Siintoodud kokkuvte ilmus 1987. a 29. mail ajalehes Nukogude petaja. Materjali on vormindanud ja kommentaaridega varustanud E-S Sarv.

MTTETALGUD LDHARIDUSE HARIMISEKS

P. Lepik, M. Remmel, E.-M. Vernik I vooru reproduktiivne kokkuvte Vabariigi haridusminister E. Gretkina avas 12. mail (1987.) Vabariiklikus petajate tiendusinstituudis esmakordse rituse Eesti NSV kooliloos ekspertnupidamiste sarja ldhariduse ksimustes. (Ilus maakeelne nimi - mttetalgud leiti siis, kui I. voor oli juba seljataga: autorlusele prtendeerivad L.Vhandu ja I. Trikkel.1) Mttetalgute kolm planeeritud vooru kuuluvad Eesti NSV petajate kongressiga taotletud hariduseksperimendi ettevalmistavate sammude hulka; htlasi koosklastuvad nad terava rahulolematusega, mida ld- ja kutsehariduse olukorra suhtes on viimasel ajal avaldanud nii NLKP Keskkomitee kui ka kogu riigi ldsus (sealhulgas meie vabariigi oma). Ekspertnupidamiste idee arendas vlja tgrupp koosseisus A. Eglon, M. Kadakas, M. Lauristin, P. Lepik, H. Liimets, M. Remmelgas, V. Ruus, E. Sarv, I. Unt, S. ispuu. Ekspertt metoodikate ja protseduuride autoriteks, htlasi mttetalgute lbiviijateks kohapeal olid Kvalifikatsiooniinstituudi juhtimiskonsultandid T. Elenurm, A. Saame, I. Preeks, K. Petti. Ekspertnupidamiste, omamoodi referendumi omapraks on spetsialistide ja asjahuviliste phjusel: 1) hariduseluskujunenud olukord tuleb teadvustada ulatuslikult ja kigis sotsiaalsetes (professionaalsetes) kihtides;
1

laia

ringi

kaasamine

pedagoogika

kitsaskohtade

kriitikasse

ja

lahendamiskatsetesse. Mttetalgute idee algatajaile tundus see vajalikuna vhemalt neljal

Mttetalgute termini veel heks sltumatuks autoriks oli tollane TR Krgariduse labori juhataja V Ruttas, kes kasutas seda mistet organisatsioonilis-tehnoloogiliste mngude eestikeelse nimetusena juba eelneval aastal fsikapetajate pevadel. Mttetalgutest vt http://talgujad.tartu.ee/, samuti vib huvi pakkuda piobjekt E-S Sarv Mttetalgumeetod hariduses http://www.tlu.ee/opmat/ka/opiobjekt/mottetalgumeetod/ ning samateemaline artikkel http://www.scribd.com/doc/121941530. 1

2) kavandatav hariduseksperiment nuab vga suuri jupingutusi kigil tasandeil, mis eeldab ldsuse informeeritust, toetust ja abi (sealhulgas aineprogrammide revideerimisel ning uute pikute kirjutamisel-kirjastamisel); 3) ldhariduse kvaliteet, tema erinevad puudused ja nansid vivad ldhariduse (harituse) "tarbijaile" mnikord paremini ktte paista kui ldhariduse andjailekorraldajaile endile (suletud ssteemis vib kergesti tekkida rutiin); 4) praeguses hariduskriisis ei ole kahjuks vimalik lootma jda aeganudvate ja kallite uurimisprogrammide tulemustele-tulemuslikkusele, eriti arvestades meie maa pedagoogika-teaduse ja -praktika valusaid lnki, osalt lausa mahajmust: esialgu tuleb lhtuda kogemuse lbikaalutud kriitilistest hinnangutest, oma ja teiste maade eesrindlikust pedagoogilisest pagasist, saab elustada rahvustraditsioonide seda, et pluss-pool, ja printsiibina silmas pidades hariduse permanentse tiustamise vajadust (paindlikku hariduspoliitikat). Viimatieldust jreldada mttetalgute hariduseksperimendi ideed toetuvad hisele alusele. Ekspertnupidamise I. vooru eesmrgiks oli hinnata ldhariduse ndisseisu ning kavandada phisuundi hariduskorralduse ja ldhariduse sisu kui tervikssteemi revideerimiseks. Ksimuste iseloom (phivastuolud ja probleemid hariduses; nende phjused, phjuste phjused; printsiibid, millest tuleks lhtuda hariduse (haridussisu) mberkorraldamisel; mida muuta hariduse organiseerimis- ja juhtimisssteemis, ppekasvatusprotsessis, haridussisus ja ppeplaanis?) tingis ka vastuste philiselt kriitilise ampluaa. I. vooru kutsutud rohkem kui sada inimest2 (kigist krgkoolidest (sh lipilased) ja pedagoogikaga tegelevatest uurimis-, tiendusppe- ja juhtimisasutustest, Eesti NSV TA instituutidest, koolidest (direktorid, petajad, pilased), tootmis- ja juhtimissfrist, loomingulistest liitudest) mrati tegevussfri alusel 16 enam-vhem homogeensesse 69-liikmelisse rhma. Kik mttetalgutest osavtvad eksperdid ttasid vlja ja fikseerisid kirjalikult (osaliselt enne nupidamist kttesaadetud ksimustiku alusel) oma isiklikud ja rhma hisseisukohad (viimased kohapeal). plenaaristungitel tehti rhma kik hisseisukohad teatavaks kogu seltskonnale ja lindistati. 16 rhma spiikeritena esinesid: U. Kuresoo, A. Veskivli (1. rhm); L. Fiveger, S. Valdma, J. Vene (2.); V. Kallam (3.); I. Kraav, H. Liimets, P. Tulviste (4.); P. Olesk (5.); E. Grauberg (6.); I. Unt (7.); A.
2

Nimekirjade jrgi osales kahel mttetalgupeval kokku 180 inimest, neist suur enamus mlemal peval. 2

