Pshholoogia- petus hingeelu nhtustest ja kitumisest. Pshika- vljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise vimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon.

Ka hingeelu, hingelaad, isikuprased hingeelulised nhtused. Pshiline tegelikkusepeegeldus tekib vlis- vi sisekeskkonna rritaajate mjumisel meeleorganeile. Vlismjurid- helivnkumine, elektromagneetilised lained (nhtav valgus), fsilis-mehaaniline surve, molekulid hu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi nrvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad pshilised esindused ehk representatsioonid. Pshiline tegevus on infottlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt vljendub pshika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mtete jne vormis. Objektiivselt vljendub pshika inimese tegevuses, knes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki jrgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meeleline kogemus) 2. juurdepsuteadvus (vime teadlikult ja tahtlikult suunata oma vaimset tegevust) 3. eneseteadvus (arusaamine endast ja oma tunnetusprotsessidest). Krgeim vorm- keeleprotsesside ja tahte poolt vahendatud teadvus- on omane inimesele. lesanded: Tunnetuslik funktsioon- mista inimese olemust, teda liikuma panevaid jude, pshika ja kitumise seadusprasusi, teadvuse mehhanisme ja piirvimeid. Jagada teoreetiliseks ja rakenduslikuks. Rakenduspshholoogia pab teoreetilistes distsipliinides saadud teavet kasutada konkreetsete eluliste probleemide lahendamiseks. Suunav, konsulteeriv ja otsuseid ette valmistav funktsioon seoses teiste ainetega, subjektiivse maailmaga. Kasvatust ja ravi nt- otsesemalt nhtavad l-d.

AJALOOST Leipzig 1879 Esimene eksperimentaalpshholoogia laboratoorium. Wilhelm Wundt. Pshholoogia kui iseseisva teadusdistsipliini teke. Esemete ja olendite hingestamine- animism. Tsivilisatsioon- hingeellu puutuv sai filosoofia uurimisobjektiks. Pshilise alge seletamine- materialistlik (Demokritos- hing on materiaaalne) ja idealistlik (Platon-hing on ideaalne, tunnetus elust ideaalses maailmas). Descartes- interaktiivne dualism- vaimuelu nhtused on sltumatud ajutegevusest, kivad koosklas. John Locke- teadmiste meelelise pritolu idee- vastsndinu on tabula rasa, kogemus kirjutab meelte kaudu sisu. K.Marx ja F. Engels- dialektilise materialismi petus, kus pshikat ksitleti aju ja selle erilise omaduseteadvuse- evolutsioonilis-ajaloolise arengu tulemusena. Struktualism (Wundt, Titchener). Pshikalementide loendi, struktuuri ja elementidevaheliste seoste (aasotsiatsioonide) ning hierarhiate uurimine. Funktsionalism (James, Dewey). Pshika funktsioonide uurimine protsesside kaudu, selgitamaks nende osa keskkonnaga kohastumisess ja praktiliste l titmises. Ameerika philiselt. Pshhoanals (Freud, Jung, Adler) raamat?! Inimese kitumise, iseloomu ja neurooside seletamine alateadvusse peidetud instinktide ja mlestuste toime kaudu. Inimest ajendavaks juks on tungid (instinktid), mravaimad: * eluinstinkt, mis samastub philiselt suguinstinktiga e libidoga *surmainstinkt ehk hvitamise instinkt e thanatos. Vaimuelu= nende kahe vastandliku ju vitlus. Elu on nagu vitlus selle nimel, et juda kindlale eesmrgile- surma- mitte niisama, vaid antud subjektile ette nhtud viisil. Elu on surma teenistuses. Alateadvuses olev, allasurutud energia vib olla neurooside, eksitoimingute, unengude phjustajaks, samuti loova aktiivsuse ltteks.

Isikusus= tema (id), mina (ego), lemina (superego). TEMA e ID isiksuse tume, nhtamatu, halvastiorganiseeritud osa, sisuks on instinktiivsed pdlused, mis otsivad endale lahendust ja on mratud nn naudinguprintsiibist. MINA e EGO kujutab isiksuse organiseeritud alget, seda, mis on vahelliks vlismaailma ja tema vahel. Mina ja tema vahel on barjr. Tervel inimesel kulub vhe vaimujudu et barjri psivana (vastandlike soovide vitlust kontrolli all) ja tasakaalus hoida. Funktsiooniks on pshika kaitse vliskeskkonna ohtude eest ja kohanemine praktilise elu probleemidega. mina otsustab, mil mral rahuldada tema, s.o meie instinktiivsed soovid. LEMINA e SUPEREGO esindab isiksuses moraali, sotsiaalseid norme, mis omandatakse kasvatuse ja ppimise kigus. Kaks aspekti: *sdametunnistus *ideaalne mina, mis annab moraalse kitumise etalonid, sel ajal kui sdametunnistus otsustab ja karistab ideaalse mina antud reeglite rikkumise eest. Instinkt ehk tung on stiimul, msi tuleneb organistmist endast. Neid tunge snnitab mingi teatud vajadus ning neil on eesmrk ja objekt. Eesmrgiks on vajaduse poolt tekitatud sisepingete maandamine ja vhendamine. Neofreudistid (Fromm)bioloogilise ja kollektivse alateadvuse tiendamine sotsiaalse sisu ja hiskondlike vrtustega. Prduvad sugutungi krval vi selle kiuste ka teiste inimest liikuma panevate judude poole. Vimutung, tahe vgevusele, mis mrab ra tegevuse eesmrgid ja nende saavutamise teed. Vastandiks alavrsustunne. Fromm- inimesega kaasneb eraldumine, mis tekitab ksildustunde, kitumise motiivid on mratud pdest letada see ksildustunne. vabaduse eest pgenemine, mille mehhanismid on: * autoritaarsus (pe valitsemisele) * destruktiivsus (pe purustamisele) * konfortism (teistega sarnastumine). Hpnoos- patsient hpnotiseeritakse, inimene vajub poolunne, aktiivsemad ajukeskused jvad rkvele, need suudavad ksimustele vastata. Vastuolu kitumise tegelikkuse ja inimese tahte vahel. See mis paneb meid tegutsema, on sgaval ajusopis, teadlikkus on midagi muud. Seksuaalne energia avaldub teadvuses moonutatud kujul. Freudi arvates on kigil sisemine konflikt, ebanormaalsed. Ego on keskmine tase. Kolmas kihistus on super ego- krgeim tase, esindab kultuurinorme, lubab kituda mingis kindlas tsiviliseeritud vormis. Inimest iseloomustab teatud kompleksid. Freud terapeudina ritas ka hpnoosi kasutada, ritas narkootiliste ainetega alateadvust uurida. Freudi pshhoanaltiline kuett. Karl Gustav Jung- Sveitsist, Freudi pilane- judis jreldusele, et Freudi teooria on liiga panseksuaalne. Freudi jrgi- Inimene ripub suguelundite kljes!!! Arendas analtilise pshholoogia suuna. Teine pilane oli Adler- keskendus vimutundmisele ja alavrsuskompleksile. Biheiviorism (Thorndike, Skinner, Watson) Pshholoogia taandumine objektiivselt mdetava vlise kitumise uurimisele vastavalt stiimuli reaktsiooni meetodile. Palju loomkatseid ning keskendumine ppimise seadusprasuste vljaselgitamisele. Inimeste ja loomade jlgitav ja mdetav kitumine on teadusliku pshholoogia lauseks. Liigutused, reaktsioonid R ja vastus rritusele ehk stiimul S. Teadvus ja kik subjektiivne on must kast, mille sisu ei avane objektiivsele teadusele. Katse-eksituse (proovide ja vigade) meetod. Philiselt loomkatsed ning saadud tulemusi ksitleti mudelina inimese kitumise mistmiseks. Juhtisid thelepanu kitumise sltuvusele keskkonnast, ttasid vlja klassikalised ppimisalased eksperimendiskeemid. S Balck box R ? Pavlovi reflekt. Tingitud refleks tekitatud kui toidu saamisel helistatakse kella ja kui hiljem niisama kella helsitatakse siis hakkavad sljenrmed iseenesest tle. lim lesanne pshholoogias, et saaks lahti pseudoteaduse mainest. Watson- kirjuta manifesti, et kitumine peab olema objektiivne, kitumuslik, mtev.

Teatud toimingutel on teatud tagajrjed, mis annavad kas positiivse vi negatiivse kinnituse. Sellest jreldudes alateadlikult kas teed seda vi ei. Skinner- Inimene on nnelik siis kui on mbritsetud kige paremate stiimulitega, unustage vabadus. Gestaltpshholoogia. (Wertheimer, Khler, Koffka) (sks keeles gestalt- kuju) Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Vitsid, et element on thine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Pshilistele nhtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lhtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe (hea gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seadusprasused). Staatilised pildid, mitte liikumine. Liikumise illusioon, struktuurne koherentsus piltides- film!moodustavad osakesed, elemendid on sekundaarsed. Khler algatas suuna. Humanistlik pshholoogia (Rogers, Maslow) Pshika ja kitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad pshholoogid keskenduma inimese mistmisele ja tema abistamisele, et iga indiviid saaks parimal vimalikul moel realiseerida temas peituva arengupotentsiaali ning letada kohanemisraskused. HP on palju mjutanud pshhoteraapiat nind pshholoogilist trenningut. Vestlused ja vaatlused. Mitse teraapia ei thenda, et see on meditsiiniline. Kitumuslik, positiivne jms teraapiad. Kognitiivne pshholoogia (Bruner, Broadbent, Miller, Neisser, Simon, Posner) Miste: 1) tegelesid juba struktualistid, kuid ei rgi teoreetilisest koolkonnas, vaid uurimisest. Uuriti tunnetuslikke protsesse. Lhtub arusaamast, et inimese pshikat tuleks ksitleda kui informatsiooni vastuvtvat, muundavat, silitavat, ja kasutatavat mitmetasandilist ttlusssteemi. Infottlust vahendavad maailma objektide ja nhtuste kohta kivad pshilised esindused (representatsioonid) ning tasemetevahelist teabeedastust ellu viivad seesmised (otsesele jreldusele viivad) protsessid. Keskne ldine omadus on see, et inimest ksitletakse infot vastuvttev, tranforemeeriv, salvestav ssteem. Teadmised ja kogemused ei teki otse, vaid eeldavad andmete kui eelduste phjal jrelduste ja ldistuste tegemist. Inimese pshika-sotsiaalse teadvuse tase Inimtegevus on aju suurte poolkerade koore tegevuse ehk krema nrvitegevuse funktsiooniks. Mehhanismilt bioloogiline, sisult sotsiaalne. Teadvuse tunnused: *vime eristada tegelikkuse olulisi tunnuseid *eesmrgilisus (vime planeerida tegevust, valida eesmrgi titmiseks vahendid ja viisid) *hiskondlik-ajaloolise kogemuse akumuleerimine, omandamine, edasiandmine- teadmised kanduvad edasi kultuuris *tingitus hiskondlikust teadvusest- individuaalsetes teadvustes antud ja edasi kantud ideed, vaated jne, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rhmitistele. *eneseteadvus- teadlikkus enese olemasolust, oma tegevusest, enesest kui isiksusest ja hiskonna liikmest, selle kujunemise aluseks on oma isiku, tegevuse, saavutuste vrdlemine teistega. Vihikus infottluse skeem!

Vajadused

Motivatsioon

Vahendid
Rahuldatuse puudumine annab mrku, et midagi on valesti. Vajaduste philiselt tekib motivatsiooniline seisund. Maslow pramiid/ vajaduste hierarhia: EneseteostusRespekt/vrikusKuuluvus- inimene vajab kuulumist kuhugi, ka kultuuriliselt ja sotsiobioloogiliselt. Loomadel karjakuulumine. Teistega koos on lihtsam rahuldada vajadusi. Inimesed peavad tundma, et neid on vaja, neil on oma roll, funktsioon, nende kohta on mingid ootused. Neil on thtsus, thendus, kuulumine gruppi annab lisavrtuse. Ohutus Fsioloogilised vajadused Inimesi eristab loomadest see, et nad suudavad krgema taseme omaduste saamiseks ohjata madalama vrtuse omadusi. MOTIVATSIOON- on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete ssteemide eesmrgiprane aktiivsus. Vajaduste rahuldamise programm tingib ajju saabuva info sihiprase filtreerimise vi kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise heks ajukeskuseks on hpofs ehk ajuripats, mille talitlusest sltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise t. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lpptulemuse vrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Jrgmine kord llitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib htlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub eesmrgiks, mis on ise vimeline esile kutsuma motivatsiooniseisundi, kujuneb sellega ise vajaduseks. Nad muutuvad ideatoorseteks- omandavad iseseisva thenduse, muutuvad pshholoogilisteks invariantideks. MOTIIV- on tunnetatud vajadus. Konkretiseerib motivatsiooni. Arusaamine vajadusest, tegevusest selle rakendamisel, eesmrkidest. Tegevus suunatakse motiivi poolt loodud eesmrgile. On teadlik suhtumine juba olemasolevasse aktiivsusse. Teadlik motiiv. Ebateadlik motiiv- ei ole arusaadav ei subjektile endale ega ilma phjalikuma uurimiseta ka teistele. Enamik on sellelaadsed. Tegevust mjutab palju motiive, nende konfliktist ja vitlusest kujuneb vlja ks juhtmotiiv, vi mned peamised. Mjusaimad on need, millel on suurim emotsionaalne thendus. Kurt Lewin: motivatsioon toimib positiivse ja negatiivse valentsiga. Inimene on subjekt, kes on toimimis- ja valikutevimeline, elab vljas (keskkonnad, teised elusorg-d) ja peab seal hakkama saama. Seda saab kirjeldada valikute jrgi. Konflikt kahe lhenemissuuna vahel- positiivne vi negatiivne. Vaja teha valik. Pos ja Pos- nt lhen kontsertile vi teen kiire t ja saan raha Neg ja Neg- maffiaboss vi vangla

