Kombinatoorika

7.september 2016.a

Kombinatoorika

7.september 2016.a

2 / 23

1 / 23

Kombinatoorika

7.september 2016.a

3 / 23

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kombinatoorika

7.september 2016.a

4 / 23

Liitmisreegel. Kui objekti A saab valida m erineval viisil ja objekti B

valida n erineval viisil, kusjuures A ja B valikud on teineteist vlistavad
(s.t. pole vimalik valida neid mlemaid), siis kas A vi B valikuks leidub
m + n erinevat vimalust.
Nide. lipilane saab valida seminari ettekande teema kolme ppeju
poolt esitatud teemade nimekirjadestst, kus juures nimekirjades on
vastavalt 21, 15 ja 17 teemat. Mitu vimalust on lpilasel?
Lahendus. Kuna lipilane vib valida teema kas esimesest, teisest vi
kolmandast nimekirjast, siis tuleb vimaluste arvud liita. Seega vimaluste
arv on 21 + 15 + 17 = 53.

Liitmisreegel ja korrutamisreegel

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kombinatoorika uurib probleeme, mis on seotud kas diskreetse hulga

mingis mttes eristatavate osahulkadega vi/ja elementide paiknemist
sellistes hulkades. Kombinatoorika eesmrgiks on vlja ttada meetoteid
niisuguste lesannete lahendamiseks. Eriti oluline on mrata diskreetse
hulga mingis mttes eristatavate osahulkadega arvu.
Enamik kombinatoorika meetoditest tugineb jrgmisele kahele loendamise
phireeglile (postulaadile):

Mis on kombinatoorika?

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kombinatoorika: phireeglid ja printsiibid

1) Liitmisreegel ja korrutamisreegel
2) Juurde- ja mahaarvamise printsiip
3) Diriclet printsiip, selle ldistus ning rakendusi
a) Tuvipuuride printsiip
b) Kaksikute paradoks

Tnane teema:

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

7.september 2016.a

DTI Matemaatika ppesuund

Tatjana Tamberg

Loeng 1:
Kombinatoorika: phireeglid ja printsiibid

Kombinatoorika

7.september 2016.a

5 / 23

Kombinatoorika

7.september 2016.a

6 / 23

Kombinatoorika

7.september 2016.a

B = A + B

B .

7 / 23

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kombinatoorika

7.september 2016.a

8 / 23

kolme 1-ga vi lpevad kahe 0-ga?

Lahendus. Kolme 1-ga algavaid stringe on 25 ning kahe 0-ga lppevaid
on 26 , aga mlema omadusega stringe on 23 . Juurde- ja mahaarvamise
printsiibi kohaselt saame, et emma-kumma omadusega stringide arv on
25 + 26 23 = 32 + 64 8 = 88.

Nide. Kui palju on kahendstringe, mille pikkus on 8 ning mis kas algavad

Kui kahe objekti valikud pole sltumatud, siis me ei saa rakendada

liitmisreeglit. Olles nd liitnud kummagi objekti valikute arvud, oleme
neid viise, mis olid hised, vtnud arvesse kahekordselt. Korrektse arvu
saamiseks tuleb histe valikute arv eelnevalt saadud summast lahutada.
Eeltoodud vtet nimetatakse juurde- ja mahaarvamise (ehk sisse- ja
vljaarvamise) printsiibiks. Hulgateoreetiliselt vastab sellele mistahes
kahe hulga hendi elementide arvu valem

Juurde- ja mahaarvamise printsiip

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

P6 + P7 + P8 = 2684483063360.

pikkusega 6 kuni 8 smbolit thte (inglise keele thestikus on 26 thte)

vi numbrit, kusjuures peab sisaldama vhemalt he numbri. Kui palju on
selliseid tunnussnu?
Lahendus. Pikkusega 6 tunnussnade arv on
P6 = 366 266 = 1867866560, pikkusega 7 tunnussnade arv on
P7 = 367 267 = 70332353920 ja pikkusega 8 tunnussnade arv on
P8 = 368 268 = 2612282842880. Seega ldarv on

Nide 4. Arvuti kasutaja vib kasutada salasna, milleks on string

Liitmisreegel ja korrutamisreegel

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

kus A on hulga A vimsus ehk elementide arv.

Vaatleme mned meetodid, mis vimaldavad genereerida tema kik
osahulgad.1) graaline:2) 3-jrjendite, mis koosnevad nullidest ja htedest,
abil. Teeme seda kolmeelemendilise hulga a, b, c abil.

