsti tegevused jms.) 5) humaansete ja demokraatlike suhete vrtustamine suhted kogukonnas 7) lapsele turvatunde ja eduelamuse pakkumine turvalise hiskonna mudeli loomine, kiviring, loitsud, regilaulud, kikidest tegevustes vimalik saada eduelamust 8) ldpetusliku tviisi rakendamine - erinevad t harjumused, enda jrgi koristamine, looduse koristamine, kaevamine, mulla jms. tassimine, kastmine, rhma ja paaristd jne. 10) eesti kultuuritraditsioonide vrtustamine ning teiste kultuuride eripraga arvestamine eesti kultuuritraditsioonid 8regileulud, kuidas vanasti elati, elu eesti kogukondades), teised kultuuri traditsioonid niteks elu itaalia kogukonnas jms. Ka teised punktid on kaudselt seotud. 5 piksitlus

Otseselt seotud punkt 4): arendada lapses suutlikkust 1)kavandada oma tegevust, teha valikuid kokla kavandamine, taaskasutustegevused jms. 2) seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega - pidevalt hommikuringides tuletati meelde eelmise peva kogemusi 3) kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes kuna enamus materjalist moodustas terviku, siis toimus pidevalt eelnevalt omandatud teadmiste kasutamine nii aruteludes, tegevustes kui ka olukordades. 4) arutleda teadmiste ja oskuste le lbiv 5) hinnata oma tegevuste tulemuslikkust otsesed tulemuse nitajad valminud kokla,

seemnest kasvanud taimed, prgist valmistatud esemed jms. 6) tunda rmu oma ja teiste nnestumistest sama mis eelmine Ka teised punktid kaudselt seotud 13 tunnetus- ja pioskused kik punktid otseselt seotud 14 sotsiaalsed oskused

Otseselt seotud: 2) tahab ja julgeb suhelda kogu materjal eeldas ka lapse poolset suhtlemist kaaslaste ja petajatega 3) hoolib teistest inimestest, osutab jne. rhmat, paarist, elu kogukonnas phineb hoolimisel 4) osaleb rhma reeglite kujundamisel kogukonnas kujundavad inimesed reeglid hiselt 5) oskab teistega arvestada ja teha koostd enamus tegevusi materjalis sellega seotud , samuti ks kogukonna toimimise aluseid 8) teeb vahet hea ja halva kitumise vahel otsesel looduse hoidmine, vi saastamine, taaskasutus vi raiskamine jne. 9) mistab, et inimesed vivad olla erinevad kogukonnas elavate inimeste kui teistmoodi elavate inimeste, kui laps vib-olla harjunud on, aktsepteerimine, mistmine. 10) jrgib kokkulepitud reegleid ja ldtunnustatud kitumisnorme kogu tegevus eeldab seda 11) selgitab oma seisukohti selleks erinevate tegevuste juures palju vimalusi 15 Enesekohased oskused Otseselt seotud: 5) tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma kitumise eest kuigi palju rhmatd, on ometi palju vimalusi ka ise tegutseda ning vastutada, et see sobituks sellesse, mida koos plaaniti 6) teab, mis vib olla tervisele kasulik vi kahjulik tervislik toitumine jms. 7) kujunevad esmased tharjumused - rhmat, paarist, elu kogukonnas phineb hoolimisel 8) kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lppedes koristab enda jrelt seda saab pidevalt teha Kige nrgemalt tundub, et seotud mnguoskustega, samas tenoliselt vimalus hiljem koklaga mngida, kui ta juba tehtud on, samuti isetehtud mnguasjade jm. mngimine.

