MNG KUI KULTUURINHTUS I

Valdo Ruttas 24.02.2012

Selle kirjat otseseks tukeks sai talgujate rhmat minu linnakodus Kaunase puiesteel, kus koos Jri, Jussi, Agu, Endriku ja lbi Skypei osaleva Viktoriaga kavandasime ettekannet suvisele rahvusvahelisele mnguteemalisele konverentsile Tallinnas. Nagu ikka, lks rhmat kenasti kima. Nagu ikka, saime ka selle rhmat lpus tdeda, et tulemused on uudsed ja huvitavad. Nagu ikka, eristusid kaks Jrit Plink (Juss) ja Ginter oma deklaratsioonidega, et ks (Juss) on siia tulnud mngima ja sellest mnu saama, teine aga (Ginter), et tema ei selles rhmats ega ldse kigis mttetalgutes ei mngi. Sedapuhku oli sellele mngu-mittemngu vastasseisule eelnenud ka eelmng Google docsis, kus mnguri rolli esindas Viktoria, kes ka suulises rhmats uuesti selle vastasseisu tstatas. Nagu rhmatle jrgnenud refleksioonis tdesime, jid kaks arvuliselt ebavrdset poolt (vahekord 1:5 Jri kahjuks) algsetele seisukohtadele. Jri etteheide teisele poolele sai sellise snastuse: Ma viksin ju teiega vibolla isegi nustuda, kui te snastaksite, mis teie jrgi on mng. Ka rhmat kigus mrkis ta alatasa, et see vi teine mngule iseloomulik joon mttetalgutes vi muudes elulistes situatsioonides ei kuulu tema arusaamas mngu mratluse alla, pole ainuksi mngule omane ja ksheselt sellega seotav, vaid tema tegevuses kasvi niteks ppetga , selle vormidega seotav. Sellele Jri kallutatud lhenemisele prasin refleksioonis ka thelepanu. he miste MNG- suhtes nuab Jri absoluutset , hest, kontekstist, lhenemisnurkadest, uurimisvaldkondadest (teadusdistsipliinidest) jms sltumatut, kikehlmavat ja muudvlistavat mratlust, jttes samas enesele vabaduse vastuargumentides kasutatada misteid endale soodsas kontekstis, aspektis (stiilis: aga mina jrgin oma ppets ka algselt kokkulepitud reegleid. Kas see thendab, et ma mngin?) Refleksiooni jrel ji mul siiski hinge rahulolematus. Kokkuvttev oli deklareering, et pole vimalik hte tegevust, selle vormi vi kasutatavat meetodit nimetada mnguks selle absoluutses thenduses ja teist mitte , vaid ka niteks vrdluse all olevad ODI ja mttetalgud vivad olenevalt vaatenurgast olla kord mlemad ksitletavad mngudena, kord aga teineteist vlistavalt olla ksitetavad ks mnguna ja teine mitte. Selle deklaratsiooni nitlik pool ji aga 29.jaanuari htul ausalt eldes ra.