Lahendus. Kuna osahulga moodustamisel on iga elemendi jaoks kaks

vimalust: kas vtta see element osahulka vi mitte, siis lpliku hulga A
erinevate osahulkade arv on
2A ,

Nide 3. Kui palju on lplikul hulgal A erinevaid osahulki?

Liitmisreegel ja korrutamisreegel

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Korrutamisreegel. Kui objekti A saab valida m erineval viisil ja prast

iga sellist valikut saab objekti B valida n erineval viisil, siis nii A kui ka B
valikuks leidub mn erinevat vimalust.
Nide 1. Eesti Autoregistrikeskus annab standartsed numbrid, mis
koosnevad kolmest numbrist ja kolmest thest. Kui palju on selliseid
numbreid?
Lahendus. Teame, et tppidega thti ei kasutata, seega thti on 25. Kuna
me valime autonumbrisse iga numbri ja iga the ksteisest sltumatult, siis
tuleb kasutada korrutamisreeglit. Seega neid numbreid on
10 10 10 25 25 25 = 2503 = 16625000.
Nide 2. Kui palju on erinevaid 7-jrjendeid (7-stringe), mis koosnevad
nullidest ja htedest?
Lahendus. Neid on 27 = 128.

Liitmisreegel ja korrutamisreegel

C = A + B + C

Kombinatoorika

7.september 2016.a

C + A

9 / 23

C .

V = 13,

V = 64,

V = 9,

S = 338,
S

S = 73,

V = 1092.

73

13

Kombinatoorika

9+ I

V .

7.september 2016.a

10 / 23

An =

Aj

Ai

Kombinatoorika

Ak

1 0i <j 0n

Aj +

+ ( 1)n

Ai

7.september 2016.a

A1

11 / 23

An .

Kombinatoorika

7.september 2016.a

12 / 23

= 99 P (2) P (3) P (5) P (7)

+P (2, 3) + P (2, 5) + P (2, 7) + P (3, 5) + P (3, 7) + P (5, 7)
P (2, 3, 5) P (2, 3, 7) l (2, 5, 7) P (3, 5, 7) + P (2, 3, 5, 7)

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

(a) arvuga n jaguvate ja arvu N mitteletavate naturaalarvude arv on

N
n)) Kuna
n ; (b) kordarvu n vhim algarvuline jagaja on
100 = 10, siis iga arvu, mis on < 100, vhim algarvuline jagaja peab
olema om (b) phjal 10, s.t. kui arv ei jagu algarvudega 2, 3, 5, 7, siis ta
on algarv. Thistagu P (k1 , ..., kl ) selliste naturaalarvude arvu, mis ei leta
100 ning jaguvad arvudega k1 , ..., kl . Seega selliste naturaalarvude, mis ei
leta arvu 100 ja ei jagu hegagi antud algarvudest, arv M on

Nide. Leiame, kui palju on algarvu ligul 1...100. ((kehtivad omadused:

Juurde- ja mahaarvamise printsiip

Ai

1 0i 0n
1 0i <j <k 0n

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

A1

Juurde- ja mahaarvamise printsiip. Olgu A1 , , An lplikud hulgad.

siis kehtib valem

Juurde- ja mahaarvamise printsiip

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Arvutades saame, et kolme keele ppijaid on 3.

1092 = 782 + 338 + 64

Pannes need suurused vastavasse hendi elementide arvu leidmise

valemisse saame vrduse

I = 782,

keelt, 338 saksa keelt ja 64 vene keelt, siinjuures 73 pivad nii inglise kui
ka saksa keelt, 13 pivad nii inglise kui ka vene keelt ning 9 pivad nii
saksa kui ka vene keelt. Mitu lipilast pib kolme keelt, kui igaks pib
vhemalt ht keelt (nendest kolmest)?
Lahendus. Thistagu I , S ja V vastavalt inglise, saksa ja vene keele
ppijate hulka. Andmete kohaselt on teada jrgmist:

Nide. Keeleteaduskonnas pib 1092 lipilast, nendest 782 pivad inglise

Juurde- ja mahaarvamise printsiip

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kui kolme objekti valikud pole sltumatud, siis he kolmest valiku

vimaluste arv ehk kolme hisosa omava hulga hendi elementide arvu
valem tuleb leida jrgimse valemi kohaselt