17 Valdkond mina ja keskkond

(1) metoodiline materjal on otseselt seotud kigi mina ja keskkond eesmrkidega : Niteks lbi kokla ehitamise saabki laps hest toimivast hiskonna tbist tervikliku pildi; saab ettekujutuse rollist, mida tema nii ehitamise ajal kui ka hiljem mngus viks selles hiskonnas olla; vrtustab vastavaid kultuuritraditsioone; vrtustab tervist lbi tervisliku toidu kasvatamise ja valmistamise; vrtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mteviisi lbi taaskasutuse ja ranna koristuse, prgisorteerimise jne.; mrkab nhtusi ja muutusi looduses koklas elatakse loodusega tasakaalus, nii aastaaegade kui ilmastiku vaheldumise mttes ning jlgitakse kuuseise jms. samuti mrkamine, kuidas taimed jrjest pikemaks vrsuvad jne. (2) sisu Otsesed teemad: sotsiaalne keskkond, kombed, lapsed mujal maailmas, ldinimlikud ldtunnustatud kitumisreeglid, tervise vrtustamine, tervislik toitumine; kodukoha loodus, muutused looduses, elukeskkond, inimese mju loodusele; ehitised, jtmed. (3) ppe ja kasvatustegevuse kavandamisel ka korraldamisel lbi meteoodilise materjali 1) valitakse temaatika lapse igapevaelust ja teda mbritsevast keskkonnast, mis hlmab sotsiaalset keskkonda ja looduskeskkonda, sealhulgas tervisekasvatust (tervisliku, sstva elukeskkonna modelleerimine) 2) suunatakse last mbritsevat maailma mrkama, uurima ja kogema; 3) limitakse erinevaid tegevusi vrdlemist, modelleerimist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kunstilist ja muusikalist tegevust 4) suunatakse last mbritsevas looduses, hiskonnas jm. mrgatu kohta ksimusi esitama (probleemi pstitama), ksimustele vastuseid leidma, jreldusi tegema. 5) suunatakse last heaperemehelikult materjale ja vahendeid sstlikult kasutama, hoolivalt, vrtuse,

(4) ppe- ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps - lbi antud metoodilise materjali: 5) mistab, et inimesed on erinevad ja neil on erinevad vajadused; 6) oskab eristada igapevaelus tervisele kahjulikku ja kasulikku (eelkige toitumine, aga ka enda ja looduskeskkonna tervise seotust) 8) kirjeldab kuidas mbritsev keskkond ja inimeste kitumine vib mjutada tervist

10) suhtub mbritsevasse keskkonda hoolivalt ning kitub seda sstvalt 15) mistab ja mrkab enda ja teiste tegevuse mju ja tagajrgi keskkonnale Ka teisi punkte on kaudsemalt seotud niteks 11), 12), 14) 18 Seotus valdkonnaga Keel ja kne Eesmrgiga tuleb toime igapevases suhtlemises Sisuga suhtlemine, jutustamine, kuulamine ppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel - lhtutakse phimttest, et knearendus on lapse kne ja suhtlemise sihiprane arendamine, kus last petatakse keelevahendeid kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel (4) ppe ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps lbi antud metoodilise materjali: 1) tuleb toime eakaaslaste ja tiskasvanutega suhtlemisel, 2) saab aru kuuldu sisust ja suudab sellele sobivalt reageerida 3) suudab oma mtteid suulises knes edasi anda 4) jutustab pildi, kuuldud teksti vi oma kogemuse alusel, vahendab ka tundeid 20 seotus valdkond Matemaatikaga (1) eesmrgiga rhmitab esemeid he- kahe tunnuse alusel; mtestab loendamistegevust, seoseid arvudereas, tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid ring, spiraal); neb matemaatilisi seoseid igapeva toimingutes (2) Sisuga hulgad, loendamine, arvud, geomeetrilised kujundid (3) ppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel 1) Suunatakse last nhtuste ja esemete maailma korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemete vahelisi seoseid, sarnasusi ja erinevusi, oskab rhmitada ja loendada. 5) Toetatakse ldistuseni judmist ja mistete kujundamist jne. (4) ppe ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps lbi antud metoodilise materjali: 1) mrab esemete hulga hiseid tunnuseid, jaotab esemeid kahe erineva tunnuse jrgi 12) eristab enam kasutatavaid raha mthikuid 13) leiab erinevate kujundite hulgast ringi (1) (2) (3)

21 seotus valdkond Kunstiga (1) Eesmrgiga tunneb rmu loovast enesevljendusest, vaatleb, kirjeldab ja kujundab tarbeesemeid kasutab pitud voolimis-, joonistamis- ning maalimisvahendeid ja -vtteid (2) Sisuga kujundamine objektile esteetilise lisavrtuse andmine; tehnilised oskused: voolimine, maalimine, meisterdamine (3) ppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel -

