MBERHINDAMISKLUBI

4.05.2014
Jrikuu klubihtu kajastuse kokkupanek on veninud lausa maikuusse. Miks kll? Asi pidanuks
seekord tulema palju lihtsamalt ktte, kuna Jri talletas Google docsi konspektiivselt philised
mtted, mis sellel htul vgagi elava dialoogi kigus vlja koorusid, lisades neile ka omapoolseid
edasiarendusi.
Olgu nad koos tnuga Jrile ka lugeja ette toodud.
Kigepealt Jri lhireferaat allikaist ja koondkonspekt arutelust koos temapoolsete
kommentaaridega:
Senine riiklik maailmakorraldus on ennast ammendamas. Asemele on tulemas
vrgustikud. Kige rohkem panevad sellele vastu superriigid, eelkige USA. USA annab
vlja katteta raha, mille tagatiseks on vaid US armee. Selline katteta raha halvab
majanduse iseregulatsiooni (ldjuhul soovib raha kasutada andja selle eest intressi).
ks vrgustikke on ka Al Qaeda.
Ma lootsin, et juba Hegeliga juti arusaamisele, et ideaalse taotlemine on lootusetu.
Tuleb vlja, et see nii ei ole. Vib-olla noored enam Hegelit ei loe.
Standardiseerimine vaesestab mitmekesisust, on impeeriumi tunnus
Inimese Mina kujuneb keskkonna tagasipeegelduse alusel. Samas toimib teatud filter:
mis vetakse omaks ja mida mitte
Kriitilistes olukordades sunnitakse inimestel pooli valima, poolt vi vastu, vastuseisu
suurendab sdlaste otsimine, eriti kui ei ole mingeid tendeid s kohta, ei arutata
enam kuidas vi miks. Ju ei ole ettekujutus reaalsusest veel piisavalt adekvaatne.
Takistuseks ksteisemistmisel on ka erinevad vrtushoiakud. Mng ei aita, kui see ei
puuduta inimest.
Oleme harjunud midagi tegema ilma mtlemata, miks me nii tegutseme. Samas vib olla
juhtunud, et tegutsemise algsed phjused on juba ra langenud vi tingimused on
muutunud.
Targutamise asemel viksime melda, mida teha
Konflikti taga on sageli oletused ja mdarkimine ning vahetu suhtlemise puudus.
Oluline on see, et inimesel oleks mitu referentset gruppi, millega ennast identifitseerida,
veel parem, kui ta suudab seda loovalt kasutada, et osalus hes grupis toetaks osalemist
teises grupis. Niteks petajate refleksioonirhm aitab tegutsemist petajana.

Miks ma selle klubihtu mberhindamisklubiks nimetan?
Kllap paljuski Ukraina sndmustest ajendatuna tusid just jrikuu klubihtul
pevakorda ksimused tegelikust ja nivast olukorrast, telisest sbrast, igest
eestlasest, igel vi valel poolel olemisest (poolte valiku thtsusest ja vimalikkusest)
inimeste tegelikest vajadustes ja mttetute asjade tagaajamisest, ssteemtegevusliku
metodoloogia ja sellel rajanevate kollektiivse mttetegevuse vormide ( ODI ja
mttetalgute) loodetavast vest ja tegelikust vimust tnase keerulise maailma ees
seisvate probleemide lahendamisel.
Sellest klubihtust inspireerituna llitas Jri ka ige eestlase teemalise miniessee:
ige eestlane ei tekita probleeme


Probleeme tekitab see, kui me eeldame, et kik on tpselt samasugused, kui meie. Kui
ta on lhem, kui meie, siis on tal Napoleoni kompleks, kui ta on pikem, siis on ta suur
juhmakas. Silma riivab erinev nahavrv, krva erinev keel.


Ka Eesti identiteedist vib vga erinevalt aru saada. Me vime ennast seostada selle
territooriumi ja loodusega, kuid vime elada ka Austraalias ning kanda eesti kultuuri
ja/vi olla Eesti kodanik. Me vime rkida eesti keelt, kuigi meie esivanemad ei ole
eestlased, kuid meie esivanemad vivad olla eestlased, kuid me ei oska snagi eesti
keelt. Paljudele on identiteedi aluseks hoopis omand, neile kuulub maa vi kinnisvara
Eestis. Kohusetundlikud inimesed tidavad sjaveteenistust ja maksavad makse Eesti
riigile.