Juurde- ja mahaarvamise printsiip

Kombinatoorika

7.september 2016.a

Kombinatoorika

7.september 2016.a

14 / 23

13 / 23

Kombinatoorika

7.september 2016.a

15 / 23

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kombinatoorika

7.september 2016.a

16 / 23

ldistatud Diriclet printsiip. Kui N eset on asetatud k kasti, siis leidub

vhemalt ks kast, milles on vhemalt Nk eset.
Nide. Kui palju peab olema diskreetset matemaatikat kuulavaid
lipilase selleks, et leiduks vhemalt 3 lipilast, kes saaksid sama hinde
(A, B, C, D, E seast), kui kik sooritasid arvestuse?
Lahendus. Otsitav ipilaste arv N rahuldab tingimust N5 = 3. Seega
lipilasi on sellises rhmas vhemalt 11.

Diriclet printsiip, selle ldistus ning rakendusi.

Tuvidepuuride printsiip

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Diskreetse matemaatika teoreemide testamisel sageli kasutatakse jrgmist

lihtsat fakti nn
Dirichlet printsiibi kui n hulka sisaldavad kokku le n elemendi, siis
leidub nende hulkade seas vhemalt ks, milles on vhemalt kaks elementi.
Seda printsiipi nimetatakse ka tuvipuuride printsiibiks, sest tuntud on
selle jrgmine snastus: kui tuvisid on rohkem kui puure, siis peab
leiduma vhemalt ks puur, milles on vhemalt kaks tuv i.
Nide. Igas rhmas, milles on 367 inimest leidub vhemalt kaks inimest,
kellel on samal peval snnipev.

Diriclet printsiip, selle ldistus ning rakendusi. Tuvipuuride

printsiip

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Siis algarve, mis on viksemad kui 100, on 4 + M. Seega on olemas

4 + 21 = 25 algarvu, mis ei leta arvu 100.

Juurde- ja mahaarvamise printsiip

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

M = 99 P (2) P (3) P (5) P (7)

+P (2, 3) + P (2, 5) + P (2, 7) + P (3, 5) + P (3, 7) + P (5, 7)
P (2, 3, 5) P (2, 3, 7) l (2, 5, 7) P (3, 5, 7) + P (2, 3, 5, 7)
100
100
100
100
= 99
2
3
5
7
100
100
100
100
100
100
+
+
+
+
+
+
2 3
2 5
2 7
3 5
3 7
5 7
100
100
100
100
+
2 3 5
2 3 7
2 5 7
3 5 7
100
+
= 99 50 33 20 14 + 16 + 10+
2 3 5 7
+7 + 6 + 4 + 2 3 2 1 0 + 0 = 21.

Juurde- ja mahaarvamise printsiip

Kombinatoorika

7.september 2016.a

17 / 23

0.03,

Kombinatoorika

7.september 2016.a

18 / 23

B
A

Kombinatoorika

7.september 2016.a

19 / 23

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kombinatoorika

7.september 2016.a

7 Mitu erinevat kuuekohalist arvu saab kirjutada numbritega

0,2,3,4,6,8?

6 Kui palju on kolmekohalisi erinevatest numbritest koosnevaid arve,

mis on viksemad kui 500, kusjuures kasutada vib vaid numbreid
0,2,4,5,6?

20 / 23

5 Mitu viiekohalist arvu saab moodustada numbritest 1,2,3,5,7 nii, et a)

korduvaid numbreid pole, b) korduvad numbrid on lubatud?

4 Mitmel viisil saavad mmarguse laua res istet vtta 10 lipilast?

3 Toas on 5 tooli. Mitmel viisil saavad nendel istet vtta a) 7, b) 5, c)

3 inimest?

2 Kskjalal on tarvis teated viia kuude asutusse. Mitu marruuti on

vimalik koostada?

1 Staadionil on 4 vrava. Mitmel erineval viisil saab pealtvaataja

siseneda he ja vljuda teise vrava kaudu?

lesanded

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Koostame tabeli:
k 20
30
40
50
60
70
80
P 0.41 0.71 0.89 0.97 0.9940 0.9991 0.9999
Naljakas on see, et isegi kui ruumis oleks vaid 23 tudengit, oleks ppeju
anss vita le 50%! Kirjeldatud fakti vib nimetatada "tenosuslikuks
Dirichlet printsiibiks", kuid tavaliselt nimetatakse teda "kaksikute
paradoksiks".

