KarS seminar

XVII Steokatse
Katse on ksimus steo toimepanemise staadiumites. Kige lihtsam on
kujutada seda ajateljel, iter criminalis.
Esimene punkt on otsus toime panna stegu, mis karistusiguslikust
aspektist ei ole karistatav, sest pole tegu, mida hinnata.
Jrgmine staadium on ettevalmistamine. See on soodustingimuste loomine
steo toimepanemiseks, mis vib seisenda vahendi vi riista muretsemises;
vi nt mingite kuriteo asjaolude vljaselgitamine. ldreeglina ei ole see
karistatav (ldosa alusel). Seega see ettevalmistatavuse karistatavus peab
eriosas olema ramrgitud. Tpiline nide on narkostegusid puudutav
KarSi osa, 189 narkooltilise aine levitamise ettevalmistamine.
Jrgmine staadium on steokatse, mis on alati karistatav, 25 ldosas. St
et kikide eriosas ette nhtud stegude puhul on katse karistatav. Steo
toimepanemiseavhetu alustamine.
Viimane staadium on steo lpuleviimine. Ekslik on vastata, et stegu on
lpule viidud, kui on saabunud tagajrg, sest kik steod ei eelda tagajrge.
Stegu on lpuleviidud, kui on realiseerunud kik eriosa steo tunnused nii
objektiivselt kui ka subjektiivselt.
Need staadiumid ei esine kigi kuritegude puhul. Nt impulsiivse kuriteo
puhul.
Lhtepunkt on eriosa kuriteo koosseis, mis on igusriiklikult vga oluline
tidab PS mratletuse nuet. Tuleb defineerida tpselt eriosas karistatavad
teod. Katse on ei midagi muud kui eriosa koosseisu laiendamine ldosas.
Eriosa tleb, et vargus on karistatav eriosas, kui isik vtab ra vra
vallasasja omistamise eesmrgil. ldosas 25 tuleneb, et mitte ainult see
pole karisttav, vaid on karistatav ka see, kui isik alustab varguse teo
toimepanemist. Vtab ra vra vallasasja, kuid ei ole judnud seda
omastada. See tmbab karistatavuse piiri ettepoole.
Tapmine on teine nide. Karistatav on teise isiku surma tahtlik phjsutamine.
Karistatav on ka see, kui on alustatud tegu, mis tooks kaasa endaga sellise
tagajrje.
Eksimus ei ole reeglina karistatav, sest muidu see thendaks eriosa
veelkordset laiendamist. See viiks eriosa koosseisu tieliku lahustumiseni.
Katse on eraldi stegu. See on phidelikti tuletis, mis erineb sellepoolest,
et siin on mingi puudujk objektiivses koosseisus on midagi puudud
(tagajrg, phjuselik seos vm). Tuleb kontrollida katset, tuleb kontrollida kiki
eeldavusi, mida seadus karistatavusele seab.

Kars 2 lg 2 Karistatakse teo eest, kui see vastab steokoosseisule, on

igusvastane ja isik on selle toimepanemises sdi.
Karistus saab jrgneda vaid sellisele teole. Ka katse peab neile tingimustele
vastama. Kuna katse on ohidelikti tuletus, sisi see juba tleb, et katse ei saa
kopeerida phidelikti struktuuri. Katse koosseisu puhul vljendub kige
esimene erinevus selle poolest, et subjektiivsete ja objektiivsete tunnuste
kontroll teises jrjekorras. Subjektiivseid tunnuseid kontrollitakse esimesena,
phideliktis on vastupidi. Objektiivsetes tunnustes esineb mingi puudujk.
Selleks, et kindlaks teha, kas tegu on katsega, tuleb alustada subjektiivsete
tunnuste kontrollist. Objektiivselt pole vaja igustataud asjaolusid vaja
kontrollida.
Tuleb kontrollida ldisi slisuse eeldusi. Teine suur kompleks on loobumine
steokatset. 40 kuni 43. Loobumisega on vimalik tagantjrgi sst
vabaneda ja kui sd ei ole, siis ei ole ka karistust.

1. Tegu mida kavandati, tide viidi, on rvimine. Siin on esitatud

rvimise kui lpule viidud teo puhul ettevalmistamine ja katse. Kui
katset veel ei ole, siis ei ole mingit alust kedagi vastutusele vtta.
Oluline on nha seda piiri karistatavuse ja mittekaristatavuse vahel.
Plaanimine ja sbra kaasamine on ettevalmistus, htegi steo
koosseisu elementi veel ei ole. Luuakse soodustingimusi kuriteo
toimepanemiseks. Kaheldav on sbra nusolek kokkuleppe steo
koosseisu tideviimiseks on karistatav osavtukatse.
Steo koosseisu puhul on rmiselt oluline, millise teo katset me
rgime. Antud kaasuses relvade omamine, rv? Me rgime rvist.
Kas on alustatud rvimise katset? 200. Vahetu alustamine puudutab
katse koosseisu. Tahtlus panna toime rv on olemas. Katse nuab aga
seda, et sa pead olema vahetult alustanud teo toimepanemisest. Kas
ta on vahetult alustanud rvimise toimepanemist? Vahetu alustamine
sisaldab alati endas ebamrasust. Siin tuleb abstraktselt lhtuda
sellest, kui see on vahetu ajalis-ruumilises suhtes nende steo
lpuleviimisega. Tuleb lhtepunktiks vtta see eriosa koosseis, mida
me konkreetse eriosa puhul kontrollime. Meie lhtepunktiks on
rvimise definitsioon (vra vallasasja ravtmine vgivallaga). Katse
on kik see, mis sellele eelneb vgivalda on kasutatud, aga asja pole
enda ktte saadud; need
teod, mis vahetult eelnevad vgivalla
kasutamisele (kohe lheb vgivalla kasutamiseks). Antud kaasuses
oleksid poisid pidanud relvad puest vlja vtma siis oleks katse
olemas olnud, sest nad oleksid siis vgivallaga hvardanud. Praegu jid
relvad pue peitu, kuigi nad olid filiaali sisenenud. Eks see vaieldav on,
aga pigem ei loeks seda katseks. Kui tleme, et see on katse, siis
peame vaatama 40, kas nad loobusid vabatahtlikult? Nad ngid
politseiniku see polnud vabatahtlik loobumine. Ei ole katse.
Neutraalne kitumine normi mttes. Kik sltub sellest, kuidas
phjendada.

Jrgnev tegu, mis lppeb autosse istumisega, on

lpuleviimine. Kasutatakse vgivalda ja hivatakse raha .

rvimise

Kas pealtngija tulistamine on rvimisega hlmatud vgivald vi on

see eraldiseisev tegu? Kas tulistamine on rvimise kestev episood vi
on rvimine lppenud ja see on eraldi juhtum?
Tegelikult tuleb lpuleviimises eristada kahte momenti : materiaalne ja
formaalne lpuleviimine. Formaalselt on tegu lpule viimine see, kui
kutid panid raha kotti ja hoidsid juhatajat kinni. Materiaalselt kestab
lpuleviimine veidi kauem antud kaasuses siis, kui isikul tekib
vimalus omastatud vara oma tahte kohaselt kasutada. Kui see hetk ei
ole saabunud, et ole tegu veel lpule viidud. Nt vangistamine - kui isik
on vangistatud, siis on tegu formaalselt lpule viidud, isik on vangi
vetud; materiaalselt aga tegu vltab kui vangistus on lppenud, isik
on vaba jlle.
2. Mrilhkujal pole tahtlust ettevaatamatu stegu. Katse
subjektiivne klg nuab tahtlust kui see puudub, siis ei ole ka katset.
Ettevaatamatusdelikti katse ei ole karistatav. Siin katset ei tunta ldse.
Ettevaatamatusdelikt saab olla ainult siis, kui kik eriosa koosseisu
tunnused on tidetud. Ettevaatamatus juba ise tleb ra, et siin pole
mingit planeerimist. Katse kib kaasas ainult tahtliku deliktiga. See
sdistus antud kaasuses on vr.
3. Tegu tapmine 113. Seda sooviti realiseerida. Mrv 114 p 5
omakasu motiivil. Tegu ei ole lpule viidud kannatanud pole elust
lahkunud. Kui objektiivses koosseisu on puudujk, tuleb kontrollida
katset. Tuleb kontrollida mrva, katsestruktuuri jrgi. Nii subjektiivseid
tunnuseid tuleb ennem kontrollida. Tahtlus (otsustus), eesmrk on
olemas. Eesmrk on varandus endale saada omakasu motiiv.
Vahetu alustamise le otsustamisel on lisaks eriosa koosseisule
otsustav kriteerium toimepanija ettekujutus teo toimumisest. 25?
Lhtepunktiks tuleb vtta see arusaam, milline oli isiku tahtlus. Selle
pinnalt saab elda, kui kaugele ta oli judnud. Ta oleks omalt lugeda
teo lpule viiduks, kui ta oleks juhtmed mber paigutanud. Selleks, et
juhtmeid mber hendada, oli tal vaja pliit vooluvrgust vlja llitada.
Selleks, et saavutada oma eesmrk tol l, oli tal vaja esimese
sammuna pliit vooluvrgust vlja llitada. Pliidiga tegelemisega oli ta
judnud kaugemale kui ettevalmistus. Vlja llitamas vljallitamist
teostamas. Jrelikult on tegu katsega.
igusvastasuse ksimus kas ta kujutas ette igustavat asjaolu, mis
oleks tema teo muutnud iguspraseks. Ei.
Slisus. Isik on svimeline ja puuduvad sd vlistavad asjaolud.
Kas isik on loobunud? Loobumine on siis, kui ta on teo katki jtnud
vabatahtlikult sisemine otsus, mitte vlistest teguritest peale
sunnitud. Kuna tema avastamsirisk suurenes, jttis ta teo katki see
polnud vabatahtlik loobumine.
Lppvastus: tegemist on omakasu motiivil mrvakatsega 114 lg 1 p
5.

4. Alt 1. Vaadeldav tegu on vargus 199 mttes. Kummaski alternatiivis

pole vargus lpuleviidud isik pole midagi vtnud. Jrelikult tuleb
kontrollida katset. A tahtis midagi vtta, eesmrgiga kasutada eset on
garaai ehituses. Ta pole alustanud hivamist. Steo toimepanemise
otsus vib olal tingimuslik- ei pea olema mratletud eelnevalt, mida
ta tpselt vtab. Ta jtab selle sltuma vlistest asjaoludest. Leiab
midagi kki. Pigem see otsimine on ikkagi juba katse. Vargus on lpule
viinud siis, kui ta on asja hivanud. Otsimine on hivamise alustamine
varguse katse. Nii kui ta oleks asja leidnud, oleks sellele jrgennud
asja hivamine.
Teises alternatiivis puufub subjektiivne klg puudub tahtlus. A ei
kavatsenud midagi konkreetset kaasa vtta.
5. Tegemist on klbamtu katsega inimene on juba surnud ja teda pole
vimalik enam ra tappa.
26. Klbmatu steokatse
(1)Klbmatu on steokatse, mida ei saa steo eseme vi subjekti, samuti
steo toimepanemise vahendi vi viisi klbmatuse tttu lpule viia.
Klbmatu katse iguslik tagajrg klbmatu katse on karistatav.
Seetttu, et miks katse ldse on karistatav? Isikul on igushve kahjustav
tahtlus. Siin tahab isik vtta teiselt inimeselt elu, ta lihtsalt objektiivselt ei
tea, et isik on juba surnud. Ka klbmatu steokatse karistatav, erandiks
on lige kaks, kus isik on reaalselt vaimne kndimatus arvab, et
kummeli tee pn mrgine vm.
6. Tiesti klbamtu katse. Lausa ebareaalne katse. See on niivrd
utoopiline, et karistusiguslikuks sekkumiseks pole mingit alust.
7. Katse. Objektiivsete asjaolude tttu loobumine. Tal lihtsalt polnud
enam vajalikku vahendit. 40 stestatud vabatathlikkuse phimte ei
esine selles kaasuses. Teo katkestamine toimub vlise tingimuse
esinemise tttu.
Lpetatud ja lpetamata katse. Oluline on loobumiskitumine. Lpetamata
katse isik arvab, et tal on veel midagi vaja teha teo saabumiseks, ta jtab
lihtsalt katki. Lpetamata katsest on vimalik loobuda tegevusetusega.
Lpetatud katse selelst on vimalik loobuda aktiivse kitumisega. Isik
arvab, et ta on kik endast oleneva teinud, et tagajrg saabuks. Selle
rahoidmiseks peab astuma reaalseid samme. Lpetatud ja lpetamata
katsest loobumine kib selle kohta, kui on ks toimeoanija. Kui toimepanijaid
on mitu, siis jetaks 42, 43 krvale ja vetakse aluseks 44. Siin ei tehta
neil kahel katseliigil vahet. See rga vib olla nii keeruline, et on raske
iguslikult vahet teha.
8. Vargusekatse kestab kuni ta lbib turvavravaid. On erinevaid teooriaid
mille. Ksutamisteooria vargal tekib vimalus oma tahte jrgi asja
kasutada, selle saatust mrata. Okupatsiooniteooria vargus on
lpule viidud alates hetkest, mil ese on enda valdussesse saadud.

Kauplus lhtub vaikivalt sellest, et kik, mis kaupluses on, on kaupluse

kontrolli all kaamerad, turvamehed, turvaelemendid. Asja ei saa enda
valdusesse vtta sellest tulenevalt. Asju vib enda korvi ja taskusse
panna sellel tingimusel, et selle eest ka kassas makstakse. Kui isik
hakkab turvavravat lbima ilma maksmata, manifesteerib ta oma
tahtlust asja omastada asja varastada. Rolli mngib ka asja
tenduslik pool. Kassade rivi on objektiivne joon, seda lbides on plaan
selge. Kassade rivi on see piir, kui loetakse, et varguskatse on toime
pandud. Katse kestab nii kaua kuni tal on vimalik asja saatust oma
tahte jrgi mrata.
Selles situatsioonis varguskatset pole.
9. Nurjunud katse.
10. Ei saa olla katse, sest tagajrg on saabunud. Eesmrk, motiiv oli
kannatanu tappa ja nii ka lks. Kuigi ta haarab kohvitassi loobus
steost, siis see polnud piisav ja tagajrg saabus ikkagi.
ks asi kulges teisiti kui ta ette kujutas ks objektiivse koosseisu tunnus
mrk on aeglasema toimega, surm ei saabu nii kiiresti, tal on vimalik
veel psta.
Tegemist on tahtliku tapmisega, sest tagajrg saabus. Ksimus on sellest,
kas tagajrg oli tema tahtest hlmatud. Kuid isik vastutab tahtliku tapmise
eest.
JRGMINE TEEMA TIDEVIIMINE (VAHENDLIK JA KAASTIDEVIIMINE)

SEMINAR 2
htse toimepanija phimte ja diferentseerimisphimte.
htne toimepanija . nende isikute osalus, kes stegu toime pani. Nende tegu
ei diferentseerida, kik vastutavalt htselt tideviijana.
Eristamisphimtte kohaselt tuleb vahet teha teo panustamises. Isikute
vastutus ei saa olla hesugune, peab arvestama teo panust. Vt skeem A.
Tideviimise kaks liiki on tideviimine ja osavtt. Need veel omakord
liigituvad alaliikideks.
Kigepealt tuleb defineerija, kes on tideviija. Kes sellest le jb, on
osavtjad. Tideviimise mratlemine, vt B. Kolm teooriat.
Formaal-objektiivne teooria vtab aluseks eriosa koosseisu. See isik, kes
koosseisu realiseerib oma keliselt, kes ise toime paneb teo tema ongi
tideviija.
Subjektiivse teooria jrgi ei oma mingit thendust, kes objektiivse teoosa
realiseeris. Loeb vaid see, kes osales teo koosseisus tahtega. Need, kellel
tahet pole, saavad olla vaid osavtjad.
Teovalitsemisteooria hendab eelnevad teooriad. Tideviija on isik, kes
koosseisu realiseerimist oma kontrolli all hoiab. Tideviija vib olla ka see
isik, kes tideviimisest muul viisl annab olulise panuse teo realiseerimiseks
organiseerib vm.

Kaasus 1
C tekitas soovi tegutseda, kihutaja; saab kolmandiku saagist
A kavandas vargust, tidab varguse koosseisu
D peab tnaval valvet
E hangib seifi tehnilise kirjelduse
A on formaal-obj teooria kohaselt tideviija. Millest sltub, kas teised on
kaastideviijad vi osavtjad. Kaastideviimine mitme isiku koosklastatud
hine tideviimine. Koosklastamine vib thendada erinevaid situatsioone.
Nt mitu isikut korraga realiseerivad koosseisu mitte ainult A ei murdnud
sisse ja vtnud vara, vaid tegi seda koos teise isikuga. Eriosas thistab seda
tegu grupp. Sellega jrgneb raskem vastutus. Kaastideviijaks vib olla ka
see isik, kes htegi kososeisu tunnust tide ei vii, aga teda on vimalik
lugeda kaastideviijaks, set tema teo paneus eelnevates staadiumites on
olnud sedavrd oluline. Panus peab olema selline, et ilma selleta poleks lnud
vimalik tegu tide viia siis saab teda lugeda (kaas)tideviijaks.
Hindamaks seda, kas isik on
Osavtja vi tideviija, tuleb hinnata teo olulisust. Esiteks peab olema tegu
hine ja koosklastatud. Teiseks, hindamine. Oluline panus, et tegu saaks

sooritada. C, D ja E panus ei olnud nii oluline, et vargus ilma nende

sooritatud tegudeta poleks saanud toimuda.
C on kihutaja. Istutas A-sse tahtluse toime panna tegu. Midagi rohkemat ta ei
teinud.
D valve puudumine ei oleks takistanud varguse tideviimist.
E puhul on vaieldav, kas ilma tehnilise kirjelduseta oleks seifi sisse psenud
vi mitte. E-l oli ks konkreetne liguke, kuid teos ta ei osalenud, tal polnud
mingit mravat rolli ksimustes, kas ja kuidas tegu toime panna.
D ja E on kaasaaitajad.
Subjektiivse teooria jrgi viks tideviija olla ka C.

Kaasus 2
F-o teooria jrgi on tideviija B, sest tema realiseeris koosseisu phjustas A
surma. C tegu on hine ja koosklastatud kokkulepe tehti tideviimise
kigus. Kuid see on vaieldav. Vahendi andmine on ikka puhas kaasaaitamine
(22 lg 3). Aineline kaasabi kuriteo vahendi andmine.

Kaasus 3
Tagaseisja kasutab ra eesseisjat (rakasutatav). See on rakasutamissuhe.
Tegu, mille kaudu tagaseisja eesseisjat valitseb. Eesseisja on vahend, keda
kuri manipulaator ra kasutab, et tegu tide viia. Vastutus kandub le
tagaseisjale, kes manipuleeris tegu toime panema. rakasutamissuhe vib
esineda kolmes vormis. 1) teo valitsemine teadmisega- rakasutatav
tegutseb reeglina tahtluseta ta on eksituses; 2) teo valtisemine tahtega
sunnisituatsioon, kus rakasutatav on rakasutaja meelevallas, teda
sunnitakse, tema tahe allutatakse; hdaseisundi rakasutamine; 3) teo
valitsemine organisatsioonilise vimuaparaadiga on mingi strukutuur, mille
kaudu sunnitakse inimest toime panema stegu.
C vastutus probleem subjektiivses koosseisus. Ta on titnud objektiivse
koosseisu, kuid ta oli eksimuses ja ei vastuta. Tagaseisja vastutab.
A on loonud eksimuse. Eksimus peab hlmama koosseisu suhtes olulisi
asjaolusid. Selles kaasuses on tegemist olulise eksimusega.

Kaasus 4
B tidab koosseisu tema on tideviija. Subjektiivsest kljest tahtlust polnud,
sest B on eksimuses. A kasutas seda ra. B on koosseisueksimuses (17 lg 1).
B vastutab ettevaatamatusest toimepandud steo eest ( 117). Silib A
vastutus, kui vahendlik tideviija valitses tegu teadmisega. Vatutab
tapmise eest kui vahendlik tideviija.

Kaasus 5
B on svimetu isik. Enesetapule viimine. Kui enesetapp ei ole karistatav,
siis ei ole ka sellele viimine karistatav. Jrele jb vahendlik tideviimine.
Selleks saavutada teise inimese tapmine, siis vahendlikult viiakse isik enda
tapmiseni. A valitseb tegu teadmisega. A teab, et B ei snni uuesti prast
surma.

Kaasus 6
Mis stegu siin ldse olla saab? Kas A on politsei vahendusel toimepannud
B-lt vabaduse vtmise. Politseinik kui vahend pole vastutav, sest tema
tegutsem oma volituste raames. A valitses tegu teadmisega, ta li politsei
teadmises eksituse. Tideviija on A.

