SEMINAR nr 2

Kaasus nr 4

Ahti S. ja Veiko K. slmisid kirjaliku lepingu selle kohta, et Ahti mb Veikole oma Tallinnas Nmmel
asuva kinnistu ning et kuu aja jooksul lepingu slmimisest lhevad pooled notari juurde slmima
notariaalset lepingut. Kokkuleppe kinnitamiseks maksis Veiko ksiraha 3000 eurot. Ndal hiljem leidis
Veiko endale meeleprasema krundi ning teatas Ahtile, et loodetud tehing jb siiski ra. Ahti vastas selle
peale, et no mis teha, pean siis leidma uue ostja, aga vhemalt jb mulle siis 3000 eurot. Veiko sooviks
raha siiski tagasi saada.
Kas Veiko saab Ahti kest nuda raha maksmist?


Nudealus: 1028 lg 1

Eeldused:
1. Midagi saanud +
2. Kohustuse titmise eesmrgil +
(1.+ 2. = sooritus)
3. Ilma igusliku aluseta: eesmrk nidata, et kohustust ei ole olemas: eelleping VS 33 lg 1,
lg 2 + AS 119 lg 1 + VS 208 lg 1 + TsS 83 lg 1 + TsS 84 lg 1 lause 2
a. Kohustust ei ole olemas +
b. Kohustust ei teki
c. Alus langeb hiljem ra
4. Vastuvited: vlistavad asjaolud : 1028 lg 2

5. Kui palju saab tagasi nuda? 1032 ja 1035 :
Pahauskne rahasaaja 1035 : pahauskne rahasaaja peab maksma intressi

1028. Kohustuse titmisena saadu tagasinudmise alused
(1) Kui isik (saaja) on teiselt isikult (leandja) midagi saanud olemasoleva vi tulevase kohustuse titmisena, vib
leandja saadu saajalt tagasi nuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki vi kui kohustus langeb hiljem ra.
(2) leandja ei vi saajalt saadut tagasi nuda, kui:
1) leandmisega tideti mittetielik kohustus;

1. leping VS 33 lg 2 leping peab olema teatud vormis. Notariaalselt testatud. Vorminuet pole tidetud.
AS 119 lg 1. kui kogu leping on thine, siis on ka ksiraha klausel lepingus thine.
2. TsS 84 lg 1 alusetu rikastumine. Nude alus VS 1028 eeldused, mis eelmiseski kaasuses.



Variant: Ahti oli 3000 eurot vlgu Jrile, seetttu kandis Veiko ksirahana meldud summa Ahti soovil
otse Jri pangakontole.



1029 saab vlausaldajalt nuda tagasi. 136-08.
1029. Vlausaldaja korraldusena kolmandale isikule leantu tagasinudmine
Kui leandja on vlausaldaja vi isiku korraldusel, keda ta ekslikult peab vlausaldajaks, titnud kohustuse
kolmandale isikule, vib leandja kesoleva seaduse 1028 likes 1 nimetatud juhul nuda leantu
tagastamist ksnes vlausaldajalt vi isikult, keda ta ekslikult pidas vlausaldajaks.


Kaasus nr 5

2005. aastal kinkis Ulvi K notariaalselt testatud kinkelepinguga oma ttrele Marianne K-le Keilas asuva
maja. Kinkelepingu alusel seati Ulvi kasuks kinnistu eluaegne tasuta kasutamise igus. Marianne elas
nimetatud majas kuni 2007. aastani, mil ta kolis Tallinnasse.
2009. aastal tekkis Mariannel soov maja maha ma. Ulvi aga ei olnud sellega nus ning hvardas
kinkelepingu thistada. 2011. aasta novembris loobus Marianne maja mmise plaanidest ning kinkis
maja oma kasuttrele Liina P-le.
2012. aasta jaanuaris tegi Ulvi kinkelepingust taganemise avalduse, milles oli taganemise alusena
mrgitud kingisaaja jme tnamatus kinkija suhtes, mis vljendus kinnistu vrandamises. Seejrel esitas
Ulvi kohtusse hagi, milles nuab Liinalt kinnisasja omandiiguse loovutamist.
Missugune on iguslik olukord?


Kige pealt esimene eeldus tuleneb 1028, ning 268 annab silla 1036 vms
Kas tegemist on jmeda tnamatusega? Ei
Ei saa nuda, sest pole jmedat tnamatust!!!!

1036. Vljaandmisnue kolmanda isiku vastu
Kui saaja annab saadu tasuta le kolmandale isikule ja saajalt ei ole vimalik hvitist saada, peab
kolmas isik saadu vastavalt kesolevas peatkis stestatule vlja andma.

268. Kinkelepingust taganemine prast titmist
(1) Kui kinkeleping on tidetud, vib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu
rikastumise stete jrgi kingisaajalt vlja nuda kesoleva seaduse 267 punktides 13 ettenhtud
juhtudel

Kehtiva lepingu puhul eriste suunab alusetu rikastumise sttele. Kas taganemine oli kehtiv? jme
tnamatus?

Esmalt kontrollida 1028 alusel tagasi nudmist. Kuna see on kolmandale isikule edasi antud, siis tuleb
1036.

1036
Eeldused: samad, mis 1028 olid ning edasi, mis tekstist paistab. Kas on teinud tasuta ksutuse Liinale.
Ksutus kehtib. Ulvil pole vimalik Marianne kest hvitist saada.

Kinkeleping slmiti 2001. 2002 slmiti vlaigusseadus.


Abimaterjal:
1. T. Tampuu, Lepinguvliste vlasuhete igus (2012);
2. P. Varul jt, Vlaigusseadus III. Kommenteeritud vljaanne (2009).
3. P. Varul jt, Vlaigusseadus I. Kommenteeritud vljaanne (2006);
4. RKTKo 3-2-1-62-08; RKTKo 3-2-1-136-05; RKTKo 3-2-1-136-08; RKTKo3-2-1-53-11