1) Antakse lapsele vimalus saada elamusi, tunda rmujne., vimalus vljendada oma maailmangemist 2) Suunatakse last vaatlema jne. 4)arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi jne. 6) viiakse kunstitegevusi lbi ka ues, kasutatakse teiste valdkondade ja ppetegevuse osana jne. 7) suunatakse last tehtut analsima jne. (4) ppe ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps lbi antud metoodilise materjali: 3) Kasutan kunstitde loomisel erinevaid vahendeid 5)keskendub alustatud tegevusele ja loob oma kunstit 6) loob esemeid erinevaid tehnikaid ja materjale kasutades ning rgib nende otstarbest 22 seotus valdkond Muusikaga

(1) Eesmrgiga tunneb rmu laulmisest ja musitseerimisest; suudab ennast loovalt vljendada laulmise ja pillimngu kaudu (2) Sisuga laulmine, muusika kuulamine, pillimng (kas mulle tundus, vi ikka olid rtmipillid kaasatud?) (3) ppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel 4) Kasutatakse muusikat limiva tegevusena (4) ppe ja kasvatustegevuse tulemusel 6-7 aastane laps lbi antud metoodilise materjali: 2) Laulab eakohaseid rahva- ja lastelaule

Tegelikult on seoseid muidugi veel, aga lheb vist liiga pikaks - ja philine on eldud!

2.2.Kas ja kuidas metoodilist materjali on vimalik kasutada teie tegevuste raames lasteaias? Kuna Pnsi Kooli lasteaed kasutab projektpet ning lasteaia svappesuunaks on keskkonnakasvatus, siis on see materjal tpselt meile .

3. Metoodilise materjali sobivus vanusegrupile 3.1.Millised tegevused sobiksid eriti hsti 6-7-aastastele lastele? Ma ei oska vlja tuua millised tegevused eriti sobiksid, minu arvates sobivad nad kik vga hsti, vib- olla on mne tegevuse juures lihtsalt vaja teha kohandusi. 3.2.Millised tegevused pigem ei sobi hsti 6-7-aastastele lastele? Vib juhtuda, et mned misted: liigiline mitmekesisus, monokultuur, permakultuur, kunstvetis, ei pruugi kikidele lastele arusaadavaks saada, aga tegevus ise korvab selle, alateadvus talletab info ning hiljem, uuesti kuuldes vib teadmine meenuda. Ilmselt aitabki siin nitlikustamine. Kuna ma ei ole ise kunagi niimoodi peenraid teinud, siis lugedes tundus mulle nii keeruline , et mtlesin, kas lapsed saavad sellega ikka hakkama - ilmselt vajaksin ise enne koolitust (tegelikult olengi sellest vga huvitatud!). Siin oleks hea kui oleks kasvi mni spiraalikujuline peenar vi fotod etapiliselt kuidas peenart tehakse vi mingi videomaterjali viide vms. Vetiste teema vib jda raskeks, siin viks kuidagi mnguliselt lahendada, kardan, et lihtsalt vestlus vib minna osade laste jaoks igavaks. Minu jaoks on kuiva vestlust natuke liiga palju see on natuke rohkem koolilik, ma ise vastavalt sellele etteantud teemale mtleksin vlja mngud ning tegevused, mis teevad lastele asjad nii elda puust ja punaseks. Muidugi ei saa vestlust tiesti ra jtta, sest need teemad ongi arutluseks, aga vahepeal annaksin ka hommikuringi etapis lastele tegutsemisvimalust, et tagada teemas psimist puhtalt minu isiklik kogemusele phinev arvamus, aga petajad ning meetodid mida nad kasutavad on erinevad.

