1

VEENDUMUS, USK, PARADIGMA Valdo Ruttas Tna ja 12 tuhande peva eest

Talgujatel on 2011. aasta kevadel kimas nn Foresight-session Pedagoogika 2020+. Judsime juba 2.mrtsi seminaril tdemuseni, et selle sessiooni kigus me ei pse le ega mber paradigmaatikast. Pedagoogiliste paradigmade hea ksitlus on meile, talgujatele, hsti tuttavas Jri Ginteri ts ppimise lpp https://docs.google.com/document/d/137w_uI7PxIl2UJ7K5wlxTSjEx1Frv4coR1693TIvoA/edit?hl=en# Taas on aktualiseerunud ksimus jtkusuutliku arengu pedagoogilistest paradigmadest. Vimalik on tus uuele paradigmale vi isegi lahtitlemine senisest paradigmaatilisest lhenemisest pedagoogikale leldse. Vib-olla on aga tegemist lihtsalt sellega, et oluliselt muutub meie ettekujutus sellest, mis see Paradigma ldse on. Paradigma miste tarvitamisel on inspireeriv teadmine, et Platonil oli paradigma selleks mudeliks, mida eeskujuks vttes loov jumal Demiurg li neljast phielemendist tasakaalustatud Kosmose (Timaeus). Vana-Kreeka vaimustuses oli limalt kosutav leida noore inglise haridusarendaja Stephen Sterlingi doktorits, mille ta kaitses Bathi likoolis 2003.aastal, jtkusuutliku hariduse paradigma komponentide sellise skeemi, kus ETHOS, EIDOS ja PRAXIS kik kolm kenasti mrklaua ringidena ksteist haaramas. Veelgi enam hakkasid minu kolmekmne aasta taguse doktoridissertatsiooni phitdemused kokku klama noore inglase omadega seal, kus ta need paradigmaatilised komponendid inimkogemuse aspektidega oma maatriksis kokku seob: ASPECTS Aspektid Dimension of cognition (Tunnetus) Dimensions of knowing (Teadmine) Dimensions of belief (Usk, veendumus) Seeing domain Ngemise domeen Perception Knowing domain Teadmise domeen Cognition/ Conception Ontology Doing domain Tegemise domeen Practice

Epistemology

Methodology

Ethos

Eidos

Praxis

Paradigma kuulumist usu/veendumuse dimensiooni toonitab S.Sterling ka tekstis , tuues vlja jrgmised human experience aspektid : cognition, knowing, and paradigm or belief. Sotsiaalpshholoogias on juba aastakmneid tagasi ksitletud usku kui sellist terviklikku pshholoogilist nhtust, mis kuulub isiksuse struktuuri vi vhemalt on sellega litugevalt seotud ja kontsentreerib hte tervikusse kik inimpshika kljed (emotsionaalse, intellektuaalse ja tahtelise). Usk llitab endasse mingil mral informatsiooni objektist, mis on vljendatud eesmrkides ja kujutlustes, emotsioonides ja kindluses. Usuga kaasnevad rahulikkuse, ootuse, lootuse momendid, samuti ka mitmesuguste tunnete gamma. Ta on ratavaks stiimuliks , hlestajaks ja inimese tegevuse orientiiriks. Siin on kaks thtsat momenti:1. Usku ei llitu mitte kogu info objektist ja isegi mitte see osa sellest, mis avab objekti olulisust, thendust. Usku kandub n orientatsiooniline osa informatsioonist, see, mis ilmutab ennast eesmrkide ja kujutlustena, emotsioonide ja kindlustundena . Teiste snadega, usu struktuuri lhevad orientatsioonilised karakteristikud, mis integreerituna vljenduvad kui subjekti tunnetuslik, emotsionaalne ja tahteline aktiivsus. 2. Selgesti joonistub vlja usu ratav funktsioon inimese tegevuses. Teadmiste sotsiaalse thenduse ksitlemisel sai 10 tuhat peva tagasi vlja toodud selline hierarhiline rida : maailma mistmine () veendumus teadmiste sotsiaalne thendus. Analoogilise kolmiku tin vlja ka vrtuste maailmas: ilmasuhtumine () usk- isiksuse sotsiaalne orientatsioon. Veendumust on sageli ksitletud kui usu sisulist klge, selle ratsionaalset komponenti, mis aga on indiviidist lahutamatu. Selline ksitlus vaatab veendumust kui usu osa. Kuid see taandaks usu lihtsalt emotsioonide sfri. Oma dissertatsioonis kaitsesin seisukohta, et usk ja veendumus ei eristu vaid sellepoolest, et veendumustes prevaleerib ratsionaalne ja usus emotsionaalne. Vitsin, et veendumuste kujunemisel on aluseks sisuline , aineline tegevus, usu korral aga orientatsiooniline tegevus. Nii ongi veendumus liikmeks reas maailma (kui tunnetusobjekti) mistmine > veendumus > teadmiste sotsiaalne thendus ( mis omakorda tugineb (teaduslikele) maailma seletavatele kontseptsioonidele). Ja nii on usk liikmeks reas: eluilma (inimese loodava ilma) suhtumine > usk > isiksuse sotsiaalne orientatsioon. Sotsiaalses orientatsioonis sai vlja toodud kaks vektorit: 1. orientatsioon eluvrtustele kui eesmrkidele; 2. orientatsioon praktikale kui tegelikkuse omaksvtu ja muutmise viisile. Tuntud bulgaaria filosoof Vasil Vichev (peateos: Moraal ja sotsiaalpshika) toonitas juba tollal, et vrtusorientatsioon mngib maailma elukontseptsiooni ( ) rolli. Tnases talgujate mistevljas oleks selle maailma elukontseptsiooni vasteks eluilma kontseptsioon. Niisiis: Teadmistele sotsiaalse thenduse andmiseks on vajalikuks koordinaadistikuks maailma seletamise kontseptsioonid. Neile tuginedes ainelises maailmas tegutsedes saadud kinnitused kontseptsiooni paikapidavusest kasvatavad veendumust valitud kontseptsiooni igsuses.

