INTERLUUDIUM INIM-MASINATE RTMIDES 21.04.

2012 VAHEPALAKS MEIE RHMA LUDIUSTELE PRAST KOLMANDAT RHMATD Avatud Virtuaalses Arenguruumis

SOTSIAALNE SSTEEM= ELUILM2

ELUILMA OMAKSVTT

OMAKSVTTU SUUNAVAD DISTSIPLIINID

OMAKSVTU HOOVAD

MIS NEED ON? (Refleksioon)

HISKOND HISKONDLIKUD LIIKUMISED V nivoo

ERIHUVIORGANISATSIOONID IV nivoo

ORGAANILI NE, TERVIKLIK VAIMLINE

FORESIGHT (hisvaade) METODOLOOGILI SED SOTSIOLOOGILISE D SOTSIAALPSHHOLOOGILIS ED AINE-LOOGILISED (pshho-loogiline) TEHNOLOOGILISED (insenerpshholo ogia)

Autopoiesis
2

ISEARENG SMT Metodoloogi a rakendamine Manipulatsio on inimestega ISEREGULATSIO ON EriMetodoloogi ate rakendamine Manipulatsio on asjadega

Kreatiivsed (mng, ODI, MT) Strateegilis ed (sotsiotehni ka) Turumajanduslik ud Ekspertmetoodilise d Ratsionalisaatorlikud

POLIITILINE

SPETSIAALINSTITUTSIOONID III nivoo

FUNKTSIONAALSED GRUPID

MAJANDUSL IK TEADUSLIK

II nivoo SSTEEM INIMENE-MASIN I nivoo TEHNILINE

See skeem siin kirjeldab praktilise elukorralduse ssteemi tnapeva tehnologiseeritud maailmas. Seal on tegemist omamoodi megamasina, ssteemi Inimene-Masin pideva taastootmise ja tehnilise tiustamisega . Allnivool toimubki see tootmisprotsess (I nivoo) Selle teaduslik-tehniline revolutsioon toimub tnu tohutule eriteadlaste armeele, kes tegelevad inimkomponendi thustamisega nii fsiliselt (nt meditsiin) kui vaimselt, aga ka masinapoolega ( uued tehnoloogiad). Kogu see masinavrk on jrjest kasvava thtsusega osa ldisest majandusssteemist, mida reguleerib turg ja kus toimetavad mitut liiki majandustegelased , kes on vajalikud asjade korraldajad-seostajadvahendajad (III nivoo). Nemad on selles mttes krgemal tasemel, et nad peavad omama pilti ees, monitoorima likeerulist ssteemi ja oskama reageerida nudmisepakkumise vahekordades. Oma ainevaldkondadesse svenenud-phendunud teadlased seda teha ei suuda ega taha. Kogu hiskonna laias plaanis ngemist ja definitsiooni jrgi tarka , phjendatud reguleerimist hiskonna poolt neile usaldatud raamides teostavad poliitikud (IV nivoo). Kui kogu see masinavrk jookseks ideaalselt, kik oleksid oma mutrikese koha ja rolliga rahul ja nnelikud, siis viks hiskond lal pidada ka filosoofe, kunstnikke jt asjadele

