SEMINAR nr 3

Kaasus nr 6
A neb, et tema naabri B korterist tuleb vlja paksu suitsu. Ta helistab tuletrjesse ning otsustab ise minna
B vara pstma. Ta murrab lahti B korteri ukse ja hakkab vlja tassima asju. A komistab ja kukub suurt
peeglit vedades, mida ta arvab kuuluvat B-le. Peegel puruneb ning ks kildudest vigastab A ktt. Hiljem
selgub, et purunenud peegel kuulus C-le. Tulekahju oli saanud alguse B perekonnaliikme D hooletusest.


Variant: B saabub ise sndmuskohale ning tleb juba tegutsevale A-le, et see tooks korterist vlja peegli.
A lubab seda teha. Muu on sama nagu phivariandis.
Kas ja missugused nuded on A-l B, C ja D vastu ja B-l, C-l ja D-l A vastu?


H: A viks nuda kahju hvitamist B kest VS 1025 lg 1 alusel
Nudealus: 1025 lg 1 1020 teavitamine nb! 7. Peatkk kohaldub ka + 139
Eeldused:
- Ksundita asjaajamise vlasuhe:
o Vra asja ajamine
o Tahe (kui varastatud asi ja teeb enda kasuks, ei kohaldu)
o igusliku aluse puudumine:
Puudub leping A ja B vahel
Puudub leping vahel A ja III isiku vahel
Puudub seadusest tulenev kohustus
o igustus (kui on olemas, siis nuded 1019-1023) KAHJU PUHUL POLE VAJA
Soodustatu heaks kiit (mitte nusolek, nusolek antakse enne)
Huvi ja tahe
Avalik huvi
- Tegutses vahetult hvardava ohu trjumise eesmrgil peab olema testi oht
- Riski olemasolu
- Tekkinud on kahju peegel, kehavigastus
- Phjuslik seos: sellele ohule iseloomulik risk ja kahju peavad olema phjuslikus seoses

Jreldus: saab nuda kahju!

NB! On olemas igustatud ja igustamatu ksundita asjaajamine


Kulutuste hvitamine 1023 lg 1 kulutused ; 1023 lg 2 tasu nudmine

Nuded teiste vastu:


* Kaasuse lahenduse struktuur:
1. Lepinguiguslik olukord
A-l ei ole lepingut, kui C elab B juures, kas siis on leping?
Kas on olemas igustatud ksundita asjaajamise vlasuhe 1018 lg 1
1) vra asja ajamine +
2) teise isiku asja ajamise tahtlus (tahe) +
3) igusliku aluse puudumine +
4) igustus *huvi = eeldatav tahe vi tegelik tahe (seda hinnatakse asja ajamise alustamise hetkel).
*avalik huvi. *tagantjrele heakskiit. (need on alternatiivid, ei pea korraga esinema)
Tagantjrele heakskiitu kaasuse tekstist ei nhtu. Avalik huvi pigem mitte, sest see on eraisiku vara.
Ka tule kustutamist avaliku huvina vtta, lheks kaasus liiga kaugele, sest on olemas tuletrje jne.
A-l ei olnud vimalik B kest midagi ksida. Tema tegevus phines vlisel muljel. Ta vis eeldada,
kas A jaoks oli ese vrtuslik. Peab ksima endalt, kas mistlik isik antud olukorras tahaks, et tema
ese pstetaks. Arutlemise ksimus.
Kui igustust ei ole, siis kahju hvitamist nuda ei saa.
Kui niteks leian, et igustust pole (eeldatavat tahet pole), siis ei ole ksundita asjaajamist.
5) tegutses 1025 lg 1 jrgi.
6) on realiseerunud ohu trjumisega iseloomulik risk
7) phjuslik seos iseloomuliku riski ja kahju vahel.

B-C? Kui C peegel on B juures ja C elab B juures, siis vib olla ka rileping. Kui C ei ela B juures,
siis hoiuleping, B viks ka peeglit rida, rentida. Tasuta kasutamise leping vib ka olla.
D ei saa vlistada, et isegi pereliikmega viks olla slmitud leping.