4. Uudsus: kuivrd uudseks hindate metoodilise materjali lhenemist Eesti alushariduse kontekstis Ma usun, et Eestis on petajaid, kes on sarnaseid asju teinud. Kik teemad ei ole vga uudsed niteks prgi sorteerimine, taime kasvatamine seemnest, maitsetaimede kasvatamine, puu istutamine, toidu valmistamine, taaskasutus, kuidas vanasti elati jms. Samas on uudsemad teemad koklaehitamine, permakultuuri peenra tegemine, toiduringi mng, iglane kaubandus, loomade varjupaiga aitamine, kiviring, vluvee tegemine, kogukondliku elu tutvustamine jms. Just kogukondliku elu tutvustamise ja planeedi, kui meie ema austamise ja sstmise kohapealt hindan seda metoodilist materjali uudseks ja vga vajalikuks. Kuivrd viimastel aastatel on vga kujukalt nha, et meie senised hiskonna korraldused ei toimi enam, siis on just lastele ige aeg nidata, et elada on vimalik hoopis teisel viisil lihtsamalt, maad ja ksteist sstes ja armastades. 5. Mida peate kavandatud ppekikude ja ppetegevuste tugevateks klgedeks Vrtuskasvatust Suurelt mtlemine niteks lasteaia uele phumaja vi pstkoja ehitamine on minu arvates vga vahva mte, viljapuude seemnest kasvatamine jms.

Interneti lehekljed, pildi ja videomaterjalid petaja jaoks on lihtne vtta ja kasutada. ldse on suureks tugevuseks kogukondliku elu tutvustamine ning selle vimalik sobitamine lasteaia ellu, keskkonna hoidliku, austava suhtumise kujundamine, vanemaate kaasamine.

6. Mida peale kavandatud ppetegevuste vi ppekikude nrkadeks klgedeks? Vib tekkida majanduslik pool puupakud, viljapuud Kui on mistev juhtkond, kes neb kasu, siis leiab vahendid. Kindlasti saab loota lapsevanemate abile. Prgikorjamisel, peab petaja suutma jlgida, mis prgi lapsed leiavad , sest rannas vib olla laste jaoks ohtlikku prgi sstlaid, katkisi pudeleid jms. Kuidas vetakse liinibussiga sites kaasa ka lunask, see tundub natuke ebareaalne. Samas kui iga laps vtab vileiva ja oma joogi, siis vimalik, aga seda ei saa arvestada lunasgi asemel. Muidugi, vib rannast, vi metsast (seda tegevust vib ju ka metsas lbi viia), lunasgiks lasteaeda tagasi juda, siis viks kaasa vtta ainult una vi porgandit ning joogivett. On omavalitsusi, kus rhma oma raha on keelatud, kuivrd lasteaia petajad ei tohiks arveldada sularahaga, ka vanemate annetused tuleb viia raamatupidajale (niteks Viimsi viimastel aastatel) seega seadusega on rhmaraha seadusega vastuolus. Samas seda muidugi vaikival kokkuleppel siiski tehakse.

7. Mida te ise teistmoodi teeksite-tiendaksite ra vtaksite? Ilmselt ise teeksin hommikuringid mngulisemaks vi muinasjutuliseks ( nendel teemal leiaks erinevate rahvaste muistendeid vms, mis looks natuke salapra ja huvi. Hetkel tunduvad just hommikuringide vestlused natuke kuivad, aga see on muidugi algmaterjal, millest rkida, edasine ongi petaja loovuse ksimus. Limiksin rohkem juurde matemaatikat, 6-7-stele kindlasti lugemis/ kirjutamistegevusi, kuivrd see huvitab neid. Ma ise ilmselt kasutaksin igat plaani tiendusega ndalaplaanina. Niteks komaja ehitamisega seoses uuriksime ja vrdleksime, kujutaksime erinevaid majasid ldse (erinevad materjalid, kujud, kortermajad, talumaja, moodne individuaal elamu, komaja jms.) ning laseks lapsel ka endal otsustada, mis temale kige rohkem meeldiks laps saaks vimaluse arutleda, phjendada. Alustaksin materjali korjamisest koos lastega, sama ppekiguna ka erinevate majade vaatlemisest jne. Ndala lpus meisterdaksime komajad lastel on ka maja ehitamiseks sellisel juhul rohkem infot. Sama taimede klvamisega teemat jtkuks vhemalt ndalaks kindlasti. Jne. 8. Kuidas hindate valdkondade limitust? Minu arvates, on tegevused eesmrkides vlja toodud valdkondades kenasti limitud. Kui tegemist on ndala eesmrkidega, siis viks kll olla igast valdkonnast ks eesmrk, sest

vastasel juhul vib ppekava titmisega ( mis on sna mahukas) jnni jda. Pakun siin htteist, mis jooksvalt phe kargas ka vlja, aga kindlasti on olemas paremaid ideid . Lpupoole ei too enam vlja valdkondi, mis on integreeritud (kuivrd aega napib), kui tuleb mni mte, siis pakun vlja valdkonnas, mida pole eesmrkides integreeritud.

