27. Trigonomeetriliste avaldiste integreerimine. Me vaatleme integraali (sinx,cosx)dx 1.

Universaalne asendus tan x/2=t

28. Mratud integraal ja selle omadused. Keskvrtusteoreem (testusega). Olgu y=f(x) pidev ligul [a,b] Jaotame ligu n osaks punktidega x0=a, x1, x2,..,xn=b J={x0,x1,..,xn} ligu [a,b] jaotus Igal ligukesel xi=xi-xi-1 i=1,2,..,n vtame punkti i =[xi-1,xi] Moodustame integraalsumma

x/2=arctan t ; x=2arctan t ; dx=2/1+t2dt 2. Integraalid Kasutame asendust tanx=t ; dx=1/1+t2*dt

Definitsioon Funktsiooni y=f(x) mratud integraaliks ligul [a,b] nimetatakse piirvrtust

piirvrtus eksisteerib. Mratud integraali omadused 3. Integraalid 1. Lineaarsus

tingimusel, et

2.

30. Teoreem mratud integraali olemasolust (testusega). Teoreem 1 Kui funktsioon y=f(x) on pidev ligul [a,b], siis eksisteerib mratud integraal max xi0 Testus: Kehtivad vrratused mi f(i)Mi i [xi-1,xi]

3. 2. Keskvrtusteoreem Kui funktsioon f(x) on pidev ligul [a,b], siis leiduv vhemalt ks selline punkt , mille korral kehtib valem

m=inf f(x) x [a,b] ; M=sup f(x) x [a,b]

piirvrtused

Kuna eksisteerivad Vtame piirvrtuse, kui n ja siis ,

max xi0 ; max xi0 Siis vastavalt kahe politseiniku teoreemile eksisteerib ka piirvrtus max xi0 ; max xi0 Vastavalt integraali definitsioonile, see piirvrtus ongi mratud integraal

Jrelikult leidub m M, et

1. Funktsioon. Mramispiirkond, vrtuste hulk. Prdfunktsioon. 2. Funktsiooni piirvrtus. Teoreemid piirvrtuste kohta (testusega). 3. Lpmatult vhenevad suurused ja nende jrk. 4. Piirvrtus limx=0 sinx/x=1 (testusega). Arv e ja piirvrtus lim(1+1/x)=e 5. Funktsiooni pidevus. hepoolsed piirvrtused, katkevuspunktid. Teoreemid ligul pideva funktsiooni kohta. 6. Funktsiooni tuletis ja selle geomeetriline thendus. Puutuja ja normaali vrrand. 7. Teoreem diferentseeruva funktsiooni pidevusest (testusega). 8. Liitfunktsiooni ja prdfunktsiooni tuletis (testusega). 9. Parameetrilise funktsiooni ja ilmutamata funktsiooni tuletis (testusega). 10. Funktsiooni diferentsiaal ja selle geomeetriline thendus. Funktsiooni ligikaudne arvutamine diferentsiaali abil. 11. Teoreem diferentsiaali olemasolust (testusega). 12. Ilmutamata funktsiooni ja parameetrilise funktsiooni krgemat jrku tuletised. Krgemat jrku diferentsiaalid. 13. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Rollei teoreem (testusega). 14. Lagrangei ja Cauchy teoreem (testusega). 15. LHospitali reegel (testusega kui ,xa). 16. Taylori valem. Teoreem jkliikmest (testusega). Teoreem valemi hesusest (testusega). 17. Taylori valemi jkliige Lagrangei ja Cauchy kujul. 19 Ekstreemumid. Ekstreemumi tarvilik tingimus (testusega). Kriitilised punktid. 20. Ekstreemumi piisavad tingimused (testusega). 21. Funktsiooni kumerus ja ngusus, knupunktid. Teoreem kumerus- ja ngusus-piirkonnast (testusega). 22. Asmptoodid. Kaldasmptoodi valemid. Funktsiooni tielik uurimine. 23. Algfunktsioon. Mramata integraal ja selle omadused. 24. Integraalarvutuse phiteoreem (testusega). 25. Ositi integreerimine ja muutuja vahetus (testusega). 26. Ratsionaalfunktsioonide integreerimine. 27. Trigonomeetriliste avaldiste integreerimine.