KAA:
ehtne teab, arvab, et ajab kellegi teise asja vi annab aru, et tegelikult ajab enda asja.
Liigitub igustatud ja mitteigustatud.
mitteehtne ekslik enda huvides ajamine ja teadlik enda huvides ajamine.
2. KAA igus:
2.1 A vimalikud nuded B vastu
ravikulud 1025 lg 1 viimane lause. kahju. tuleb vlja see, et vigastas ktt, ja kui on vaja
ktt ravida, siis ravikulud vib ksitleda kahjuna. Peame vaatama alustuseks 1018, ks
vimalus, mis vlistab KAA on see, kui tegutsemise kohustus tuleneb seadusest. Kui vaadata
seda, et A leping B puudus, siis on selge, kas seadusest tulenevalt on tal mingi kohustus? Siin
teatud juhtumitel, kui on nt nha, et inimese elu on ohus, vib tekkida see ksimus, et seadus
ei saa panna kohustust teist inimest psta. KAA phiidee on see, et motiveerida inimesi teisi
aitama. Pandud piirid ka liagaratele, et see, keda aidatakse, et tema vastu ei esitata liiga palju
nudmisi. Kui A oleks tuletrjuja, siis KAA ei kohaldu. Al mingisugust kohustust seadusest
ega tehingust tulenevalt ei ole, peame vaatama, kas on tegu vra asjaajamisega. Et vib ka ju
olla oma huvides, et oma korter maha ei pleks. Kui vara hakkab pstma, siis pigem vra
asja ajamine. Kas omab thtsust see, et siin on tal ka oma huvid mngus? Siit tuleb vlja see
phimte, et kui ma ka muuhulgas ajan oma asja ja soodustan teist isikut, siis see, et oma
huvid on mngus, see ei vlista KAA-d. Nii enda kui ka naabri huvid on mngus, seega KAA-
d saab kohaldada. Peame vaatama seda, et oleks soov teise isiku asja. Kas see omab thtsust,
et ta ei tea, kellele peegel kuulub? Ei oma. Ants peab arvama, et ta tegutseb kellegi teise
huvides, soodustab kedagi teist, ei pea konkreetselt teadma, kes see keegi teine on. igustatud
KAA on 1018 punktid 1,2,3. 1018 lg 1 p 1 heaks kiitu saab anda hiljem alles, nusolek
on enne antud. Meile ei selgu, et B oleks heaks kiitnud A tegutsemise, 1018 lg 1 p 2 iga
mistlik inimene tahaks, et tema vara pstetaks. Mistliku isiku jrgi tuleb vtta. Sltub
situatsioonist ja ohust, mida ritatakse trjuda. Kui meil on vhemalt ks nendest punktidest
tidetud ja meil on tegu KAA-ga.
Tasu mille alusel? 1023 lg 2 kas on oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsenud? Kui ta
oleks tuletrjuja, siis see ksimus viks tekkida, aga kuna tuletrjujal tuleneb seadusest, siis
KAA langeb ikkagi ra. Mis puudutab mbli vlja tassimist, kas siin saab tasust rkida?
Peame jllegi mtlema, et kes A majandus- ja kutsetegevuses on. Kui tema professionaalne
tegevus olekski vedamine, siis viks tekkida tasu ksimus. Mistlik tasu. Tasu saabki nuda
ainult majandus-ja kutsetegevuses tegutsev isik.
Kulutused kas on tekkinud kulutused? Saamata jnud tulu kki, et pidi kuskile tehingule
minema. Kahju hvitamise osas peaks vaatama ldstteid ptk 7 kahju liigid ja muuhulgas
oluline on see, milliste phimtete jrgi viks kahju hvitamist piirata. Ka saamata jnud tulu
viks nuda. Kas seda saaks kuidagi piirata? Ebamistlikud kulud 140, 139 kahjustatud
isiku osakahju tekkimisel. Arstivisiidi tasu nt. Kohus peaks vaatama seda, et kus ta komistas,
kus ta kukkus, kas ta oli piisavalt hoolas vi tegi mingi ringi teele. Kui meil oleks kahju
hvitamise nuded vlistatud vi rmiselt piiratud, siis tekiks olukord, et ma ei lhe teise
inimese vara pstma. Ei nhtu, et kulutusi oleks tekkinud. Ainult, kui ta jookseb enne poodi
ja ostab triistad, millega uks maha lhkuda, see kiks kulutuse alla.
kohustustest vabastamine - kas siin on juttu mingit sellist situatsiooni? Ei ole. Kui A on
titnud kik need nuded, siis ta saaks nuda B kest, et B maksaks poisile, kellele A lubas
maksta, kui ta aitab tassida asju vlja.
2.2 A vimalikud nuded C vastu
2.3 A vimalikud nuded D vastu siin peaksi selgeks tegema, kas on ksundita asjaajamine. Kui A
ei oleks tuletrjesse helistanud, kas D vastu esitatavad nuded oleks siis suuremad, kui A poleks
midagi teinud. Isegi D suhtes saaks KAA olla.
2.4 C vimalikud nuded A vastu