Pos ja Neg- kas loen juluvanale salmi ja saan kingituse vi ei loe ja saan vitsa. Kige erinevamate motivatsiooniolukordadele on hine * motiivide konfliktist lhtuva valiksituatsiooni olemasolu eri kitumisvimaluste ilmnemisel * teatud barjri vi takistuse kujunemine sujuva tegevuse teele kui motivatsioonilisi pingeid tekitav nhtus. Kolm konfliktitpi lk 76. Motivatsioon on alati individualiseeritud vliskeskkkonna ja pshholoogilise-bioloogiliste sisetingimuste hitamise mehhanism. Vliselt sarnast kitumist vivad toita eri motiivid. Kik teadlikud kitumisviisid ja vormid on mratud dispositsioonidest (kalduvusest) tegelikkuse objektidesse ja nhtustesse. Suhtumised vljenduvad motivaatsiooniseisundites: * hoiakud, seadumused * soovid * kavatsused * huvid * veendumused * pdlused * kiindumused * kired. Sigmund FreudMotivatsioon tuleneb alateadvusse surutud (id) instinktiivsest Libiido energiast? HOIAKUD ja SEADUMUSEDHoiak on psiv, stereotpne valmisolek vi eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil. Emotsionaalne poolt- vi vastureaktsioon, pos vi neg hinnang, suhtumine, tajuvariant, liigutus jne. Ego-kaitse- s.o inimese terviklikkuse ja isiksuseomaduste jrjepidevuse tagamine. Aitab kergemini maailma nhtusi teadvuse jaoks korrastada ning formeerida sotsiaalseid gruppe. Komponendid: Kognitiivne (teadlik uskumus), afektiivne (hoiakuvastane tegevus vihastab); kitumuslik/instrumentaalne (toimingud vastavad hoiakule). Sotsiaalne hoiak on teadvustatav, suhtumisena tlgendatav predspositsioon. Seadumus (ing k set) on varasemate kogemuste, toimingute ja tajude baasil kujunenud philiselt mitteteadvustatud, fikseeritud valmisolek reageerida teatud objektidele, nhtustele vi olukordadele kindlal viisil. Jadovi dispositsioonide (kogemusel phinev valmidus olukorda hinnata ja sellest olenevalt kituda) hierarhia: 1. madalaim- elementaarsed hoiakud ja seadmused, mis fiskeeruvad esmaste vajaduste ja lihtsate situatsioonide mjul. Puudub poolt- ja vastuargumentide lbielamine, ei teadvustata. 2. sotsiaalsed hoiakud ja nende ssteemid- keerulisemad. Selgesti eristuvad kognitiivsed(tunnetuslikud), emotsionaalsed ja kitumuslikud komponendid. 3. vrtusorientatsioonide ssteem, tuumaks isiksuse suundumus vi ldine eluhoiak. Miks alkohol loob olukordi, kus kergemini eksitakse (nt kuritegu jne)- on oma biokeemiliselt toimelt depressant, vhendab neuronite aktiivsust ajus (ajukoores), kontrolliv keskus on ise pidurdatud, kontroll nrgeneb, kontrollitavad impulsid, sotsialiseeritud kitumsimall ei pse esile. Ajukoore krgemad keskused kontrollivad thtsamad funktsioone. Ajukoor on leneva aktivisioonissteemi mju all. Ilma ajukoore piisava toomuseta pole vimalik eesmrgiprane ja mistlik tegevus. Alkoannus mjub ajukoorele pidurdavalt, prsib ajukoorest koorealustele keskustele suunatud pidurdusmehhanismi, mis on vajalik enesekontrolliks, tegelikkuse adekvaatseks tunnetamiseks, sellele hireteta reageerimiseks- kohastumiseks. Emotsionaalne toonus ja vline aktiivsus tusevad. Need varjutavad tegelike pshiliste protsesside tasakaalutuse, hppelisuse, hirituse, ebatpsuse, reaktsioonide halvenemise, ebakriitilisuse. Inimene arvab ekslikult, et vimed on head, objektiivselt nii ei ole.

Huvi tagab inimesele tegevuseks vajaliku informatsiooniga kindlustatuse. Soov on arusaamine, millega ja kuidas antud tingimustes vajadust rahuldada. Pdlus on teadvustatud sihiprane suundus millegi saavutamisele.

Ajukoor katab suht kik ra. The dark side of the moon :D Ajul on kaks poolt, poolkerad. All vikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, fsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mtlemisel jne.

Beeikas hallikas ksn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult tidetud neoronitega, nrvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- vimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda nrvivrgustik on vlja kujunenud, mitte see kui raske aju on. AJUKOORE T SSTEEMSUS JA TPOLOOGILISED ERINEVUSED. Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nhtus. Iga alassteem tidab iseseisvalt mingit hte osa terve funktsionaalse ssteemi tst. Selle ssteemi heseid ehk invariantseid lppeesmrke saavutatakse alassteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes. Osalevad aferentsed-eferentsed ssteemid, tagasisidet kujundavad hendusllid, kus on vimalikud asendused ja kompensatsioonid. ks funktsionaalne ssteem on laiali paigutatud peaaju mehhanismides- selline ekvipotentsiaalsus ehk vrdvimalikkus ja t terviklikkus ei thenda spetsiifika puudumist. Samas on ksheseid seoseid teatud ajukeskuste ja teatud pshiliste funktsioonide vahel. Nrvissteemi funktsionaalsed blokid: 1. ajukoore toonuse tagamise e energeetiline blokk- tarvilik info vastuvtu kui ka toimingute programmide koostamise ja titmise kontrolli edukaks elluviimiseks. Ajukoore alustes piirkondades. Phillid retikulaarformatsioon, hpotalaamus ja limbiline ssteem. 2. informatsiooni vastuvtu, ttluse ja silitamise blokk- vajalik vlismaailma ja organismi kohta teabe saamiseks ning oskuste,teadmiste ja vilumuste kujundamiseks. Kukla-, kiiru- ja oimusagarad. 3. tegevuse programmeerimise, reguleerimise ja kontrolli blokk - adekvaatsete reaktsioonide vljastamiseks, eesmrkide pstitamiseks ja jrjepidevuseks, tahtavalduseks, strateegia ja taktika tagamiseks. Laubasagarad. Blokid ttavad koordinatsioonis ja tagavad nii vajaduste rahuldamise ja uue teabe loomise. Kui rida rritajaid toimib korduvalt samas jrjestuses, siis aja jooksul rakendub vastureaktsioon automaatselt juba peale esimese rritaja mjumist. Skript- mlus esindatud tervikliku ja olukorraprase mtestatud mudelina, mis aitab orienteeruda tpolukordades ja kogemuse lekande puhul ka uutes olukordades. Krgema nrvissteemi eriprad on aluseks isikute tpoloogiale- nrviprotsesside kugemise dnaamika ja tase ksikindiviididel. Nrviprotsesside phitunnused: jud (koormuse taluvus, nrvirakkude tvime, jud ebapiisav-organismi kahjustus), tasakaalustatus (erutus- ja pidurdusprotsesside vastastikkune suhe), liikuvus (ht tp protsessi teisega asendumise kiirus). Nende kolme omaduse kombinatsioonid on lubanud vlja tuua nrvitegevuse individuaalseid tpe, mis hel juhul kattuvad klassikalise tpoloogiaga ja nendel alustel saab juda flegmaatikute jt iseloomustamiseni- siiski abstraktsioon- variatsioonid ja leminekuvormid. Tpide asemel on mistlikum paigutada dimensioonidesse, kus saab vimalikuks isiku sujuvaim paigutamine teatud tunnuste ruumi. Jud- nrk nn melanhoolik. Tasakaal- tasakaalustamata, nn koleerik. Liikuvus- sangviinik vs flegmaatik. Aktiivsuse eripra- ekstra- ja introvertsus. Carl Gustav Jung. Introvert- endasse tmbunud, vheseltsiv, oma sisemaailma eelistav- keskmisest krgem KNS erutustase e aktivatsioon. Psivamad keskendumises, mjub ebasoodsamalt ergutav. Ekstraverdid- realistlikumad, agressiivsemad, seltsivamad, vlismaailmale orienteerunud, vsivad vaimsete l titmisel. Ajukoore tpiline erutustase on keskmisest madalam. Martindale- loovseisund eeldab ajukoore erutuskollete laia levikut ja vikseid erinevusi erinevate erutuskeskmete vahel- soodustab ja vimaldab ebatavaliste assotsiatsioonide teket, vaimse t algoritmi. Krgema nrvitalitluse tpilised omadused on kaasasndinud, vhemuutuvad, aluseks temperamendi vljakujunemisele. Piiratavas ulatuses kujundatavad ja asendatavad- eeldusteks pikaajaline, jrjekindel, igutest lhtealustest tulev harjutamine Inimestel- sotsaalse-kultuurilise loomusega pshika, mille kontsentreeritud vljenduseks on abstraktsete keelemrkide kasutamisel phinev keelevime. Inimestel ja loomadel- sarnane madalama taseme tunnetusssteem- tegelikkuse tunnetamine vahetult, meeleliselt, esemeliselt. Krgema taseme t.ssteem- vliskeskkonna informatsiooni vahendavad snad, keel, kne tervikuna. Snad=signaalid. Teisene tun.ss- sotsiaalse ldistatud kogemuse talletamine, vhem ise proovimist, psivad nrviseosed. KEEL- in omane mrgissteem, suhtlemisvahend, abstraktse mtlemise oluline kandja ja inimkultuuri peamine talletaja ja loomisvahend. Funktsioonid: * kommukatiivne *tegelikkuse tunnetamise ja

ldistamine. Knefunktsioon paremakelisel on vasak ajupoolkera- krgemad intellektuaalprotsessid (keel, loogiline mtlemine). Loovmtlemine (mate, kunst)- parem aju poolkera. Vlismraja ei mra heselt kitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mtestatud, eesmrgiprane kitumine, mitte niivrd reflektoorne. Kitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju ttab funktsionaalse ssteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast prit erutussignaalide ttlemine. 1. sisemised rritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud vlisrritajad 3. mlujlgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, vrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad knekeskuse eest , abstraktse mtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad. Parem poolkera- seal pole niivrd smbolite abil mtlemine jne, vaid kujundid, intuitiivsed hinnangud ja seosed, muusika taju, loovus. Kui parema ajupoolkera piirkond on kahjustatud, siis sagedamini kaasneb see, et inimene lheb rahutuks, ei ole emotsionaalses mttes iges seisus. Need liigutused, mida teeme parema keha piirkonnaga, neid juhib vasak ajupool. Toiminguid vahendatavate protsesside mttes toimub ristumine. Ajupoolkerad suhtlevad omavahel, saadavad infot. Eptilepilised hood- kolle ei kandu le, kui ligata mingi vahe sisse sinna. Tuumorite krvaldamisega seoses saab ka. Poolkerad on funktsionaalselt spetsiliseeritud. On tugev infovahetus, tekstid ja kne on aga ks osa ainult kultuursest inimesest. Kuklasagar! Keskpunkt on see kui paneme srme keskele, siis seal on koljuluu vljaulatuv osa. Vrkkestal tekkiv nrviimpulss juab koore alla, suundub kuklasagarasse. Kuklasagarast ettepoole on all oimusagar ehk temporaalsagar- kindlate katergooriate objektide esindused on seal, nrvirakud ttlevad valikuliselt ngusid- ngude spetsiifiline ttluskeskus. Allpool aktiivne piirkond siis, mis neb mingit kindlat kohta.. Kuulmisinfo ttlemine. Keeruline info kodeeritaksegi sinna. Oluline et teadvustatud pilt maailmast tekiks. Ka rolle emotsionaalsest tajust oimusagaras. Frontaal- ehk otsmikusagar on kige rohkem arenenud. Palju eri piirkondi, palju rolle- mis teeb inimesest inimese- teadlik planeerimine, valikud, tahteju abil kontrollitud kitumine jne. Muudel keskustel on ka oluline roll. TALAMUS- peaaegu kiges on tal roll, tal on palju allssteemi, telefonikeskjaam, selle kahjustuste puhul on tegemist ka teadvuse kaotusega. Krtsul on erkroosa aju Thtsam elementeerne osa on neuron ehk nrvirakk- oluline osa mlu kasutamises, funktsioonide liikumite mtlemiste tegemises. Sau miljondeid. Seostatud ja mjutavad ksteist. Seotse hulk teiste neuronitega on thandetes- informatsiooniline keerukus. Nrvirakk. Membraan, tuum jne. Elektriliselt laetud biokeemilised osakesed, tekib bioelektriline potentsiaal. Seda potentsiaali tasakaalu hoitakse pidavalt. Depolarisatsioon- mjutuste toimel sise- ja vliskeskkonna vaheline mju vheneb. Juab tasemele, et erinevus nullistub. Tekib aktsioonipotentsiaal, rakk saadab vlja signaali, levib nrvikiusu pidi. Reegel- kui siis kik, mitte mitte midagi. Vastuvtva membraani seest kasvavad vlja dendriidid. Raku keha vljaarendus- saab vastu vtta signaale, muuta bioelektrilist potentsiaali. Mjud ka piduravad- hperpolarisatsioon. Eferentne- erutus juhitakse vljapoolne. Dendriidid on vastuipidised- sissepoole. Rakk on kui infottlusmasinake- suudab talitleda digitaalselt ja analoogselt. Aferentne vi eferentne? Peab mtlema keskuse peale. Mille suhtes me eferentsusest rgime? Eferentne siis kui erutus mujale, vlja. Aferentne siis kui protsess tuleb raku poole. Nrvirakkude kuju ja asukoha jrgi- oluline- pramiidrakud.

Neuromediaatorid Atsetlkoliin + (aktovaator, thelepanu, lihaskontraktsioonid, viha, seks, agressiivsus) Dopamiin- (ligutuste kontroll, asendid, meeleolu, positiivsed kinnitused, sltuvussuhted) GABA /gamma-amino-vihape- (motoorika kontroll, ngemine, revuse regulatsioon, korteks!) Glutamaat+ (ppimine, mlu) Norepinefrin- (thelepanelikkus, emotsioonid, uni, ppimine, meeleolu) Serotoniin (uni, meeleolu, isu, kehatemperatuur, valu, agresiivsus, impulsiivsus, depressiivsus, suitsiidid) Kasutatakse spetsiaalseid ajuprotsesside registreerimise ja kuvamise meetodeid: PET- positronide emissiooni tomograafia; magnetresonants-kuvamine (fMRI); MEG; optilised meetodid. SENSOORSED TUNNETUSPORTSESSID (kognitiivsed protsessid) Eesmrgiprane tegevus on vimalik tegelikkuse peegeldeamisel vi esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine pshiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Pshilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mlu, thelepanu, kujutlus, mtlemine, fantaasia. Toimub pshilise infottluse ssteemi vahendusel. Sltuvalt sisust liigituvad: 1. Sensoorsed- esemete ja nhtuste ksikomadused. Aisting. 2. pertseptiivsed- (vastu vtvad). tegelikkuse esemete ja nhtuste terviklik vaimne esindamine. Pshiline tulem= taju. 3. mnestilised- (mlu). Mlukujundite loomine, mberkujundamine. Suurem osa on passiivses ja varjatud seisundis. 4. intellektuaalsed- mtlemisprotsessid, kajastuvad esmete ja nhtuste seosed, varjatult ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused. Aisting ja taju on meelelise tunnetuse vormiks, mis ise on tihedas seoses loogilistel vaimsetel operatsioonidel phineva tunnetusega- mtlemisega. Loogiline tunnetus rajaneb meelelise tunnetuse andmetel. Meelelise ja loogilise tunnetuse vormid on sltuvad ja vahendatud mlu- ja thelepanuprotsessidega, mjustatud keelest. Protsessid on pimunud- ajas kattuvad ja phjuslikult seotud. Aisting: Objektiivse keskkonna ksikomaduste kui stiimulite vahend meeleorganitele mjutamisel tekkiv pshiline protsess. Meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, antakse millegi algkvaliteet (vrv jne). Vlismaailma ja iseenda kohta kiva info esimene ja vltimatu aste, aluseks teistele pshilistele protsessidele. Ngemine (visuaalne) kuulmine (auditiivne) maitsmine (gustatoorne) haistmine (olfaktoorne) puuteaisting (taktiilne) kompimine (haptiline) valu (notsitseptiivne) tasakaal (vestibulaarne) +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nlg jne. Kik mis meil on mlus ja mtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu vetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle ttlemine. Aju saadab ksu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud juavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii vlis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele mbritsevas ja iseendas. Aistingut kajastavad ksikkvaliteete (punane vrv, kindla tugevusega heli, temperatuur jne). Taju maailm on taandatav ksikaistingutele. Peame ldistest tajustusest eristama ldise mjuri ja vaatama kuda sellele reageeritakse. Uurimistel on muud allikad kik elimineeritud, uuritakse he rritaja mjusid.