32. Newton-Leibnizi valem (testusega). Newton-Leibnizi valem

Vaatleme muutuva lemise rajaga integraali

33. Ositi integreerimine ja muutuja vahetus mratud integraali korral. Mratud integraali korral kehtivad valemid

Jreldus: on funktsioon, mis vastavalt integraalarvutuse phiteoreemile (x)=F(x+C

Kui x=a, siis Seega F(a)+C=0 ; C=-F(a)

Vttes x=b, saame

17. Vaatleme Taylori valemit

Kirjutame jkliikme kujule kus pn+1. Olgu a+h=b, ax h=b-a=b-x Me same + g(b)=f(b)

19. Definitsioon 1 Ekstreemumiteks nimetatakse funktsiooni maksimume ja miinimume. Punktis x1 on funktsiooni y=f(x) miinimum, kui leidub niisugune punkti x1 mbrus U (x1) et f(x)>f(x1), kui x U (x1), x x1 Punktis x2 on funktsiooni y=f(x) maksimum, kui leidub niisugune punkti x2 mbrus U (x2), et f(x)<f(x2), kui x U (x2), xx2 Miinimume ja maksimume nimetatakse tpsemalt lokaalseteks ekstreemumiteks. Definitsioon 2 Funktsiooni y=f(x) suurimat vi vhimat vrtust mingil ligul [a,b] nimetatakse selle funktsiooni globaalseks ekstreemumiks. Teoreem 1 (ekstreemumi tarvilik tingimus) Funktsioonil y=f(x) saavad olla ekstreemumid vaid nendes punktides, kus f'(x)=0 vi ei eksisteeri ldse. Testus: Oletame, et punktis x1 tuletis eksisteerib ja f' (x1)0 Olgu f'(x1)>0, siis f'(x)>0 ka punkti x1 mbruses. Seega y=f(x) on selles mbruses. Jrelikult x<x1 =>f(x)<f(x1) ; x>x1 =>f(x)>f(x1) See thendab, et x1 ei saa olla ekstreemum. Analoogselt, kui y' (x2) <0=>y=f(x)kahanev ja x2 ei ole ekstreemum. Seega tepoolest,

1) g(a)=g(b) 2) g(x) on pidev ligul [a,b] 3) g' (x) on diferentseeruv vahemikus ( a,b)

Vastavalt Rollei teoreemile leidub niisugune c (a,b), et g' (c)=0

20. Teoreem 1 (ekstreemumi piisavad tingimused) Olgu x1 funktsiooni y=f(x) kriitiline punkt. Kui lbides seda punkti x kasvamise suunas tuletise y'(x) mrk: 1) -+ => x1 on minimaalne; 2) +- => x1 on maksimaalne; 3) mrk ei muutu =>x1 ei ole ekstreemum. Testus: Olgu tuletise mrgi muutus - + x<x1 siis y'(x)<0=>y=f(x )on kahanev =>f(x)>f(x1), kui x< x1 x>x1, siis y'(x)>0=>y=f(x) on kasvav =>f(x)>f(x1), kui x>x1 Jrelikult leidub niisugune mbrus U (x1), et f(x)>f(x1), U (x1);x x1 Seega x1 on miinimum. Analoogselt testatakse (2) ja (3) Teoreem 2 (ekstreemumi piisavad tingimused II) Olgu x1 kriitiline punkt, milles y'(x1)=y''(x1)=..=y(n-1)(x1)=0, y(n)(x1) 0 ; n1 Siis on jrgmised vimalused: 1)n on paarisarv =>x1 on ekstreemum; y(n)(x1)<0=>x1 on max y(n)(x1)>0=>x1 on min 2) n on paarituarv =>x1 ei ole ekstreemum. Testus: Kirjutame funktsiooni y=f(x) Taylori valemi punktis x1 Vastavalt teoreemi eeldusele saame,

