MITMEKIHILINE LEHEKUU KLUBIHTU

27.05.2015

Eks igaks mtle oma rikutuse tasemel. Ja aastatega on mu rikutuse tase

kvasti tusnud. Sellest annavad eriti selgelt tunnistust mu klubihtuid
kajastavad kirjatkid. Kui 25 aastat tagasi Kadrina mttetalgutel vaidlesin
Jussile (kes ngi mngus metodoloogilist kihti) resoluutselt vastu, et mngus
pole mingeid kihte, siis tnasel rikutuse tasemel pean ennast tagasi hoidma
klubihtul kneldust ha uute kihtide, tasemete, aspektide, projektsioonide
jne jms avastamisel ja nende klubikaaslastele ette kandmisel.
Suurel mral saab selle tve genemises sdistada VIR-i, st Vladislav
Redjuhhinit, kelle npunide viis mu Rachya Arzumanjani monograafiani
keerukusteadusest ja keerulistest ssteemidest saatuslikult just siis, kui Juss
kaks aastat tagasi (11.juunil 2013) pani kima meie Vaba Mtte Virtuaalklubi.
Sellest raamatust sndis klubirahva silmaringi laiendav sari referaate
Maailma veerekese pl 1.-10. (2.juuni 2013 3.jaanuar 2014). Kuna selles
raamatus on maailma mitut moodi kirjeldamist nii paljude kantide pealt
ksitletud, li sedaviisi elule ja asjadele vaatamise haigus vlja ka meie
klubihtuid kajastavates kirjatkkides.
Muide, sama vaimuviga paistis vlja ka klubimeister Jussi jutust, kui ta
maikuu klubihtul hakkas kirjeldama, mida kike ta Arvo Prdi ja Robert
Wilsoni Aadama passiooni kuulama-vaatama minnes ootab, loodab ja
kardab. Ehmatas siis omaenese jutust ra ja deklareeris: Aga mina lhen
hoopiski sinna tiesti valge lehena!. Meie vastuvite peale, et sa ei saa ju

enam kuidagi valge leht olla, ritas Juss end vlja keerutada, et muutub selleks
enne etendust viskit manustades.
Miks ma sellest nii pikalt rgin? Ikka seeprast, et minu arust on siin
tegemist he vga olulise ksimusega ksimusega vahetust, naturaalsest,
orgaanilisest maailmatajust ja mrgissteemide kaudu vahendatud,
kunstlikust, kulturiseeritud analtilisest mttetegevusest. See on sama
probleem, millega edutult maadles Jussi kadunud mm, teeneline
muusikakriitik Aurora Semper, kes mulle kunagi kaebas, et ta on kaotanud
vime muusikat nautida, vahetult ja ilma et ta peas kivituks ratsionaalse
analsi ja vrdluse masinavrk.
Mulle tundub, et tnu tnapeva tehnoloogiale on inimesel siiski vimalus
ht ja sama sndmust lalkirjeldatud kahel erineval moel lbi elada: esmalt
vahetu ja orgaanilise osalisena ja seejrel - sama sndmuse salvestust
jrelkuulates-vaadates - selles igasugu kihte, nansse, seoseid avastades.
Nii et: Jussi klubihtu osalisena ma, ausna, ei tegele mingite kihtide
tabamisega ega mtle absoluutselt sellele, mida ja kuidas seal rgitust
levaadet kirjutada. Ma ei tee enne klubihtut selle kohta mingeid plaane ega
hellita lootusi, et eelmisest klubikajastusest hakkab midagi konkreetset edasi
hargnema vi arenema. Kll aga olen tiesti veendunud, et midagi huvitavat
juhtub, hargneb vi snnib iga kord. Ja hoian selleks meeled avatud. Meelte
vabastamine, et mttelennule ruumi anda tleb ka Robert Wilson oma
lavastust iseloomustades.
Sellise pika sissejuhatuse jrel oleks aeg lpuks juda ka asja juurde .
Meid oli 12.mail skaibitsi koos heksa talgujat: thestiku jrjekorras Agu, Ene,
Juss, Jri, Maarja (liitus hiljem), Margus, Mati, Valdo, lar. Kigepealt tegeleti
laupevase Mrdimetsale sidu ksimustega. Esimesed kaks talguvideo liku
on vaadatavad siit: https://www.youtube.com/watch?v=stIdhhomwyw&feature=youtu.be
https://www.youtube.com/watch?v=wBB13RoFfwI&feature=youtu.be

