Professional Documents
Culture Documents
Kuidas Olla Asjalik
Kuidas Olla Asjalik
ANTI KIDRON
mmm
OLLA
ASJALIK
Aja valitsemise ja asjaliku vaimu
arendamise pshholoogia
kirjastus
ilo
Kirjastus ILO
Narva mnt. 63, Tallinn EE0001
Tel. 642 6060, faks 643 3701
ILO Print
Madara 14, EE0006
Tel. 654 1720, faks 654 1722
AS ILO, 1997
ISBN 9985-57-131-2
SISUKORD
Saateks
28
T a j a t a r m u k a s kasutamine
73
95
113
K a v a n d a h o m s e t , kuid ela t n a s e s
121
Kirjandus
134
SAATEKS
Avaldasin paari aasta eest rea artikleid a j a p s h h o l o o g i a ning
t a j a k a s u t a m i s e kohta. Aja valitsemise k s i m u s e d olidki
meldud kesoleva raamatu phiteemaks. Mainitud valdk o n d a sisse e l a d e s v e e n d u s i n a g a h a r o h k e m , et aja kavakindla kasutamise phimureks pole hoopiski mitte sellealaste
t e a d m i s t e n a p p u s . Inimesed ei siple jtkuvas a j a h d a s e g a
vii e n d t h t a e g a d e l h e n e d e s p i n g e s s e s e e t t t u , et n a d
e n a m - v h e m ei t e a k s , k u i d a s a e g a s a a s t e s sobilik o l e k s
t o i m i d a . Probleemi raskuskese o n mujal - neil j b ikka-jlle
p u u d u sellest asjalikkuse
vaimust, ilma milleta ka u u s i m Time
Manageri
p r o g r a m m e d u ei tota.
Mis on asjalikkus? Mil viisil m e mrkamatult ebaasjalikkust h a r r a s t a m e ? Kuidas asjalikkus o n s e o t u d aja valitsem i s e g a ? Millised ajarvlid m e i d varitsevad ja kuidas neid
kahjutuks teha? Mis teel ettevtluses ja k o d u s asjalikkuse
v a i m u k u j u n d a d a ? End t o i m e k a k s ja virgaks " k a v a l d a d a " ?
Millest sltub ajataju ja kuidas see meie ettevtmisi m j u s tab? Mis aitaks vlja paigaletardumise, minevikku t a k e r d u mise ja tulevikku kibelemise pnistest? Kuidas j u d a tisvrselt s i i n - j a - p r a e g u e l a m i s e o s k u s e n i ? N e e d ja t e i s e d
t e e m a k o h a s e d k s i m u s e d leiavadki jrgnevail leheklgedel
phjalikku kajastamist.
Asjaliku v a i m u neljaks t u g i s a m b a k s o n :
Anti
Kidron
POLE LIHTNE
OLLA... LIHTSALT ASJALIK
M i t m e s keeles, niteks vene (delavoi),
s o o m e (asiallinen)
saksa (sachlich)
vi
m r a t l e t a k s e asjalikkuse m i s t e "asi-
n m , "asjatu ' o s u t a b millegi mttetusele, disfunktsionaalsusele. R k i g e m asjast, e l d a k s e n u p i d a m i s e l , i g u s e mistmisel arutatakse kohtuasja jne. Objektiivsele ja psivale
osutav asisus vastandub inimpshikat
iseloomustavale
saastes
optimaalsetele
lipukirjaks
tulemustele.
sstuprogramme
SIHITU SEBIMINE
Asjalikkuse elaim vaenlane o n ldva k e s k e n d a t u s e ja sihip r a t u t e g u t s e m i s e g a tidetud "hivatud olek" m i s t i d a b
kll pikki t u n d e vi terveid pevi, ent ei a n n a arvestatavaid
t u l e m u s i . Paljud a m e t n i k u d , t u d e n g i d , k o d u p e r e n a i s e d niv a d krvalt vaadates olevat k o g u aeg millegagi rakkes, ainult
et saavutatu o n e n a m kui tagasihoidlik. "Kunst" teha pevade
k a u p a m i d a g i ilma nimetamisvrsete t u l e m u s t e t a tuleneb
kindlaid resultaate taotlevate sihtide p u u d u m i s e s t ning k a o o tilisest ja katkendlikust toimetamisest kord he, siis teise asja
kallal. S e a l j u u r e s a r v a b m u i d e suur o s a sihitult s e b i j a i s t
e n e s e usinalt ttavat. N a d ei s a a kuidagi aru, kuhu a e g nii
kiirelt k a d u s ja miks n n d a palju asju ji jlle t e g e m a t a .
TUTERDAV KODUKANA a s k e l d a b p e v lbi k o d u s e i d
talitusi teha: p h i b riiulilt t o l m u (jttes k u m m u t i p h k i m a t a ) ,
krib likku p a n d u d kastruli puhtaks, m t l e b , m i s lunaks
sa teha, v t a b nput ksile, lappab vahelduseks naistelehte, u n u s t a b e n d siis sbratariga juteldes p o o l e k s tunniks
telefoni otsa, v a a t a b teise p o o l e tunni ennelunast seriaali,
mossitab m e h e g a ja i e n d a b lastega, kiirustab hambaarstile,
ent j b v e e r a n d tundi hiljaks, nii et t e m a n u m b e r thistatakse, valmistub keelekoolis a n t u d v r s n u k o r d a m a , ent
laseb e n d siis teise helistava sbratari pikantsest uudisest
n n d a elevile a j a d a , et inglise keel l h e b m e e l e s t , j u a b
k u i d a g i m o o d i htuks sgi valmis teha, ent o n pevastest
a s k e l d u s t e s t j u b a liiga r a m m e t u , et pooleli olev R e m a r c i
r o m a a n ksile vtta. Selle a s e m e l l a p p a b t a TV-uudiste ja
m a g a m a heitmise vahepeal ometi viimaks lbi virna k o d u kaunistamisalaseid ajakirju, mis ta kohalikust r a a m a t u k o g u s t
j u b a k u u a e g a t a g a s i l u g e m i s e k s v t t i s . Ta k u r d a b i l m l p m a t a kigile, kui hivatud ta, kuidas keegi t e d a ei aita vi
kui kurnav o n iga pev p o e vahet kimine. Peaks keegi talle
p a k k u m a m n e idee, kuidas k o d u s e i d tid kavakindlamalt
teha vi veidi ratsida, niteks ndala t o i d u m o o n korraga ette
v a r u d a , leiab t a k o h e rea p h j u s i , m i k s s e e t e m a p u h u l
arvesse ei tule.
Sebimisest ongi s a a n u d t e m a elu sisu; see aitab m d a
VIIVITAMINE JA VENITAMINE
O l e m e j u b a varasest lapseeast peale selgeks p p i n u d kindla
viisi, kuidas tlikaist kohustustest lahti s a a d a - v e n i t a m i s taktika. L k k a m e prast hetkelist khklust t a g a s i nii tsist
pingutust n u d v a d l e s a n d e d kui m n e d t t u d a r g i k o h u s t u s e d . Meie m u g a v meel ilmutab e n e s e i g u s t u s t e otsingul
t h e l e p a n u v r s e t leidlikkust. V e n i t a m e t h t s a t e o t s u s t e
v a s t u v t t u l o o t u s e s , et s e l l e g a s e o t u d a s j a o l u d s a a v a d
tulevikus s e l g e m a k s . Keeruka t e d a s l k k a m i s t v i b p h j e n d a d a pakiliste argipevaste talitustega, ja m n i k o r d k a
vastupidi: igapevased asjad s a a b thtsa asja tarbeks inspiratsiooni k o g u d e s ndalate k a u p a krvale lkata. Pingsat
p h e n d u m i s t n u d v a lesande lehomsele lkkamise t i n g i b
lootus olla siis p a r e m a s vormis.
Oluliste asjade edasilkkamist tingib ka a s j a t u n d m a t u s ,
mis paraku s v e n e b veelgi, kui thtsa t a l g u s e g a kaua v e nitada. Olles korduvalt nautinud venitamistaktika h e t k e m n u s i d , o n raske hlestuda k a u g e m a t e e e s m r k i d e v i m a likele palju s u u r e m a t e l e hvedele. Viivitamistvest tervenem i s e k s tuleks t u n n i s t a d a e n d a l e selle t e k k e t a u s t a - o m a
kavalust takistusi ja p r o b l e e m e m u g a v u s e huvides ra k a s u t a d a . Vahel h a k k a m e ise s e d a t a i p a m a t a lausa n i m m e kujund a m a vi suureks p u h u m a niteks juhuslikke tkatkestusi
vi ajuti kuhjuvat korratust. T k o h a l aitavad p i s i m u r e d , o l m e h o o l e d , n u p i d a m i s e d ja klastajate vastuvtt p e v a s t
p e v a e d a s i lkata niteks t o o t m i s e m b e r k o r r a l d a m i s e ,
turustrateegia vljattamise vi personali koolitamise ksimusi.
Venitamistvest v a e v a t u d t p jtab teistele tihti KROONILISE HILINEJA mulje. J u h u l kui t e m a nol o n t e g e m i s t
o m a s o e n g u l e ja jumestusele rhutatud t h e l e p a n u p r a v a
n o o r e m a s keskeas naisega, ajab t a p e a a e g u iga k o r d , kui
k o o s vlja m i n n a k s e , o m a helt jalalt teisele t a m m u v a a b i k a a s a nrvi. J u h t u b ta a g a o l e m a m e e s , siis jtab t a o m a
auto kindlustamise, garantiiajal rikkilinud k o d u m a s i n a p a r a n d u s s e v i i m i s e , arvete t a s u m i s e , k l m i k u t i e n d a m i s e ,
puugivastase vaktsineerimise vi laevapiletite tellimise alati
viimasele minutile. Mni hilineja nib ( l e n n u j a a m a s , p e r e k o n n a s e i s u a m e t i s , e k s a m i k o m i s j o n i s jm.) m n g i v a t teiste
nrvidel vene ruletti: viimasel hetkel k o h a l e j u d m i s e ja hilinemise v i m a l u s e d o n e n a m - v h e m tasakaalus. Enamasti o n
siin t e g e m i s t poolalateadliku e n e s e h l e s t a m i s e g a - Krooniline Hilineja nib tekkivast p i n g e s t ja teiste k i u s a m i s e s t
iseralikku lbu saavat. Kindlaim viis t e m a k o h t l e m i s e k s o n
kas keerata ette ta kell vi k o k k u l e p p e a e g talle m r a t a
poole tunni vrra v a r a s e m a k s .
KAHTLUSED JA KHKLUSED
S i h i t e a d l i k t e g u t s e m i n e lisab e n e s e k i n d l u s t ja t u g e v d a b
tahet. Koormavaist khklustest kurnatud isiku energia kulub
suures o s a s o m a m u r e d e ja vljavaadete le m l g u t a m i s e l e
ning kaotsilinud seesmise tasakaalu taastamisele. Pealegi
t e k i t a b s e l g e t e e e s m r k i d e p u u d u m i n e t u n d e , et n h a k s e
v a e v a ei t e a mille nimel. O m a elu-olu vi t p r o b l e e m i d e
sasipuntras k o h m i t s e m i s e s t v i b ajapikku s a a d a k a s r a n e
v a i m n e harjumus, mis a s e n d a b t o i m e k a t e g u t s e m i s e e n e s e s d i s t a m i s e g a vi olude s i u n a m i s e g a . Igahe elus v i b
ju a e g - a j a l t t e k k i d a s e g a s e v i t u o l u k o r d i . H m m e l d u s ja
e b a k i n d l u s a v a l d u v a d selles, et praktilistes p r o b l e e m o l u k o r d a d e s ei ilmutata vajalikku tarmukust - ei langetata otsust,
ei a s t u d a edasiviivat s a m m u , ei kavandata toimetuleku plaani
v m . K a h t l u s t e k s i s v i i b i m i n e p o l e just m u g a v s e i s u n d ,
seeprast ptakse probleemide tekkimisel otsustamine
e d a s i lkata. Kirjeldatud t b i levinud e s i n d a j a k s o n HIIREKE. See o n allaheitlik ja a b i o o t a v isik, k e d a rusub mure
o m a positsiooni prast. Ta loovutab olulistes asjades otsuse
l a n g e t a m i s e ikka teistele - niteks juhile, k u r s u s e v a n e m a l e ,
a b i k a a s a l e , s e l t s k o n n a liidrile. K a l d u b isegi kergete a s j a d e
k o r d a a j a m i s e l pikalt k a a l u t l e m a ja kahevahel o l e m a . Teisest
kljest p a k u b Hiirekese s i l m a h a k k a v e b a k i n d l u s t e m a lhik o n d s e i l e (kolleegile, sbrale, abikaasale) n a g u tellitult vim a l u s e juhi roll le vtta...
heks tuntuimaks khklejaks o n Shakespeare'i HAMLET
H a m l e t i k o m p l e k s i g a isik raiskab sisekahtlustele, ebalustele
ning abstraktsete ksimuste (Olla vi mitte olla jt.) uurimisele
n n d a palju energiat, et olukorra t o i m e k a k s l a h e n d a m i s e k s
s e d a e n a m ei jtku.
E b a a s j a l i k u t b i e s i n d a j a k s o n k a KRITIKAAN, k e s
klvab tegutsemisvalmidust kahandavat kahtlust ka teistesse
i s i k u t e s s e . Teeb o m a a r v u s t a v a d m r k u s e d k o o s t h k k o n d a kahjustaval, destruktiivsel m o e l . Leiab teiste t e g e v u s k a v a d e s ja histes ettevtmistes ikka m i d a g i laita, ilma et t a
ise lisaks asjalikke e t t e p a n e k u i d olukorra p a r a n d a m i s e k s .
VILETS TUJU
Igaks teab, et rusutud meeleolus, pahura, p e t t u n u , solvunu
vi ksildasena asjad ei laabu ning e n e s e tarvilikku t e g e m a
s u n d i m i n e v i b t u n d u d a rnkraske. Eriti kehtib see v a i m s e l
tl ja loominguliste lesannete sooritamisel. Teisest kljest
s a a b k e s k e n d u v a tulemusliku t e g u t s e m i s e g a judsalt o m a
m e e l e o l u p a r a n d a d a . Tegutsemiseks s o o d n e t u n n e t e g a m m a
o n s e e g a a s j a l i k k u s e h e k s e e l t i n g i m u s e k s , a g a ka selle
mdupuuks.
Tuju(kus) e h k t e a t u d ajaks tasakaalust vlja l d u d e m o t s i o o n i d e v o o g ei teki kunagi lihtsalt niisama, selle varjatud
vallapstjaks o n v l i s m a a i l m a m i t m e s u g u s e d s n d m u s e d
ja neile r e a g e e r i m i n e , s e e , k u i d a s a s j a d l a a b u v a d , t e i s e d
i n i m e s e d m e i s s e s u h t u v a d ja milliseks k u j u n e b selle tulem u s e l meie e n e s e h i n n a n g .
MOSSITAJA m e e l e o l u o n muutlik ja t a rikub o m a t u s a s e ,
t i g e d a vi s n g e o l e k u g a tihti ka teiste tuju. J a v a l m i s t a b
p e a v a l u e n d a l e g i - ennekike o m a kikuva ja kergesti kust u v a t m o t i v a t s i o o n i t t t u . Tujutseja p e a b teistest e n a m
vaeva n g e m a e n d a tle vi ppimisele s u n d i m i s e g a .
Kikuva m e e l e o l u tttu k o g e b t a raskusi i n i m e s t e g a s u h e l d e s , ri a j a d e s vi isegi k o d u s e i d tid tehes.
KAPRIISNE p a b teisi alateadlikult o m a t u j u d e g a kontrolli all hoida, ent m u u t u b o m a tungivate tujude ja soovikeste
tttu kindlakelisel kohtlemisel h o o p i s ise teiste poolt h l p sasti juhitavaks.