Seega c=a+h-a+9h=h(1-9) Siit saame Kui vtame p=n+1 siis saame

b-a=h; c=a+9h; 0<9<1; b-

22. Definitsioon 1 Asmptoodiks nimetatakse sirget, millele funktsioon y=f(x) graafik lheneb kui tahes lhedale (kuid ei puutu) tingimusel, et funktsiooni graafiku argument eemaldub koordinaatide alguspunktist lpmatu kaugele. 1) Vertikaalsed asmptoodid Punkti x0 lbib vertikaalne asmptood x=x0, kui x lhenemisel sellele punktile funktsiooni absoluutvrtus kasvab tkestamatult. Enamasti on x0 II liiki katkevuspunkt. 2) Kaldasmptoodid y=kx+b Vastavalt asmptoodi definitsioonile

Kui n=2k on paarisarv, siis xn /n!= x2k /n!>0, kui xx1 Eeldame, et f(n)(x) on pidev punkti x1 mbruses, siis Siis saame f(x)-f(x1)>0 ; f(x)>f(x1) x1 mbruses 24. Teoreem 1 (integraalarvutuse phiteoreem) he ja sama funktsiooni kaks algfunktsiooni vivad erineda ainult konstandi poolest. Testus: Olgu funktsiooni f(x) kaks algfunktsiooni F(x) ja G(x) Vaatleme funktsiooni h(x)=F(x)-G(x) Me neme, et h'(x)=F'(x)-G'(x)=f(x)f(x)=0 Kasutades Lagrangei valemit saame, h(x)-h(x0)=h'(x)(x-x0)=0 Siit jreldubki, et h(x)=h(x0)=C1=>F(x)-G(x)=C1 Jreldus: Funktsiooni f(x) kik algfunktsioonid vib esitada kujul

Lagrangei kuju Vtame p=1 siis saame Cauchy kuju

21. Definitsioon 1 Funktsioon y=f(x) on ngus vahemikus (a,b), kui selle funktsiooni graafik asub selles vahemikus krgemal temale tmmatud puutujast. Funktsioon y=f(x) on kumer ligul (a,b), kui selle funktsiooni graafik asub selles vahemikus allpool temale tmmatud puutujast. Definitsioon 2 Punkte, kus funktsioon on mratud ja pidev ja milles funktsiooni kumerus muutub ngususeks vi vastupidi nimetatakse knupunktideks. Teoreem 1 Kui funktsioon y=f(x) on kumer mingis vahemikus, siis yn(x)<0 selles vahemikus. Kui funktsioon on ngus, siis yn(x)>0 selles vahemikus. Testus: Olgu y=f(x) kumer vahemikus (a,b ) Puutuja vrrand lbi punkti x1

Jrelikult, Funktsiooni tielik uurimine 1. Mramispiirkond. 2. Katkevuspunktid. 3. Paarsus, perioodisus. 4. y'(x) uurimine. Kasvamine, kahanemine, ekstreemumid. 5. y'' (x) uurimine. Kumerus, ngusus, knupunktid.

25. Ositi integreerimine Olgu f(t) pidev funktsioon, t=u(x) -pidev ja diferentseeruv, siis kehtib valem Testus: diferentseerime vrduse mlemat poolt

26. Ratsionaalfunktsioonide integreerimine. Me vaatleme integraale Pm(x) m astme polnoom ; Qm(x) n astme polnoom Kui lugeja aste on suurem vi vrdne nimetaja astmest (m2) Siis avaldise tisosa ja murdosa Murdosa lahutame osamurdudeks. Selleks tegurdame nimetaja Qn(x) Olgu u(x)=ax+b, siis (ax+b)'=a