Tekkinud rritatavusestm arenenud koos nrvissteemi kujunemisega. Aistingul on oma emotsionaalne vrving, mis mjutab pshilist tegevust. Vlis- ja sisekeskkonnast lhtuvate mjutuste aistingud kujundavad emotsionaalse toonuse. See EI ole mlus talletunud omaduste esindamine kujutluses ja fantaasias ega ka varasemate kogemuste aktualiseerimine. Meeleline ja abstraktne tunnetus Meeleline- aistingud, tajud, kujutlused. Sellele jrgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse omapra. Meeleline tunntus kogumis on loomadel ja inimestel erinev: * tunnetuse sisu- inimene mistab ja esindab oma maailmamudelis ka sotsiaalset elu, tajus sisalduvad juba kategooriad, mis on seotud keelemistetega. * fsioloogiline mehhanism- otstarbeka signaalina toimib inimesel ka sna * tunnetuse roll- loomadel on meelelise tunnetuse valdav aste, inimestel algaste. Abstraktne e teoreetiline tunnetuse aste- omane ainult inimesele. Rikastatakse meelelise tunnetuse andmeid varasema nii individuaalse kui ka hiskondliku kogemusega, snteesitakse ja korrastatakse mtlemises ning kontrollitakse praktilises tegevuses. Vimaldab juda nhtumuslikult olemuslikuni. Aistingu tekkimine toimub analsaaotriks nimetatud kompleksi vahendusel, mille moodustavad 1. tundenrvi lpmed e retseptorid kehapinnal, meeleorganeid vi siseorganeis 2. nrviimpulssi edasi kandvad nrvikiud 3. erutust ttlevad peaaju osad. lk 85 skeem. Analsaatori t on reflektoorne. Igale aistingule jrgneb vastusreaktsioon liigutusena, muudatusena aktivatsioonis, vegetatiivses sfris vi nende kombinatsioon. Aistmine on aktiivne protsess millest vtavad osa paljud eri analsaatorid heaegselt ja kombineeritult. Kui rritajate intensiivsus kahaneb vi kaob siis inimene rahuneb kuni uinumiseni. Sensoorne nlg- muutumatute rritajate tttu tekkiv vajadus uute rritajate jrele. LIIGID: Sltuvalt sellest, kas rritaja on retseptoriga vahetus kontaktis vi mitte: 1. kontaktne ja taktiline (komp, maits, puudutus) 2. distantne retseptsioon (ng, kuul, haist) Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel: 1. eksterotseptiivsed aistingud- retseptorid keha pinnal vi puutuvad kokku vliskeskkonnast tulevate rritustega. (komp, maits,ng, kuul, haist) 2. introtseptiivsed aistingud- retseptorid siseorganeis ja nrmeis (nlg, kehatemp) 3. propriotseptiivsed- retseptorid asuvad lihastes ja klustes ning vahendavad kinesteetilisi ja staatilisi aistinguid. Aistingud on adekvaatsele rritajale reageerimise vorm- rritajal peavad olema kindlad kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed omadused, ka intensiivsus ja vltus. Pshhofsika- distsipliin, mis phendub tunnetusprotsesside eksperimentaalsele mtmisele. Gustav Theodor Fechener Phimisted Lved (absoluutsed lvi, eristuslved) & tundlikkus Alumine lvi lemine lvi Eristuslvi Mida krgemad lved, seda madalam on tundlikkus ja vastupidi. Vlja arenenud selleks, et tagada liigi tegevuseks otstarbeka, vajaliku info vastuvtt. Lved kui nhtus ja ajukoore muutlik aktivisatsioonitase tagavad organismile eluliselt vajalikud aistingud ja reaktsioonid. Erutuslve kgrendamise teel muudetakse mitteaktuaalsed impulsid alalvisteks ning kaitstakse sel moel organismi tarbetute reaktsioonide ja asjatu kurnamise eest ning vlditakse liigset infomra. Muutlik vrtus- sltub tegevuse iseloomust, retseptori momendiseisundist, rrituse kestusest ja intensiivsusest jm teguritest.

Absoluutne lvi- saab mta vljendusmismra (intensiivsus, vnkesagedus jne). Nitavad ra, milline on rritaja avaldumise mr, kus vivad aistingud tekkida, saab rkida kahest eri lvestAbsoluutne alumine lvi-. See minimaalne rritaja mr, mille puhul veel tekib aisting. Kui rritaja mra kasvatame, siis see on see mr mille puhul juba tekib aisting. Vhendame helitugevust, hel hetkel enam ei kuule. Helikrgus sltub vnkesagedusest, ja kui see on madal, siis lpuks pole enam kuulda. lemine- le mille aistingut ei teki. Mnel puhul on raske mrata, eriti intensiivsusega. Kui tekib selge valuaisting, siis on selge, et oleme selle piiri letanud. Tundlikkuse muutused tulenevad erksusest, toimeainete mjust, vsimusest jne. Kui koos mraga, siis on rritajaid raske eristada. Vaja tunda rritaja spetsiifikat, muutumist. Eristuslvi- minimaalne mdetav erinevus kahe rritaja vahel, mida aistingutes on vimalik mrata. eristuslvest viksem erinevus ei ole mratav. Eristuslve tundlikkus on suhteline. Mida tug on algusrritaja, seda suurem peab olema talle lisatav rrituse mr, et erinevust suudetaks aistida. Taktiilsel 1/30, kuulmisel 1/100. Weberi- Fecheneri seadus- kui suurendada rritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis, vi teisipidi- suurendamaks aistingu intensiivsust vrdeliselt, peame suurendama rrituse tugevus geomeetriliselt. Kontrollitakse visuaalsest ruumilist erisust- vime eristada ruumis erinevatest punktidest tulnud valguslainete asukohti, eristada kahe objekti ruumilist erinevust. Eristuslve arvulised vrtused lhevad seda suuremaks, mida krgem on rritajate mjutase. Absoluutne tundlikkus ja lve krgus on prdvrdelises suhtes- mida madalam lvi, seda krgem on analsaatori tundlikkus ja vastupidi. Tundlikkus ei ole psiv, vaid kigub (fluktueerub). Signaalide avastamise teooria- SAT (Green ja Swets)- lhtub eeldusest, et lvi ei ole lihtsalt selline psiv vrtus, mis sltub rritaja tugevusest ja seisundist, vaid et lvesid mtes mngivad kaasa nii sensoorsed kui ka otsuse vastuvtmise protsessidega seotud pshika infottlustasandid. Meetodid sensoorse tundlikkuse ja vastuse kriteeriumi eristamiseks. Aisting on ajaline protsess- vtab aega, aistingu eeldused on reaalselt olemas, kuid teadvustamata- latentne (varjatud) periood. Meelte tundlikkus sltub inimese east. Pshhofsikalised funktsioonid Signaalide avastamise teooria: signaal ja mra, kallutused Adaptsioon-(lad k kohandamine) meeleorgani tundlikkuse muutumine pikemaaegse rritaja toimel vi selle puudumisel. Konkreetsel hetkel iseloomustab inimest tundlikkuse tase, aga see pole fikseeritud, kigub, vib pidevalt hes kindlas suunas liikuda ra, eelkige siis kui keskkonnarritajate tase muutub, tugevamaks minnes meie tundlikkus vheneb, lve tuseb, kanal ummistub, tugeva valguse korral tundlikkus valgusele lheb tuimemaks, lved kasvavad. Protsess, kus aistingu tundlikkus muutub vastavalt keskkonna mjurite tasemele, nim adaptsiooniks. Nagu ka kohanemine, aga see on liiga ldmiste. Bioloogiline mte on kindlustada nrkade, kuid eluliselt olulise rritajate vastuvtt, vltida analsaatorite kahjustusi liigintensiivsetest rritustest ning alandada muutumatute, liigennustatavate rritajate aistimise intensiivsust, jttes suurema tundlikkusvaru uute, veel ttlemata signaalide tarvis. Positiivne adaptsioon- tundlikkuse suurendamine, tavaliselt nrga rritaja toimel- kuulmisadaptsioon vaikuses olles. Negatiivne ad- aistingu tielik kadumine vi tundlikkuse oluline nrinemine kestval vi tugeval rritusel. Selektiivne adaptsioon- kestval valikulised kokkupuutel mingit ht laadi rritajaga vi keskkonnatunnusega. Tundlikkuse valikuline alanemine. Tekivad sensoorsed jrelefektid. Taktiilsete ja haistmisaistingute adaptsiooni toimub kiiresti, ng, kuul, maits aeglaselt. Sensibilatsioon- tundlikkuse krgendamine analsaatorite vastastikuse mju, harjutamise ja motivatsiooni tagajrjel. Nad moodustavad koosttava ssteemi ja on vastastikkuses sltuvuses. Meeleorganite tundlikkus suureneb ka: *kompensatsioonina fsilistele puuetele *sihiprase treeningu ja kutsealase tegevuse jrel

10

*thelepanuprotsesside mjul. Muutumist vimalik esile kutsuda ka tingitult-reflektoorselt- thelepanu! Snteesia- on mingi aistinguga samaaegse nn sekundaarse aistingu tekkimine mne teise meele piirkonnas. Phjustab erutuse irridatsioon teise analsaatori alale. (kollane-soojus) Kontrast- erinevus, tugev kontrast on selgesti esile tulev erinevus; intensiivsuse vi kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu mbruse vahel. rritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi vimendama. Kontrastiefekt. Prast klma tundub soe kuumana. Vastandnhtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti philiigid: *simultaankontrast- tekib heaegsel rritajate mjusel *suktsessiivkontrast- tekib jrjestikkusel rritajate mjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis vimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid .- ajus on mned nrvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele rritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid vrtusi, nopitakse vlja sobivad mjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. Ernst Heinrich Weber Weberi fraktsioon: I / I = const I = stiimuli lve mr- fsikaline suurus I = diferentsiaallve vi mra juurdekasvu vrtus, mille lisamisel I-le tekib vaevumrgatav erinevus kui rritajate tase I on krgem, selleks, et oleks erinevus eristatav, siis peab delta I ka olema suurem, peavad vrdeliselt mlemad kasvama. Proportsionaalsus kontsant. Fechneri seadus S= k log I Peab olema mtehik ka pshikas, millistes hikutes mta aistinguid. Fsikaline mtmine pshholoogilise sisuga. S= aistingu mr k= Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I= stiimuli fsikaline suurus (mr) Peame rritajat kasvatama hppeliselt. Stevensi seadus: S= k I astmel b S= aisting I = stiimuli fsikaline mr b= eksponentsiaal, mis on antud tajudimentsiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne. k= tegur, mis vtab arvesse kasutatud mtehikud. Stevens mles vlja et palju lihtsam on lasta inimestel subjektiivselt hinnata, nt kui hele praegu ues on. Noh 6. Inimesed saavad hmmastavad hsti lesandega hakkama. On ks diapasioon kus on korraga vljendunud signaal ja mra. Inimesel on raske otsustada, kas see oli rritaja ise, vi hoopis mra. Mra so tuule kohin, seadmed, lbi seina kellelgi puuritakse hambaid . ka nrvissteemis endas on mra. Vaikus ei ole ainult vaikus, ta vib isegi kohiseda kui on krge vererhk jne. See on foon. Ja signaale saab eristada. Aga kui signaal on vga nrk, on raske signaali eristada. Sltub tundlikkusest. Ja ka sellest kuidas inimene hindab seda, ta peab tegema otsustuse. Stiimuli alternatiivisd: hit/miss/false alarm/correct rejektsion. Signaal kas on mra hulgas vi ei ole. Jaa ja ei. Sealt neli vimalikku sndmus. igete vastuste hulgad on ka neid kus me tegelikult ei aistinud signaali aga hel teisel kolmandal phjusel tlesime et jah aistan signaali. Puhas tundlikkus ja kallutused.

11

Tabamuste suhe valehirega. Kas hunt oli metsas vi ei olnd. ks : jaaaaa muidugi oli hunt. Tegelt oli mingi hall koju ja koer ulgus kaugustes. No mis hunt. Teine tleb, et ei olnd seal mingit hunti. Tunnistajate tlusi kuulates tuleb arvestada, et mni tleb et jaaa see oli kindlalt see isik. Ja tene tunnistaja on vga kaalutlev ja ei tunne midagi ra vi igemini ei tle, sest ta ei taha mda panna. Tihti sltub see kiirusest. Autotuli, kusagil ilmub laps. Kui kiiresti inimene aistib . esmapilgul lihtne ksimus, et mdame ra ja ok. Aga ei ole. ks on subjektiivne . millal meie teadvusesse juab. Aga teine asi on see, millal me jume reageerida.

Inimene reageerib enne, kui ta teadvustab endale. Aistingu ajaline viivis: latentne periood= 100-200 millisekundit Reaktsiooniaja katsed: Lihtreaktsiooniaeg (0.15-0.25sek) Valikreaktsiooniaeg (0.2-0.5) go-no-go reaktsiooniaeg Eristusreaktsiooniaeg (sama-erinev) /tajuteema/ Refraktaarsuse reageeringu aeglustumine vahetult prast eelnenud reageeringut Sportlastel reaktsioon alla 0.1 seki loetakse valestardiks, sest pole leitud nii kiiresti reageerivat inimest veel maailmas. Aistingu intensiivsuse ja kvaliteedi muutumine ajas: adaptsioon (valgusadaptsioon, ruumisageduse a.) sensibilisatsioon: tundlikkuse tus jrelefektid, jrelkujundid (negatiivne, kromaatiline)- vastandvrvid, see valge tpi vaatamine, pilgu viimine mustale tpile, tekib kujund mber assimilatsioon (htlustumine) snesteesia vrvusaistingud (heledus, spekter, komplementaarsus, toon, kllastatus, soojad/klmad vrvid)

