ARENGU TPIDEST

Valdo Ruttas 12.september 2011 Teadusseminariks valmistumisekigus on hakanud hise mttevlja pinnasest nina vlja pistma uue seminariteema vrsed. Nii llatav kui see ka mulle endale ei tundu, tuleks korralikult ette vtta arengu teema. Inspireeriva hirituse selle teema aktualiseerumiseks andis Jri Ginteri repliik minu kirjapandud referaadile Pereslegini poolt vljapakutavast sotsiossteemide kolme arengutbi kontseptsioonist. Tuletan meelde, et Pereslegin pakub vlja jrgmised kolm arengutpi: koloogiline sotsiossteemide areng, mis on tingitud kohanemisvajadusest mbritseva keskkonna muutustega; evoloogiline seniseid piiranguid ja raame letavad ja lhkuvad muutused, uutmoodi , innovaatiline lhenemine vanadele asjadele, sh ka iseenda tdemuste mberhindamine; spontaanne arengutp e. aromorfoos, kus kvalitatiivse hppe puhul on vga keeruline mista, et tegemist on sama objekti , sama ssteemi leminekuga hest olekust teise (nagu nukkunud tugust liblika teke). Jri paneb oma repliigis igale latoodud tbist eri nime koloogilise tbi nimetab kohanemiseks, evoloogilise -laienemiseks ja arengu mistega seob vaid selle viimase jahmatava kkhppe. Jri kriitika on suunatud sellele, et arengu mistet on selliste tpide sissetoomisega phjendamatult laiendatud. Jri arvates puudub neil kolmel eristusel ks hine alus. Minu arvates on Peresleginil siin siiski see hine alus vga selgelt vlja toodud tegemist on sotsiossteemide hest olekust teise lemineku kolme selgesti eristatava tbiga. See,mittepratav leminek hest olekust teise ongi arengu kui universumaalse protsessi hisalus. Jril on titsa igus selles, et esimene, koloogiline tp eristab neid arenguid, mille puhul leminek uude olekusse leiab aset vliskeskkonna muutuste toimel ja viib ssteemi vastavusse neile muutunud tingimustele, st kohanemisele. Just see arengutp on hsti avatud Jri toimetatavas Haridusterminoloogia tesauruses. Just see arengutp on avatud miste all Jtkusuutlik areng. Kvaliteedi ja kvantiteedi dialektikas on selle arengutbi puhul ilmselt tegemist kvantiteedi leminekuga kvaliteediks ( kasvu piirid jmt). Teine sotsiossteemide arengutp on kvaliteedi kvantiteediks leminek, ses mttes tepoolest, nagu Jri vidab, uue kvaliteedi laienemise tp. Selle alla kuuluvad ilmselt kik teadusrevolutsioonid, vanalt paradigmalt uuele leminekud just selles mttes, et uus paradigma asendab vana, letab selle . Kolmas, spontaanne arenguhpe, mida Jri nib pidavat oma kommentaaris selleks teliseks arenguks , on arengudialektikas tepoolest krgem pilotaa, kus esmapilgul imevel lheb ssteem hest kvaliteedist le teiseks. Erinevalt isereguleeruvatest ssteemidest, mis on vimelised tegema lbi koloogilisi leminekuid hest olekust teise, on kvaliteet-kvaliteet-hpped vimalikud vaid isearenevates ssteemides. Nagu isearenevate ssteemide kgipoolt tundma ppides ngime, on siin tegemist snergeetiliste efektidega ( bifurkatsioon, atraktorid jms vt referaat Stjopini tdest). Kolm eeltoodud arengutpi on seega ks-heselt seotavad vastavate ssteemidega : Iseorganiseeruv (isereguleeruv) ssteem teeb koloogilisiadapteeruvaid arenguhppeid. Arengu algallikaks on siin emake loodus, temalt saabuvad stiimulid. Arendav (kunstlik, inimtekkeline) ssteem nihutab, lhub ja letab senise maailma piire, lubatu ja mittelubatu, vimaliku ja vimatu piire. Naiivne oleks loota, et otsiv vaim siin mingist jtkusuutlikkusest mtleks ja mistlikkuse piiridesse jks.

Kolmas , isearenevate ssteemide arengutp on olemuselt inimtekkelise ja loodusliku smbioos. Siin tahaks taas kutsuda les lugema teksti isearenevatest ssteemidest. Kokkuvtteks: Jri kriitiline kommentaar on selles mttes igustatud, et arengust selle sna kige laiemas ja samas kige sisulisemas mttes on mtet rkida isearenevate ssteemide korral. Just sellele tasemele tustes saab arengu miste oma telise thenduse. Aga otstarbekas on vastava taseme nhtuste ja probleemide korral piirduda arendavate vi isereguleeruvate ssteemide tasemega . Ja neil kordadel on arengu karakteristikud teised. Kolme arengutbi eristamine Pereslegini poolt pole mitte asja segasemaks ajamine, vaid korra loomine selles tohutus segadikus, mis arengu miste vallas valitseb. Nii et ksimus pole mitte selles, et Pereslegin pakub he miste asemel kolme, vaid vib-olla kolmekmne sidumises kolmainsuseks.