Tuletised on vrdsed. Seega on vrdsed ka integraalid valemis Olgu f[u(x)]=1/u(x), siis same

Seega, Vastavalt Lagrangei valemile Viies osamurdude summa hisele nimetajale ja vrdsustades saadud lugeja 1/q0*S(x)-ga. Saame leida tundmatud kordajad A,B,C I liiki osamurru integraal siis puutuja II liiki osamurru integreerimine 23. Definitsioon 1 Funktsiooni f(x) algfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni F(x) mille korral F'(x)=f(x) Definitsioon 2 Funktsiooni f(x) mramata integraaliks nimetatakse kigi tema algfunktsioonide hulka. Mramata integraali omadused: 1.df(x)=f(x)+C ; df(x)dx

Korrutise tuletise reegel annab (uv)'=u'v+uv' Siit uv'=(uv)'-u'v Integreerime vrduse mlemad pooled

Kui x<x1, siis x1-x>0, x1-x~>0 Kui x<x1, siis x1-x<0, x1-x~<0 Kui funktsioon on kumer,

2. 3. Lineaarsus Vttes tuletised saame, vp=>af(x)+g(x) ja pp=>af(x) +g(x) Tuletise vrdusest jreldub, et

2.

3. Definitsioon 1 Funktsiooni (x) nim. lpmatult vhenevaks suuruseks tingimusel, et xx0, kui Piirvrtuse definitsiooni kohaselt Teoreem 1 Lpliku arvu lpmatult vhenevate vrtuste summa on samuti lpmatult vhenev suurus Definitsioon 2 Funktsioon f(x) on tkestatud hulgal A, kui leidub selline positiivne konstant M, et Teoreem 2 Lpmatult vheneva suuruse ja tkestatud suuruse korrutis on lpmatult vhenev suurus Testus: Olgu Vastavalt 2 politseiniku teoreemile saame, et eksisteerib ka piirvrtus

Selleks, et funktsioonil y=f(x) oleks piirvrtus, kui xx0 on piisav ja tarvilik, et eksisteeriksid hepoolsed piirvrtused ja et nad oleks vrdsed. Teoreem 1 Selleks, et funktsioonil oleks piirvrtus on piisav ja tarvilik, et funktsiooni saaks esitada kujul f(x)=a(x)+(x) on lpmatult vhenev suurus

4.

Arv e. Teoreem 1 Testus: Newtoni binoomvalem

Jrk. Olgu kaks lpmatult vhenevat suurust (x) ja (x), kui xx0 , s.t. Vrdlemine: Ja liikmete arv kasvab he vrra, kuna (1+1/n) <1, (1+2/n)<1 jne. Kui funktsioon on kasvav ja on tkestatud levalt f(x) M, siis eksisteerib piirvrtus Antud juhul (1+1/n ) n on kasvav n kasvades ja on tkestatud levalt arvuga 3. Piirvrtust nim. arvuks e Teoreem 2 Testus: 1) Vaatleme algul juhust, kui x + Iga x jaoks eksisteerib niisugune n, et nx<n+1

Definitsioon 3 Lpmatult vheneva suuruse (x) jrguks nim. sellist arvu n, mille korral

1. Seadusprasust vi teisendust, mis igale X elemendile x seab vastavuse he hulga Y elemendi y nim. argumendi x funktsiooniks ja kirjutatakse y=f(x) Funktsiooni y=f(x) mramispiirkonnaks on kigi nende argumendi x vrtuste hulk, mille korral funktsioon omab mtet ja on lpliku vrtusega. Funktsiooni vrtuste hulgaks nim. nende vrtuste hulka, mida funktsioon omandab, kui lbib kogu mramispiirkonna. Funktsiooni y=f(x) prdfunktsiooniks nim. f-ni y=g(x), mis igale funktsiooni f vrtusele y seab vastavusse need argumendi x vrtused, mille korral y=f(x)