Kaasus 7 (5)
A vastutab varguse vahendlikus tideviimises. B titis steo koosseisu, kuid
ta on stoimetu ja ta ei vastuta.
Alt2: sama mis esimeses alternatiiviss

Kaasus 8 (6)
A paneb toime stamise ja asja hvitamise/rikkumise eest. A on
realiseerinud koosseisu objektiivse ja subjektiivse koosseisu. Kuid A oli
sunniseisundis, ta pani teo toime, sest teda hvardati, ta oli hdaseisundis.
Hdaseisund
on
igustav
asjaolu.
Tuleb
hinnata
igushvede
proprtsionaalsust. Tuleb kaaluda igushvesid
inimelu vs vara. Vara
hvitamisega psteti inimelu. A on tegutsenud iguspraselt.
B vastutab , valitseb domineeriva tahtega.

Seminar 3
Riigikohus tlgendab kaastideviimist lhtuvalt teovalitsemise teooriast.
Kaastideviija peab olema vhemalt kaks isikut, kes tegutsevad koos. Ei ole
vajalik, et mlemad isikud teo koosseisu vahetult toime paneksid. Nt, et
rvimise puhul vtavad mlemad asja ra ja kasutavad vgivalda.
Kaastideviija ei pea omakeliselt htegi koosseisu realiseerima, ta on
tagaseisja.
Ka kaastideviimisel tuleb eristada objektiivset ja subjektiivset klge. 21 lg
2 lause 1 hine tegutsemine on kaastideviimise objektiivne klg; see
nuab, et isikud tegutseksid tjaotuslikus koosts ja iga isik annaks omalt
poolt olulise teo panuse. Nt ta vis tielikult teo organiserrida ja teised isikud
panevad selle teo laduasalt toime.
Subjektiivne klg kujutab endas koosklastatust. Eeldab, et isikud on hiselt
otsustanud teo toime panna. hine teootsus. Ei pea erladi otsust langetama,
aga koos hiselt tegutsema, koosklastatult. TEOOTSUS. Teatud laadi
pshiline sltuvus teinteisest. Vrdsed otsustama, kas ja kuidas tegu toime
panna. Kui ks tleb, et tema seda tegu sellisel moel ei soorita, siis langeb
tegu kikide puhul ra. Kui hist teootsust pole, siis langeb kaastideviimine
ra.
hine ja koosklastatud tegu on tervik, see on jagamatu ja omistatav
kikidele osalistele, sltumata sellest, mida nad seal tegid. Eriosas thistatud
snaga grupp. Ohtlikkuse aste on suurem ja sellest ka suurem vastutus.

Kaasus 9
Grupiline kaastideviimine

Kaasus 10
Sissemurdmine ja vabaduse vtmine. Ksimus on C-s. Kas tema ka vastutab?
Kellena ja mille eest? Kas C saab vastutada nende tegude eest, mis A pani
toime enne, kui tema sellese llitus. Saab, seda nimettakse susksessiivseks
kaastideviimiseks. See on kolmanda isiku llitumine katse vi faasis. Kuni
faktilise lpuleviimiseni. Kui juba eriosa on realiseeritud ja prast seda tuleb
keegi, siis ei saa enam tegu olla tideviimisega. Varguse on toimepandud
siis, kui isikul tekib vimalus varastatut kasutada. Siin ei ole vargus lpule
viidud, C sai llituda.
Mis saab vabadusevtmisest? Selle eest C ei vastuta, sest C ei teadnud B-st
mitte midagi. Vaid siis oleks vimalik, kui ta kasutaks eelnevalt toimepandud
tegu enda kasuks ra, nt tassiks endale asju vlja. Seda tnu sellele, et
inimesel on vabadus vetud. C vastutab antud juhul vaid varguse eest.
A ja rvimine? Ksimus selles, kas vabaduse vtmine on vgivald. Vgivald
on kehaline vrkohtlemine ja hvardamine. Vabaduse vtmine ei ole
vgivallategu.

Kaasus 11
Ei ole kaastideviijad. Puudub koosklastatus, hine teootsus. A vastutab
141 lg 1 jrgi (vgivalla kasutamine), C vastutab samuti 141 lg 1 jrgi, aga
ta kasutas ra B abitut seisundit.

Kaasus 12
hine teootsus. 21 lg 2 ls 2 teatud olukorrad tideviimine kaheaktilises
deliktis. Kirjeldasid kahte erinevat tegu, mis kokku liidetuna moodustasid uue
kossseisu. Vgivald + suguhendus = vgistamine. Kui ks isik kasutab
vgivalda ja teine vgivalla mju ra kasutades astub suguhendusse. Eraldi
vaadates on ks isik kasutanud vgivald, teine astunud suguhtesse, koos
on nad aga toime pannud vgistamise. Piisab kui ks paneb toime he osa
teost ja teine teise teo eest. Kui neil on hine teootsus ja koosklastatud
tegutsemine. Teine nide on rvimine vgivald ja asja ra vtmine.

Kaasus 13
Rvimise eest vastutavad mlemad. ks teeb rohkem kui eelnevalt
kokkulepitud (ks otsustab kokkulepitu piire eirata) ektsess. Selle iguslik
tagajrg on see, et selle tagajrjel toimepandut omistamisnorm
kaastideviimise puhul ei kehti. Ektsess vljub kokkulepitu piiridest. Kui
rvimises kulmineerub vgivald tapmisega, siis on tegu mrvaga ( 114). A
vastutab mrva eest, B rvimise eest.

Kaasus 13
Tulirelva varastamise eest on ette nhtud raskem karistus. Kas p 1 on
omistatav vaid B-le vi ka A-le? Tuleb alati vadata, milles kokku lepiti. Mitte
igasugune kokkulepitud piiride letamine pole ektsess. Vaid oluline
kokkulepitud piiride letamine. Nii ehk naa see tegu algselt kokkulepitust
hlbis veti midagi, milles konkreetselt kokku ei lepitud. Esiteks tulebs
elgeks teha, milles kokkulepitud ja kui on selge, et seda letati, siis kas see
oli oluline. Kui lepitakse kokku, et tehakse suvila thjaks, siis vib eeldada, et
kokkulepe puudutas kike, mis suvials leidus.

Kaasus 14
hine teootsus ja koosklastatud tegutsemine. Grupi poolt toimepandud
rvimine. See, et ks ei peksnud hine ja koosklastatud, tervik,
jagamatu, omistatav kigile. Neil oligi selline omavaheline tjaotus.
Alt 1: 199 lg 2 p 5 ja p 7
Alt 2: 114 p 5 (tapmine, rvimine). Vastutavad vaid need, kes peksid, sest
tegu on ekstsessiga. Oleneb milles kokku lepiti. Kas kitsalt rvimises ja et
valvur ellu jtta. Aga valimatult raudtoruga peksmine
- sellise
teotulemusena vib valvur surra.

Kaasus 15
Kui me ei tea, kelle tegu surma kaasa ti, siis Kaastideviimise olulisust
illustreeriv kaasus. Kui see oleks kaastideviimine, siis vastutaksid kk
tapmise eest, olenmata, kelle tegu faktiliselt surma kaasa ti. Kui ei ole
kaastideviimist
(puudub
hine
teootsus,
isesugused
motiivid,
koosklastamatus, erinevad episoodid). Tulemus on see, et seda surma
kelellegi inkrimineerida ei saa. Phjuslik seos on minimaalne omistamise
eeldus. Kui me ei tea seda phjusliku seose arengut, siis seda tegu kellelegi
omistada ei saa. Kik vastutavad kehalise vrkohtlemise eest. Surm jb
inkrimineerimata.
Alates 1. Jaanuarist on KarSis muudatus kakluses osalemine, kui sellega on
phjsutatud surm. 1191. Kakluses osalemine. Siin aga pole surm tagajrg
vaid vastutuse objektiivne eeldus. See tuleb kohaldamisele ainult siis, kui
kellelegi on tekitatud selline tervisekahjustus, millele jrgneb surm.
3-1-1-57-10

Kaasus 16
Tapmise ti kaasa kannatanu enesepoolne solvamine. Vastutust kergendav
eriline tunnust. hel on eriline isikutunnus teisel pole. 24 lg 3 kergendav
vastutus ainult selle suhtes, kelell on eriline isikutunnus. See on
kaastideviimine,
ainult
et
erilise
isikutunnuse
tttu
on
lplik
kvalifitseerimine erinev.
24. Eriline isikutunnus
(1) Eriline isikutunnus on kesoleva seadustiku eriosas vi muus seaduses
ettenhtud steokoosseisu tunnus, mis kirjeldab toimepanija isikuomadusi,
eesmrke vi motiive.
(2) Kui osavtjal puudub eriline isikutunnus, mis vastavalt seadusele on
tideviija vastutuse eeldus, kohaldatakse osavtjale kesoleva seadustiku s 60 stestatut.
(3) Seaduses stestatud vastutust raskendav, kergendav vi vlistav eriline
isikutunnus kehtib ksnes erilise isikutunnusega toimepanija suhtes.

OSAVTT
Tideviija vastutab teo eest, mille ta ise on toime pannud. Osavtja vastutab
kellegi teise toimepandud teo eest. Tideviija paneb toime steo ja osavtja
osaleb selles. Osavtja vastutuseks on alati vajalik tideviija stegu, mis on
phiteoks. Sellest saab vastutuse alused. Kui tideviija tegu ra langeb, siis
puudub ka osavtja vastutus. Seda nimetatakse aksessoorsuse phimtteks.
Seadusandja teeb siin kaks erandit. Rgitakse piiratud aksessoorsuse
phimttest. Esiteks ei pea tideviija tegu olema sline, piisab sellest, et
see on igusvastane. Tideviija vib olla ka vastutusvimetu alaealine.
Piisab, et tidevija tegu oleks igusvastane. 22.
Teiseks, 24 erilised isikutunnused. Vivad vastutust modifitseerida.
Viimasena, tideviija tegu ei pea olema lpuleviidud. Karistatav pole ainult
lpuleviimine, vaid ka katse. Ei tohi segi ajada katsest osavttu ja ..
Kui phitegu on 113 tapmine, siis kihutaja kui osavtja vastutab
phikoosseisu jrgi 113, aga lisandub 22 lg 3 jrgi.
Teine variant, kihutaja kihutab tapmisele, aga tegu ei viida lpule, kuul lheb
mda. Phitegu on tapmiskatse 113 / 25 lg 2, osavtja/kihutaja vastutab
113/ 25 lg 2 - 22 lg 3.
Kui asi ei jua isegi katsestaadiumisse, siis tideviijal vastutus puudub,
osavtjal Osavtu katse 221. Tagajrjetu kihutamine. See on karistatav
erandlikel juhtudel. Tuleb kontrollida, kas tegu kuulub nende hulka. Tapmise
osavtukatse on karistatav. Kokulepe kedagi tappa vi tapmisele kihutamine
on karistatav.
221.
Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise
ettepanekuga nustumine ja kuriteo kaastideviimise kokkulepe
(1) Kuriteole kihutamise katse, kuriteo toimepanemise ettepanekuga
nustumine vi kuriteo kaastideviimise kokkulepe on karistatav kesoleva
seadustiku 8., 9., 13., 18. ja 22. peatkis ning 15. peatki 2., 4. ja 5. jaos
stestatud kuritegude puhul, mille eest ettenhtud karistuse lemmr on
vhemalt kaheteistaastane vi eluaegne vangistus.
(2) Isik vastutab kesolevas paragrahvis nimetatud tegevuse eest ksnes
juhul, kui vhemalt ks kesoleva paragrahvi likes 1 loetletud tegevuse
osapooltest teeb tiendava teo eesmrgiga soodustada kuriteo
toimepanemise alustamist.
(3) Isikule, kes paneb toime kuriteole kihutamise katse, mistetakse karistus
seaduse sama stte jrgi, mis neb ette tideviija vastutuse, kui kesoleva
seadustiku -s 24 ei ole stestatud teisiti.
(4) Kesoleva paragrahvi likes 1 stestatud tegude puhul kohaldab kohus
kesoleva seadustiku -s 60 stestatut vi vabastab isiku karistusest
kesoleva seadustiku 26 likes 2 stestatud alustel.
Seda nimetatakse Duchenei paragrahviks.

EELDUS objektiivne klg phitegu, osavtutegu ja phjuslik seos nende

kahe vahel. Teiseks subjektiivne klg, mis siis on tahtlus, igusvastasus ja
slisus.

Kaasus 1
Tapmisele kihutamise
kihutamist pole.

katse.

Puudub

tideviija

phitegu.

Tapmisele

Kaasus 2
Ei vastuta, sest B tegu pole igusvastane, tegu oli hdakaitsega. Selleks, et
osavtt oleks karistatav, peab phitegu olema igusvastane. Kui phitegu ise
on igusprane, siis pole ka osavttu.

Kaasus 3
Lapse tapmisele kihutamine. Ema vastutab 116 jrgi vastsndinu tapmise
eest. Kas selle eest saab ka isa vastutada kihutajana? Ema on vastutust
kergendav eriline isikutunnus. Kihutaja vastutab tavalise tapmisele
kihutamise eest ( 113).

Kaasus 4
Ametiisik. Vastutust rajav eriline isikutunnus, mis saabki kia vaid ametiisiku
kohta. Isik ei saa olla tideviija, aga osavtja. Vastutab altkemaksu
vtmisele kihutamise eest.

Kaasus 5
Subjektiivne koosseis pole tidetud A polnud huvitatud, et B objektiivse
koosseisu tidaks. Tideviija phitegu kuritegelike skeemide/mitmete
kelmuste toimepanemine. Tideviija tegu on igusvastane. Osavtjal peal
olema osavtu tahtlus tahtlus teost osa vtta ja tahtlus, et tideviija teo
toime paneks.

Kaasus 6
B vatutab rvimise eest. Tegemist ei ole kihutatav, sest kihutatav on juba
teo kasuks otsustanud jrelkihutamine. Ei saa kihutamisega esile kutsuda
tahtlust, mis on juba olemas.

Kaasus 7
Tideviija tegu: tapmine. Isa kutsus pojas esile tahtluse tapmine toime
panna? Kihutamine kib konkreetsele teole kihutamise kaudu. Siin oli ainult
ldine jutt see ei ole kihutamise tegu. Puudub individuaalne ja konkreetne
tegu, millele kihutatakse ja seega kihutamist pole.

Kaasus 8
Kas kihutaja kihutamine on kihutamine? Jah, on. See on kihutamise alaliik.
Ahelkihutamine olukord, kus mitu kihutajat tegutsevat ksteise jrgi
asetatuna. Nad toimetavad ketis. Vastutus kik vastutavad kihutamise eest
vrdselt.

Kaasus 9
Error in persona. 17 problemaatika. Selline phimte kehtib, et kuna
inimelu on inimeluga vrdvrne. See, et tapeti vale isik, ei ole
steoeksimus. Vastutatakse tideviijana phiteo eest ja osavtja kihutamise
eest.

Kaasus 10
C vastutab kaasaaitajana. Kaasaaitaja tegu peab soodustama koosseisu
titmist. Phjuslikku seost illustreeriv kaasus. Kaasaaitaja ja tideviija tegude
vaheline phjuslik seos. Olukord ei pea olema selline, et kui me vtame ra
osavtja teo, siis langeb ra ka tideviija tegu. Osavtja panus tagajrg
tideviija tegu. Alt 1 viitab phjuslikule seosele. Piisab kui osavtja tegu
mingilgi mral soodustab tideviijal tegu toime panna. Kuigi ka see on
vaieldav.

Kaasus 11
Alt 1 puudub tahtlus, ettevaatamatus, hooletus.
Ettevaatamatusest ei saa osavttu toime panna.
Alt 2 tahtlus olemas, kaasaaitamine. Eelnev kokkulepe.
Kaasaaitamine peab olema tahtlik tegu.

Pole

osavttu.

Kaasus 12
Ksimus tahtluses. Kas C teadis, et oime oli pandud igusvastane tegu.
Oletades, et teadis, siis oli tahtlus olemas. Aga on ka teine probleem, mis
staadiumis tegu oli. See oli katsestaadiumis. Vargus on lpuleviidud siis, kui
tideviijal on varastatu saatust omatahtsi mrata. Antud juhul on vargus
faktilises mttes lpule viidud asjad seisavad maja ees. Aga asi pole
juriidiliselt lpule viidud. Kaasaaitaja liitumine on vimalik ka siis, kui osa
teost on veel tegemata.

Kaasus 13
Ksimus on A rollis osavtjana. A kihutab vargusele. Kas ta peab kihutajana
vastutama kigi nende varguste eest, mis tideviija toime pani? Ei. Ektsess.
Kihutatu teeb rohkem kui see, milleks teda kihutati. Kihutati varastama ju
ainult hte konkreetset eset. Kihutaja tahtlus ei ulatu teistele esemetele.
Vastutab ainult tideviija.

Kaasus 14
Kas mja viks vastutada kaasaaitajana. Ainelise kaasabi osutamine. Mja
vastutab kaasaaitajana tahtlikult ainelise kaasabi andmises. Aga mida ta
oleks saanud siis teisiti teha? Kirvest mitte ma? Mmine on ju mja
lesanne. Kaasaaitamise eeldused on kik tidetud. Aga vaatamata sellele
on probleemiks see, et see, mis ta tegi, on tema elukutse osa.
Vastutust piirav klausel sotsiaalse adekvaatsuse kriteerium. Kitutakse
nii nagu neilt sotsiaalselt eeldatakse. Vaatamata sellele, et nad tidavad
formaalselt kaasaaitamise eeldused, siis ei vastuta nad selle eest. Neile ei
saa panna igusvastasuse hindamise kohustust.
Jrelikult ei vastuta osavtu eest.

Varavastased steod: vargus ja

omastamine
KarSis 13. ptk. Eriosa peatkid on lesaehitatud lhtuvalt kaitsavale
igushvele. igushve, mida kaitstakse, on vara. Jrgmine loomulik
ksimus, mis tusetud on, mis on vara. htne vara miste puudub, on
erinevad teooriad, kuidas seda mistet sisustada. Juriidline, majanduslik jm.
ldiselt vara, see on kikidele isikutele kuuluvate asjade iguste kogum,
millel on rahaline vrtus (TsS). Vara moodustub erinevatest varahikutest.
Neid on vimalik teistele isikutele vrandada rahalise vrtuse eest.
Miks vara kaitstakse? Vara karistusiguslik kaitse phjus peitub selles, et
vara kaitsmise lbi kaitstakse ka vabadust. Omandiigus on ks olulisemaid
phiigusi ja vara kaudu teostatakse isikuvabadust. See on vabaduse
resrvuaar.
Vara kaitstakse kahel erineval viisil. Esiteks on olemas sellised koosseisud,
mis stestavad vastutuse konkreetse varahiku rndamise eest.
Varastamine, asja kahjustamine jm. Nende kaudu kaitstakse omandiigust
mingile asjale. Et see konkreetne varahik kuulub selle konkreetse isiku vara
hulka. Kaitstakse vara formaalset koosseisu. Nende koosseisude puhul piisab
ksnes rndest varaiguse vastu. Ksimus, kas selle tulemusena tekib vara
omanikule ka mingi kahju, pole thtsust. Kahju tekkimine pole siin
oluline.
Nendest
koosseidusest
moodustub
esimene
grupp

omandivastased steod.
Teiseks, kitsamas mttes varavastased steod. Ei kaitsta mitte
konkreetset varahikut, vaid ptakse vltida isiku kogu vara vrtuse
vhenemise eest. Millist varahikut rnnatakse, pole oluline. Loeb, kas isiku
vara vrtus selle rnnaku tulemusel vhenes vi mitte. Siia gruppi kuuluvad
eelkige kelmus, vljapressimine ja usalduse kuritarvitamine. Steod vara
vastu tervikuna.
Vargus 199. Vargus on formaalne stegu teodelikt. Ei nua kahju
tekkimist, teo tagajrge. Asjal, mida varastati, kas sellel oli ka mingi rahaline
vrtus, on thtsusetu.
Vana hea armastuskirjade kaasus. Vanad armastuskirjad varastatakse.
Rahaline vrtus puudub, aga kaitstakse seda, et need kirjad kuuluksid isiku
vara hulka.
Praktliselt ei saa eirata muidugi ka vara vrtust. 218 neb ette
varavastase steo eest vastutamine vhevrtusliku vara suhtes. Kui
varavastane stegu leidis aset mingi vikese vrtusega vara vastu, siis ei
ole see kuritegu, vaid vrtegu. Varguse vrtus tuleb selle stte kaudu
mngu ja sellest sltub vrguse lplik kvalifikatsioon.

Objekt vras vallas asi. Peab olema vallasasi. Teiseks, see peab olema teo
toimepanija suhtes vras. Oma asja ei saa varastada.
Varguse tegu moodustab hivamine teise isiku valduse rikkumine.
Tungitakse kellegi valdusse ja vetakse asi. Esiteks kannatanu senise valduse
lpetamine. Teiseks, toimepanija poolt uue valduse kethestamine.
Et piiritleda vargust kelmusest valduse lppemine peab toimuma valduse
murdmise teel senise valdaja nusolek puudub.
Subjektiivsest kljest on vargus tahtlik tegu. See peab olema toimepandud
vhemalt kaudse tahtlusega. Peab hlmama kik tahtluse asjaolud.
Ebaseadusliku omastamise eesmrk. Toime panijal on kavatsus asi oma vara
hulka prata. Koosneb kahest elemendidst: kannatanu psiv ilmajtmine
enda asjast; vhemalt ajutine selle asja endale vtmine (piiritleb asja
ajutisest kasutamisest).