12

TAJU Esemete ja nhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, tekib hetkel vahetult mjuvatest objektidest ja mbrusest subjektiivne kujund. Aistingute phjal loob taju meile tervikliku pildi maailmas. Lisaks fsilisele tervikule tuleb juurde ka asjade thendus. Sltub kogemusest, mtlemisest, eeldab thelepanu. Tajumist inimene pib, aisting on juba sndides. Meelelise tunnetamise krgem aste. Ka siis kui meil on objektist ainult fragmendid. Jrelduslik, loov, produktiivne, konstruktiivne protsess. Pshikas toimub alateadlikult aktiivne mineviku tajude jlgede otsimine, olemasolev seostatakse varasemalt teadaolevaga, vrreldakse ja rikastatakse fantaasiakujunditega. Terviklikkus, mtestatus (raske on tajuda maailma, kui ei saa aru, mis on asja mte), apertseptiivsus (tuleneb eelnevast kogemusest), selektiivsus(teatud esemete vi tajuvariantide eraldumine heaegselt mjuvate esemete jne mitmekesisusest; kahel tasemel- eristame aistingute materjali, teeme selle terviklikuks; mnikord see tervik vib olla tlgendatav eri moel; selgemini eristuv=objekt, ebamrasemalt eristuv=foon), kontekstist sltuvus, konstantsus (l pole mitte olla tpne, vaid anda edasi psivaid omadusi, mis on pidevalt objektile omane, tegemist on muutustega), kategoriaalsus, ldistatus (tervik, mis saadakse ksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel, lihtsam aste on ratundmine) , koloogiline phjendatus, intensiivsus (objekti eraldumine foonist- mrav on suhteline tugevus vrreldes fooniga), liikumine (liikub objekt eraldub foonist), eesmrk (kindel eesmrk millegi tunnetamiseks, objektina eraldub eelkige eesmrgiks seatu). Konstantsus (esemete ja tajutavate sndmuste omaduste (suurus, kuju jne) tajumine psivatena ka tajumistingimuste Muutumise korral)- konstantsusmehhanismid on automaatsed, kiired, teadvuslikult raskesti jlgitavad. Vrtaju ehk illusioon- ebaige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Vlisrrituseta vrtaju ehk hallutsinatsioon- subjektiivne haiguslik tajuelamus, meelepette raske vorm. Pseudohallutsinatsioon on nrgem. Sagedaseimad ngemis- ja kuulmishallutsinatsioonid. Meditsiiniline kategooria on hallutsinoos. Alkohoolikutel- tekivad hvardava, halvustava jne sisuga kuulmispetted, hirm, pe pgeneda. Taktiilsed h- nahapinnal vi selle all usside roomamise tunne. koloogiline lhenemisnurk tajule- J. J. Gibson- tajus on esindatud eelkige keskkonna nn vimaldavusedsee, mida ks vi teine objekt, ese, selle omadus vimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Taju ei ole hlestatud mitte niivrd keskkonna elementidele (servad jne), vaid nende elementide koosluses esinevatele invariantidele (muutuste hlmas olevatele muutumatutele omadustele), mida tajutakse ja pitakse tajuma esmajoones aktiivse liikumise, toimimise ja keskkonna muutlikkusega toimetuleku kigus (tegevuses). koloogiline phjendatus eeldab ka seda, et tajussteem oleks vimeline kergesti ja igesti ra tundma mitte ksnes objekte vi ksiktunnuseid, vaid ka sndmusi- eeldab ldistusvimet, dnaamilisust, invariantidele hlestatust. Aluseks on tingimatud refleksid ja ka tingitud refleksid- ajutised nrviseosed, mis tekivad paljude erinevate rrituste ssteemiprasel mjumisel retseptoreile. Vastavalt analsaatori domineerivusele tunnetuses: *ng *kuulm *komp *liigutus *maits *haistmistaju Vastavalt tegelikkuse eksisteerimise vormidele: ruumi-, aja-, liikumistaju. Vastavalt taju objektile- keele-, inimese-, vormi-, sndmusetaju jne. Eesmrgiprane, ettekavatsetud, teadlikult oraniseeritud taju- vaatlus. Apertseptsioon- taju sisu ja suunitluse sltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest. Sisendusvimeline tungima tegurite ssteemi, seda muutma. Annab tajule aktiivse suunatuse, vljendab tajuja teatud suhet tajutavasse. Psiv ja ajutine apertseptsioon. Ajtine- tingitud inimese pshilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mjub eelkige vilumus mingit laadi objektide vi teemadega kokkupuutestm alles seejrel huvi millegi vastu. Nt see, kuda ksimus sndmuste asjaolud ekohta on esitatud, mjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste jrgi (ngemis-, kuulmis-...) *liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside jrgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) *liigitamine taju objektide jrgi: vormi-, sndmus-, vrvus-, keele-, isiku-, tekstuuritaju.

13

Esmane eristamine ngemis- ja kompimistajus- esemete kontuuride phjal. Tajumisnhtuste seletamise teooriad: konstruktivistlikud teooriad- aistingu andmete phjal aju jreldab ja otsustab, inimpshika konstrueerib maailma mudeli, aistingud aitavad pstitada hpoteese maailma kohta. Taju on ettenatud tingimuste analsi phjal tehtav jrelduslik protsess, ratsionaalne otsus, sarnane hpoteeside kontrollile. koloogilised teooriad- taju ei konstrueeri representatsioone, ta korjab les info, mis on juba keskkonnas olemas. Tajume keskkonna invariante, sndmusi ning navigatsiooni- ja liikumislesandeid. Keskkonnas on vi

ei ole rahul sellega, et maailm on teisejrguline, et sisemaailm loob pris maailma, nende arust on pahupidi see pratud. Uurimused, millel tlgendused phinevad, on tehtud laborites, ja siis tehakse ldistused kogutajumisele. Tegelt on ju olendid keskkonnas, muutuste keskel, hindavad, tajuvad jne, tajumine aitab kohaneda keskkonnaga. Inimene ei mtle vlja maailma, vaid maailm on olemas. Objektide ja kujundite tajumise astmed (ja standardsed tajulesanded) avastamine (detekteerimine) eristamine (diskrimineerimine)- hinnata, kas objektid on samad vi erinevad, kirjeldada erinevusi identsifitseerimine- teada on eri piiratud alternatiivid, katseisik peab samastama esitatud objektid he kindlaga ratundmine- olukord, kus pole ette antud alternatiivide piiratud hulka, inimene tunneb ra objekti, nimetab objekti, kategoriseerimine individualiseerimine assotsiatsioonid taju ssteemis on oluline, et eri asjade vahel saab vahet teha ksikute mrgete abil. ks ja see sama mrgend, vlised tunnused aga muutuvad, objekt on sama. Maskeerimine (pattern-, metakontrast, shine-through) Metakontrast mittemonofoone tsoon..? :D Flash-lag efekt- Mahajva shvatuse efekt- teadvus ei suuda minimaalse ajaga tajuda reaalsust, aju ei saa hakkama, tekib illusioon, et shvatanud objekt jb maha pidevalt liikuvast objektist. Teadvus on aeglane vrreldes fsiliste sndmustega. Objektitaju- kontekstitundlikkus ilmneb ka ajuprotsessides: kontekstist erinev objekt hakkab esile kutsuma vastuseid ajukoore piirkonnas. Kontekst mjutab keskuse aktivseerimist, isegi kui stiimul puudub- kontekst vib luua illusioone. Kui objekti pole, aga inimene eeldab midagi, siis vib tekitada. lerahvastuse efekt- tpp ja K, tpp ja AAVIKSOO. Ei taju K-d mis on teistega mbritsetud. Liikumistaju- * reaalse liikumise taju (jlgimine, mdumine, Reichardt) niv liikumine: stroboskoopiline liikumine, indutseeritud liikumine (paigalseisev nib liikuvat, kui mbritsev foon nib liikuvat, siis seesmine paistab vastassuunas liikuvat), autokineetiline l, liikumine jrelefekt. sellel phineb kinamatoloogia Suhteline liikumine Vestibulaar- ja kinesteetilised aistingud Kiirustaju

14

 Optiline voog Motion endused blindness vaata netist- mnikord meil kaootiliselt liikuvad fooni objektid vivad phjustada suht paigalseisvate objektide kadumist. Liikumine vib edasi anda teatud struktuuri, infot liikumise kohta. Nn bioliikumise ala- tajuja tuletab struktuuri ja objekti kategooria fragmentide liikumisest, kuid ei ole vimeline seda tegema siis, kui samad objektid ei liigu. Inimesele pannakse liigeste juurde peegelduvad kettad, mis on pimedas ainsad nhtavad asjad. Kui inimene ei liigu siis tunduvad lihtsalt tpid. Aga kui liiguvad siis kohe tekib fantoomne kuju, saadakse aru, et inimene teeb midagi. Taju konstantsuse uurimine. Tajumise oluline lesanne on esitada maailma objekte nii nagu nad on. Kui kik erinevused oleksid uudsena, siis oleks vga raske philisi objekte tajuda. On oluline, et aju suudab thtsad asjad ra tunda. Esmete ja sndmuste tajuvate omaduste (suuruse, kuju, vormi, heleduse jmt) tajumine psivatena ka tajumistingimuste muutumise korral. On oluline maailma mistmisel ja jrjepidevuse tagamisel. Varieeruvusest eraldatakse muutumatus, ldisus, phimtteline sisu. Inimese tajumine On ebatpsem, erapoolikum, hinnangulisem, sest pertseptiivsed protsessid on pimunud emotsioonidega, hinnangutega, hoiakutega, suur osa intuitsioonil. Kausaalne atributsioon- teise inimese kitumise phjuste ja motiivide subjektiivne interpreteerimine tajumisel. Lk 114. Esineb oluline erinevus enda ja teiste kitumise seletamises- krvalolijad tajuvad kitumist teistmoodi, pd ebaigeid seletusi phjendada vliste teguritega, krvalekalle loogikanormidest. sotsiaalsete objektide tajumisel pab tajuja interpreteerida saadavat infot oma eesmrkidele, vajadustele neid toetavad suunas, ja vastupidi- teadmiste ja vrtustega vastuolus olevat vlditakse. Kesksemad inimesetaju mehhanismid: * identifikatsioon- teise mistmine, tema kitumise interpreteerimine temaga samastuda pdmise kaudu *reflektsioon- teise mistmine tema mtlemisse sisselamise teel *empaatia- mistmine teise tundemaailma sisseelamise kaudu *stereotpiseerimine- teise interpreteerimine ldlevinud sotsiaalsete tpskeemide abil. Aktsentuatsiooneelistab, vrtustab, ja tajub teisi inimesi- osad on meeleprased- otsustaja loeb heaks neid jooni, mis sarnanevad tema enda omadega. Projektsioon- alateadlik tendents iseenda ebasoovitavaid, halbu, enesekujutlusega vastuolus olevaid seisundeid ja omadusi tajuda teiste inimeste omadustena, neid le kanda- tagarkimine, halvustamine. Sotsiaalne stereotp- skemaatiline, standardne argiteadvuslik kujutlus inimesest kui teatava sotsiaalse grupi vi rolli esindajast. Jrjestuse efekt- ebatieliku ja/vi vastukiva info puhul avaldavad inimesest kujunevale arvamusele rohkem mju jrjekorras esimestena saadud andmed. Esmamulje! Tuttava inimese puhul aga just viimased andmed. Oreooli(e halo) efekt- thistab teisest inimesest kujunenud ldmulje vi suhtumise mju selle inimese ksikomaduste ja tegude tajumisele ja hindamisele. Tekib info defitsiidi olukorras. Positiivne- hea esmamulje- kaldutakse edaspidistes tegemistes ngema ainult hid klgi- no jrgi hindamine. Negatiivne oreool-vimendub halb, hea jetakse tahaplaanile. Sotsiaalse pertseptsiooni (taju) aluseks on mehhanismid, mis kindlustavad informatsiooni defitsiidi tingimustes edu saavutamiseks vajaliku lihtsustamise, valiku ja kategoriseerimise. Olulisemate ksikomaduste ja tunnuste taju liigitus sotsiaalses pertseptsioonis: inimtaju- 1. psiomaduste ratundmine (intelligentsus, iseloom jne) 2. situatiivsete omaduste ratundmine- 1. emotsioonide ja seisundite taju (khklus, hirm jne) 2. kindla suunitlusega mitteverbaalsete toimingute taju (keviibe, kte ristamine jne)- kineem- inimtajus thenduslikud- autkontakt. Paralingvistilised signaalid- knega kaasnevad, mittesnalised- kasutatavus varjatud seisundite ja suhtumise avastamiseks- knepausid, intonatsiooni- ja tempomuutused knes, foneetiline reduktsioon (sna lppude rasmine) jne. Teadvuse kontrolli vlised, raskesti juhitavad. Kaks peamist mdet millele

15

sotsiaalne taju on suunatud ja mille teenistuses on enim signaale- inimestevaheline 1. domineerimineallumine 2. vaenulikkus-sbralikkus. Lk 118 skeem Inimese taju sltub tajuja hetkeseisundist. Oluline on ngude ja novljenduste ratundmine. a+pertseptsi.oon pshh taju sltumine inimese varasematest kogemustest, pshilisest seisundist jms suu on inforikkam, aga silmad on olulisemad suhtlemise ja hinnangu kujunemise mjustajad- pilgu suund, selle muutused, pupilli lbimt. Suurem pupilli lbimt vihjab afektile, smpaatiale, ahenenud pupill vastumeelsusele, rnnakuhirmule. AJATAJU Pev-, aastaajad, rtmilisus organismis, objektiivne jrgnevus sndmustes. Objektiivne ja subjektiivne aeg. Subjektiivne- kui pikk ajavahemik inimesele tundub- lhiajalisi hinnatakse le, pikemaajalisi alahinnatakse. Haarav tegevus- kiiresti. Passiivsuseseisundis aeglustus aja kulgemine. Sltub isiku hoiakust- ebameeldivad asjad tulevad kiiresti ja vastupidi. Mineviku emotsiooni- ja sndmusterikkad ajad tunduvad lhiajalistena. Vanus- noortel aeg lheb aeglaselt, vanadel kiiresti. Ruumitaju- on vaja aru saada ruumi suhetest, kuda asjad paiknevad, kus ma paiknen, kuda ma oma liikumist stin. Hinnangud peavad olema kiired, tpsed- et tagada hireteta ja sujuv liikumine, mbruse ige mistmine. Ruumisuhete taju phineb 3D- ehk sgavustunnustele. Okulomotoorsed (silm+liigutuslik): akommodatsioon, konvergents. Katame he silma kinni, objekte neme he silmaga, tunneme et silma pinge muutub silmas. Lts kohandub vastavalt vaadeldavate asjade kaugusele, silmade optiliste telgede nurk on erinev eemal ja lhedal asuvate objekte vaadeldes. saab kaugustunnuseid tlgendada. Silmade optilised teljed ristuvad vaadataval objektil- ei soovitada kritada. Binokulaarsed tunnused on thtsad- stereo-optilise ngemise mehhanismide t alus; monokulaarsed tunnused- staatilised (kattuvus- lhemaolev katab kaugema, suurus- eemalolev viksem, perspektiiv) ja dnaamilised (liikumisparallaks). Distants- lhemaid vahemaid lehinnatakse, pikemaid alahinnatakse, avaruses lehinnatakse. Absoluutne ja suhteline liikumine. Liikumismulje tekkimine- *objekti reaalne liikumine, *storoskoopiline esitlusanimatsiooni alus- kinofilm, * indutseeritud liikumine- liikumatu objekti fooni liikumine vastasuunas, * autokineetiline- pimedas ruumis hguv sigaret, * liikumise jrelefekt (aistingud). Visuaalsed: suurus (kaugemad objektid on viksemad), kattuvus (lhemal asuvad katavad kaugemaid), aeraalne perspektiiv (mets on kaugelt sinisem, lhedalt roheline nagu ikka). Kuulmised: eri kohtadest tulenevad helid juavad eri kiirusega. Nt paremalt tulev heli juab paremasse krva ennem- stereoefekt. Valjus, tmber, disparaatsusphine suunataju, Doppleri efekt (miks ruumi suhted nii esinevad nagu me tajume on ka fsikalsed phjused, mitte ainult pshholoogilised), dissotsiatsioon. VORMITAJU kujutiste ratundmise probleem- videotehnika, reklaam jne- thtis tohutult kasvava infohulga ttlemise-liigitamise-tlgendamise l-ga. Maskeerimisefekt- mosaiigid- lokaalsed tunnused. Me filtreerime tajukujundist valikuliselt vlja need vormitunnused, mis on maskeerivad, st segavad kujundi ratundmist. Filtreerimise korral juab tajupilti vaid heledusjaotus, mis kannab mtestatud infot. Lhiajalisel esitlusel juavad tajupilti vaid globaalsed (jmedad) vormitunnused. Detailide pertseptiivne mikrogenees vtab aega. Thelepanu uurimise tpkatsed: * otsingukatse (visuaalne otsing) * eelosundajaga fokuseerimiskatse * Dihhootiline kuulamine * RSVP-meetodid Fokaalne thelepanu- teadvuse keskendumine, piiratud maht, thenduse alusel valik, ttleb korraga, hte objekti, seega paljude objektide ttlemiseks tarvis nende jrjestikttlust (enne ks, siis jrgmine jne) Eelthelepanu- elementide grupeerimine tervikobjektideks, mida fokaalne thelepanu saab tdelda, popout efektid, paralleelne infottlus.