kige ldisemast vaatekrgusest vaatavaid tegelasi. Mingi selline arusaam filosoofides kui ainuksi asjade sellesinatse maailma seletajatest , oligi ks phitees, mida Marx kigi tema eelkijate kohta vitis. Nagu aga kasvi S.Popovi artiklist lugeda, on selline tehnoloogiline lhenemine (kogu elu tehnologiseerimine) viinud meid katastroofide ajastusse. Ja vaat siin lheb praktiliselt vaja n ldtarku, st neid, keda selle ldise tarkuse armastuse prast on nimetatud filosoofideks, kellest aga selle skeemi sees vaadates osutuvad tarvilikeks vaid need, kes ikka ldise kirjeldamise ja seletamise asemel on vimelised vlja pakkuma vahendeid uutes situatsioonides tegutsemiseks. M.Ratz phjendabki selles lalviidatud artiklis, miks on vaja ssteem-mttetegevusliku metodoloogia valdajaid. Teisalt on Popov vga selgesti vlja toonud, kuidas teadusliku (analtilise) aluse pealt ongi sellesse katastroofide ajastusse jutud : lbi reaalsusest ideaalsete objektide loomise ja sealt illusioonile, et maailm ongi neile vastavalt tehnologiseeritav. Ssteem inimene-masin tusis thelepanu keskmesse mdunud sajandi keskpaigast seoses sellega, et tehnilise konstrueerimise ja projekteerimise objektideks said ha sagedamini mitmesugused ssteemid:tootmise, transpordi, side, kosmoselendude jne), mille funktsioneerimise efektiivsus oli tugevalt mratud sellesse ssteemi llitatud inimese tegevusest. Juhtimise efektiivsus tusis mrgatavalt, kui nnestus hendada inimese vimed masina ( vi tehniliste vahendite kogumi) vimalustega. Ssteemi funktsioneerimise efektiivsus tervikuna on mratud sellega, millisel mral on vlja selgitatud ja arvestatud inimese ja masina omased iserasused nii piirangud kui potentsiaalsed vimalused. Ssteemi inimene-masin on raske haarata seetttu, et ta on oma loomult interdistsiplinaarne, erinevate teaduste valdkondi haarav: fsioloogia, insenerpshholoogia, ergonoomika, kberneetika , sotsioloogia. ks, Saksamaal tugevasti esindatud, sotsioonikaks nimetatud interdistsiplinaarne teadus tegeleb sotsioloogia ja tehisintellekti kattumisalal.

NB! Sotsioonika teine thendus : Sotsioloogia ja tehisintellekti vahekordade uurimine

Sotsioonika on interdistsiplinaarne uurimispld sotsioloogia ja tehisintellekti vahel, mille ksimuseks on : Kas on vimalik aretada kommunikatsiooni- ja kooperatsioonivimelisi arvutiprogramme, mis oleksid vimelised end inimhiskonna kombel orienteerima? . (Analoog: Bioonika tegeleb sarnase ksimusega : bioloogilised eeskujud kehafunktsioonid ja tehnilised konstruktsioonid). Tehisintellekti juhtideeks pole enam mitte superarvutaja elektrooniline aju, vaid visioon elektroonilisest leilmselt vrgustunud arvutissteemi hiskonnast, mis arvutitehnoloogia uuele generatsioonile oma pitseri vajutab. Thomas Malsch Hamburgi tehnikalikoolist toob vlja kolm praktilist sotsioonikalesannet:

1. Kasutusreferents: Tuuakse turule sotsiaalne agent, intelligentne assistent vi multiagentssteem, mis oma firma lesandel hakkab internetis otsima potentsiaalseid kooperatsioonipartnereid. 2. Sotsioloogiareferents: Arendada kunstlikku sotsiaalssteemi ja sotsioloogilise simulatsiooni programmi, et hiskondlikke fenomene paremini mista. 3. Informaatika referents: Sotsiaalseid fenomene ja kontseptsioone tehnoloogiliselt ekspluateerida ja neid uuelaadsetesse infomudelitesse ja kontseptsioonidesse paigutada. Oluline on saada arvutiteaduslikku mdetavust. Tahetakse vita tempos, algoritmilises efektiivsuses ja elegantsis .Oodatakse sotsioloogialt ideedeandjat informaatikale. Sotsiaalsed leminekuprobleemid (mikro-makrolink): (mikroseltskonnad, tuntud grupiliikmetega ja likomplekssed anonmsed makrohiskonnad ) peaksid siin potentsiaali omama ideeandjatena selleks et lahendada informaatika probleem - konstrueerida largescale open system. Malsch, TH (1997), Die Provokation der Artificial Societies", Ein programmatischer Versuch ber die Frage, warum die Soziologie sich mit den Sozialmetaphern der Verteilten Knstlichen Intelligenz beschftigen sollte, Zeitschrift fr Soziologie 1/1997Thomas Malsch Technische Universitt Hamburg Harburg, Arbeitsbereich Technikbewertung und Technikgestaltung, Schlomhlendamm 32, D-21073 Hamburg
http://www.springer.de/index-de.html 1997 Informatik larile ja ka Jrile vastused leiab Loone Otsa (Tallinna likool) artiklist 2006.aastast.. hiskonna taastootmine kooliruumis http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/teemad/konverents/Ots