Klubihtu helisalvestust
https://www.dropbox.com/s/tc7c5wq9ydaq2c1/klubi%2012mai15.wma?dl=0
ongi mtet hakata le kuulama alates 25ndast minutist, kuna enne seda kis
jutt Mrdimetsa talgutele sidu logistikast. Edasi kuulates saab aga iga

kuulaja avastada vljaeldud snade tagant avanevaid vanu tuttavaid vi

uusi mtteid, tabada seoseid oma mtetega vi kogemustega, leida uudseid
vaatenurki vi kinnitust senistele jne jne.
Minule niteks jid seekord lisaks sissejuhatuses esitatule selale veel kaks
mttearendust:
REAALSUS vs TEGELIKKUS
See ammusest ajast Jussi mtteilmas psinud vastandus sai maikuu klubihtul
taas pevavalgusse tstetud. Juss kordas jlle, et tema eristab tegelikkust kui
seda maailma, millega meil vahetult tegemist on, jttes reaalsuse miste taha
kik selle, mis vib kll olemas olla ja ilmselt ongi, kuid meisse ei puutu. Jussi
maailmas on sama palju tegelikkusi kui on inimesi. Jussi maailm on selline
nagu mulle nib ja selline ta ka mulle on. Siin tabasin ma teatud
kokkuklamise momente Agu arendatava fenomenide maailmaga. Ja kigega,
mis Agul sellest jreldub ja jrgneb.
Aga seda liku helisalvestusest le kuulates hakkasid omavahel veel imelikke
seoseid moodustama Jussi tegelikkus ja GP jutt kahest tegelikkusest, millele
olin sattunud, lugedes ht GP ja V.Lefebvrei vga ammust, 1967.aastas prit
vaidlust teemal Sbralikud suhted (!). Seal rgib GP kahest tegelikkusest
hest, mille sisu on meile ette antud ( ), ja teisest, mille kohta ta
tleb, et selle sisu on kujundatav () mitmesugustes
mrgissteemides ja mis omandatakse lapse poolt ning saadakse mingi
kindel isiksuse, vimekuse kvaliteet. Nii et kuhu ka ei vaata, ikka on igal pool
ees see Lotmani needus (Agu repliik kis kll vaid raamatutekstide kohta ja
see oli vlja eldud teises kontekstis, aga olgu see siin Agu irriteerimiseks ).
Niisiis saab selle reaalsuse tegelikkuse paari mber sndinud mtteavalduste
pinnalt snnitada jrgmise mtteavalduse: Reaalsus on ks, tegelikkusi
meist igahel kaks see, milliseks mind on tehtud ja see, kuhu olen
potsatanud .
Aga, nagu lisas lar, on vimalik ka teistsugune lhenemine sellele samale:
rkida mitte tegelikkusest, vaid Elumaailmast (saksa Lebenswelt,
esmakasutaja Heinrich Heine 1836, Husserli fenomenoloogiaphimiste ) vi
talgujate knepruugis Eluilmast. Aga omamoodi thendusrikkaks muutus

