SEMINAR nr 1

Kaasus nr 1 konkurss, tasu avalik lubamine

3. aprillil ilmub Pevalehes jrgmise sisuga kuulutus:
Prnu linnavalitsus kuulutab vlja arhitektuurikonkursi, mille eesmrgiks oli leida parim lahendus
Prnu Jfestivali festivaliala kergkatusega katmiseks. Katus loob klmal ajal ilmastikuolude eest
kaitsva soojema festivalisdame koos kontsertide ja tantsuhtute, vlikohvikute, ttubade ja
mgikohtadega samuti peaks see olema kasutatav filmide nitamiseks ja nituste
eksponeerimiseks. Peale Jfestivali kasutatakse kergkatust Prnu Veefestivalil Vallikrus.
Vistlusega ksitletav ala asub Prnu kesklinnas Rtli, Hommiku ja Phavaimu tnaval.
Konkursil antakse kunstilise rii otsuse alusel vlja kolm preemiat: esimene preemia 2 000,-
EUR; teine preemia 1500,- EUR; kolmas preemia 10000,- EUR. Konkursitde esitamise thtaeg
on 15.mai. Konkursi tingimustega saab tutvuda aadressil www.arhitektuurikonkurss.ee.
Konkursitingimustes ei ole konkursist loobumise kohta snagi, samuti ei ole selles mratud, et
linnavalitsus vib loobuda auhinna vljaandmisest, kui rii hinnangul sobivat td ei esitatud.

Aprilli keskel toimub Prnu linnas vimuvahetus ning linnavolikogu otsusega vahetatakse vlja terve
linnavalitsuse koosseis. Uus linnavalitsus otsustab peale linna eelarvevimalustega tutvumist 3. mail, et
planeeritud Jfestival tuleb ra jtta. Sellest tulenevalt avaldatakse 5. mail Pevalehes teade, mille
kohaselt jb 3. aprillil vlja kuulutatud arhitektuurikonkurss ra. Juba esitatud td lubab linnavalitsus
esitajatele tagastada.

Arhitektuuribroo TT & Partnerid on alates esimese ajalehekuulutuse ilmumisest kulutanud oma
vistlust ettevalmistamiseks kokku 150 arhitektide ttundi, samuti on broo lasknud 200 euro eest
alltvtjatel valmistada oma vistlust maketi. Konkursist loobumisest saavad arhitektid teada 10. mail,
kui lhevad oma td linnavalitsusse esitama. Selgub, et nende t oleks olnud ainus esitatud vistlust.

Loomulikult tekitab konkursi rajmine arhitektides palju tuska. Nad leiavad, et nende t oleks kindlasti
konkursi vitnud, mistttu tuleks linnavalitsusel neile auhinnaraha vlja maksta. Kui see siiski ei peaks
olema vimalik, sooviksid nad saada hvitist kulutatud aja ja maketi tellimisele tehtud kulutuste eest,
mille vrtust nad kogumis hindavad 2500 euro suuruseks. Seejuures tegid nad teadlikult rohkem kulutusi,
kui vimalik auhinnafond, kuna lootsid, et nendega slmitakse prast konkursi vitmist ka vidut
projekteerimisleping.

Milliseid nuded saab arhitektuuribroo esitada Prnu linnavalitsuse vastu?

- Kas lepingulisi nudeid on? Ei
- Kas lepingueelsetest lbirkimistest tulenevaid nudeid on? Ei
- Ksundita asjaajamine? Ei. Kohaldame siis, kui ei ole muud spetsiifilist seadusest kohaldatavat
nuet (3-2-1-44-11) ei hakka kontrollima ksundita asjaajamist enne, kui me ei ole kontrollinud, et
seaduses ei ole spetsiifilist regulatsiooni. NB! VS reguleerib konkursi
-
NB! 1009 (lempiiri pole: mistlik) on 1006 (lempiiriga) eriste!
Kahju hvitamine: 115 lg 1 ja 1043
115 lg 1 ldine kahju hvitamise nue
Garantii vastutus rikkuja vastutab, v.a. kui vramatu jud ehk vabandatav
1043 delikti igus, kasutad, kui pole midagi konkreetset, a siin on konkurss
Sline vastutus
Vastutus: kahju hvitamise ja titmise nude korral tuleb alati kontrollida!!!!!!!!!!

