KONTSEPTI LUGU Agu hingelised lbielamised seoses vro keele snaraamatu koostamisel valitseva akadeemilisusega ja tema unistused tnapeval

tehniliselt nii vimalikust elusa kne rikkusi kaasa haaravamast lhenemisest kehutasid mind kontsepti lukku sgavamalt kiikama. Sattusin S.S. Neretina vapustavale monograafiale Troobid ja kontseptid, mille eessnas autor tleb, et see on katse esitada keskaegset mtet kui ht kaasaegse mtte strateegiat! http://philosophy.ru/iphras/library/neretina.html

Sai selgeks, et kahe termini miste ja kontsepti pnev kahevitlus on kinud juba XII sajandil. ks selle aja kuulsaid mttetarku Pierre Abailard (1079 -1142) on kindlasti meile suureks selgusetoojaks selles ksimuses, kas ja kuivrd on igustatud vi vimalik nende kahe termini hte patta panemine. Just Abailard ti sisse termini kontsept seoses sellega, et ta hakkas eristama keelt ja knet . Meie tnapeva Eesti Abailardiks viks kutsuda Valdur Mikitat, kellele Agu siin talgujate foorumiski on korduvalt viidanud. Abelaarliku vrvinguga mratluse jrgi olekski kontsept asja mtete haaramise , ratabamise akt htsuses knelise vljendusega. Enne seda prantsuse kirikumehest mtlejat ei eristatud (Jumala) Snas keelt ja knet. Asjade mtet, thendust haarata pdes jb vheseks lausete ksteise jrele lineaarsest reastamisest. Tollases vaimuilmas misteti, et dialektilise teadmise organiseerimise vormiks on dispuut, et mistmise akt ei saa kulgeda arutluse lineaarses jrgnevuses , mille hikuks on lause, vaid et see mistmine toimub knelise suhtlemise protsessis, kus nn suhtlushikuks pole teps mitte keeleline lause, vaid kneline vljatlemine (enesevljendus). Knet iseloomustati kui olemust, millel on subjektsus, mtet (thendust) eristav funktsioon ja mtteline htsus. ( NB! Just selline on talgujate juba aastakmneid kultiveeritav hine mttevli!). Knel on tihe side loomise ideega, subjektile omase aktiivse prgimisega. See pole mingi helilise jrgnevuse diakrooniline protsess, vaid snkrooniline protsess, mis nuab vhemalt kaht kneakti osalist rkijat ja kuulajat, ksijat ja vastajat, et olla nii mistetud kui kuulatud. Vljargitud kne on Abailardi jrgi vastu vetud kui kontsept (viljastus) kuulaja hinges. Muidugi on pratus teise poole heaegselt ka pratus Jumal-tunnistaja poole sellega on keskaja mtlejal haaratud nii olemise immanentne plaan kui ka Sna transtsendentne allikas Jumal. Kontsept on tuletis lendatud vaimust, mis on vimeline loovalt tootma ja koguma thendusi ja kavatsusi, mis kujutab enesest asjade ja kne seost ja mis haarab sisse ka mistuse kui enese osa. Erinevalt kontseptist on haaramise vorm mistes (intellectus) seotud mistuse vormidega. Kontsept kui vljatlev kne pole seega samane mistega. Paljud, ka kaasaegsed uurijad pole mrganud uue termini sisseviimist vljatlemise mtte thistamiseks ja sestap on enamuses filosoofilistes snastikes ja entsklopeediates kontsept samastatud mistega. Ometi tuleb neid selgesti teineteisest eristada. MISTE ON TEMA AINE ERINEVATE MOMENTIDE OBJEKTIIVNE HTSUS, MIS ON LOODUD MISTUSE REEGLITE elik TEADMISTE SSTEMAATILISUSE REEGLITE ALUSEL. Miste on mittepersonaalne, ta on vahetult seotud keele mrgiliste ja thenduslike struktuuridega, kus keel tidab kindla mtte saamise funktsiooni, sltumata suhtlusest. See on tunnetuse kokkuvte, selle aste vi moment.