Kes nendest on ige eestlane ja kes mitte? Soovitan sellest ksimusest loobuda ja
ksitleda seda situatsiooni kui vimalust ksteist rikastada. Oluline on see, et inimestel
oleks mitu referentset gruppi, millega ennast identifitseerida, veel parem, kui ta suudab
seda loovalt kasutada, et osalus hes grupis toetaks osalemist teises grupis. Selliseid
gruppe seob vastav hisosa, jalgpallureid jalgpall, muusikuid muusika, ettevtjaid ri,
loodusespru loodus, naabreid maja ja tnav.

ige eestlase skaalaks sobib hoopis salgamine-uhkusetunne- hbenemine. Osa inimesi
salgab oma kuuluvuse maha. Teised tunnevad selle le uhkust. ige eestlane tunneb
hbi, kui teine eestlane kitub vritult.
Eestlase tegelik identiteet, ige eestlase olemus on teema, mida vga
huvitavatest rakurssidest on ka varem ksitletud. Kui alustada neist kige
koomilisemast, siis tuletagem meelde Tiit Suka suureprast telist eestlast Pontut,
kes kunagi mingeid probleeme ei tekita, on nus ka poole viksema palga eest poole
rohkem td rabama, kui ta tandja (teda mngis Taavi Teplenkov) tleb, et nii on
vaja. Tuletame meelde, et nende telise eestlase teemaliste sketide konkursil oli see
rahvahletusel ks esikohapretendente.
Tsise vaatenurga alt eestlase identiteeti ksitlenud autoreist tahaksin aga Jri
miniessee sellele kohale, kus ta telise eestlase hbitunde seob vritult kituva teise
(mittetelise?) eestlasega krvale seada Viivi Luige eestlasliku hbi ja hirmu tundmise
ksitelu, mida toetab ka meile juba varem hsti tuntud Eestis elav ja Tallinna likoolis
ttav itaallasest semiootik Daniele Monticelli oma lihuvitavas 2008.aastal ilmunud
essees Eestlased itaallase pilgu lbi http://itaalia.wordpress.com/2008/01/20/eestlased-
itaallase-pilgu-labi/
D.Monticelli kirjutab selle kohta jrgmist:
Viivi Luik iseloomustas hes ajaleheintervjuus
http://vana.www.postimees.ee:8080/leht/98/10/02/kultuur/kirjand.htm#esimene
oma kaasmaalasi selliste kategooriatega nagu hirm ja hbi. Hirm, tleb ta, mitte olla
nagu teised, mitte sobida elu olukordadega, sobimatuna paista. Antud kategooriates on see
individuaalse ja avatud ruumi elaniku hirm, hirm, mis kib ksikes vimalusega valida,
riskida ja vastutada, vimalusega palju saavutada, aga ka ebannestuda. Itaallastel on selles
mttes lihtsam. Rangelt struktureeritud hiskondlikus ruumis on kitumisviisid kodifitseeritud,
reeglid tpsed ja ldkehtivad, vastastikused positsioonid mratud. Selles ruumis on raske
eksida, piisab vaid mngureeglite omaks vtmisest, lihtne leida oma kohta, tunda end
kaitstuna, rahul, isegi nnelikuna. Prdudes tagasi kasutatud vrdluse juurde, on itaallane
inimene, kelle elu kulgeb linnas: kui ta laseb end juhtida ssteemi aluseks olevatest
sisemistest eeskirjadest, juab ta sihtkohta ka suuremat initsiatiivi les nitamata; eestlane on
inimene, kes peab leidma tee metsas, kus rajad on vaid hmaselt mrgistatud, kus tuleb
pidevalt valida ja seega on ka eksimise vimalus suurem
Ma arvan, et prast Mikita Lingvistilise metsa lugemist, mida meist ju kik on teinud, on
vga tore jlgida he vga terase pilguga ja meisse vga hoolivalt suhtuva vramaalase
mttelendu selle le, millisena me talle ta oma kaasmaalastega vrreldes paistame.
Lisaks leskutsele see Monticelli huvitav essee lbi lugeda (ainult siintoodud katkest jb asja
le kasvi jrgmisel klubihtul arutlemiseks vheseks), ei saanud ma ka lahti kiusatusest
panna just siia les Viivi Luige 2001.aasta julusoov.
Kui ajakirjanik luuletajalt ksis, kas tal on ka mingi palve, mille ta kirjutaks oma selle aasta
soovikirja juluvanale, vastas ta:
On kll ks. Ja just nimelt palve. Pha Franciscuse lihtne palve, kus on muu hulgas
jrgmised read:
...et ma ei nuaks trstimist,
vaid trstiks,
et ma ei nuaks mistmist,
vaid mistaks,
et ma ei nuaks armastust,
vaid armastaks......