Ennast oma eluteel teostava inimese jaoks on omalaadseks GPS-iks, sotsiaalseks orientiiriks vrtusorientatsioonilis-praktiline eluilma kontseptsioon. Prdudes prast seda vikest ekskurssi 12 tuhande peva tagusesse minevikku uuesti tnapeva haridusarendusse, vtame taas ksile Plymouthi likooli professor Stephen Sterlingi doktorit WHOLE SYSTEMS THINKING AS A BASIS FOR PARADIGM CHANGE EDUCATION: EXPLORATIONS IN THE CONTEXT OF SUSTAINABILITY

Seeing domain Epistemology Ethos Ethical Experiential Knowing (?-V.R.) Aesthetics Philosophy Intuition Feel Spirit Metaphor Purposive Affective Value Imagination Hearth Insight Vision Why

Knowing domain Ontology Eidos Theoretical Propositional Being Science Theory Intellect Think Mind Theory Descriptive Cognitive Knowledge Rigour Head Hindsight Image What

Doing domain Methodology Praxis Technical Practical Becoming Craft/art/ technology Practice Capacity/ability Act Body/matter Tool Parcipitative Conative Skill Relevance Hands Foresight Design How

Kige eeltoodu valguses on vimalik hakata lalasetseva tabeli ridu tlgendama kui paradigma miste avamisvariante. Mrkisin latoodud kahekmnest variandist rohelisega ra vaid neli: Kige lemise selleprast, et ks huvitav definitsioon mratleb paradigma evolutsioonilise tegevuse gnoseoloogilise mudelina ( Vt vene wikipeedia). lalt teise (ethos, eidos, praksis) selleprast, et just selle kolmiku on Sterling seostanud Paradigma ehk (!!!) usu/veendumuse dimensiooniga. Alumised kaks kolmikut vtsin ette seetttu, et seoses forsaitingu ja strategeerimisega on talgujad juba peaaegu aasta otsa kvasti toimetanud just selles hismttevlja piirkonnas: Insight (Lbingemine, taipamine) Hindsight (toimunu mistmine, takkajrgi tarkus) Foresight ( Aimdus, ettehaare). See rida kannab kahtlemata vlja sama suure paradigmalise thenduslikkuse nagu ethos-eidos-praxis. Erinevus nib kigepealt seisnevat selles, et kui ethos-eidos-praxis paneb pearhu kultuurilis-ajaloolisele kljele ( usku ja veendumust annab teadmine, et aastatuhandeid on valitsenud selline mttemuster), siis insight- hindsight- foresight viks olla iseloomustatud kui maailmavaatesuundadeline paradigma ( terviklikkuse tunde annab teadmine, et on vaadatud nii sisse, taha kui ette).

