ETTEVTLUS Majanduses tegutsevad fsilisest isikust ettevtjad ja juriidilised isikud.

FIE fsilisest isikust ettevtja on inimene, kes tegutseb ettevtlusega, kasutamata selleks rihingut. Juriidiline isik on organisatsioon. Eraiguslikud juriidilised isikud on rihingud, avaliiguslikud juriidilised isikud on riik, kohaliku omavalitsuse ksus ja teised avalikes huvides seaduse alusel loodud ksused. Ettevte on ksus, mis kasutab tjudu ja tvahendeid mingite hviste tootmiseks vi teenuste osutamiseks. Ettevtja on isik, kes riski eeldades asutab ettevtte ja organiseerib selle tegevust eesmrgiga teenida kasumit (ettevtja teab, et riskib oma rahaga, ettevtja organiseerib oma ritegevust ise, ettevtja ei saa tegutseda ilma kasumit teenimata).

ETTEVTTE EDUTEGURID Selleks, et ettevte saaks teenida kasumit ja olla edukas, peavad olema tidetud kik jrgmised neli tingimust: 1. Toode, kaup vi teenus, mida ettevte pakub, peab rahuldama hiskonnaliikmete vajadusi. 2. Tegutsetaks ausalt nii riigi, kliendi kui ttajate suhtes. 3. Majandatakse ja juhitakse mistlikult. 4. Ettevtja naudib ettevtjaks olemist.

KUIDAS TEKIVAS RIIDEED? Ideede generaatorid Arendajad Jtkajad Kopeerijad Turustajad Vimaluste otsijad Vimaluste mrkajad

Elustiili ettevtjad VIKE- JA SUURETTEVTLUS Alla 10 ttaja mikroettevtted 87 % 10-49 vikeettevtted 11% 50 249 keskmise suurusega ettevtted 2% le 249 suurettevtted - alla 1% Klaster on geograafiliselt lhestikku paiknevate tootmisele spetsialiseerunud ettevtete ja institutsioonide (likoolide, agentuuride, kaubanduskodade) kooslus, mis teeb koostd ja samas konkureerib sisemiselt Vikeettevtted Vorm Omanikud O ka omanikud ttavad Suurettevtted O ja AS tuhandeid, 1*aastas levaade Kasut. professionaalide abi (nukogu, juhatus, tegevjuht, keska. juhid Tootearendus paindlik, raske rahaliselt Fin.vah. leida kergem, tootea. aeglane Turundus suunatud, personaalsem massiivsed turunduskampaaniad

Personali vrbamine Tavaliselt vrbavad oman. Juhtimine Oman. ka ise

Tooraine hankimine kogused viksed hind kr. kogus.suured, hind madalam JOAKIM PUHT Eesti Kaubandus-ja Tstuskoja loomise idee autor Viljandi Tikuvabrikandi vanim poeg. Osales sotsiaaldemokraatlikus liikumises, vanglas 1907-1909 Riias. Prast isa surma poliitikavaimustus sai lbi ja juhtis Kaubamaja J. Puhk ja Pojas. Oli suurtstur ja suurkaupmees. Eesti riik algselt oma esimese laenu saigi temalt 100000 rubla kullas. Oli aktiivne hiskonnategelane. Oli kontrrevolutsionr ja 1942 a. lati Kirovi vanglas maha ja tema vara konfiskeeriti. ETTEVTLUS JA VASTUTUS Ettevtte omaniku vastutus Juhatuse liikmete vastutus Pankrot on vlgniku maksejuetuks kuulutamine kohtu poolt Vastutus investorite ees

Vastutus ttajate ees Vastutus klientide ees Vastutus hiskonna ees Kes toetaks: Alustavad ettevtted saavad toetust ka ettevtlusinkubaatoritelt, mis pakuvad kompleksset toetust riplaani koostamisel, antakse soodsamalt kontoriruume jne. Ettevtluskoolitus Vljape tkohas Perekond Ettevtluse Arendamise Sihtasutus ETTEVTTE VORMID Osahing on rihing (66%), millel on osadeks jaotatud osakapital ning mille omanike vastutus on piiratud osadesse investeeritud summa suurusega. Minimaalseks osakapitali suuruseks on 2500 eurot. Eelised: Osanikud vastutavad ettevtlustegevuse eest vaid oma sissemaksete ulatuses osakapitali. Osahingu osi saab osta ja ma, kuid eelisostuigus on teistel osanikel. Osasid saab ka prandada. Osakapitali saab laiendada ja ka uusi osanikke kaasata. Saab alustada ka ilma rahalise sissemakseta. sna kerge juhtida ei vajata nukogu ega audiitorit. Puudused: Raamatupidamine ja aruandlus on vrreldes FIE, tis-ja usaldushinguga keerukam. Aktsiaselts (1%)on rihing, millel on aktsiateks jagatud aktsiakapital. Aktsiaseltsi omanikud on aktsionrid, aga juriidiliselt tegutseb aktsiaselts eraldi ja lahus oma omanikest. Minimaalne aktsiakapital 25000 eurot. Eelised: Summa, mida aktsionrid aktsiaseltsi pankroti korral kaotada saavad, on piiratud rahasummaga, mida nad oma aktsiate eest maksnud on. Seda nimetatakse piiratud vastutuseks. Aktsiaid saab osta ja ma, kusjuures teistel aktsionridel eelisostuigus puudub. eldakse, et aktsiad on vabalt kaubeldavad. Aktsiaid saab prandada.