Pstitaks nd siis takkajrele uuesti ksimused: Kas on mttetalgud ksitletavad kui mng? Ja kui on, siis mis eristab neid orgtegevusmngudest? Neile ksimustele vastamise eelastmeks peaksid lugejad olema tuttavad Sergei Popovi phjapaneva tga Organisatsioonilis-tegevuslikud mngud: Mtlemine riskitsoonis. Tean, et Agu on ta phjalikult lbi lugenud ja mtestanud. Teiste meie rhmat osaliste tutvus Popoviga ei ole linud vist kaugemale sellest referaadist, mille ma ilmutasin talgujate foorumis Popovi artikli esimese, sissejuhatavast osa kohta. Popovi t originaali lugejad oleksid varsti judnud kohani, kus on toodud vlja mngu miste fikseerimise raskuse peaphjus. Mng kuulub nimelt oma esikultuurilise iseloomu ( ) tttu selliste maailmamoodustavate mistete hulka nagu kannatus ja armastus, mida ei saa omandada ilma lbi elamata seda, millest need misted rgivad. Ainult lbi elades mngu, armastust, kannatust on inimene vimeline mtestatult rkima ja ngema, mis nende mistete taga seisab. Teadusmaailma inimene aga nuab miste mratletust , definitsiooni, tegemata probleemi selle omaksvtust vi ngemata selles probleemi. Mngu miste keerukus on tingitud selle nhtuse erilisest iseloomust. Sellest annab tunnistust ka see, et mngule ei vasta muud tegusna kui mngimine. Mnge mngitakse. Mng ei ole tavalises mttes tegelemine. iged ja sgavad arutlused mngust kui inimkonna elu kultuurinhtusest ei anna mngumaailma tungimise , hasardi ja riski taju. Juba seeprast pole olnud edukad katsed kirjeldada mngu teaduslikult, kus on vajalik inimesest eristatud objektiveeritud teadmine. S.Popov kui ise palju mnge lbi viinud inimene esitab endale ksimuse: Mida me mnge lbi viies teeme? Iga kord luuakse uus mng nagu uus teos ja sellest arusaamiseks, mida tehakse, on Popovi arvates vaja vlja tuua vline objektiveeritud mngu kontuur ja tema tunnused kui ka mngu saamise (stanovlenije) skeem, kuidas mng tekib ja kuidas sellele aitavad kaasa mngu lbiviivad inimesed. Seejuures NENDES MNGUDES ( orgtegevuslikes -V.R.) peab olema mngu skeem metodoloogiline, st selline, mis vimaldab prata objekti karakteristikuid tegevusmeetodeiks ja vastupidi. NB! Siin on esimene koht, kus ODI ja Mttetalgud lahknevad, kus orgtegevusliku mngu lbiviijad erinevalt talgute kokkukutsujatest hakkavad tegelema objektiga. Kas aga siin on see koht, kus ODI ilmutab end kui mng ja Mttetalgud kui midagi muud (mittemng, reaalne, tsine elu)? Pigem siiski mitte. Lahknevus on suur ja phimtteline, aga pigem selles, et siin toimub ODIde korral htede, mngu loojate poolt enese tstmine teiste kohale, enese mramine tegelikuks mnguriks ja teistele mngitavate, mngu objektide rolli jtmine. Siin on midagi vga sarnast situatsiooniga , kus teatrilavastusel

eristub lavastaja koos oma kealustega, vrreldes sellega kus teatritrupp lavastab nidendit kollektiivselt. Mnguprotsessi loomulikkuse ja kollektiivse loomingulisuse aspektist vaadates on kahtlemata Mttetalgud suuremal mral loovate judude vaba mng kui seda on ODI.

Mngu objektiveeritud kontuur

Mngu kui kultuurinhtuse ksitlemisel tulevad Popovil esile ikka needsamad ksimused ja vastandused, mis ka talgujate ringis on alailma kneaineks olnud.