Ristkok (8); L. Vhandu (9.); V. Pinn (10.); A. Kaalep (11.); V. Lulla (12.); E. Rihvk (13.); R. Kllamaa (14.); I. Pajumaa, K. Hanso (15.); N. Turilin (16.). Kesoleva kirjutise philesanne on esitada mttetalgute I vooru tulemuste reproduktiivne kokkuvte (kogunenud seisukohtade interpretatsioon jb tulevaste publikatsioonide hooleks). Materjalist levaade antakse eesktt sagedusnitajate alusel, st osavtjate seisukohad esitatakse gruppidevaheliste korduvuste phjal hierarhiliselt (hierarhia tipus on ideed, mis korduvad suuremas arvus 16st grupist). Sel teel on vimalik rekonstrueerida rohkem kui saja eksperdi "grupipilt" osalejate seisukohtade alusel, millel peaks olema vabariigi haridussituatsiooni hetkeseisu iseloomustav vrtus. Ekspertseisukohad jagati kahte suurde klassi, mis omakorda liigendati

ideepesadeks pesa juhttunnus(t)e alusel. Pesad jrjestati hierarhiliselt kahe nitaja alusel: 1) juhttunnuse variantide korduvus ekspertgrupiti (e gruppide hulk pesas); 2) juhttunnuse variantide esinemus lmiku-ideena plenaaristungil. Lisanitajana arvestati pesa moodustavate ideede absoluutarvu. Seda nitajat ei saa aga pidada vajalikul mral korrektseks, sest eeldatavasti osa eksperte ei mrkinud ideed, mida nad tegelikult toetasid, kuid mida juba deklareeris keegi teine ekspert. Ent vaatamata osutatud puudustele peaks alljrgnev andma objektiivse pildi tendentsidest, mida hariduse mberkorraldamisel oleks lubamatu ignoreerida. Oluline on silmas pidada,et seisukohta-de lakoonilisuse nue mttetalgutel ja vajadus lhtuda vastuolude, probleemide nimetamisest, mitte nende esinemise mrast vm suhtelistest kriteeriumidest tingis paratamatult videte sagedase absoluutsuse, mis lesande teistsugusel pstitamisel oleks tenoliselt vtnud nansseerituma kuju. Reproduktiivse kokkuvtte reeglid eeldavad materjali vimalikult

"objektivistlikku" (traditsioonilist, interpretatsiooni"vlist") klassifikatsiooni. Iga klassi vi allklassi ideede ees sulgudes on arvud, millest esimene nitab, mitmes grupis antud ideepesa seisukohad esinesid; teine arv osutab, mitu korda nimetatav seisukoht oli grupi hisideeks lmikul (mida demonstreeriti kigile osavtjatele); kolmas arv mrgib individuaalsete seisukohtade fikseeritud absoluutarvu ideepesas. Ajaleheruumi nappuse tttu ei ole vimalik esitada seisukohtade ammendavat loendit, kuid iseloomulikemate mtete vljatoomisel on autorite snastust ptud (ruumi kiuste) respekteerida. 3

I. HARIDUSELU SOTSIAALNE JA INSTITUTSIONAALNE SEISUND

A. H a r i d u s j a h i s k o n d.
1. Kooli ja hiskonna vastuolud (12, 8, 39): petuse ja tegelikkuse vastuolu klbelises sfris. Kool ei arvesta tulevikuvajadusi. Elu vajadused ja koolis pakutu ei koosklastu. ldhariduskoole on takistanud oma funktsioone titmast usalduse vhesus koolis ja hiskonnas. ks rahvus on seda vrt, mida on vrt tema kool. Vastuolu elu arengu ja kooli konservatismi vahel. Vastuolu his- konnas ametlikult kibivate seisukohtade ja tegelikkuse vahel. tuleb le saada pilaste desinformeerimisest - meie hiskonna kohta kiva ajaloolise te ja olevikute puudulikkusest. ldharidus- kooli takistab oma funktsioone titmast ebasiirus. Koolis saavad pilased viilimisharjumusi, millega neil on elus kergem lbi la kui ausa tga. hiskonna kahepalgelisus on isiksuse kahestumise phjus koolis. Kui on ilis eesmrk, siis on head kik vahendid... Kesksete vrtuste puudumine: ei ole midagi pha, mis kasvataks teisi vrtusi. 2. Hariduse sotsiaalne staatus (9, 7, 17): piedu ei kindlusta edukust elus. T ei ole iglaselt vrtustatud. Hariduse motivatsioon on nrk. Haritud inimese eneseteostuson olnud jigalt, anonmselt reglementeeritud. Kaovad ppimise stiimulid. Noorsugu vrdub haridusest ja kultuurist. Vastuolu ainelise heaolu kasvu ja kultuuritarbimise madaldumise vahel. Suurema osa "ajude" eemaldumine haridusest. Kooli satub ikka rohkem petajaid, kes sinna ei sobi. 3. Hariduse sotsiaalne prestii (10, 2, 21): Hariduse prestii on madal kigis hiskonnakihtides. Praegusel koolil on madal autoriteet. Mttetd peetakse kehalise tga vrreldes alavrtuslikuks. petaja hiskondlik prestii on langenud, eriti meeste seisukohast. Kool ei kasvata lugupidamist petaja vastu.

4. Isiksuse vrtustamine hiskonnas (9, 1, 20): Vastuolu marksistliku inimesekontseptsiooni ja koolis tegelikult eksisteeriva inimesekontseptsiooni vahel. Nuded, mida kool peab silmas tulevase kodaniku ja spetsialisti tarvis, on tugevasti omavahel vastuolus. Kogu koolissteem on ette nhtud snakuulelike kodanike kasvatamiseks, kes mtlemise jtavad lemuse hooleks. Kool on mlu, aga mitte mtlemise kool. hiskond vajab hiskonda edasiviivat, loovat isiksust. Ei teadvustata, et esikohal on inimese ja hiskonna taastootmine, mitte materiaalsete vrtuste tootmine. 5. Kooli ja kodu kasvatusfunktsioonide koosklastamatus (5, 4, 7): Side kooli ja kodu vahel on nrk. Kodu vhene mju pilaste kasvatamisel. Vanemad on suurema osa ajast tl. Kasvatus perekonnas jb puudulikuks. Vanemate orienteerumine koolile kasvatuse osas. Perekonna liigne orienteeritus majanduslikule heaolule. Kodu peab kompenseerima kooli puudusi, mis on ebareaalne. Kodu on sunnitud toetama lapse silmakirjalikkust.

