SGISHARI HARIS LAIALT

1.11.2014

Mati. Juss. Valdo. Ene. Agu. Jri. Viktoria. Margus. Edgar. Marko.
Seekordses klubi vestlusringis kmme talgujat. Neist vaid neli istuvat
pensionri. Tielikku oma aja peremeest. lekaalus aga need, kellel pevad
tidetud igasugu toimetustega. Kll meelepraste ettevtmistega, aga ka
igast nurgast kaela sadavate ja sugugi mitte rmu ja rahuldust pakkuvate
rahmelduste ja askeldustega.
ks asi on mulle aga silma hakanud: Mida rohkem on klubihtul nooremat
rahvast, seda enam on arutelu suunatud sellele, mida ja kuidas edaspidi ette
vtta. Penskarite istjatsetel on ikka rohkem juttu vanal ajal sndinud asjust.
Kolletamispeva koosistumine skaibis oli kll vgagi foorsaitliku elik
ettemtliku phitooniga. Eks see passi kenasti kokku ka vanarahva vaatega
kolletamispeva kohast ja rollist aastaringis: On ju 14.oktoober ehk
kolletamispev maarahva kalendris ks neljast pevast, mis aasta tpselt
neljaks jagavad SGISHARI.
Kui ma selle peva kombeist Googleis teadust otsisin, sain teada, et sel
peval oli ige aeg hakata kangaid kuduma ja vsid punuma, puust
tarbeesemeid voolima, aga ka sobiv minna tarkuse korjamiseks kondama.
Tarkuse taga ajamisel lks see sgishari meil haruldaselt laiahaardeliseks.
Kui ritada hlmata teemasid, mis selle oktoobrihtu kahe tunni sisse
mahtusid, siis liikudes kitsama vaatenurga poolt laiemate poole jksid
haarade vahele jrgmised nurgad:
Mttetalgud ja Eesti arvamuskultuur
Mttetalgud ja poliitika
Mttetalgud ja globaalne haridus
Mttetalgud ja Maailm
Muidugi ei jooksnud need teemad tol klubihtul ajaliselt kenasti ksteise jrgi
kitsamatelt vaatenurkadelt laiemate suunas. Ja ega ka see konkreetne teemade
ritta sttimine midagi absoluutset ole. Mnel teisel seltskonnal ja ka meil endil
mnel teisel korral vinuks see laiuste jrjekord tulla tiesti teistsugune. Vi
ka siis, kui levaate toimunust teinuks keegi teine.
Mulle aga hakkas silma just selline erinevate haarete lehvik, mida kesolevas
levaates oma subjektiivse ngemise jrgi ja omavolilises jrjestuses vaid
vga lhidalt ksitlen.
Pikemad, informatiivsemad ja rohkem svivad kirjatkid kahe viimase
teema kohta olen talgujaile juba lkitanud:
Globaalse hariduse foorsaidist http://talgujad.forum.co.ee/t435-talgujad-
hariduse-globaalse-tuleviku-ettemotluses
Ja Maailma/kiksuse/ terviku haaramisest
https://www.scribd.com/doc/244984111/AGA-IKKAGI-IHKAME-HOLMATA-
HOLMAMATUT
Teemaga Mttetalgud ja poliitika loodan lhiajal selleni juda, et klubihtul vi
mnes muus vormis oleks edasiseks ttlemiseks mingi suurem toorik olemas.
Esimese teemaga aga oleme juba nii mitmel klubihtul tegelnud, et selle arutelul
sndinud mtete, ettepanekute ja plaanide lhiesitusele kohe siin allpool ma
lisaks mingit pikemat juttu ei kirjuta.