Teades o m a meeleolu rikkuvaid t e g u r e i d vi kehva tuju
pstikuid, v i b neid j u d u m d a neutraliseerida, v h e m a l t
ette n h a ja vtta tarvitusele p e h m e n d a v a d m e e t m e d .
Jrgnevalt o n t o o d u d m n e d iseloomulikud viletsa tuju
tekitajad. Pahura, rritatud m e e l e o l u p h j u s t a v a d :
*
*
*
*
*
*
Masendusmeeleolu loovad:
*
*
*
*
*
* tsisem tervisehire
* tpuudus jt. tegurid
S o l v u m i s - ja p e t t u m u s t u n d e tekitavad:
* enese halvustamine
* otsustamisiguse piiramine
* oma ootuste eiramine
* mahajetuse tunne
* vestlusest vlja llitamine
* seltskonnast vlja jtmine
Enesekontrolli kaotamisele viivad e n n e k i k e kaks tunnet:
* vihastamine
* rnk solvumine
J r g n e v a i s o s a d e s t u l e b m i t m e s s e o s e s juttu asjaliku
t m e e l e o l u k u j u n d a m i s e konkreetseist t e e d e s t . Tujude ja
t u n n e t e o h j a m i s e k s s o o v i t a m e a g a l u g e d a tiendavalt raamatust Stressi
teejuht
ENESEPINGESTAMINE
S a m a l ajal kui t u j u t s e m i n e ja k i k u v a d m e e l o l u d o n r o h k e m
r n e m a s o o privileeg (leidub m u i d u g i ka t u j u k a i d mehi), on
learune e n e s e p i n g e s t a m i n e ja pikaajalisse psistressi jmine o m a s e m meestele. (Meenutagem siinkohal meeste
s a g e d a s e m a i d suitsiide ja p r a e g u s a j a k s j u b a k m m e k o n n a
aasta vrra naistele alla jvat keskmist eluiga.) J r g n e v a d
e n e s e p i n g e s t a m i s e ja e n d a v l j a e l a m i s e i l m i n g u d o n
G. Witkini jrgi o m a s e m a d kll k r g e stressi ksi s a t t u n u d
meestele, ent neid m r k a b h a s a g e d a m i n i k a v a s t u t a v a s
ametis naiste juures.
Kitumise
muutumine
jmedakoeliseks.
Treda oleku,
j m e d a k n e m a n e e r i g a , v g i s n a d e g a liialdav m e e s vi
naine pole sageli mitte loomult n.. kuri, v a i d p i g e m t u g e v a s
stressis.
Krsitus o s u t a b leppimatusele esilekerkinud takistustega,
mille k r v a l d a m i s e k a t s e d ei k a n n a vilja. ( S e d a o l u k o r d a
tuntakse p s h h o l o o g i a s frustratsiooni nime all.) Phjus, miks
m e h e d tihti krsitumad on, arvatakse tulenevat sellest, et n a d
ei s u u d a vaikselt l e p p i d a olukorrale allajmisega. Kannat-
HIRM
Tarmukale t e g u t s e m i s e l e o m a n e aktiivsus ja a l g a t u s v i m e
e e l d a b elementaarset hulka vaprust, mis aitaks vastu seista
raskustele ja takistustele. Enesekindlust n e s t a v hirm k a h j u s t a b p e a alati ka p r o b l e e m i d e asjalikku analsi ja n e n d e
SEGADUS
I g a h e l o n isiklikke k o g e m u s i selle k o h t a , kui p i i n a v o n
s e g a m i n i a e t u d p a b e r i t e h u l g a s tarviliku d o k u m e n d i les
o t s i m i n e , s a s s i s l n g a k e r a l a h t i h a r u t a m i n e vi s e g a s e s
kekirjas k i r j a p a n d u d ravimi t a r v i t a m i s p e t u s e l u g e m i n e .
S a m a l ajal kui selge s u u n d ja kindel siht, arusaadav lesanne
ja levaatlik o l u k o r d t e g u t s e m a innustavad, p h j u s t a b i g a sugune segadus kohe toimekat tegutsemist takistavaid
vliseid ja s e e s m i s i t k k e i d . Segi, segatud,
segamini,
segadusseaetud
vi -sattunud
- kik n e e d h e s t - s a m a s t tvest
tulnud s n a d mrgivad tarmukat tegutsemist torpedeerivaid
asjaolusid. Laisavitu pilane leiab k o h e etteknde koolit
k r v a l e p a n e m i s e k s , kui i l m n e b , et tal p u u d u b l e s a n d e
l a h e n d a m i s e a r u s a a m . Uuritava t e e m a e d a s i s e ksitlemise
t e e d e t e a d m a t u s k a h a n d a b tublisti dissertandi julgust vitekiri kaante vahele viia. Mitmest laokil asjast s e g a d u s e s firm a j u h t ei o s k a kuskilt otsast alustada, p a r i m a m e e l e g a v taks ta p u h k u s e ja lendaks neljaks ndalaks Vahemere rde
puhkama.
S a m a l k o m b e l n a g u k h k l e m i n e j a viivitamine, h v a r d a b
olukorra ebaselgena tajuminegi kahjustada motivatsiooni
millegi t s i s e g a algust teha, oluline asi korda ajada vi pooleli
lesanne lpule viia. Teisisnu o n m e i e laisk meel kavalalt
valvel, et kohe o m a k a s u p d l i k u l t ra k a s u t a d a mingi t e g e v u s e k i g u s tekkivat ajutist ja p a r a t a m a t u t s e g a d u s t .
KOHUSTUSTE UNUSTAMINE
Tlika ja muret valmistava lihtne u n u s t a m i n e on t h u s kaitsevte, millega m e alatasa e n d m a h a r a h u s t a m e . Laisk t u d e n g
u n u s t a b e k s a m i t h t p e v a , r a a m a t u k o g u kasutaja kirjavara
tagastamise, koguduseliige usualased totused, napsiga
liialdaja m e e l e p a r a n d a m i s e p u , m i n g i teene lubaja selle
titmise. Igal ndalal v t a m e e n d a l e uusi k o h u s t u s i m i d a g i
teha vi korda s e a d a ja u n u s t a m e n e e d j u b a jrgmisel tunnil.
Kuidas see nii kiirelt t e o k s s a a b ?
Vaatleme iseloomulikku juhtumit.
Vtsid laupeva hommikul nuks enne lunat viivisega
arve
pangas tasuda. Paraku selgus kell 10, et klmikus pole
midagi
hamba alla vtta. Teel toidupoodi
kohtasid
tuttavat,
kellega
uudiseid vahetades
kulus veerand tundi, nii et arugi ei saa. Kell
RPAKAS TEGUTSEMINE
Liiga pikk h o o v t t ja v a j a l i k u g a a l u s t a m i s e laiskus s u n n i b
jrjest s u u r e m a s s e ajahtta jnule peale rpakalt kiirustava
tviisi. KORRATUSETEKITAJA ei m r k a triistu ja d o k u mente (vi m n g u a s j u ! ) ilmaski sinna tagasi p a n n a , kust t a
need vttis. Tal o n anne korras t u b a paari m i n u t i g a p a h u p i d i
puistata. Aeg-ajalt lubab knealune t p olla edaspidi korralik
ja pai n i n g t a a s t a b o m a v a n e m a t e ( a b i k a a s a , s e k r e t r i ,
alluvate) rmuks laual vi kapis piinliku korra. Kahjuks p s i b
see vaid paar p e v a ja siis o n kik jlle s e g a m i n i .
Pideva kiirustamisega kaasnev erutatus ja o m a s e e s m i s e
s e g a d u s e vliseks kaoseks t e i s e n d a m i n e o n iseloomulik k a
sellele l o o m u poolest KRSITULE j a e n n a s t p i d e v a l t l e m r a pingestavale inimesele, k e d a p s h h o l o o g i a s kirjeldatakse stressialti A-tpi isikuna (vt. lhemalt Stressi teejuht,
lk. 58).
E b a a s j a l i k k u s e k e h a s t u s e k s v i k s l u g e d a BOHEEMI,
k e d a s n a r a a m a t mratleb korratute eluviisidega intellektuaalina ning ahnelt aina uusi juhuteadmisi ahmivat IGAVEST
LIPILAST kel kuidagi ei lhe k o r d a e n d e k s a m i t e k s valm i s t u m i s e k s distsiplineerida.
PEDANTSUS JA PERFEKTSUSPD
N a g u i s i k u o m a d u s t e l , o n ka paljudel isiksustpidel o l e m a s
o m a a n t i p o o d . Asjalikkuse p u u d u s vib a v a l d u d a mitte
k s n e s pisiasjadele k e g a l m i s e s , v a i d k a l e p i n g u t a t u d
m u r e s p i s i a s j a d e prast. PUNKTUAAL p a b k i g i s o m a
ettevtmistes olla piinlikult t p n e . Tema k o r r a a r m a s t u s vtab
vahel l a u s a m a n i a k a a l s e d m t m e d . Mni p u n k t u a a l p a n e b
tpipealt kirja kik p e v a s e d v l j a m i n e k u d , teine registreerib
j a s t i b arhiivi k o g u e r a k i r j a v a h e t u s e , k o l m a s s e a b o m a
k o d u r a a m a t u k o g u s sisse suurtes l a e n u k o g u d e s kasutusel
o l e v a s s t e e m i k i n d l a liigituse, neljas o n vaata et valmis turult
t o o d u d m u n a d e l e o s t u k u u p e v a peale kirjutama. N u p i d a mistel esitab s e e t p mingi k s i m u s e arutamisel aina uusi
ja uusi tarbetuisse ksikasjadesse svivaid lisaksimusi. Kui
Punktuaaliga koos aktsiaseltsi asutada, vtab phikirja peens u s t e p a i k a p a n e k ise j u b a paar ndalat a e g a .
Millest p e d a n t s u s k a ei t e k i k s ( m n e d a r v a v a d selle
s a d i s m i i l m i n g u k s , teised otsivad p h j u s t subjekti e n d a loom u o m a s e l o h a k u s e vljajuurimise katses, k o l m a n d a d peeneks viisiks teised o m a m j u alla s a a d a ) , igatahes o n see
s u u r e k s t k k e k s o l u k o r r a s , k u s kiiresti j a h o o g s a l t tuleb
m i d a g i ra teha, a e g a viitmata p h e n d u d a phiksimustele.
J t k a k e m ebaasjalikkuse lhivaatlust TIUSETAOTLEJA
nitega. Perfektsionist p a b o m a ettevtmistes s a a v u t a d a
sellist korralikkust, lpetatust, veatust, m i s k a u g e l t letab
mistlikkuse piirid. Kui p e d a n t kib o m a p u n k t u a a l s u s e g a
enamasti teistele nrvidele, siis perfektsionist tekitab l i p d likkusega p r o b l e e m e ennekike iseendale - viib e n d eksimise hirmul p i n g e s s e , j b pidevalt t h t a e g a d e g a jnni ning
e l a b le jrjekordseid p e t t u m u s i , k u n a t e i s e d i n i m e s e d ei
m r k a t e m a pdlikkust vriliselt hinnata.
A s j a k o h a t u t i u s t a m i s s u n d u s v i b olla t e k k i n u d e b a kindlusest ning o m a maine prast mures olekust; vahel
k u j u t a b s e e e n d a s t i n i m s u h e t e s p e t t u n u d isiku autistlikku
k a p s e l d u m i s t jgitut k e s k e n d u m i s t n u d v a t e g e v u s e turvalisusse; p e r f e k t s u s p d t h e n d a b tihti ka perspektiivi a h e -
n e m i s t tuleviku e s m a t h t s a t e e e s m r k i d e suhtes ning iseralikku viisi j d a oleviku ajalksu (vt. ka lk. 124)
k s tiusest u n i s t a v a i d t p e - s e d a p u h k u v a i d o m a
m t e t e s - o n PILVEDEL HLJUJA. L e n n u k a i s t
ideedest
NARTSISSISM
P s h h o a n a l s i s m r a t l e t a k s e nartsissismi neurootiliselt
krge e n e s e k e s k s u s e n a , mis ei jta ruumi hoolivusele teiste
inimeste suhtes ja millega kaasneb ebaterve k l a m m e r d u m i n e
o m a e g o klge. (Narkissos oli teatavasti v a n a k r e e k a m d i
jrgi kena m e e s , kes elu lbi imetles o m a peegelpilti vees).
Samal ajal kui ENESEIMETLEJA teismeline neidis keerleb
tundide kaupa peegli ees, jttes p p e t k i d ja k o d u s e d
k o h u s t u s e d pidevalt unarusse, k a s v a t a b t e m a v a s t a s s u g u poolest teisik tihti jusaalis lihaseid vi p o e t a b n o o r t e k a m b a s
suust m n e lihvitud lbuse. p p e j u s t eneseimetleja p r a b
o m a figu aalsele vljenduslaadile palju e n a m t h e l e p a n u kui
ainevalla telgteadmiste edasiandmisele. Firma t k o o s olekuil, e r a k o n d a d e konverentsidel, teaduslikel seminaridel
n e m e ikka-jlle, kuidas jrjekordne eneseimetleja kliseva
retoorikaga vi p s e u d o p r o b l e e m i d e s u u r e k s p u h u j a n a teiste
a e g a raiskab.
r
isikule, mitte lesandele, tle ja s e a t u d e e s m r g i l e . E n a masti (kui just t e g u pole lavathe, p l a y b o y vi m a n n e k e e niga) k a h j u s t a b see oluliselt t tulemuslikkust.
Pideva e n e s e i m e t l e m i s e g a hivatud isiku a n t i p o o d i k s o n
o m a kitumise ja maine prast m u r e s HBELIK, kes seltsk o n n a s ei tea, k u h u ksi p a n n a vi m i d a j r g m i s e l a u s e g a
e l d a , ning kes p r o b l e e m i d e arutelul e n a m a s t i j t a b puhtalt
u j e d u s e s t e n d a t e a d a o m a vrt m t t e d . Selleks, et o m a
isikule j a e g o v a j a d u s t e l e k l a m m e r d u v neurootiline thelep a n u l e t a d a , t u l e b see kindlakeliselt mingile teisele objektile juhtida. Ebaasjaliku, haiglaselt pealetkkiva enesekesks u s e p a r i m a k s raviks o n svenev k e s k e n d u m i n e o m a t vi
t e g u t s e m i s e objektile. Asjata ei elda, et t o n parim teraapia. See aitab t e p o o l e s t letada isegi o m a e g o g a s e o t u d
hingemured
LOBISEMISHIMU
M i t m e d v a n a s n a d ja k n e k n u d t e s t a v a d jutukuse rasp i d i s t s e o s t t k u s e g a . N i t e k s Suuga
teeb suure
linna,
kega ei krbse pesagi
vi Palju kisa, vhe villa. Vastupand a m a t u s o o v t r u u m jututoaks m u u t a nib olevat ldinimlik,
s e e v a l d a b aeg-ajalt nii k o l m a n d a klassi lapsi, neid kantseld a v a i d p e d a g o o g e kui ka p a r l a m e n d i l i i k m e i d . Ehkki ekstrav e r d i d ( s u h t l e m i s j u l g e d , seltsiva l o o m u g a ) isikud o n introv e r t i d e s t ( e n d a s s e t m b u n u i s t , r o h k e m s i s e m a a i l m a s elavaist) l o b i s e m i s h i m u l e a l t i m a d , ei a n n a i s i k s u s e p s h h o loogiline p h i t p knealusele nhtusele kaugeltki tit selet u s t . Nii n a g u k o h m i t s e m i n e , v e n i t a m i n e , t u t e r d a m i n e j a
e b a l e m i n e , p a k u b lobiseminegi n.. legaalse t a g a n e m i s t e e
l e m i n e k u k s tiselt j u p i n g u t u s e l t m u g a v a m a r a o l e m i s e
v o r m i . L o b i s e m i s l u s t l b tihti liitu m i n g i teise t m o t i v a t s i o o n i a l a n d a v a o m a d u s e vi n h t u s e g a , a s e n d a d e s tarm u k a t e g u s e m i s e thipalja p a t r a m i s e g a . Inimeste l o o m u o m a s e l e seltsimistarbele, kontaktide l o o m i s e v a j a d u s e l e j a
tundestiimulite saamise ihale toetuv suhtlussoov o o t a b ainult
s o o d s a t e tingimuste teket, et kohe ksile vtta jrjekordne
argivestluse v a l v e t e e m a , ajatide vi p s i p r o b l e e m . L o b i -
2
KINDEL SIHT
SILLUTAB TEED EDULE
EESMRKIDE SEADMINE
E d u eelduseks on oskus s e a d a endale elulisi eesmrke ning
neid visalt taotleda. See nib kehtivat mitte ksnes tl ja
raha teenimisel, vaid ka e n e s e a r e n d a m i s e l ja eraelu korrald a m i s e l . Asi pole k s n e s selles, et elus v h e m edukail on
kalduvus u n u s t a d a endale suured e e s m r g i d pstitada, vaid
ka tahtejus - neil j b v a j a k a sihikindlusest.