B. H a r i d u s e (h a r i t u s e) f i n a n t s e e r i m i n e m a t e r i a a l n e v a r u s t a m i n e.

ja

1. Haridusssteemi vaesus (10, 5, 25): Kool on majanduslikult mahajetud, kerjuse osas, vallavaene. Vastuolu haridusssteemi tegelike majanduslike vajaduste ja finantseerimise vahel. Kool pole majanduslikus mttes riigistatud. Haridusssteemi finantseerimine on karjuvas vastuolus hariduse hiskondliku tarbimisvrtusega. Meil on alati nii: ideed on olemas, kuid puuduvad materiaalsed vimalused neid korralikult ellu viia. Haridusse on kige igem mahutada kapitali. 2. petaja t majandusliku stimuleerimise valed lhtekohad (8, 3, 21): petaja td hinnatakse formaalselt: selle jrgi, missuguseid hindeid ta paneb, kvantiteedi jrgi. petaja td tuleb aineliselt soodustada. Viia petaja koormus ja ttasu otsesltuvusse tema kvalifikatsioonist. Normkoormusi on vaja vhendada. Tuleb tekitada konkurss petajakohtadele majanduslike meetmetega. Cum laude lpetanu ja "lbivedaja" ei tohiks saada hesugust palka. Klassijuhataja ttasu tuleks mrata igaaastase atesteerimisega.

3. Koolide vhesus, kehvad projektid, halb ehituskvaliteet ja viimistlus (8, 3, 18): Koolimaju peaks olema rohkem, need peaksid olema kenamad, otstarbekamad. Kooli interjr, krvalruumid, mbel ja koolimaja ldmilj tekitavad vrandumistunde; siit ka vandalism. Klassid on tihti kehva valgustusega, mistttu pilased hakkavad prille kandma. Maakohtades peavad lapsed koolis kima vga kaugelt ja saavad liiga vhe viibida perekonnas. 6aastasi on vetud kooli, ilma et elementaarnegi baas oleks loodud. 4. Hariduse majandusmehhanismi mahajmus (8, 5, 7): Ressursside jaotumine tuleb muuta paindlikumaks, kooli haldamine konoomsemaks. Anda igale haridusasutusele olemasoleva palgafondi iires igus ise otsustada selle kasutamise le. Eraldada palgafond olmeliseks isemajandamiseks. Moodustada vabariigi haridusfond. Tuua haridusteooriasse hariduskonoomia miste. 5. Hariduse materiaalne vrtustamine (6, 1, 9): Harituse hind on madal. Hariduse omandamine ei too kaasa materiaalseid stiimuleid. Harituse eest karistatakse materiaalselt. 6. Kooli tehniline varustatus (4, 1, 19): Koolide varustatus nitvahenditega, tpetuse materjalide ja riistadega, ldse ppevahenditega on vga vilets. Puuduvad paljundusvahendid. Nitvahendid on heklgsed. Kooli varustus on htviisi halvasti kttesaadav henoline massitarbekaup. 7. Kooli sltuvus baasettevttest3 (3, 0, 6): Materiaalsete vahendite sltuvus baasettevtte vimalustest ja suhtumisest toob kaasa ebaterve diferentsi koolide vahel. henduses ettevtete isemajandamissuunaga tuleb kooli ja baasettevtte suhted mber hinnata. Ettevtetelt ja majanditelt tuleks tsentraliseeritud korras kasseeritud summad jaotada vrdselt kigi koolide vahel.

Koolides toimus ka tootmispetus sai omandada mne eriala. Selle toetamiseks olid loodud koolidevahelised ppekekskused ja koolidele kinnitatud nn baasettevtted, mis toetasid kooli nii materiaalselt kui praktikabaasina. 6

C. P e d a g o o g o l i s t e

k e s k a s u t u s t e h a r i d u s t e g e v u s.

1. Haridusssteemi letsentraliseeritus; kohaliku autonoomia nappus (16, 27, 64): Koolis on kik pisiasjadeni reglementeeritud (ppeplaan, programmid, pikud jne). Mitte midagi olulist ei saa kool otsustada ise. Koolissteem peaks olema administratiivselt paindlik. Haridusssteemi peab olema sisse kodeeritud vaba ja loomuliku arenemise demokraatlik ja avalikustatud mehhanism. Tuleb tunnistada iseregulatsiooni vajadust haridusssteemis. Vabariigi haridusssteemi ja kooli autonoomiat on vaja svendada. Tagada vabariigi haridusssteemi autonomiseerimine vastava seadusandlusega. Silitada vabariigis pikute tegemise igus ja laiendada seda. Praegu kehtib vastuolu letsentraliseerimise ja kohaliku omapra vahel. Konstitutsioonilisest igusest haridusele tuleks aru saada kui igusest ppida seda, mille omandamiseks on eeldused. Vimalus kooli vabalt valida (mitte elukoha jrgi). See mjutab pilaste arengut soodsalt. pilaste osavtu vimaldamine hariduselu puudutavate otsuste ettevalmistamisest ja vastuvtmisest. Kohusetunne kasvab ainult demokraatia kaudu. 2. Pedagoogikateaduse olukord (12, 6, 20): Pedagoogikateadus tuleks lhendada koolile, ajakohastada. Kooli ppekasvatust ssteemse analsi puudulikkus. Vajadus luua teaduslikult phjendatud paindlik ja pidevalt uuenev ning kogu maailma kogemusi arvestav petamisssteem. Kasvatuse tervikliku teooria ja ppeplaanide koostamise (sisu) teooria puudumine. Luua teaduslikult phjendatud kutsesuunitluse ssteem. Kutsesuunitluseks vlja selgitada pilaste individuaalsed iserasused. Puudub pidev haridusseisundi anals ja selle avalikustamine. Kik jreleproovitud teooriad koolissteemis peaksid tuginema empiirilistele uuringutele. 3. Brokratism hariduselus (12, 5, 31): Kooli juhtimine on brokratiseerunud. Ministeeriumis valitseb nitajatel phinev formalism. Ei videlda phjuste, vaid tagajrgedega. Kool pole huvitatud pilasest, vaid aine rapetamisest. Pole vimalik tagada ppetunni puutumatuse printsiipi. Haridusssteem on brokraatliku juhtimise tttu sanktsioneerinud nivhariduse selle sisuliste vrtuste kahjuks. Kooli segavad paljud koolivlised asutused (ALMAV, tuletrje 4jne). Paljud ametkonnad nuavad
4