Tagasi prdudes minu poolt omavoliliselt sellele klubikoosolekule pandud nimele, vtaksin
ette katse seda nimepanekut phjendada.
Miks ikkagi mberhindamisklubi? Mis siin siis mberhindamisele lks? Vi mille kohta
avaldati arvamust, et neid tuleks mber hakata hindama? Vi mis peaks
mberhindamisele minema?
Enamuse jaoks, kes me siin Vaba Mtte Virtuaalklubis kord kuus kokku saame, on
koos tegutsetud aeg mdetav aastakmnetega ( Juss, Ene, Agu, Mati, Jri, Valdo,
Viktoria). Ka Margusel titub tnavu detsembris kmme aastat tema esimesest
mttetalgulisest rotaatorikogemusest. Vaid Maarja on titsa uustulnuk.
Me armastame kinnitada, et meid seob nende pikkade aastate jooksul kige laiemas
thenduses mistetud hine mttevli. Mullu 26.augustil kommenteerides Jurmalas
lppenud Moskva metodoloogide suvekooli ja seal tstatatud SMT metodoloogia
remondi kava, heitsin foorumis talgujate ringi ksimuse ka meie mttevlja remondi
vajalikkusest, pidades eelkige silmas vajadust uue pilguga le ja ehk ka mber
vaadata pikka aega raudkindlaiks hinnatavaid talgujate baastekste.
http://talgujad.forum.co.ee/t403-mottevali-tahab-remontimist
Sellele jrgnes pris elav diskussioon vljade remondi vimalikkusest ldse ja meie
mttevlja remondi vajalikkusest. Remondi krval tulid kaalumisele reset, reboot,
reformatsioon (mber formattimine?). Kujunes ja arenes arusaam mttevlja
dnaamilisest loomusest. Vljalisele lhenemisele lisandus ruumiline ja sealt judsime
vrtusruumikujunduse juurde (vt mu scribdis kollektsiooni Mttevli
http://www.scribd.com/collections/4353698/MOTTEVALI ).
Jrikuu klubihtul aga hakkasin kuidagi sisemiselt eriti selgesti tajuma, et neist hise
mttevlja jujoontest ei pruugi meie kooshoidmiseks ja hes tegutsemiseks piisata,
kui aeg elik ajastu meie ette TELISED EKSISTENTSIAALSED KSIMUSED ette
viskab. Kui muutuvad ebaolulisteks nii paljudki meile seni udselt thtsatena tundunud
ja lausa tlli ajanud erimeelsused mistete ja kontseptsioonide mistmisel vi raskused
ksmeele saavutamisel sellest, mida me kik peaksime htmoodi mistma.
Jah, ka kergesti kiki noogutama panev tdemus, et targutamise asemel peaksime
mtlema, mida teha: Kas see kki pole ks meie jrjekordne targutus, kui kriitiliselt le
vaadata, mitu protsenti meie viimasel ajal meldust on vimalik le kanda lahtrisse
Meldud - tehtud?
Vib-olla peaksime lpetama enese hindamise (suuresti ju vanadel mlestustel
tuginevalt) toimekateks tegutsejateks ja hindamagi end mber niteks vilgasteks
vaatlejateks vi arukateks arvajateks. Ka selliseid on vaja. Tuletagem meelde kasvi
S.Pereslegini siirast kahetsust, et Mtlemise 2 tekkimisel ja arenemisel ji puudu
skolastikuist ja sestap tstatamatagi ksimus teadusliku meetodi piiridest.
Ainult et kas me seda tahame? Vi pateetiliselt ksides: Kas sellised on telised
talgujad?
Jrikuu klubihtul rmustas just meie noorema osa selge orientatsioon mitte lasta
end petta fabritseeritud tdedest, tegelike olukordade ja suhete tahtlikest moonutustest
ja ahvatlevatest pseudovajadustest.
Mulle tundub, et just siit edasi minnes, vimalikkuse ja tegelikkuse (Hegel: Kik tegelik
on mistlik) klassikaliselt ksitluselt Deleuzei kesolu ja vesolu( Deleuzei mistetes
virtuel = vesolu ja actuel = kesolu) ksitlusele le minnes, saavad kokku Hegeli peal les
kasvanud vanad ja postmodernistliku vrguhiskonna filosoofiasse sndinud noored.
Agu oma postitustes talgujate foorumisse juhatab huvilisi meie oma noore filosoofi
Margus Oti tde juurde, mis on suurepraseks sillaks Deleuzeini.
http://talgujad.forum.co.ee/t421-margus-ott
Sealt leiab ka Margus Oti kirjat talgute kohta, mis hsti sekundeerib tema juhendaja
D.Monticelli omaaegse kirjatkiga, kus viimane mttetalguid iseloomustas.
Hea oleks maikuu klubihtul kaaluda ka Agu ettepanekuid rindejoone gvendamisest
http://talgujad.forum.co.ee/t422-ogvendada-rindejoont-edasi