Tegelikku p d l u s t m o t i v e e r i v e e s m r g i s e a d m i n e ja
mingi aja vltel suvalise sihi seiramine o n eri a s j a d . Oluline
o n ka e e s m r g i i g e t l g e n d a m i n e . K o r d v e t a k s e s e d a
haaramatult laialt ( p p i m i s e e e s m r k o n t e a d m i s t e o m a n d a m i n e ) , t e i n e k o r d liiga ahtalt (firma sihiks o n r a h a t e e n i m i n e ) , e e s m r k s e g a t a k s e ra r o l l i l e s a n d e ( v a n e m a t e
lesanne on laste kasvatamine), p h i k o h u s t u s e (levaataja
h o o l e k s j b t o o d a n g u kvaliteedi kontroll) vi r e s s u r s s i d e
k a s u t a m i s e g a (valitsus o t s u s t a s tervishoiu e d e n d a m i s e k s
e r a l d a d a miljon krooni).
Kasutatud ressursse - aega, raha, energiat, tehnovahendeid, aga ka rakendatud teadmiste, vilumuste ja oskuste
kasutegurit - ptakse vimalikult tpselt hinnata saavutatud tulemuste alusel.
Tulemuslikkust nhakse toodangu vljastamisest vi teenuste osutamisest kaugelt avaramal vljal; siia kuuluvad
ka uute klientide juurdevitmine, toodangu moderniseerimine, turuuuringu vimalus, hangitud teadmised, tekkivad
kogemused, risidemete arendamine, juhtide autoriteedi
tagamine, heade koostsuhete arendamine, tmotivatsiooni kindlustamine, firma maine parandamine, ttajate
rahulolu suurendamine, jt. ettevtluses tekkivad vrtused.
Selle holistliku ksitlusega tstetakse esile ja hinnatakse
kike s e d a , mis ettevtluses vi t s lisab m i d a g i positiiivsete t u l e m u s t e poolele. Mnigi algatus, t vi t e g u ei a n n a
ise veel m i n g e i d n h t a v a i d t u l e m u s i , ent v i m a l d a b vi
k e r g e n d a b t u l e m u s t e saavutamist kaudselt, vib-olla mingil
teisel tetapil, hilisemal ajaperioodil. Iga t e g u vi s a m m , mis
hlbustab t e i s e
olulise asja tegemist, v h e n d a b thja
t d vi ajakulu ning on selles mttes tisvrselt tulemuslik.
M n e d k i e e s m r g i d tulenevad iseenesest firma t e g e v u s alast, e n a m a s t i n u a b a g a sihtide s e a d m i n e tegevuse s g a v a m a sihi ja otstarbe lahtimtestamist. Tulemusjuhtimise asjatundjad arvavad, et alluvate algatusvime ja a n d e k u s leiab
alles siis tit rakendust, kui ettevtte tegevust juhivad p i g e m
ldtunnustatud e e s m r g i d kui k a m a n d a v a d l e m u s e d .
T h e l e p a n u p r a m i n e millegagi tegelemiselt selle o t s e sele vi varjatud tulemuslikkusele aitab leida t r m u ka
neist p i s i s a a v u t u s t e s t , m i s k o k k u v t v a l t m r a v a d k i e d u
t e n o s u s e . S a m a s t s t a b see oluliselt i n i m e s t e j u d l u s t
ning n e n d e v a s t u p a n u v i m e t t p i n g e l e . Tulemuslikkust o n
teadagi k e r g e m hinnata tegevustes, mille produkt p e e g e l d u b
kiiresti ainelises ja m d e t a v a s . Pikaajalise u u r i m i s t vi
krgkoolis p i n g u tulemuslikkus s a a b n h t a v a k s k m n e i d
kordi aeglasemalt kui niteks ostetud k a u p a d e tulusa e d a s i m g i , auto remontimise vi m a j a ehitamise kasulikkus ja
tulemuslikkus. Teatavasti teenib hea a u t o m e h a a n i k vi ehitusmeister mitu korda e n a m raha kui haiglade, koolipetaja
vi m a a k o n n a l e h e ajakirjanik. Miks? h e k s p h j u s e k s o n
ilmselt seegi, et rahastajad ja tarbijad o n pshholoogiliselt
valmis nhtava ainelise resultaadi eest m a k s m a h u l g a e n a m
kui u m b m r a s e (vaimse) eest.
Sihtide s e a d m i n e aitab h a j u t a d a k a h t l u s e selles, kas
ldse liigutakse igel teel. E e s m r g i d aitavad asjalikult hin-
n a t a k a s a a v u t a t u d e d u k u s e m r a - p i i s a b sellest, kui
saavutatud resultaate krvutada seatud sihtidega. S a m a s on
e e s m r g i s e a d m i n e ka thtis motivatsioonitegur. M e p i m e
virgemalt, ttame judsamini, teenime r o h k e m , kui
s e a m e jrjepidevalt endale nudlikke eesmrke.
Inimestel o n t e p o o l e s t elus vaja s e a d a e n d a l e aina uusi
sihte, mis neid innustaksid ja aitaksid l e t a d a o m a mugavat
e n e s e k e s k s u s t . (Tuhanded v i k e s e d ja s u u r e d l e m u s e d ei
ni s e d a s e a d u s p r a s u s t p a r a k u arvestavat. Igatahes unust a v a d n a d alatasa alluvaile korraldusi a n d e s n u d e osutada
sellele perspektiivsele ja thtsale, mis vrtustab argipev a s e i d t i d ja tegemisi.)
AJA KAVANDAMINE
Vaevalt leidub k e d a g i , kes poleks kuulnud aja kavandamise
kasulikkusest. Ent mis sellest kasu, vaid vhestele on tp e v a ja - n d a l a , kuu vi a a s t a ettekavatsetud lbikaalum i s e s t s a a n u d e n d a s t m i s t e t a v harjumus. Enamik piirdub
e e s s e i s v a aja k a v a n d a m i s e l k s n e s e t t e n h t u d rituste ja
k o h t u m i s t e k e l l a a e g a d e m r k i m i s e g a . N a d ei mrka, vahel
ei t a h a t e a d a g i s e d a , et k a s u t o o v a i l e t e g e v u s t e l e kavand a m a t a tunnid kipuvad alatasa kuluma thjale-thjale unelemisele, ringivahtimisele, lobisemisele.
Inimesed kivad o m a a j a g a pillavalt m b e r seetttu, et
nad ei usu aja plaanimise otstarbekusse vi k a r d a v a d plaanid e g a k a h j u s t a d a o m a armsat judeolekut. Niteks leiab ks
o s a inimestest, et planeerimine t e e b neist aja orja. M n e d e l
o n l a u s a allergia s n a " p l a a n " s u h t e s . A r v a t a k s e , et see
k a h a n d a b s p o n t a a n s u s t ja teeb inimese masinlikult jigakas
t r g a j a k s . M n e d t o o v a d e t t e k n d e k s o l e t u s e , et elu
p a i s k a b niikuinii plaanid pea peale. Leidub neidki, kes h o i d u v a d plaanist kartuses selle titmisel jnni j d a ja e n d koorm a t a tlikate e n e s e s d i s t u s t e g a . M n e d a r v a v a d a r g i p e v a s e t ja tegevuste rutiini endal n n d a o m a s e d olevat,
et plaan istub n e n d e ellu n a g u sadul sea selga. L e i d u b palju
neidki, kes tsimeeli u s u v a d o m a aja kindlalt k a v a n d a v a t
j u b a sellega, kui kellaajalised r i t u s e d - k o h t u m i s e d kalender-
kaks
homset.
T Filler
vundamendi valamine
majakatuse ehitamine
vannitoa remont
sissemaksete tegemine kinnisvara omandamiseks
aruande koostamine
antibiootikute kuur (tavaprane norm on 5 peva)
grammatikareegli vi matemaatikavalemi selgeksppimine
keeruka mehhanismi vi seadme demontaa
suitsetamisest loobumine
dieet
uue seltskonnatantsu ppimine
jooga, taj ehi vi mne teise enesearendamise ssteemi
omandamine.
* vestluskaaslase kuulamine
* jagatud nuannete thelepanemine
*
*
*
*
KORRALAGEDUSE KRVALDAMINE
Hoia korda ja kord hoiab
sind.
Ladina vanasna
krsitus
hajevilolek
hoolimatus
elamine vaid hetkes, lhieesmrgi saavutamise nimel
jetakse kaugemad asjad unarusse
* tdimus ja vsimus, sest elementaarse korra loomine
nuab liiga rnki jupingutusi
* kellegi lhikondse (vanem, abikaasa, kolleeg) korrastavale
kele lootmine
M e e n u t a g e m v a n a soovitust: pane iga asi (raamat, d o k u ment, triist) just sinna tagasi, kust s a selle v t s i d . Paraku
p u u d u b paljudel selge s k e e m selle kohta, kus miski ldse
p e a k s o l e m a . Pealegi viks a s j a d k e p r a s e m a s s e k o h t a
p a i g u t a d a , ht liiki e s e m e d vi d o k u m e n d i d k o o n d a d a jne.
Ese
riiul
sahtel
kapp
seif
nael
tasku
jne.
vtmed
pass
haigekassa kaart
jooksvad arved
vastamata kirjad
korteri- vi majapaberid
kruvikeeraja, haamer,
tangid
elektritarbed
jood, side, leukoplast
vrsked ajalehed
vanad ajalehed
kutse avalikele
ritustele
koolide, kursuste
lputunnistused
jne.
klahve kinnistama, v a n e m a t e inimeste vastu vajalikku aupaklikkust les nitama, telefoniraamatu lesehitusega t u t v u m a ,
n a d ei pi vahel isegi korralikku t e e d keetma... Igast nurgast
v a s t u vaatav lohakus l u b a b korralikul ja usinal s n a lihtsalt
s a a v u t a d a v e e n v a e d u m a a nii mnelgi elualal.
Tee m i d a g i p e r e s vi tkollektiivis e e s k u j u l i k u l t n i n g
varsti leiad t e e n i t u d tunnustust. Selleks o n vaja o m a n d a d a
mingil alal - pizza valmistamine, pllulillede t u n d m i n e , j a l g ratta putitamine, Marie Underi luule m i s t m i n e , t a i m e t e e d e
keetmine v m . - meistri tase, s e d a vhemalt tuttavate silmis.
Sstemaatilise e n e s e h a r i m i s e g a v i b s n a kerge v a e v a g a
o m a n d a d a kindlaid teadmisi paljudes asjades, kus teistel on
vaid rida u m b m r a s e i d oletusi.
t u l e m u s i ei a n n a , j b veel ks m o o d u s : a n d a p r o b l e e m
kellelegi teisele l a h e n d a d a . Kui rahakott l u b a b , v i d ndalas
korra endale koduabilise palgata, kes ttud talitused leplikult
ra t e e b . Vi kui teatud isikuga kuidagi vastastikust mistmist
ei n n e s t u s a a v u t a d a , katsu hdavajalik a s j a t o i m e t a m i n e
t e m a g a k o r d a a j a d a v a h e n d a j a k a u d u . M a t k a d e l ja reisidel
v i b t h e l e p a n n a , kui kergesti k a n n a t a b k o n t a k t i l o o m i s e
v i m e kurnatuse seisundis. O n hetki, kus j u b a ksnes v a s t u tuleja k n e t a m i n e ning temalt tee ksimine t u n d u v a d letamatult r a s k e e t t e v t m i s e n a . S r a s e s s e i s u n d i s o n eriti
m u g a v jtta t e e k s i m i n e hetkel p a r e m a s v o r m i s oleva kaaslase h o o l e k s .
4#
KAVALDA ENNAST LE
Isegi l l a i m e e s m r k ei s u u d a m e i d alati h o i d a t e m a l e
p h e n d u m a s . Igas t s t e k i b aeg-ajalt nii k e g a l m i s e
m e e l e o l u s i d kui ka i g a v u s p e r i o o d e . N r g e n e v huvi midagi
e t t e m r a t u t t e h a t o o b tihti k a a s a r e i p a v a l m i s o l e k u
p h e n d u d a millelegi hetkel palju pnevamale ning vtta ktte
m i s t a h e s teine t e g e v u s (peale kohustusliku).
I s e l o o m u l i k k e o l u k o r d i : poolel teel projekti valmimiseni
t u n n e d ravitmatut soovi kellegagi jutelda; W. M a u g h a m i
novelli lugemisel ihkad ksiloleva jutu l p u ra vaadata ja
h o o p i s s a m a novellikogu teist juttu l u g e m a hakata. Mis siis
ikka: v i d o m a tlikat s o o v i ka a r v e s t a d a . Ent v a i d hel
t i n g i m u s e l - v a h e p e a l kttevetu p e a k s poolelijetuga sel
viisil h a a k u m a , et viid k o r d alustatu hiljem siiski lpule. Hea
t a h t m i s e korral a n n a v a d nii m n e d k i t e g e v u s e d e n d hend a d a . Niteks vid projektlesandest tdinult kellegagi vahepeal juttu v e s t a , vttes s a m a s k n e a i n e k s uuritava p r o b l e e m i g a s e o t u d v a l d k o n n a . Inglise novellimeistri teine lugu
aitab vahest paremini sisse elada t e m a loomelaadi, et lugeda
e s i m e n e ( p i k e m , ksluisem) hiljem l p u n i . S a m a l k o m b e l
s a a d r a k u r s s i m u u t e s v a h e l d u v a l t s u u r e t k s i k o s i ja
s s t e e m s e t tervikut uurida.
Triistade k o r d a s e a d m i n e , paberite sstematiseerimine,
visandite joonistamine, erinevate ideede k o k k u s o b i t a mine - kik see aitab h l e s t u d a p h i l e s a n d e l e . I d a m a a
k u n s t i t r a d i t s i o o n i s (ka v i t l u s k u n s t i d e s ) o n sellisel p h i tegevusele hlestaval poolrituaalseil tegevustel thtis les-
anne:
misel.
thtis
mingi
EDU TEGURID
Jrgnevas loetelus o n kirjas p a a r k m m e n d inimestevahelises
koosts olulist o m a d u s t . Pa nende alusel a n d a ise endale
hinnang.
Enesehinnang
Omadus
hea
rahuldav
halb
tvime
tpsus
paindlikkus
suhtlemisoskus
usaldusvrsus
vastupidavus
vime vltida vigu
enesedistsipliin
energilisus
hea tuju
majanduslik mtlemine
praktiline meel
kutseoskused
lepetest kinnipidamine
aja kasutamise oskus
pivime
vastutustunne
abivalmidus
algatusvime
leidlikkus
:
K1 l ; L ! V i
h A yA
J (
;
51
Nd tasuks
o m a n r k u klgi ja a i n a s a g e d a m i n i r a k e n d a d a t u g e v a d
kljed e d u t e e n i s t u s s e .