Koolilt nuti nt sjalis-patriootlike, ohutusalaste (sh tuletrje) jmt rituste lbiviimist, sageli ppetundide arvel ja petajate poolt vi kaastegevusel, seda ka vljaspool 7

koolilt oma t ra tegemist. ldhariduskool on mruste alusel sunnitud pendeldama stabiilsuse kahjuks. petajaid koormatakse kikvimalike asendustegevustega. Kampaanialikkus. Lavastuslikkus. Kooli asjatundmatu lejuhtimine. Sotsialistlik vistlus koolis ei igusta end. Anonmsus. Miks rgitakse umbisikuliselt: kaotati, tehti. Niteks, kes kaotas kunagised maakoolid? 4. Tpetus, hiskasulik t, kutsetunnistus (12, 3, 44): Tkasvatuse kontseptsioon ei kannata kriitikat: palju kra, vhe villa. Tkasvatus on formaalne, lbimtlemata, kompromiteerib td. le poole sajandi kestnud asjatud pingutused nn poltehnilise kooli suunas ei ole andnud tulemusi. See on muutunud monotehniliseks kutsepetuseks. Poltehniline tpetus keskkoolist vlja! Kohustusliku tootmist phimtted ja korraldus vajavad uuendamist. Vabatahtliku tootmist phimtted ja korraldus vajavad uuendamist. Asendada totaalne kutsepetus keskkooli baas- hariduse plokis integreeritud kursusega "olme- ja tehnikapetus". Tarvis ldist toskust. Fsika seostada tpetusega. ppekombinaatidel ei ole hiskonnas omaette otstarvet. Uuendamist vajavad pilaste kohustusliku hiskasuliku t korraldus ja phimtted, KT5 olgu kooli siseasi, samuti vabatahtliku hiskasuliku t omad. Kutsesuunitlus on plaaniga pilasi halvavalt ette kirjutatud. Kutsete valik on piiratud. Kutsesuunitlust alustatakse liiga vara. seda tehakse puudulikult. ldhari- duskooli ja kutsekeskkooli funktsioonid ning omavahelised suhted pinnaliselt lbi meldud. Kutseharidusssteem on praktikas pedagoogikateadusest irdunud (huvitub eesktt lppresultaadist toodangu mahu aspektist vaadates). Kutsekeskkool peaks kaduma: ta on vga kallis lbu. 5. Hariduse eesmrkide mtestamine (10, 3, 14): Valitseb phimtteline ebaselgus hariduse andmise eesmrkides riiklikul tasandil. ldhariduse ldised (reaalsed) eesmrgid on tpsustamata. ldhariduskooli funktsioonid mratlemata. Haridusssteemi loomulikud eesmrgid satuvad vastuollu brokraatlike ettekirjutustega. Puuduvad arvestatavad kasvatuseesmrgid. Ei arvestata ppe-kasvatusprotsessi kui dnaamiliselt arenevat nhtust. 6. Klassikomplektide suurus (10, 3, 13): Klassikomplektid lemra suured. Viksemad klassid tagaksid pilaste soodsama arengu (materjali phjaliku ksitlemise kooliaega toimuvatel ritustel. 5 hiskondlik-kasulik t (KT) selle maht ja sageli ka sisu/vorm oli koolile ette kirjutatud. 8

vimatus,

tagasiside

kehvus,

ebasoodus

pshhokliima).

Vhendada

pilaste

maksimaalarv klassis 20-25 pilasele. 7. Haridusssteemi htlustamine-htlustumine (8, 5, 16): leliiduline unifitseeritus: kik koolide ts on nivelleeritud (see kehtib ka petaja ja pilase kohta). ppeprogrammide standartsus. Orienteeritus keskmisele. Massiharidus. Haridusorganid ksitavad inimesi hetaoliselt ja hetaolistena. Hariduse andmisel ei saa rakendada vrdsusprintsiipi. Programmide ja pikute loomiseks kasutada mittestandartseid ja efektiivseid meetmeid (konkureerivad kollektiivid ja pikud, v- lismaiste pikute adapteeritud tlked). 8. Kooli kontrollimine (8, 3, 12,): Kooli lputu kontrollimine. Kontrollimine taandub vlisele survele. Surutakse aina peale. Vahelesegamine krvalt, alt ja levalt. Demokraatiat asendab autokraatia. Tuleks oluliselt vhendada juhtivate (inspekteerivate) ametnike koosseisu. 9. igus ja kohustus ppida (6, 4, 10): Lastelt on ra vetud igus ppida ja asendatud kohustusega ppida, igus ja kohustus on eri asjad. Haridust tendav tunnistus antakse vgisi ktte nendele, kes seda ei soovi. Kohustuslik keskharidus on viinud hariduse devalveerumisele. Keskkool jgu nendele, kes soovivad astuda krgkooli. kes ppida ei taha vi ei suuda, lasta 16-aastaselt tle. Keskkoole tuleks vhendada. ldhariduskool peaks olema 1.-9. klassini. htukeskkool? 10. pilaste hindamine (8, 2, 20): Uuendamist vajab ldhariduskoolis hindamise kord, klassist klassi leviimise kord. Praegune hindamisssteem paneb last ppima mitte vajalikku, vaid nutavat, ei pane last realiseerima oma tegelikke, vaid nutavaid vimeid. Hinnete asemel tuleks sisse viia punktissteem. Jooksvaid hindeid pole vaja. Tki-viisi hindamist pole tarvis. Hindamisest loobumine mnede ainete puhul, kus selgesti avaldub laste ebavrdsus (kehaline kasvatus, laulmine, joonistamine). Viia pilasi edasi ka kahtedega. Halbade tulemuste korral olgu edasine valikuvimalus piiratud. Jtta siiski vimalus tulemusi hiljem parandada (niteks eksternina vi htuses vormis). Eksperimenteerida eksamite arvu ja tihedust.

11. Eri haridusteede htne juhtimine (4, 1, 5): Hariduse juhtimine on hajatatud kahe ministeeriumi ja he komitee vahel. See loob brokraatlikke tkkeid ja koosklastamatust. Liita tuleks omavahel kutse- ja ldharidusssteem. Teine vimalus: liita piiumajanduslikud kutsekoolid ja tehnikumid. Luua htne haridusministeerium.