MTTETALGUD JA ARVAMUSKULTUUR
Alles sja lppenud rotaatori elamuste pealt liikusid selle noorima jrjehoidja
Marko mtted just tarkuse korjamise ja kasutamise teede otsinguile. Kui
Edgar neid jooni vlja ti, mis teda kui tarku, svaanalsil phinevaid
ettevtmisi vrtustajat Arvamusfestivalil ei rahuldanud, siis Marko snastas
minu meelest tnase Eesti hiskonna probleemi vga selgelt ja tpselt: Kuidas
sgavust tagada? Selles on vljakutse: Kuidas luua ja kasutada sellist
originaalset teadmist ja sellele, mitte arvamustele tuginedes opereerida, ja
kuidas seda teadmist kommunikeerida. Rgime arvamustest, mida vib olla
tuhandeid ja tuhandeid, selle asemel, et mingist originaalsest teadmisest
mingist teadmisest, millel on sgavust.
Sgisharja klubihtu foorsaitlik, ettemtluslik kvintessents, mis vtab kokku
Marguse, Edgari, Marko, Ene ja Jri ettepanekud , on snastatav jrgmiselt:
on aeg hakata mttetalgute erinevaid vorme - mtteselu, rotaatoreid
ja mttetalguid- korraldama kus aga saab ja millal aga saab. Pole vaja
sihte seada vaid mingile hele ritusele, olgu selleks siis mitmepevase
mttetalgu vi rotaatori planeerimine jrgmisele arvamusfestivalile vi AF
linna Paidesse AFde vahelisel ajal. Need on kahtlemata head kavad. Eriti
tervitatav viks olla Paides Heade Eesti Ideede elik HEI-generaatori kima
lmine selle valguses, et Jrvamaa kujutab endast Edgari snul kige kiiremini
kahanevat maakonda, millega seoses Ene arvaski, et srane ettevtluse
elustamise generaatori kivitamine viks leida ka kohalike ettevtjate toetuse.
Ja praegu, kus ma neid ridu kirjutan ja kui sgisharja klubihtust on mdas
veidi le kahe ndala, on teline rm elda, et Viktoria sai juba vahepeal he
rotaatori Tallinna vene petajatega tehtud! Ja Edgarilt tuli veidi aja eest snum,
et paidekad mtlevad tsiselt mttetalgute mahapidamisele detsembri alguses.
MTTETALGUD JA GLOBAALNE HARIDUS
Arvata on, et Ene, kes seekord meiega Tbilisi hotellitoas istudes suhtles, oma
Gruusia hariduse edendamise missioonil rotaatori meetodit kasutamata ei jta.
Tal ju pris tugev kogemus Uurali rahvaga tehtud rotaatoreist olemas! Aga ka
tkk tsist td tehtud mttetalgute rahvusvahelise klapinna laiendamisel. Eks
mrgiks sellest olnud ka mttetalgute meetodi llitamine GEFFil tehtud
ettekandesse noore tedrovitski poolt http://talgujad.forum.co.ee/t435-
talgujad-hariduse-globaalse-tuleviku-ettemotluses

MTTETALGUD JA POLIITIKA
Klubihtul esile tusnud ksimused, mille mber pikemas kirjatkis tahan
juttu teha, olid vga lhidalt jrgmised:
1. Kas mttetalgud on nagu kruvikeeraja (Edgar), st vaid ks apoliitiline
vahend, meetod?
2. Kas mttetalguid tuleb (Margus) ja saab poliitikategemisest lahus hoida?
3. Kuidas talgujad end mratlevad parteilise, postparteilise ja
postpoliitilise poliitika suhtes?
4. Kuidas talgujad peavad igeks tegutseda hierarhilise, turukonkurentsi ja
vrgulise hiskonnakorralduse kooseksisteerimise tingimustes?
5. Kas kaasaja kool/haridusssteem on/ peaks olema ideoloogiaasutus?
6. Kas kogukondlikkuse ideel tugineva hiskonna elukorralduse mudel on
aktuaalne ja perspektiivne?
Praegusel momendil paistsid just need poliitikat puudutavad ksimused olema
sellised, mille kohta mul on mingeid mtteniidikesi edasiseks punumiseks vlja
pakkuda. Mttetalgute ja poliitika seostamises vi lahushoidmises suuri isiklikke
kogemusi omavaks praktikuks on muidugi meil Jri, kes oma 28 aastase
talgujuhi staai jooksul on judnud ka kolm korda parteid vahetada ning
kesolevaks ajaks liikunud kogukondlike poliitikute ridadesse. Mina leidsin
he huvitava materjali paralleelide vedamiseks talgujate ja ODI-laste vahel
Moskva metodoloogide almanahhist Kentavr. Igatahes tabasin selles artiklis
pris mitmeid poliitilistele madinatele iseloomulikke momente, millistele meie
klubihtul juhtis thelepanu oma meenutustes Mati.
MTTETALGUD JA MAAILM
Selle vaatenurga sisse mahutaksin kigepealt ja taas Agu arendatava
antroposoofilise blogi jrjekordsed tiendused, millest neljas lugu oli viis peva
enne klubihtut kuulamiseks ja vaatamiseks vljas:
http://exinimene.blogspot.com/2014/10/4-lugu-kogemuse-otsast-ja-kirja-
tulekust.html
Viies ja seni viimane, venekeelne, mis kannab pealkirja Kriisist, sai vlja aga
klubihtule jrgneval peval.
http://exinimene.blogspot.com/2014/10/5-lugu-russki.html
Inimene ja tema maailm. igemini, inimesed ja nende maailmad. Kust me
tuleme? Kuhu me oleme judnud? Kes me oleme? Quo vadis?
Need on mned mrksnad, mis ehk kige paremini seostavad exInimese blogi
ja talgujate klubihtut.
Mingil moel nende kaheknede mjul, aga otseselt Jussi terviku haaramise
ihalusest inspireeritult sndis mul see ihkamise essee, millesse sattus ka
leheklgi mu vanast mttepevikust:
https://www.scribd.com/doc/244984111/AGA-IKKAGI-IHKAME-HOLMATA-
HOLMAMATUT
Kolmkmmend ks aastat hiljem koos Aguga taas maailmatervikut haarata
pdes tunnen, et pole ma kaugemale judnud midagi. Ka siin klubis ja meie
harimiseks les riputatud vastsetes kirjatkkides maadleme ikka aja ja ruumi,
aine ja vlja, osade ja terviku hlmamisega.
Kik tekstid on hest ja samast: https://www.scribd.com/doc/201964011/Koik-
tekstid-on-uhest-ja-samast