ENSV taassnd: ettevtlus on jlle karistatav

Carri Ginter
Advokaadibroo Sorainen partner ja vandeadvokaat

ENSV kriminaalkoodeksi paragrahv 146 ngi eraettevtjaliku tegevuse eest ette

kuni viieaastase vabadusekaotuse koos kogu vi osa vara konfiskeerimisega.
Karistamine ei olnud vlistatud ka juhul, kui tegevuse kui niisuguse suhtes ei
kehtigi keeldu". Tna on ettevtlus seaduse kohaselt lubatud. Selle aasta mais
justusid aga seadusemuudatused, mis siiski toovad ettevtjaliku tegevuse eest
kaasa rahalise karistatuse. Kohati viib seadusemuudatus ebaiglase ja tenoliselt
ka phiseadusevastase tulemuseni. Seadusemuudatuse tttu (eelnu 521 SE) ei
tagata enam ttuna arvelevtmise vimalust ttajale, kes on lisaks tkohale ka
mne rihingu juhatuse liige. Seda isegi siis, kui tal juhatuse liikmeks olemisest
sissetulekut ei ole. Seda isegi siis, kui rihingul pole tasu maksmiseks vajalikke
vahendeid. On ilmselge, et iga rihing ei pruugi olla vimeline esimesest pevast
alates tulu tootma. Iga ri ka ei nnestu. Ka seadus ei nua juhatuse liikmele tasu
maksmist. Nii jreldub, et seadusemuudatus on ttaja suhtes ebaiglane. Suure
tenosusega on see ka ebaseaduslik.
Milles vljendub ebaiglus?
Vrdleme kahte nidiskaasust. Peeter ja Eve kivad samas kohas tl ja saavad
sama palka. Peeter piirdub tvtja rolliga, Eve on aga lisaks tlkimisele teinud
esimesed sammud ettevtjana alustamiseks ja on sellele phendanud kogu oma
vaba aja. Eve osahingu ainsaks varaks on lihtsalt hea mte ja Eve vaba aeg.
Teatavasti on ettevtluse soodustamiseks Eestis lubatud rihing asutada
sissemakset tegemata.
Ttuskindlustusmakse eesmrgiks on ttaja kindlustamine ttuks jmise,
tlepingute kollektiivse lpetamise vi tandja maksejuetuse eest. Tandja
maksab ja peab kinni ttuskindlustust mlema ttaja eest.
Siis lheb aga tandja pankrotti ja mlemad kaotavad oma tkoha. Peeter vtab
ennast ttuna arvele ja saab riigilt rahalist tuge. Evet ttuna arvele vtta seadus
aga ei luba karistusena" selle eest, et ta julges kituda ja melda ettevtlikult.
Phiseaduse jrgi tuleb maksu kehtestamisel arvestada isikute vrdse kohtlemise
nuet. rihingult raha ei saa, riigilt ka mitte. On ilmne, et nites toodud isikuid ei
kohelda vrdselt.
Millised on Eve vimalused ennast sellise ebaigluse eest kaitsta? Kasvab
tenosus, et Eve paneb kellegi kolmanda juhatuse liikmena tanki" seniks, kuni
selgub, kas rist saab asja. Tankisti kasutamine omakorda vhendab paratamatult
ri eduperspektiive. On ka vimalus, et Eve ei hakka uue seaduse valguses ldse
ettevtlusega jamama.
Kaup kauba vastu
Kui aastal 2002 viidi Eestis sisse ttuskindlustus, oli tegemist ilsa ja realistliku
mttega. Paratamatult vib ka tkamatel meist tulla elus ette tagasilke.

Seetttu on tegemist kahtlemata kasuliku ja selgelt rahaliselt mdetava

langevarjuga. Lastekirjandusest me teame, et raha kasvab puu otsas ainult
lollidemaal, mistttu nhti seaduse kehtestamisel ette ka rahastamisallikas. Nii
tleb seletuskiri (651 SE): Ttukindlustuse finantseerimiseks kehtestatakse
sundkindlustusmakse." Lihtsamalt eldes kui sa tahad ttuks jdes riigilt tuge
saada, pead osa oma palgast riigile andma. Karm, aga iglane.
2014. aastal tehtud seadusemuudatusega sooviti adresseerida ebaiglust, mis
kaasnes sellega, et osa isikuid nn O-tamise teel elas justkui sissetulekuteta, aga
tegelikkuses hoidsid nad oma varad juriidilises isikus, sitsid uhkete autodega, sid
kaaviari ja jid ampanjat. igusloomes juba patoloogiliseks muutunud stiilis
otsustati kurjategijate" pdmise asemel piirata kikide ettevtlike inimeste
vabadusi. Kikide vabaduste piiramine on pahalaste otsimisest ju lihtsam
kontrollija vaatenurgast. Sarnase mttelaadiga seadusemuudatuste loetelu on
pikk.
Reaalsuses on asi veelgi knilisem. Teoorias viks ju vita, et Eesti strateegia ongi
suunata inimesi karmide valikuteni. Selline riigimehelik meelekindlus ei vljendu
siiski raha kogumisel. Jtkuvalt kohustab seadus tandjaid ttuskindlustusmakse
tasumisele ka nende ttajate palkadelt, kes oma juhatuse liikmeks oleku tttu
ttukindlustuse kaitsealast vlistatud on.
Naaskem korraks 12 aasta tagusesse aega. Maksu kehtestamisel lubati iglase
kaubana kaitset tkoha kaotuse korral. Sarnaselt lubab riik vastutasuna
sotsiaalmaksu tasumise eest ligipsu arstiabile ja riiklikku pensioni. Kuidas
suhtuksite sotsiaalmaksu olukorras, kus riik vastusooritusest loobub? Kui juhatuse
liikmele tkoha kaotusel ttukindlustuskaitset ei tagata, kaob sellega ka alus
ttuskindlustusmakse kinnipidamiseks.
Milline moraalne vi juriidiline igustus on riigil koguda ttasult
ttuskindlustusmakset, pidamata omapoolset lubadust teda raskuste korral
ajutiselt toetada?
Ttuskindlustusmakset kogutakse lubadusega konkreetseks vastusoorituseks. Kui
riik on oma algsest lubadusest taganenud, tekib phiseaduse mttes iguslik
kahvel. Vrdselt maksu maksnud isikutel on kas vrdne igus vtta ennast ttuna
arvele ja saada vastavalt riigilt kaitset vi on ttajaks olemisele lisaks juhatuse
liikmetena tegutsevate inimeste palgalt ttuskindlustusmakse vtmine vastuolus
phiseadusega.
Olemuslikult on, vhemalt osal juhtudest, tegemist karistusega ettevtliku
mtlemise eest. Vahet pole, kas saad seda, mida mdad" vi mida klvad, seda
likad" mte on arusaadav.
Mida tpselt klvame riigina, kui hvardame inimesi riigi mammona pealt
mahavtmisega, kui nad peaks proovima ettevtlust ja selles ebannestuma?
Artikkel ilmus rilehes 12.12.2014.