D. R a h v u s l i k e

pedagoogiliste asutuste

h a r i d u s t e g e v u s.
1. petajate kaadri tase ja ettevalmistamine (14, 13, 50): Kool muutub ainult petajate kaudu. Halbade petajatega ollakse juba harjunud. pilaste kannul juurdub kegalmine ka petajaskonnas. ldhariduskooli on takistanud oma funktsioone titmast petajate madal haridus- ja kultuuritase. Esineb nsat alalhoidlikkust ja pretensioonikat propagandistlikku fraseoloogiat. petajad on harva isiksused, missioonitundega. petajaamet on looming, mitte kutse. Alustada tuleks petajate petamisest. Parandada ldettevalmistust, ka tienduspet. Tuleb petada pedagoogiks, alles seejrel ainespetsialistiks. petaja kutse-eetika kujundamisele pratakse vga vhe thelepanu. petajal pole koolis vimu (autoriteeti). Materjali ksitlemiseks aines peaks koolmeistril olema tielik vabadus he ppeaasta ulatuses. Andekate pedagoogide tagakiusamine. Luua teaduslikult phjendatud kutsevalik petajatele. Juurutada petajate konkursse. Eksperimendi korras maksta petajaile senisest kaks korda rohkem palka pluss preemiat. 2. Koolide suurus (9, 4, 16): Koolid on liiga suured. Tuleb luua viksemad koolid (mitte le 600 pilasega). Alg- ja keskkooliklasse ei saa kokku panna. Mammutkoolid segavad td, ei soodusta pilaste soodsat arenemist, neis tekib ebaterve pshhokliima. 3. Kooli traditsioonide, oma no loomine (7, 3, 18): Kool on unustanud, et ta on pilase jaoks, mitte vastupidi. Koolide ritused pgatakse henolisteks laltpoolt. Tuleb tsta iga kooli eneseteadvust, lubada koolil vlja arendada oma traditsioonid (side vilistlastega, almanahh, sisekorra eeskirjad, omanoline koolivorm ja -mts). Anda pilastele vimalus veeta vaba aeg kooli kooli ruumides. Luua erisuguseid vimalusi vahetunni veetmiseks. Igal lapsel peab koolis olema oma koht (klass, pink). Uuendamist vajab lputunnistuse andmise kord. 10

4. Kabinetssteem (4, 2, 7): Uuendamist vajab kabinetssteemi phimtte rakendamine. Praegu puudub pilastel oma klass. Kasutada kabinetssteemi alates 10. klassist. Kabinette viks olla vhem ja kool viks nende sisseseadmise iseseisvalt otsustada. 5. Inspektoritest (2, 1, 3): Inspektor muuta koolinunikuks, haridusosakondade ttajad - asenduspetajateks; nad kik - kooli abistajateks. 6. Alternatiivsed koolid (2, 0, 5): Luua alternatiivkoole: poiste-, ttarlaste-, reaalja humanitaarkoole, kooperatiivseid alg- ja keskkoole (viimases kahes oleks vimalik luua keskmisest tunduvalt krgem ppe-kasvatuslik tase). 7. Koolide hindamise kriteeriumid (2, 0, 4): Koolit hindamine juhendite alusel on viinud krahhini. Kooli edukuse kriteeriumid ei iseloomusta pilaste arengut. Juhtkonna t hindamiskriteeriumiks on lahendatud ja lahendamata probleemide arv.

I I. PPEPROTSESSI SISU JA KORRALDUS KOOLIS. A. H a r i d u s e s i s u, p i l a s e a r e n g j a k a s v a t a m i n e.

1. Diferentseerimine hariduses (16, 42, 78): Meie ldhariduskooli iseloomustab vhene diferentseeritus. Mrgitakse vajadust korraldada ppet paindlikumalt. Diferentseerida tuleb ppetd eelkige pilaste vaimsete huvide, kalduvuste, ealiste iserasuste jrgi. petamist tuleks diferentseerida pilaste tervisliku seisundi jrgi. Ka thendab diferentseerimine eelkige rahvusliku ja kohaliku arvestamist. Kooli tuleks diferentseerida klassiti, ks pik ei saa kiki rahuldada. Meil puudub alternatiivhariduse andmise vimalus. Diferentseerimine viks thrndada kolme suunda: humanitaar-, reaal- ja loodusteaduslikku kallakut. Diferentseerimine ei tohiks kujuneda spetsialiseerimiseks (muusika-, kunsti- jne klassid resp koolid peaksid jma peale selle). Diferentseerimine ei tohi likvideerida svakoole ja klasse, vaid peaks aitama seda ssteemi edasi arendada. Olema peavad vimalikud alternatiivsed ppeprogrammid ja 11

ppevahendid. Terminit "ldhariduskool" tlgendatakse kitsalt, see ei thenda he programmi jrgi ppimist. Luua pilastele vabadus valida paralleelsete ppeainete, pikute, programmide (kuni isiklike programmideni vlja) vahel. Vajalik on eakohaste integratiivkursuste olemasolu. Diferentseerimine ei thenda mitte ksnes eri suundi, vaid ka vimalust diferentseerida ppeaega. Nivelleeritud petamine kestab liiga kaua. Komplekteerida algklassid diferentseeritult. Rakendada petuse diferentseerituse printsiipi nii koolitpide, ksikute koolide kui ka ksikpilase tasemel. 2. Keskendumine isiksuse kasvatamisele (15, 27, 46): Kooli iseloomustab vastuolu aine- ja isiksusekesksuse vahel. Kool on aine-, mitte isiksusekeskne. ldharidus ei kujunda loomingulise ellusuhtumisega algatusvimelist isiksust. Isiksusetp, keda haridus kujundab, on keskendunud isiklikule elule, on passiivne, sotsiaalselt indolentne. Taotletava aktiivsuse asemel saavutatakse tegelikult passiivsus. pilane pole huvitatud enda arendamisest ppimise kaudu, vaid oma positsiooni tstmisest ppimise kaudu. Hariduselu kindlustagu pilase vaba ja loomuliku sotsialiseerumise. Kool peab kujundama pilase eneseregulatsiooni, enesepetusvime, loovuse- ja reflektsioonivime arengu. Juba varakult tuleb vimaldada pilasel olla tema ise, petada teda ttama loovalt ja iseseisvalt. pilane ei tohi olla teda vormida pdvate vhem vi rohkem brokratiseerunud judude (programmide, ettekirjutuste) objekt, vaid isetegevuse subjekt, keda vastavalt eale siiski targalt suunatakse. Tagada tuleb vlise regulatsiooni ja eneseregulatsiooni ige vahekord. Alternatiivsete ppevormidega, materjalidega jne tuleb tagada kooli humanism ja demokraatia. Kool ei tohiks unustada, et ta on pilase jaoks. ppeplaani tuleks sisse viia inimese tskkel, mis sisaldaks tervise-, elamise-, humanismipetuse, ja petaks pilast ppima, tarbima, tundma iseennast. Vajalikuks peetakse sotsioloogia, pshholoogia, massikommunikatsiooni kursusi. 3. Hariduse sisu ldksimused (12, 19, 40): Haridussisu on jnud halvavalt maha hiskonna ja teaduse arengust, puudub teaduslikult phjendatud kontseptsioon, mis arvestaks hiskonna sotsiaalse arengu tendentse. Hariduse sisu peaks olema vastavuses maailmakultuuri ja rahvuskultuuri struktuuriga nende minevikku, hetkeseisu ja tulevikuperspektiive silmas pidades. Hariduse sisu mramisel ei tohiks lhtuda he eriala autoriteedist. Hariduse sisu ei ole teadmiste summa, vi mtlemisviisi kujundamine. Suurendada humanitaarainete osakaalu. Anda terviklik maailmapilt. 12