Hpotees 1 : kulutuste hvitamise nue 1009 lg 3

Eeldused:

1. Kas on tekkinud konkursivlasuhe ehk on tehtud kehtiv konkursi avaldus? 1009 lg 1
tingimustele vastav avaldus: +
2. Konkursist on kehtivalt loobutud (abinorm 1009 lg 2): - NB! Tingimustes polnud seda
vimalust ettenhtud, seega ei!
3. Kulutused:


Hpotees 2 : kahju hvitamine 115 lg 1

Eeldused:

1. Kehtiv kohustus e viia konkurss lbi (kohustus viia lbi tingimustele vastav konkurss 1009 lg 1)
2. Rikkumine ehk ei vii kohustus lpuni ehk konkurssi lpuni
3. Vastutus 103 lg 2: rikkumine pole vabandatav, sest ei esinenud vramatut judu. (Vramatu
jud, midagi, mida ei saanud ette nha, mjutada vi letada)
4. Kahju: 128 lg 3 varaline kahju, on tehtud kulutused 2500- +
(kahju tekitamisega kantud kulud)
NB! Juriidilisel isikul ei saa olla mittevaralist kahju
5. Phjuslik seos : + konkursil osaleja on teinud kulutusi usaldades konkursilbiviijat, mistttu ta
vib nuda kahju hvitamist, mida ta nuetekohase konkursi lbiviimise puhul poleks saanud (nb!
Mttekik kui oleks olnud nuetekohane konkurss, poleks ta pruukinud vita ja oleks kulutused
pidanud ise kandma ning ei oleks saanud ka preemiat)


Hpotees 3 : konkursi lbiviimine 108 lg 2 (mitterahaline kohustus)

Eeldused:

1. Kohustus: +
2. Rikkumine: +
3. Vastutus: +
4. Titmist saab nuda: 108 lg 2: tendamisksimus, oleneb, kuidas arendada teemat, phjendada


Hpotees 4 : preemia/tasu 108 lg 1 (rahaline kohustus)

Eeldused:

1. Peab olema tehtud otsus, et firma on kuulutatud konkursi vitjaks 1012 lg 6. Kohustus teha
otsus!


Kaasus nr 2

Rahandusministeeriumi peaspetsialist A loeb rahandusalast loengukursust erakrgkoolis. Ajalehe
htusnumid ajakirjanik leiab krgkooli internetilehelt info loengukursuse kohta ja soovib teada,
millistel tingimustel A loenguid peab. Ajakirjanik prdub krgkooli ppeosakonna poole sooviga
tutvustada talle A ja krgkooli vahel slmitud lepingut. ppeosakond keeldub, viidates lepingu punktile,
mille kohaselt ei tohi lepingupooled lepingut ega selle sisu avaldada kolmandatele isikutele.

Kas ajakirjanikul on igus nuda lepinguga tutvumist?

Variant 1: A on Riigikogu liige;
Variant 2: A ja krgkooli vahel slmitud lepingus puudub punkt, mis keelab lepingu sisu avaldada
kolmandatele isikutele
NB! Peaksid kaasust lahendades kirjutama, et lepinguliseid nudeid ei ole!!! Jne
Lepingulised
Lepingueelsed
Enne, kui hakkame ksundita asjaajamist kontrollima, peame kontrollima, kas on
spetsiifiliselt reguleeritud igussuhe ( rk 44-11)
Ksundita asjaajamine