minu jaoks see, et lar oma viitamisega Husserli pilasele Schtzile tuli taas
vlja just nd, kus Agu eriti tugevasti fenomenide maailma thtsustab.
Siinkohal tahaks soovitada talgujatel sveneda exInimese blogis
kttesaadavatele neljapevakutele Vladislav Redjuhhiniga
http://exinimene.blogspot.com/
Aga mistan, et sellist aega ja tahtmist lihtsalt pole praktiliselt kellelgi
Kll aga julgen uuesti viidata meie eluilma teemal 2011.aasta alguses kinud
diskussioonile Google docsis
https://docs.google.com/document/d/1QrJ5nln_5CPhhvKcBWHwH8fvzVyYI2JIJ
BakgI_t6A0/edit?usp=sharing
Katkend selles diskussioonis osalenud lari kirjatkist 30.jaanuarist 2011 sobib
hsti seda juttu lpetama:
Eluilma miste vajaks arvatavasti rohkem mratlemist ja kirjeldamist. Eluilm on klaliselt ja
kasutusvaldkonnalt lhedane mistega, mida eesti keeles nimetatakse elumaailm. See termin prineb
Alfred Schtzilt ja Thomas Luckmannilt, teos: The Structures of the Life-World (1973). Nende
ksitluse vited on niteks (lk 22,23):
Tegelikkuse allikas on subjektiivne (lhtub tegelikkuse vaatlejast/ tajujast);
Tegelikkuse korrastatus ei ole mratletud mitte tegelikkuse objektide olemusliku lesehitusega vaid
pigem meie kogemuse thendusega;
Kik kogemused, mis kuuluvad hte piiritletud thendusvlja, osutavad teatud kindlale elatud
kogemuse stiilile;
Mida see thendab? Tegelikkus koosneb inimese jaoks piiratud thendusvljadest, mis koosnevad
thendusega hilduvatest kogemustest. Vastavalt hele stiilile on kogemused kik vastastikuses
harmoonias ja ksteisega htesobivad. Ei ole vimalik taandada hte piiritletud thendusvlja teiseks
teisendusvalemi abil. leminek helt piiritletud thendusvljalt teisele on vimalik ainult hppe
vahendusel. Kui seda ksitlust elus vaadelda, siis erinevast subjektiivsest kogemusest ja erinevast
praktikast tulenevalt on pllumeestel oma arusaamine maailmast, metsameestel oma, arstidel oma,
juristidel oma jne. Iga professionaalne grupp kasutab oma eripraseid misteid ja keelt, kui nad ht
teemat koos arutavad, ei pruugi nad kohe ksteisest aru saada.

KSITUS- KSITLUS-KSITSUS
Mtted selle kolmiku le, mis said alguse aprilli klubihtul seoses mrtsiklubis
kne alla tulnud UUE PIKSITLUSEGA leidsid edasist elavat arutelu ka
maikuu klubihtul. Kuna Jri arvates on selle pinnalt mtet kirjutada
artikkel petajate lehte (mis oleks vga tervitatav), siis piirduksin siin vaid
he pildikese ja mne kommentaariga selle juurde.

Sel pildil on pakutud ht viisi, kuidas viks juda esmalt hisarusaamale

tuleviku haridussituatsioonist ST. Selleks tuleb tusvalt (nooleke 1) ja langevalt
(nooleke 2 lbi kia need tasemed (mrgitud horisontaaljoontena), meie
mrtsiklubis vlja said toodud ( haridus, kunst, tunnetus, vgi, areng, aeg)
https://www.scribd.com/doc/260572600/HELMEKUU-HEIASTUSED
Seejrel leiaks aset foorsaidile vastava tnapeva haridusruumi kujundus
/disain 3-4 ning alles siis sellele sisekujundusprojektile vastava tehnoloogiline
(kunstiline) teostus. Nii kis igatahes asi omal ajal meil Raitmblis: esmalt
koos tellijaga ja disaineriga selgelt vljendatud arusaam tulevasest pangast,
hotellist, eramust vms. Siis selle lbittamine sisekujundusprojektiks , kus ka
tehnologid juba snaigust omasid. Ja seejrel tehnilised joonised, kus
slmede lahendustel meistrimeestelt palju saadi. Praegu hariduses nib asi
kivat vastupidi: IKT areng kib ees ja piksitlused ritavad selle sabas
srkides teha no, et see kik on vaatele lalt tuginev mtestatud tegevus.
Aga vib-olla peabki hariduses protsess kima sel moel? NB! See pole
retooriline ksimus!