EML soovitused tuludeklaratsiooni titjatele

Lasse Lehis
Mis on tulude deklareerimisel uut vrreldes eelmise aastaga?
Kige lihtsam vastus oleks mitte midagi ei ole teisiti.1 Jah, maksumr on he
protsendi vrra viksem, kuid deklareerimist see ei puuduta. Kaks muudatust vib ra
nimetada, mis ei tohiks vga suurte masside thelepanu plvida: 2007. a vib erinevalt
varasematest aastatest mahaarvatava elatisena deklareerida ka mitteresidendile
makstud elatist ning need, kes on lhiajaliselt vlismaal tl kinud, saavad tulust maha
arvata vlismaal makstud sotsiaalkindlustusmakseid.

Kes ei pea tuludeklaratsiooni esitama, aga kellel on kasulik seda teha?

Tuludeklaratsiooni ei pea esitama need maksumaksjad, kellelt on kigilt saadud tuludelt
tulumaks kinni peetud. Absoluutse enamuse puhul see nii ka on, enam-vhem kikidelt
fsilise isiku tuludelt tuleb tulumaksu kinni pidada. Erandiks on niteks kasu vara
vrandamisest ja vlismaalt saadud tulud, kuid ka niteks elatise vi ritulude puhul
vib ette tulla, et tulumaksu kinni ei peeta, kuid tulumaksu siiski tuleb maksta.
Sellisel juhul peab inimene teadma, kas tal on deklareerida mahaarvamisi
eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, annetusi, kolmanda samba pensionikindlustuse
sissemakseid, tiendavat maksuvaba tulu laste eest. Neid mahaarvamisi saab rakendada
ainult tuludeklaratsiooni kaudu ja kui need jvad deklareerimata, jb ka riigi pakutud
soodustus kasutamata.
Teine juhtum, mille puhul kindlasti oleks vaja tuludeklaratsioon esitada, on see, kui
tulumaksu on liiga palju kinni peetud ja seda tnu maksuvaba tulu ebapiisavale
arvestamisele. Tpiline nide siin on see, kui inimene ei kinud tl tervet aastat. Sel
juhul on tal palga maksmisel arvestatud 2000 kr maksuvaba tulu ttatud kuude eest,
aga selleks, et kasutada ra seaduses ette nhtud kogu aasta maksuvaba tulu 24 000 kr,
tuleb esitada tuludeklaratsioon. See puudutab ka niteks pensionre, kelle pension
letas 3000 kr kuus ja kes ei esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust.
Kes ei saa tuludeklaratsiooni esitada, kuigi vga tahaksid?
Nagu juba nimi tleb, on tuludeklaratsioon tulude deklareerimiseks, kuigi praktikas
deklareeritakse siiski rohkem mahaarvamisi ja jdakse ootama tulumaksu tagastust.
Kindlasti on igal aastal piisavalt palju inimesi, kes saavad maksusoodustustest valesti aru
ja arvavad, et riik maksab iga tehtud kulutuse (nt koolituskulud) pealt 22% tagasi.
Mnikord aetakse rahvast prdesse ka eksitavate reklaamidega.2
Tegelikult eeldab tulumaksu tagasisaamine eelnevat tulumaksu maksmist. Kellel tulu ei
ole, sellel ei ole midagi deklareerida. Seadusandja on osaliselt selle variandiga
arvestanud, nii lubatakse koolituskulusid ja ppelaenu intresse tulust maha arvata ka
lapsevanematel. Aga mis puudutab niteks tiendavat maksuvaba tulu kahe vi kolme
lapse eest, siis paraku on nii, et kui emal tulu ei ole, siis on parem tulumaksuseadust ja

1 Kuna suurt midagi muutunud ei ole, siis soovitame lugeda eelmisel aastal ilmunud pikemat lugu tulude
deklareerimise rasketest kohtadest. Vt Lasse Lehis. Mned praktilised nuanded seoses tuludeklaratsiooni
esitamisega. MaksuMaksja, 2007, nr 2, lk 2831.
2 Vt Martin Huberg. Autokool ehk papp kevadel tagasi! MaksuMaksja, 2006, nr 10, lk 25.