Leiame piirvrtused

Kahe politseiniku teoreemi phjal saame, et eksisteerib piirvrtus 2) Olgu x Thistame x=-(y+1) Kui xy+

6. Olgu antud funktsioon y= f(x) Anname argumendile x muudu x Siis funktsioon saab vastava muudu y=f(x+ x)f(x) Definitsioon 1 Funktsiooni y= f(x) tuletiseks nimetatakse piirvrtust 5. Definitsioon 1 Funktsioon y =f(x) on pidev punktis x0 kui kehtib Teiste snadega >0, () >0, et 0< x-x0< =>f(x)-f(x0)< Funktsioon on pidev paremalt punktis x0 kui Funktsioon on pidev vasakult punktis x0, kui Definitsioon 2 Funktsioon y =f(x) on pidev antud vahemikus (lahtine hulk), kui ta on pidev selle vahemiku igas punktis Funktsioon y =f(x) on pidev antud ligul [a,b] kui ta on pidev vahemikus ]a,b[ on pidev paremalt punktis a ja on pidev vasakult punktis b Elementaarfunktsioonid on pidevad kogu oma mramispiirkonnas Definitsioon 3 Funktsiooni y=f(x) piirvrtus vasakult xx0mrgitakse seejuures x x0 nii, et x<x0 Funktsiooni y=f(x) piirvrtus paremalt xx0 mrgitakse seejuures xx0 nii, et x>x0 Neid piirvrtusi nimetatakse hepoolseteks Definitsioon 4 Katkevuspunktideks nim. argumendi x vrtuseid, mille korral funktsioon ei ole pidev, kuid nende punktide piisavalt vikeses mbruses on pidev Katkevuspunktide liigid: Olgu katkevuspunkt x0 ja 1) A=B, kuid f(x) ei ole mratud punktis x0 Punkti x0 nim. krvaldatavaks katkevuspunktiks Kui defineerida, et , siis saame funktsiooni, mis on pidev kohal x0 2) A ja B eksisteerivad ja on lplikud, kuid seejuures AB Punkt x0 on I liiki katkevuspunkt ehk hppekoht 3) Kus A vi B on lpmatu vi ei eksisteeri ldse Punkti x0 on II liiki katkevuskoht Teoreem 1 Olgu funktsioonid y =f(x) ja y =g(x) pidevad hulgal M. Siis on pidevad ka funktsioonid: 1) f(x)+ g(x) 2) f(x)g(x) 3) f(x)/g(x), kus g(x) 0, kui xM Testus jreldub vastavast teoreemist piirvrtuste kohta. Teoreem 2 Olgu funktsioon y =f(x) pidev ligul [a,b] Siis leidub vhemalt ks niisugune punkt x1 [a,b] ,kus funktsioon saavutab oma suurima vrtuse ja samuti vhemalt ks punkt x2 [a,b] ,kus funktsioon saavutab oma vhima vrtuse sellel ligul. Teoreem 3 Olgu funktsioon y =f(x) pidev ligul [a,b] Siis mistahes vrtuse jaoks, mis asub funktsiooni vhim ja 7. Teoreem 1 Olgu funktsioonil tuletis kohal y=f(x) Siis see funktsioon on pidev selles punktis. Testus: Vastavalt eeldusele eksisteerib piirvrtus

Kui me vtame piirvrtuse paremalt, siis saame ka

tuletise paremalt Kui me vtame piirvrtuse vasakult, siis saame ka tuletise vasakult Jreldus: Funktsiooni tuletis eksisteerib siis ja ainult siis, kui eksisteerivad tuletised nii vasakult ja paremalt ja nad on vrdsed. Teoreem 1 Olgu funktsioonil y= f(x) tuletis kohal x Siis see funktsioon on pidev selles punktis. Testus: Vastavalt eeldusele eksisteerib piirvrtus Siit jreldub y/x= y '(x)+(x), kus