Mng ja elu. Tsine ja mittetsine Nii veider kui see ka pole, on just see tavaelus ja keeles juurdunud eelarvamus, et mng on midagi mittetsiseltvetavat, pinnapealset, thine pullitegemine, kujunenud mngu mistmisel phiprobleemiks. S.Popov toob siin minu arvates vga igesti vlja probleemi olemuse. Ta tleb, et probleem on just selles , et iga kord (V.R. allakriipsutus) on teadmata, kus jookseb piir tsise ja mittetsise vahel. Piir on siin ujuv sageli on mng inimesele tsisem asi kui reaalne elu. Popov ksib: Kas siis see piir sltub inimesest, st tema suhtumisest (V.R.allakriipsutus) vi veel millestki? Sellele ksimusele vastamise asemel (Kuidas mrata piiri?) Popovi vitel enamasti piirdutakse vitega, et selle piiri fikseerib kas see vi mngureeglid. Ometi on metodoloogilised uurimused kinnitanud, et mng ei hargne mitte sees, vaid selle ajel, mngu formaalse struktuuri leselt. Selle piiri suvalisus (liikuvus) on Popovi arvates vga thtis ja tugev mngu klg, mis vimaldab mngival inimesel ( aga selleks on Popovil mngu lbiviija) nihutada seda piiri, muutes elu mnguks ja mngu eluks. Siin on siis tegemist juba teise kinnitusega, et Popovi mngul on selle lbiviija(d), kes suutelised nihutama piire mngu ja elu vahel. Alad, kuhu mngitavad kantakse, on seega sltuvad mngu lbiviijate suvast. Mngitavad on seega tegelike mngijate meelevallas. Popovi vitega tsise ja mittetsise vahelise piiri ujuvusest tuleb kahtlemata nustuda. On inimesi, kes on professionaalsed mngurid (maletajad, nilejad, sportmngude profid). On inimesi, kelle elus sedalaadi mngud on harrastustegevuseks. Ka ODIde ja mttetalgute ajaloost vib vlja tuua neile tegevusvormidele leni vi harrastuslikult phendunuid.

Minu arust on aga asja tuum antud juhul muus. Philine vastasseis, mis on vlja lnud ka talgujate diskussioonides, seisneb erinevate inimeste erinevas kige olemuslikumas enesemratluses, vastuses ksimusele: Kes ma selline olen? Kelleks ma ennast siin ilmas pean? Erinevad inimesed jagunevad selles enesemratluses kahe rmuse vahel, mille tpilisteks esindajateks talgujate seltskonnas on ratsionaalne, mngulisust endas mittetunnistav Jri ja emotsionaalne, mngulisust kui inimese phikarakteristikut (homo ludens) kaitsev Juss. Enese paigutaksin ma sellel Jri-Jussi skaalal kuhugi keskkohta . Koos endaga paigutaks selle tingliku elu-mng telje keskpaika ka Mttetalgud. Minu jaoks on just mttetalgud see loomulik koht, kus tsieluline ja mnguline minu sise- ja vlisilmas loomulikul moel dnaamilise tasakaalu leiavad. Siin omandab minu jaoks sgava thenduse see Popovi vlja eldud iga kord . Iga kord on selle dnaamilise tasakaalu piiri kujunemine unikaalne. Iga kord on see sltuv iga talgulise individuaalsest piirist siin ja praegu, iga rhma sees vlja kujunevast piirist ja kigi rhmade koostegevuse hispiirist. Mngujuhi roll ei ole mttetalgute puhul kll kuidagi ksitletav mingi tema oma mngu lbiviijana, kes oma suva jrgi kord sukeldab mngitavaid reaalsesse ellu, kord kannab illusoorsele mngude maale. Kuigi pealiskaudsel vaatlusel vib paista, et ka mttetalgute juhid tegelevad sellesamaga, teevad nad seda tegelikult ODI mngujuhtidega vastupidi (Naoborot). Mttetalgutel ei toimu lalt alla lbiviijate poolset pealepressimist, vaid hoolitsetakse selle eest, et tsieluline ja mnguline pool teineteist vastastikku stimuleerivalt rgitaksid. Seda nii igahe sisedialoogis kui erineva mngulisusega inimeste ja gruppide suhtluses. Ilmselt tuleb aga nustuda nende mngu uurijatega, kes vidavad, et mng sureb, kui kaob piir mngule omase tinglikkuse ja elu vahel, sest siis asendub hel puhul mngu maagiline reaalsus primitiivse pragmaatikaga (kui eldakse lahti mngust) vi, teisel juhul, pratakse end ra hulosside ja klavate loosungite pettekujutlustesse (kui kaotatakse side eluga). Mnguasi. Mrgilis-smboliline mngu iseloom Teine mnguga seotud ilmselge vrk on Popovi jrgi spetsiaalsete mnguasjade olemasolu (malelaud ja vigurid, lelud, jalgpall). Osa neist on nii spetsiifilised, et neid ei kasutata kusagil mujal. Samas klbab mistahes eluline ese oskuslikes ktes mnguasjaks. Nad vivad omandada smboolse thenduse , kuni selleni et omandavad sakraalse mtte. Sama tehakse pannes endale ette maskid, mngides rolle, vttes teatud positsioone. Nii oma kehale kui ka vlistele atribuutidele, rivastele vib inimene anda neile mitteomase mtte, mis aga vastab mngule. Mttetalgute puhul tulevad sedalaaadi asjadest meelde niteks priselus erinevaid ametialaseid positsioone iseloomustavate pagunite mahavtmine rhmatdes, ldistungitel mngujuhilt esinejale leantav kaardikepp kui snaiguse smbol, aga ka krvuti reaalsete rhmat ruumidega virtuaalsete ttubade ja istungisaalide loomine ja sisustamine jne. Miks nii tehakse? Tpvastused sellele ksimusele on Popovi hinnangul absurdsed. ( Laps pib uut tegevust ja lelu on reaalse asja asendaja vi et toimub reaalse tegevuse imitatsioon ja jlle lelud thistavad reaalseid asju.) Aga laps kepphobuse seljas teab vga hsti, et