4. Integratsioon hariduses (14, 10, 37): Tuleb hendada ldharidusssteemi teaduslik-metoodiline teenistus heks tervikuks. Ainenomenklatuur ja -programmid peavad vimaldama pilastel tajuda pitavat kui tervikut. Integreerida hariduse sisu ssteempetuse alusel. petada suuremates sisuplokkides: hte ainet mitu tundi, pikemal perioodil. Integratiivsed kursused sisse viia phimttel inimene-tegevus-loodus. Jtta ruumi eri ppeainete ldistavateks ksitlusteks. Arvestada tuleb ppeaine integratsiooni kultuuritervikusse, mitte ainult ksikute ppeainete integratsiooni. Humanitaar- ja reaalteaduste vastandamine on vale - lhtub maailmapildi lahterdamisest ksikuteks teadusharudeks. 5. pilaste teadmiste ja oskuste tase (16, 7, 64): ldhariduskool peab vahendama kasvavale plvkonnale inimkonna ajaloolist kogemust nii teadmiste, oskuste, vrtushinnangute, moraalinormide, ideaalide kui ka muude hiskonnaliikmele tarvilike omaduste osas. Kool pakub teadmisi paiguti learu, eluks vajalikke oskusi aga vhe. Praegu ei valmista kool pilasi ette eluks, tks, kutsevalikuks. Vastuolu petatava materjali sisu ja tegeliku elu nuete vahel on iseloomulik. pilane on pealiskaudne, tunneb kike halvasti, tema teadmised on killustatud. Kool peaks andma mitte ainult arve, fakte, vaid ldteadmisi, teadmiste phibaasi, tese maailmapildi. Lahus tuleksid hoida faktid, nende tlgendamine ja vrtustamine. ldhariduskool peaks andma ldhariduse, mis vimaldaks keskkoolilpetanul edasi ppida mis tahes erialal. Keskkool peab andma kontingendi, kes oleks imeline jtkama pinguid krgkoolis. Kool ei arenda pilaste vaimse t oskusi: lugemisoskust, mtlemisoskust (praegune kool on mlukool), iseseisva t oskust, tharjumusi, raskuste letamise oskust. pilane peab omandama vime ise ppida, iseseisvalt teadmisi svendada, kriitiliselt melda, arutleda, vaielda, arvestada teiste arvamusega. Haridus peab andma oskuse infot hankida, orienteeruda teatmematerjalis. pilane tuleks hoida uurimuslikus suhtes ppematerjaliga. Haridus peab andma poliitilise kirjaoskuse, arendama loovust, avama aine tundmise kaudu ajastu mtlemisstiili, tekitama vajadustunde teadmiste ja t jrele, arendama loovust. Kool peab andma harituse. ppet sisu uuendamisel ppeplaanide koostamisel tuleb arvestada teiste liiduvabariikide ning vlismaa kogemust. Luua uus, teaduslikust phjendatud ppeplaan, mille aluseks on htsed, vaheseinteta petused loodusest, hiskonnast, inimesest, mida pitakse tundma kigi mtteviiside (teaduslik, kunstiline, lapse- ja ideoloogiline mtlemine) abil. ppeplaanidega tuleb tagada hariduse stabiilsuse 13

ja muutlikkuse htsus: psiva krval hariduses on vaja ruumi jtta ka muutuvale. ppet korralduses leida vimalus vastastikuse rikastamise printsiibi ja snergeetilise printsiibi realiseerimiseks. Koolielu kujundamisel peaksid osalema kik asjast huvitatud jud - kool, teadus, perekond, tootmine, ldsus; realiseeruma peaks htsete kasvatuseesmrkide nue. 6. Kohaliku eripra arvestamine (10, 11, 24): ppeplaanid peaksid arvestama kooli ja keskkonna (perekonna, sotsiaalsete gruppide, hiskonna ja tema allsfride, rahvaste ja rahvuskultuuri, regionaalse kultuuri, inimkonna) arengutendentside kooskla. petuse hariv ja kasvatuslik mju realiseerub lbi paiksete psivrtuste. Uuendustes on vaja arvestada, et tegemist on Eesti kooliga, mitte kooliga ldse. Eriline thelepanu prata rahvuskultuuri ausale ja phjalikule petamisele. Ignoreerida ei tohiks lokaalset ajaloolist mlu. Tagada jrjepidevus ajaloos, mitte unustada traditsioone. Vene ppekeelega koolide ppeplaani koostamisel taotleda normaalset osalemist vabariigi hiskondlik-kultuurilises sfris. Viia sisse integratiivsed kursused, mis ksitleksid Eesti NSV kultuuri, kirjandust, ajalugu. 7. Esteetiline ja kultuurialane kasvatus (15, 3, 37): Praegune ldhariduskool tiendab esteetilisi funktsioone vaid osaliselt. Esteetikaained ppeplaanis on kesised, mistttu ei kujundata pilase esteetilisi ja kunstialaseid maitseomadusi. Noorte vrtusorientatsioonis on alates 1975. aastast jrsult langenud kirjanduse, teatri, eriti kujutava kunsti prestii. Kool pole suutnud pilastes kujundada iget suhtumist kultuurivrtustesse, soovida jtab pilase llitumine kultuuri. Tarvis on hinge- ja sdameharidust. Kujundada tuleks kultuurikeskset inimest; keskkolilpetanu peaks olema vimeline kunsti tarbima ja kultuuris osalema. ppeplaanidesse ppeainena sisse tuua tnapeva kultuur. Hariduse sisu ei saa lhtuda ainult teadusest, lhtuda tuleb kultuurist ldse. Praegu on hariduse sisu liiga vhe orienteeritud ldise kultuuritaseme tagamisele. Kultuuri saab vahendada ldise-erilise-ksiku dialektikas. Tagada tuleb kultuuri jrjepidevus. 8. Klbeline kasvatus (11, 6, 31): Keskkool tidab halvasti pilaste esteetilise kasvatamise lesannet. Puuduvad kesksed eluvrtused, kodanikuomaduste kasvatamisel puudub praktiline vljund. Paljudel pilastel puudub vajalik vastutustunne, nad on kindlalt selgeks ppinud: vastutada millegi eest ei tule. Kool pole suutnud pilastes 14