koalitsiooni tvitude nimekirja mitte lugeda, et ennast mitte ilmaasjata vlja

vihastada.3
Tuludeklaratsiooni ei saa esitada mitteresidendid, kes said Eestist tulu, millelt on
tulumaks kinni peetud. Kuigi ka nemad tahaksid hea meelega saada maksutagastust
annetustelt vi pensionifondi maksetelt, peavad nad seda tegema oma koduriigis
sealsete seaduste jrgi.
Kellel ei maksa tuludeklaratsiooni esitamisega kiirustada
Deklaratsioonimaratoni start antakse 15. veebruaril ja nagu igal massispordiritusel, on
ka siin esimestel kilomeetritel suur trgimine ja palju katkestajaid. Trgida on mtet
nendel, kes vastavad standardile ja kellel on seetttu lootust tulumaks kiirest tagasi
saada. Standard thendab lhidalt seda, et eeltidetud deklaratsiooni andmeid ei ole
vaja muuta ega tiendada, vaid klps-klps ja raha tuleb.
Kiirustada ei maksa nendel, kes on 2007. a vtnud esmakordselt vi tiendavalt
eluasemelaenu. Nemad vetakse igal juhul rajalt maha ja kstakse ette nidata
laenulepingud, ostudokumendid jne.
Samuti ei maksa kiirustada nendel, kes on saanud tulu vlismaalt vi mnud
vrtpabereid vi kes tahavad deklaratsioonile lisada uusi mahaarvamisi (nt Julutunneli
annetusi). Omaette teema on FIE-d, kes trjutakse stardikoridorist eemale juba sellega,
et E-vorm tehakse alles hiljem kttesaadavaks4.
Milliseid andmeid kindlasti eeltidetud deklaratsioonides ei leia?
Eeltidetud tuludeklaratsioon on hea abimees, kuid kunagi ei ole vimalik saavutada
sellist tulemust, et kikide inimeste kik tulud ja kulud on maksuametile juba enne
tuludeklaratsioonide esitamist teada. Kui see testi nii oleks, ei oleks ju
tuludeklaratsioone vajagi.
Eeltidetud tuludeklaratsioonides ei ole andmeid ettevtlustulu, vlismaalt saadud tulu ja
vara vrandamise kohta. Eesti vrtpaberite kohta on kll olemas mgiandmed, kuid
soetamismaksumus ja mgiga seotud kulud tuleb kindlasti ise juurde panna. Ise tuleb
deklareerida ka sellised tulud, millelt ei ole tulumaksu kinni peetud (niteks fsiliselt
isikult saadud ritulu vi laenuintressid, elatis).
Maksuvabasid sissetulekuid deklareerima ei pea ja ei tohigi, sest sel juhul lheksid need
kik kohe ka maksustamisele. On kaks erandit, millal tuleb deklareerida maksuvaba tulu
vlismaalt saadud palk ja dividendid (maksuvabastuse tingimuste kohta vt tpsemalt
tulumaksuseaduse 13 lg 4 ja 18 lg 11).
Mahaarvamiste osas peab maksumaksja kindlasti ise hoolitsema laste kirjapanemise
eest, samuti ei ole eeltidetud deklaratsioonides andmeid niteks vlismaa
koolituskulude vi vlispankadele makstud eluasemelaenu intresside kohta. Ka paljud
annetused tuleb ise deklareerida, niteks riigi- ja omavalitsusasutustele, kirikutele ja
kogudustele tehtud annetused, samuti mobiiltelefoni kaudu tehtud annetused nagu
niteks kuulus Julutunnel.

3 Mnes ilmanurgas on siiski vlja pakutud lahendusi ka taolisteks olukordadeks. On selliseid riike, kus ei tehta
mahaarvamisi mitte tulust, vaid tulumaksust. Kelle tulumaks on null, sellel tekib mahaarvamise tulemusel
ettemaks, mis siis kenasti vlja makstakse. Umbes nagu meil kibemaksu puhul.
4 Seaduse jrgi on tulumaksu tagastamise thtaeg FIE-dele ja vara vrandamist deklareerinutele 1. oktoober.
Tavaliselt khitakse papp kll juba varem vlja, aga kindlasti mitte viie pevaga.

Muude andmete osas oleks siiski hea, kui maksumaksja oleks kursis sellega, mis ta aasta
jooksul kuhugi maksnud on, sest kunagi ei saa kindel olla, et keegi pole kusagil midagi
sassi ajanud ja jtnud igel ajal iged andmed igesse kohta esitamata.

