KAS REBANE TEAB, MIS SIILILE SELGE?

16.06.2013

Archilochos(680 - 645 e.m.a.): ' ' , ' Erasmus Rotterdamist (A.D. 1500): Multa novit vulpes, verum echinus unum magnum Isaiah Berlin (A.D. 1953): The fox knows many things, but the hedgehog knows one big thing ( The Hedgehog and the Fox" ). Rebane teab paljusid asju, siil aga ht suurt. Oma maailmakuulsa essee kohta olevat Isaiah Berlin ise elnud, et ta pole seda kunagi vga tsiselt vtnud, vaid pigem pidanud lbusaks intellektuaalseks mnguks. Kll on seda tsiselt vetud teiste poolt. Nii vibki selle helauselise teksti nitel lbi vtta meie eelmise koolitunni lpus kirjeldatud dekonstruktsiooni: Selle tunnistamine, et inimese Mina on osaks teadmiste genereerimise protsessist, paneb ksimrgi alla ka loodusteaduste objektiivsuse ja ranguse. Gadamer arendab tunnetuse kontseptsiooni, mille keskpunktis on uurija (aja)lugu (21). Seetttu muutub arusaam ajalooliste tekstide mttest: Ajalooliste tekstide mte kui dialoogi tulemus autoriteksti, mitteautonoomse vaatleja (lugeja, uurija) ja teiste ajalooliste ja kultuuriliste objektide ja nhtuste vahel (Sic! V.R.). Dekonstrueerimine muutub protsessiks, mis toitub ajaloolistest faktidest, implitsiitsetest ja eksplitsiitsetest oletustest, uurijate maailmavaatest ja vib produtseerida erinevaid, vahel ka radikaalselt ksteisest erinevaid he ja sama teksti interpretatsioone http://www.scribd.com/doc/147774337/MAAILMAVEEREKESE-PAAL-2-Epistemoloogia-Postmodernism

Et selle lpus soostuda vitega: Ka teksti autorile on tema kirja pandud teksti teline thendus tabamatu. Berlin teeb oma essee kirjutamise tagaplaani avamisega kahtlaseks ka kirjanduspetajate poolt nii sageli esitatava ksimuse: Mida autor on tahtnud oma teoses (meile?) elda? rgem siis langegem tsimeelsuse lksu, vaid vtkem ette ka ks lbus intellektuaalne mng teemal Siil ja Rebane.

Niisiis: rebane teab paljusid asju, siil aga hte, kuid suurt. Kes arvab, et ta on Siil? Miks? Kes arvab, et on Rebane? Mille phjal? Berlin kirjutas, et Lev Tolstoi arvas, et ta on Siil, aga oli tegelikult/ Berlini arvates Rebane. Siil oli Vene kirjanikest Berlini arvates/tegelikult(?) hoopiski Dostojevski. Miks Berlinit peaks uskuma? Ta sndis 1909 Riias ja vene keelt ja kultuuri tundis ta nagu vast vhesed siin ilmas. Nii et, usume? Siili ja Rebase kujud knetavad ( mis moodne sna!) tnapeval paljusid. Leidsin TRANSMEDIA seltskonna, kes otsib oma ridadesse uusi rebaseid ja siile. UK ajakirjanduses kirjutatakse Cameroni valitsuse kohta, et seal on lekaalus Rebased. Vene vaimulikus koolis arutletakse selle le, et Stalin oli Rebane, Hitler aga Siil. Kui nustume, et Tolstoi oli Rebane, kes pidas end Siiliks, siis viks lbi mngida kik versioonid: ARVAB ON SIIL F.Dostojevski Ema Teresa A.Hitler L.Tolstoi SIIL REBANE

REBANE

J.Stalin I.Berlin N.Machiavelli

Aga ehk on vimalikud veel muudki variandid? Niteks Rebane siilinahas ja Siil rebasenahas? Mitte isegi (niivrd) teesklus, vaid siiras ja aus leminek teise hpostaasi? Vi oleneb olukorrast, millal on otstarbekas olla Siil, millal Rebane? Samasugused rnnakud nagu leminek subjektselt idealisatsioonilt objektsele ja vastupidi. Vi on siilsus ja rebassus inimesi olemuslikult eristavad? Need oleksid vaid mned rgitused enda lbikatsumiseks/enesemratluseks Berlini projektsioonis.