16

Kokteilihtu fenomeni miste. Dihhootilise kuulamise katse- paremasse ja vasakusse krva samaaegselt esitatud read on erinevalt tajutud, peab toimuma mingi mberllitus, thelepanu valik erinevatest kuulmiskanalitest esitatud teabe vahel. MLU Esemete ja nhtuste kohta kivate muljete ja teadmiste nind praktiliste oskuste ja vilumuste meeldejtmine, silitamine ja reprodutseerimine: Protesessid ja representatsioonid, milleta on meldamatu kohastumine ja eesmrgiprane tegevus, mlu on aluseks kigile teistele tunnetusprotsessidele ning isiksuse krgematele omadustele. liigitamine modaalsuste jrgi (ngemis-, kuulmis- jne) kestuse jrgi (sensoorne, lhiajaline, psi- jne) liigitamine silitavate teabe-representatsioonide sisu jrgi sltuvalt seotusest teadvusega (eksempl., implits.) teadliku mlupshholoogia algus- Ebbinghaus- nitas, et ppimist ja unustamist saab eksperimentaalselt ja kvantitatiivselt uurida. Claparede- nitas, et ppimine vib aset leida ka amneesiaga patsientidel, nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teadvustamist. nelatorke katse. See, kuda me mlu kasutame, sltub sellest, mis meil juba mlus olemas on. Bartlett testas mlus varem kujunenud materjali organisatsiooni (skeemide) ning intellektuaalsete kujutuste mravat rolli inimomase mlu kujunemisel. See oli erinenev lhenemine ebbinghausi puhta mlu uuringutest. TNAPEVA LDSEISUKOHAD Mlu kaks suurt neurobioloogilist alust: 1. DNA/RNA 2. nrvivrgustike erutus- ja pidurdusvime mustri muutumine; viimane tugineb snaptiliste efektide muutmisel ja rakumembraani erutuvuse pikaajalistel muutustel (sh lokaalselt): + struktuurimuutused vs protsessi edasikestmine. Mlu pole ks eristamatu terviknhtus, vaid on olemas mitmed erinevad mlussteemid oma kindlate lesannete, neurobioloogiliste aluste ning omadustega Mlu ilmneb mlutegevuses, protsessides; ilmneb tema kasutamisel (pole konteiner ladustatud asjadega) Mlujlgede aktualiseerimine on teiste tunnetusprotsesside sisuliseks/informatsiooniliseks aluseks (taju, kujutlus, mtlemine). Tuleb eristada mlus olemasolevat (available) informatsiooni ligipsetavast informatsioonist. Vimalik inf ehk phimtteliselt olemasolev on tunduvalt suurema mahuga vrreldes sellega mida me saame kogu aeg kasutada. Kuivrd me suudame avastada sellega vtme vimalikule infile. Meeldejtmine (omandamine, salvestamine)- vaata ise!!! Phineb ajutiste vi psivate nrviseoste kujundamisel ning teatud kindlate aju nrvirakkude tulevase erutuvuse taseme muutustel. Stiimulsignaalid kodeeritakse kasutavasse vormi. Tulemusliku omandamise phitegurid: Aktiivsus (vajadus, motiveeritus, tahe, eesmrgiprasus) Emotsioonide ja erutuse tugi Kordamine (hulk, kordamismetoodika) Optimaalne hulk materjali, materjali organiseerimine kompadeks/knkudeks Materjali mtestatus, seostamine olemasolevate teadmistega. Kui mdukalt ollakse emotsionaalne, siis see aitab. Kui liiga tugev erutus, siis hakkab see meeldejtmist segama. KRGEM NRVITALITLUS Ehk nrvitegevus on inimestele ja krgematele loomadele omane ajukoore aktiivsust eeldav nrviprotsesside liiik, mis vimaldab elukogemusi rakendades adekvaatselt kohaneda. Nrviprotsessid thtsad- vahendavad abstraktseid smboolseid teabettlusoperatsioone. (sh inimkeelt). Erutus- ja pidurdusprotsesside kulgemise seadusprasusi:

17

erutuse tase ja irradiatiivsus. rritajad kutsuvad pikaajalise mjumise tagajrjel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele- nn nrviminek- fsioloogiliste protsesside kiirenemine, ldine motoorse aktiivsuse tus. Irridatsioon tstab ajukoore toonust, mis tstab tundlikkust. Yerkesi ja Dodsoni seadus- l titmine on maximaalne optimaalse erutuse korral. Optimaalne on see erutustase mida lihtsam ja harjumusprasem on harjutus. 2. erutuse kontsentratsioon. hest keskusest alanud ning mujale levinud erutus kontsentreerub aja mdumisel oma algses piirkonnas. Ohtlik situatsioon-rahuneb-hiljem ikka mtleb selle peale. Dominandi nhtus- valdav erutuskolle. Kasutab teiste piirkondade erutust enda tugevdamiseks. 3. nrviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsesspidurdus. Prdvrdeline suhe- mida tugevam on he keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. lierutatud neb aint ht kitumisvarianti. Ka jrjestikune induktsioon- adekvaatse kitumise tingib erutuse ja pidurduse balansseeritus- tuleb vahepeal teadlikult puhata. Nrvirakkude ja aju tvime silitamiseks eksisteerib kaitsepidurdus. Erutuse pikaajalisuse ja intensiivsuse korral jrgneb kaitsena pidurdus.

1.

FSIOLOOGILISE JA PSHILISE SUHE Pshilised kujundid on ideaalsed. Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise (pshika) reaalsust nitab inimese otstarbekohane kitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra vi tingimuste kohaseltpshika vime tegelikkust seaduspraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi resursse rakendades seda tegelikkust muuta. Loodusteaduslik pshholoogia- ideed mateeriast lahutamatuna ei eksisteeri. Tegelikkus- neurofsioloogiliste protsesside vahendus. Tunnetame fsioloogiliste protsesside lpptulemusi, mis teadvustuvad pshiliste kujunditena, mille tevrtust kontrollitakse prktilise tegevuse kigus ja objektiivse maailma muutuste fikseerimise kaudu. Teadvustub ainult vike osa inimeses toimuvatest pshilistest protsessidest. DNA/RNA- geneetilist infi salvestavad ja kannavad nukleiinhapped, nende ehituskava viivad ellu valgud. Suurem osa geene on mittetegusad ehk ei oma thtsust kitumises, omadustes, vi avaldavad mju hiljem. Jrglastele pranduvad tunnuste avaldumist mjutavad geenid. Prislikkusinfo individuaalne komplekt on genotp, selle info reliseerimisel avalduvad eriprad on fenotp. Paljud pshhofsioloogilised erisused on kaasa sndinud- muusikaline kuulmine, koordinatsioon, temperament jne, isegi intelligentsustase- kui selle avaldumiseks on loodud sobivad tingimused. Ka krgema nrvitalitluse tp- erutus- ja pidurdusprotsesside omadustena. he protsessi domineerimine vib kujuneda pshiliseks omaduseks. Enamvhem tasakaalustatud osakaal on sotsiaalsel ja bioloogilisel vahekorral seoses prilikkusega. INIMESE PSHIKA ONTOGENEES - isendi areng munarakust kuni loomuliku surmani. * embrogenees e looteline areng * juveniilne arenguaste, st lootejrgne snnist sugukpsuseni * adultne areng- tiskasvanud paljunemisvimelise organismi aste * seniilsus e raukusjrk- paljunemisvime kadumisest surmani 1. IMIKUIGA- kuni 1. eluaastani, snd- nrvissteem on morfoloogiliselt olemas. Krgem hakkab peale sndi, tuginedes tingimatutele refleksidele.olemas kik tundlikkuse liigid. Tekivad mtestatud taju ja taastundmine. Esimene, domineeriv, lapse arengule mrav tegevus on emotsionaalne ja praktiline suhtlemine ema ja lapse vahel. 2. MAIMIKUIGA- 1.-3. eluaasta. mbritseva maailma tunnetamine laieneb. Trkab kaemuslik-motoorne mtlemine. Verbaalsed signaalid. Liikuv, emotsioonid! Mittetahteline, aga vahendatud mlu. 3. MUDILASIGA- 3.-6. mng, fantaasia, tahe,iseloom. Mngus mtestatakse tegelikkust. 4. KOOLIEELIKU VI VARANE KOOLIIGA- 6.-7. vimete sihiprane arendamine. Klbeliste kategooriate ja abstraktse mtlemise alged. 5. KOOLIIGA- noorem (7-12): tahteline thelepanu nrk, mmtlemine esemelist-tpi, vhekriitiline, vrtusssteemid, huvid. Vanem (13-18): tung iseseisvusele, enese maksmapanekule, hinnangute mberkujundamine. Erutusprotsessid pidurdusprotsessidest tugevamad. Impulsiivsus, kompromissitu. Seksuaalhuvi. Enda vastandamine teistele.

18

6. NOORUSIGA- 17-25- rahunemine, tiskasvanuks saamine, sstemaatilisem mtlemine, sgavamad, psivamad tunded. Pshilised ja fsilised vimed saavutavad oma nitajate tipu. 7. KPSUSIGA 20/25- I 55/59 II 60-75 kigi vimete krgaeg, algab taandareng. Vheneb ppimisvime, mlu, nrinevad meeleelundid, kaob liigutuste elastsus. Konservatiivsus, psivuse, harjumusprase vajadus. 8. RAUGAIGA le 75- sveneb taandareng, easpetsiifilised hagused, tihti invaliidsus. Vajalik hooldamine, ei mleta, tunne ra. Aga ka vastupidised variandid olemas. Lhima arengu tsoon- vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt vimaliku arengutaseme vahel. UNI- pshhofsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoorele ja selle alustele struktuuridele levinud ldine pidurdus. Ei teadvusta mbritsevaid rritajaid, ei ole keskkonnast teadlik. Funktsioonid: * taastada KS, lihaskonna ja meeleelundite tvimet * soodustada psimlu jlgede kinnistumist * osaliselt aktiveerida kitumisprogramme, mida viks phimtteliselt tarvis minna, kuid mida pole tegelikkuses piisavalt kasutatud. Unenod aitavad leevendada sisepingeid ja konflikte. Kustutatakse valed ja mittevajalikud jljed. Toodetakse kasvuhormoone ja ajuvalke, taastatakse nrvirakkude energiaresursse. Unevajadus vheneb vanuse kasvades. Ajutve retikulaarformatsioon, mille ajukoort ergastava mju pidurdumine viibki uneseisundile. Aserindsky, Dementi, Kleitman! 80-85% on vaikne/rahulik uni- aju bioelektrilise aktiivsuse, sdametalitluse, hingamise aeglustumine, lihaste lgastumine, aju kui terviku ainevahetuse ja verevoolu vhenemine. 4 staadiumi, vahelduvad kiirema ja madalama amplituudiga EEG komponendid aeglaste ja krgeamplituudiliste delta-lainetega. Umbes tund prast uinumist algab nn kiire e paradoksaalne uni. Mida lhemal hommikule, seda suurema osakaali saab kiire uni. REM-uni ehk rapid eye movements- kiired sakaadilised silmaliigutused. Kiire une ajal ainevahetus ja aju bioelektriliste potentsiaalide vnkesagedus suureneb, kiirenevad vereringe, hingamine, sdametalitlus. Alaned teatud lihaste toonus, vib esineda erektsioon, kiired silmaliigutused. Unengude aeg. Mned rritajad murravad nrvissteemi pidurduse teatud ulatuses lbi nng tekivad erutuskolded. Unengu on katkendlik, seosetu, hplev, sest enamus ajukoorest on ju pidurdusseisundis. Puudub otsene tahtlik kontroll. Neis vivad ilmneda mured, soovid, tungid, tundmused. Paradoksaalne uni sest kuigi vliselt ollakse aktiivsem, ollakse tegelt mbritsevast maailmast rohkem eraldatud, raskem on ratada. Unetus- insomnia; narkolepsia- tahtmatu uinumine peva ajal- ohtlik mbrustaju kadu, lihastoonuse vhenemine; une-apnea- hingamispeetus, mis phjustab ehmatava rkamise; uneskimine, udusunenod. Ravimiseks ja leevendamiseks spetsialisti poole. HPNOOS- unetaoline seisund, kutsutakse esile meetodeid kasutades- snalised sisendused, monotoonsed rritajad, muutumatute fikseeritud pilguga objektide, vikese kontsentratsiooniga narkootiliste ainete kasutamine. Silib valvepiirkond ajukoores (knekeskus), suureneb sugereeritavus- valdav osa ajukoorest on pidurdunud, ei saa vahendada enesekontrolli. Pidurduvad mtted, aistingud, tajud-vimalik tsta pshiliste funktsioonide efektiivsust. Transis e somnambuulses seisundis ei reageeri ta millelegi muule kui hpnotiseeruja snadele. Rapordi- kontakt. Hpnoosi antav korraldus ei tohi minna vastuollu hpnotiseeritu eetilis-moraalsete tekspidamistega, ei tohi lhkuda tema isiksuse terviklikkust- hpnoos katkeb.