Definitsioon 2 Funktsioon on diferentseeruv punktis x, kui tal on tuletis selles punktis. Funktsioon on diferentseeruv mingis vahemikus, kui ta on diferentseeruv selle vahemiku igas punktis. Kui x0 , siis likaja PQ muutub puutujaks PTja nurk Tuletis y' on geomeetriliselt vrdne kverjoone y =f(x) tmmatud puutuja tusuga k=tan = y' Sirge vrrand, mis lbib punkti A (x0,y0) tusuga k on y-y0 =k(x-x0) Kverjoone y =f(x) puutuja punktis x=x0 y-y0= y'(x0)(x-x0) , kus y0=f(x0) Kaks sirget tusudega k 1 ja k2 on risti siis ja ainult siis, kui k1k2=-1 ehk k2=-1/k1 Seega normaali vrrand kverjoonel y =f(x) on yy0=-1(x-x0)/ y'(x0)

8. Teoreem 1 Olgu funktsioonil u(x) tuletis punktis x ja funktsiooni f(n) tuletis punktis n . Sel juhul on tuletis ka liitfunktsioonil f [u(x)] (f[u(x)])'=f'uu'

Teoreem 2 Kui funktsioon y=f(x) on diferentseeruv punktis x, siis selle prdfunktsioon x=g(y) on samuti diferentseeruv punktis y (y=f(x)) Seejuures nende tuletiste vaheline seos on jrgmine f(x)=1/g'(y) Testus: Eelduse kohaselt eksisteerib tuletis

9. Definitsioon1 he muutuja funktsioon on esitatud parameetrilisel kujul, kui nii argument x kui ka funktsiooni vrtus y on antud parameetri (t) funktsioonis. x=u(t) y=v(t) Teoreem 1 Parameetriliselt esitatud funktsiooni tuletis avaldub kujul

10. Definitsioon 1 Funktsiooni y=f(x) diferentsiaaliks nimetatakse tema muudu lineaarset osa. Kui funktsioon muut on esitatud kujul y=A*x+(x) ja seejuures siis funktsiooni diferentsiaal dy=A*x A ei sltu x-st Valemist dy=y' (x)*dx jreldub, et y'(x)=dy/dx Seega parameetrilise funktsiooni tuletis

11. Teoreem 1 Funktsioonil y=f(x) on diferentsiaal parajasti siis, kui tal on lplik tuletis vaadeldavas punktis ning seejuures A(x)= y'(x) Testus: 1) Tarvilikkus: Eksisteerigu dy eksisteerib y'(x) Kui funktsioonil on diferentsiaal, siis y=A* x +(x)

Testus: Vastavalt definitsioonile

Seega 2) Piisavus: Eksisteerigu y'(x) => eksisteerib dy Kui funktsioonil on tuletis, siis Jrelikult y/x=y'(x)+(x) Kus Korrutades seda vrdust x-ga saame y*y'(x)* x+(x)* x Jrelikult diferentsiaal eksisteerib ja on 14. Teoreem 1 Lagrangei teoreem Olgu tidetud tingimused: 1) funktsioon f(x) on pidev ligul [a,b] 2) funktsioon f(x) on diferentseeruv vahemikus (a,b) Siis leidub vhemalt ks selline punkt c (a,b), et f(b)-f(a)=f'(c)*(b-a) Lagrangei vi lpliku muudu valem Testus: Vaatleme jrgmist funktsiooni F(x)=(f(x)-f(a))(b-a)-(f(b)-f(a))(x-a) See funktsioon on 1) pidev ligul [a,b] 2) diferentseeruv vahemikus (a,b) F'(x)=f'(x)(ba)-(f(b)-f(a)) 3) F(a)=F(b)=0 F(a)=(f(a)-f(a))(b-a)-(f(b)-f(a)) (a-a)=0 Vastavalt Rollei teoreemile eksisteerib niisugune c (a,b), et F'(c)=0 Teoreem 2 Cauchy teoreem Olgu kaks funktsiooni f(x) ja g(x) , mis rahuldavad tingimusi: 1) nad on pidevad ligul [a,b] 2) nad on diferentseeruvad vahemikus (a,b) 3) g(a)-g(b)0 4)f(x) ja g(x) ei muutu heaegselt nulliks vahemikus (a,b) Siis leidub vhemalt ks niisugune punkt c (a,b), et