ENESEKEHTESTAMINE
I n i m e s t e v a h e l i s e s u h t l e m i s e p s h h o l o o g i l i s e k s sisuks on
t e a b e ja t u n n e t e v a h e t a m i s e krval ka vastastikuste ootuste
v l j a k u j u n e m i n e , t e g e v u s v a l m i d u s e k i n d l u s t a m i n e ning
rollipositsioonide kinnistamine. Kaasinimestega suheldes
tekib aeg-ajalt otsese vi varjatud konkurentsi olukordi, kus
j u t u a j a m i s e vi vitluse r a a m e s k u m b k i o s a p o o l p a b teist
le t r u m b a t a - isiklikke huve rahuldada, e n d a ettepaneku lbi
s u r u d a , o m a s n a o s a v u s t , sarmi vi mjukust rhutada jne.
Nn. manipuleerival suhtlemisel ptakse kaasinimeselt
s a a d a e n a m t h e l e p a n u ja p o s i t i i v s e i d e m o t s i o o n e ,
j r e l e a n d l i k k u s t , e n e s e g a n u s t u m i s t , kui talle ise ollakse
valmis a n d m a . Igapevastel jutuajamistel, arvamuste
v a h e t a m i s e , t p r o b l e e m i d e a r u t a m i s e kigus kujuneb ka
tekkiv u s a l d u s a s t e ja vaikiv k o k k u l e p e selles, kes on (millisel
alal) juhtiv, a l g a t a v ja s u u n a v n i n g kellele j b alluva
positsioon.
Selleks et meeldiva ja m j u k a isiku positsiooni hoida ja
silitada, tuleks p e v a s t - p e v a k o r d u v a s u h t l e m i s e kigus
t a g a d a e n d a p i d e v isiksuslik l u g u p e e t u s . P s h h o l o o g i a s
kasutatakse sellega s e o s e s mistet enesekehtestamine.
Kui
k u j u n d a d e n d a kui i s i k s u s e g a a r v e s t a m i s e s e l l e k s t i n g i matuks nudeks, mis sa teistele inimestele esitad, t a b a d he
h o o b i g a kaks krbest. Kigepealt s u u r e n d a d s a o m a m j u kust olukorras, kus kedagi tuleb v e e n d a , o m a huve kaitsta,
arusaamatusi klaarida. Ja teiseks t u g e v d a d ka iseendas usku
o m a vrtusse. V e e n d u m u s e n d a vrtuses o n a g a e n e s e u s a l d u s e ja meelekindluse h o i d m i s e kindlaim t u g i .
Isiksusliku enesekaotamise
(enda kui isiksuse eiramise,
e n d a h a l v u s t a d a ja a l a h i n n a t a l a s k m i s e , b o i k o t e e r i m i s e )
o l u k o r r a d tekivad palju s a g e d a m i n i kui s e d a e n d a l e t e a d v u s t a m e . T o o g e m m n e d nited.
II
III
IV
VI
Teiste pereliikmete
(vanurid, tudengid jne.) toetamine
Kulutused vaba aja
harrastustele ja meelelalahutustele
Raha krvalepanek
suurema sisseostu tarbeks
Reisiraha kogumine
Muud kulutused
KULUTUSED KOKKU
EELDATUD SISSETULEKUD
Korraline sissetulek vi kuupalk
Lisateenistus
BILANSS (tulude-kulude vahe)
Vljaminekute kavandamisel v i m e thja-thja soetamise
a s e n d a d a m r k s a praktilisemate o s t u d e vi teenustega.
LOOU KUJUTLUSVIME
See, m i d a m e selgelt, vrvikalt ja usaldavalt ette k u j u t a m e ,
rajabki t e a d v u s e peenekoelistes struktuurides endale
tegelikkuseks saamisele teed. Loov kujutlus toimib ilma
a r u t l e v a m t t e ja t a h t e p i n g u t u s e t a , a i d a t e s lbi m u r d a
enesepiirangu tkkeist ja h e n d a d a o m a v i m e d ja j u v a r u d
s e a t u d e e s m r g i s a a v u t a m i s e k s . J r g n e v kujutlusharjutus
viks aidata iga selle t o i m e s s e siiralt uskuvat rahavajajat.
Istu sirge seljaga, pea pisut ette kallutatud, silmad suletud,
mugavas ltvunud asendis. Hinga rahulikult sisse-vlja
ja
vabasta oma meel kigist muredest. Naudi veidi aega seda
kerget ja vaba muretu meele seisundit ning tunne, kuidas iga
hingetmbega
sinusse hoovab sihikindlust,
otsustavust
ja
elujudu. Seejrel kujuta vimalikult selgesti ette oma riplaani
vi t otsustavat jrku, millest sltub suure raha
teenimine.
Loo endale kujutluses
EDUKA KORDAMINEKU
OLUKORD.
Vid niteks kujutleda, kuidas jukas kunde, abivalmis
ripartner, helde sponsor vi lahke pangaametnik
annab sulle
le jrjest krgemale tusva kuhja kroone vi dollareid. Vtad
rahuldustundega,
ent ilma vhimagi ahnuseta raha vastu ja
asetad selle kindlasse
kohta.
Kirjeldatud viisil teoks saav r a h a s a a m i s e visioon aitab llatav kll - v a b a k s s a a d a ka k o o r m a v a s t kirest raha vastu
(mis meelerahu viib ja tegelikku rikastumist p i g e m takistab,
kui et s o o d u s t a b ) . Erutav olukord elatakse lbi millegi endastmistetavalt i g a p e v a s e n a . Just see ravibki a h n u s e s s e ja
rikkusesse k l a m m e r d u m i s t .
on
sageli krgkoolid lbi kinud linlastest tabavamalt mratleda. Neid ei hoia tagasi vaistlik pd olla (haritult ja kirjakeelselt) konventsionaalne. Ja teine nide. Tavainimesele
leidub elus vhe igavamat kui sotsioloogilise uuringu
kokkuvte, kus tsiteaduslikes terminites seletatakse pikalt
ja puiselt elunhtusi, mida rahvakeeles annaks elda palju
lihtsamini ja kujukamalt.
2. Krvalda oma jutust (ja kirjalikust tekstist) eldut liigselt
leseletav osa - kordused, mbertlemised jm.
3. Eelista loomulikku keelendit kunstlikule, kujundlikku, rahvaprasemat tlust ametlikule. "Kisin krtsis" on loomulikum kui "klastasin pubi" "toidupood" ja "bensiinijaam"
paremad kui "kauplus" ning "tankla" jne.
4. Alasti tde varjavad mbernurgatlemised tuleks vimaluse
korral mber panna otsesemasse keelde. Ebaaaus inimene on valelik, kavaldaja - kelm, sduki randamine autovargus, huligaan - ptt, maksudest mdahiilimine maksupettus, ebatsensuurne vljend - roppus jne. Kui
nhtus seda testi vrib, ra kohku tagasi kasutamast
rasvasemat keelendit.
5. Suhtlemisel pea meeles, et konkreetne olukord (inimesed,
nende hoiakud ja taotlused jne.) pakub mitmesuguseid
vimalusi vljendusvahendeid valides esile tuua oma suhtumist. Asjade nimetamine igete nimedega ei thenda
sugugi, et sa tarbe korral ei oskaks elda kellegi paksmao
kohta, et ta on tidlusele kalduv, vi hsteeriahoogu sattunut kirjeldades, et ta on pisut erutatud seisundis.
6. Juhul kui jd mingile nhtusele sobiva nime leidmisel
jnni, pa selgusele juda, millest see on tingitud. Vibolla hoiab sind tagasi valesti tlgendatud sndsusetunne.
Vi estetism - pd vljenduda kaunikeelselt. Vi ehk
teadusprasus - soov olla teaduslikult hemtteline ja
tpne. Mainitud sisebarjride letamiseks vid mingi aeg
knelda meelega otse vastupidi. Kaunikeelsuse vljajuurimiseks vljendu lohmakalt, teaduslikkus asenda knekeelsusega, kramplik pd olla lahedalt rahvaprane aga
vimalikult teadusprase keelepruugiga.
HAKKA VASTU
Oleme telekat vaadates, lehti lugedes ja i n i m e s t e g a juteldes
kogu aeg teatud vlise sugestiooni (et mitte e l d a h p n o o s i )
surve all. Reklaam keelitab teatud k a u p u o s t m a , poliitikud
o m a erakonna poolt hletama, sbratarid isiklikke m a i t s e -
eelistusi o m a k s v t m a , a b i k a a s a d o m a h o i a k u i d j a g a m a
teistesse inimestesse suhtumisel; pereelus jtkub vahel
aastate k a u p a he vi teise poole veenmine raha otstarbeka
k a s u t a m i s e t e e d e s . Ka t k o h a s u u r e m a d ja v i k s e m a d
o t s u s e d s a a v a d tihti teoks he vi teise isiku sisendusliku
mju toel.
Kurikuulus hiina ajuloputus, n a g u ka faistlik ja sovjetlik
p r o p a g a n d a p h i n e s i d kik t e a t u d kitumisviisi k o r d a m a
sundimisel, millega kaasnes soovitud d o g m a d e h a a m e r d a v
sisendamine. Phimtteliselt samal viisil m a n i p u l e e r i b t n a peva m a s s i m e e d i a niteks h g i e e n i s i d e m e t e vi l u k s u s autode reklaamiga...
H p n o o s i asjalikuks trjumiseks piisab vahel sellest, kui
endale vaikselt elda: Hakka vastu vi ra lase endale midagi
kaela mrida. Sobiv koht selleks on niteks trgi turg, kus
sulle igalt poolt hlekalt midagi pakutakse ning ahvatletakse
ostma suurepraste o m a d u s t e ja uskumatult kiirelt alaneva
hinnaga k a u p a .
Iga k o r d , kui m i n g i vline j u d s i n d o m a m e e l e v a l d a
ritab heita, avalda talle v a s t u p a n u . J a s e d a mitte niivrd
pdest t e m a s t le olla (see pole alati vimalik), vaid e n n e kike selleks, et e n d a s sitkust k a s v a t a d a . I r r a t s i o n a a l n e
ebaasjalikkus vtab tihti vimust siis, kui m e s o e t a m e endale
midagi pelgalt m o e g a k a a s a m i n n e s vi prestiii p r a s t .
Teatavasti makse parajasti t i p p m o e s olevaid rivaid, parfme, kosmeetilisi kuure, m i t m e s u g u s e i d kursusi ja paljut
m u u d tegelikust vrtusest tugevasti s u u r e m a k s p a i s u t a t u d
hinnaga. A e g u n u d m o e k a u p vib uue vistleva trendi poolt
trjutuna m u u t u d a vahel paari k u u g a kuni k o l m k o r d a o d a vamaks. S a m a l a a d s e d hinnavnked saavad o s a k s ka raamatuile. lepaisutatud tiraaiga detektiivromaanid ja Nobeli
laureaatide t e o s e d lhevad kolm-neli aastat prast ilmumist
mki vileivahinnaga.
Liidertarbija kulukale positsioonile tasuks eelistada pisut
vanamoelist, ent majanduslikult palju s o o d s a m a t maitset. Uut
p o l e tarvis eirata, p i i s a b kui selle v a s t u olla u u d i s t a v a l t
skeptiline, ja o s t u d , n a g u osutatud, t e h a veidi v a n a m o e l i s e
isiku positsioonilt. M i d a ka selle phimtte vastu ei e l d a k s ,
igatahes ei s a a eitada, et see on praktiline.
Suhtu kigesse
prast
kttesaamatusse
trjuvalt ja igatse
ke-
t a r k u s e k s . Selle a s e m e l , et a e g a ja r a h a r a i s a t a millegi
soetamiseks, mis t n a kigil kneaineks (ja h o m m e unustatud), harrasta p i g e m isikuprase stiili vljattamist, mis
pole moest ei ees e g a t a g a , vaid p i g e m kuskil lal ja krval.
PRINTSIIBID JA KRITEERIUMID
Oskus luua segaseis asjus levaatlik selgus aitab asjalikkusel
p s e d a vidule. Me k a o t a m e orientatsiooni, s a t u m e s e g a dusse, teeme otsustamisvigu ja minetame enesekindlust tihti
seelbi, et ei o s k a (niliselt) keerukat mistetaval viisil struktureerida - olulisimat mrgata, lahti m t e s t a d a , siseseoseid
mista ja o l b a m a t u tervik allosadena analsi alla vtta.
Kujuteldavat keerukust aitab lihtsamaks m e l d a piiratud
hulga ldiste phiprintsiipide arvestamine. Reaalainete p e tajail on tavaks rkida valemite ja s e a d u s t e raudvarast ehk
piiratud hulgast a l u s t d e d e s t , millest s a a b t u l e t a d a kik
m u u d aineala t a r k u s e d . A s j a l i k k u s e p s h h o l o o g i a t v i k s
aidata o m a n d a d a see, kui m e t e a m e selle k e s k s e i d p h i mtteid.
ASJALIKU TEGUTSEMISE VIIS PHIMTET
1. Pstita ka vikseis asjus innustav eesmrk. Vaevaline on
rhkida rajal, mis pole sinu tee. Seeprast on thtis saavutada seesmine veendumus, et jrgitav siht, tidetav roll,
antud lubadus vi vetud vastutus on tepoolest sinu
omad.
2. Pikal teel tuleb jalgu puhata. Kui mingi lesanne on oma
tervikus korraga tegemiseks le ju, liigenda ta osadeks
ning toimi phimttel ks osa korraga. Hiina rahvatarkus
vidab: kes tahab kaugele, alustagu lhedalt. Seeprast
pole kuigi tark liiga paljut korraga kaelast ra saada soovides rassida end rammetuks. Ja ra unusta: kui oled kurnatud, puhka.
3. Tao rauda, kuni see on kuum. Psiv keskendumine lesandele aitab ajapikku lahendada ka raskeima probleemi
ning, mis samuti vga thtis, arendab visadust. Thtsaim
6a
EELISTA KESKTEED
Idamaa v a i m s e t e p e t u s t e jrgi o n rmustest hoiduv kesktee kia kige h l p s a m ja see viib ka kige kiiremini sihile,
ent s e l l e g i p o o l e s t valivad p a l j u d i n i m e s e d k n u k a i d k verteid.
P d k e m n d leida meie kultuurist m n e analoogia.
* Traditsiooniline monogaamne abielu on selle kriitikale
vaatamata siiski kindlaim ja harmoonilisim viis inimeste
nne ja ainelise heaolu ning jrglaste kasvatamise seisukohalt. Samas eelistab krge protsent eesti mehi jda
vanapoisiks.
* Ausa ettevtlusega jukaks saamine on kmme korda
kindlam kui varastamise ja rvimise teel endale psiva
ainelise heaolu tagamine. Kuid siiski riskivad kriminaalid
vra vara vtmisel rootsi kardinate taha minekuga.
* On ldiselt teada, et kange narkootikumi ksi sattunul on
vhe ansse sealt kunagi lahti rabelda, ent ometi proovivad
tuhanded teismelised siiski igaks juhuks jrele, kuidas see
kitis olek ka tundub.
* Sstemaatilisi teadmisi jagav krgharidus on usinast iseppimisest kindlam tee harituse saavutamiseks. Paraja
fsilise koormusega, korraprase toitumisega eluviis on
palju hlpsam tervisetagatis kui pikk paast, imedieedid ja
muud erilised kuurid.
S e d a loetelu viks jtkata. Kesktee leidmine ongi selleprast raske, et see o n igahele nhtav ja kigi jaoks avatud.
Z e n - b u d i s m i s o s u t a b sellele nhtusele miste vravata vrav
Inimesed s e a v a d vimaluse areneda, igel teel kulgeda, e d u
saavutada, n n e vita e n d a jaoks sltuvusse mingeist erilis-
vrav
on a v a t u d k o g u a e g ja kigi j a o k s .