VAJADUSED- aktiivsuse phjused? Kant- rahulduse saamise iha/lootus, kohuse titmine; Freudalateadvusse surutud seksuaaltung; Alder- tung valitsemisele vi allumisele. ldiselt- vajadus.- paneb inimese liikuma, praktiseerima, suhtlema. Ajendavad pshilist tegevust, pannes teatud viisil ja suunas kituma. Ehk tarve- mingi elu-, tegevuse- vi arengutingimuste puudumise tunnetamine. Kitumist reguleerivate peaaju keskuste psiv, dominantne erutus vi erutuskolde tskliline taasilmnemine. Cannon- eneseregulatsiooni printsiip- organismi elundite koost, kus krvalekalle normist kutsub esile prdumise tagasi normi suunas (psiv vererhk)- ka kitumine. Tarbed= materiaalsed, vaimsed, looduslikud(orgaanilised), kultuurilised (sotsiaalsed). Esmased vajadused:

19

orgaanilised vajadused- elutegevuse esmastingimuste jrele. Enese- ja liigisilitamise tungnende viis ja mr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt rahuldatud. Mitterahuldamine -> pshilised, bioloogilised hired. 2. funktsiooni- ja fsilise aktiivsuse vajadused - tarbed meelelise tunnetuse (aistingu- ja tajuelamuste) ja aktiivsuse jrele, s.o vajadus nha, kuulda, liikuda ja toimida. Orienteerumisrefleks (vajadus mrgata olukorra muutusi, teada kus ja miks, kiiresti reageerida ohusignaalidele; ldine valmisolek, pidev keskkonna monitooring) ja laste mngutarve, vabadusrefleks (pe vltida igasugust ahistamist). Teisased: 3. Sotsiaalsed tarbed- vajadus inimliku kvaliteedi silitamiseks ja arendamiseks pidevat lvimist teiste inimestega ja kultuurikeskkonnaga. Soov olla teiste lhedal, leida tunnustust, end realiseerida, olla informeeritud. Eneseteostuse, suhtlemise, prestiii jne tarbed. Piiramine halvasti talutav. 4. vaimsed ehk intellektuaalsed vajadused- ldine tunnustus, faktiline teadasaamine, looming jne. 5. esteetilised vajadused- ilusa, harmoonilise, kauni ja maitseka jrele. Vajaduse rahuldamise viisid (koht, objektid, konteks, vtted) on sotsiaalselt stestatud. Baasvajadusedbioloogilised; teisalt ohutusvajadused; kolmas armastus, kuuluvustunne; neljas respekt, tunnustus; viies eneseaktualisatsiooni vajadused. Rahuldamine viib sama taseme vajaduste uuele, tsklilisele ilmnemisele hiljem uuesti, uute tasemelt keerukamate vi krgemate vajaduste tekkimisele.

1.

20.02

Emotsioonid
Tunnetusprotsesside uurimine (haist, taju, mtlemine, keel); isiksusepshholoogia; emotsioonide pshholoogia. Kuna emotsioonid vljenduvad ka vliselt, siis saab seda ka objektiivselt vaadelda, saab vaadelda inimese tundeid- on vimalikud hinnangud. Sd kergendav asjaolu on afektiseisund- inimesel kaob teadlik kontroll oma tegevuse le- krge emotsionaalne seisund. Emotsioon- subjektiivne reageering sise- vi vlisrritajatele; emotsioon peegeldub rritajate ja olukordade thtsus ja thendus indiviidile. Ka meenutus. Nt ka valuhaistingule tekib emotsioon. Emotsioon tekib vajaduste rahuldamise vi rahuldamatuse baasil. Vajadused rahuldatud- ei ole ohtu sotsiaalsele ja bioloogilisele eksistentsile. Emotsioon tekib ka vajaduste rahuldamise kigus. Positiivne reageering kinnitab tegevust ja vastupidi. Olulised kohanemiseks ja ppimiseks. Mrku andev funktsioon. Energeetiline roll- Emotsioon annab energia ja ju tegevusele, on tegevuse kivitajaks ja suunajaks. Kivitab ja suunab tegevust. Emotsioon on kui hinnanguline nhtus. Emotsioon vimaldab hinnata olukordi ja objekte, otstarbekalt kohastuda. Anname mrku teistele oma olekust ja huvidest, reguleerivad suhteid ja histegevust. Subjektiivne pshholoogiline sisu-kvaliteet, mis laadi emotsioon on, aluseks kehaprotsessid. Objektiivne pshholoogiline sisuEmotsioonidega toimuvad muutused ja protsessid nii ajus kui ka kogukehas. Emotsioonide phidimensioonidJUD/intensiivsus KESTUS- ajaline dimensioon- kui kiiresti tekib, kustub, kaua kestab. Mida intensiivsem on emotsioon, seda vhem aega ta kestab. Energia kulub, loodusseadused ei vimalda seda. Nrk, kestev negatiivne emotsionaalne seisund pole thine ja ohutu- vivad tekkida haigused ja traumad ka hiljem. POLAARSUS- kas pos vi neg- nullemotsiooni pole olemas. Liigid:

20

Emotsionaalsed seisundid: tuntuimad- meeleolu (nt hpohondria(rev, hiritud, inimene tlgendab kike negatiivses vrvingus), raskemeelsus), revus, stress, frustratsioon(tekib ebannestumiste baasil), afekt (tugeva hingelise erutuse seisund, tekib jrsku), kirg. Kirg: tugev, psiv tundmus, kiindumus, allutab endale isiku tegevuse ja mtete phisuuna. Kire positiivsuse mrab selle objekt. Aastaid htemoodi kirglik olla ei ole vimalik. levus, ahastus, viha, hirm, plgus, rm, lbu, norg, (huumor, nali). Kujundavad tegurid: seisund (PS, fs), inimesed, edu/ebaedu, objektid, taiesed, loomad, loodus, maastikud, loodusnhtused, muusika, seltskond, jne. Mida krgemal arenguastmel on subjekt, seda erilisemaks lheb tundeelu. Mida krgem sots/kultuuriline arengutase, seda peenemad tunded tal on. levustunne. Ka lihtne fsioloogiline seisund loob mingi elamuse vi tunde. Fsilistega tuleneb konkreetne emotsioon. Juhul kui ilma mingi objektita on mingi seisund, siis see vib viidata hirele. Emotsioonid on ka hea indikaator normi ja tervise hindamiseks. Krgemad tundmused: armastus, empaatia, patriootilised elamused, katarsis(kunstilise hinnangu andmise vime), jm. Klbelised, intellektuaalsed (intellektuaalsus ja emotsioonid on tihedas seoses), esteetilised. + isiksuslikud vrtused ja normid. alavrsustunne (kompleks). Eeldavad sotsialiseeritud isiksust, ppinud midagi eetikast, moraalist jne. Aju parempoolkera on emotsioonide poolkera. Seal on nt muusikataju ja ka emotsioonide mjutamine. Aistingutel on tunnetega tihe seos- toob esile emotsiooni, tunde. Afektiivsed reaktsioonid- hed thtsaimad, meeleolud, kalduvus mingit laadi meeleolule, emotsioonid, hoiakud, kus on alati mingisugune objekt. Liigitus eeldab judu andvate emotsioonide ja juetuks tegevate, nrgestavate emotsioonide eristamiststeenilised ja asteenilised emotsioonid (efekt on kllaltki individuaalne). Emotsioone iseloomustab tsklilisus, vaheldumine. Tekivad, on, kustuvad. Pole samal tasandil pidevalt. Ajus on virgastusained, nende kontsentratsioon ei ole pidevalt htne. Mnikord kombineeruvad eri emotsioonid tiesti uueks emotsiooniks. Vastandlike tundmuste heaegse esinemise vimalus, ambivalentsed tundmused- paradoksaalseks. Kellegi kiusamisest tekib mnutunne. Krge emotsionaalne pinge vajab maandamist. Tunneb, et midagi tuleb teha, et see lppeks. Ka pos emotsioon vib vsitada, vahel on vaja eemalduda. Emotsioon on protsess: algus, kulg, lpp. Emotsioonil on oma tekitaja: mingi sndmus, isik, vi teave, mis puudutab vi viks puudutada meie vajadusi vi vrtusi. Emotsioon tekib sujuvalt, aeglasem ajaskaala. Isegi afekt vtab nats aega. Ka kustumine vtab aega. Emotsioon<-> ratsionaalsus; emotsionaalses seisundis inimest iseloomustavad subjektiivsus ja erapoolikus. Teatud vastandlikkus- kui inimene ona emotsionaalne, siis tema loogika ja ratsionaalne mtlemine kannatab. Tugev emotsioon on vastand objektiivsele mtlemisele. Emotsioonide funktsioonid: hinnang oludele/objektidele erutab/pidurdab aktiivsust suunab thelepanu kinnistab olulisi mlujlgi vljendab isiku suhtumist, eelistusi, reguleerib suhtlust. Positiivne tundmus on isemotiveeriva olemusega. Emotsioonid reguleerivad ppimises positiivset ja negatiivset kinnitust. Midagi ei pita kui ei saada positiivset tundmust. Emotsioon omab kinnitavat mju. Vib saada eesmrgiks omaette. Amkala ehk mandeltuum- oluline lli kogu koorealuses tegevuses. Oluline roll neg emotsioonide tekitamises. Tekib praktiliselt automaatselt kui keskkonnas tekib midagi ohtlikku. Kiskjad, hvardavad nod jne. Valdavalt hirmu ja pgenemise ettevalmistaja. Osaleb ka mujal- positiivsete intensiivsete suhete puhul. Toimingute pidurdamises. Multimodaalne- nii nhtavatele, kuuldavatele, kombitavatele mjudele reageerib. Mida krgemad emotsioonid, seda suurel roll ajukoore alusel tegevusel.

21

Mingid baasemotsioonid? Mida ei saa madalamateks lahutada? hest vastust pole. Isikuprast sltub, liikidest, uurimistest, keeltest jne. Afektiivse neuroteaduse ala proff- Jaak Panksepp. baasemotsioonid ja ajuringed. Tema arvates on olemas baasemotsioonid, aluseks kindlad ringed ajussteemides, biokeemilised ained mravad emotsiooni tbi- neid on 4. edasi arenevad muud nende baasil. Huvi, seotus, viha ja hirm! Huvi- emotsioon, mille pinnal arenevad vlja uudistav kitumine, otsing, pd luua otsida uut, eksploratiivne. Ekspansiivsus ja eksploratiivsus sltub indiviidist, geneetikast. Seotus- liigikaaslastega, kohaga, perega, turvalisustunne millegagi seostumisel. Pos kinnitav emotsioon. Huvi ja seotus vist konkureerivad omavahel. Negatiivset laadi emotsioonid- viha ja hirm. Viha aitab videlda, end maksma panna. Hirm aga hoiatab end kaitsma, pgenema jne. Selle kaudu kohandutakse, elatakse le. Rollsi telgedega skeem- vertikaalselt Ekstaas vs udustunne. Mnu ja nauding vs mure, kahtlus. Horisontaalne on objekti suhtes pos vi neg reaktsiooni esile kutsuv, seotud motivatsiooniobjektiga. Raev (neg tugev emotsioon- agresioon, vitlus)-> viha -> ebannestumistunne, frusttratsioon vs vabanemine sellest pingest, ldvestumine, rahunemine. Moduleerivad nrviprotsessi- virgatsained- neuromediaatorid. Serotoniin- puudus vi nende retseptorite nrk tundlikkus kutsuvad esile revuse, hirmu, rahutuse, ja vastupidi- piisav konts vi tundlikkus, hea t retseptorites tekitavad rahulolu, enesekindluse. Noradrenaliin- erutab, ergutab. Tekivad krgendatud meeleolud. Dopamiim- thelepanu suunamine vajalikele objektidele. Endorfiin, morfium- valu vaigistav toime fsiliste tunnete suhtes, meeleolu teke, joovastus. Muskariin- maailmatunnetus, ngemused. Jm narkootikumid. Naalduv tuum- vahendab revustunnet, maniakaalsust. Kui ssteem ei tta igesti, siis on liigerutus vi revus. Ajukoores on emotsionaalsete seisundite ja reageeringute puhul olulisem parem poolkera. rgsed keskused on kontrollitud ajukoore protsessidega. Normaalselt hoiab ohjes. Kui miski hirib ajukoore td, pidurdusssteem ise saab pidurduse, siis vheneb enesekontroll, ei ole garanteeritud tahteline eneseregulatsioon. Kik mis ajukoort prsib aitab vallanduda emotsioonidel. Tuntuim pidurdaja on alkoholdepressant, pidurdab ajukoore ldist aktiivsust. Ajukoore toonust tstvad mjud on vastupidise mjugakohvi, vrske hk jne. 20. mrts Emotsioonide vljendumine fsises- zhestid, autonoomsed reaktsioonid, Hess pupillid (silmamusta muutused, kige tunlikum valgusmuutustele), suu/slg, hingamine, pulss, higistamine, jne. Autokontakt- kui inimene iseennast puutub (rahustada pdes jne)- kognitiivse infopakkumise mahu ttlemiseks. Kui suhtluses, olukorras tekib keeruline moment, inimene peab mtlema vljapsule vi hindama olukorda, see thendab kas suuremat vi viksemat emotsiooni. Inimene pab smboolselt end kaitsta, end turvalisemalt tunda. Vikelastele eriti oluline. Mrgid on tlgendatavad sellest seisukohast, et toimus mingi emotsionaalne muutud, aga milline? Inimene suudab muud teavet tundes saab ta ka paremini neid emotsioone tlgendada. Knetmber- hletmbri muutus viitab emotsionaalse pinge tekkele, seda on kohe mrgata. Hlepaelte pingestumine jne. Isegi kui inimene tahab emotsioone varjata, siis ta kehakeeles need vljenduvad. Hingamise- ja pulsimuutused- vale ja varjamise tuvastamiseks. Valetamine- hingamisrtm muutub, sgavam. Pulss muutub. Seda tahteliselt kontrollida on vga raske. Emotsioonide teooriadJames ja Lang- motoorne/fsioloogiline raktsioon emotsioon. Cannon ja Bard- taalamuse impulsid ajukoorde emotsioon. Keskkonna tttu tekivad impulsid. Simonov- Emotsioon= mramatus x rahuldamata vajadus. Max: min rahuldatud ja max ebamrane (teadmatu).

22

Emotsioonide tugevuse mrab ra see, kuivrd mramatu see inf on, kui palju on infi ja kui palju on teadmatust tingimuste jms suhtes. Mida vhem inimene teab, mida ebamrasem on olukord, mida vhem saab aru asjadest, seda tugevamini emotsioon tekib. Negentroopia. Schachter, Valins jt: kognitiivne atributsiooniteooria. Inimene umbes mtleb vlja, miks ta peaks emotsionaalseks muutuma. Emotsiooni sisu ja miuke see on, sltub sellest, kuda inimene tlgendab olukorda. Kuidas me mtleme olukorrast, phjustest, mida me teame maailma jne kohta, vastavalt sellele tuleb ka emotsioon. Stress: pingeseisund, mis tekib vlis- ja sisekeskkonna ulatuslikul, jrjepidevalt muutumisel. Stress pole frustratsioon! Aluseks vib olla nii fsiline kui ka vaimne pinge, ka koos. Ei teki hetkelise pinge alusel. Hans Selye: ldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused. ldine generaalne reaktsioon. Phjusi vib olla vga erinevaid. Stressorid on eri inimestel erinevad. Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (fs. Ja pshilised reservid). Vaim hakkab vitlema selle vastu, pab hakkama saada, krvaldada neid asju, mis seda tekitavad. Resursside mobiliseerimine. positiivne faas- (mobilistatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress. Kui jb eustressid tasemele, siis on hsti. Stressorid: kestev raske kehaline pingutus, trauma, ravimisperiood, trauma tekkimine vib kaasa tuua elustiili muutuse. Hapnikuvaegus, pikaajaline magamatus, isolatsioon (eriti sotsiaalne). Hire- e shokistaadium vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) kurnatusstaadium (kaitsejud surutakse maha, immuun-, sdame- mao- aju hired) taastumine. Aitab elukoha-, ametikoha- jms muutused. Frustratsioon. Lhemaajalisem, tulevad lhevad, kordumisel vib tekkida ka stress. Motiveeritud kitumist lahates saab defineerida. Pshiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmrgi saavutamist, perspektiivituse vi ebannestumise elamustekompleks. Eriti hull on siis kui on juba midagi tehtud, eesmrk on lhedal ja siis tuleb takistus. Tekitavad pessimismi, sage esinemine tekitab ka alavrsuskompleksi jne. See ei ole emotsioonivaba! Tekib alati mingi viha, agressiivne kitumine. Suurem osa agressiivsest kitumisest phineb frustratsioonil. Omadused: impulsiivsus, f- taluvus, isikupra (Rosenzweigi pilt-frustratsioonitest). Frustratsiooniga seoses avaneb isiksus kergesti- kuidas ta reageerib, keda sdistab, kuidas asja neb, mida tunneb. John Dollard: iga agressioon on frustratsiooni tagajrg. (eeldusel, et takistusi tajutakse sihilikena). Eriti viib fr agr-ni siis, kui takistust tajutakse sihilikult tekitatult. Frustratsioonitaluvus: kohanemisvime, elamuste transformeerimisvime, ratsionalisatsioon, sotsiaalne aktiivsus, kindlameelsus, enesevrikus, enese allasurumisvime, kultuur, eneseomadused, tahtejud. Afekt. Tugev hingeline erutuse seisund, lhiajaline, kiire, juline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik reaktsioon. Tekib sageli frust pinnal. Tekib ka plahvatuslikult. 1. patoloogiline efekt- haiguslikul pinnal- teadvus hirunud, mlulngad, oma tegude thenduse mistmine hiritud, kontroll puudub (sdimatuseni kvalifiseeritav; pshhiaatria kompetents. Alati patoloogiline. Vib olla normaalne reaktsioon erilises olukorras, sinna vivad sattuda tiesti normaalsed inimesed. Tekib haiguslikul pinnal, haiguse tagajrgi kaasnev. See on pshhiaatria kompetents. 2. fsioloogiline afekt- (Serbski)- (tegelikult pshholoogiline)- silib vime mista oma tegude thendust ja neid juhtida, kuid see vime on piiratud. Need kaks pole tiesti erinevad.

