IDA. LS.

Talgujad
30.11.2014
Kaheksas sgisene hetk
Sel novembri klubihtul pras me mtted Ida ja Lne erinevuste
vljatoomisele Jri, kes viimastel aastatel palju Lne teadlastega kokku
puutudes on olnud sunnitud tdema, et tegevusteooria, mida meie kui
ssteem-mttetegevusliku metodoloogia kandjad pris hsti tunneme,
on lne teadlastele veel vgagi suurel mral tundmatu maa. Vene
teadusest selles osas tuge leidnuid on veel vga vhe. SMT
metodoloogidega samavrseid tegevusteooriaid arendavaid koolkondi
Jril lne kirjandusest leida poe nnestunud.
Selle peale oskasin omalt poolt lisada, et Moskva Metodoloogiaringi
jreltulijad , Pjotr tsedrovitski jt, on viimastel aastatel kll sna
intensiivselt ritanud end lnele avada ja otsinud ning ka leidnud
sugulashingi lne filosoofide hulgast. Kes vhegi jlgis GP
snniaastapevale phendatud XX tedrovitski lugemisi 23.veebruari
2014, mrkasid kindlasti, et need olid tielikult phendatud GP ja Moskva
metodoloogiaringi ideede seostamisele (lne-) maailma filosoofilise,
metodoloogilise ja sotsiaal-humanitaarse mttega.
Ja kahtlemata pakkus see seoste otsimine meile, talgujaile, huvi
eelkige selllest aspektist, kuhu meie nende avastatud seoste
niidistikus-vrgustikus paigutume.
Klubihtul Jri mttelnga jtkates rhutasin kige enam seda, et juba
80ndate aastate algusest eristusime SMT peavoolust oma lhtumisest
elust enesest, sellal kui GP meeskonda huvitas eelkige n puhta
mtlemise arendamine. Seda erinevust mrkas ja toonitas kohe ka GP,
tituleerides meie vikese esinduse sna pea sakslasteks (
). Ja tepoolest oli meil vrreldes Moskva koolkonnaga tolleks
ajaks praktilises krgkooli elukorralduses pris paljut nnestunud ra
teha lipilaste ja rksate ppejudude hisele mttetegevusele
tuginedes, st selles vallas, mida Agu veidi aja eest mttetegususlikkuseks
hakkas nimetama. Ja kui praegu, st 2014.aastal tedrovitski juunior
mrgib, et Ls oma praktitsistlikumalt stardiplatvormilt liikuma hakates
ja Moskva metodoloogid , kes lhtusid teoreetilistest konstruktidest, on
tnaseks nii paljuski saanud keskprandal kokku, siis talgujate
eelajaloos, st ajavahemikul 1969 2009, leidis see kokkusaamine aset