kepp pole hobune ja ratsutama nii ei pi ja ka maletaja ei arva, et tast saab tulevane vepealik. Ilmselt on mrgid ja smbolid kaasaja inimese mttetegevuslikus maailmas niivrd iseloomulikud, et ha raskemaks muutub selle eristamine, kus on tegemist nende mngulise ja kus niielda tsiselt vtmisega. Siin on mind oluliselt aidanud sloveeni filosoofi Slavoj ieki ja tema vaimse isa Jacques Lacani kontseptsioon , mille jrgi pshilist ksitletakse kui Reaalse, Smboolse ja Imaginaarse triaadi. Lacani ja ieki jrgi ongi Realiteet smboliliselt konstrueeritud ja seega lppastmes ks kollektiivselt praktiseeritav fiktsioon. Rangete piiride tmbamise reaalse, smboolse ja imaginaarse vahele teeb praktiliselt vimatuks see, et igahel neist on omakorda kolm dimensiooni, niteks reaalsel nn smboolne reaalne, reaalne reaalne ja imaginaarne reaalne modaalsus. Reeglid. Sisemine kord mngus Kolmas mngu silmnhtav omadus videtakse olevat rangete reeglite olemasolu, mille jrgi mng kib. Stsenaarium, see, reeglid mravad mngu vankumatu korra. Popov tstatab siin ksimused: Kuidas see kord tekib- kas see on omane mngule vi luuakse see vljaspool mngu? Mis sunnib inimesi lahti tlema allumisest elulistele seadustele ja alluma mngulistele? Miks mngitakse reeglite jrgi? Kuidas ja miks rebitakse end lahti elust? Popov selles tekstiosas piirdubki vaid selliste nurkaajavate ksimuste pstitamisega kujuteldavatele mnguvastastele. Phimtteliselt on mngu ja mittemngu eristamine selle alusel, et mngul on kindlad reeglid, elul aga justkui mitte , tielik nonsenss. Mistahes konkreetse hise tegevuse juurde asudes lepitakse ju praktiliselt alati kokku mngureeglites. Ma ei oska kll teha phimttelist vahet niteks t ja mngu vahel selles mttes, et mngu eristab tst kindlate reeglite jrgimine. Mis ehk neid kahte helt poolt eristab, teiselt aga seob, on see, et reeglina eelneb igale uuele veel mitte rutiiniks muutunud tle selle lbimngimine tulevaste tkaaslaste poolt. Selline eelmnguline faas on nii inimtsivilisatsiooni tekke ja arengu, lapsest inimese kujunemise kui mistahes loovate tegevuste loomulik, inimolemuslik alus. Igas alguses oli ja on mng. Koha mratletus. Mngu endassesuletus. Taastoodetavus Jrgmine mngu hisjoon, mida S.Popov peab vajalikuks vlja tuua, on mngu aja ja koha piiritletus, tema suletus sellesse ruumi. Mngu pidada saama korrata, kui selle kik komponendid on olemas. Mngu suletus ja taastoodetavus pidavat tooma vlja sellised mngu tunnused nagu korduvus, teatud sisemine igale mngule omane mnguliste toimingute rtm. Kui tepoolest sellised jooned mngule omased on, siis on need vga hsti automatiseeritavad. Eks malemngu saatus seda ka demonstreeri. htlasi on siin tegemist selge nitega sellest, et endassesulgumisel on mngu saatuseks tema kui mngu lpp. Minu arvates on Popovi ksitlus taastoodetavusest ( o ) siin liiga primitiivne, taastootmist peaaegu et kopeerimisega samastav. Palju avaram on niteks selline taastootmise miste ksitus, millele tuginevad need laste mngude uurijad, kes toovad mngu olulise kljena