23

Afekt kutsub esile teadlikule ja tahtelisele kontrollile mittealluva pinge-mahalaadimise tegevuses: vimukus, tormilisus, ootamatus, lhiajalisus, (kahvatumine) parasmpaatiline smpaatiline. Inimene teeb midagi, ta ei kontrolli enam (lb, kgistab jne). Ta teab, et see pole ige enne tegu, prast tegu. Keskused, mis kontrollivad, ei tta normaalselt, verevarustus pole ige jne. Afekti diagnostilised tunnused: I soodustingimused 1. afektogeenne situatsioon (konflikt); 2. isiksuslikud iserasused (labiilsus, madala enesekontroll, impulsiivsus; mahasurutud emotsioonid kumulatiivne afekt); 3. organismi hetkeseisund (vsimus, kurnatus, pshiline pinge); 4. ealised iserasused (puberteet ja postpuberteet; klimakteerium). II Kitumise iserasused 1. teadvuse ahenemine, 2. kitumise ootamatus ja tormilisus, spontaansus; 3. liigitusliku erakordsus ja vimekus; 4. autonoomsed signaalid (jume, silmade suurenemine, vrisemine, karjumine, hle moondumine, sgav hingamine); 5. mluhired, amneesiavimalus; 6. jrelreaktsioonid (kurnatus, juetus, apaatia, uni, kergendus); 7. suhtumine toimepandusse kahetsus, lestunnistus, heastamispd, leelamised; varjamine, mittesihiprane. Krk 103 Tapmine hingelise erutuse seisundis (vgivald, raske solvang, udus, hirm) 109- kehavigastuste tekitamine hingelise erutuse seisundis 37- vastutust kergendavad asjaolud: teo toimepanemine tugeva hingelise erutuse mjul, mille kannatanu on esile kutsunud oma mitteigusprase teoga.

ISIKSUSE PSHHOLOOGIA
Isiksus: Jrjepidev tundeelu ja motivatsiooni omadustes ning psivates seadumustes vljenduv individuaalsete erisuste kogum: Tuunusjoonte komplekt Mdetav ja/vi tpologiseeritav Vimaldab ennustada isiku kitumist teatud olukordades Olulisemad omadused: temperament, vaimsed vimed, iseloom (karakter), vrtused ja hoiakud. Persona= mask (kr, lad) Kas isiksus kui sotsiaalne mina teiste jaoks, mida inimene nitab vlja varjamaks oma telist mina vi smbol, mis annab aimu telisest minast? Indiviid ei vrdu isiksus. Indiviidist isiksus saaks, peab indiviid lbima arengu. Kui areng on takistatud, siis ei arene vlja harmooniline, normaalne isiksus. Isiksuse teooriad: *anatoomilis-fsioloogilised tunnusjoonte teooriad - kehamahlade teooria (Hippokrates)- kehamahlad mravad ra isiksuse- kuidas on arenenud vedelike ssteem- sellega mrab ra isiksusjooned, temperamendijooned, inimeste liigitamine nelja liiki. Sangviinik, koleerik?, flegmaatik, - fsiognoomiline teooria (Lavater)- frenoloogia (Gall) inimese kehaehituses peitub tema iseloom. Keha ja isiksus kivad ksikes. *pshhodnaamilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Fromm, Horney, Sullivan, Anna Freud): motivatsioon! Ei vaadata inimese keha, vaid psholoogilisi omadusi. Pstitatakse ksimus sellest, et mis mrab inimese valikud, miks ta nii kitub, mis paneb ta toimima. Instinktid, vajadused, mis mravad ra inimese huvid. Areng sltub sellest, kuidas ta arengud on toiminud. *pshholoogiliste tunnusjoonte (trait) teooriad- isiksus on kui tunnusjoonte abil hinnatav ja mdetav ... (Stern, Allport, Eysenck, Costa, McCrae). TP/JIK KATEGOORIA DIMENSIOON, MDE. Tnapeval siiski- Inimene on sujuvalt muutuv, eri vrtusi vib olla palju, jiku kaste pole, eripraste isiksusomaduste kombinatsioon. Saame kll eristada inimesi, aga need pole nii jigad.

24

Fsioloogilise lhenemise puhul otsiti nt no tunnusjooni jne. Costa graafilised lehed sellest, et inimesed kes on mingi loomaga sarnased, omavad ka sarnaseid iseloomuomadusi- hrja moodi hrja iseloomuga. Gall- inimese iseloom on peidus tema ajus, aju eri kohad on spetsialiseerunud eri tunnustele, aju arenedes osad kljed arenevad rohkem- tunnusjooned ka tugevamad. Freudi vaata iseseisvalt! Oli alusepanija. Ta ei meld kike ise vlja, kollegidega koos, kelle ravipraktika andis andmestiku. Jung- alateadvus on kollektiivne, mitte aint seksuaalne. Seal on smbolid, skeemid, mustrid. Koopainimese elu phimustrid. Adler li sotsiaalsed motiivid. *kognitiiv-kitumuslikud teooriad - sotsiaalne ppimine

T- referaati ei oota meilt. 50% referaat- loeme lbi, loome ettekujutuse, et mis on phisnum, mida leiti jne, kuidas seotud igusala ksimustega. 50% essee moodi, kus vtame aluseks selle artikli, ise arendame seda teemat. Vib viidata ka muule artiklile. "Referaat" pole pris tpne termin. igem oleks Referaat-essee, sest lisaks loetud materjali refereerimisele on tarvis esitada ka oma mtteid, tlgendusi, analsi, soovitusi, ldistusi jne; eelistatavalt seoses praktiliste ja/vi teoreetiliste igusala ksimustega seostatuna. Seega on tiesti lubatav lisaks valitud artiklile kasutada ka iseseisvalt leitud teemakohast teaduskirjandust, millele ka tuleks siis viidata

3.aprill

Isiksuse teooriad:
*kognitiiv-kitumuslikud teooriad- mismoodi inimene ehitab enda jaoks les maailmamudeli ja
iseenda kohta mudeli ja kuda ta seda tlgendab, inimesed ttlevad infot eri moodi. - sotsiaalne ppimine (Bandura, Rotter, Mischel, Seligman)- info omandamisele keskendutakse- kuda inimene pib, normativne kitumine ka. Agressiivse kitumuse eeskuju jb klge. Arvutimngud, animafilmid jne. See phjustab agressiivsema kitumise neid indiviidides, kes rohkem puutuvad kokku nendega. Omandatakse see teadmine, et nii saab ja nii tohib teha, et teised vivad nii teha, jrelikult see pole hlve vaid norm. Nii on kergem seda omandada. Lubatavus ja normatiivsus. On eri subkultuurid, mnes on hed normid hesugused kui teistes jne. Rotter- inimesed, eriti lapseplves, kujunevad sellisteks, kes tunnetavad, et asjad juhtuvad nendega millegi(kellegi teise tttu, nad kaasa ei rgi, ta sltub maailmast, seetttu on passiivne. Teised- asjad juhtuvad just tema tttu- suur roll kiitustes ja karistuses jne lastele- petatakse edu tundma, et just temast sltuvad asjad. -kognitiivne stiil (Witkin, Gardner, Klein)Witkin- taju ja mtlemise eriprad- oluline inimesi iseloomustav tunnus on, et kas nad suudavad keskenduda objekti omadustele, ilma et kontekt mjutaks. Ses suhtes on inimesed erinevad- kas nad on vljast sltuvad vi mitte. Sotsiaalses mttes vljast sltuvus- kuivrd nad oma hinnangud seavad teiste inimestega sarnaseks- saab seda teha kindlaks testide abil- varda ja raami test. Need kes on oma tajus mjutatavad kontekstis, on mjutatavad ka sotsiaalsetest arvamustest ja hinnangutest. On hea vime kui saad sltumatult hinnata asju. Lisaks vljast mtmisele- nt mitmemtmelisuse taluvus- kuidas saab eri moodi tlgendadaOtsinguulatus- mned inimesed pavad saada aina rohkem andmeid, ei piirdu ksikute asjadega, see aitab neid nende arvates, teised jlle piirduvad paari kindla faktiga. Kog-kit teooriate eelis- saab paika panna miskti...., miinus, et keskenduvad vaid hele asjale.

25

*humanistlikud ja fenomenoloogilised teooriad (Rogers, Maslow, Kelly)- isiksuse psh koolkonnad- ei tee eksperimente, ei mda jne, vaid pab isiksust mista, kogub kogemusi- vahetab kogemusi teistega, lhtuvad inimese kohanemisraskustest jms, pab siis inimesi aidata jne.

*neuroteaduslik moodne lhenemine (ajukuvamisel leitud kitumuslike seadmuste ja ajuprotsesside

seosed)- taju, thelepanu, teadvuse, emotsioonide uurimiseks aga ka isiksuse erisuste uurimiseks- kas aju protsessides on midagi erinevat neil inimestel, kellel ka isiksusetestidega on teised tunnused. *pshhobioloogilised geneetilised suunad- (Plomin, Bouchard, Zuckerman) - uuritakse geneetikaseoseid isiksuse omadustel. Lisaks sotsiaalsetele asjaoludele on ka geenidel suur mju isiksusele. Umbes pool isiksuse variatiivsusest on ennustatav geenidest, lejnd pool sotsiaalsetest asjaoludest. Nt temperamendiomadused, neurootilisus, osa agressiivsusest- geenidest. Osad on nt kasvatusest, haridusest- vrtused, hoiakud, vaba aja veetmise eelised. Shledon- isiksus vljendub tema kehatpides- on olemas kolm somatotpi- endomorf, mesomorf, ekdomorf. EndomorfMesomorf- kiiljas keha, kandiline keha, vhe rasva- ekstrovert, introvert, mtte/tundetp Ekdomorf- krgelaubaline, tagasihoidlik lug, kits rind, kht, vhe lihaseid, vhe rasva- sagedamini introverdid, hea intuitsiooniga. Vimalik hinnata inimest 7 punkti phjal. Kujuneb arvuline profiil- 7-7-7 hinded on nonsens. Ernst Kretschmer2 peamist temperamenditpi- tsklotmne, skisotmne 3 peamist konstitutsioonitpi- pikk khn asteeniline on skisotmne a la ektomorf. Atleetlik muskulaarne on kergelt skotmne. mar pkniline on maniakaal-depressiivne. Poeedid- tsklotmikud- realistid, humoristid Skisotmikud- romantikud, formalistid, pateetlikud Eksperimentaatorid- ts- vaatlejad, kirjeldajad Sk- sstemaatikud, metafsikud, tppisloogikud Juhid ja liidrid- ts- jigad ohjajad, lbusad organis., mistvad leevendajad Sk- puhtad idealistid, despoodid, fanaatikud, klmad kalkuleerijad. G. W. Allport- isiksus on individuaalne dnaamiline organisatsioon- nendest pshhofsilistest ssteemidest, mis determineerivad isiksuse unikaalsed kohastumused oma keskkonnaga. Muutlik, protsessides avalduv, koostisosaks pshhofsilised ssteemid, sellest sltub kuda inimene oma keskkonnaga kohaneb, mismoodi ta sellega hakkama saab. Isiksuseomaduste kombinatsioone on palju, tuleb rkida nende omaduste suhtelise vljendumise mrast. Intelligentsus, temperament (emotsioonide avarus ja jud), enesevljendus (ekstra-/introvert- (mde mis kuulub ka temperamendi alla), esilepd/alistuvus, ekspansioon/eraldumine, kompensatsioon, insait, ja enesehinnang), sotsiaalsus (osalus/koost, eneseotsing ja agressiivne enesekehtestamine, mjutatavus sotsiaalsetest stiimulitest). Eysenek: pshhobioloogiline tunnusjoonte teooria /faktoanals/: Ekstravertsus/introvertsus ja neurootilisus kui superseadumused. Dimensionaalne lhenemine- skaalad. Pras thelepanu sellele, et meil oleks vimalikult objektiivsed alused isiksuse mtmiseks. Kuda keskkonna stressorid mjutavad inimest. Kolm phidimensiooni. pi need koleerikud ja asjad kuskilt selgeks!