Teatud asjaoludel on ekstravagantsuse eelistamine korraliku k o d a n i k u taltsale elamisviisile mingil eluperioodil igati
o m a l kohal. M e e n u t a g e m kas vi G. B. S h a w ' d , kelle vitel
polegi see m e e s tisvrne, kes 2 5 n d a s s e eluikka judnult
poleks kehtiva korra suhtes revolutsiooniliselt meelestatud.
Inglise paradoksimeistri vaimus vljendades on parim krvalrada see, mis t o o b sobiva m a a tagant jlle peateele tagasi.
3
TAJA TARMUKAS
KASUTAMINE
AJARULID TL
Mrgi jrgnevas loendis ristikesega n e e d t a j a kulu p h j u sed, mis sind vi sinu firmat k i m b u t a v a d .
Ajakao phjused
Sageli
Mnikord
T t a d a o l e k s o p t i m a a l n e sellise p i n g e g a , et u m b e s
k o l m v e e r a n d tunni prast s a a b u k s loomulik v a j a d u s t e h a
5-10minutiline p u h k e p a u s . Pikemad kohvipausid ja suitsutunnid alandavad j u b a mrgatavalt huvi ja toovad katkestatud
tegevusele naasmisel uuesti kaasa sisseelamise vaeva. Mitmeid ttuid tehnilisi tid oleks t a r g e m ra t e h a jrjest neile
eraldatud ajavahemiku jooksul, ilma et oleksid sunnitud neile
iga pev veidike a e g a raiskama. lesandele p h e n d u d e s
tasuks silme ette luua selge pilt, millistele tulemustele peaksid j u d m a m i n g i suhteliselt lhikese aja (niteks k o l m veerand tunni) prast. See on enesemobiliseerimisel kindlaks
toeks. Kui mingit tegevusliiki k r m e m a k s m u u t a ei a n n a ,
pa seda tehes saavutada m i n g e i d teisi varjatud t u l e m u s i :
a r e n d a d a s u h t e i d , p p i d a inimesi t u n d m a , lihvida m i n g i
vime tiuslikuks jne.
PABERIUPUTUS
Segadus peas tuleb sageli kaosest kirjutuslaual.
Paljud t l a u a d o n lausa lookas neile l a d e s t u n u d paberitest,
ehkki arvutite tulek o n n e n d e m r a k s j a g u k a h a n d a n u d .
Pidevalt silme all olev pooleli projekt, vastamata kiri, alustatud
aruanne vi mis tahes m u u paberit sunnib endale pidevalt
t h e l e p a n u p r a m a , igemini s e o b vi neelab mrkimisv r s e o s a sellest t h e l e p a n u s t , m i s m u i d u l h e k s he
k s i m u s e g a keskendunult tegelemisele. H o i a m e liigsed
paberid o m a vaatevljal selleks, et mitte ra u n u s t a d a nend e g a kaasnevaid lesandeid ja algatusi vi letada olulise
a s j a g a v i i v i t a m i s e s t t e k k i n u d s t u n n e . P i k e m a k s ajaks
pidevalt keulatusse jetud pooleli paberit lubab lohutada
end m t t e g a , et m e ju a j a m e asja e d a s i . Isegi kui m e s e d a
ndalate k a u p a ei tee, h o i a m e o m e t i k i g u s e n e s e r a h u s tamise m e h h a n i s m i . Paraku k a h a n d a b liigne materjal meie
k e s k e n d u m i s v i m e t . Juhuslikult pooleli tle libisenud pilk
t o o b m e e l d e tlika lesande ning viib s a m a s ka meelerahu.
P a b e r i u p u t u s e k r v a l d a m i s e v i k s m u u t a asjalikkuse
treeninguks.
Esiteks tuleks vltida olukorda, et liigne ja teisejrguline
materjal l d s e sinu lauale j u a k s . Kui t r u u m ja selles
paiknev m b e l lubavad, tasuks reklaamitrkiste, ajakirjade
ja m u u v h e t h t s a n i n g m i t t e a m e t l i k u h o i d m i s e k s - l u g e miseks e r a l d a d a omaette laud. Kik see, millega sa parasjagu ja lhitulevikus tle ei a s u , tuleks p a i g u t a d a riiulile vi
lauasahtlisse. N u e t u n d u b endastmistetav, ent p a l j u d e s
f i r m a d e s ja k o d u d e s ei viitsita s e d a tita. E n a m a s t i p o l e
p h j u s e k s mitte r u u m i p u u d u s , vaid iseralik v a i m n e laiskus.
Saabuva ja kohapeal tekkiva trkitud materjali selekteerimine
e e l d a b veidi analsivat m t t e t d ning alatasa ka kiireloomuliste miniotsuste vastuvtmist. Niteks selle kindlaksmramist, mille kallale a s u d a kohe, lhitulevikus vi k a u gemal ajaperioodil. Infokandjate liigitamisest ning jaotamisest
on palju m u g a v a m l a d u d a kik hte virna.
Teiseks tuleks paberite liigitamiseks vlja m e l d a selline
lihtne ja kindel viis, mis teistelegi oleks a r u s a a d a v ja m i d a
tepoolest p i k e m a aja jooksul ka jrgitaks. Allpool on t o o d u d
k m m e k o n n a erinevate p a b e r k a n d j a t e liigitus, m i s v i k s
sobida niteks perefirmas, kus t ja k o d u s e d e t t e v t m i s e d
on seotud.
1. Firma paberid - asutamisleping, phikiri, registreerimistunnistus, lepingud teiste ettevtetega jm.
2. Jooksvad pangadokumendid - maksekorraldused, arved
jm.
3. Raamatupidamise paberid - pearaamat, kontod jne.
4. Kinnisvara (maja, korter, maa) valdamist, rentimist, ostu vi
mki puudutavad paberid.
5. Isiklikud dokumendid - pass, kooli lputunnistus, haigekassa kaart, autopaberid jm.
6. Vrtpaberid - vlakirjad, aktsiad jm.
7 Ostetud esemete kasutamisjuhendid ja garantiitendid
8. Saabunud kirjad
9. Ettevtlusealased plaanid, projektid.
10. Saabunud reklaamid, kaubapakkumised, nituste kataloogid jm.
11. Alateemade kaupa sstematiseeritud vljaliked ajalehtedest ning mrkmetena talletatud info.
12. "Kuumad paberid" - viivitamatut asjaajamist eeldavad
dokumendid.
O s a pabereid - niteks r a a a m a t u p i d a m i s e a n d m i k u d vib p a i g u t a d a riiuli eraldi laudile vi sahtlisse. Teine o s a
viks o m a k o h a leida kiirkitjate vahel. ht liiki paberite teistest e r a l d a m i s e k s s o b i v a d vrvilised k i l e m b i s e d . Seniks,
kuni teatud paber pole o m a liigitust veel leidnud, vib ta asetada vrvitu kilembrise vahele.
Kolmandaks
o m a n d a harjumus vtta iga p a b e r asjalikult
ksile ainult he korra. Pole kuigi tark suure h u l g a laokil asju
iga paari peva tagant jlle (enese maharahustamiseks) esile
nihutada. See ei lase millelegi k e s k e n d u d a suure s v e n e -
seadust:
TELEFONI KASUTAMINE
U u r i n g u d o n n i d a n u d , et telefoniknede vaistlik o o t a m i n e
lisab stressi. O o t a m a t u sissehelistamine katkestab tihti mttelnga, k u m m a t i g i k i p u v a d p o o l e d helistajaist o m a j u t u g a
liialt n m m u t a m a , viies m e i d m n e k s minutiks ebaasjalikule
lainele. H a r j u m u s iga paari tunni tagant o m a tuttavale helistada p a n e b a g a m e i d ennast lemra pikalt lobisema. Kuna
telefonist v i b m r k a m a t u l t s a a d a t s s e svimist segav
tegur, o n m n e l g i juhil vi loovttajal tavaks pingsail t tundidel see lihtsalt vlja llitada.
A l l p o o l t o o d u d j u h i s e d p e t a v a d , k u i d a s helistamisel
aega ja nrvi ssta ning s a m a s telefonist ka tiendavat kasu
"vlja pigistada''
* Soeta kindlasti endale ndisaegne klahwalimise ja mluseadmega telefon; see annab vana ketasvalimisega aparaadiga vrreldes viiekordse ajasstu.
* Asenda vimaluse korral analoogtelefon digitaalnumbriga,
siis kiireneb numbrite valik ja kahaneb kehvast kuuldavusest tingitud stress.
* Pa helistamiseks eraldada omaette ajatsoon. Niteks
vid tuttavaile ja ripartnereile teada anda, et sind saab
ktte kella 9-10 vahel ja 10-11 aegu on su telefon tenoliselt tihti kinni, kuna tegeled ise vilkalt vljahelistamisega.
* ra j ka mobiiltelefoni evides selle orjaks. Jllegi vid
tuttavaile teatada need ajavahemikud, kus sa aparaadi
vlja llitad.
* Selgita vlja ja pane kirja need kellaajad (ja ndalapevad),
millal endale vajalikke isikuid vi asutusi vaevata ktte saad
ja ajaperioodid, mil nende number ei vasta vi hivatud
on; sellega sstad helistamisaega.
* Lobisevaile isikuile on soovitatav helistada vahetult enne
lunatundi vi tpeva lppu, siis muutuvad nad asjalikumaks.
* Kne ootamise minuteiks varu endale mingi rutiint paberite korrastamine vm.
* Olulise kne ettevalmistust tasuks alustada nende ksimuste, punktide kirjapanekuga, mida helistamisel soovid
puudutada.
* Hoia telefoni juures alati mrkmepaber ja pastakas, et
edasieldust olulisem kohe kirja panna. Enamik meist ei
taha kuidagi tunnistada, kui jrsk on unustamiskver.
AMETIKIRJADE KOOSTAMINE
Paljud i n i m e s e d s a t u v a d ka lihtsa kirjaliku teksti koostamisel
kimbatusse. Ometi viksid mne mugava vttega muuta
kirjat endale m r k s a m n u s a m a k s ja tekstid m j u s a m a k s .
Ehkki sel t e e m a l o n ilmunud ka eesti keeles mitu raamatut,
sobiks siinkohal siiski edasi a n d a t e e m a oluline sisu.
20 JUHIST AMETIKIRJADE KOOSTAMISEL
1. Pane oma tekst kirja kvaliteetsele paberile. Kui vrrelda
kirjakirjutamise vaeva paberi hinnaga, siis on vahe liiga
suur, et siin kokku hoida.
2. ra pinguta mingi palve korral le vljavabandustega.
3. Esita oma nue selgelt, ent ilma hvardusteta.
4. Kasuta kirjade koostamisel phimistete loendit.
5. Kombeka prdumise (Niteks: Austatud firmajuht! Dear
sirs! Uebe Herr!), paar avalauset ja kirja viisaka lpetamise
vormelid vid vabalt laenata sellealasest ksiraamatust (vt.
kirjanduse loetelu lk.134). Prdu vimaluse korral alati
nimelise adressaadi poole, see meeldib kirja saajale.
6. Eelista tuntud ja lihtsaid snu keerukaile ja harvaesinevaile.
Kergestimistetav tekst ratab enam usaldust kui pd
mju avaldada peente tarindite ja stiilse keelega.
7 Kitsa eriala termineist tuleks vimaluse korral loobuda vi
need siis lahti seletada.
8. Kasuta lhikesi lauseid, pikkides nende vahele ksluisuse
peletamiseks ka mne pikema.
9. Tarvita ulatuslikult tegusna aktiiworme. ra lohista Juhatuse aastakoosolekul otsustati ksmeelselt, vaid tle otse,
et juhatus otsustas.
10. Mine otse asja tuumani. ra kasuta mitut sna seal, kus
vljaspool ajagraafikut
eelnenud perioodil
vliskeskkonna soodustavad olud
kohati esinevad vajakajmised
Kuusalu kohalik omavalitsus
oleksin tnulik, kui te esitaksite
praegusel ajal minu ksutuses
oleva info phjal
lalpool loetletut arvestades
erandlike asjaolude ilmnedes
minu kohustuste hulka kuuluvad
Asjalik tlus
hilja
varem
soodsad tingimused
puudused
vallavalitsus
palun esitage
minu andmetel
seetttu
erandkorral
vastutan
12. Kirjuta loomulikult. Vldi selliseid monstrumeid nagu Kinnitan, et lhitulevikus vetakse olukorra parandamiseks vltimatud meetmed..
13. Enda ametikohast ja isikust lhtudes ra liialda meievormiga.
14. Vldi tarbetuid kordusi, mis suulises knes oleksid omal
kohal, kirjalikus aga on enamasti kurjast.
15. Roogi oma tekstist vlja liigsed titesnad. Suulises knes
kasutatakse aja vitmiseks, millegi meenutamiseks vi
mttelnga venitamiseks alatasa snu mingi, selline, niielda, minu arvates, tahaksin elda, et..., nagu me teame
jne. Kirjakeeles on need tarbetud.
16. ra liialda selliste epiteetidega nagu tohutu, suur, usaldusvrne, parim jne.
17 Juhul kui kahtled mingi teksti osa vajalikkuses, kontrolli kirja
le lugedes, kas selle vljajtmisel ji midagi olulist krvale.
Kui mitte, krvalda see ballast kohe ja khklematult. Liigsele pole mtet raisata trkimusta.
18. Vtmeinfo tasuks esile tuua kirja algusosas.
19. Esita kohe kirja alguses oma taotlused: pakkuda kaupa,
prida infot, kutsuda koostle, ksida arvamust, anda
korraldus vm. Juhul kui oluline snum on lpus, vid sellele
alguses viite teha.
20. Kirja lpus anna teada, millist vastust o m a saadetisele
ootad.
AUTOSIT
Tallinna-suuruses linnas kulub 20 k m lbimiseks tenoliselt
u m b e s 30 minutit. Kui arvestada n d a l a lbisiduks linnas
200 k m , t e e b see aastas 10 000 k m , milleks k u l u b 20 tist p e v a . Autoroolis kuluv a e g o n liiga pikk, et jtta selle
k a v a l a m a kasutamise v i m a l u s e d lbi k a a l u m a t a . Vaatleme
m n d t u n t u d ja v h e m t u n t u d m o o d u s t , m i l l e g a ristmikel
punase tule all ootamise a e g a vi liiklusummikuis "kudemist"
t u l u s a m a k s teha.
* Sisuka vestluse arendamine kaassitjaga. he ala inimesed vi kolleegid viksid koos sites thjast-thjast
lobisemise asemel mrksa sagedamini arutada mnd
huvipakkuvat probleemi, nhtud etendust, loetud raamatut
vm. tuumakamat teemat. Pealegi aitab see sohvril olla
virgem.
* Lgastusmuusika kuulamine. Hsti valitud kassetid lubavad prast kurnavat koosolekut vi ttut paberitd mne
minutiga vlja puhata. Enamikule toimivad toniseerivalt
kantrilood ja ladina-ameerika viisid. Pingeist vabanemiseks
sobib kuulata mnd meeleprast lugu paar minutit hsti
valjult. Meelerahu taastavad aga tldimuusika, Straussi ja
Mozarti helilooming ning meditatiivsed palad.
* Kabinetirahu toomine autosalongi. Kui satud liiklusum-
mikusse vi oled pikast sidust vsinud, vid auto teepervel kinni pidada ja selle kahe minutiga kabinetiks muuta.
Piisab kui iste lkata taha ja seada pstisemasse asendisse, vtta slle selleks kaasa vetud lauake vi kandik
ning seada mingi paberit vi raamat keprast. Kui sul
juhtub ka slearvuti, mobiiltelefon ja diktofon kaasas olema,
vid kujutleda, et ttadki oma kabinetis. Uus milj lisab
vimet oma vanu probleeme vrske pilguga vaadata.