Kaasus 1
Eelduste kontroll.
Objektiivsed tunnused:
Objekt - maja, vooder, prandalauad. Varguse objekt ei ole vallasasi, vaid
kinnisasi (maatkk ja sellega psivalt hendatud esemed). Vallasasjadeks on
asjad, mida saab eelkige liigutada. Teisalt, karistusiguses saab muuta
kinnisasja vallasasjaks. Hoone on lammutatav ksikuteks elementideks.
Hoone saab teha juriidilises mttes varguse objektideks.Ei ole mingit
takistust siia varguse koosseosu laiendada. Kaks viimast komponenti voode
ja prandalauad vastavad objektiivsetele tunnustele.
Varguse tegu:
Vra valduse murdmine hivamine B tahte vastaselt. Valdus as
mttes on tegelik vim asja le. Karistusigus ei piirdu asjaigusliku
mistega. Faktlise oma vimu kehtestamine mingi asja le. Kas need
asjad olid juba varem A valduses? Valdus kehtestati sissekolimisega
hivati maja valdus, sh ka voodrid jm. Valduse hivamine toimus enne.
Kui ta hivamist toime ei pannud, siis ei pandud toime vargus.
Jrelikult on tegu omastamisega. Valdus oli olemas enne asja hivamist.
Vargust ei ole. Ksimus on selles, kas see on omastamine vi asja rikkumine
ja hvitamine? See sltub valduse mistest.

Kaasus 2
Ksimus sellest, kas siin on analoogia keeld ja kas A saab varguse eest
vastutada.
Analoogia keeld see, mis on karistatav, seda otsustab seadusandja. Neid
piire ei saa seaduserakendaja laiendada sarnaste juhtumite vrdsustamise
kaudu. Antud kaasus ei puuduta steo koosseisu analoogiat. Analoogia
tuuakse eraigusega. See on iguslik fiktsioon, mis luuakse asjaiguse sees.
Loom ei ole asi, aga looma suhtes kohalduvad asja kohta kivad stted.
Sellest tulenevalt saab ka varguse objekt olla loom. Loom on vallasasi.
A on toime pannud varguse.

Kaasus 3
Kas B pani toime varguse? Rahapakk on vras vallasasi, aga kelle valduses
see oli? Valdus lpeb surmaga. Pole kahtlust, et rahapakk on vallasasi. Aga
varguse puhul peab valdus olema vras, kellelegi teisele kuuluv. Varastada
saab midagi sellist, mis kuulub formaalselt kellegi teise vara hulka. Kui asi ei
kuulu kellelegi, siis ei saa ka varastada.
Kui mingi asi pannakse hauda kaasa, siis mida see tegelikult thendab?
Omakesed on vallasasja valdusest loobunud, kui asi oannakse hauda kaasa.
Samamoodi on ka surnukehaga, see ei ole omandiiguse subjekt.
Moraalsetel kaalutlustel ei elda, et surnukeha on vallasasi. See aga ei
thenda, et tegu ei oleks karistatav.
Tegemist on 149 surnu mlestuse teotamine. Tegemist on haua
rstamisega. Sel phjusel, et varguse puhul ei ole vrast vallasasja ja
varguse koosseis ei kohaldu.

Kaasus 4
Varavastane stegu vhevrtusliku asja suhtes. 218. Pisivargus

Kaasus 5
Vastutab ikka 218 jrgi. Tuleb lhtuda rangelt asja vrtusest. Aga siin
kaasuses on tegemist lisaks vargusele ka sissetungimisega 266 mttes.
Kahe steo kogum.

Kaasus 6
Alt 1: F krvaldas tsisternautoga
toornaftat ja ms edasi. Omastamine.

magistraaljuhtmest

regulaarselt

Toornafta tidab fsikaliselt ruumi, tsisternauto abil on seda vimalik ra

vtta ja ra viia. Seega on toornafta vallasasi (karistusiguslikus mttes).
Toornafta on F-ile vras asi see ei ole tema omandis.
Toornafta tsisternautosse krvaldamisel kehtestas F uue valduse teatud
koguse toornafta suhtes.
Asja omastamine eesmrgina ravtmisel esines eesmrk asi enda kasuks
prata (omastamine ei pea olema toimunud).
Toornaftat edasi mes pras F enda valduses oleva vra asja enda
kasuks. Ilmselt tegi ta seda omanike nusolekuta.
Jrelikult on tegu omastamisega 201 mttes.
Seminaris:
Tegemist
on
vargusega,
sest
nafta
krvaldatakse
magistraaljuhtmest, seal oleva nafta suhtes ei ole F-il valdust.
Alt 2: krvaldas gaasi ja ms edasi.

Kuna gaas pole oleku poolest energia, vaid asi, siis ldise arvamuse kohaselt
peetakse gaasi asjaks ka karistusiguslikus mttes.
Kik eelnev analoogiline. Kuid KarS neb ette karistuse maagaasi
ebaseadusliku kasutamise eest juriidilise isiku poolt 216 lg 2. Ebaseaduslik
kasutamine thendab ka asja enda kasuks pramist vrandamist.
Seminaris: Vargus nagu eelminegi. Phjuseks valdus. Omastada saab vaid
asja, mille suhtes on valdus kehtestatud.
Alt 3: salajase kaabli abil EE vrgust elektrit ja kasutas oma tarbeks.
Elektrienergia ei ole kega katsutav kehaline ese ja ei ole seega vallasasi.
Seda ei ole vimalik hivata. Tegemist on elektrienergia ebaseadusliku
tarbimisega, mille suhtes kohaldub KarS 216 lg 1 (elektrienergia, maagaasi
ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine).
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=222513152
Omastamine kui senise valdaja kestev ilmajtmine asjast ja asja enda
kasuks pramine nuab subjektiivsest kljest aga kavatsetust sellele
viitab KarS 199 lg 1 kasutatud formulatsioon omastamise eesmrgil.
Omastamisena on muu hulgas karistatav valduses oleva vra vallasasja
ebaseaduslik enda vi kolmanda isiku kasuks pramine.

Kaasus 7
Vargus. Sularaha on vras vallasasi. Kas see, mil moel kannatanu raha sai,
on siin mingit thtsust? St kas vargalt saab varastada? Jah, saab kll.
Varguse puhul on oluline vaid valduse murdmine. Ja see on puht faktiline
kategooria. Thtis on see, et see isik on antud hetkel selle isiku valdaja.
Valdus on faktiline, mitte iguslik kategooria. Pole thtis, kes on tegelik
omanik

Kaasus 8
Kaasuse phiksimus: valduse loobumine. Ei tulene, et rehvide valdaja oleks
vljendanud tahet rehvide valdusest loobuda. Ksimus on ka valduse
mistes. A mttes on valdus faktiline vim asja le, aga ebarealistlik on, et
inimene jlgib kogu aeg oma valdust. KarS reguleerib valdust kui sotsiaalset
mistet asi on isiku valduses ka siis, kui ta pole iga pev selle juures.
Oluline on tahe, asja vallata.
Valdusest loobumist pole, seega on tegu valduse murdmisega ja vargusega.

Kaasus 9
Pole vargus. Valdustahet saab teostada siis, kui isik teab, kus asi on. Asjal
puudus valdus. Kaotamine thendabki seda, et isik ei tea, kus tema asi on.
Seega ei toimunud valduse murdmist. Toimus leiu omastamine.

Kaasus 10
Baaris olev asi on baariomaniku valduses. Omanikul pole enam valdustahet,
ta ei valitse enam asja ja seega on asi tema valdusest vlja linud. Kui asi
lheb tema valdusest vlja kellegi teise valitsetavas ruumis (kohal on selge
omanik), siis kaotamisega selles kohas, lheb asi le selle koha omaniku
valdussfri. Telefon ei muutu valdusetuks, vaid lheb le selle ruumi
omaniku valdusesse. Tegemist on valduse murdmisega ja vargusega.
Kus algab ja lpeb vargus ja algab hoopis omastamine? Juriidiline ilumng.

Kaasus 11
Asja prgikasti krvale panemisega loobutakse valdusest. Seega ei ole
valduse murdmist ega vargust.

Kaasus 12
Varguse katse. Senise omaniku valduse murdmine ja uue valduse
kehtestamine vivad olla ajaliselt ksteisest lahutatud. Kuni ta uut valdust
kehtestada judnud pole, on tegemist varguse katsega tegu pole lpule
viidud. Uue valduse kehtestaks B siis, kui ta lheks korjaks need kullakangid
les.

Kaasus 13
Ei ole murtud valdust lusikad on ikka veel A valdussfris. See on a
vargusekatse vi mite midagi. B teo eesmrk oli asi hiljem ra varastada.
Point on valduse mistes. Eelmises kaasuses lks asi tielikult omaniku
valdusest vlja. Tal polnud enam mingit vimalust asja le faktilist vimu
tesotada.
Lusikate peitmisega jid need endiselt omaniku korterises. Tuleb prduda
sotsiaalse valdusmiste poole. Asjad jid tema valitsetavasse ruumi ja seega
tema valdusesse. Aga kui asi peidetakse ra nii, et senine omanik ei leia asja
les, siis kuidas ta saab nende suhtes teostada valdustahet. Mida sa valitsed
kui sa ei tea, kus asi on? Valdus on krvale trjutud. Selle jaatamisega oleks
tegu varguse katsega.
Kuna aga tegu on isiku korteriga (konkreetne ruum), siis vaatamata sellele,
et klaline asja ra peitis, on lusikad ikkagi tema valduses ja siis pole ka
valdust krvale trjutud ning pole tide viidud mingit koosseisu.

Kaasus 14
Varguse katse. Isikul ei tekkinud vimalust asja saatust vaba tahte jrgi
kujundada. Asi oli kaupluses, kaupluse kontrolli all.

Kaasus 15
Vargus. Probleem seisneb selles, et lppkokkuvttes pole A asja omanik ta
annab asjad kodututele jm. Varguse subjektiivne klg ebaseadusliku
omastamise eesmrk. Kas ebaseaduslik omastamine peab toimuma
toimepanija vara hulka vi kolmanda isiku vara hulka.

VARGUSE SUBJEKTIIVNE KLG

Tahtlus (vib olla ka kaudne tahtlus). Ei pea olema kavatsetus. Piisab
kaudsest tahtlusest. Kui isik peab vimalikuks, et asi on tema suhtes vras,
siis on tegu vargusega. See kehtib valduse murdmise kohta valduse
murdmine peba olema hlmatud kaudse tahtlusega.
Ebaseadusliku omastamise eesmrk aga nuab kavatsetust. Puhtalt
subjektiivne element piisab vaid taolisest eemrgist, kavatsusest, see ei
pea realiseeruma. Ebaseadusliku omastamise eesmrk koosneb kahest
elemendist: 1) omaniku kestev ilmajtmine ja 2) asja omakasuks pramine.
Kui need kaks tunnust on tidetud, siis on varguse ebaseadusliku
omastamise eesmrk olemas.
Kestev ilmajtmine: 1) substantsiteooria oluline on vaid asja kui kehalise
eseme hivamine, asja maj vrtusel pole mingit thtsust. See teooria ei
arvesta asjaga kaasas kivadid kasulikke omadusi. 2) vrtusteooria asja
thendus ulatub kaugemale kehalisest esemest. Asja vrtus ei pruugi
avalduda kehalises esemes. Nt fotod ja suveniirid kehaliselt ei pruugi
mingit vrtust olla, aga oluline on emotsionaalne vrtus. Prast selle asja
tagasi saamist on asja vrtus oluliselt vhenenud. 3) hendteooria
aluseks asi kui kehaline ese ja selle hivamine. Kui aga asi tagastatakse, siis
prdutakse asja vrtuse poole kas omanik on saanud mingi prdumatu
kahju asja tagasi saamisel (on asja kasulikest omadustest ilma jnud).

Kaasus 16
Kas omanik on kestvalt ilma jnud asja valdusest? Kustuti ilma pulbrita ei
oma enam selle eesmri kohast kasulikku omadust. Olgugi, et kehaline asi on
tagasi saadud, on pulberkustutil kasulik omadus, mille thjendamisel korral
ollakse sellest ilma jdud. Varguse subjektiivne tunnus on tidetud omanik
on asja kasulikust omadusest ilma jnud. Tegemist on vargusega.

Kaasus 17
Isik on saanud tagasi kehalise eseme ning ei ole teada, et asja vrtus oleks
vhenenud. Suuskadel on hooajaline/sesoonne vrtus. Kui aga omanikult
ra vtta suusad selle kasutamise hooajal selles on probleem. Hooajalise
kauba puhul tuleb juurde ajaline mde. Kui pikaks ajaks on asjade senine
omanik asjast ilma jnud. Kui hooajaline asi vetakse terveks hooajaks ra,
siis vib lugeda, et omanik on asjast kestvalt ilma jnud ja sellisel juhul vib
teo lugeda varguseks.

Kaasus 18
Tegevus ei olnud suunatud ajutisele kasutamisele. Kui nii palju elemente on
sidukil ra muudetud, on pea vimatu, et senine omanik viks asja tagasi
saada senise omaniku kestev ilmajtmine. Autoga linna peal kimamine
asja kasutatakse kui enda oma asi on enda kasuks pratud. Tegemist on
vargusega.

Kaasus 19
Vrtus teooria jrgi on tegemist vargusega. Aga kui palju peab vrtus
vhenema, et seda lugeda varguseks. Et auto kasulikke omadusi edasi
tarbida, on vajalik teha suuri kulutusi. Nivoo on letatud, mille kohta viks
elda, et omanik on kestvalt ilma jetud. Vargus

Kaasus 20
Ettevaatamatusest ei saa vargust sooritada. Puudub tahtlust vtta vrast
asja varguse subjektiivne klg puudub. Ka varguse katse on tahtlik tegu.
Jb alles vaid ettevaatamatusedelikti tegu.

Kaasus 21
Mida vargus tpsemalt kaitseb? Mingi asja kuulumist konkreetse isiku vara
hulka. Oluline on asja kehaline ese ja selle substantsi hivamine. Kahju
tekitamine pole varguse koosseisu jaoks oluline.
Alt 1: vargus. Asi on omanikule rahas hvitatuks varguse ste ei omaks
enam mingit thendust. Omavoliline asja vahetamine raha vastu on vargus.
Alt 2: Sularaha on asendatav asi. Vahetatavus on rahale omane. Raha kehtib
ainult vrtusena. Asja identiteet pole reeglina oluline, see on vaid oma
vrtuse kehastus. Vrtus ji omanikule alles. Ei ole toime pandud vargust.
Alt 3: Omaniku huvi oli suunatud just nendele konkreetsetele mntidele.
Omanikule ei olnud oluline raha vrtus vaid just see, et need oli mndid.
Vargus.

Kaasus 22
Vargus vi omastamine? Piiritletakse valduse miste kaudu. Varguse puhul
valdus murtakse, omastamise puhul on valdus eelnevalt olemas. Kes oli
senine liha valdaja? Lihatstus kui juriidiline isik. Juriidiline iseenesest
midagi vallata ei saa, valdus toimub konkreetsete fsiliste isikute
vahendusel. Juriidilise isikule kuuluva asja valdajaks on fsiline isik, keelle
kaudu valdust tesotatakse. Steo objekt (hakkliha) oli A valduses. Tegu on
omastamisega. Samas, kui vaadata AS stteid, siis ei ole A valdaja (ta on
valduse teenija) ja tegu on vargusega.

Kaasus 23
Kui loeme kassiiri valduse teenijaks, siis on tegu vargusega. Kui on otsene
valdaja, siis on omastamine.

Kaasus 24
Valdus oli olemas. Kapi leandmisega anti le valdus kapi ja kapis olevate
asjade suhtes. Omastamine.

Kaasus 25
Kui varastatu vrtus jb alla 200 euro, siis on tegemist vrteoga. Kui on
rohkem, siis on kuritegu.
Kui varguse on objekt rgib iseenesest turuvrtusest, siis pole tegemist
krvaldamatu kahtlusega. igesti on sdi mistetud varguse eest. Tuleb
vaadata asja vrtust.

Kaasus 26
Objektiivsest kljest on vargus tidetud. Subjektiivsest kljest kitud isik
tahtluse, lause kavatsetuse tasandil. Nd aga ebaseadusliku omastamise
eesmrk. Omanik on kestvalt ilmajetud. Omakasuks pramine oli olemas
sel hetkel, kui ta prossi vette viskas ta mras omatahtsi asja saatust. See,
et ta ise ka lpuks asjast ilma ji, ei oma thtsust. Vargus.
Jrgmine teema: rvimine, asja kahjustamine.

XVI Rvimine, asja kahjustamine,

ebaseaduslik kasutamine
Rvimine
200.
Objektiivne koosseis:
Rvimise objekt on vras vallasasi. Kohaldub kik nii nagu varguse puhul.
Vahe on vaid selles, et asja vrtus ei ole oluline.
Asja ra vtmine senise valduse ra vtmine ja uue valduse kehtestamine.
Erinevus on kannatanud nusolekus. Vgivald on asja lemineku vahend
ja kannatanu nusolekust siin rkida ei saa.
Vgivallategu. Vgivallateod on stestaud isikuvastaste stegude seas,
120-121. hvardamine on kahju tekitamise kavatsuse teadustamine ja
vgivald on kehalise ju rakendamine teise inimese sundimiseks, et ta asja
le annaks. Sh ka tema osutatava vi eeldatava vastupanu mahasurumiseks.
Oluline on see, et vgivald oleks asja lemineku vahend. Ehk vgivald on
see, mille mjul asi hvatakse.
Vgivalla kestus. Vgivalda peab olema kasutataud asja lemineku ajal,
samuti ka enne vi prast asja leminekut. Vgivalla mju kestab seni, kuni
kannatanu on sellises seisundis, milles see
Range kausaalsus pole oluline. Piisab sellest, et sdalne peab ise vgivalla
kasutamist asja leminekuks vajalikuks.

Kaasus 1
Tegu on kavlifitseeritav rvimisena. Ksimus on vgivalla mistes. Vgivald
kujutab endas ohtu kannatanu elule ja tervisele. On ilmselge, et mngurelval
tegelikkuses ohtu ei ole elule ega tervisele. Subjektiivselt aga ei suuda
kannatanu vahet teha, kas tegemist on mngu vi prisrelvaga. Oluline on
see efekt, mis tekib ja mida toimepanija ra kasutab, et hivata kannatanule
kuuluv asi. Subjektiivsest hirmutundest lhtuvalt tuleb ka selline olukord
lugeda rvimiseks. Vgivald on olemas seega.
Teo tpsem kvalifikatsioon. Tegu ei ole lpule viidud, sest toimepanija pole
vrast asja ra vtnud.
Kaheaktilise steo probleem pool koosseisust on tidetud, pool titmata.
Stegu on toimepandud, kui kik steo koosseisu tunnused on tide
viidud.
Tuleb kontrollida katset. (Eksamis tuleb tdeda, et stegu pole toime
pandud ja tuleb asuda kontrollima katse struktuuri).
Tegemist on katsega.
Selles kaasuses ei ole tegemist relvaga. See sltub ka kaasuse kirjeldusest.
Ka mngurelva saab kasutada relvana sellega saab la. Tegemist ei ole
aga relvana relvaseaduse mttes - mngurelvaga ei saa tekitada relvale
otsetarbekohast vigastust.

Kaasus 2
Silmatilkade kasutamise tagajrjel tekkinud teadvuse kaotamine ei ole
vgivald 120 121 mttes. Seal rgitakse valu tekitamisest ja raske
tervisekahjustuse tekitamisest ( 118). Teadvuse kaotus on alati oht elule
118 lg 1 p 1 jrgi. Tuleks vaadata Vabariigi Valitsuse tervise kahjustuse
arstliku tuvastamise korda. Teadvuse kaotamisel vib tekkida oluliste
kehaliste funktsioonide lakkamine hingamine jm.
Kui teadvusetut seisundit kasutatakse ra, et vtta vallasasja, siis on see
lpuleviidud rvimine 200 lg 2 p 5.

Kaasus 3
Alt 1: katsestaadiumis rvimine
Alt 2: Eeldades, et A pani toime alt 1-s kirjeldatud teo, siis on A toime
pandud rvimise. Katse + lpuleviidud katse = kogumis vrdub see he
lpuleviidud teoga. Katse on hlmatud lpuleviidud teoga. Katsele viidata
pole enam vaja.
A vastutab 200 lg 2 p 1 relvana kasutatav muu ese ja p 4 isik on
eelnevalt toime pannud rvimise (kusjuures tegu ei pea olema lpule
viidud, vib olla jnud katsestaadiumisse).