Aktsiaseltsidel on sna lihtne saada laenu ja kaasata lisaraha saamiseks uusi aktsionre. Puudused: Aktsiaseltsi tegevuse organiseerimine on keeruline ja selle asutamine nuab suurt investeeringut. Brsil aktsiaid mvad aktsiaseltsid loobuvad suurel mral oma privaatsusest Piiramatu vastutus omanik vastutab ettevtte tegevuse eest kogu oma varaga Piiratud vastutus omanik vastutab ettevtte tegevuse eest vaid ettevttesse investeeritud summa piires. PIIRAMATU VASTUTUSEGA RIHINGUD FIE (33%) eelised EIE-del on ri le tielik kontroll. Ei pea kasumit teiste osanikega jagama On lihtne alustada, peatada, lpetada. Raamatupidamine on vrreldes teiste ettevtlusvormidega lihtne ja enamasti tulevad FIE ise sellega toime. FIE puudused: On piiramatu vastutus Peab vlad isiklikult tasuma. Laenu saab vaid isikliku vara olemasolul. Kasvupotentsiaal piiratud. Tishing (alla 1%)on rihing, millel on vhemalt kaks osanikku, kes vastutavad hingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. T tehakse siis kui tahetakse teha ri mitmekesi koos, aga ei taheta teha sissemakseid osakute nol. Eelised: Saab mitmekesi he nime all tegutseda, ilma osakapitali sissemakseteta Suhteliselt kerge moodustada Mitmekesi koos on parem genereerida ideid Puudused: Piiramatu vastutus osanikel Ettevttesse on raske kaasata lisaraha Usaldushing (1%) on tishinguga sna sarnane. Peab olema vhemalt 2 osanikku, kellest ks peab olema tisosanik (vastutama ettevtte kohustuste eest kogu oma isikliku varaga). Ka puudused ja eelised on sarnased tishinguga.

ETTEVTETE ERILIIGID Tulundushistu on riorganisatsioon, mille eesmrk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve hise majandustegevuse kaudu. Minimaalne phikapitali nue on 2500 eurot. Osanikel on piiratud vastutus. Nide tarbijahistu. Mittetulundushingud ja sihtasutused Mittetulundushing on organisatsioon, mille eesmrk pole kasumit teenida. Mittetulundushingul on kindel liikmeskond, sihtasutusel mitte. On hariduslik, religioone vi muu eesmrk. Frantsiisiettevte. Frantsiisi omanik ehk frantsiisiandja annab frantsiisivtjale iguse kasutada tema poolt vljattatud kaubamrki ja rimudelit. Frantsiisivtja maksab frantsiisiandjale kaubamrgi ja rimudeli kasutamise eest perioodilist kasutusmaksu nja enamikul juhtudel ka hekordset litsentsitasu. Eelised: Tulu saab hakata teenima kohe, sest kaubamrk on juba tuntud ja rimudel kontrollitud Frantsiisiandjalt saadakse phjalik vljape Nudluse olemasolus vib kindel olla Kuulutakse suurde ketti Puudused: ri alustamine on kulukas Kindlad reeglid, kujundus, reklaam jne. Probleemid kanduvad le. Niteks praak, toidumrgitus antud kaubamrgil. FIE Loomine Rahaline sissemakse Vastutus Juhtimine Tegevusvaldkond Lpetamine O AS MT

VABA ETTEVTLUS EHK TURUMAJANDUS

Vaba ettevtlus thendab, et inimesed on oma majandusotsustes vabad. Vaba ettevtlus toimib kige paremini siis, kui seda toetab kuus sotsiaalset ja juriidilist alustala: ERAOMAND HINNASSTEEM SPETSIALISEERUMINE TURUKONKURENTS VABATAHTLIK VAHETUS ETTEVTLIKKUS

Eraomand on ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik vi ettevte, mitte riik. Spetsialiseerumine on protsess, milles ettevtted ja inimesed keskenduvad he toote vi vaid he tooteosa tootmisele. Motiiv on millegi tegemise ajend. Turumajanduses on majanduslikud motiivid kasum, intress, palk ja rent. Hinnassteem on eraomandiga tihedalt seotud. Kui inimesed teevad ksteisega vahetusi, kehtestavad nad toodetele, teenustele ja ressurssidele hinnad. Ettevtlikkus on oskuste ja vimete kogum, kus thtis koht on analsivimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemis-, organiseerimis- ja eesmrkide pstitamise oskusel. Konkurents turgudel toimub ressursside ja toodete prast.