Tegevus: 1.1 vestlus, filmi vaatamine, ehitamistegevus keel ja kne; keskkond ja mina, vrtused meisterdamine, ehitamine kunst; loovus; erinevate materjalide kasutamine ldoskused koost; kokkulepete slmimine, kompromisside leidmine; lesande sisu mistmine laulud muusika

Kindlasti saaks limida ka matemaatikat , niteks: mtmine (vahemaad, jgede pikkus, me mbermt vms.), vrdlemine ( krgused, laiused, pikkused), geomeetrilised kujundid (ringikujuline jms.) Liikumist, niteks: melda vlja mng, kus moodustada lastest elektrivrk kepigistusega anda edasi elektrit kuni n. . llitini, kus siis viimane laps llitab tle mne elektrilise eseme lambi, fni, maki vms.; laulude saatel, loovliikumine vms.

Tegevus 1.2 Loitsud , vestlus - keel ja kne (uued misted), sidus kne, verbaalne loovus, keskkond ja mina, vrtused Regilaulud muusika Taime seemnest kasvatamine ldoskus, keskkond ja mina

Limida saaks jlle matemaatikat, niteks mtmine ( vrsete mtmine), aga ka matemaatilise jutu tegemine ( hommikul oli nina vlja pistnud kolm vrset, htul veel kolm, mitu vrset on juba mullast vlja ilmunud? vms. jrgarvud (esimene, teine, kolmas jne. vrse) Saab kasutada ka liikumist sobivad rahvamngud, Lhme rukist likama, aga sel teemal on veel erinevaid rahvamnge (ma kohe peast ei oska elda kahjuks). Saaks kaasata ka lugema / kirjutama ppimist kirjutades juurde taimede nimetustega sildid, Kunsti, aga ka kinnistava tegevusena joonistada taim koos juurte, lehe, vilja / iega ning kirjutada juurde taime osad. Maalida oma ettekujutuses juba suureks kasvanud taim vms. 1.3

Hommikuringi vestlus keel ja kne (eesmrkides kll ei olnud), keskkond ja mina Maja voolimine erinevad materjalid, savi kunst, loovus. (voolimisel puudus konkreetne eesmrk, selleprast ei olnud aru saada, mis vtteid kasutatakse ja kuidas maja voolitakse . samas jtab see petajale jlle ruumi oma loovust kasutada)

Kaasaksin jlle matemaatika - niteks: ruumilised geomeetrilised kujundid (kuup, koonus, pramiid, kera, silinder) erineva kujuga majade vaatlemine. Ka maja ehitamisel viks mingit regilaulu moodi asja kasutada niteks igaks mtleb he maja ehitamisega seotud lause, mida laulab omal viisil ees, teised jrgi, lapsed viksid rtmipillidega / kehapillidega ka rtmi leida - oleks kaasatud nii muusika, loovus kui keel ja kne. 1.4 Hommikuring / lugemispala, vestlus keel ja kne, keskkond ja mina, muusika kaasatud Peenarde tegemine ldoskused (kaevamine, istutamine, koost), keskkond ja mine, matemaatika, loovus, ja n.. meisterdamine, liikumine Tnupalve , lindude joogialus - vrtused

Kui juba vrskes hus ollakse, siis vib olla mni liikumismng, mis taimekasvatamisega seotud (kasvi kigile tuttav mng Kapsas, mis lastele vga meeldib), aga olenevalt petaja loovusest vib ka ise mne mngu kohandada - niteks tuntud mngu Vrvipood asemel Taimepood vi pris ise mngu teha, mis oleks seotud maa ja selle austamisega. 1.5 Matemaatikast tundsin jlle natuke puudust ma ise ilmselt kasutaksin elulillel phinevat elupuud geomeetrilised kujundid , ring. (Ja siia kuidagi vga sobib minu arvates loomislaul lihtsalt mte, ei seostu matemaatikaga ) 2.1 Keel ja knet viks ka eesmrgistatult integreerida - niteks laps oskab lugeda kokku lihtsamaid snu ; laps oskab igesti kirjutada lihtsamaid snu ( tellijad panevad oma soovid kirja jne.) Kunst toiduaineid viks ka ise valmistada niteks soolatainast, savist jne. 2.2 Keel ja kne - esemeid viks sorteerida ka vastavalt hlikule, mis on sna alguses vi lpus vms. Laps oskab sorteerida esemeid vastavalt abstraktsele ldnimetusele (rivad, jalanud, plastikpakendid klaastaara jms.)