Vlasuhte pooled: ajakirjanik ja krgkool, nutakse lepinguga tutvumist

Hpotees:
1015
1. Dokument: + TsMs 272 dokumentaalne tend
2. See dokument on teise isiku valduses +
3. igustatud huvi:
a. Dokument on koostatud hageja huvides -
b. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline igussuhe -
c. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine -


Kui tegemist oleks riigikoguliikmega? Ikka ei tohi
Kas muutuks, kui lepingus poleks punkti, et lepingut ei tohi kellelegi nidata? Ei, sest see ei taga ikka
igustatud huvi




1015. Dokumendiga tutvumine
Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu igustatud huvi omav isik vib valdajalt nuda
dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides vi
kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline igussuhe vi nendevahelise tehingu
ettevalmistamine.

RK: Nimetatud stte alusel saab hagi rahuldada juhul, kui hagejal on igustatud huvi kostja valduses oleva
dokumendiga tutvumiseks. igustatud huvi vib seisneda kas selles, et dokument on koostatud hageja huvides
vi dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline igussuhe vi dokumendis on kajastatud hageja ja
kostja vahelise tehingu ettevalmistamine. Kolleegium leiab, et selle stte alusel saab hagi mh rahuldada juhul,
kui hageja igustatud huvi tuleneb hageja ja kostja vahelistest igussuhetest, sh abikaasade hisvarasuhetest.




Kaasus nr 3

A, B ja C on O Ussipesa osanikud. A ja B osaluse suuruseks on mlemal 30%, C-le kuulub 40%.
Osanikud on omavahel tlis. A ja B, omades O-s enamust, otsustavad kutsuda kokku osanike koosoleku
ning kutsuvad sellel kehtivalt C juhatusest tagasi. Sellega jb C tielikult O juhtimisest krvale. Lisaks
slmivad A ja B neile kuuluva O-ga Puuk O Ussipesa nimel mitmeid konsultatsioonilepinguid, millega
viiakse suur osa O Ussipesa kasumist O-st vlja ilma seda C-ga jagamata.

C saab sellest O Ussipesa raamatupidajalt teada ning kutsub kokku osanike koosoleku, milles soovib
S-i -ile 177 viidates mrata erikontrolli ja otsustada juhatuse liikmeteks olevate A ja B vastu kahju
hvitamise nude esitamise, kui erikontrolli tulemusena peaks selguma, et A ja B on testi
konsultatsioonilepingute varjus O Ussipesa kasumi vlja viinud.

Et vltida C poolt osanike koosolekul erikontrolli mramist ja kahjunuete esitamise otsustamist, lepivad
A ja B advokaat E-ga kokku, et advokaat asutab O Peidik, millele A ja B vrandavad oma O
Ussipesa osad. O Peidik juhatuse liikmeks mratakse advokaat E, kes tuleb osanike koosolekule ning
vidab, et tema suhtes S-i -ist 177 tulenevad piirangud ei kehti, mistttu tuleb tema poolt esindatavad
hled koosolekul arvesse vtta. Seetttu ei saa C erikontrolli mramist ja kahjunuete esitamist osanike
koosolekul otsustada.

See olukord on C jaoks talumatu. C sooviks tutvuda A ja B ning O Peidik vahelise O Ussipesa osade
vrandamise lepinguga, et veenduda, mis liiki vrandamisega on tegemist. Kui tegemist on tasulise
vrandamisega, sooviks C osade vrandamise suhtes kasutada S-i -ist 149 tulenevat ostueesigust. A
ja B vidavad vastu, et nad andsid oma osad O-le Peidik le mitterahalise sissemaksena, mistttu on
ostueesiguse teostamine vlistatud.

Kas C saab nuda vrandamislepinguga tutvumist?

S 166 osanik saab rihingult st juhatuselt ksida teavet
Kelle vastu esitatakse nue? Ilmselt kigi kes on leping solidaarvlgnikud 65

Hpotees:
1015
1. Dokument: + TsMs 272 dokumentaalne tend
2. See dokument on teise isiku valduses +
3. igustatud huvi: +
a. Dokument on koostatud hageja huvides: + vib tuleneda tema igus teostada
ostueesigust
b. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vaheline igussuhe +
c. Dokumendis on kajastatud hageja ja kostja vahelise tehingu ettevalmistamine -


Millal on igustatud huvi? Kui teavet pole vimalik saada muul viisil.