26

Omaduste aluseks on kaasasndinud eageerimistp vlistele ja sisemistele rritajatele; oluline aktivatsioonimehhanismi mju, millest sltub ekstra- vi introvertsuse vljakujunemine (+ pshhopaatilisus). ISIKSUSE OMADUSTE MTMINE Vaatlus Biograafiline meetod Tegevuse/loomingu produktide anals Vestlus/intervjuu- vimaldab konkreetse inimese arvamuste, eelistuste, mttekikudega tutvuda. CV Testimine- phimeetod Testidele esitatavad phinuded: 1. valiidsus- test mdab just seda omadust, mille jaoks ta on koostatud, 2. reliaablus (r>0.8)- eri testimised peavad andma sama tulemuse, oluline ka sisemise reliaabluse nitajakas testi eri ksimused annavad lhedased tulemused- tulemustevahelise korrelatsiooni mtmine. populatsioon, normid. Vrdluses normidega selgub kategooria vi judlus vi dimensiooni vrtus. Test on teatud standardiseeritud lesannete titmine (snalised, visuaalsed, fsilised). Vimete t., ksimustikud, projektiivtestid, 2 phirhma a. Vaimsed vimed, b. Isiksus. Projektiivtest- inimene peab tlgendama midagi- eeldatakse, et tlgendused ei ole juhuslikud, ei ole ka hesugused kigil- sltuvad inimese karakterist- harjumuslik kitumine, vaated jne. Isiksus projekteerib end vlja tlgendusse. Neo pi-r test- Costa, McCrae- lemaailmselt hetkel mjukaim test- dimensionaalne lhenemine isiksusele. Viis mdet. Ekstraverstsu, introverstsus, emotsionaalne stabiilsus, sotsiaalsus, avatus kogemusele, vaimu distsipliin (vastutustunne, kohusetunne). Igal hel ka allskaala. Testis on enesekohased vited. BIG-5 isiksusekontseptsioon? Sotsiaalsus: *usaldamine *sbralikkus *osavtlikkus Meelekindlus: *asjalikkus *korralikkus *sihikindlus Tiendavaid isiksuse seadumusi ja omadusi: Agressivsus (a. Teooriad: instinkti- (Lorenz- kes vidab, see saab partneri, see tagab oma pesakonnale head tingimused, teised trjutakse vlja, Freud), frustratsiooni-, sotsiaalse ppimise (agressiivseks pitakse), anonmsus (anonmselt on parem ja kergem viia halbu tegusid korda) ja deindividuatsioon (nii on kergem, kui teed teisest inimesest mingi jtise staatuse, et ta pole enam inimene), lerahvastatus (kui isiklikku territooriumi rnnatakse), tiheliolek.) Vaata iseseisvalt agressiivsusteooriaid pikust! Maskuliinsus/feminiinsus Subjektiivne heaolu Elamusteotsing (Zuckerman: endorfiinid) Kollektivism (nt Realo: eestlaste kollektivism) Konformsus Vaimse vimekuse kohalt- IQ mtmise teema. IQ: intelligentsuskonfitsent IQ= (testi skoor/norm)x 100 IQ keskmine tulemus on 100. IQ vrtused jaotuvad populatsioonis normaaljaotusena. Identsetel kaksikutel on korrelatsioon krgeim- u 0,9 kanti- koos kasvanud, umbes sama IQ. IQ- tulemused ei pruugi nidata vaimseid vimeid, vaid arusaadavust testist, mida see testija ksib ja tahab. 85-115 on keskmine, 116-130 on krgete vaimsete vimetega, le 130 vaimselt vga andekad.

27

70-84 madalad vaimsed vimed. 55-69 kerge alaareng, 40-54 mdukas alaareng, 25-39 raske, alla 25 sgav alaareng (1%; ei suuda enda eest hoolitseda, vajavad tielikku hooldust, motoorika kontroll nrk, keelelised vimed puuduvad). Intelligentsuse teoreetiline ksitlemine: ldfaktor (g) ?? kas on olemas ldandekus? Mni on ruumisuhetes parem, teine verbaalselt jne. Eri inimestel eri areng parem. Erifaktorid (s) verbaalsed, loogilised, kujunilise mtlemise, arvutamise, jreldamise, ldistamise, assotsiatsioonide, snavara jms lesanded. Thurstone: 7 faktorit (numbrilise teabega opereerimine, arutlusvime, tajuvime, mluvime, snaline mistmisvime, snaline voolavus, ruuminline ettekujutlusvime/ visualisatsioon). Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Kristalliseerunud intelligentsus- on kogunenud vilumusi, kogemusi aastate jooksul, ei ole vaja melda, ta juba teab- R. Cattell. Oluline: mtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg)- kui mtlemine on kiire, siis juab hoida tmlus suurema hulga ideid, fakte, lbikontrollitud asju, tmlu maht ja tpsus. Loovus ei vrdu krge IQ (r=0,3). ISIKSUSE PATOLOOGIA Pshholoogiline patoloogilisus mratakse vrreldes normatiivsusega. 3 phikriteeriumi: 1. kitumine / seisundi harvaesinevus- normi mttes lihtsaim- kuda paar inimest suurest hulgast kituvad teisiti; 2. sobimatus konteksti; 3. isiku(te)le phjustatavad kannatused vi vaevused- kas fsilisi vi vaimseid kannatusi- mure, pidev depressiivne olek, teiste suhtes hirivalt, solvavalt kitumine. Kui need kolm on tidetud, siis on ebanormaalne vist. Neile kriteeriumitele vastavaid hireid on hsti palju. Mned seotud meeleoludega, mned agressiivsusega jne, kihud, fiiliad, foobiad On olemas ametlik pshhopatoloogiliste hirete ja haiguste loend. Normaalsed inimesed sageli on iseloomustatavad teatud paroloogiliste sndroomide tendentsidega. Tegelevad: terapeudid / konsultandid. Mida loetakse normipiiresse jvaks, mida mitte. Et hakkama saada ebanormaalsusega... Teraapiate ja treeningute paljusus: -medikamentoorsed- efektiivne, aga inimene vibki jda sltuvaks medikamentidest -fsioteraapiad- veeprotseduurid, vibratsioonid jne -pshhokirurgia- harva, otsene kirurgiline vahelesegamine ajuprotsessi (Moniz, Delgado) -kitumuslikud (Wolpe)- biheiviorismlikul teoorial phinev, ptakse inimesel luua eeldused normaalsete asjade suhtes ja vltimine ebanormaalsete suhtes, harjutatakse kokku puutuma ebameeldivate stiimulitega -pshhoanaltilised -tteraapia -suhtlemisteraapiad (aa, ..) -gestaltteraapia -ratsionaal-emotiivne, kognitiivne (Ellis, Beck) Mingi vrk vahel... Impulsiivne kitumine Esmane ajend/vajadus motiivi jrgimine vi stiimulile reageerimine toiming(ud). Impulsi thenduse anals, toimingute tagajrgede arvestamine on puudulik vi olematu. Tahteline kitumine:

28

Eesmrgi ettekujutamine ja seadmine saavutamiseks vajalike tingimuste ja teede ettekujutamine ning vimalike tagajrgede teadvustamine / arvestamine toimingute planeerimine ja valik toimimine, tegevus. Krgemad vajadused kontrollivad madalamaid. Eesmrk vib olla ajas tunduvalt edasi lkatud. Tahteline isik vib vtta vastu otsuseid, mis vivad olla vastuolus mingite reeglitega jms-ga. Vimaldab teha ka endale ebameeldivaid asju. ...... Kars 57 lg 6 steo toime panemine igusvastase kitumisega esile kutsutud tugeva hingelise arutluse mjul (tpiliselt vgivald, raske solvang, udustunde ajend, hirm, viha, raev- selle pinnal tekib hingeline seisund, ei kontrolli end enam, hetkepatoloogia mjul, inimene pmst teab, et ei tee igesti, aga ta ei suuda end kontrollida) igusmistetest on otseselt pshholoogiliste tahteprotsessidega seotud misteks tahtlus, mida ksitletakse phjalikumalt karistusiguses. Miste tihedalt seotud steomistega. Mitte aint tahte ja toimine pole oluline, vaid teadmine on sama oluline, sest inimene peab aru saama asjaoludest, teadma neid, ka see kuulub sellesse koosseisu. Kuidas objektiivse materjali phjal hinnata subjektiivset? Kars 16 tahtlus: 1. kavatsetus 2. otsene tahtlus 3. kaudne tahtlus + 2 ettevaatamatuse vormi. Tahteaktis (tahtlikus kitumises): a) eneseregulatsioon (mtlemine, kaalutlemine, otsustamine, kontroll, mujale suunamine); b) motivatsioon (tukejud, aktivatsioon, erutus), c) vaba valik V. Ivannikov. Vaba tahte tunnus: ma oleksin vinud kituda ka teistmoodi. Tahe: pshholoogiline ja moraalne (klbeline) nhtus. Vabadus toob vastutse. Daniel Wegner: tahteline kogemus tekib, kui inimene tlgendab oma mtet enda kitumise phjusena. Teadlikul tahtel on 3 allikat: PRIMAARSUS inimese mte eelneb ajaliselt vahetult tema tegevusele; KOOSKLALISUS inimese mte on tegevusega vastavuses, EKSLUSIIVSUS mte on tegevuse ainsaks nivaks phjenduseks. Kui need kolm on tidetud, siis inimene tunneb, et see asi juhtus tema tahte jrgi. Tahteakti genees: vajadus selle tunnetamine, motiivide vitlus soovimine eesmrgi saavutamise vahendite valik otsustamine tegutsemine (toimingud, kitumine). Tahteprotsesside pshhofsioloogia Tahte neurofsioloogilised aphialused: -Aju suurte poolkerade otsmikusagarad- piirkond, kus asuvad infottlusmoodulid, loovad eelduse tulevikus toimimiseks, olulised tahtelises tegevuses. Tahte jrkjrgulise kujunemise teooria- laps kuuleb snu, lapsevanemad suunavad neid sna abil- suunad vljaspoolt, kne mistetakse, hakatakse toimima. Lisaks planeerivale osale on vaja ka, et oleks ajend, mis kivitavad protsesse, aktiveerivad- seetttu ka taalamus oluline jms. Kivitavad vajadusi. Kuna tahte tulemusena toimub midagi reaalses maailmas meie toimingute kaudu- peame rkima motoorsetest keskustest- nende aktiveerumisega hakkab kik tle. Krgemad ajukeskused pidurdavad madalamate ajukeskuste aktiivsust ja ohjavad neid. Kui krgemaid keskusi ergutame, siis peaks inimene end paremini kontrollima. Teadvusel on vimalik veto toimingule peale panna, mis on aju poolt juba algatatud. USALDUSVRSUSE PROBLEEM 1. sndmuste ja objektide teadvustamatus 2. sndmuste ja objektide moonutatud taju

29

3. sndmuste ja objektide moonutatud mlu 4. teabe teadlik varjamine 5. tahtlik valetamine ja/vi vrinformatsioon nendest tunnetusvimete piirangud ja apsud; -rhm, miks inimene eksib, enda arvates ei eksi, on siiras, heauskselt. pshholoogiline teadlik enesekaitse- rhm, milles rgime valetamisest- pshhoogiline kaitse. Miks me ei pruugi tajuda tegelikult ilmunut/toimunut? 1. rritajate alalvisus 2. thelepanuressursside nappus vi suunatus mujale 3. makseerimine 4. kiire unustamine nide: change blindness taju vib olla moonutatud *illusioonid * eelarvamused *ego-kaitse eeltoodud tajuvigade puhul saab te vlja tuua neljal moel: *inimsilma mitte usaldades ja seetttu objektiivsemaid fsikalisi mtmisi lbi viies Rsk veel 3 punkti Objektide ratundmist mjutab oluliselt kontekst. Paar vikest vlimuse muutust viib ratundmise protsendi 100%lt mingi paarikmnele. Plastiline opp niteks. Krgemate kognitiivsete protsesside pettused tajumisel ja intellektuaalsetes otsustustes. Inimene on eelarvamuslik, hoiakute ssteem kaitseb tema harjumusprast mina ja maailmangemist, trjub seda, mis ei lhe sellega kokku. Hoiakumjud (eelarvamused, stereotbid, sotsiaalsed vrmdid, vale kui isiksuse adaptsioonimehanism); igetest eeldustest implitseeritud vrjreldused (teadlik valejreldustele suunamine tajutava abil, nt manipulatsioonid reklaamis ja poliitilises propagandas (jokk)-konstrueerida vited nii, et keegi ei saa sind sdistada valetamises aga suunad kuulajaid tegema valejreldusi); mluvigade indutseerimine tajutavas knes (E.Loftuse t verbaalsest sisendamisest). Ei aruta lbi, see on intuitiivne otsus, kohene- juu see peab siis nende eelis olema, see on valejreldus. Sndmusest jnud mlu on: *modifitseeritav, *ravahetatav (mlu jlg on sama, aga ta lheb vahetusse ajas ja kontekstis) ja *tiendatav (mluphiselt meldud asjadele panevad midagi juurde). Elizabeth Loftus ja Endel Tulving! Peamised tegurid millest sltuvalt mluphine kirjeldus vib vale olla- meenutamise hetkel ja sndmuse hetkel mjuvad mjurid annavad tugevama efekti kui see moonutatav info on tenoline, siis vibki teha inimene meenutusvea. Mjutused on efektiivsemad siis kui nad ei ole mitte liiga ilmsed- kui inimene tajub, et teda mjutatakse siis tal tekib protestivaim jne, mjutused peavad olema mrkamatud. Mida rohkem on aega mdunud sndmusest, seda kergemini on inimene mjutatav. Inimene ei eksi mitte ainult snades, vaid ka kujutluses tekib eksimus. Kuidas hinnata kas inimene rgib ttt? snalised (verbaalsed) kommunikatsiooni usaldusvrsuse tunnused mitteverbaalsed kommunikatsiooni usaldusvrsuse ja inimese seisundi signaalid. Kaks suurt rhma mis koos annavad suure vimaluse hinnata te rkimist. Tenosus, et me tiesti juhuslikult saame hinnata, kas rgitakse ttt, on 50%. Undeutschi hpotees: vited, mis tulenevad tegelikult toimunu mlust, erinevad videtest, mis phinevad vljameldisel ja fantsiaasial. Terkimisel: *loogilisus suureneb, * mittestruktueeritud kne teabeesituse mittevastuolulisus suureneb, * detailirohkus kasvab, *esitatu paigutub loomulikult konteksti, * ootamatute komplikatsioonide ilmnemisest aru andmine on sageliesinev, * sndmusega seotud isiklikud assotsiatsioonid ja seisundikirjeldused vivad sageneda, * ilmneb rohkem spontaanseid parandusi ja korrektiive, * kergemini videtakse ennast kahtlevat oma mlus. Kooskla printsiip: tavaliselt on snaline osa knest koosklas mitteverbaalse osaga kneleja aktiivsusest; valetamisel vi varjamisel see kooskla hirub vi laguneb. Mitteverbaalne komponent nitab ldiselt paremini inimese emotsionaalset seisundit kui verbaalne.

30

Miks mitteverbaalne lekib lbi pshholoogilise kaitse? emotsioonid (hirm, hbi vms), kivitavad fsioloogilisi reaktsioone kognitiivsed protsessid (mtlemine, otsustamine, meenutamine, eldu hindamine) on keerulised, mistttu ei jtku vaimseid ressursse sujuvatest ja loomulikeks reageeringuteks tahtelised enesekontrolli protsessid, mille abil inimene korraldab vaimset monitooringut, seab enesekontrolli, pab teeselda jms avalduvad mju kehaprotsessidele. Metaanalsi tulemustena saadud ted: kimbatuses ja emotsionaalses pinges oleval inimesel: on theldatud seda, et valetaval inimesel vheneb liigutuste hulk (tpilise kitumismalli suhtes); kne katkendlikkus vi tempomuutus; alakeha jikus; hletmbri muutused. Ka terkijad vivad olla kimbatuses vi nrvilised. Polgraaf ehk valedetektor: Aparatuursed meetodid, mille abil inimese psggofsioloogilisi- eelkige emotsionaalseid- reaktsioone registreerides ja mtes ptakse kindlaks teha, kas inimene valetab vi varjab mingit olulist (kas slist vi kaasteadvat) teavet. NB! Valetamisega kaasnevat tpilist ja valetamisspetsiifilist fsioloogilist reaktsiooni pole veel avastatud. Emotsionaalse pinge instrumentaaldiagnostika abil leitud tpilised ilmingud: *higistamine, * punastamine ja kahvatumine, * hingamissageduse ja/vi rtmi muutused, * pulsimuutused, *jsemete vrisemine, * silmamusta diameetri muutused, *sljeerituse muutused, *aju biopotentsiaalide muutused.

31