* Diktofoni kasutamine. Kirjad, aruanded, rikavad, uudsed
uitideed - kike seda annaks sidu ajal, mil mrkmete
tegemine raskendatud, diktofoni dikteerida.
* Keskenduva mttet korral saaks siduaega edukalt tita
riettekande visandamise, probleemlesande lbimtlemise, eneseanalsi, oma ettevtmiste tulemuste vaagimisega. Mistagi nuab see teatud enesedistsipliin, ent
ilma selleta hlbib meie mttevoog alatasa thiste "pevaunede" uinutavaile radadele.
* Raadio valikkava jlgimine. Pikale reisile siirdudes tasuks
pilk le libistada selle peva raadiokavast: ehk on tulemas
mni huvivrne saade. Nii vabaned ka tavast end igal
tistunnil korduvate uudistega tdata.
* Vrkeele ping. Keelepetuskassett tuleks valida jukohane. Muidu muutub selle kuulamine vsitavaks.
Kasulikke ja a r e n d a v a i d tegevusi plaanides ei tuleks ka
jaburasjalikult le p i n g u t a d a . Pealegi v i b rahulikel teedel ja
kena maastiku vahel kulgev autosit ise samuti olla meeldiv,
pisut sportlik ning l g a s t a v t e g e v u s .
RIREISID
Iga p i k e m reis t o o b k a a s a t i e n d a v a i d p i n g u t u s i : tarvis
hankida piletid, s e a d a valmis d o k u m e n d i d , helistada o m a
tulekust ette, h o o l i t s e d a m a j a eest jne.
Korduvatele vlisreisidele siirduja viks olulisima kiireks
m e e n u t a m i s e k s a p p i vtta esmathtsate asjade m e e l e s p e a .
I Reisieelsed t o i m i n g u d :
1. Siduaja sobivuse kontroll. (Jlgida niteks seda, et vlismaal viibitavaile pevile ei langeks selle maa pha jne.)
2. Sidupiletite ost (vi bensiini tankimine autosse).
3. Viisa hankimine (tarbe korral).
4. Tervisekindlustuse hankimine.
5. maja kindlustamine.
6. Kohtumiste esialgne kokkuleppimine ja vahetult sidueelne
lehelistamine.
7 Vajalike paberite, dokumentide kordaseadmine.
8. Viimaste juhtnride andmine teistele (tl, perekonnas).
9. Ruumide lukustamine, vtmete leandmine.
10. Voolu all olevate seadmete vljallitamine.
11. Signaalssteemi seadmine autole, korterile vi truumile.
II K a a s a v e t a v a d e s e m e d
* pass
* raha (ja pangakaart)
* sidupiletid
* tarvilikud aadressid, telefonid
* vajalikud dokumendid
* reisikaardid, linnaplaanid
* oma visiitkaardid
* vestlussnastik
* siduplaanid
* autojuhiload
* kalendermrkmik
rireisile m i n n e s vivad l i s a n d u d a ka:
* ettevalmistatud lepingud, aruanded, statistilised andmed
jms.
* kataloogid, kaubanidised, firma reklaamivahendid jms.
* firma plangid
* slearvuti
* mobiiltelefon
III Isiklike e s e m e t e , hgieeni- ja kirjatarvete nidisloend
* vtmed
* reisiraadio
* ratuskell
* kamm
* deodorant
* hambahari ja -pasta
* jumestamis- (naistel) vi habemeajamisvahendid (meestel)
* seep
ktertik
* vahetuspesu ja sokid
* vihmavari
* pikeseprillid
* 3 pastakat
A
*
"
*
*
*
*
*
*
*
*
4
ASJALIK UUS
JUHI JUVARUD
Inimeste valitsemise ja juhtimise vime pole o m a n e kaugeltki
igahele. Ehkki valdav osa juhtimiskunsti saladusi avastati
juba tuhandeid aastaid tagasi, on need siiski paljude, ilmselt
enamiku inimeste eest jnud tnini varju. Miks? Vib-olla
seetttu, et osa inimesi ei soovigi endale vtta teiste ohjamise pinget ja vastutust. Teine o s a soovib, a g a ei u s a l d a
ennast. Kolmas osa soovib ja usaldab, a g a t u n n e b siiski, et
nende juhtimistarkus pole teab kui suur. Just viimastele o n g i
jrgnevad read m e l d u d .
Juba vanas Hiinas teati, et s a m a l a a d s e t e inimeste hulka
on kergem ohjata kui r h m a erilaadseid, et vaest o n k e r g e m
juhtida kui rikast, et hise v a e n l a s e o l e m a s o l u korral o n
inimeste ohjamine m r k s a k e r g e m kui n e n d e p u u d u m i s e l .
Me t e a m e , et htset kollektiivi o n m n e v r r a r a s k e m o m a
tahte alla p a i n u t a d a kui hajusat m a s s i ; et e n e s e u h k u s e ja
usalduse tustes lasevad inimesed end h a v h e m m j u t a -
staatus
rollis
Thtsad tuttavad
Partokraatia k a d u d e s on inimesi hakatud e n a m h i n d a m a
n e n d e tegelike v i m e t e kui kindla seljataguse vi thtsate
tuttavate prast. Tutvuste m n g u p a n e k (ning alluvate t e a d mine sellest) s a a b a g a kohe uue thenduse, kui p e v a k o r d a
t u s e b t a s u v a t e tellimuste h a n k i m i n e vi s o o d s a krediidi
saamine.
Karistamine ja premeerimine
Kes meist ei teaks, et juhtimine t u n n u s t a m i s e ja p r e m e e rimise k a u d u o n l d j u h u l mitte k s n e s v a l u t u m , v a i d k a
thusam kui laitmine, hvardused, trahvid jt. karistused. Palju
sltub siiski k o n k r e e t s e t e s t a s j a o l u d e s t . Nii t k o h a l kui
perekonnas vidakse o o d a t u d karistuse korduvat rajtmist
t l g e n d a d a juhi (vanema) liigse p e h m u s e , e b a k i n d l u s e ja
nrkusena. Teinekord nitab a g a o o d a t u d k a r i s t u s e r a jtmine juhi kindlust ja e n e s e u s a l d u s t (ta s a a b niigi hakkama!). Tunnustav t h e l e p a n u h a k k a b rutiinselt k o r d u d e s
kaotama o m a vrtust, ent t o i m i b pisut llatavalt rakendatult
m r k s a m j u s a m a l t . Nii s o o s i v a t e kui p i i r a v a t e i n i m e s t e
ohjamise vtete t h u s u s t lisab n e n d e r a k e n d a m i s e s a l a duses h o i d m i n e . K e d a g i kiitma vi laitma a s u d e s o n a g a
oluline hoolitseda selle eest, et m j u t u s v a h e n d i kasutamist
tlgendataks otsusekindla isiku volina, mitte k i b e s t u n u d vi
jreleandliku kitumisena.
Informeerituse ja t e a d m i s e mjujud
Vrske ja u s a l d u s v r s e info a n d m i n e , s e l g i t a m i n e ja
lahtiseletamine (vi v a s t u p i d i - e n d a l e h o i d m i n e , t k e s tamine!) s e a d u s a n d l u s e , p r o t s e d u u r i r e e g l i t e , o s k u s t e a b e ,
turusidemete j m . kohta v i b s a a d a t h u s a k s j u h t i m i s m e h hanismiks. S e d a eriti teabedefitsiidi olukorras vi laiemast
sotsiaalsest k e s k k o n n a s t eraldi tegutsevas t r h m a s . Enamasti ongi juhil tnu o m a v a b a m a l e tgraafikule ja a m e t i suhetele alluvaist h l p s a m hankida tasjus olulist teavet.
S a m a s h a l v e n d a b info l b i n h t a v a l t tahtlik v a r j a m i n e ja
salatsemine tugevasti t s u h t e i d .
Eruditsioon
Pikaajalist p p i m i s t eeldavail teadmistel-oskustel o n tl
suur t h e n d u s , ent n e e d tuleks o s a t a efektselt vlja kia.
aa
E n n e k i k e s e d a , et ta t u l e b t o i m e k u u e j r g m i s e juhi
p h i t e g e v u s e ehk ksikrolliga:
*
*
*
*
*
le
lohakus
asjatundmatus
hoolimatus
vrad tvtted
kehvad triistad
lesande valesti mistmine
LBIMELDUD TJAOTUS
E n n e , kui o t s u s t a d a , kellele m i s l e s a n n e t a n d a , tuleks
n e n d e ulatusest iseendale selgus luua. O n s kik lesanded
ldse vajalikud? Vib-olla oleks mttekas mni keerukas t
vi t e e n u s asja paremini tundvalt alltvtjalt osta? Mingi
korduva t tarvilikkuse otsustamisel oleks kasulik lbi meld a , kas s e d a a n n a b kuidagi lihtsustada, teise t g a siduda,
v i k s e m a t e j u p i n g u t u s t e g a vi m e h a n i s e e r i t u m a l t teha.
Tjaotusest sltub alluvate teenistus, selle k a u d u t o i m u b
k o o s t v a i m u ja h t s e m e e s k o n n a k u j u n d a m i n e . L a d u s
d e l e g e e r i m i n e aitab lemusel o m a autoriteeti kindlustada.
T o o g e m n d m n e d t l e s a n n e t e a n d m i s e j u h i s e d , nii
n a g u neid on kirjeldanud H. Taylor o m a raamatus Making
Time Work for You.
ra delegeeri, kui vid elimineerida.
Kummaline kll, ent on tid, mida ei maksakski teha (vhemalt mitte sel ajal, srases mahus, kehtestatud kvaliteediga jne.). Kui t pole sinu jaoks kuigi thtis, kahtleb
selles ilmselt ka alluv. Seeprast ra lao juhi rollis olles
alluvate kukile sraseid tarbetuid pisiasju, mis oma ttuse ja rohkusega koormavad. ra lase ettevttel thiasjade
prgikastiks muutuda. Suurendad oma edu vljavaated
mitmekordseks kui keskendud esmathtsale ja innustad
ka alluvaid taotlema sama.
Jaota vlja ka need t d , m i d a sa delegeerida ei raatsi.
Nagu eespool osutatud, eelistatakse lihtsaid ja kergeid tid
seetttu, et need annavad kiireid tulemusi. Nii tunnevad ka
paljud juhid vastumeelsust mnede kergete ja lihtsate
lesannete loovutamise ees, ehkki iga alluv viks neid
sama edukalt sooritada. Spetsialistist juhiks lendatul on
aga raske loobuda nii mnestki oma eriala prestiisest
toimingust, mis optimaalse tjaotuse korral oleks samuti
igem anda alluvaile.
*
*
ASJALIK ENESEVLJENDUS
Ettevtluses ja ris lisab asjaliku vljenduse o s k u s m r g a tavalt eldu veenvust. Laialivalguva, hmaselt abstraktse vi
tarbetult detailse jutu mttest o n raske aru s a a d a , e l d u ei
rata u s a l d u s t e g a i n n u s t a t e g u t s e m a . V l j e n d u s o s k u s e
asjalikumaks muutmisel tasuks au sees pidada jrgmisi
phimtteid.
NUPIDAMISTE KORRALDAMINE
Enamik juhte k u r d a b m i t m e s u g u s t e l e koosolekutele m i n e v a
aja lekulu le. N u p i d a m i s t e kesised t u l e m u s e d ei kaalu
sageli le n e n d e e t t e v a l m i s t a m i s e ja lbiviimise k a u d s e i d
kulutusi. Selleks, et asjalikus v a i m u s nu p i d a d a , tuleks j u b a
koosolekute k a v a n d a m i s e l lbi m e l d a , mis e e s m r k e arutelu taotleb.
NUPIDAMISTE ERINEVAID EESMRKE
* Info edastamine ja vahetamine
* erinevate arvamuste vljaselgitamine
* hisele platvormile judmine, olulistes asjades kokkuleppimine
* tegevuste koordineerimine
* vaatlusaluste ksimuste sisuline otsustamine
* otsusprojektile heakskiidu saamine
* arusaamatuste klaarimine
* tlesannete jaotamine
* antud korralduste titmise kontroll
* probleemide tstatamine vi lahendamine
* uute ideede leidmine
Allpool t o o d u d punktidest s e l g u b , mil viisil n u p i d a m i s i
korraldav juht v i k s h i s a r u t e l u d a s j a l i k u m a k s k u j u n d a d a
ning s a m a s tarbetut ajakulu vltida:
saab kasutada sel teel, et nende seisukohad (probleemingemus, arvamused ja ettepanekud) vlja selgitada juba
enne nupidamist vi tutvustada valminud otsuseprojekti
jt. nupidamise dokumente neile hiljem.
Tee nupidamise aeg ja pevakord varakult teatavaks, see
aitab osavtjail ainevalda paremini sisse elada. Haruharva
vib siiski improviseerida ka ette teatamata vlknupidamisi - osa inimesi lhevad just mingi probleemi kiire lahendamise vljakutsest rksaks.
ra venita koosoleku algusega. Lastes hilinejail piinlikkust
tunda selle prast, et nad teisi segavad, distsiplineerid neid
edaspidi tpsemad olema.
Teata nupidamise algul nii selle kesksed eesmrgid kui
ksikud pevakorrapunktid, niisiis see, kuhu arutelu lpul
on tarvis vlja juda, mida osalejailt oodatakse, missugused alateemad lbi vetakse ja millist ajakava jrgitakse.
Tarbe korral teata iga alapunkti puhul eraldi, kui kaua selle
arutamisele aega on plaanitud.
Lhiarutelude kiirendamiseks vid need lbi viia seistes,
nnda on osalejad ajendatud asjalikumalt vljenduma ja
vajaliku asja kiiremini otsustama. Mistetavail phjustel
kiirendab mttetd seegi, kui arutelu aeg seada ennelunasele ajale vi tpeva lppu.
Juhul kui keegi osalejaist pikalt he asja kallal nmmutab,
suuna ta kindlakeliselt phiksimuse konstruktiivsele
arutelule: sinu mttekik on huvitav, ent kui nd phiksimuse juurde tagasi tulla, siis...
Nupidamiste juhtimisel tee jrjepidevaid kokkuvtteid sja
saavutatust ning sea uued lesanded edaspidiseks.
Niteks:
a) Senine arutelu nitas, et ksimus on keerukam kui arvasime. Palun nd igal osavtjal he-kahe lausega elda
vlja oma ettepanek - kuidas probleemi lahendada.
b) Ilmselt vime A ja B ksimuse arutluse lugeda ammendatuks, enne lunat juame veel anda oma hinnangu
ette valmistatud otsuseprojektile C ksimuses.
Lpeta nupidamine osalejate tnamise ja selle tulemuste
lhikese kokkuvtuga. Omal kohal on suunised jrgnevaks
ajaperioodiks ja uue kokkutuleku thtaja teatamine.
Too esile v a s t a n d u s i .
Esita kaks vastandlikku teesi. Kutsu kuulajad kaasa
arutlema teatud jrelduste poolt vi vastu. Krvuta niv
telisega, tegelik soovitavaga. Arutle pisut selle le, mis
hea, mis halb, ilis vi nurjatu jne. Nagu dramatiseering,
nii ei tohiks ka vastandusvtte kasutamine liiga pikaks
minna. Intelligentsele kuulajale tuleks mista anda, et
nende vtete eesmrk pole nhtuste skematiseeriv
lihtsustamine, vaid arutelu algatamine.
O s u t a millelegi koomilisele.
Naljakas paelub alati thelepanu, lubab hetke puhkust
ning vrskendab vsinud meeli.
A n n a vike t u n d e l a e n g .
Enamik inimesi ei j julise emotsionaalse vljenduslaadi juures klmaks. Seeprast tasub suulisse etteastesse tuua entusiasmi, kirglikkust vi isegi pisut
agressiivsust nende nhtuse suhtes, mis ei jta sind
kuidagi kskikseks. Asiselt-kiretu snumi annab emotsionaalsemaks muuta nii hletooniga kui ka snavalikuga - vrvika kirjelduse, metafoori, vrdluse, vanasna vi mne teise kujundliku vttega.