Krvalepikena: 2.mrtsi seminaril rhutas Jri, et teadus ei saa anda vaadet ette, vaid seletab toimunud asju.Ka Sterlingi tabelis paiknevad teadus ja teooria Hindsightiga samas tulbas, st tagantjrele tarkuse valdkonnas. Kolmanda kolmiku visioon- imid- disain ehk ngemus-kuvand-kavand puhul on selgesti mistetav, et tegemist on paradigma variandiga, kus hendavaks momendiks on kujundlikkus. Ka siin oleks paslik lisada mttekillu meie 2.mrtsi seminarist, kus oli juttu sellest, et pete asemel tulevikupilte snadega kirjeldada, oleks mttekam kasutada kujundite keelt. Sterlingi tabelile ldhinnangut anda ritades, tahaks rhutada selle inspireerivat rolli leidmaks erinevaid paradigmaatika vimalusi. Mistes paradigmaatikat kui erinevate mttemustrite selekteerimist, annab tabel (vaatamata mitmetele apsakatele) hid vimalusi mitmesuguste kontseptuaalsete karkasside (frameworks) ehitamiseks, mis ongi paradigmade aluseks. Siin on taas tegemist talgujate jaoks eksistentsiaalse jmise ja saamise dilemmaga. helt poolt peetakse paradigmade suureks vrtuseks lima hoolikusega korraldatud ja korrastatud mistete vrgustiku olemasolu. Nii niteks kiidab poolakas Z. Krasnodebski Max Weberit just selle eest, et tema loodud mistete vrgustik hiskonna arenguprotsesside kirjeldamisel on neutraalne ja ajalene, st kontekstivlisuse ja jvuse eest. Teisalt aga on eluilma omaksvtul paratamatu sntagmaatilise mtme juurdevtmine, st mistete suhestamine kontekstiga. See on aga juba jrgnevate seminaride teema. Eelmisel EURA seminaril leppisime kokku, et 20.mrtsi seminari teemaks saab Pedagoogilise vastasmju modelleerimisprintsiipide otsing. Seal arenes Filippti ja Jri vahel diskussioon, kas foorsaiting on pedagoolise vastasmju mudel vi selle mudeli element . Ehk teisiti, kumb on kumma mudeli alamudel. Eelneva kirjatkiga ajaksin algpildi veel segasemaks, vites, et mistahes paradigma , seega ka pedagoogiline paradigma on Mudelettekujutus (Modellvorstellung), mille abil fenomeene ( ka pedagoogilisi) selgitada ptakse. Siit saame suhtumiseks ja enese mratlemiseks selles keerulises mttevljas jrgmise rea : Paradigmade kui Mudelettekujutuste Lehvik > Enesemratlemine > Kas seejrel Maailmavaatelise paradigma valik??? (phjendus: sisaldab Foresighti kui vrtusorientatsioonilist tulevikuks valmistumist? > Foresighting ? 12 tuhande peva tagant tuseb silme ette vene hrrasmehelik pedagoogikadoktor V.V.Krajevski, kes seoste kirjeldamisel pedagoogilise tegelikkuse ja selle teadusliku kirjeldamise vahel pani ette enne projektide kallale asumist luua kigepealt projekti mudel, mis modelleerib protsessi nhtuste tasemel ja siit edasi liikuda projekt-mudelile, mis eristab erinevaid ssteemi olekuid, mis annavad endast mrku kui erinevad situatsioonid. Vahekokkuvtteks. Paradigmad on kaasaja usutunnistused. Pedagoogika on tnapeval raamistatud (aheldatud?) teadusliku maailmapildi sisse. Vanade pedagoogiliste paradigmade murdmise/ letamise katsed on tnapeva maailmas sagenenud ja hiskonnas ha suuremat klapinda leidmas. Pedagoogilise vastasmju modelleerimisprintsiipide otsing ei saa olema kindlasti lihtne. Kll on ta aga talgujate ja navigaatorite loomule sobiv ja tugeva tahtmise korral ka jukohane. Judu ja jrjekindlust meile! Tartus 14.mrtsil 2011

19.03.11.