juba 1980ndate aastate keskpaigaks. Ja nagu Jri tabavalt vlja toob,

andis see kahe lhenemise kokku hendamine
mttetalguteks
ridamisi mttetegususlikke tulemusi muutuste ajajrgu Eestis.
Nimelt seda lneliku rakenduslikkuse ja ida (nukoguliku) puhta
mtlemise kokkusaamist pidasin ma klubihtul silmas, kui vrdlesin
80ndate aastate mttetalgute tulemist ja saamist 1964.aastal Nobeli
preemiaga prjatud laseri loojate looga. Tuli ju siis ka puhta mtlemise
osa idast (NSVL: Bassov ja Prohhorov, kes said poole preemiast ) ja
praktiline teokstegemine lnest ( USA: Townes).
Aga tegelikult on selline Idaks ja Lneks jagamine ks kahtlane
sildistamine mitmes mttes ( kuigi viimasel ajal taas vgagi hoogu
vtnud).
Meie, vanema plvkonna esindajad, elasime snnist saati kahe
ideoloogia, kahe leeri sotsialistliku ja kapitalistliku vastandamise
hkkonnas. Vi teiselt poolt vaadates totalitaarse ja demokraatliku
ssteemi, ksu- ja turumajanduse vastandamise hkkonnas.
Nende kahe ideoloogia, ssteemi, valitsemisviisi, majanduse
ldnimedeks saidki Ida ja Ls.
Aga hoolimata raudsest eesriidest, mridest vi okastraatidest on
Randall Collinsi suurteose Filosoofiate sotsioloogia: intellektuaalse
muutuse globaalne teooria(1998) niidistikes ja vrgustikes npuga jrge
ajades tnapeva Ida mttetarkadel oma sugupuus sna lihtne juda
oma vaimsete esivanemateni Lnest ja vastupidi.
Sellest, kuidas Pjotr tedrovitski Collinsit lahkas, kirjutasin ma veidi ka
talgujate foorumis: http://talgujad.forum.co.ee/t399-vorguiseloomustajad#1076 ( Moskva metodoloogiaring ja Collinsi Filosoofiate
sotsioloogia). Veidi pikem kirjatkk on aga Scribdis selle kohta, milline
viks olla talgujate eneseteadvustus Collinsi ksitluse valguses:
https://www.scribd.com/doc/151047776/ENESETEADVUSTUS-VERSUSENESEMAARATLUS
Me ei pidanud mngima ja modelleerima, nagu tedrovitski
Venemaal, vaid pidime tegutsema tulemustele. (Jri repliik
6.sgisese hetke kohta)
Selles neb ht talgujate philist erinevust Moskva metodoloogidest Jri.
Aga ma olen kindel, et Moskva metodoloogid ise vaidlevad sellele vitele
gedalt vastu. Vi konkreetsemalt eldes, on ise alailma vastupidist vitnud.
Laseme neil seda allpool teha:
Otsides XX tedrovitski lugemistelt head nidet sellest, milles Moskva
metodoloogid nevad hist lne mtlejatega ja milles erinevust, jin ma
pidama meie hea sbra V.L. Danilova ja O.I.Matjai ettekandel . .,

 .. .. communication studies.

http://www.fondgp.ru/projects/chteniya/46/
Selle presentatsioonis toob Vera Leonidovna Moskva Metododloogiaringi
ja GP enda erinevusena teistest nukogude filosoofidest vlja just nimelt
suunitluse praktiliste lesannete lahendamisele, toetudes samas
traditsioonilise filosoofilise problemaatika lbittamisele. Just selles
nevad ettekandjad Moskva ringi unikaalsust NLiidus, mitte aga
lnemaailmas, kus filosoofia ja humanitaarsete praktikate seostumine
oli vhemalt 60ndateks aastateks muutunud meinstriimiks.
Selle nitena toovad ettekandjad kommunikatiivsed praktikad ja
interdistsiplinaarse alana communication studies (sciences).
1982.aastal, st ODIde korraldamise kolmandal aastal rhutas GP, et neid ei
pannud liikuma mitte niivrd teoreetilised ja metodoloogilised momendid, kui
vajadus praktiliselt organiseerida kommunikatsiooni ja vastastikust mistmist.
Siin nevad ettekandjad kokkulangevust 70ndate keskpaigas Barnett Pearcei
ja Vernon Croneni poolt arendatud CMM teooria (The Coordinated Management
of Meaning) phiseisukohtadega:
http://www.pearceassociates.com/essays/cmm_pearce.pdf
Iseloomustab ju ka Pearce oma praktilist teooriat kui sellist, mille otstarbeks
pole mitte muutujate vaheliste suhete kirjeldamine, vaid inimestele vimaluste
andmine konstruktiivsemaks interaktsiooniks.
Ometi tuleb aga vlja GP ja Pearcei suur ja oluline erinevus, kui autorid
selgitavad, milles peitub kommunikatsiooni organiseerimise mte.
Kui Pearcei jaoks on tema teooria allutatud soovile leida vastus ksimusele,
kuidas me saaksime teha sotsiaalseid maailmu paremaks, siis GP vidab, et
kommunikatsiooni on vaja organiseerimaks tegevuse Megamasinaid, mis
oleksid vimelised pstitama ja lahendama suuri probleeme.

Kui vanasti hoiatas suur kiriku reformaator Martin Luther selle eest, et ei
visataks koos seebiveega vannist vlja ka last, siis nd tuleks veelgi
valvsam olla, et suures tehnoloogilises masinavrgis koos musta pesuga
lapsukesi pesumasinasse ei susataks.
Vi

kib me kigi lbipesemine juba tie hooga?