Kaasus nr 7
A maksab B-le sularahas ra C rivla (300 eurot), saades selleks C-lt nusoleku. Kuna C pankrotistub ja
on oht, et A-l ei nnestu talt hvitist saada, siis nuab ta 300 euro hvitamist ka B-lt.
Missugune on iguslik olukord?


* Kaasuse lahenduse struktuur:

1. Lepinguiguslik olukord
2. KAA igus:
2.1 A vimalikud nuded B vastu
2.2 A vimalikud nuded C vastu
3. AR igus:
3.1. A vimalikud nuded B vastu
3.2. A vimalikud nuded C vastu

Hpotees: A saab B kest nuda 300 euri VS 1023 lg 1 alusel

1028 lg 1

Eeldused:
1) A on ksundita asjaajaja
Vras asi
igustus + C nusolek on olemas
Kuna on lepinguline suhe nende vahel, siis vlistuvad lejnud vimalused. On nusolek, siis on
tegelik tahe, kui lepingut pole.

1023 lg 1 kui tahab C kest tagasi saada A on teinud kulutusi.
A B-lt ei vi nuda.
Kui ei ole KAA, siis oleks 1041

Tampuu lk 53

Kui oleks 1028 olnud, siis oleks he eelduse kontroll puudub iguslik alus. iguslik alus
tepoolest puudub.
Juame 1028 le vaadata:
eeldused:
1) B on A kest midagi saanud
2) igusliku aluseta
Kui peame vaatama lepinguiguslikku olukorda, siis peame kontrollima, ega siin lepingut ei ole. A
iguslikku alust siin pole. A-B vahel lepingut pole. Kui iguslikku alust ei ole, kas saame elda,et A
on B kest midagi saanud sooritus. Vla tasumine. Sooritus thendab siis teise isiku teadlikku
tahtlikku suurendamist. Nt vhendab teise kohustusi. A on teinud midagi, mis vhendab C kohustusi.



Kaasus nr 8
Kaarel viis oma auto O Meister autoremonditkotta sooviga vahetada autol aku, mis oli seoses
klmade ilmadega streikima hakanud.
Kui Kaarel autole jrgi tuli, esitati talle jrgmine arve: aku 100 eurot, akuvahetus 20 eurot, uued
kojamehed 50 eurot, aknapesuvedelik 5 eurot, mootorili 10 eurot, autopesu 30 eurot.
Kaarel ei soovi sellist summat maksta, eldes, et ta tellis ainult aku. O Meister esindaja aga vidab, et
nende tkojas kombeks ka ilma tellimata le kontrollida mootorili ja aknapesuvedeliku seis ning
tagastada auto kliendile puhtakspestuna.
Millist summat ja millisel alusel saab O Meister Kaarli kest nuda?
Variant: Auto omanik on O Autoliising ning Kaarel on liisinguvtja. O Meister on teostanud ksnes
akuvahetuse. Kaarel keeldub teenuse eest maksmast, viidates ebakvaliteetsele tle. Kas O Meister saab
tasunude esitada O Autoliising vastu?


Kulutuste hvitamise nue pean tendama kulutusi
Kui nuan tasu, pean tendama majandus- ja kutsetegevuses tegutsemist

99 viitab sellele, et majanduses vi kutsetegevuses tegutsevad isikud ei peaks niimoodi tellima.
Kui oli vimalus tahte vlja selgitamiseks, aga seda ei tehtud, siis ei kohaldu KAA.



Abimaterjal:
1. T. Tampuu, Lepinguvliste vlasuhete igus (2012);
2. P. Varul jt, Vlaigusseadus III. Kommenteeritud vljaanne (2009).
3. P. Varul jt, Vlaigusseadus I. Kommenteeritud vljaanne (2006);
4. RKTKo 3-2-1-54-08; RKTKo 3-2-1-25-08; RKTKo 3-2-1-107-07; RKTKo 3-2-1-44-11; RKTKo 3-2-1-102-
12; RKTKo 3-2-1-83-12