MAJANDUSSSTEEMID TURUMAJANDUS KSUMAJANDUS mida, kellele ja kuidas toota otsustasid valitsusasutused TAVAMAJANDUS tavad ja kombed otsustasid tootmise SEGAMAJANDUS

RAHA, RESSURSSIDE JA TOODETE RINGLUS Majandamiseks nimetavad majandusteadlased hise eelarvega majandavat inimeste hulka, tavaknes kasutame misteid leibkond ja pere. Majapidamised on ressursi omanikud. RAHA on vahetuse, varakogumise ja hindade mtmise vahend. BARTER on tehing , mille kigus toimub toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata.

ADAM SMITH ja nhtamatu ksi. Smithi arvates on isereguleeruv turg ideaalne majandusmudel ja isereguleeruval turul toimivat pidas ta nhtamatuks keks.

TURUMAJANDUSSSTEEMI EESMRGID TIELIK THIVE kik kes tahavad saavad ttada MAJANDUSARENG keskmine elatustase peab kogu aeg tusma HINDADE STABIILSUS hindade kikumine toob kaasa raskeid aegu MAJANDUSVABADUS- vaba valik kuidas teenida raha ja kuidas kulutada SOTSIAALSED TAGATISED kigil peab olema majandusssteemi tugi IGLUS erapooletu suhtumine kigisse inimestesse THUSUS kui palju tarbitud ressurss kasu toob

Ettevtte rahastamine Kui palju raha on vaja ettevtte loomiseks? riplaan on kirjalik dokument, mille koostamisel mtleb ettevtja ksikasjalikult lbi oma riidee ja selle realiseerimise kava. KIVITAMISKULUDE KULULIIGID Masinate, seadmete ja kontoritehnika ostu-vi rendikulu Tegevuseks vajaliku kinnisvara ja hoonete ostu- vi rendikulu Ruumide remont Kuidas esialgse tooraine ja materjalivaru soetamiseks Palgakulu esimestel kuudel Muud kulud esimestel kuudel Kokku Investeerimine on kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku phivara (masinate, seadmete, hoonete) soetamine eesmrgiga saada phivara kasutamisest majanduslikku tulu Finantsinvesteering on sstude paigutamine vrtpaberitesse.

Riskikapitalistid on investorid, kes otsivad oma raha paigutamiseks algusjrgus riprojekti, mis totavad suurt tulu. Kust saada ettevtte alustamiseks raha? On 4 vimalust: oma sstud, ripartneri sstud, pangalaen, toetus mnest riiklikust ettevtluse toetusprogrammist. Tagastamatut stardiraha annab ttukassa. Missugused on ettevtte esimese kuu vljaminekud? ( ruumide ja seadmete rent, materjali ost, ttajate palgakulu, mgimehe palgakulu, raamatupidaja palgakulu, muud ) Kibekapitali laen on meldud tootmise hooajalisusest tingitud hekordse suurema kaubapartii sisseostmiseks vi mingi suurtellimuse titmisel tekkiva lhiajalise kapitalivajaduse leevendamiseks. Arvelduskrediit on laenutoode, mis vimaldab ettevttel minna oma arvelduskonto jgi ehk saldoga miinusesse. Faktooringu puhul saab pank ettevttelt iguse koguda laekumisi ettevttele veel tasumata arvetelt. Kui ostjale esitatud arve tasumise thtaeg on 30 peva prast, mb ettevte arve pangale ja saab pangalt teatud osa arvel nidatud summast (tavaliselt 75-95 %) kohe ktte. Suuettevtetel on lhiajalise rahavajaduse katmiseks ka kolmas vimalus ma lhiajalisi vlakirju. Aktsia on vrtpaber, mis nitab selle omaniku (aktsionri) igust osale ettevtte varast ja kasumist Vlakiri on vrtpaber, mis tendab, et vlakirja ostjalt laenu saanud. Dividendid on ettevtte kasumiosa, mis makstakse omanikule vlja. Lihtaktsia annab aktsionrile hleiguse ettevtte aktsionride ldkoosolekul, kuid jtab ta viimasesse jrjekorda kasumi ja ettevtte sulgemisel alles jva vara jaotamisel. Eelisaktsia aktsionrile hleigust ei anna, kuid annab lihtaktsionri suhtes eesiguse kasumist osa saamisel ja suletava ettevtte alles jva vara jaotamisel. Intress on tasu laenu kasutamse eest, mida laenuvtja maksab laenuandjale Vrtpaberiturg Rahavoog Otseinvestor Portfelliinvestor

Raha aegvrtus Investeeringu tasuvusaeg Bilanss Kasumiaruanne Jrgmine kord ettevtte raamatupidamisest.