Et funktsioonidel x=u(t) ja y=v(t) on tuletised kohal t, siis muutudele x ja y vastab parameetri muut t. x0t0

Definitsioon 2 Funktsioon on esitatud ilmutamata kujul, kui on antud avaldis, mis sisaldab nii argumenti x kui ka funktsiooni vrtust y ja vrdub nulliga. F(x,y)=0 Vtame mlema poole tuletise, eeldades, et y on x-i funktsioon. X2y+sinxy=0 2xy+x2y'+cosy(y+cy')=0 2xy+ycosyx+(x2+xcosy)y'=0

Geomeetriline tlgendus: dy=y' (x) dx=y'(x)*x ; y'(x)=tan ; dy/x=y'(x)*tan Funktsiooni diferentsiaal on kverjoonele y=f(x) tmmatud puutuja ordinaadi muut, mis vastab argumendi numbrile x=dx Funktsiooni vrtuste ligikaudne arvutamine diferentsiaali abil. Vastavalt diferentsiaali definitsioonile y=dy+(x), kus

jrelikult vikeste -de korral kehtib ydy ; y=f(x+ x)-f(x) ; dy=y'(x)* x=f(x)* x f(x+ x)-f(x)f'(x)*x ; f(x+ x)f(x)+f'(x)*x xx0 ; x+xx ; x=x+x0 f(x)f(x0)+f'(x0)*x

Definitsioon 3 Kahe muutuja funktsiooni F(x,y) osatuletis x-i jrgi saadakse vttes teine muutuja y konstantseks.

13. Definitsioon 1 Vaatleme funktsiooni y=f(x) vahemikus (a,b) Olgu x1<x2, x1,x2(a,b)

Analoogselt osatuletis y -i jrgi saadekse nii, et x=const

Olgu f(x) kasvav vahemikus (a.b)

Teoreem 2 Ilmutamata funktsiooni F(x,y) tuletis avaldub kujul

Sel juhul Funktsioon on kasvav y'(x)0 Kui y'(x)>0 funktsioon on kasvav y/x=y'(x)+(x)>0 kui x on piisavalt vike. Funktsioon on mittekahanev y'(x)0 Analoogselt Funktsioon on kahanev y'(x)0 Kui y'(x)<0 funktsioon on kahanev Funktsioon on mittekasvav y'(x)0 Teoreem 1 (Rollei teoreem) Olgu tidetud jrgmised tingimused: 1) funktsioon f(x) on pidev ligul [a,b] 2) funktsioon f(x) on diferentseeruv vahemikus (a,b) 3) f(a)=f(b)=0 Siis leidub vhemalt ks selline punkt c (a,b) et f'(c) =0 Testus: Sellest, et funktsioon on pidev ligul jreldub, et leiduvad niisugused punktid, kus ta saavutab oma vhima vruse m ja suurima vrtuse M sellel ligul. 1) Kui m=M=0=>f(x)=0 Kuid konstandi tuletis on null f'(x)=0 x (a,b) 2) Olgu M0 ja olgu f(c)=M Eksisteerib y'(c) mis ei saa olla positiivne ega negatiivne. Vastasel juhul funktsioon 15. LHospitali reegel Teoreem 1 Olgu antud

Testus: Diferentseerides ilmutamata funktsiooni avaldist ja eeldades, et y on x-i

12. Ilmutatud funktsioonil saab vahetult leida suvalist jrku tuletise y(n) (x)=(y(n-1)(x))' Vaatleme ilmutamata funktsiooni F(x,y)=0