vlja laste poolt tiskasvanute toimingute ja vastastikuste suhete taastootmise. Taastootmine on valikulise loomuga, kusjuures vga olen nus vitega, et siin kaotab lhtesisu teisejrgulisi detaile ja omandab ldistatud iseloomu. Hasart. Risk. Pinge. Vabadus. Rahuldus Siin toob S.Popov kokku inimese seisundit kirjeldavad mngu tunnused. Ta mrgib, et inimese seisundit mngus ei ole vimalik millegagi vrrelda, see tekib vaid mngides. Seal on vimalus vita vi kaotada ja riskida. Seal on hasart sedavrd tugev, et vib mjuda narkootikuna. Seal on sundusele vastupidiselt vabadus variantide valikul , vabadus elupoolsetest piirangutest ja sealsetest kohustustest. Rahuldus mngust on vrreldamatu. Millest see on tingitud? ksib Popov. Mis viib inimese sellisesse seisundisse? Sedalaadi ksimused kuuluvad minu meelest samasse kategooriasse nagu ksimus erimrgiliste laengute olemasolu kohta looduses. Mnguvime kuulub inimese juurde samamoodi nagu elektrilaeng elektroni juurde. See on juba eelkultuuriline vi nagu vahel eldakse, eelrefleksiivne (enne hea ja kurjatundmise puu vilja maitsmist) vime. Juba kigil neil loomadel, kelle kitumist iseloomustab variatiivne kohanemine muutuvate elutingimustega , on mng selleks, mille abil loom eelnevalt (ennetavalt) kohaneb tulevase elu tingimustega murdes end seega vrreldes automaatselt-instinktiivselt reageerimise, st paratamatuse maailmast valikute, st vabaduse maailma. Sestap on mngu iseloomustatud kui inimese vabaduse eksisteerimise vormi (J-P.Sartre), kui isevrtuslikku tegevust, kus inimene letab oma tegelikkust (Gadamar). Sestap on raske vi isegi vimatu mngu panna hte ritta teiste inimtegevuse vormidega. Kui ldse siduda tegevuse ja mngu misteid, siis ehk selliselt, et ksitleda mngu kui inimtegevuse mitmete vormide kogumit, mis on temast kui tegevuste esiemast sndinud. ldistavalt thistab mng aga adogmaatilist maailmamistmise tpi ( http://vslovar.ru/fil/438.html ) Mistahes innovatsioon kultuuris tekib kigepealt kui omaprane mng mtete ja thendustega , kui mittetriviaalne olemasoleva kultuurilise materjali mtestamine ja katse selgitada selle edasise evolutsiooni variante (vt.samas). Destereotpiseerimine, destandartiseerimine, omaksvetud, ldtunnustatudloogiliste konstruktsioonide lahtikangutamine ja nende elementide mberpaigutamine olid need Jussi kui mngivat talgujat iseloomustavad toimingud, millele juhtis 29.jaanuari rhmats thelepanu Viktoria, seostades seda mngu imaginaarsusega ().