Kaasus 4
Vgivalda pole kasutatud. Vgivald on mratletav valu tunnetamisega. Kui
rvimise subjekt ei tundnud valu, siis ei ole tegemist vgivallaga. Kui aga
koti sikutamisel tekkis isikul valuaisting, siis vib tegemist olla ka
rvimisega 200 lg 1 thenduses.
Kui tegemist pole rvimisega, siis on see vargus 199 lg 2 p 5 avalik
vargus (kolmandate isikute juuresolekul). See on rangemalt karistatav, sest
see on lim jultumus, see on ohtlikum.

Kaasus 5
Vgivald ei ole ravtmise vahend. Asjad saaks ktte ka ilma vgivallata.
Vgivald pandi toime samaaegselt, aga see polnud vahendiks. Tegemist on
grupilise varguse ja kehalise vrkohtlemisega kahe koosseisu
kogum. Kuigi mees oli teadvuseta ja ei tundnud valu, siis objektiivselt on
sedastatav, et talle on tekitatud tervisekahjustus.

Kaasus 6
Vargus 199 + vabaduse vtmine 136. Puudub vgivallategu. Vabaduse
vtmine ei ole hlmatud vgivallateoga 120, 121 ja 118 mttes ja seega
ei ole tegu rvimisega.

Kaasus 7
Asja vrtus pole oluline, see et rahataskus raha pole, ei ole oluline. Pole
kahtlus, et vgivald oli suunatud rahatasku hivamisele. Vgivalla mju
kestis veel, E andis kella ra vgivalla mju all ja seega on see rvimine.
Vgivalla jrelmjus hirm vgivalla jtkumise ees, sest vgivalda on juba
kasutatud.

Kaasus 8
A ja B teod ei olnud koosklastatud. Nad ei olnud eelnevalt kokkuleppinud. Ei
olnud kaastideviimine.

A vastutab vgivalla kasutamise (raske tervisekasjustuse tekitamise) eest.

Eesmrki rvida tal polnud. B vastutab varguse eest.
Juhul, kui nad oleksid oma tegevus koordineerinud, oleks tegu rvimisega.
Kaastideviimine on ka see, kui ks tideviija realiseerib he osa koosseisust
ja teine viib tide teise osa. Nende teopanused liidetakse ja nad vastutaksid
grupilise rvimise eest. Koosklastatuse puhul tekib ka teine ksimus
teadvusetu seisund on vgivalla jrelmju. Ta ei osuta enam vastupanu ja
teine isik kasutab ra seda. Ajalis-ruumiline lhedus on samuti oluline. Kui nt
sama vgivalla kasutaja ndal hiljem lheb haiglasse sama teadvusetu isiku
juurde asju ra vtma, siis ei ole tegemist rvimisega; ajalis-ruumiline seos
liiga vike.

Kaasus 9
200 lg 2 p 5. Vgivald (eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine) + asja ra
vtmine = rvimine. Vgivalda kasutati, et valdust asjadele silitda (vajalik,
et hivamine lpule viia). Vgivalda kasutati hivamise lpuleviimist
takistava isiku vastupanu maha surumiseks. Kui ta oleks asjad maha jtnud,
oleks tegemist rvimise katsega.

Kaasus 10
Kahe kogum ei ole ige. Omakasuline mrv 114 lg 1 p 5. Surma 200
vgivald enam ei hlma.

Kaasus 11
Ajalis-ruumilise seose ksitavus asja ravtmise, vastupanu osutamise ja
selle mahasurumise vahel. Rvimise faktilise lpuleviimiseni on vimalik.
Okupatsiooniteooria ja ksutusteooria (oma tahte jrgi on vimalik saatust
mrata) teo lpuleviimisel. Sltuvalt sellest, kas tegu oli lpuleviidud vi
mitte, vargus + vgivald vi rvimine. Peame phjendama ht vi teiest
teooriat. Vgivalda on kasutatud hivamise lpuleviimiseks?
Okupatsiooniteooria jrgi oli asi juba valdusest vlja linud, isik viibis tnaval
asjaga; ksutusteooria jrgi oli isiku jlitamine teo osa ja tegu oli
rvimisega.

Kaasus 12
Tegemist ei ole vra vallasasjaga, jrelikult ei ole tegemist rvimisega.
Tegemist on raske tervisekahjustuse tekitamisega, isikuvastane stegu.

Asja kahjustamine
Kaitstakse omandit ja asja kasutamise igust ehk asja kasutatavust.
Kui seda rikutakse, siis seda hve 203 kaitsebki. 203 on ldkoosseis,
eriosa
sisaldab
mitmeid
erikoosseise
erinevates
peatkkides
(keskkonnakahjustamine nt).
Teo objekt erinevalt vargusest ja rvimisest on nii vallasasi kui ka
kinnisasi. Kll aga ei hlma koosseis peremehetut vara.
2 liiki, kaks tegu. Hvitamine ja rikkumine. Hvitamine on asja substantsi
selline muutmine, mille tagajrjel muutub asi kasutamatuks, see
likvideeritakse, sellisel kujul teda enam ei ole.

Rikkumine on hvitamine, aga vhemas intensiivsuses. Selline asja

substantsi hvitmaine, et asja otstarbekohane vrtus ei kao lplikult. Asja
kahjustamine, mis ei jua hvitamise staadiumisse.
Oluline on ka 218 tekitatud kahju mr on on see, mis mrab teo lliku
kvalifikatsiooni.

Kaasus 13
Seda, kas asja on rikutud, tuleb iga kaasuse puhul eraldi vaadata. Auto
sidab, kuid selle vlisilmet on muudetud. Auto heks eesmrgiks on ka
esindusfunktsiooni tita. Tegemist on rikkumisega. Kahju saab kindlaks teha,
vttes aluseks endise olukorra taastamiseks tehtavad kulutused.

Kaasus 14
Pldu polnud enam vimalik selle otstarbele kohaselt kasutada vilja ei
saanud enam kasvatada. Kahjustamise objketiks oli kinnisasi. Kahjustada sai
asja kasutatavus. Kahju kindlaks mramise tuleb aluseks vtta saamata
jnud tulu ja kulutused, mida on vaja teha, et pllumaa taas viljakaks teha.
Tegemist on rikkumisega, sest ilmselt pllumaa kasutamine ei ole
kahjustatud lplikult vihmaveed pesevad selle soola kuidagi vlja.

Kaasus 15
Rikkumine. Asja sesoonsus ei tule arvesse, sest objekt on valminud inimt
tulemusena. Kahju vljaselgitamisel aluseks uisuraja taastamiseks tehtavad
kulutused.

Kaasus 16
Vargus + hvitamine. Teemanti vrtus seisnes selle terviklikuses, suuruses
(maailma hiiglaslikum briljant). Tkeldamine ei ole mittekaristatav jreltegu.
Endist kuju pole enam vimalik taastada. Samas on 50 viksemat briljanti
samuti vga hinnalised.
Isegi kui varas hvitab varastatud asja, siis on tegemist on karistatava
jrelteoga?

Kaasus 17
Asja ebaseaduslik kasutamine. Omavoliline kasutamine 215. Selle sttes
probleem on see, et sed aon lilaialt kasutatud. On ptud tagada omani
laialdast kaitset, mille tagajrg on see, et igasugune lubamatu kasutamine
lheb sinna alla. Iseasi on muidugi, kas see on hoopis vrtegu 218 mttes.

Kaasus 18
Esmalt, teo pani toime S sissemurdmine, asja kasutamine. Ksimus on K
vastutuses. See sltub, kas K oli kaastideviija eeldab hist teootsust ehk
rollijaotust. Kui see nii oli, siis vastutab ka K. Kuigi silib ksimus, milles
seisnes tema oluline teopanus.

XVII Kelmus
Tuleb silmas pidada, et hinna kujundavad pakkumine ja nudmine. Vara on
majanduslik tegur, et teenida kasumit. Maksimaalse kasumi poole prgimine
on turumajandusl ssteemile omane.
Iga koosseisu sisuks on kindel rndeviis.
Varavastased steod kitsamas mttes: oluline koguvrtuse vhenemine ja
ei saa mda ksimusest, mis on VARA.
VARA: Kar pole htset vara mistet. Pole hemttelist arusaama, mis on
vara.
On erinevad vara ksitlused.
JURIIDILINE VARA MISTE: kik isiku subjektiivsed igused. Iga ksiku
vara suhtes fikseeritud iguste ja kohustuste kogu. Juriidilise vara
miste korral on vlistatud sellise vara huvi lugemine isiku vara hulka,
mis ei ole seaduslik nt palgamrvari nide: jb tasu saamata ja
prdub kohtusse. Kas palgamrvari tjud on Kar mttes kaitstav?
EI, juriidilise vara miste suhtes pole, kuna see on ebaseaduslik. Sellist
vara Kar ei saa kaitsta. Juridilise varamiste jrgi kaitstakse ka
rahalise vrtuseta asju nt vanad armastuskirjad.
MAJANDUSLIK VARAMISTE: vara on kik see, mis on rahaliselt
hinnatav ehk rahaliselt hinnatavate iguste ja kohustuste kogum. Vara
vljendab kiki isikule kuuluvaid majanduslikke hvesid sltumata
nende iguslikust seisundist. Vara moodustavad kik rahalise
vrtusega asjad, rahalised igused (nt nudeigus kelleltki saada olev
kasu jne). Varamiste kaitseb kiki maj. positsioone ka neid, millel
igusl kvaliteet puudub. Kaitseb palgamrvari tjudu
JURIIDILIS-MAJANDUSLIK VARAMISTE: majanduslikke positsioone
kaitstakse niivrd, kui need on seaduslikud ja iguslikult tunnustatavad
ehk karistusiguse kaitse all on kik maj. vrtusega varahikud, kui
need pole iguslikult hukkamistetavad. nt tjud kui selline on
kaitsmisvrne, aga mitte palgamrvari tjud. Sellest mistest
lhtuba ka kohtupraktika.
KELMUSE KOOSSEIS:
NB! Kelmuse koosseis on MUUTUNUD!!!!!
OBJ: petmine, pettus ehk teise isiku eksimusse viimine, talle faktilistest
asjaoludest vrettekujutuse loomise teel. St petmise esemed saavad olla
faktilised asjaolud, mis vivad olla olematud faktilised asjaolud (videtakse
midagi, mida ei eksisteeri) vi olemasolevad, mida moonutatakse vi
varjatakse. Isiku aspektist on vlised, objektiivselt tuvastatavad, mis
puudutavad olevikku vi minevikku, kuna tulevikku on raske prognoosida (n
vimalik testada vi mberlkata). Ka sisemised asjaolud nt isiku
valmisolek millegi eest tasuda (maksmisvimelisus). Probleem: siit tulevad
sisse ka tulevikku jvad asjaolud. Petmistoimingu tulemusena tekib
kannatanul eksimus ehk valeettekujutus tegelikkusest. Eksida saab vaid
inimene ja objektiks saab olla vaid teise inimese petmine ja ei saa olla

olukord, kus petetakse masinat, infossteemi. Need on kelmuse

erikoosseisudega kaetud.
VARKSUTUS: kirjutamata koosseisutunnus (kirjutamat koosseisu tunnuseks
on ka phjuslik seos). Varaksutus on henduslli eksimuse ja
varaksutusega kahju tekitamisena. Kannatanu tekitab endale ise kahju.
Petmise tulemusel tekitatakse eksimus, millega kannatanu kahjustab end.
Kannatanu annab ise toimepanijale le eksimuse mjul. Varaksutus on
henduslli eksimuse ja endale varaksutuse ???? vahel.
Tegutsemine- talumine- tegevusetus, mis kutsub toimepanija vara
suurenemise ja kannatanu vara vhenemise.
Varaline kahju: tagajrg. KELMUS ON TAGAJRJEDELIKT. Eksimus mjul peab
olema kannatanu kogu vara vhenenud. Et kahju vlja selgitada, tuleb
olukorda vaadata: enne eksimusse sattumist ja prast eksimusse sattumist
(vs diferentsihpotees) tuleb vlja selgitada vara kogu vrtus enne ja
prast tegu. Kui kahe olukorra vrdllus annab tulemuse, et vara koguvrtus
on vhenenud, on saanud varalist kahju.
SUBJ: kelmus on alati tahtlik tegu. Keeruline, kuna subj. kljest nuab otsest
tahtlust teadvalt sna. Kaudne tahtlus on vlistatud. Ja ka varalise kasu
saamise eesmrki, mis nuab kavatsetustst.
lejnud koosseisu tunnused nt varalise kahju tekitamine: piisab kaudsest
tahtlusest.
NB! Kelmuse koosseisu subj. klg on keeruline, kuna erinevad tahtlused
erinevatele koosseisudele.

Kaasus 1
OBJ:
1) pettus: kas O optika kaupluse pidajana on kannatanut petnud? Kuna
teab, et pikesevarjutus tulemas pole ja kasutab valet videt oma
lbimgi suurendamiseks, siis
(Kar peab petmine puudutama
faktilised
asjaolud
olevikku/minevikku,
aga
mitte
tulevikku).
Pikesevarjutust vimalik testada, aga analsime teisi.
a. Eksimus kannatanul: + kuna tegi selle jutu pinnalt ostuotsuse.
b. Varaksutus: + eksimuse mjul raha maksis prillide eest
c. Varaline kahju: karistusiguses pole htset kahjumistet: jur, maj
ja hendkstilus. Juriidilise teooria jrgi: varalist kahju on saanud
igaks, kes pole saanud seda, mille saamiseks oleks olnud igus.
Majandusliku kahjuteooria jrgi pole olukord enne ja prast tegu
muutunud. Kokkuvttes on 0 erinevus ja vara koguvrtuse
vhenemist pole toimunud (noaturuhind on ige). Aluseks on
vara majanduslik ksitlus ja kui selle jrgi keegi on saanud kahju,
et vara kogu vrtus on vhenenud ja edasi ei liigu. Kahju
tekkimist tuleb kontrollida tiendavalt isiku individuaalsetest
ootustest lhtuvalt ehk tuleb kontrollida, kas kannatanu tehingu
toimel sai seda, mida subjektiivselt eeldas vi mitte.
hendteooria: varaline seis enne VS varaline seis prast. Majandusliku
teooria jrgi pole kahju saanud: enne oli 100 eur ja prast oli 100 euri
vrtuses prillid. Jrgnevates kaasustes peab kontrollima, kas sai seda, mida

tahtis. Tuleb silmas pidada, et suitsuklaasist eriprillid, mis tavaprillidest

palju kallimad.
Palju sltub faktilistest asjaoludest ja kaasuses etteantud asjaolude
kirjeldamist interpreteerida. Ainult diferentsihpoteesiga ei pse ja on tarvis
phjendada. Varalist kahju pole, siis oleks kaasuse lahendus: kui ei saanud
varalist kahju, siis puudub kelmus. Kelmuse koosseisu kontroll lppeb ja
jreldus on, et kelmuse koosseisu pole OBJ. koosseisu tttu.
ALT lahendus: on saanud varalist kahju ja tuleb subj. klje kontrollimiseni
minna. Subj klje raames peab tuvastama tahtluse, et kas petmise tegu talle
pikesevarjutusest rkis: kas on otsese tahtlusega toime pandud: otsene
tahtlus, kuna teadis. Kui vidab, siis on petmine otsese tahtlusega. Varalise
kasu saamise eesmrk: + oma kive suurendamine. Iga kaupmehe
phimure. Ei mnud prille ilma isikliku kasu marginaalita.
Varalise kahju tekitamine kannatanule: + varaline kahju ja kasu on sama
nhtuse prdkljed. Kui M tegutse oma vara suurendamiseks, siis see on O
vara vhendamisek. Subj. kljes pole probleemi ja on toime pandud kelmus.
Sellise variandi puhul vastutab kelmuse eest.

Kaasus 1:
Vaatame struktuuri jrgi: objektiivne koosseis eeldab:
(1) pettus: mis saab olla pettuse asjaoludeks? Ajaliselt peavad olema minevik vi olevik, aga
mitte tulevik, kuna seda ei tea keegi ette. Pettus ei hlma tuleviku suunatud asjaolusid. AGA
piksevarjutus on faktiline asjaolu, mille saabumises on vimalik astronoomiliselt veenduda.
(2) eksimus: vrettekujutus faktilistes asjaoludes + (varjutus on tulemas ja pettus toimis)
(3) vara ksutus: raha leandmine kauba vastu. henduslli pettuse ja eksimuse vahel, mille
tulemusena toimepanija vara suurenes ja kannatanu vara vhenes. Vara mjutamine +
(4) toimepanija varaline kasu + vara suurenes raha arvelt, mille sai prillide eest. Vara kasiivus:
vaadatakse saldo phimttega: enne ja prast. Majanduslikult vib-olla OK, aga sai prillid,
mida pole vaja. See taandub varalise kahju mistele. On kasutusel hendteooria: varalise
kahju ja kasu suhtes. Objektiivne individuaalne.
Kahju ja kasu tuleb rahaliselt mdetaval viisil kindlaks teha. Majanduslikult tunnistatakse
erandeid: ostja ei saa tegelikkuses asja kasutada. Saldo vahe on 0, aga pettuse tttu on siiski oma
majanduslikku seisu kahjustanud. Kelmus hinda pettusena ei arvesta.
Subjektiivne klg: otsene tahtlus (teadis ise ja tegutses eesmrgipraselt)
Kokkuvte: kelmuse objektiivne koosseis on tidetud.

Kaasus 2
OBJ: pettus: petmine sisemistes asjaoludes (I kaasus oli toimepanija sisemises asjaoludes).
Maksmise valmidus vs maksmise vimelisus. Jetakse vale mulje, et makstakse, et teine pool
midagi le annaks ja teine on vimelisus olemas ja suudaks tasuda, aga valmidust pole. nt
restoraniklastaja: istub, tellib, ei maksa, hiilib minema s.o. kelmus; nt 2 takso tellimine:
vltsitakse tandja palgatendeid ja tekitatakse mulje, et maksmisvimeline. Sisemised
asjaolud, mis puudutavad toimepanija pshilisi kabatsusi ja hlmavad tulevikku, et pettuse
asjaolu ei puuduta et tulevikus oled vimeline maksma kib tuleviku kohta. Sisemiste asjaolude
raames aktsepteeritakse.
Kaasuses jttis mulje, et maksmisvimeline ja maksmisvalmis, siis pettus olemas.
Muud koosseisu elemendid on tidetud.

Kaasuse pinnal saab selgitada kolmnurk kelmust: juhtum, kus kahju saaja ei lange kokku
varaksutuse tegijaga kokku.
Pettus: (kes maksab?) Esemeks vib olla teadmised: Pettuse ese (tasumine) puudutab tulevikku.
Kuna algusest peale polnud plaani maksta, siis on kelmus.
Pettuse esemeks on toimepanija sisemised asjaolud: kas oli valmis maksma?

Kaasus 3: kaasus 3
Kas hind saab olla pettuse esemeks? turumajandus, kigil igus ise hinda mrata. Eriti
tuletatud tehingutes on he poole vhem informeeritus asjaolude phjuseks, miks teine pool saab
kahju ehk informatsiooni assmmeetria. Kui rgitakse, et turg on isereguleeriv, siis arusaam
lhtub ekslikust eeldusest, et kigil vrdne info turu toimimise kohta. Kui keegi saab rikkaks, siis
tal info, mida teisel poolele pole. See toob kaasa vimaluse varalist kasu teenida. Kar on
probleem, kuidas piiritleda pettust rikavalusest.
Eraiguslik mde: eraigus ei aktsepteeri tehingu hiljem thistamist, et hind oli liiga palju. See
mjuks iguskindlusele hvitavalt. Kar Ultima ratio- ei saa era kaugemale minna. Kui era
ei luba, siis ei saa ka kar olla see karistatav. Kauba hind ei saa olla pettuse esemeks. Pettuse
esemeks vib olla hinda kujundav asjaolud ehk asjaolud, mille suhtes videtakse, miks hind
krge on VIVAD OLLA KELMUSE OBJEKTIKS.
Objektiivne koosseis: (1) pettus (vale ettekujutus) -. Objektiks oli sportauto. Kelmuse koosseisu
mttes sai pettuse esemeks olla faktilised asjaolud ehk tegeliku maailma sndmused/nhtused.
Faktilised asjaolud peavad puudutama olevikku vi minevikku. Reklaamis sisalduvad mingid
vited, mille kaudu kutsutakse kaupa ostma. Te moonutamine ei saa olla pettusesemeks.
hiskond eeldab reklaami ja reklaamis rhutatakse toote/teenuse positiivseid klgi ning sellega
vidakse liiale minna. Reklaam on sotsiaalselt reguleeritud kitumine ja tegelikkuses ei pruugigi
see alati lpuni teks osutuda. Reklaam ei saa kelmuse koosseisus pettuseks olla.
Tuleb alati alustada objektiivsest kljest ja kui see puudulik, siis pole subjektiivse klje juurde
vaja minna.