kujundada iget tssesuhtumist. Pisivargusi, joomist, rusikaga oma eneseteostust peavad pilased endastmistetavaks igapevaseks paratamatuseks. Haridusssteemi jikusest tulenev formalism avaldub pilase tasemel passiivsusena, silmakirjalikkusena, likerdamisena. Nudmised pilastele on nilikud, pilaste ergutamise ja karistamise ssteem ei toimi. Kool kujundab vhe pilaste vrtusteadvust. pilastele tuleb anda praktikale toetuv igusteadvus, kujundada vastutustunne, sotsiaalne avatus ja phimttekindlus. Humanistliku maailmavaate kasvatamine on lahus igapevase reaalse kitumise tavadest. Koolist on kaduma linud sotsialismi phiprintsiip "Igahele tema t jrgi, igahelt tema vimete jrgi". 9. pilane-petaja (10, 2, 18): petaja orienteeritus esmajoones oma ainele, mitte pilase isiksuse arendamisele, tegevuse vhene seos kasvatusega. petaja tunneb halvasti oma pilasi. petaja-pilase suhe on hepoolne, puudub koost. pilase vastutustunde mittetunnetamine. Philine kasvatusmeetod on pilase enesehinnangu alandamine. pilasel puudub vimalus aruteluks. petaja ei taha laskuda vaidlustesse, sest ei oska vaielda. petaja positiivne hlestatus mjuks soodsalt pilase arengule. pits puudub mngulisus ja loomingulisus. Tuleb leida enam tasakaalu selle vahel, mida teeb tunnis petaja ja mida pilane. 10. Keelte petamine (11, 0, 41): Otsustavat uuendamist vajab keelepetus. Lubamatult madal on keelte tundmise tase, ebaedukas nende petamise metoodika; eriti madalaks peetakse vene keele petamise efektiivsust. Keelepetuse efektiivistamist peetakse TTRi6, ajastu ja vikerahvaste phaks kohuseks. Vene keele petus on vga kaugel olmekeelest (klassika lugemine), see on paljudele pilastele lihtsalt tuupimisaine. ldhariduskool peab kindlustama vene keele perfektse tundmise ja olema allutatud praktilistele vajadustele. Vene keele oskus peab vimaldama lugeda ilukirjandust, erialast kirjandust, suhelda. Tehakse ettepanek viia vene keele intensiivkursus lasteaeda, vhendades seejuures kooli ppeplaanis vene keele tundide arvu ja hakates petama hte ainet (nt vene kirjandust) vene keeles. Tundide arvu suurendamist vajab vrkeel. ldhariduskoolist saadav vrkeeleoskus peab vimaldama ajada olmejuttu, aga ka lugeda (erialast) kirjandust. Tehakse ettepanek luua humanitaarharus vimalused ka teise vrkeele omandamiseks. Viimases klassis petada ladina keelt. Keskkooli viimased klassid peavad tagama kolme keele tundmise. ppeplaanide koostamisel on vaja tagada
6

TTR teaduslik-tehnilise revolutsiooni. 15

vrkeelepetuse pidevus kuni keskkooli lpuni. Saavutada vrkeele petuse paigutamisega phikooli 5. - 9. klassi tihendatud kursusele omane tulemuslikkus. Avada kigile ppijaile vrdne vimalus keele praktiseerimiseks ja pingute (iseseisvaks) jtkamiseks. ppeplaan peab silmas pidama eesti keele kui ppeaine phifunktsionaalset vrtust (arutlusoskuse kujundamine, suhtlusstrateegiate omandamine, retoorika jne). Isiksuse arendamise aluseks on emakeelne maailmatunnetus. Hariduse phihoobadeks peetakse matemaatikat ja keeli. Kool peaks olema kas vrkeelekool tugeva reaalaine petajaga vi reaalkallakuga kool tugeva keelepetajaga. 11. pilaste motivatsioon (7, 2, 15): pilaste pimotivatsioon on madal, huvi ppimise vastu langeb juba 2. ja 3. klassis, kaob koolirm. Kool tapab inimeste sisemise, looduse programmeeritud aktiivsuse. ppeplaanide ja -programmide lekoormatus on viinud pilaste kurnatuseni ja loomuprase ppimishimu kaotamiseni. Kool tapab loovuse. Toimub pilaste nivelleerimine. Lastel on tekkinud vastumeelsus petaja ja kooli kui sotsiaalse institutsiooni vastu. Kool annab pilasele hulgaliselt negatiivseid emotsioone. 12. Praktilised oskused (7, 0, 21): Kool kujundab eri ainetes oskusi ebahtlaselt, mnes valdkonnas peaaegu ldse mitte. Kigi ppeainete petamisel maksimaalselt kasutada vimasust anda lhteteadmisi ja vilumusi igapevaelu praktiliseks tegevuseks. ra jtta ttarlaste sjaline algpetus. Ttarlastele tuleks petada mblemist, toiduvalmistamist, masinakirja. Kigile keskkoolis autojuhtimise oskus (load). Ei prata thelepanu esinemisoskusele, enesevljendusoskusele: suuliselt, kirjalikult. Vilets on iseseisva t oskus, ldhariduskool peab andma oskuse loetavat leida, informatsiooni hankida. Tuleks vahet teha praktiliste ja teadvustatud oskuste vahel. ppeainetes, mida diferentseeritud koolides petatakse svendatult, tuleks taotleda teoreetiliselt teadvustatud analsi, teistes ainetes vib piirduda praktiliste oskustega. 13. Kehaline kasvatus (5, 2, 11): Puudulik on kehalise kasvatuse osa praeguses koolis. See ei ole pilaste kehaliseks arendamiseks ja meeldivaks ajaviiteks. Hirib liigne thelepanu tippsportlastele. Absurdseks peetakse norme ja eksamit kehalises kasvatuses. Ksitakse - mida me sellega taotleme? Norme kehalises kasvatuses (eriti algklassides) ei peaks olema - laps peaks saama tunda rmu jukohasest jooksmisest, hppamisest jne. Peetakse vajalikuks suurendada kehalise kasvatuse tundaide arvu neljani ndalas. 16

Eesmrgiks mitte jrgusportlaste ettevalmistamine, vaid tervise tugevdamine ja kehalise tubliduse tstmine. Kindlustada 100%line ujumisoskus. 14. Suhtumine loodusesse (3, 0, 6): Kohustuslik ldharidus peab andma koloogilise teadvuse. Praegu kujundab kool hepevaperemehe suhtumist loodusesse, lolli utilitarismi. ldharidus-ssteem peab andma mitte tarbijaliku, vaid heaperemeheliku suhtumise loodusesse. 15. hiskonnateadused (2, 0, 2): hiskonnateadustes ptakse soovitavat esitada telisuse phe, mida pilased ei usu. Asja moonutatakse, mis teeb selle lnklikuks ja veel rohkem ebausutavaks. 16. Seksuaalelu ksimuste valgustamine (1, 0, 3): Kool peab andma phiteadmised perekonnaelust ning seksuaalksimustest, silmas pidades asjaolu, et suur osa pilastest astub veel enne kooli lpetamist seksuaalsuhetesse (enamasti kaunis juhuslikesse).