P=1

ldistame meie arutelu: olgu auditooriumis k tudengit. Kui suur on

tenosus, et leidub kaks tudengit, kellel on snnipev samal peval? Nd
A = 366k , B = 366 365 ... (n k + 1) ning tenosus on

Diriclet printsiip, selle ldistus ning rakendusi. Kaksikute

paradoks

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

ehk ainult 3% Teisiti eldes, ppejud oleks vitnud tenosusega 97%

B
A

Hindame aga ppeju ansse vita. Eelkige leiame, kui mitu vimalust on
koostada nimekiri 50-st snnipevast? Neid on A = 36650 . Kui palju on
nimekirju, milles on 50 snnipeva ja kik snnipevad on erinevad? Neid
on B = 366 365 364 ... 317.
Seega tenosus, et ppejud kaotab, on

Diriclet printsiip, selle ldistus ning rakendusi. Kaksikute

paradoks

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kunagi, selleks et seletada Dirichlet printsiipi, tles ppejud

auditooriumis: "ma vean kihla, et siin ruumis on kaks tudengit, kellel on
snnipev samal peval". Kohe reageerisid tudengid: "On ju olemas 366
vimaliku snnipeva, meid on aga 50. Teie saaksite vita, et on olemas
kaks tudengit, kellel on samal peval snnipev, ainult siis, kui meid oleks
rohkem kui 366. Teie kaotasite!"
50
Tepoolest, vastavalt Dirichlet printsiibile saame 366
= 1 tudengit,
kellel on samal peval snnipev, ehk kikidel on snnipevad erinevatel
pevadel... Muidugi, kui tudengeid auditooriumis oleks 367, siis ppejud
oleks kindlasti vitnud.

Diriclet printsiip, selle ldistus ning rakendusi. Kaksikute

paradoks

Kombinatoorika

7.september 2016.a

21 / 23

7.september 2016.a

22 / 23

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

Kombinatoorika

7.september 2016.a

23 / 23

15 Raamaturiiulil on 12 raamatut. Mitmel viisil saab nende hulgast valida

5 raamatut tingimusel, et nende seas poleks kahte krvuti asetsenut?

lesanded

Kombinatoorika

likoolis petatakse hel semestril 677 ppeainet (igat ks paaristund

ndalas). Ndalas saab tunniplani panna paaristunde 20nele erinevale
ajale. Auditooriume peab olema vhemalt 34.
Raamatukogus on 75000 raamatut. Igahel on koodis kolm thte (thti
on 26) ja lisaks veel numbrid. Leidub vhemalt 5 raamatut, mille
koodis on samad thed ja samas jrjestuses.
likoolis on 8000 lipilast, kellest igaks on prit hest maakonnast
(neid on 15). Leidub vhemalt ks maakond, kust on prit vhemalt
534 lipilast.
Eesti (1.5 miljoni) elaniku hulgas leidub vhemalt 7 inimest, kellel on
samad initsiaalid (thti olgu 26) ja kellel on samal peval snnipev.
Eestis on vhemalt 160000 ttajat, kelle mdunud aasta palk on
vahemikus 450 kuni 950 euro. Leidub inimesi, kes said tpselt hepalju
palka (1 sendi tpsusega).
Peol on 350 neidu. Pluusi ja seeliku materjali vimalusi on kumbagi 10.
Leidub vhemalt neli neidu, kelle riietus on samadest materjalidest.

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

14 Phjendage jrgmised vited:

lesanded

T.Tamberg (DTI Mat.ppesuund)

13 Mitmel viisil saab snast a) "lendur", b) "hobune" valida thepaare,

mis koosneksid hest tis- ja hest kaashlikust?

12 Mitu viiekohalist arvu, mis jaguvad 25-ga, saab moodustada

numbritest 0,1,2,3,4,5,6?

11 Mitu viiekohalist arvu, mis on arvu 5 kordsed, saab moodustada

numbritest 0,1,2,3,5?

10 Mitu viiekohalist arvu, mis jaguvad neljaga, saab moodustada

numbritest 1,2,3,4,5 nii, et korduvaid numbreid pole?

9 Mitu neljakohalist arvu saab moodustada numbritest 0,1,2,3,4,5,6,7

nii, et paaritutel kohtadel asuksid paarisnumbrid ja vastupidi,
kusjuures numbrid ei kordu?

8 Mitu neljakohalist paarisarvu, mis ei leta arvu 6000, saab koostada

numbritest 1,2,3,4,5,6?

lesanded