Nide.
Kiretu esitus
Emotsionaalne esitus
K a h a n d a distantsi kuulajatega.
Parim viis selleks on mnda omaenda vhiklikkust
teatud ksimuses, oma kunagisi eelarvamusi ja sjaseid viperusi. Inimesed ei suuda enamasti kuidagi
kskikseks jda teiste parduste suhtes, mrkis ks
mdunud aegade aforismimeister. Samast phimttest lhtudes tuleb iseenda kas vi kaudse leskiitmisega olla ettevaatlik. Enamik inimesi talub halvasti
seda, kui kellelgi teisel lheb vga hsti.
Kutsu kuulajad e n d a g a vaidlusse.
Juhul kui auditooriumi teatud osa hoiak mingisse ksimusse on teada, vib sellele poleemiliselt vastandada
lahkumineva seisukoha, inimeste fikseerunud vaateviisi
kahtluse alla seadva argumentatsiooni. Mistagi tuleks
vaidlusse provotseerimisel olla ettevaatlik, et keegi ei
solvuks ning et sa ei keeraks enda vastu les kuulajate
enamikku.
Erguta ootamatusega.
See vte on oma kohal raugenud thelepanu korral.
Tsiteeri kuulsust, esita sobiv aforism vi v a n a s n a
See vte on mjus siis, kui toodud targad mtted klavad vrskelt, olukorrakohaselt vi on esitatud uudselt,
llatava nurga all. Sagedasest kasutamisest kulunud
vanasnad ja kibeted annavad samas bumerangiefekti: need uinutavad kuulajate thelepanu ja loovad
mulje, et tegelikult sul polegi elda midagi uut.
H p e r b o o l n e vrdlus.
Kunstiline liialdamine tundub enamasti naljakas ja ergutav. Toome paar nidet aja teemadel. Ootamisel venib
aeg nagu kummipael lputult pikaks, kui sul kiire on vi
sa aga mnd hetke kinni tahad hoida, sulab ta kohe
nagu jtis kuumal pannil.
Vta vaatluse alla akuutne kuulajaid erutav p r o b l e e m .
Isegi siis, kui see loengu teemaga vaid ldvalt on
seotud, haarab see kohe inimeste thelepanu. Enamasti on selles lisaks knealusele sndmusele vi
ksimusele veel midagi, mis lihtsalt on leidnud vljenduse ajakohases probleemis.
M a t e r d a leebelt m n d t u n t u d pahet.
Eriti vanemaile ja konservatiivseile inimestele teeb
meelehead see, kui nendega solidaarselt ja nagu mdaminnes oma kriitilist meelestatust nitad selle nhtuse suhtes (niteks korruptsioon, kehv kliima jm.), mida
kik siunavad.
=5=
KUIDAS SSTA AEGA
KODUSTES TALITUSTES?
12 KODUST AJARULIT
Jrgnevalt on t o o d u d hulk k o d u s e ajakulu erinevaid p h j u s i .
Hinda nende o s a k a a l u o m a elus
Ajakao phjus
vhene
sage
vga
sage
tempoga; ebameeldivate toimingutega tasuks aga vimalikult kiiresti hele poole juda, sest mingit rmu nende
kallal pikalt pusimine ei anna. Aja ettemtmine lubab
vastikute tdega mrksa kiiremini valmis saada, kui see
tavapraselt toimides (vaikimisi omaks vttes: teen tasa ja
targu, kus mul ikka kiiret) nnestub.
3. Tsta pevast-peva korduvaid tegevusi sooritades oma
vilumust; nii vidad mrgatavalt aega juba ainuksi sellega,
et vldid tarbetuid liigutusi ning pid midagi teostama
kergema vaevaga ja tulemuslikumalt. Nilisele lihtsusele
vaatamata nuab isegi ahju tule tegemine, mannapudru
keetmine vi helikassettide mberlindistamine teatud oskust. Loova lhenemise korral avastad rutiintdes nende
ratsionaliseerimise varjatud vimalusi. See ilmneb kergesti,
kui traditsioonilisi naistetid paluda sooritada mehel, ja
vastupidi, mni meeste t usaldada korraks naise hoolde.
rnem pool ilmutab enam leidlikkust tarbetu jukulu vltimiseks, mehed aga on mihklid igasuguseid tehnilisi nippe
vlja mtlema. (Suur osa majapidamistde ratsimise
nkse ongi leidnud kajastamist sellealaseis raamatuis.)
4. Sea endale kgis, tlaua lhedal ja mujal kik vajalikud
esemed keulatusse. See endastmistetav nue eeldab
mbli ja kodumasinate paigutamist funktionaalsuse phimttel. ra unusta koduski korraliku valguse tagamist,
mugava tooli hankimist jt. dusate ttingimuste loomise
vahendeid.
5. Pa, kui vimalik, tabada kaks krbest he hoobiga.
Teame kll, et sgi ajal lehte lugedes ei naudi me tiuslikult toidu maitset ja telekat vaadates jutuka lugemine
kahandab nii filmi- kui kirjanduselamusi Samas on siiski
terve hulk tid, mida annab omavahel edukalt hitada ja
samal ajal sooritada. Toome rea niteid:
* Voodi lestegemine ja sirutusharjutuste sooritamine.
* Pranda pesemine ja raadiost pevauudiste kuulamine.
* Pereliikmetega hiselt toidu valmistamine (mnede
lunapoolsete maade vrt traditsioon!) ja lhemate
eluplaanide arutamine.
* Automaatpesuriga pesu pesemine, tubade koristamine ja mne hiti misemine.
* Vaipade puhastamine tolmuriga ning krvaklappidega
muusika kuulamine.
* Teleri vaatamine ja vaibal joogaharjutuste tegemine.
* Segi linud raamaturiiuli korrastamine ja uurimistks
tarviliku kirjavara otsimine.
6. Pa soetada endale moodsad programmeeritavad kodumasinad, mis vabastavad su nende tlikast jrelvalvest ja
vimaldavad mitmeid kodutid teha judsamalt, kiiremini
ja teistega samaaegselt. Automaatpesur, taimeriga elektripliit vi aegreleega videomakk aitavad ssta hinnalist
aega niteks eneseharimiseks, kirjanduse lugemiseks vi
lhikondsetega suhtlemiseks.
7 Vta vimalust mda mingi t ksile just siis, kui kki
selle tegemise tugevat impulssi tunned. Paljude asjade
alustamise parim hetk ongi see, kui vastav t vi tegevus
tundub sulle miskiprast kitev. Hilisem enesesund teeb
talituse mrksa vastumeelsemaks ning tenoliselt kulutad
sellele ka enam aega. Oma tegevusimpulsse uurides mrkad, et tihti trkavad need pshika aruka vastusena teatud
hingeseisundile. Tundes endas niteks korteri suurpuhastuse tegemise tungi, vid alateadlikult endale tunnistada,
et soovid vabaneda millestki ebameeldivast vi niteks...
hvitada tehtud rumaluse.
SISSEOSTUDE TEGEMINE
K a u p l u s e s ja turul ei k i d a t e a d a g i mitte k s n e s tarvilikku
k o k k u o s t m a s , vaid ka v l j a p a n e k u i d u u d i s t a m a s ja inimesi
v a a t l e m a s (ning e n n a s t n i t a m a s ! ) . O s t m i s k i g u varjatud
motiiviks v i b olla e n d a l e v a h e l d u s e v i m a l d a m i n e , j u h u tuttavate vi m j a t e g a jutlemine, tstressist vabanemine...
V r a s k o h a s , kus k e d a g i ei t u n n e , o n m g i p u n k t i d (ja
kohvikud-baarid) vaata et ainsad k o h a d , kus kohalike inimest e g a lhemalt kokku p u u t u d ja o m a eraldatuse t u n d e letad.
Ent s a m a s p o l e i g a p e v a n e k o h u s t u s p o e s kia ja h d a t a r b e l i s e d o s t u d t e h a k s n e s kuri a j a r v e l - s e e o n ka
t i e n d a v a p i n g e allikas. J r g n e v a i s s o o v i t u s t e s p a k u m e
ideid, kuidas o s t m a s kies a e g a ssta ja stressi vltida.
K a u p l u s s e vi turule siirdudes mtle varakult lbi, millest
sul p u u d u s o n vi m i s tuleks h a n k i d a juurde, k o o s t a m l u
v i n g e r p u s s i d e vltimiseks ostunimekiri ning loo endale mttes plaan selle kohta, kust, mis poest vi millisest kaubahalli
n u r g a s t s a v a j a l i k u l e i a d . J u h u l kui k a u b a n d u s k e s k u s s e
m i n n e s paariks minutiks endale visualiseerid, mis s u u n a s ,
millisel korrusel, m i s s u g u s e leti ees s a m i d a g i o s t a d , aitab
see t e g u t s e d a toimekamalt, h o i d u d a p i k k a d e s t jrjekordadest ja vltida sihitut sebimist.
TELERIORJUS
Telerivaatamisele kulub thiste seebikate vahtimisele lisaks
palju liigset a e g a ka seetttu, et inimestel o n harjumus istuda
k m m e k o n d minutit enne soovitud saadet ekraani ette,
jdes prast saate l p p u s a m u t i tugitooli m n u l e m a . O n
kllalt n e i d k i ( e n a m a s t i p e n s i o n r i d ) , k e s a l a t a s a k o g u
p r o g r a m m i lbi v a a t a v a d , et siis pettunult vita: n i t a v a d
ainult i g a s u g u s t j a m a . Teleriikkest aitab lahti s a a d a see, kui
huvivrse huupi jahtimise asemel sobitad saated sihikindlalt
k o k k u o m a ajavarude, meelelahutustarbe ja v a i m s e t e huvid e g a . Paar soovitust:
* Mrgi ndala saatekavas esmajoones ra need saated,
mida vaatad kunstielamuse saamiseks ja silmaringi laiendamiseks, aga ht-teist ka ajaviiteks, millele phendud siis,
kui oled tlpinud, stressis ja vsinud. Seevastu need
aegaviitvad saated (seriaalid jm.), millest meelekindlalt
otsustad loobuda, kriipsuta lbi, meldes samas veendunult: seda thist saadet ma ei vaata.
* Kasuta saateaja thistamiseks signaalkella (taimerit).
* Lika sisukate saadete tutvustused prast nende vaatamist
telelehest vlja ning kleebi selleks sisse seatud kausta.
Soovi korral vid selle krvale kirjutada oma kommentaare
ja saadet vaadates tekkinud ideid. Nnda jtad telekas
nhtust olulise mllu ning orienteerid end veelgi rksamalt
ja loovamalt vaatama edaspidiseid saateid
* Kui sul on videomakk, hangi mned kassetid ja salvesta
ebasobival ajal tulevad saated hiljem vaatamiseks. Ja veel,
kui oodatud film vi muu saade osutub seda vaadanud
usaldusvrsete tuttavate hinnangul thiseks vi igavaks,
vid salvestuse vaatamisest loobuda, saastes taas hinnalist aega. Mistagi tasuks eraldi kassetid varuda haridussaateid, vrtfilmidele jne.
ht universaalset elutarkust le k a n d e s tuleks telekale
p h e n d a d a nii v h e a e g a kui v i m a l i k n i n g nii p a l j u kui
h d a p r a s t tarvilik. Vsinult, ksildust t u n d e s , k r g e stressi
korral m j u b t e l e k a v a a t a m i n e t a s u t a s a a d u d t a s a k a a l u
taastava kiirteraapiana. Ent selle tervendavat toimet ei tuleks
kuritarvitada. Vastupidisel juhul tekib tlikas s l t u v u s s n d r o o m : o t s e m a i d kui jlle pinget vi v s i m u s t t u n n e d , tekib
i m p u l s s telekas lahti keerata. r g e m u n u s t a g e m , et lugemine, tuttavatega jutlemine, k o e r a g a pargis jalutamine, k o d u
korrastamine vivad samuti a n d a hingerahu t a a s t a v a efekti.
osutus linoleumi ja seinaplaatide panek ettearvatust keerukamaks, nii et rikutud materjali tttu lks veel mitusada
krooni mngu. Tagatipuks jttis mitmes kohas soovida
tde kvaliteet, nii et vaene Mart pidi veel mitu aega prast
remonti kuulma pereliikmete arvustavaid vihjeid.
Ajakirjanik Mihkel valis teise tee. Hinnates oma remonditde tegemise oskusi kainelt (madalaks), palkas ta paar
asjatundjat ning asus ise nende kinnimaksmiseks vabal ajal
litsintsi alusel eraaautoga taksot sitma. Kuu aja jooksul lks
kogu lisateenistus mngu, ent remonditde tase oli mrksa krgem, kui Mihkel ise oleks saavutanud.
Asjata ei elda, et iga kingsepp j g u o m a liistude juurde.
Lne a r e n e n u d riikides p e e t a k s e e n d a s t m i s t e t a v a k s , et
enamikku teenuseid o s u t a b selle ala a s j a t u n d j a . M n i k o r d
m e ei vaevu m t l e m a , millised teenusliigid viimaseil aastail
juurde on tulnud (ja kasvava lumepalli t e m p o s l i s a n d u v a d ) .
V a a t a m e n i t e k s , m i s v a l d k o n n a s v i k s k o n s u l t a n t i d e jt.
asjatundjate abi k a s u t a d a :
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
*
ruumikujundus (disainer)
kodukaunistamine ja aia rajamine (aianduskonsultant)
ehitustde kavandamine
mbli taastamine (mblimeister)
peohtute korraldamine
raha investeerimine
tkoha hankimine vlismaal
pangalaenu saamine
igusabi (jurist)
kodumasinate ost ja kasutamine
korterite soojustamine, ktteseadmete ehitamine (soojamajanduse konsultant)
oma firma asutamine ja selle turustrateegia vljattamine
(juhtimiskonsultant)
krgkooli astumine
vlismaale puhkereisi korraldamine
tervisevimlemine
sugupuu-uurimine
usuksimused (vaimulik)
hingemuredega toimetulek (pshholoog)
Jttes m t t e p a l j u d e a s j a d e g a k u i d a g i m o o d i h a k k a m a
s a a d a s s t a d hinnalist a e g a . Niteks selleks, et hel alal
s a a v u t a d a meistritase.
B
KAI/ANDA HOMSET,
KUID ELA TNASES
Kik meile m e e l e p r a n e vi murettekitav trkab, k u l g e b ja
m d u b a j a s . Ajast v i b s a a d a m e i e liitlane v i t r a n n .
Ajaparadokside t u n d m i s e s p e e g e l d u b elutarkus. Ehkki m i n u tid venivad, l e n d a b a e g noolkiirelt, v i d a b F M e n d e l s o n . A e g
kustutab e k s i m u s e ja lihvib t d e , kirjutab G. d e Levis. S a m a l
ajal kui S o p h o k l e s kinnitas, et a e g paljastab kik p e i d e t u ,
leidis Horatius, et a e g varjab kik selle, mis p r a e g u avalik.
A e g a hrjal, a e g a orjal, t l e b eesti v a n a s n a ; s a m a s o n
a m e e r i k l a s e d k i n d l a d , et a e g o n raha.
V t a m e j r g n e v a k s aja m a h a , et t u n d m a p p i d a aja
pshholoogiat.
Asjalikust a j a k a s u t a m i s e s t juttu tehes k i d a b e n a m i k k u
inimesi kaks ksimust:
KUIDAS SSTA AEGA?
KUIDAS SAMA AJAGA ROHKEM SUUTA?
Ent m e ei ela ju ainuksi tst ja argitoimetustest. V h e m
olulised pole ka k s i m u s e d
KUIDAS SAMA AJAGA RIKKAMAT ELU ELADA?
KUIDAS SSTA END (TERVIST, NRVE, OPTIMISMI) AJAS?