B. p p e t e g e v u s e k o r r a l d u s.
1. Programmide, ppeplaani ja tunniplaani lekoormatus (14, 19, 71): Koolitegevus on le koormatud kigil tasandeil. Programmid on koormatud mittevajalikuga. Programmide maht arvestagu petaja ja pilase vimeid. Tuleb arvestada teksti keerukuse ja jukohasuse optimaalset suhet. ldhariduskool andku teadmiste phialused. ppeainete mahtu vhendada ca 20-25% vrra. ppendal 5pevaseks (vhemalt kuni 5. klassini incl). 6. - 9. klassis 1 pev alternatiivainetele. Laupev ringide tks. Ndalatundide arv kindlaks mrata vastavuses koolihgieeni nuetega. Lhem ppetund stimuleerib intensiivsemale tle. 2. Hariduse struktuur (12, 22, 52): Algklassides kehtestada ldpetus, ainepetust alustada hiljem. 6.-12. klassini sisse viia tvi- ja valikharidus. Phikoolis (1.9. klass) anda eluks vajalikud oskused, rahuldada kultuuri- ja kunstitarbe vajadused. Alates 10. klassist haridus vabatahtlikuks. Eksamiga diferentseeritud keskkooli vi kutsekooli. Keskkool viks olla alam- ja krgastmega. Sel juhul alamaste suunatud 17

tkasvatusele,

krgaste

valikkursuste

eksamite

phjal

krgkooli.

ldharidust

kutsekoolis mitte anda, muuta kutsekool ainult ametikooliks. 3. Programmid ja ppeplaan (14, 9, 49): ppeplaan peab lhtuma isiksuse arengu terviklikkusest. ppeainete nomenklatuur ja programmid peaksid pilastele andma ldise harituse pseudoteaduslikkusele prgimise asemel. On vaja ppeainete nomenklatuuri tpsustamist. Enne uute programmide koostamist tuleks uurida pilaste eelteadmisi. Programmide materjal nuaks mberpaigutamist klassiti, sest ei vasta pilaste arengutasemele. Kaotada disproportsioonid ainete vahel, lhtudes individuaalsetest ja soolistest iserasustest. Vajalikud oleksid valikprogrammid. Likvideerida jikus, revideerida ppeprogramme kord 3 aasta jooksul. 4. pikud (16, 6, 45): ldhariduskooli on takistanud oma funktsioone titmast kohmakad tlkepikud. On vaja originaalpikuid. Praegu on vale pikute arvu ja mahu suhe. Mahtu vhendada 1/4 kuni 1/3 vrra. pik peaks vastama erinevate eeldustega pilaste arenguvajadustele ja -vimalustele. Arvestada tuleks lapsepshholoogiat. pikuid peaksid kirjutama kollektiivid: teadlane-eks-pert, kogenud pedagoog phiautorina ja hea snaga kirjamees teksti lpliku loojana. Praegune pikukeel on halb. Rohkem illustratsioone, selgitavaid skeeme, jooniseid, phivara eraldada raamistusega. Ballast vlja, petaja mrab lisakirjanduse. Rohkem tuleks kasutada probleempet, mida praegune ppekirjandus ei vimalda. pikud peaksid muutuma valmistdede phetampimise allikatest iseseisvale tle rgitajateks. Pidada normaalseks paralleelsete ppevahendite ja -materjalide olemasolu. Alternatiivpikud. Lubada kasutada mningaid populaarteaduslikke vljaandeid pikutena. Vajalik oleks kooli tihe koost vastavalt sstematiseeritud ja sisustatud raamatukoguga. ppekirjandust tuleb vlja anda nnda, et jtkuks vabamgiks. 5. ppemeetodid (11, 4, 32): ppetegevuse rutiin: formaalne lesannete titmine. petamise tehnoloogia mahajmus. Ette nha kohustuslik ajalimiit, mille jooksul rakendada uudseid ppetegevuse vorme. Tehnika (TV, video, paljundusvahendid). Avatud petuse printsiip. Arvestada pilaste arvamusi ning osalemist tunni lesehitamisel. Rohkem klalislektoreid (-petajaid). Vheste ndalatundidega ainete koondamine lhemale ajale. Omavahel tihedalt seotud ja vikeste tundide arvuga ppeainete tskliline rhmitamine. Edasiviimine ja diferentseerimine testide abil. 18

6. Koolielu organiseerimine (7, 6, 16): pilasi ei saa kaasata kooli juhtimisse piisavalt. Valitseb usalduskriis. Tuleks rakendada demokraatlikumaid juhtimisprintsiipe: kooli juhtkonna valitavus (5 aastaks), klassijuhataja valimine pilaste poolt, kooli omavalitsusele suuremad igused. ppenukogusse kuulugu effmajandi esindaja, samuti lastevanemate komitee ja pilaste esindaja. Koolidel peab olema igus valida programme, kursusi, pikuid. 15 - 20% ppeplaani tundidest jtta kooli otsustada, fakultatiivainete osas - vabad ked. ppevormid mitmekesisemaks: diskussioonid, kodupe, loomingulised pevad, suhtlemine personaalarvutiga. Taastada almanahhid. Tunniplaan: hommikul teoreetilised, htupoole praktilised ained. Keskkooli klassides hel peval 2 - 3 ainet. Rohkem paaristunde. 7. Koolireform (7, 6, 17): Reformida tuleb kogu pedagoogilist protsessi tervikuna. Aluseks vtta maailma parimad haridusmudelid. Kik muudatused tuginegu kogemusele. Lhtutagu kultuuritervikust kigis aspektides, arvestatagu rahvuslikku ja kohalikku kultuuri. Luua eeldused ja vimalused hariduse tiustamiseks kogu elu vltel. Koolidesse luua pshholoogiateenistus.

Materjali korrastamisest ja klassifitseerimisest vtsid osa: M. AHUN, H.-M. KADAJAS, A. KARI, K. KIISLA, A. KIVISTIK, H. KRULL, O. KRNER, L. LAURITS, P. LAURITS, A. MANAVALD, M. MIIL, H. MTTUS, I. PAJUMAA, T. PENJAM, P. PINTS, A. REILENT, V. RUUS, . TARUM, S. ISPUU

19