Kaasus 4: (vt 2. kaasus) Kaasus 4

Kas listav reklaam saab olla pettus esemeks? puudub pettus. Piirid samas hmased. Kui
reklaamis videtakse omadusi, mida tegelikkuses teadaolevalt polegi, siis piiripealsetel
juhtumitel vib kaaluda, aga ldiselt mitte.
Pettuse ese: toimepanija sisemised asjaolud (maksmisvalmidus). Pettuseseme ks mde on
faktilised asjaolud ja teine sisemised, mis iseloomustavad toimepanijat. Taksojuhil tekkis
eksimus, kuna alustas situ, teades, et makstakse: A li eksimuse.
Vara ksutus: taksosidu tegemine, millega tekkis kulu ja teine pool sai kasu.
Subjektiivne klg: tahtlus + (kavatsetus)
igusvastasus +, slisus +
Tegemist on kelmusega, AGA kas 209 vi 218?

Kaasus 5 taksosit
Pettus on maksevalmidus. Analoogiline kaasus 2-le.
218 omab rakendusala ka kelmuse korral. Kui summa on vike ja pisikelmus, siis
kvalifitseeruks vrteona. Selliste juhtumite puhul tuleb kontrollida.
kaasuses 218 mttes vrtegu, kuna vrtus ei leta 218 stestatut.

Kaasus 6 Kaasus 6
Kas ige informatsiooni esitamisega saab petta? Kui tlen kirjas ra kik olulise ja ige
informatsioon on varjatult vikeses kirjas peidetud ja inimene teeb soorituse, vara vheneb. Kas
on kelmus? Kas ja kuivrd peab inimene ise olema iguskibes hoolikas ja sellistele asjadele
thelepanu prama. Dogmaatilises mttes ei ole kelmust, aga Saksa kohtupraktikas: oli ks
inimene, kes elatus sellest. Kui kuulutus ilmus, siis saatis kadunud lhedastele kirja. Liidukohus
mistis sdi, kuna kasutas ra inimeste leinaseisukorda ja siis pole rahaasjades thelepanelikud.
NB! unustatakse tihti ra, et kik, mis moraalselt hukka mistetav, ei ole karistatav. Tihti on
kaasus eetiliselt ja moraalselt lubamatu, aga koosseisu tunnuseid ei ole.
D-l tekkis K mjul eksimus. Kahe tunnuse hendlli: eksimuse mjul teeb kannatanu
varaksutuse, mis kahjustab tema vara seisundit (andis toimepanijale le vara). Ei ole
varaksutus, kui sdlane vttis vara ja kannatanu ise ei kahjustanud. Kannatanu vara vheneb ja
K vara suureneb. Objektiivse koosseisu tunnus puudub. Ei ole kelmuse objektiivsed tunnused
tidetud.
Vargus: valduse murdmineOmastamine: omastaja valduses + (kaasuseasjaoludest tuleneb, et tal oli valdus) vt analoogne
margikogu kaasus.

Kaasus 7:
Vargus? Pettust kasutati selle hlbustamiseks. Kelmuse koosseisust on puudu varaksutus. Seega
puudub kelmus. Varaksutus oleks lli eksimuse ja vara saamise vahel. Varaksutuse mte on
see, et kannatanu oma teoga vhendab vara. Siin toimepanija tuleb ja vtab kohvri, mis pole
kannatanu tegu, vaid toimepanija tegu: HIVAMINE.
Omastamine vs vargus? Kaasuse asjaolusid vaadates, pigem tegemist omastamisega, kuna vtme
enda ktte jtmine rgib selle kasuks.

Kaasus 7:
Toimepanija paneb toime pettuse, mille tulemusena tekib toimepanijal varaline kasu. Kelmuse
juhtumid on ka need, kus on rohkem isikuid. Kolmnurkkelmus: toimepanija, varaksutaja ja
varalist kahju saav isik. Koosseisu tunnused: toimepanija teeb pettuse, varaksutajal tekib
eksimus ja teeb vara ksutuse, varaline kahju tekib kolmandale isikule. Toimepanija petab
valvurit ja valvuril tekib eksimus, annab autovtmed ja varaline kahju tekib auto omanikul.
Kaasuse phimtteline ksimus- kes on igustatud kolmanda isiku vara ksutajateks?
1) igusliku volituse teooria: iguslikult volitatud isikud on vara valdaja ja tema poolt
iguslikult volitatud isik (tema ise ja need kellele on volitus edasi antud). Kui ei ole need
isikud, siis varaksutus.
2) Leeri teooria: mratleb igustatud isikute ringi laiemalt: need, kes on isiku poolt ja
kaitsevad teda. Need, keda valdaja on teinud oma valduse asevaldajaks.
Kas igusliku teooria jrgi saaks olla varaksutaja?
On antud selged juhised, millal vib vtmeid kasutada (ruumipuudus, tulekahju jne) ja auto vlja
anda. Valvur letas oma volitust igusliku volituse teooria vaatepunktist ning ka leeri teooriasttal polnud igust anda kellelegi autovtmeid. Jreldus: kelmus langeb ra, kuna pole
varaksutuseks igustatud isik.
Vargus: kahe teineteise jrel kituva isiku vahel peab olema rakasutamissuhe, millel 3 liiki (teo
valitsemise kaalukad teadmised, kaalukas tahe, vimuaparaat). Kaasuses on eksimus (alt 1).
Eksimus ja pettus on omased peale kelmuse ka vahendlikule tideviimisele, mille kaudu vivad
pettus ja eksimus saada teiste steokoosseisude osadeks.

Tegemist on vahendlikult toime pandud vargusega. Analoogiline teatrigarderoobikaasusega, kus

vetakse garderoobist vale kasukas. Vahendatud toimepandud vargus: valduse murdmine teise
isiku eksimuse kaudu.
Kelmus piirneb alati vahendlikult tide viidud vargusega. Piir on rn ja sltub kolmnurkkelmuse
puhul sellest, kes on varaksutuseks igustatud isik. Kui varaksutust pole, siis tuleb kontrollida
vargust.

Kaasus 8:
Vahendlik vargus (kolm poolt). Sarnane eelmisele kaasusele. Eksimus+, pettus+.
O on valdaja, V-l on O-ga sltuvussuhe. Volitusteooria kohaselt pole valdust antud. Kelmuse obj
koosseisu tunnused nuavad, et oleks vara. Auto kuulub vara hulka. Teiseks on vajalik pettus
garaaivalvuril tekkis pettuse tttu eksimus. Sellest tulenevalt andis vtmed le andis valduse
le varaksutus.
Probleem on selles, kes on see isik, kes vib varaksutust teha?
Tpsemad varaksutuse tingimused:
iguliku volituse teooria (igustatud valdaja ise ja keegi, kes on tema poolt volitatud),
leeriteooria (valdaja ja iga teine isik, kes asub temaga hes leeris; miinuseks hmane
kriteerium)
hendteooria ehk segateooria. igusliku volituse teooriat tuleb kohaldada varguse puhul,
kuid mitte kelmuse puhul ja vastavalt sellele lahendada kaasused.
Kui isik oli nende teooriate jrgi igustatud tegema varaksutust, saame lahendusega edasi
minna. Kui isikul polnud neil alustel igus teha varaksutust, siis tuleb arutada vahendlikku
varguse tideviimist (pettusega, teadmisega valitsemine). Kelmus ei saa enam olla.
Siin kaasuses varaksutuse tegemiseks mingist igust ei olnud, kelmuse koosseis langeb ra.
Tuleb kontrollida varguse koosseisu. Vahendlikult toimepandud vargus murdus valduse
kasutades ra garaaivalvuri teadmatust. Garaaivalvuri kitumises vargust pole, kll aega
sidukile jrgitulija kitumises.

Kaasus 9: Kaasus 9:
Puudub varaksutus, tegemist on vahendlik tideviimine.
Kelmus ja vargus pimuvad ja vib olla raske vahet teha. rakasutamissuhe vis olla sunnil
baseeruv, juaparaadil baseeruv vi eksimusel baseeruv. Vagunisaatjal pole tahtlust, kuna ei
teadnud. Tegemist on eksimusega, kellegi eksitusse viimisega. Tuleb silmas pidada, et vib olla
kelmus vi vahendlikult toime pandud vargus. Mlemad toimuvad eksimuse najal.
Vahendlikult toime pandud vargus.
Pole kolmnurkkelmus, kuna ei tee varaksutust?
Pettus +; Eksimus + (A-l tekkis vale arusaam tegelikest asjaoludest). Varaksutus: A pidas D-d
B-ks ja tegi vara ksutuse (tegevusetusega) ja D lahkus heeringatega. Tegevusetusega on
vimalik varaksutus teha ja oma varalist seisu kahandada.
Kavatsetus +
igusvastasus ja s +

Kaasus 10
Kaasus 10 heeringad
Milles petetakse? Isiku identiteedis: esinetakse kelleski teises, kes tegelt pole. Vline faktiline
asjaolu. Teiseks: on varaksutus. eksimusse heeringamja sattus ja tegi varakstuse.
Varaksutus vib seisneda ka tegevusetuses.

Kelmus (hind ei saa olla pettuse esemeks). Phjus tuleb eraigusest, mitte Karsist. Millal lubab
eraigus tehingu thistamist, aga hinna tttu ei luba? Karistusigus ei saa eraigusest minna
kaugemale. Seaks iguskibe suure lgi alla: alati on vimalik, et jrgmisest poest leian asja
veelgi odavamalt. Seetttu igusselgusetust ja karistusigus ei loe seda pettusesemeks.

Kaasus 11:
Pettuse koosseis vidab, et on sooduspakkumine, aga tegelikult ei ole. Hind ei saa olla kelmuse
esemeks. Siin kaasuses ei peteta niivrd hinnas, vaid sellega kaasnevas asjaolus et hind on
erakordne pakkumine ja peab kiiresti otsustama masina soetamise. Moonutatakse telisi
asjaolusid. Pettus on olemas.
Talupidajal tekkis sellest tulenevalt eksimus, ta pidas talle esitataud viteid teseks. Seejrel tehti
varaksutus anti raha ja anti lpsimasin.
Objektiivselt oleks pidanud talupidaja saama kahju. See on omane kikidele mgitehingute
kaasustele raha vlja kies vara vrtuse hulk kahaneb, aga rahal on oma ekvivalent, mis on
vrt seda raha, mis selle eest vlja kiakse. Kui isik saab kauba vastu raha eest, siis
majanduslikus mttes kahju ei ole tekkinud. Seevastu tuleb mngu individuaalne mde, mis
lhtub kannatanu subjektiivsetest vrtushinnagutest. ldjuhul lhtub kahju majanduslikust
teooriast, aga erandjuhtudel lhtutakse ka individuaalsest kljest. Subjektiivne kahju on
normatiivne tunnust, raske mratleda. Lpsimasina ostmine sidus mrkimisvrse hulga
resursse, mida ta poleks kasutanud, kui talle poleks esitatud valetunnuseid. Selles mtte vib
vita, et ta ei saa enam seda raha kasutada muuks majandustegevuseks. Kelm siiski piiras
talupidaja majanduslikku tegevust ja selle kaudu saaks vlja joonsitada isikliku varalise kahju.
Eelmise aasta kaasus: 210-213 on krbitud kelmuse koosseisud. Erikoosseisud nuavad
objektiivsest kljest vhem tunnuseid kui kelmuse phikooseis: phikoosseis nuab eksimust,
pettust jne, erikoosseisud nuavad ainult petmist (ei ole vaja eksimust, vara ksutust). Teatud
juhtudel on ka mingi tagajrg 211 investeeringu saamine, 210 soodustuse saamine. nt
arvutikelmuse puhul on lahti eldud eksimuse tunnusest, kuna masinat ei saa eksitusse viia.
Kelmuse phikoosseisu nol on suhtestegu ehk petetav peab olema teine inimene ja ainult
inimesel saab tekkida eksimus.
Kaasuses on tegemist 2 erineva steoga: arvutikelmus (varalise kasu saamine), 213
ebaseaduslik sisestamine (isik polnud volitatud ja sai varalist kasu). Eelnevalt arvutikelmuse
toimepanemisele oli 208.

Kaasus 12:
209 on kelmuse koosseis, kus on toodud asjaolud nii nagu nad ldjuhul esinevad. Jrgmised
stted tegelevad erijuhtudega. Kuna kelmus on ha levinum kuriteo liik ja aina rohkematel
viisidel on vimalik kelmust tide viia, siis on tiendatud ka eristteid. Kelmuse erikoosseisud on
phikoosseisu krbitud variandid nutakse vhem, et koosseis oleks tidetud. Nutakse vaid
petmise toimepanemist. Nutakse, et oleks toime pandud pettus ja muid koosseisu tunnuseid ei
nuta ldse:
varaksutus, kasu saamise eesmrk jm. Antud kaasuses on tegemist
arvutikelmusega 213. Pettus ja eksimus on puhtinimlikud nhtused. Seda saab esile kutsuda
vaid inimesel, arvutissteemi ei saa pettusesse viia. Kelmuse koosseisud selliseid valdkondi ei
kata ja seega on tehtud eraldi arvutikelmuse koosseis.
213. Arvutikelmus

(1) Teisele isikule varalise kahju tekitamise eest arvutiprogrammi vi andmete ebaseadusliku
sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise vi muul viisil andmettlusprotsessi
ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmrgil
karistatakse rahalise karistuse vi kuni kolmeaastase vangistusega.

Kaasus 13
Investeerimiskelmus eriti krbitus erikoosseis. Piisab vaid sellest, et esitatakse
investeerimisprospektis valeandmeid, mida on vimalik hiljem testada. Keegi ei pea isegi
saama varalist kahju, rkimata varaksutusest.
KarS 211. Investeerimiskelmus
(1) Investeeringu saamise eest ldsusele vi kindlaksmratud isikute ringile suunatud teabes
olulistes asjaoludes valeandmete esitamise vi oluliste asjaolude esitamata jtmise teel
karistatakse rahalise karistuse vi kuni viieaastase vangistusega.

Kaasus 14
Pettus on, aga varalist kasu pole. Seega ei saa olla tegemist kelmusega.

Kaasus 15
Vahendlik toimepanemine poltiseinikut kasutatakse kui vahendit. Varalist
ksutust ei toimu.
Eelmise aasta kaasus: Vltsitud raha kasutamine +. 344 juures jb osa teo ebaiglusest
katmata. Kas vltsitud raha kaudu saab varalist kasu. Tekib kogum. Kelmusest ei pse, on ka
vara vastane stegu: kannatanu arvelt varalise kasu saamine, mida ei hlma.
Pettus +, eksimus + Vara ksutus: mja annab vltsitud raha eest toote ja toimepanija saab
varalist kasu ja mja saab kahju. Subjektiivne klg: kavatsetus. Kelmus+. Kahe koosseisu
kogum- vltsitud raha kasutamine ja kelmus.
Pettuse tegu on iseseisvalt kriminaliseeritud ja ka siis moodustub kogum. Juhtumeid vib olla ka
teisi, sltuvalt, mis petmiseks kasutatakse.

Kaasus 16
Makstakse vltsitud rahaga kelmus. Pettus seisneb valemulje loomises et
raha on pris. Koduelektronika andmise vastu ei saanud mja mingi raha
vrtuse ekvivalenti vastu.
Kelmuse kooseis on iagti tidetud. Tuleks vaadata laiemalt ringi eriosas
avaliku usalduse kuritarvitamine. 334 vltsitud raha kasutamine. Ka
kelmuse puhul vib olla kogum mne teise steoga. Kui pettuse
toimepanemiseks kasutatakse tegu, mis vastab ka teisele koosseisule, siis
subsumeerutakse tegu kigi nende koosseisude jrgi, millele see vastab.
Tegemist on ideaalkogumiga, sest ks tegu tidab kaks koosseisu.
334. Vltsitud maksevahendi ja vrtpaberi kitlemine
(1) Vltsitud raha kasutamise, vahetamise, edasiandmise, muul viisil
kibelelaskmise, omandamise, hoidmise, sisse- ja vljaveo vi muul viisil
kitlemise eest kibele laskmise eesmrgil, samuti vltsitud pangakaardi vi
muu maksevahendi vi vrtpaberi kasutamise eest karistatakse rahalise
karistuse vi kuni viieaastase vangistusega.

Eelmise aasta kaasus: Eesmrk oli ktte saada kindlustushvitis. Kindlustuskelmuse alternatiiv
-s tulenevalt esile kutsumine, kindlustusjuhtum on meldud katma juhuslikke kulusid. Kui ise
kutsun esile, siis petan kindlustuse andjat. Kui toimub eesmrgil, siis kooseisu-..
On kindlustuskelmus ja ei saa olla 203, kuna enda asja hvitamine pole karistatav.
hine otsus, kigi vrdne panus: kaastideviimine. Kaasaaitamine: he panus pole sama
oluline, kui teistel.

XVII Vljapressimine
13.04.2015

KarS 214. Vljapressimine

(1) Varalise kasu leandmise nudmise eest, kui on hvardatud piirata isiku
vabadust, avaldada hbistavaid andmeid vi hvitada vi rikkuda vara,
samuti kui on kasutatud vgivalda,
karistatakse rahalise karistuse vi kuni viieaastase vangistusega.
(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud:
1) isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, rvimise, omastamise,
steo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise vi
turustamise, asja tahtliku rikkumise vi hvitamise, kelmuse vi
vljapressimise;
2) suures ulatuses;
3) raske tervisekahjustuse tekitamisega;
4) grupi poolt,
5) isikult vabaduse vtmisega vi
6) vara rikkumise vi hvitamisega,
karistatakse nelja- kuni kaheteistaastase vangistusega.
Saranselt kelmusega on vljapressimine stegu vara vastu kitsamas
mttes. Ehk kaitstav hve on sama, mis kelmuses. Aga lisaks varale,
kahjustatakse veel teist igushve isiku vabadus. Mingis mtte son see ka
isikuvastane stegu. Sest vaid isiku vabaudst piirates saab varalist
kasutada.
Eelkige
on
kne
alla
sund

kannatanu
viiakse
enesekahjustamiseni, teda eksitatakse viisil, et kannatanu teeb teda
kahjustava varaksutuse. Enesekahjsutamise viis on isikuvabadust piirav
sund, mille mjul kannatanu annab le vara, mida ta muidu ei teeks.
Kelmuse puhul on selleks viisiks pettus, vljapressimise puhul sund.
Majandussfris on teatud mttes mju avaldamine loomulik. Ksimus on
selles, kas mjuavaldaja vib hvaradada sellega.
Objektiivsest kljest on ra kasutatud - vabaduse piiramine. Vabadus on
liikumisvabaduse thenduses. Isik ei saa oma tahte kohaselt liikuda. Teiseks
andmete avaldamine ehk antaa. Objektiivselt (moraaliga vastuolus) vi
subjektiivselt (pole iguskorraga vastuolus, kuid isiku enda jaoks hbistav)
taunitavad asjaolud. Asjaolud ei pea olema valed, vivad ka tesed olla, aga
need peavad isiku jaoks hbistavad olema.
Mil mral kannatanu kahju sai, on thtsusetu.
Vgivald - 120- 121 pshiline vgivald ehk havrdamine (nii katiivne kui
passiivne) ja fsiline vgivald.
Teo toimepanija peab saama varalist kasu vljapressija majanduslik
olukord paraneb. Toimepanija aspekt varanduslik seis vrreldes enne teo
toimepanekut.
Nhtub, et see vastab katse struktuurile, sest piisab varalise kasu saamise
nude esitamisest kui nue on esitatud, siis on koosseis tidetud.
Kriminaliseerimsie piir on sna ettepoole tmmatud.

Kaasus 1
Avaldati mju kui ra ei m, siis ei saa sa mingit raha. Vara hvitamine vi
rikkumine Vljapressimise objektiivsesse klge saavad kuuluda vaid need
teod on koosseisus nimetatud. Kui koosseis seda tegu ei nimeta, siis ei saa
tegu olla vlja pressimisele. Kui tomatisaak ra hvib, siis pole mingit
sissetulekut varaline kahju. Igaks pdleb majandusliku kasumi saamise
poole, teatud mju avaldamisega peab arvestama. Kui sa oled valinud
tomatikasvatamise, siis pead arvestama, et mnikord vib saak hukka minna
ja mnikord esitatakse mgiprotsessis teatud tingimusi. See on tiesti
loomulik ega pole igusvastane. Vike survestamine ei too kaasa
kriminaalmenetluse alustamist.
See pole vljapressimise koosseis tavaliselt eeldatakse igusvastasust ja
tuleb vaadata, kas esineb igustavaid asjaolusid; vljapressimine on
erandlik, sest tuleb kontrollida positiivsest kljest miks see igusakt on
igusvastane, eeldatakse igusprasust. Tavaliselt rikuvad iguskorda
nimetatud teod.

Kaasus 2
Rvimine vi vljapressimine? Reaalset tervisekahjustust ega fsilist valu
pole tekitatud. Vljapressimise puhul jb kannatanule alati teatud mral
valikuvabadus, kas minna kaasa mjuga vi mitte. Vljapressimine on
kannatanu tahte painutamine, mitte tahte murdmine nagu rvimise puhul.
Rvimise korral on vgivald asja hivamise vahend ja see on ajalisruumilises tihedas seoses. Vljapressimise puhul see seos nii tugev olema ei
pea.
Antud kaasuses on tegemist rvimisega. ks isik on kll kuulikindla klaasi
taga, kuid klient on otseselt relvaraua ees. Vahetu ajalis-ruumilise vgivalla
esinemine.