2.3 Keel ja kne sama mis 2.2, sama fantaasia mng hlmab samuti keelt ja knet niteks laps oskab igesti kasutada saava knde vorme (niteks plastikpudeli saab teha laevaks jne.) 2.4 Keel ja kne viks olla eesmrgistatud niteks: laps oskab esineda rollis ning kasutada ilmekust, erinevaid intonatsioone vms. Kunst laps tutvub mne Aafrika kunstitga, vi oskab illustreerida muinasjuttu vms. 3.1 Matemaatika loendamine 10- ni, ndalapevade nimetused lbi rahvaluule 4.1 Matemaatika laps osaleb kiviringi / spiraali tegemisel (geomeetrilised kujundid), laps oskab mbritsevast keskkonnast leida geomeetrilisi kujundeid ja joonistada neid liivale vms. Keel ja kne laps oskab arutleda etteantud teemal vms. 4.2 Matemaatika lapsed viksid niteks sorteerida merekarpe, erinevate tunnuste alusel, vi viks olla mni arvutamismng merekarpidega (arva mitu vtsin? vms.). Keel ja kne niteks : laps oskab vlja pakkuda meeldivaid seisundeid tekitavaid snu (armastus, rm, hea tuju jms.) 5. Tegemist on kunstitegevustega, kus on olemas kunsti ja keskkond ja mina eesmrk. Ndala eesmrkides on ilmselt olemas keele ja matemaatika eesmrk, mida annab igasse kunstitegevusse integreerida.

9. Kas metoodiline materjal on arusaadavalt ja jlgitavalt koostatud? Kuidas hindate metoodilise materjali struktuuri arusaadavust? Mul tekkis ksimus, kas ks plaan - niteks 1.1 on meldud ndala vi peva tegevusena? Mulle alguses tundus ndalaplaanina , aga hiljem peva plaanina. See muidugi annab petajale vimaluse oma loovust kasutada. Peenra valmistamine, nagu juba enne vlja tin ei saanud pris selgeks

Muidu oli minu jaoks kll arusaadav.

10. Kas tegevuste kasutusvimalused on metoodilise materjalis selgelt esitatud? Minu jaoks olid tegevused ja kasutusvimalused jm. vlja pakutud arusaadavalt. Vga hea, et vlja on toodud erinevad lingid! 11. Kuidas hindate kokkuvtvalt metoodilise materjali tulemuslikkust 6-7-aastastele lastele kogukondlikkuse ja jtkusuutlikkuse petamisel? On mned teemad, mis on minu arvates toored niteks kuidas vanasti elati seda teemat olen lihtsalt nii ise ksitlenud kui ninud erinevaid vimalusi selle ksitlemiseks vga phjalikult ning loovalt. Samas on teemad, mis on hsti lbi meldud ja huvitavad ning mida vtaksin le peaaegu ks-heselt: niteks kokla ehitamine jms- teemad, mida ka uudsena vlja tin. Thtis ongi eelkige alusmetoodika, mille peale iga petaja saab vastavalt oma kogemustele, loovusele, kekirjale ja tekspidamistele les ehitada enda oma.

12. Kas oleksite ise nus metoodilist materjali kasutama oma ts? Kindlasti, mul juba praegu ked sgelevad nii mndagi proovima. Kuivrd kasutame ise projektpet ning meie svappesuunaks on keskkonna kasvatus ning kogukonnaga koost ja tervisedendus on meie vrtused, siis on see materjal nagu tpselt meile meldud . 13. Tiendavad kommentaarid Aith, Kadri rmiselt huvitav ja sdantsoojendav oli Sinu td lugeda! Olen vga samal lainel. Suur rm, et sellise maailmavaatega petajaid lasteaedadesse juurde tuleb!

Tnan vastamast!

Lugupidamisega Kadri Allikme Tallinna likool Alushariduse pedagoogika III