KONTSEPT FORMEERUB KNES ( koos selle terminiga algselt htne SNA jagunes keeleks ja kneks). Kne ei teostu grammatika sfris (grammatika on selles kui osa) , vaid HINGE RUUMIS tema rtmidega, energiaga, estikulatsiooniga, intonatsiooniga, lputute tpsustustega, mis moodustavad kommentaatorluse mtte. KONTSEPT ON RMUSENI SUBJEKTNE! Muutes selle inimese hinge, kes asja le juurdleb, ta oma formeerumisel eeldab teist subjekti (kuulajat, lugejat), aktualiseerides mtteid () vastustes tema ksimustele, mis snnitabki dispuudi. Mlu ja ettekujutus on kontsepti lahutamatud omadused, mis on hest kljest suunatud mistmisele siin ja praegu; teisest kljest aga kontsept snteesib endasse kolm hinge vimet : kui mlu akt on see orienteeritud minevikku, kui kujutlusakt tulevikku, kui otsustusakt ( ) olevikku. Alates XIV sajandist koos ontoloogilise eelduse tekkimisega olemise hethenduslikkusest hakkas kontsepti idee kaduma. Uusajal, kus ju teaduslik tunnetuse viis iseloomulikuks sai, kontsept asendati tielikult mistega kui kige adekvaatsema asja tesuse saavutamisega, kus ju asi esitatud kui objekt ega vaja arutelu. Ometigi vajadus tema jrele andis endast pidevalt mrku. Mitmesugustele haaramise vormidele pras thelepanu Kant, seejrel Schelling, mratelles neid loomingu vormide lbi. XX sajandil postmodernistid J.Deleuze ja F.Guattari niivrd ei selgita miste ja kontsepti erinevust, kuivrd rhutavad miste ebapiisavust ja avavad momente, kus miste n kasvab iseendast le. Nemad vtavad miste ja kontsepti erinevuse probleemi ldse maha, kuna nende jrgi on kik puha ks le concept. Kontsepti idee on uuesti ellu kutsunud prdumine loomingu idee poole, mis on alati ainuline ja kontsept kui filosoofiline loome on alati midagi ainulist. Kik kuulsad filosoofid on Deleuzei ja Guattari tlgenduses hed suured kontseptiloojad. Ka keskaegsest kne idee seosest kontseptiga on postmodernistidel juttu, mis on teine moment, mis hendab keskaja ja postmodernistide filosoofiat. Aga kne ise ja vastavalt ka kontsept on postmodernistidel teise sisuga. Erinevalt keskajast on kne nende jrgi orienteeritud mitte kahelimtestatud vestlusele ( Loojaga vi kuulaja-vastajaga), mis eeldab olemise transtsendentset ja immanentset plaani. Postmodernistidel on kne ja kontsept orienteeritud vaid immanentsele selle lpututele muutuvustele. Knet vaadeldakse kui assotsiatsioonide ja interpretatsioonide mngu, mis hvitab mistahes teksti (eelkige kib see phade tekstide pihta) ja muudab selle (teksti!!NB!!) vimupretensioonide objektiks. Postmodernistlikus mttes on KONTSEPT RUUMIS LEVINUD SUGESTIIVSETE MRKIDE VLI. Kuivrd knes on vaadeldavad veel ka objektiivkeelelised vljendus vormid, siis on postmodernistlik kontsept mistest raskesti eristatav kahemtteline termin. Kuhu me siis lpuks kontsepti looga judsime? Tundub, et olukorrani, kus igaks vib sest loost ammutada tuge. Nii see, kes tahab piirduda (ennast piirata) vaid mistelise lhenemisega, kui see, kes eelistab elava suhtlemise vabadust. Vi ka nende kahe vahel rndaja. Igaks midagi vites midagi kaotab.