108-10 huvi kohta


1015. Dokumendiga tutvumine
Teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu igustatud huvi omav isik vib valdajalt nuda
dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides vi
kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline igussuhe vi nendevahelise tehingu
ettevalmistamine.

Dokumendiga tutvumiseks peavad VS 1015 jrgi olema tidetud jrgmised tingimused: 1) dokument,
millega tutvumist nutakse, on koostatud tutvumist taotleva isiku huvides vi kajastab tutvumist taotleva ja
dokumendi valdaja vahelist igussuhet vi tehingu ettevalmistamist; 2) dokumendiga tutvumist taotleval isikul
on igustatud huvi dokumendiga tutvuda ja 3) dokument, millega tutvumist isik taotleb, on vi peab seaduse
jrgi olema isiku valduses, kellelt dokumendiga tutvuda vimaldamist nutakse.

VS 1015 jrgi saab isik nuda dokumendiga tutvumist esmalt juhul, kui see dokument on koostatud tema
huvides, st dokument on seotud isiku igusliku positsiooniga. Kolleegiumi arvates on dokument koostatud
VS 1015 mttes isiku huvides, kui dokument teenib sellega tutvuda sooviva isiku huve, st dokument on
isikule vajalik tend vi vhemalt kinnitab isiku mingisuguse igusliku positsiooni olemasolu.
Teiseks saab isik VS 1015 jrgi nuda dokumendiga tutvumist juhul, kui dokumendis on kajastatud tema ja
dokumendi valdaja vaheline igussuhe, st dokument on oma sisult seotud tutvumist taotleva isikuga.
VS 1015 eesmrki arvestades ei saa viidatud alust mista kitsalt, et isik saab nuda ksnes sellise
dokumendiga tutvumist, mille sisuks on just selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline igussuhe. Kolleegiumi
arvates piisab sel alusel dokumendiga tutvuda lubamiseks ka sellest, kui dokumendi sisu on vaieldava
igussuhtega vahetult seotud. Samuti vib erandlikel juhtudel olla isikul igus nuda dokumendi valdajalt
dokumendiga tutvumist ka siis, kui see kajastab tema ja mne kolmanda isiku vahelist igussuhet, kuid seda
ksnes juhul, kui isikul ei ole vimalik muul viisil dokumendiga tutvuda.
Viimasena vib isik nuda VS 1015 jrgi dokumendiga tutvumist ka siis, kui dokument kajastab selle isiku ja
dokumendi valdaja vahel tehingu ettevalmistamist. Kolleegiumi arvates saab ka sel juhul olla isikul dokumendi
valdaja vastu nue ldjuhul siis, kui dokument kajastab tema ja dokumendi valdaja vahelise tehingu
ettevalmistamist, aga erandina ka siis, kui dokument puudutab dokumendiga tutvumist taotleva ja kolmanda
isiku vahelise tehingu ettevalmistamist. Tehingu ettevalmistamist puudutavateks dokumentideks, millega
tutvumist isik saab nuda, on eelkige tehingu poolte, sh tehingu vahendajaga nii enne kui ka prast tehingu
tegemist peetud kirjavahetus, kuid mitte tehingu teise poole sisekirjavahetus.



Vt ka:
1. T. Tampuu, Lepinguvliste vlasuhete igus (2012);
2. P. Varul jt, Vlaigusseadus III. Kommenteeritud vljaanne (2009).
3. P. Varul jt, Vlaigusseadus I. Kommenteeritud vljaanne (2006);
4. RKTKo 3-2-1-98-06; RKTKo 3-2-1-68-09; RKTKo 3-2-1-108-10; RKTKo 3-2-1-132-07