Kaasus 3
Tuus ei vtnud hvardust tsiselt. hvardamine on sama, mis s 120
hrardatu peab subjektiivselt hirmu tundma seejrel peaks see hirm olema
ka objektiivselt krvalseisjale tajutav. Kuna hvardatava ei vta seda tsiselt,
tal ei teki hirmutunnet, siis ei ole hvarduse element tidetud.

Kaasus 4
A
vastutab
vljapressimise
eest.
Nide
andmete
avaldamisega
hvardamisest. Kui isik peab seda enda jaoks hbistavaks, siis on tegemist
vljapressimisega. Seda tehakse varalise kasu saamise eesmrgil.

Kaasus 5
hvardamine - hbistavate andmete avaldamine (hiskonna moraaliga
vastuolus olev tegu). hvarduse sisu on see, et riik hakkab seda asja
menetlema. See ei saa olla iguskorras keelatud. Aga olukorras, kus sellist
teadmist kasutatakse ra, et nuda temalt isiklikult varalise kasu leandmist,
siis see on mistagi vaieldav, aga pigem moodustab see vljapressimise
koosseisu. Varalise kasu leandmise nudmise tunnus on tidetud.

Kaasus 6
3-1-1-555-97; 3-1-1-126-04
Ksimus on eesktt asja ravtmises pandiks. Auto veti ra. Sellisel juhul on
see vljapressimise toimepanemise viis ja eraldi rvimisena pole vaja seda
kvalifitseerida.

Kaasus 7
Taksoga sitmise igus ei ole vallasasi. Vargus ja rvimine n asj vastu
suunatud tegus. Kelmus ja vljapressimine vara vastu suunatud tegu.
Tegemist on vljapressimisega.

Kaasus 8
Korter on kinnisasi ja seda ei saa rvida tegemist on vljapressimisega.
214 lg 2 sisaldab kvalifitseerivat koosseisu; p 5 kirjeldab vabaduse vtmist.
Kannatanul polnud vimalik korterist lahkuda. Vgivalla kasutamine toob
paratamatult kaasa vabaduse piiramise. Vabaduse vtmine tuleks
kvalifitseeriva teona kne alla siis, kui tegemist oleks iseseisva teoga. Nt kui
laps pannakse kuhugi kinni, kuni vanemad raha le annavad. Antud juhul on
kinnivtmine osa vljapressimise teost ning ei moodusta erikvalifikatsiooni,
vike vabaduse piiramine on vajalik nude leandmiseks.

XIX Automatiseeritud tehingud

Kaasus 1
Millised koosseisud peaks vaatluse alla vtma? Omastamine. Vargus ei saa
kne alla tulla, sest varguse teo objekt ehk rndeobjekt on vras vallasasi.
Pangakontol elektrooniliselt eksisteeriv raha ei ole vras vallasasi, see on
isiku nudeigus panga vastu.
Omastaise koosseis on 201 ja see hlmab kahte teoalternatiivi. Esimene
osa rgib vrast vallasasjast ning esimene alternatiiv langeb ra nagu
varguse puhulgu. Teine alternatiiv rgib varguse mistest. Lisaks asjadele
on vara ka asjade kogum ja iguste kogum, millel on rahaline vrtus.
rihingu juhatuse liikme kohustuste hulka kuulub hoolsuskohustus tagada
vara silimine. Taolise kitumisega ei titnud te seda kohustust. Omastamise
objektiiv on tidetud isik pras vara enda kasuks. A tegutses kavatsetult
ning on seega omastamise ka subjektiivsest kljest tide viinud. A vastutab
KarS 201 lg 2 p 2 jrgi suur ulatus (defineeritud 121).
Thelepanuta ei tohi jtta ka fiktiivseid arveid. A on vltsinud arveid, arve on
dokument. Dokument peab olema sobiv iguste omandamiseks ja
kohustustest vabanemiseks. Selle mratlusega on soovitud piirata
dokumentide mistet, karistusala piiramine. Tegu peab olema selline, et see
kigutab iguskibe usaldusvrsust. Subjektiivsest kljest eeldab see
vhemalt kaudset tahtlust, A tegutses kavatsetult. A on toime pannud 344
lg 1 dokumentide vltsimise.
Reaalkogumis vastutab A KarS 201 lg 2 p 2 ja KarS 344 lg 1 jrgi.

Kaasus 2
Autosse
sissemurdmine
sissetungimine.

ja

pangakaardi

vtmine

on

vargusega

Varguse objektiivne koosseis:

1) Vras vallasasi
2) B ja C murdsid valduse. Kaart oli omaniku valduses, isegi kui ta
viibib eemal.
3) Kehtestatakse uus valdus
4) Tegutsemine suunatud kaardi omastamisele
Kas tegu on vargusega 199 lg 1 mttes vi on see pisivargus? Tuleb
lhtuda varguse objekti ehk kaardi enda nominaalvrtusest. See, palju
pangakontol raha on, on iseasi. Pangakaardi vrtus on sna madal ja see on
ksitletav vhevaartusliku asjana. Kaardi vargus on pisivargus 218 mttes.
266 ei hlma kvalifitseerivat koosseisu ja omavoliline sissetung on eraldi
karistatav.
A vastutab ideaalkogumis kahe teo eest: pisivargus 218 ja omavoliline
sissetung 266.

Pangaautomaadis raha
omastamine vi kelmus.

vljavtmine

vib

hpoteetiliselt

olla

vargus,

Vargus. Varguse rndeobjekt on vras vallasasi. Pangaautomaadis olev

raha, mis on seotud kellegi arvelduskontoga, on vaieldavalt vallasaso.
Sularaha on vallasasi, kuid kui see on veel automaadis, siis pole vallasasi
veel tekkinud. Kui oletame, et automaadis olev sularaha on vallasasi, siis
sularaha vljavtmisega kehtestatakse uus valdus sularahale ilma senise
valdaja nusolekuta. Automaadis oleva raha valdaja on pank. Kui automaati
sisestatakse PIN-kood, siis annab pank omal nusolekul raha vlja PIN-koodi
abil kontrollib pank nusolekut. Kaart ja parool on valdustke. Seega ei ole
valduse murdmist. Valduse murdmine piiritleb vargust omastamisest ja
sellisel juhul ei saa tegemist olla vargusega. Vimaliku variandina on
arvutikelmus ja omastamine. Kuna aset leiab valeandmete sisestamine
kellelegi vrale kuuluvad pangaandmed sisestatakse terminali ja sealt
saadakse raha ktte siis on pigem tegemsit arvutikelmusega 213
mttes.

Kaasus 3
Alt 1: Kelmus. Peteteakse maksevimes. Sel moel tekib eksimus, mille mjul
teeb isik varaksutuse. Selle tulemusel saab tankla varalist kahju ja
toimepanija saab samas ulatuses varalist kasu.
Alles teise variandina on see tingimusliku nusolekuteooria jrgi vargus.
Pettust ei ole. Valduse leminek on lubatud tingimusel. Tingimuseks on see,
et ktuse eest makstakse. Kui ei maksta, ei ole valdus omaniku tahtekohaselt
le linud ja tegemist on valduse murdmisega. See on aga keeruline
kontseptsioon ja kuigi see on ige variant, siis on see pigem thtuselt
teisejrguline.

Kaasus 4
Alt 1: kelmuse katse. Petetakse teist inimest mjat. Kui pangakaart
ulatatakse mjale, petetakse teda pangakaardi omaniku identiteedis. Selle
eksimuse mjul tmbab mja pangakaardi terminalist lbi ja sooritab
varaksutuse.
ksikasjades on see kolmnurkkelmus. Petetakse kauplust/mjat, kahju tekib
kolmandale isikule ehk kaardiomanikule.
Alt 2: Arvutikelmus KarS 213. Inimest
automaadikaasusele sisestatakse valeandmed.

ei

ole

enam.

Sarnaselt

Kaasus 5
Kne alla tuleb vargus tingimusliku nusoleku teooria jrgi. Tankla on nus
andma ktust ettemaksuga kaardi omanikule. Tingimuseks on aga kaardil
kehtiv limiit. Kui Rene lheb limiidist mda, on ta toiminud tanklapidaja
tahte vastaselt.
Kuna tegemist on arvutissteemiga, tuleb kne alla arvutikelmus ka.

Kaasus 6
Maria oli ise usaldanud arvelduskontole ligipsu tagavad paroolid Aini ja
Anne valdusesse. Kui Anne ja Ain seda usaldust kuritarvutasid ja prasid
selle asjaolu enda kasuks, siis on tegemist omastamisega.
Kui seda nusolekut ei oleks, viks tegu olla ka arvutikelmusega.
Ebaseaduslik andmete sisestamine.

Kaasus 7
Automaadi valdaja on nus sigaretipaki valduse andma kliendile. Aga
tingimusel, et automaati sisestatakse mnt. Seda nusolekut rikkudes on
valdus le lindu automaadi valdaja tahtevastaselt ja tegemist on
vargusega.
Kuna tegemist pole andmete sisestamisega, vaid metallitkiga, siis ei saa
tegemist olla arvutikelmusega.

XX Ettevaatamatusdelikt
Ettevaatamatus on phidelikti tuletis. Phidelikt on tahtlik lpuleviidud
tegevusdelikt. Ettevaatamatus tuleb kne alla, kui subjektiivsete eelduste
kontrollis selgub tahtluse puudumine. Ettevaatamatu delikt pole alati
karistatav, vaid siis, kui selle karistatavus on eraldi eriosas ettenhtud. See
tuleb alati kindlaks teha. Ettevaatamatusdelikti koosseise on vga vhe. See
kehtib ainult kuritegude puhul. Vrteod on alati karistatavad, olenemata
tahtlikust ja tahtmatust tegutsemist. Eristamine pole vajalik.
Sisu osas on kige olulisem miste hoolsuskohustus ja hoolsuskohustuse
rikkumine. Omakorda thendab see seda, et isegi, kui juame jreldusele, et
tahtlust pole, siis ei thenda see seda, et ta ettevaatamatuse eest ei vastuta.
Sellisel juhul peab kontrollima, kas ettevaatamatuse delikti karistatavuse
tingimused on tidetud. Objektiivse klje kige olulisem osa on see, kas isik
on rikkunud hoolsuskohustust. Ta peab olema eiranud mingeid
kitumisnudeid, mis tulenevad hiskondlikult aktsepteeritud tavadest.
Eksisteerib mtteline kohustus olla hoolas teatud eluvaldkonnas. Reeglina on
hoolsuskohustus seaduses kirjas. Aga hiskonnas vlja kujunenud tavad ei
pea alati olema normativiseeritud. hiskonnas pole teatud asja
aktsepteeritud ka siis, kui need pole seaduses kirja pandud.
Subjektiivne klg vljendub kergemeelsuses ja hooletuses. Objektiivsest
kljest ei piisa, on vaja selgeks teha, kas ja kuidas subjektiivselt teosse
suhtuti.

Kaasus 1
Tagajrjeks on teise inimese surm ja mistlik oleks alustada kaasuse
lahendamist tapmise seisukohast. Tapmise objektiivne klg eeldab 113
kohaselt teo ja tagajrje phjuslikku seost. Kivide loopimine kellegi pihta ti
endaga kaasa isiku surma. Kas tagajrg oleks vi ei oleks saabunud kivi
mitte visates? Ei oleks. Jrelikult on phjuslik seos olemas.
Subjektiivne klg eeldab vhemalt kaudset tahtlust. Teo toimepanija ei
tegutsenud kohe kindlasti kavatsetult vi tahtlikult. Tema eesmrgiks polnud
Pauli kiviga tabada ja teda tappa.
Tahtluse vormide redel:
Karistatav reeglina:
1) Kavatsus
2) Otsene tahtlus
3) Kaudne tahtlus
Karistatavus vaieldav:
4) Kergemeelsus
5) Hoolsus
Kaudse tahtluse ja kergemeelsus langevad kokku intellektuaalses
elemendis mlemal juhul peab isiku vimalikuks mingi koosseisu asjaolu
saabumist. Saab eristada voluntatiivse klje kaudu. Kaudse tahtluse korral

on voluntatiivne element olemas, aga see on intensiivsuselt nrk isik

mnab asjaolu saabumine vimalikkust (lheb nagu lheb). Kergemeelsuse
puhul loodab isik voluntatiivsest kljest vltida koosseisu elemendi
saabumist.
Antud kaasuses peab isik vimalikuks asjaolu saabumist. Tuleb otsustada,
kas isik suhtus asjasse kskikselt vi lootis vltida asjaolu saabumist.
Loodab vltida nustumusteooria kohaselt tema lootus tagajrje
rajmisele on ikkagi seotud konkreetsete faktiliste asjaoludega. Mitte
paljasnaline, vaid kaasuses esinevad mingid faktilised asjaolud mis annavad
aluse eeldada, et tagajrg ei saabu.
Ta kll arvestas mingite asjaoludega, kuid tagajrg saabus ikkagi; aga tal ei
olnud kskik.
Antud kaasuses faktiliseks asjaoluks varajane hommikune aeg eelduste
kohaelt keegi veel aias ei viibi. Tlgendamise ja argumenteerimise ksimus.
Vib olla nii ks kui teine.
Isikuvastaste stegude puhul on ettevaatamatus karistatav. 117
objektiivne koosseis ei erine tapmise phikoosseisust. Hoolsuskohustuse
rikkumise ksimus. Ei esine sd vlistavaid asjaolusid, vastutab isiku surma
phjsutamise eest KarS 117 lg 1 jrgi.

Kaasus 2
Tuleb alustada raskemast paragrahvist 118. Kui see ra langeb, siis
kergemad vormid.
KarS 118 objektiivsessse klge kuulub tegu, tagajrg, phjuslik seos
(conditio). Tegu oli autoga sellisel viisil sitmisega nagu ta seda tegi; kui ta
poleks niiviisis itnud, poleks tagajrge saabunud. Phuslik seos on olemas.
Subjektiivse klje vormi kuulub vhemalt kaudne tahtlus. Kavatsetusest ja
otsesest tahtlusest pole adekvaatne rkida. Valdise eesmrk polnud, et
saabuks selline tagjrg. Argumenteerimise koht, kas tegemist on kaudse
tahtluse vi kergemeelsusega. Pshiliste suhtumise liikide le saame
otsustada vaid vliste faktiliste asjaolude pinnalt (rangelt kaasuse tekst).
Pigem on tegemist kaudse tahtalusega. Kergemeelsus saaks olla siis, kui
reaalselt tegelikkuses esinesid asjaolud, mille pinnalt isik lootis, et tagajrg ei
saabu.
Antud kaasuses kaudse tahtluse poolt rkivad asjaolud: Valdisel on sgavalt
kskkik, et tema pidurid ei tta korralikult, ta oli purjus, tee oli mrg,
linnaliikluses maksimaalse lubatud kiirusega sitmine, manvri tegemine
viimasel hetkel.
KarS 118.
Kodus: kaasus 12

Kaasus 3
Vastutab tapmiskatse eest, tal oli kaudne tahtlus. Ta ei teadnud, kas teise
inimese surm vib saabuda vi mtite, aga ta pidas seda vimalikuks.

Ksimus, kas tegu on kaudse tahtluse vi kergemeelsusega, siis saab olla

katse. Kui ei ole, siis ettevaatamatusdelikti katset ei saa olla.
Kergemeelsuse puhul peab vljenduma lootus, et see asjalu ei saabuks.
Peavad olema objektiivsed faktilised asjaolud, mille alusel isik loodab, et
asjaolu ei saabu. See peab rajanema isiku ldisele elukogemusele, peab
arvestama spetsiifikat ja peab olema adekvaatne krvalseisja peaks saama
eeldada, et sellsite asjaolude esinemisel ei peaks tagajrg saabuma. Lihnte
kontrollitav struktuur.
Kas lootuse rajanemine sellisele asjale nagu politseiniku vljape on piisav?
Pigem kergemeelsus. Mlemal puhul ta saab aru, et mis ta ette vtab, vib
see kaasa tuua kahjulikke tagajrgi. On oluline see, kuidas ta ise sellesse
suhtub. Kergemeelsuse puhul tal ei ole kskkik ta loodab vltida.

Kaasus 4
Eluohtlik vigastus on rakse tervisekahjsutuse koosseisu tunnus ja sellest
viks alustada analsi. Tegu, tagajrg phjuslik seos on ilmselge ja selle le
pole mttet arutada Marta tervisekahjustus tekkis Paveli otsasidu tttu.
Ksimus on selles, kas Pavel on rikkunud hoolsuskohustust? Peame vaatama
liiklusseadust 50 lg 3 maksimaalse lubatud kiirusega ei vi alati sita,
kiiruse peab valima vastavalt olule optimaalselt. Juht peab seisma jma
takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.
.
50. Sidukiiruse valimine
(3) Juht peab kohandama oma siduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei
tohi letada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
1) sidukiiruse valikul arvestama oma sidukogemust, teeolusid, tee ja
siduki seisundit, veose iserasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning
muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jda siduki eespoolse
nhtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi
ette aimama;
2) vhendama kiirust ning vajaduse korral seisma jma, kui tingimused
seda nuavad, eriti siis, kui nhtavus on halb;
3) viima kaugtuledelt lhituledele leminekul sidukiiruse vastavusse uue
nhtavusulatusega;
4) vhendama kiiruse selliseks, mis vimaldaks vltida teist liiklejat
kahjustavat vee, pori, kruusa vi muu sellise lespaiskamist ning vltida vi
vhendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.
Alt 1: Pavel teab, et viimasel ajal liigub palju oli ning ta mrkab lilaiku
aegsasti. lilaiku nhes on loogiline, et Pavel peab vimalikuks auto
libisemist ja nnetuse saabumist. Liiklusnnetu son tagajrjedelikt. 422.
Sidukijuhi poolt liiklusnuete ja siduki kitusnuete rikkumine. 422 obj
koosseisu kuulub eelkige tegu siin kaasuses ige sidukiiruse valiku
kohaldamata jrmine; teiseks tagajrg nnetuse tekkimine. Subjektiivne
klg nuab Tahtlus. Raske tagajrg peab olema aga ettevaatamatusest.
Hoolsuse rikkumise puhul piisab tathlusest. Pavel rikkus tahtlikult, kuid ei
soovinud tagajrje saabumist. Rikkumise pani toime tahtlikult, kui tagajrje
pani Pavel toime ettevaatamatusega. Ta ei tahtnud, et selline olukord
saabuks. Tegu on ettevaatamatusega. Milline ettevaatamatuse liik?

Kergemeelsuse ja hooletuse piir? Ngi ta ette, et selline olukord vib

saabuda? Ei. Seega on tegu hooletusega.
Alt 2: Subjektiivne klg on veidi erinev. Ta oli teadlik vimalikust ohust, kuid
kuna ta li ei ninud, siis ta ei teadnud, et ta sitis liiga kiiresti. Sellest
jreldub, et ta rikkus hoolsuskohustust. KarS 423 sama konstruktsiooniga
koosseis, aga tegu on ettevaatamatu. Nii liiklusnuete rikkumine kui ka
tagajrg on ettevaatamatu. Eelneva alt puhul oli rikkumine tahtlik. Tuleb
kontrollida obj ja subj koosseisu selle stte jrgi. See on hoolsuskohustuse
rikkumine, subj kljest ta seda ei soovinud ettevaatamatus.
Alt 3: KarS 423. Peab phjendama, kas sidukiirus, nagu see valiti, oli
hoolsuskohustuse rikkumine? Kui tegemist on nnetusega, siis praktikas jb
alati 50 lg 3 peale. Isikut tuleb sdistada sidukiiruse vales valikus? Kas
see oli aimatav takistus? Sidumaanteel vib alati aimata, et mni masin
leikib ja kuskil teel vib olla lilaike? Vi ikka ei peaks aimama? Ta vib
vastutata 423 jrgi.