Semiootilises mttes on paradigma vaadeldav kui thendust omav, loov tekst. J.Lotman vatab selliseid tekste kui teatavaid invariante ja rgib, et nii kultuur kui niteks ksikindiviid (vaadelduna ka kui tekst). Selles ksitluses on ka paradigma vaadeldav thendust loova tekstina , mida ka monaadiks nimetatakse. Paradigma kui monaad. Nende kohta kirjab Lotman.( Lotman: Kultuur kui objekt ja subjekt http://www.ut.ee/lotman/ee/teosed/kultuursubjekt.htm ) Kultuurisemiootika phiksimuseks on thenduse tekke probleem. Thenduse tekkeks me nimetame niihsti kultuuri kui terviku kui ka tema ksikosade vimet vljastada vljundist ebatriviaalselt uusi tekste. Uuteks tekstideks nimetame tekste, mis tekivad prdumatute protsesside (Ilya Prigogine i mistes) tagajrjel, s.o tekste, mis on teatud mral ennustamatud. Thendusi tekib kultuuri kigil struktuuritasanditel. See protsess eeldab, et ssteemi saabuvad mingid tekstid vljastpoolt ning et nad oma teekonnal ssteemi sisendist vljundini eripraselt, ennustamatult muunduvad. Srased ssteemid pisimatest semiootilistest ksustest kuni globaalseteni nagu kultuur kui enesekllane universum on oma vga erisugusest materiaalsest laadist hoolimata struktuurilt isomorfsed. helt poolt lubab see luua nende minimaalse mudeli, teisalt aga osutub vga thtsaks thendustekkeprotsessi uurimisel Vime mratleda thendust tekitavaid struktuure kui omamoodi semiootilisi monaade, mis talitlevad semiootilise universumi kigil tasandeil. Niisuguseks monaadiks on nii kultuur tervikuna kui ka iga temasse suletud, kllaldaselt keerukas tekst, k.a ksik inimisiksus, kui teda ksitatakse tekstina. Kuna srase monaadi eksistents ei ole materiaalne, vaid semiootilis-informatsiooniline, siis mingi tema sisendisse judnud teksti tarvitamine monaadi poolt ei hvita seda teksti ei fsilises ega informatsioonilises mttes: tarvitamise kigus teksti transformeeritakse ja vljundisse ilmub uus tekst, kuid htaegu silib ka lhtetekst oma esialgsel kujul ja vib astuda uutesse suhetesse juba omaenese transformatsiooniga. Kui kass sb ra hiire, lakkab viimane selle tarvitamise kigus eksisteerimast fsiliselt reaalse bioloogilise struktuurina; kui tehnilise leiutise sb ra uus leiutis, siis varasem informatsioonilises mttes hvib, olgugi et silitab fsilise olemasolu; kui kunstievolutsiooni kigus snnib phimtteliselt uus tekst, ei hvita ta seelbi eelmist ei fsiliselt ega semiootiliselt, kuigi too vib ajutiselt deaktualiseeruda. Ses mttes saab nii keeruliste semiootikanhtuste puhul nagu kunst evolutsiooni mistetki kasutada ksnes tema thendust sedavrd teisendades, et vahest oleks parem sellest mistest hoopis hoiduda. Thendust tekitava struktuuri t teine iserasus on ta vime siseneda omaenese sisendisse ja iseend transformeerida. Omaenda vaatepunktist paistab ta kui tekst teiste seas ja on seega endale normaalseks semiootiliseks toiduks. Siit tuleneb monaadi loomuprane vime enesekirjelduseks (eneserefleksiooniks) ja iseenese tlkimiseks metatasandile. Mis tahes tasandi monaad on seega thendustekke elementaarksus ning htaegu on tal kllalt keerukas immanentne struktuur. Tema vhim vimalik ehitus hlmab binaarset ssteemi, mis koosneb (vhemalt) kahest semiootilisest mehhanismist (keelest). Need on vastastikku tlgitamatud ja htaegu teineteisega sarnased, kuna kumbki modelleerib oma vahenditega ht ja sedasama semiootikavlist reaalsust2. Sel moel moodustub vljastpoolt saabuvast tekstist otsemaid vhemalt kaks vastastikku tlgitamatut semiootilist projektsiooni. Minimaalne

struktuur ktkeb ka kolmandat osist: tinglike ekvivalentsuste plokki, metaforogeenset seadeldist, mis vimaldab tlkeoperatsioone tlkimatuse tingimustes. Niisuguste tlgete tagajrjel transformeerub tekst prdumatult. Leiab aset uue teksti genereerimise akt.
Kui ksitella pedagoogikat kui kunsti ( aga seda see kahtlemata on) , siis on uus paradigma pedagoogikas phimtteliselt uus tekst. Kllap on ka siin tegu binaarse ssteemiga, kahe (vhemalt) keelega, mis vastastikku tlgitamatud ( kasvi kujundli ja digitaalne )-