Testus: Vaatleme funktsiooni G(x)=(f(x)-f(a))(g(b)-g(a))-(f(b)-f(a))(g(x)-g(a)) Sellel funktsioonil on jrgmised omadused: 1) ta on pidev ligul [a,b] 2) ta on diferentseeruv vahemikus (a,b); G'(x)=f'(x)(g(b)-g(a))-(f(b)-f(a))g'(x) 3) G(a)=G(b)=0 Vastavalt Rollei teoreemile leidub vhemalt ks niisugune punkt c (a,b), et G'(c)=0 16. Definitsioon 1 Taylori valemiks nimetatakse valemit, mis avaldab funktsiooni vrtuse argumendi muudu astmetena

Selle esimene tuletis on Seega y'=F1=(x,y) Siit saame y''=(y')'=(F1(x,y))'

ldiselt saame Olgu antud parameetriline funktsioon

Rn(h) on valemi jkliige Valem on kirjutatud nii, et f(a+h) ja selle n esimest tuletist on vrdsed f(a), f'(a), f(n)(a) kui vtta h=0

Tema esimene tuletis

Et y''=(y')' siis peame valemis asendama y'-ga.

Jtkates seda protsessi saame ldiselt

piirvrtus milles on mramatus 0/0 vi / Kui eksisteerib funktsioonide tuletiste suhte piirvrtus, siis eksisteerib ka esialgne piirvrtus ja LHospitali reegel Testus: 1) Olgu mramatus 0/0 ja a- lplik Eeldame, et punkti a teatud mbruses on tidetud Cauchy reegli tingimused. , kus c (a,x) f(a)=g(a)=0, Kui x a, siis ka c a Kui eksisteerib piirvrtus eksisteerib ka , siis

Teoreem 1 Olgu funktsioonil y=f(x) tuletised kuni (n+1) jrguni kohal a. Kusjuures f(n+1)(a) vib olla nii lplik kui lpmatu. Sel juhul Testus: 1) Olgu f(n+1)(a) lplik.

Funktsiooni y=f(x) esimest jrku diferentsiaal on dy=y'(x)dx=y'(x)*x Teist jrku diferentsiaali saame vttes esimese diferentsiaali diferentsi d2y=d(dy)=(dy)'dx (dy)'=(y'(x)*x)'=x*y''=y''(x)dx Seega d2y=y''(x)dx2 Jtkates seda protsessi on dny=y(n)(x)dxn n=1,2.. Valemist jreldub, et funktsiooni

(n+1)(0)=>0 =>(n)(h) on kasvav => f(n) (0)=0=>f(n)(h)>0, kui h>0. Jrelikult (n-1)(h) on kasvav ja et (n-1)(0)=0 siis (n-1)(h)>0, kui h>0. Lpus (h) on kasvav ja (n-1))(0)>0 kui h>0

ja nad on vrdsed. Samamoodi saame testada, et M>f(n+1)(a)-. Jrelikult M- f(n+1)(a)<0 2) Olgu f(n+1)(a)=

2) Olgu mramatus 0/0 ja a-lpmatu.

Vaatleme piirvrtust

A>0 (n-1)(h) >0, kui h on vimalikult vike. Nii nagu esimese punktis, saame f(h)>0 M<A<0

Seega 3) Olgu mrmatus / ja a-lplik. Olgu ligul [x0,x] tidetud Cauchy teoreemi tingimused.

c (x0,x ) x0a, siis ka ca ; xa =>f(x) , g(x)

Jrelikult Teoreem 2 Olgu funktsioonil y=f(x) kik tuletised kuni (n+1) jrguni lplikud punktis a. Sel juhul on Taylori valemi kordajad heselt mratud. Testus: Olgu funktsiooni y=f(x) kaks erinevat Taylori valemit

Suhte f(x)/g(x) kordaja lheneb jrelikult hele, kui xa Ja seega Vtame h=0 siis same f(a)=a =A