Kaasus 5
Tagajrg on Annele tekitatud raske tervisekahjustus. Paulil puudus tahtlus
tekitada Annele tervisekahjustust. Raske tervisekahjsutuse tekitamine
ettevaatamatusest. 119 on ettevaatamatusdelikt. Analsides peab
vaatama esmalt objektiivset koosseisu tegu, tagajrge ja phjuslikku seost.
Projektis on tehtud viga tagajrg Anne tervisekahjsutus. Phjuslik seos
potsentsiaalselt, kui ehitaja poleks viga teinud, poleks katus sisse kukkunud
ja Anne poleks viga saanud. Phjuslik seos on olemas.
PAUL Kui sinu eriala on ehitusprojektide koostamine, sinu hoolsuskohustus on
jlgida projekti igepra. Hoolsuskohustuse rikkumine. Kergemeelsus vi
hooletus? Tegemist on hooletusega ta ei teadnud, et ta pani toime vea. Ta
ngi viga, aga lootis, et midagi ei juhtunud oleks kergemeelsus. Siin ta aga
polnud teadlik veast hooletus. Vastutab ettevaatamatusdelikti eest
hooletuse tttu saabunud tagajrje eest.
ELMO 119 ja 408. 119 on siin primaarne, sest inimene sai viga, 408 on
sekundaarne. Oht elule on see, kui tagajrge ei saabu abstraktse ohu
tekitamine; olukord, mis vib viia raske tagajrje saabumiseni. 408 ei
hlma seda asjaolu, et tervist kahjustav olukord saabub. Hoolsuskohustuse
rikkumine kas ta on rikkunud kohustust olla hoolas ehitaja? Kas ehitaja asi
on arutleda projekti le? Tema lesanne on ehitada projekti jrgi, ehitaja
peaks tuginema sellele, mis projekteerija on ette andnud, ta on projekteerija
tahte elluviija.
USALDUSPHIMTE ldjuhul vib inimene loota teise inimese, kolleegi
vm vigadeta tle vib usaldada, et teine inimene on teinud kk endast
oleneva, et viga vltida. See kehtib nt liikluses. Nii ka ehituses vib loota,
et see, kes on teinud t enne sind, in teinud t sama hoolsalt nagu sina
ise. Sa ei pea le kontrollima. Ka meditsiinis kirurg saab loota sellele, et
anesteseioloog on narkoosi iesti teinud. See pole aga absoluutne phimte.
Kui isik on selgelt ninud, et teine isik on teinud vea, siis on lootus alusetu.
Kui on selgeltmrgatav viga, siis tuleb sellele thelepanu juhtida ja ei saa

eeldada, et see viga jb teise isiku kompetentsi piiresse. Piisab sellest, et

isik peab vimalikuks, et esineb viga, ei pea olema kindel arusaam.
Kuna kaasuse tekst tleb, et Elmo ikka mrkas viga, siis oleks pidanud
ehituse pooleli jtma ja laskma projketeerija thelepanu juhtida sellele.
Subjektiivsest kljest on tegemist kergemeelsusega.
Vastutavad mlemad, projekteerija 119, ehitaja 119 ja 408 jrgi.

Kaasus 6
Vks loota anestesioloogi igele tegutsemisele, aga kuna ta mrkas viga, siis
Kergemeelsus, ta pidas saabuvat asjaolu vimalikuks, aga ta lootis vltida.

Kaasus 7
117. Ettevaatamatusest surma phjustamine. Tahtlust pole selle heski
vormis. Obj
Siduk peab vastama tehnonuetele. Hoolsuskohustuse rikkumine.
igusvastasusseos eriprane ainult ettevaatamatusdelikti koosseisule.
Tagajrje normatiivne omastamine. Kui kik delikti tunnused on esinenud, ei
saa vaatamata sellele igusvastasust omistada. Ksimus on hoolsusnuete
rikkumises. Kui ka hoolsusprane kitumine samas olukorras oleks kaasa
toonud sama tagajrje, siis ei saa tegemist olla igusvasase kitumisega.
Ei saa ette heita, sest Pauli surm oleks saabunud ka siis, kui Valdis poleks
rikkunud hoolsuskohustust. igusvastasust tuleb eitada.

Kaasus 8
Kontroll: tapmine ettevaatamatusest 117. Isegi iget klgvahet hoides
oleks aabunud tagajrg, ei saa omistada igusvastasust.
Alt 2: obj koosseis on tidetud. Subj koosseis tegu on hooeltusega, sest ta
sitis teadmatusest sellise klgvahega ja ta vastutab ettevaatamatusdelikti
eest. Tegelikult on siin alternatiivis kaks lahendusvarianti. Kui esineb asjaolu,
mis tagajrje saabumise riski suurendab, siis
Dubio pro reo printsiibist lhtuvalt tuleb krvaldada kahtlused
sdistatava kasuks. Me ei tea, mis oleks saabunud. Selle printsiibi kohaselt
ei peaks Valeri vastutama. Pigem tuleb lhtuda dubio pro reo printsiibist.
Joobes inimestel on kalduvus liikuda kiiresti liikuva objekti suunas. Tahes
tahtmata kaldub ta auto poole ja kukubki.

Kaasus 9
Kas juht vastutab 119 jrgi? See et ta lubatud kiirust letab, siis see viitab
hoolsuskohustuse rikkumisele. Tahtlusest ei saa siin rkida autojuht ei
soovinud selle tagajrje saabumist. Teo ja tagajrje vahel on siiski phjuslik
seos. Siin kaasuses igusvastasus mngu ei tule. Kll aga tuleb mngu
analoogiline kriteerium see ei kuulu normi kaitsealasse. Tuleb kindlaks
teha, mida see norm on mratud kaitsma, mida ta hooletult rikkus. Mis on
selle normi lesanne. Ilmselgelt on see suurima sidukiiruse letamine

linnas. Normi eesmrk on see, et maandada nnetuste tekkimise riski, et

takistuse ees pidama saada piisavalt kiiresti. Normi eesmrk pole piirata
nrganrviliste ehmatamist. Tagajrg ei ole omistatav ja autojuht ei vastuta.

Kaasus 10
Vimalik variant: raske tervisekahjustuse tekitamine ettevaatamatusest.
Kuna tegemist oli arstiga, siis kas oli vimalik variant, et ta lheb inimesest
mda ja ei abista abivajajat. Arstil on kohustus aidata vigastatut erialast
tulenevalt. Iseenesest kitus A iesti. Tegu, tagajrg phjuslik seos esiteks?
Need tingimused on tidetud. Vale ravi osutamata jtmisel ilmselt poleks
saabunud selline tagajrg. Hoolsuskohustuse rikkumine seisneb milles? A
teadis, et ta ei oska aidata ja sai ilmselt aru, et vib saabuda raskemat sorti
tagajrg. Hoolsuskohustus seisnes selles, et ta poleks pidanud ravimist le
vtma. Ta oleks pidanud oma pdevuse piiresse jma, oleks pidanud
kutsuma kiirabi. levtmisettevaatamatus sa vtad elsmingi lesande
titmise, mida sa ise ka tita ei oska. Subkjektiivsest kljest on tegemist
kergemeelsusega ta ise ka pris hsti ei teadnud, mida teha.

Kaasus 11
B vastutab tapmise eest 113 jrgi. A vastutus surma phjustamine
ettevaatamatusest? Hoolsuskohustust rikkuv tegu on relva kappi panemata
jtmine. Tuleb oletada, et he isiku hoolsuse rikkumist ei kasutata ra, et
toime panna igusvastane tegu. A vastutab 117 jrgi.
B vastutab tulirelva ebaseadusliku hoidmise eest.

Kaasus 12
Objektiivsest kljest vastab Ossi tegu tepoolest pisivargusele. Subjektiivsest
kljest on ksitav tahtluse element.
Ossi tegevuse eesmrk polnud omandada kindaid nende eest tasumata,
vastupidi kaasuse tekstist tuleneb, et Ossil oli kindel soov kindaid osta.
Kaasuse tekstist ei selgu, et Oss oleks pidanud vimalikuks maksmata
jtmist see polnud Ossi teadmise kohaselt vimalik saabuv asjaolu, mida ta
mnas. Tahtlus puudus ja seega on tegemist kindlasti ettevaatamatusega.
(Seega ei saa tegemist olla kaudse tahtlustega kergemeelsus vi
hooeltus. )
Sisuliselt on Ossi karistatud -is 199 stestatud steo varguse eest 218
lg 1 alusel. Varguse koosseis eeldab omastamise eesmrki, mis vlistab
ettevaatamatuse subjektiivse kljena. Nii nagu pole ettevaatamatusest
vimalik toime panna KarS 199 jrgi kvalifitseeritavat vargust, on see
vimatu ka KarS 218 jrgi kvalifitseeritava varguse korral.
Steo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine on karistatav
ksnes tahtluse vormis. Karistusseadustik 218 lg 1 vrteokoosseis hlmab
steo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamist, kui
omandatud vara vrtus jb alla 20 miinimumpevamra. Kuna
ettevaatamatusest ei ole vimalik KarS 202 jrgi kvalifitseeritavat stegu
toime panna, siis ei ole vimalik ettevaatamatusest toime panna ka KarS

218 lg 1 jrgi kvalifitseeritavat stegu. KarS 218 lg 1 ei ne ette sellist

iseseisvat steokoosseisu nagu varavastane stegu vhevrtusliku asja
vi vheolulise varalise iguse vastu, vaid on viitelise iseloomuga.
KarS 218 lg 1 on viitelise iseloomuga ja ksitatav karistusseadustiku 13.
peatki suhtes ldosalise sttena. Kui jtta arvestamata teoobjektiks olev
vhevrtuslik asi, on varguse toimepanemise korral KarS 199 ja KarS
218 objektiivselt ja subjektiivselt koosseisult identsed. Sarnaselt on vimatu
toime panna ka nt omastamist ja kelmust ettevaatamatusest.
Steo toimepanemine ettevaatamatusest on kuritegude puhul
karistatav kui vastav koosseis stestab, et tegu on ka
ettevaatamatu toimepanemise korral karistatav. Vrtegude puhul
tuleneb ettevaatamatu steo karistatavus ldosast - vrteokoosseis otse
ettevaatamatust eraldi ei maini. Lisaks vib steo karistatavuse eeldus
tuleneda ka koosseisutunnusest: niteks ei ole vimalik toime panna
vargust ettevaatamatusest, kuna koosseis eeldab omastamise
eesmrki, mis vlistab ettevaatamatuse subjektiivse kljena. Nagu
kesolevast kaasusest nhtub, ei saa vita, et ka vrtegu on alati
ettevaatamatusest toimepanemise korral karistatav.
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/3268
http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-1-1-56-08

XXI Tegevusetusdelikt
27.04.2015

Steokatse, ettevaatamatusdelikt ja tegevusetusdelikt. Tahtlik lpuleviidud

tegevusetus delikt? Kui koosseisu tunnused on kll paista, kuid toimepanija
ei tegutsenud aktiivselt tagajrg saabus kelelgi tegevusetuse tttu. Tuleb
kontrollida, kas toimepanija viks vastutada tegevusetuse eest.
Tegevusetusdelikte on kahte tpi:
1) Ehtsad tegevusetusdeliktid. Eripra seisneb selles, et siin ongi
tegevusetus kui selline eriosas karistatav tegu. Eriosa koosseis neb
ettevastutuse tegevusetuse eest. Tpiline nide on abita jtmine
224? 160 elatuseta jtmine. Tunnistja poolt tluste andmisest
keeldumine jpm.
Ehtsa tegevusdelikti koosseis ei erine eriliselt tegevusetus deliktist
tuleb tuvastada tegevusetus.
2) Mitteehtsad tegevusetusdeliktid. Koosseis kireldab tegu kui sellist.
Ja seda tegu on vimalik toime panna nii aktiivse kehaliigutusega kui
passiivseks jmisega. Mitteehtne tegevusetusdelikt ei kirjelda
otseselt Siia alla kuuluvad kik isikuvastased steod ja ldse
enamus eriosa paragrahve. Nt tapmine kirjeldatud on tagajrg. Seda
on vimalik toime panna ka tegevuseta. Nt ema ja imik ema jtab
imikule sa andmata. Ema pole aktiivselt surma esile kutsunud, vaid
passiivse kitumisega selle esile kutsunud. Seminaride raames
rgimegi ainult mitteehtsatest tegevusetusdeliktidest. Eripra seisneb
selles, et seda vastutust hoida ra tagajrg, ei saa panna igahele.
13 neb ette vastutuse tegevusetuse eest. Phimtteline alus
mitteehtsa tegevusetusdelikti karistamsieks peab olema iguslik
kohustus see tagajrg ra hoida, ei pea olema materiaalne
tagajrjedelikt,
peab
olema
formaalne
kohustus
tegutseda.
Garanadikohustus ja garant. Mitteehtsa tegevusetusdelikti eest
saab vastutada vaid garant. Teised isikud peale garandi
tegevusetudelikti eest ei vastuta.
Piir jookseb igusliku kohustuse kaudu. Kellel on see kohustus, vastutab;
kellel pole, ei vastuta. Garanadikohustus on baasmiste.
Vimalik on ka tegevusetusdelikti katse, praktikas vheesinev ja vimalik
vaid tahtliku delikti puhul.
Tegevuse ja tegevusetuse eristamine. Isiku kausaalsuse kriteerium. Tuli
mtteliselt eemaldada toimepanija teo hetk. Kui tagajrg oleks ikkagi
saabunud, oleks tegemist tegevusetusega. Kui oleks olnud vastupidine kui
tagajrge poleks saabunud mttelise eemaldamise korral, siis isik vastutab.

Kaasus 1
Tkkepuu langetamine rongi saabumise ajaks. Tegevusetus. Viinajoomine,
mis on tegevus, ei puutu asjasse. Kui tegevuse ajaks valvur mtteliselt
eemaldada, oleks jnud tkkepuu avatuks ja tagajrg oleks saabunud.
Kaasus 2 ja 3 kodus lahendada

Kaasus 2
Tuleb hinnata isikukausaalsuse kriteeriumit mtteline tehe: eemaldada
mtteliselt teo toimepanija hetkeks ja vaadata, kas siis oleks teo tagajrg
saabunud.
Siin on nii tegevus kui tegevusetus. A asetab lapse liumele tegevus; lapse
kest kinnihoidmata jtmine tegevusetus. Kaasuses on kaks erinevat tegu.
Sisuliselt on need kaks lbi pimunud. Isikukausaalsuse kriteeriumit siin
kasuses jrelikult kasutada ei saa (sest tegevusi on mitu ja lbi pimunud).
Tuleb rakendada teo raskuspunkti teooriat tegevuse ja tegevusetuse
eristamine. See teooria ei nua mingit mttelist tehet. Tuleb hinnata, millisel
kitumisaktil on siin raskuspunkt. Kui leiame, et teo raskuspunkt on
tegevusel, siis tuleb kaasus lahendada delikti struktuurist lhtuvalt; kui
leiame, et raskuspunkt on tegevusetusel, siis tuleb juhinduda
tegevusetusdelikti struktuurist. Teooria jtab lahendaja enda otsustada ja
argumenteerida, ei anna tpsemaid mratlusi vi juhiseid ei tle ra, mis
on ige. Kll aga jtab vaid he valikuvariandi, sest mlemat korraga ei saa
olla.
Raskuspunkt on pigem tegevusega seotud, sest last liumele mitteasetades,
poleks tagajrg saabunud.

Kaasus 3
Kne alla tulevad teod: tehtud tde levaatamise kohustuse titmata
jtmine kui tegevusetus ja allkirjastamine kui tegevus. Kumb siin mrav
viks olla (teo raskuspunkti teooria jrgi)? Pigem tuleks lhtuda
tegevusetusdeliktist. Aktide allkirjastamine on liigline jrgmise toiminguna,
pigem on tegemist kohustuse tegemata jtmisega.
On kaks erinevat lhenemist. Isikukausaalsuse teooria hea kasutada he
episoodiga teo puhul. Raskuspunkti teooria on kasutatav mitmekoelisema
kaasuse puhul.

Kaasus 4
Lhtepunktiks on KarS eriosa, mille jrgi saab otsustada, kas tegemist on
ehtsa vi mitteehtsa tegevusetusdeliktiga. KarS 329 (karistuse kandmisest
krvalehoidumine) jrgi on tegemist ehtsa tegevusetusega, sest stte
koosseis kirjeldab tegevusetust.

Kaasus 5
Kaalumisele tuleb abita jtmine ( 124) ja kuna tagajrg on surm, siis ka
tapmine ( 113). 124 on ehtne tegevusetusdelikt, sest seal kirjeldataksegi
tegevusetust kui sellist. Tapmine tegevusetuks jmisega on mitteehtne
tegevusetusdelikt. Kumma eest A vastutab, millest see sltub? Sltub sellest,
kas A oli garant. 13 on tegevusetuse kohta kiv ste igaks ei saa
tegevusetuse eest vastutada, sest muidu oleks hiskonna lul lim kohustus
igal juhul reageerida. Kes on igusliku kohustuse garant kas isikul oli
kohustus teda aidata vi mitte? Garandikohustus on selline kohustus, mida
KarS ei sisalda, see tuleb vljaspoolt KarSi. Kik, mis seondub
agarnadikohustusega, on vgagi vaieldav.

Garandikohustused jaguvad formaalse liigituse ja materiaalse liigituse

jrgi:
1) Formaalne liigitus
Liigitakse lhtuvalt sellest, millisest allikast need prit on (seadusest,
lepingust, muust igusaktis). Kohustus on stestatud mingis
formaalses igusaktis.
2) Materiaalne liigitus keskendub sisule.
a. Kaitsegarandid
Kaitse garandikohustus - kohustatud isik peab trjuma hte
igushvet
hvardavaid
ohte.
Meil
on
igushve
ja
garandikohustuse kandja peab selle mber looma tulemri.
Peab kaitsma igushve vliskeskkonnas lhtuvate ohtude eest.
Nt on lapsevanem kohustatud oma lapse eest hoolitsema ja sh
teda vliskeskkonna ohtude eest kaitsma.
b. Valvegarandid
Selline kohsutuse liik, mille puhul vastutus ei piirne he
kaitsealaga, vaid on kohstus vltida konkreetsest ohuallikast
tulenevaid ohte erinevatele igushvedele. Garandi kohustus on
jlgida, et ohuallikast vljuvad riskid ei mjutaks mbritsevat
keskkonda. Nt on loomaaial vastutus valvegarandina jlgida, et
puuris
olevast tiigrist lhtuvad riskid ei
realiseeruks
vliskeskkonnas, ei riivaks teisi igushvede kandjaid.
Kuskil ei ole stestatud kohustus igahte surnuksklmumise eest kaitsta. Kui
rgime olukorast, kus teo tagajrjeks on surm, siis garant vastutab
tegevusetusega toime pandud tapmise eest; kui garanadikohustus puudub
(mittegranat), siis vastutab ta igahe kohustuse eest 124 jrgi abita
jtmine. Mittegranadi vastutust on oluliselt piiratud. Kui isik pidas
vimalikuks, et isik vib surnuks klmuda, siis vastutab esimese variandi
puhul A 124 jrgi.
Alt 1: Lapsevanemal on garandikohustus lapse suhtes, vanemal on
hoolsuskohustus. Selle osutamata jtmisel vastutab isik tegevusetusega
toimepandud surma eest. A-l on kohustus oma alaealist poega
vliskeskkonnast lhtuvate ohtude ja riskide eest kaitsta.

Kaasus 6
Mitteehtne tegevusetusdelikt 113 jrgi. Ema on garanat, garanadikohustus
tuleneb PKS-st. Kui laps kohustuse titmata jtmise tttu sureb, on tegemist
tapmisega 113 jrgi.

Kaasus 7
A on valvegarant ta peab ra hoidma enda koertest tuleneda vivat ohtu
vimaliku tervisekahjustuse tekitamist teisele isikule. Selline koht, kus
valvegarandi kohustus vib olla formaalselt mnest igusaktist tulenev. Aga
isegi kui see pole formaalselt stestatud, siis materiaalselt on siiski
garandikohustus olemas. Valvegarandi kohustust tuleb phjendada. Ta pidi
tagama, et tema koerad teisi inimesi ei kahjustaks ja ta vastutab tekkinud
tagajrje jrgi.
Kaasus 8
Kne alla tulevad vastutusevariandid: tegevusetusega tapmine ja abita
jtmine. Jllegi seisneb lahendamine garandiseisundi tuvastamises. Ette

iget vastust polegi, hinnangu ksimus. A on asetanud B hiselt ohtlikusse

olukorda ja sellest tulenevalt viks A-l olla garandikohustus. Kui kaugele
seda ohtliku olukorra mistet venitada? Kas neil on vastastikune abistamise
kohustus. Formaalne kohustus puudub. Pigem tuleb jda arvamusele, et
puudub garandikohustus.
Nt Vrus kaasus klubi turvamees viskas tdruku riieteta vlja ja tdruk
klmus surnuks.
Kaasus 9
Taaskord knelaused vastutusevariandid: tegevusetusega tapmine ja abita
jtmine. Jtame liilkuseeskirjade rikkumise. A on valvegarant, sest ta kivitas
ohtliku protsessi.
Garandikohustust ingerentsist kes phjustab kahju tekkimise ohu, peab
selle la ra hoidma; ohu tekitamine ise peab olema igusvastane. Kui A
liikluseeskirjade rikkumise tttu tekitas ohu, peab ta ra hoidma ka ohust
tekkiva kahju. A vastutab.
Kaasus 10
Puudus garandikohustus ja seega vastutab abita jtmise eest 124 jrgi.
Kaasus 11
Kas abikaasad on ksteise suhtes garanadid? Perekonnaseaduse jrgi on
abikaasadel lalpidamiskohustus ja nad on ksteise suhtes piiratud ulatuses
kaitsegarandid. Aga nad ei ole valvegarandid ja ei saa valvata, et teine
abikaasa kuritegusid toime ei paneks. Ei saa vastutada ebaseaduslikult
omandatud varaga kaubitsemise eest. Saaks ehk vastutada kuriteost
mitteteatamise eest, kuigi seal on klausel, mis vlistab abikaasade
vastutuse. Seega igasugune vastutus puudub.
Kaasus 12
A sureb, vimalikud vastutuse alused: 113, 117 ja 124. Vanaema ja
lapselaps prekonnaseadusest tulenev garandikohustus. Vanaema on
kaitsegarant. Edaspidi tuleb kindlaks teha. B ei teinud mitte midagi, aga ta
oleks pidanud midagi tegema. Kui ta oleks midagi teinud, siis poleks
tagajrge saabunud. Tuleb konstrueerida mtteline tegevus, mis oleks
tagajrje ra hoidnud. B oleks pidanud abi kutsuma vi ise lapse pnisest
vabastama. Mis on tema kitumises etteheidetav mida ta oleks pidanud
tegema. Tenoliselt ei piirdu see vaid he tegevusega.
Vastavustingimus tegevus peab olema olukorrale vastav, et tagajrg ei
oleks saabunud. Tegevus peab olema eeldatav pshiliselt ja fsiliselt
vimalikult teostatavad konkreetse isiku poolt. Kaasuse tekstist tuleneb, et
vanaema ei olnud fsiliselt vimeline last pnisest vabastama (ehk ise abi
osutama), samuti arvestades kaasuse konteksti tegevus toimub metsas ja
abi kutsumine on seetttu keerukas. Vanaema polnud vimeline moodsat
telefoni kasutama pshiliselt vimetu. Jrelikult ei olnud tegevus eeldatav
vanaema poolt. Jrelikult vanaema ei vastuta tegevusetuse eest. Ongi lihtsalt
nnetusjuhtum.
Kaasus 13
Tegu vib olla karistatav 113 ja 117 alusel. Keegi on jtnud midagi
tegemata purikad on jetud eemaldamata. See on mitteehtne
tegevusetusdelikt.