MaksuMaksjas varem ilmunud fsilise isiku tulude, mahaarvamiste ja

tuludeklaratsiooni teemadel:
Tuludeklaratsioonide esitamine
Lasse Lehis. Maksuprobleemid primisel. 2006, nr 5, lk 1821.
Lasse Lehis. Mned praktilised nuanded seoses tuludeklaratsiooni esitamisega. 2007,
nr 2, lk 2831.

Fsilisest isikust ettevtja

Madis Uusorg. Suured muudatused FIE sotsiaalmaksuarvestuses. 2006, nr 8, lk 22-23
Gaily Kuusik. FIE ettevtlustulude deklareerimine. 2007, nr 2, lk 2327.
Maksuhaldur kutsub FIE-sid le vaatama ettevtluse olemasolu. MTA pressiteade,
anonmse FIE kommentaar. 2007, nr 11, lk 32-33.
Vrtpaberitulu
Lasse Lehis. Maksukorralduse seaduse 84 rakendamisest Hansapanga
aktsiate mgist saadud tulule ehk tulumaksu mratakse tringuviskega? 2005, nr 5,
lk 1013.
Lasse Lehis. EML probleemipstitused ja ettepanekud tulumaksu
valdkonnas. 2006, nr 3, lk 1827.
Gaily Kuusik. Vrtpaberitulude maksustamine maailmas. 2006, nr 6, lk 4243.
Madis Uusorg. Mis on lepinguline investeerimisfond? 2007, nr 1, lk 2427.
Lasse Lehis. Seltsingute ja investeerimisfondide maksustamisest. 2007, nr 1, lk 28
33.
Lasse Lehis. Aktuaalsed maksuprobleemid ja EML seisukohad. 2007, nr 3, lk 1824.
Eraisiku investeeringutulude maksuvabastus tuleb kehtestada juba 2008. aastal. EML
pressiteade. 2007, nr 10, lk 7.
Hiie Marrandi. Mida on oodata 2009. a tulumaksuseaduselt? 2008, nr 1, lk 30-37.
Kinnisvaratulu
Madis Uusorg. Tulumaks eluaseme mgilt. 2005, nr 11, lk 1820.
Lasse Lehis. Probleeme ja probleemikesi kinnisvara mgitulu maksustamisel ehk
kuidas kokku vnata TuMS 15 like 5 mte ja ste. 2005, nr 11, lk 2122.
Lasse Lehis. EML probleemipstitused ja ettepanekud tulumaksu valdkonnas. 2006,
nr 3, lk 1827.
Eluaseme mgitulu maksustamise reegleid tuleb muuta. EML pressiteade. 2007, nr
1, lk 6.
Lasse Lehis. Aktuaalsed maksuprobleemid ja EML seisukohad. 2007, nr 3, lk 1824.
Martin Huberg. Metsa maksustamine kas seinale maalitud tont? 2007, nr 3, lk 31
33.
Vlismaalt saadud tulu
Merje Roomet. Vlisriigist saadud tulude maksustamine. 2006, nr 2, lk 2122.
Hiie Marrandi. Soome tle. 2007, nr 9, lk 1419.
Elatis
Lasse Lehis. Philised probleemid elatise maksustamisel. 2007, nr 5, lk 32.

Eluasemelaenu intressid
Hiie unpuu. Arusaamatused eluasemelaenu intressi tulumaksusoodustusega. 2005,
nr 4, lk 3233.
Evelyn Kask. Maksusoodustuse mte on toetada eluaseme soetamist. 2005,
nr 4, lk 34.
Lasse Lehis. MTA teeb liiga suurildistusi. 2005, nr 4, lk 34.
Martin Huberg. Eluasemelaenu intresside saaga. 2006, nr 12, lk 1416.
Villy Lopman. Eluasemelaenu intressidest. samas, lk 16.
Koolituskulud
Martin Huberg. Autokool ehk papp kevadel tagasi! 2006, nr 10, lk 25.
Annetused
Lasse Lehis. Tulumaksusoodustused heategevusele. 2006, nr 4, lk 2128.
Mariliis Kannukene. Uued tuuled annetaja rahakotis. samas, lk 3032.
Lasse Lehis. Probleemid annetuse mistega. samas, lk 3639.
Annetuste maksusoodustus. 2006, nr 12, lk 8.
Lasse Lehis. Spra tuntakse hdas. samas, lk 910.
Julutunneli annetajatel on igus tulumaksutagastusele. EML pressiteade. 2007, nr
1, lk 7.