AJALKSUD
Miski m d a n i k k u k a n d u v ei kao jljetult, p a l j u d e p h j u s seoste ahelate k a u d u m j u t a b see tulevikuski m e i e g a t o i m u vat. Idamaal on s e d a s e a d u s p r a s u s t mratletud m i s t e g a
karma, mis o s u t a b t e h t u d t e g u d e m j u l e eesseisva suhtes.
Paljugi sellest, mis olevikus ja lhitulevikus kindel ja psiv
nib, o s u t u b tegelikus elus sedavrd efemeerseks ja m d u vaks, et m e ei s a n d a s e d a endale ettegi kujutada. Eelistame
ju mitte m e l d a kige kauni kaduvusele, sprussuhete katkemisele, vanemate suremisele, laste kodunt lahkumisele, hilise
v a n a d u s p l v e viletsusele jne. B u d i s m i s m i s t e t a k s e m d u v a ja k a d u v a p i d a m i s t k i n d l a k s ja p s i v a k s inimestele
l d o m a s e illusoorse m a a i l m a n g e m u s e k e s k s e k s p h j u seks. Tuleviku " t e s e k s " kujutlemise ntrus t o o b k a a s a ka
selle, et p a l j u d e jaoks o n piinavalt ttu n h a v a e v a (niteks
p p i d a ) t u n n e t a m a t u tuleviku kui h m a s e ja e b a t e s e eesseisva nimel.
Asjaliku ajataju teel seisab k o l m tket:
* Me ei tunnista ega suuda mista minevikusndmuste mju
iseloomu ja ulatust olevikus toimuvale.
* Me ei mrka seda, kuidas olevikus toimuv tulevase elu
seisundeid ette valmistab.
* Me ei vta tulevase elu nudeid, ansse ja vljakutseid
endale sedavrd tese ja thtsana, et neile juba olevikus
tarvilikke ettevalmistusi teha.
Mark Stein n i m e t a b aja vritimistmise i s e l o o m u l i k k e
j u h t u m e i d ajapnisteks. Vaatleme neist o l u l i s e m a i d .
OLEVIKU LEVIM
I M P U L S I I V N E HETKELE E L A M I N E
Aina uusi muljeid, elamusi, tundeid, k o g e m u s i (lembeseiklusi,
suhteid, rialgatusi...) ihalev IMPULSIINIMENE a s e n d a b lbim e l d u d t u l e v i k u k a v a t s u s e d ja mineviku l a h t i m t e s t a m i s e
ahne v i s k u m i s e g a o l e v i k u s n d m u s t e s s e . H e t k e n a u d i n g o n
talle p s t e r n g a k s , mis aitab heas usus t u n d m a t u s s e tulevikku triivida ja v a b a n e d a tundest, et m d a n i k k u ei s u u d e t a
mista, hinnata, olevikuga s e o n d a d a . Eksistentsi selgeimaks
telisuseks on soovkujutlustes ja toimimisimpulssides vljend u v a d t a r b e d - t o i d u , seksi, pshilise lheduse, lbu vi
isegi... loova e n e s e v l j e n d a m i s e t a r b e d . (Kllalt paljud loov a d natuurid o n kiki silde pletades ahnelt e l a n u d hetkele.)
Kuna impulsiinimesel on raske tulevikku e n d a jaoks usutavreaalseks mista, o o t a b ta o m a tarvetele kohe kiirrahuldust.
Kirjeldatud p n i s e s s e sattunu ei s u u d a k a v a n d a d a o m a
edaspidist elu kllalt toimekalt ja kindlustada asjalikult endale
tulevikku. Seetttu jvad t e m a n n ja k o r d a m i n e k paljuski
sltuma m b r u s k o n n a heatahtlikkusest vi juhusest.
Tema e b a a s j a l i k k u s t u l e n e b k a h e s t o m a v a h e l s e o t u d
asjaolust. Esiteks j b tal p u u d u veenvatest e n e s e u s a l d u s t
lisavatest kogemustest selle kohta, kuidas visadus ja sihikindlus tagavad elus e d u . Just seetttu kogebki ta o m a tekkivaid
tarbeid piinavalt tugevatena. N a g u e l d u d , p a b ta h o m s e l e
lootmata j u b a tna ktte s a a d a kik soovitu. Teiseks ei jtku
tal enesedistsipliini,
et juba tekkehetkel s u r u d a e n d a s m a h a
lapsikud impulsid.
Eks ole ju hetke n a u t i m i s e vaistlik p d o m a n e p e a
kigile inimestele ja igaks tahaks meelepraseid asju s a a d a
vimalikult ruttu ktte. Ksimus o n a g a selles, kuivrd kellelgi
jtkub valmidust o m a tarvete rahuldamist edasi lkata.
W. Mischeli ja R. Metzneri uuringud nitasid, et ligi k o l m a n d i k
6 - 1 2 aasta vanuseist lastest pole suutelised s u u r e m a t a s u
( o k o l a a d paari p e v a prast) ootel e d a s i l k k a m a o m a
hetketarvet (pisike p u l g a k o m m kohe siinsamas). Hetketarvete impulsiivset kohest rahuldamist ootavad e n a m t a g a s i h o i d likuma IQ-ga ja lapseeas hoolitsevast isast ilma olnud inime-
s e d . N e n d e m l u s arvatakse olevat tallel hulk k i b e d a i d m lestusi selle kohta, kuidas mingi tarbe s u n n i t u d e d a s i l k k a m i n e t h e n d a s selle jrgnevat r a h u l d a m a t a jtmist.
liimpulsiivne n i b s m b o o l s e l t irduvat o m a m i n e v i k u
k o g e m u s t e s t , vttes elult kohe kik, mis a n n a b . N e n d e a h e n e n u d ajataju piirdub philiselt vaid olevikuga. M. Stein isel o o m u s t a b neid isikuid pshholoogiliste
haidena, kes aplalt
olevikku viskuvalt, alatises elamus- ja emotsiooninljas kunagi ei s a a a s u n i n g a i n a n u i a v a d uutele v a j a d u s t e l e kiiret
rahuldust. B. Bellak on o s u t a n u d anakiitsete (termin o s u t a b
tarvete vahetule rahuldamisele) isikute hailikule s u h t l e m i s viisile: n a d p a v a d , kus a g a n n e s t u b , t e i s e d i n i m e s e d
m u u t a o m a m i t m e s u g u s t e (seksuaalsete, sotsiaalsete, m a janduslike) tarvete rahuldamise v a h e n d i k s , prast o m a vajad u s e rahuldamist hljatakse a g a teine isik kohe kui tarbetu.
Tegelikus elus p o l e hailike v a j a d u s t e k e r g e u s k l i k k e rahuldajaid alati keprast ning n n d a tuleb impulsiinimesel o m a
a j a p n i s e s o l e k kinni m a k s t a m i t m e s n a e b a m e e l d i v a
probleemiga.
* Kannatamatust soovist kiiresti tunnustust vita, n.. ratsa
rikkaks saada, ei lbe liimpulsiivsed kuigi kaua psida
helgi tkohal.
* Intiimelus vahetavad nad sageli partnerit, suutmata helegi
nendest pikemat aega anda oma kiinduvaid tundeid. Thelepandav osa 4 ja enam korda abiellu astunuist on just
selle tbi omadustega.
* Nad satuvad ikka-jlle pahuksisse seadusega sellesama
ahne pu tttu oma ainelised ja muud vajadused khku
rahuldada. (Seda videt kinnitavad ka paljud vanglauuringud.)
* Nad kalduvad^ nagu eespool eldud, raha kulutama hasartmngudele. nnemngus tuleb eriti ilmekalt esile hetkele
elamise eripra: arutu risk, mng krgeile panustele, kirglik
pd iga hinnaga vita, reaalsustaju hmastumine, kaugemate vrtuste-sihtide silmist laskmine. Hasartmngija on
M. Steini jrgi otse hullunud hetkevimalsute peibutavast
maagiast. Meenutagem siinkohal niteks F Dostojevski
romaani Mngur.
* Nende prisosaks on nii lbematud abielud (ja kiired
suhete katkestused) kui ka ostud kire ajel, hest ususektist,
krgkoolist vi erakonnast teise lejooksmine, riskantsed
riplaanid jms.
TULEUIKU TRANNIA
Eesseisva prast murelikule isikule t u n d u b tulevik ohte tis
n a g u miinivli.
Kui impulsiinimene ei vaevu e d a s p i d i s e le ldse pikalt
j u u r d l e m a , siis tuleviku lksu sattunu m u u s t e n a m ei mtlegi.
Tema negatiivset mttelaadi i s e l o o m u s t a b m t e et kindlasti
juhtub midagi koledat (kaotan tkoha, ei tee eksameid ra,
jn avalikul esinemisel jnni jne.) E b a m r a n e tulevikuhirm
p a n e b v a l m i s t u m a halvimaks, n n d a et oleviku r m u d e l e
ei jtku e n a m tit t h e l e p a n u .
Teiseks i s e l o o m u l i k u k s hirmuks o n
aga-kui-sndroom.
Selle tpiliseks esindajaks on puhkaja, kes n d a l a v a h e t u seks maale sites v t a b kaasa tuju t s t m i s e k s viskipudeli ja
kiireks m a g a m a j m i s e k s unerohtu, v i m a l i k u h a m b a v a l u
v a s t u analgiini, pooleli kirjat, mobiiltelefoni ja slearvuti,
vihmavarju saju ja pltud rannailmade p u h u k s , r a a m a t u d ,
m a l e n d i d ja mis kik veel, et igaks juhuks k i n d l u s t a d a e n d
elu o o t a m a t u s t e vastu ja mitte mingil juhul t u n d a igavust vi
m e e l e h r m i . Tema pshholoogiline tulevik o n M. Steini jrgi
tulvil lhedasi ja k a u g e i d h d a o h t e , nii et t a lausa m a t t u b
nende trjumiseks m e l d u d kaitsevahendite alla.
Tuleviku tranniat aitab vita o m a irratsionaalseist h i r m u dest j a g u s a a m i n e , optimistliku e l u h o i a k u o m a n d a m i n e ja
tisvrne elamine siin-ja-praegu.
MINEVIKKU TAKERDUMINE
NOSTALGIA
M d a n i k u l a p s e m e e l n e t a g a i g a t s e m i n e vi i g e m i n i iseenda tagasikujutlemine kordumatult kaunisse minevikku
v a l d a b v a n e m a t e inimeste krval vahel n o o r e m a i d k i . M dunut ilustav isik ei s u u d a e n d lahti rebida k a d u n u d aja nilisest turvalisusest, kest lastud h e a d u s e , ksteisemistmise,
hoolivuse ja harmoonia lummast. Olev ja eesseisev t u n d u v a d
talle v a i d m i n e v i k u k a h v a t u j r e l e a h v i m i s e n a . N o s t a l g i a
tekkes m n g i v a d o m a o s a t h e l e p a n u ja m l u valikuprotsessid - m d a n i k u s t on harmooniat ja ilu rikkuvad v a s t u o l u d ja detailid krvaldatud, otse aistitava k o n k r e e t s u s e g a
kerkib a g a esile kik kaunis ja llas. Kuna nostalgilise tbi
k o g u huvi ja ind k u u l u b minevikumlestustele, oleks liigne
temalt loota toimekat tegutsemist h e t k e p r o b l e e m i d e ja eeseisvate lesannete kallal. N e e d lihtsalt ei p a k u talle kllaldast huvi.
Vanasti peeti nostalgiat ohtlikuks h i n g e h d a k s . T n a peval s e d a e n a m n n d a tsiselt ei veta. Sellest ajalksust
aitab pealegi s n a lihtsalt vljuda jrgnev kujutlusharjutus.
MLESTUSTE MBERHINNANG
Mnigi roosa mlestus saaks mlu pingutades, kaunistamata
tsiasjade valgel h o o p i s teise vrvingu.
KUIDAS TOIMIDA?
1 Pane paari lausega paberile see unelmate aeg, mis ndseks kest on libisenud. Nide. Lapseplvekodus oli alati
palju soojust. Kik olid ksteisele head. Ja kui lummavalt
lhnas nurm.
2. Avarda kujutlust, nii et sinna sugeneb ka neutraalseid ja
halle toone. Kogu aeg tuli maadelda
rahapuudusega.
Kiuslik vanaisa noris sageli teiste kallal. Isa-ema suhted olid
kaugel ideaalist. Heinamaale ehitati kolhooside ajal tobe hall
plokkmaja.
3. Leia meenutatud elamustele vistlevaid vasteid lhiminevikust vi olevikust. Nide. Sellist vastastikust mistmist, mis
A-ga suhtlemisel, pole ma juba aastaid kogenud. Linud
phapeval valdas mind lbi kevadhaljust uhkava pargi
minnes srane tunne, et trkas kiusatus kirjutada luuletus.
Kaunite mlestuste m b e r h i n n a g u k s o n tarvis vaid ht meelekindlalt segavate sentimentide kihist lbi t u n g i d a , sest
m e ju a s u m e h a j u t a m a o m a t u n d e l i s e m i n a kalleid ettekujutusi.
elama
hakata.
P r o g n o o s i d , k a v a t s u s e d ja plaanid ei p e a k s ju k u h u g i
k a d u m a , ent nende upsakale levimule tuleks teha otsustav
lpp, nende psuhholoogilist thtsusastet tuleks tublisti
v h e n d a d a ja neile m i n e v a t a e g a r a n g e l t piirata. Asi o n
selles, et pahatihti m e l u b a m e tulevikust m t l e m i s e - millegi
k a v a t s e m i s e , e e s s e i s v a k u j u t l e m i s e , sellest u n i s t a m i s e
mrkamata
korduvalt
KIRJANDUS
B o r o d k i n , R, Korjak,
N. T h e l e p a n u - konflikt.
Tallinn, 1988.
D h a m m a p a d a . Tallinn, 1977
Henkilkohtainen laatu. Kaiken laadun edellytys.
Helsinki, 1998.
Jrve, A. rikiri. Tallinn, 1991
Kenk. J u d e a j a vrse. Tallinn, 1988.
Killinger, B. T n a r k o m a a n i d . Tallinn, 1994.
Pullerits, P Ajakirjanduse phianrid. Tallinn, 1997
Stein, M. L. The T-Factor. H o w To U n d e r s t a n d Time a n d
Use It Right. M a l m , 1976.
Stressi teejuht. Tallinn, 1997
B U T K H H A * . XeHLUMHa M CTpecc.
CaHKT-rieTepoypr 1 9 9 6 .
ray/iCTOH M., T o / i e p r X. ncuxo/ioruwecKMe JioByujKU.
CaHKT-rieTepoypr 1997
flaKeMH A. M c K y c c T B O ycneBaTb. M o c K B a , 1 9 9 6 .
MaKKeH3M P A. f l o B y i i i K a BpeivieHM. M o c K B a , 1 9 9 5 .
M o n c e e B a H. Bpeiviq B Hac n B p e M q BHe Hac.
ZleHHHrpaA,
1991
H n c c u H e H l / l . , B o v T u n a M H e H 3 . Bpeivm pyKOBOAHTensi:
3u>cJ)eKTMBH0CTb n c n o / i b 3 0 B a H i / m . M o c K B a ,
1988.
CaHKT-rieTepoypr 1 9 9 6 .
T e n n e p B a M H K. K a K npoTMBOCTO^Tb n p e B p a T H o e r m M
cyAbobi. C a H K T - f l e T e p o y p r
1996.
XopHOn M. 9\ Mory C A e n a T b S T O !
M U H C K , 1996.
SENI KIRJASTUSELT
I L O
ILMUMAS:
Everett L. S h o s t r o m . Kuidas ra t u n d a
manipulaatorit. Tlkinud Silvi-Aire Villo.
Martin Katahn, Ph.D. Kuidas l o o b u d a suitsetamisest... Tlkinud Rein Niidas.