Seega tuleb jrgnevalt kontrollida, kas isik on seotud garanadikohustusega

vi mitte. Majaomanik on valvegarant seoses ohtliku asjaga (ohtlikud
jpurikad majarstas). Omand kohustab kui maja asub elava liiklusega
tnava res, siis kohustub omanik sellest tulenevad ohud ra hoidma.
Kohustus vib tuleneda KOV heakorra eeskirjadest.
Jrgmise sammuna tuleb konstrueerida nutav tegu. Seejrel tuleb
kontrollida, kas nutav tegu oli eeldatav. Nutavaks teoks oli purikate
eemaldamine vi ohust informeerimine, piirete sttimine. Asjaoludest ei
tulene, et sellised teod poleks olnud eeldatavad. Isik ei pea tingimata ise
oma elu ohtu seades purikaid eemaldama minemata; isegi kui koheselt ei
saabu vline abi (tstuk), siis ei takistanud mitte miski ohtlikku ala thistada.
Objektiivse klje tunused on tidetud. Subjektiivse klje poolest pole
tegemist kindlasti otsese tahtluse vi kavatsetusega. Tuleb phjendada, kas
tegemist on kaudse tahtluse vi ettevaatamatusega (kergemeelsus).
Erinevus oli kvantitatiivsest kljest: kas isikul on kskik tagajrje
saabumisest vi isik loodab, et tagajrg ei saabu konkreetsetele asjaoludele
tuginedes. Phjendamise ksimus. Antud kaasuses ei tulene, et isik oleks
konkreetselt lootnud, et midagi ei juhtu; teisalt ei olnud isikul ks kik ta oli
astunud vajaliku sammu ja tellis tstuki. Pigem on tegemist kskkiksusega
polnud raske piiret seada.
Alt 1 puhul majaomanik ei vastuta majaomanik oli piirde seadnud ja A
letas need.
Kaasus 14
Objektiivses kljes phjuslikkuse juures kas tagajrg peab olema
kausaalselt toimepanijaga seotud? Tegevusetusdelikti puhul ei saa rkida
phjuslikust seosest condition valemi tavaprases mttes. Tagajrg ei saabu
ju toimepanija teo tulemusena. Kui nt arst oma tegevust ei asu teostama, siis
ei sure patsient arsti tegevusetuse, vaid haiguse tttu. Tegevusetusdeliktis
rgitakse
hpoteetilisest
phjuslikkusest.
Konstrueeritakse
hpoteetiliselt ahe, mis oleks kulgenud, kui oleks tegutsetud ja missugune
tagajrg oleks vinud saabuda. Heidetakse ette, et ei sekkutud ja ei hoitud
ra tagajrge. Etteheide, et ei sekkutud, on spekulatsioon me ei tea, mis
tegelikult oleks juhtunud. Kausaalsus nutava teo ja tagajrje vahel.
Conditio vormelit tuleb kohaldada prdkujul tegevusetus on saabunud
tagajrjega phjuslikkus seoses siis, kui tegemata jnud tegu ei saa juurde
melda, ilma et oleks ra langenud ka tagajrg mtleme nutava teo
juurde ja tagajrg langeb ra. Retrospketiivne hinnang. Tegevusetuse puhul
pole kunagi tiesti kindalt vimalik elda, et tagajrg oleks ra langenud.
Seetttu, kui eldakse, et me ei tea tie kindlusega, siis piisab sellest, kui
saame elda, et tagajrg oleks ra langenud kindla teadmisega piirduva
tenosusega kindel teadmine peab olema tenosusele vga lhedal.
Antud juhul on meditsiin pikkade sajandite jooksul omandatud tenosuste
realiseerimsie kohta praktikat. Vib teha sna kindlaid hpoteese.
A vastutab surma phjustamises tegevusetusega.
Kaasus 15
Kas on garanadikohustus? Ei ole, sest kaitsegarandi kohustus ei teki n
lambist, see peab tekkima mingite normide valguses. Garandikohustus oleks
ilmselt olemas, kui isikud oleksid seotud lhisuguluse kaudu. Isegi kohustuse
olmeasolul pole vastutus kindel. Tagajrg ja phjuslik seos. Kitumisakt

tegevusetusdeliktis on nutav tegu! Nutav tegu peab olema kohane

vastavustingimusele ja eeldatavusele. Probleem on eeldatavusega see oli
vlistatud, sest see oli lootusetu ja eetiliselt . Abistajalt ei eeldata kskik
millist tegu ohevrdamispiirang. Eeldatava solidaarsusmr hiskonnas.
Isiklikkusfri tugev sekkumine sellist asja ei saa temalt nuda. See
keeldumine verd loovutamast ei ole karistatav tegevus.
Kaasus 16
Nutav tegu olek spidanud seletama ohutuseeskirju. Tagajrg B hukkus.
Phjuslik seos seletamise korral poleks mber kukkunud. Peaks olema
huvi tegutseda. Puuduvad muud igusvastasust vlistavas asjaolud.
Tegelik ksimus kas sdistuse esitamine sellisel kujul on
materiaalseiguslikult vimalik? Kas ta on garant ja kas tal on iguslik
kohustus tegutseda? Antud juhul on ta valvegarant seoses ohtliku asjaga.
Kuna ta on ehitustdega tegeleva rihingu juhatuse liige ja vastutab
ttajate kitumise eest, siis on ka sotsiaalne arusaam, et ta peab tagama
selle, et tstuk ei muutuks ttajate jaoks ohtlikuks. Jtgmisena tuleks
testada, mis oli nutav tegu informeerimine ohutusreeglitest.
Hpoteetiline phjuslik seos jah, nutav tegu ja tagajrg on hpoteetilises
phjuslikkus seoses. Kuidas saame kindlad olla, et nutav tegu oleks ra
hoidnud tagajrje? Alt1-st (kaasuse tekstist) selgub, et informeerimise korral
oleks tstuk paigaldatud korrekteselt ja see poleks kukkunud ja inimene
oleks ellu jnud.
Subjektiivsest kljest oleks alt 1 puhul tegemist ettevaatamatusega. Vaevalt
jeti tahtlikult informeerimata. Esimese alternatiivi puhul vastutaks
tepoolest antud paragrahvi jrgi. Teise alternatiivi puhul ei saa sdi
mista, sest dubio pro reo tagajrge ei saa omistada; kahtlused tuleb
mista sdistatava kasuks. Kui me ei saa kindlad olla phjuslikus
seose ahela kulgemises, siis kehtib dubio pro reo.
Kaasus 17
Mlestuseks

Kodukaasus
Saeveskis ttav Aadu pani thele, et selle arvepidamine ttlemiseks
vastuvetavate palgikoormate le on puudulik. Aadu otsustas seda ra
kasutada ja valmistas fiktiivsed palgi leandmise-vastuvtmise aktid ning
esitas need saeveski raamatupidamisele, mis kandis palkide ostuhinna le
Aadu tuttava Akseli rihingu arveldusarvele. Tegelikkuses saeveski Aadu
vahendusel mingeid palgikoormaid ei saanud ning tasus seelbi olematu
puidu eest. Aksel vttis saeveski lekantud summad pangaautomaadist
sularahana vlja ning jagas selle Aaduga vrdselt. hel hetkel nis Aadule, et
Aksel jtab suurema osa laekunud rahast endale ega jaga seda enam
vrdselt temaga. Aadu sdistas Akslit hiselt teenitud raha varguses.
Seetttu lks ta hel peval Aksli juurde tekitatud kahju hvitamist nudma.
Kohtumine toimus Aksli muust asustusest eraldi asuva talu lhedal
metsatukas. Kuna Aksel ei ninud endal sd ja leidis, et on kogu teenitud
kasumi alati vrselt pooleks jaganud, siis Aadu rritus ja teatas Akslile, et kui
puuduolevat raha kahe peva jooksul talle le ei anta, siis teeb ta Akslile
kvasti haiget seni, kuni ta mber mtleb. Oma snade kinnituseks
demonstreeris ta Akslile youtube'ist videot, milles kasutati inimeste peal
erinevaid valuvtteid. Aksel simas seepeale Aadut ebatsensuursete
vljenditega ja keeldus raha maksmast. htlasi virutas ta Aadule rusikahoobi
vastu ngu, mille tagajrjel paiskus see peaga vastu puud, kaotas teadvuse
ja kukkus. Aksel lahkus, jttes teadvusetu Aadu lamama, hoolimata
varakevadiselt jahedast ilmast. Mitu tundi hiljem leidis Aadu tugevalt
alajahtununa juhuslikult oma koera jalutades tavapraselt jalutusteelt
krvale kaldunud Jaana. Aadu elu nnestus peale intensiivset ravi psta,
kuid arstide hinnangul oli tegemist napi psemisega, sest veel tunnike ja
Aadu oleks surnud.
Hinnake Aadu ja Aksli karistusiguslikku vastutust.
Episoodid:
I episood: fiktiivsed palgi leandmise-vastuvtmise aktid
II episood: fiktiivsete aktide esitamine raamatupidamisele ja raha
lekandmine
III episood: raha vljavtmine ja jagamine
IV episood: hvardamine/vljapressimine youtubeI videote abil
V episood: lk nkku
VI: Aadu mahajtmine
I episood: fiktiivsete palgi leandmise-vastuvtmise aktide
valmistamine
Pole tuum. Valmistamine on dokumentide vtsimine.
II episood: fiktiivsete aktide esitamine raamatupidamisele ja raha
lekandmine
Nende viimine raamatupidamisse on kelmus. Tuleb kontrollida kelmuse
koosseisu. Vara: raha. Pettus jtab mulje, et tasutakse puidu eest, mida
tegelikult pole. Pettuse esemeks on faktiline asjaolu, mis puudutab
minevikku vi tulevikku vi sisemistel ajenditel ka tulevikku. Antud asjaolu on

see, et saeveski on saanud puitu tegelikult ei saanud. Saeveskil tekkis

eksimus. Varaksutus raamatupidaja andis raha le. Saeveskil tekkis
eksimus arvas, et saadi puit, mida tegelikult ei saadud, tehti varaksutus ja
raha kanti le ning saeveskil tekkis varaline kahju. Seda tuleb kontrollida
vrdlemise kaudu bilanss enne ja prast varaksutust. Prast varaksutust
ei olnud saeveskil ei puitu ega raha varaline kahju on tendatud.
Jrgmisena tuleb kontrollida subjektiivset koosseisu. On nutub kavatsetus
vi otsene tahtlus pettusliku teo suhtes. See on tendatud sihilikult viidi
vltsitud dokumendid raamatupidamisese. Jrgmisena on nutud kavatsetus
saada varalist kasu. Riakstumine oli tema teo eesmrk. Ei nhtu, et oleks
sd vlistavaid asjaolusi, igustavaid asjaolusid.
V: Vastutab kelmuse eest.
Jrgmisena tuleb kontrollida, kas kelmuse episoodis esineb raksenadavaid
asjaolusid:
kaastideviimine.
Grupp
thendab
kaastideviimist.
Kaastideviimine (mitte osavtt) tuvastatakse 21 lg 2 lause 1 alusel. Kui
isikud tegutsevad hiselt ja koosklastatult, siis on tegemist grupiga ehk
kaastideviimisega. hiselt ja koosklastatult tegutsemine thendab, et
isikutel on hine eesmrk ja oma tegudega. hine objektiivne ja subjektiivne
klg. hisuse objektiivne klg: teopanus isikute panus on oluline ilma
panuseta poleks tagajrg sellisel kujul realiseerunud. Puhtalt hinnaguline
ksimus. Subjektiivsest kljest peab isikutel olema hine teootsus hine
teoplaan. hine snaline otsus tegu toime panna.
Objektiivsest kljest on teise isiku panus oluline saeveskit suunati raha le
kandma rihingu arvele. Kui rihingut poleks olnud, siis poleks saanud ka
seda raha omandada sellisel moel jrelikult oli selle teise isiku teopanust
vaja. Juhul, kui lhtuda eeldusest, et nad olid eelnevalt kokku leppinud ja see
oli hine otsust, mille kasuks rgib ka see, et raha jagati hiljem hiselt.
Aksel sai varalist kasu minig huvi pidi tal selle vastu olema. Sellisel juhul on
ka kaastideviimise koosseis tidetud ja nad vastutavad hiselt. Kui aga
leida, et Akseli teopanus oli ahustav ja teisejrguline, siis on ta osavtt, mitte
kaastideviimine. Sltub sellest, kuidas kaasust tervikuna tlgendada. Kui
kaastideviimist pole, siis peab kontrollima Akseli panust kaasaaitajana.
Selles, kas ta oli kaasaaitaja tegelikult ksimust pole, tueb kontrollida, kas on
raskendavaid asjaolusid.
Vib ksitleda ka rahapesuna. Kuritegelik vara, mis realiseeritakse. Selle vib
eraldi tehinguna vttes raha automaatist vlja vtmine, ksitleda
rahapesuna.
Vltsimistegu kelmus ra ei kata, ei hlma. Tuleb eraldi ksitleda.
IV episood: hvardamine/vljapressimine youtubeI videote abil
Raha vlja nudmine, teo eitamine, hvardamine video nitamise kaudu,
rusikahoop. Kas selle saab vtta kokku vi tuleb vaadata eraldi tegudena?Kui
nende tegudega kaasneb varalise kasu leandmise nudmien ja seda
saadavad isekuvastased kuriteod, siis objektiivsete kirjelduste poolest on
need kik hlmatud. Teisalt aga isikute rollid vahetuvad nende tegude
raames.
Aadu hvardas vgivallaga, nudis raha vib vastata vljapressimise
koosseisule. Jrelikult tuleb igal juhul selles espisoodis seda kontrollida.
Vljapressimise anals:

Objektiivne koosseis eeldab, et on vaja hvardust vgivallaga. Peab

kontrollima, et kuna hvardati, kas kannatanul tekkis hirmutunne, kas ta
vttis hvardust tsiselt?Seda peab phjendama, et tal ei tekkinud vi tekkis
hirmutunne. Sisuliselt saatis Aksel Aadu pikalt ei vtnud tsiselt seda
rahanuet/hvardus ja tegemist ei ole vljapressimisega. Vljapressimise
kontroll siin lpeb.
Vljapressimise katse? Isik on teinud tegusid, mis osaliselt vljapressimisele
vastavad. Katse kontroll katse spetsiifiline struktuur. Tuleb alustada
subjektiivsest kljest. Katse nuab tahtlust ja motiivi eesmrki.
Vljapressimine eeldab motiivi, eesmrki varalise kasu leandmise nue.
Need subjektiivsed tunnused on tidetud. Motiivi ja eesmrgi vahel on raske
eristust teha pshholoogiliselt on see sama. Teo vahetu alustamine
vahetus, ajalises ja ruumilises seoses. Teo alustamisega pole mingit
probleemi, kui teo toimepanija on toime pannud mingi osa koosseisust, mida
norm kirjeldab. Praegu on hvaradamine osaliselt realiseerinud nidati
koledat videot. Jrelikult on tegu vahetult alustatud. Peale koosseisu nuab
katse igusvastasust. Kontrollime ega pole igustavaid asjaolusid kas
toimepanija subjektiivselt teadis, et miski asi vib tema tegevust igustada.
EI. Slisuse puhul jaguneb katse kaheks ldised reeglid ja sd vlistava
asjaoluna katsest loobumine. Antud juhul pole slisusega probleeme.
Slisuse nuded on tidetud, kuid teost pole ka loobutud. Asi ji pooleli
mitte tema tahtest tulenevatel phjustel. Siin on puudu vaba tahe siin pole
juttu vabatahtlikkusest. Seetttu ei saa rkida katsest loobumisest.
Lppastmes on tegu vljapressimise katsega.
Aksel
Kehaline vrkohtlemine. Tuleb kontrolli alustada -st 118: raske
tervisekahjsutus, sest Aadu kaotas teadvuse. 118 tagajrg teadvuse
kaotus on p 1 jrgi oht elule. Tuleb kontrollida, kas oht elule oli phjuslikus
seoses- jah, kui poleks lnud, poleks ohtu elule tekkinud.
Subjektiivsest kljest eeldab 118 . Kuni selle aasta alguseni oli reegel, et
tegu eeldab vhemalt kaudset tahtlust selle puudumisel 119 kontroll.
Nd aga muudeti seda paragrahvi ja lisati ks punkt surm. On selge, et
118 eeldatud tagajrg ei saa hlmata tahtlust. Jreldub, et subjektiivsest
kljest ei saa tagajrg nuda enam kaudset tahtlust, vaid ettevaatamatust.
Need on enamohtlikud tagajrjed. Kui mingi tagajrg on enamohtlik, siis
piisab eetevaatamatusest. Tegu peab olema hlmatud kaudsest tahtlusest,
aga tagajrg peab olema hlmatud vhemalt ettevaatamatusest. Se eon ju
loogiline, et kui saa ld kedagi rusikaga tugevasti vastu ngu, siis vib
eeldada, et ldud isik vib kukkuda ja selle tagajrjel veelgi raskemaid
vigastusi saada. 119 tuleb kohaldamisele siis, kui ka tegu oli ettevaatamatu
(ja tagajrg ka). 118 siis, kui tegu tahtlik, aga tagajrg ettevaatamatu.
igusvastasus. Hdakaitse kontroll. Kas -le 118 vastav tegu on teoime
pandud hdakaitseks. Tema, et isiku enda vastu pandi toime kuritegu
pressiti vlja. Hdakaitse objektiivne klg jagati kahte eelduste kogumisse:
iseloomustab kaitse seisundit ja teine, mis iseloomustab isiku tegu
kaitseseisundis. Esiteks peab olema rnne, mis on igusvastane ja vahetu.
helt poolt oli nue le anda raha ja sellega kaasnenud hvardus oli
iguvastane.
Kaitse tegevusele seatud nuded: suunatud rndaja igusele ja vajalikkus
sobiv ja sstvaim. Sstvaim- kaitse kstutuses olevate vahendite
trjumiseks. Kui ainult ks vahend oligi... Sstvus on alati phiksimus

hdakaitse juures. Proprtsionaalsus pole oluline. Aksel oleks pidanud ehk

alustama rkimisest. Aksel simas ja htlasi juba li ka. Kui varasemalt
leidsime, et Aksel ei kartnud hvardust, siis ei saa pidada reageerimist
lgiga sstvaks. SAMAS: kui intensiivne oli rnne? Solvumise puhul kedagi
kohe lma hakata on mittesstev. Siin oli rnnakuks vljapressimine. See
kik oli parasjagu asetleidev. PP ei tleks, siin oleks pidanud keegi kedagi
suuliselt korrale kutsuma. Hdakaitse reeglistik tleb, et hdakaitse vahendid
kasutatakse selliselt, et rnne leptatakse koheselt. Kuigi me teame, et isik
ei vtnud hvardust ei vetud tsiselt, oli tegemist siiski rndega ja see
rnne oleks vinud eskaleeruda millekski enamaks. Me ei tea, et Akselil oleks
olnud ka teisi kasutatavaid vahendeid, mis oleksid vinud olla sstvamad.
Selle taustal tuleb jda arvamusele, et pigem on sstvuse nue tidetud.
Kui leiame, et tegu on hdakaitsega ja seega ka igustava asjaoluga, siis ta
ei vastuta jrgmise episoodi eest Aadu jtmine metsa, mille tagajrjel ta
alajahtus. See on garanadikohustus tema eelnevast ohtlikkust kitumisest ja
seetttu vastutab ka tervisekahjustuse eest?
Mis koosseisule vastab alajahtumine? Tervisekahjustamine 118.