Susanne Gretlin Kostla ksimused (intervjuks kasvatusteaduse aine

raames Tallinna likooli Haridusteaduste Instituudis, okt, 2016) oleksid

jrgnevad:
1. Milline on Teie, mtleja, peamine panus eesti pedagoogilisele
mtteloole?
Kellegi panuse le mtteloosse otsustab eelkige aeg.
Asjad ja mtted, mis osutuvad hel vi teisel viisil mjukaks ei pruugi ldse
olla need, mida nende looja ise oluliseks peab. Mnedki korrad olen tajunudpdnud hust (kirjandus, hiskond, internet jne) mtteid vi meetodeid, mis
klaju saavutavad alles tkk aega hiljem (ppestsenaariumid, ppiv
organisatsioon, ldpdevused, kompleksne-ssteemilhenemine jm).
Ja veel tnapev on liharva he mtleja vi tegija pralt. Enamasti on ikka
tegemist rhmade ja vrgustikega.

2.

Mida on Teil elda tnasele pevale?

Olen seda oma kirjutistes, ppeju ja koolitajats kajastanud.

Olulisimaks pean uuringute-/teadusphist ja inimkeskset,
ssteemimtlejalikku (Senge jt,1990, 2000 jm) lhenemist nii kasvatusele,
hariduskorraldusele kui kogu haridusvaldkonnale. Seda mitte ainult Eestis
vaid ka rahvusvahelises mtmes.

3. Kuidas judsite kasvatusteadusteni? Kus Teil tekkis huvi sellise

valdkonna vastu, millega hetkel tegelete ?
Kige lhemalt on see kirjas Krista Esklale mned aastad tagasi antud antud
intervjuus (http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=3369). Paaril viimasel aastal olen
pdnud kokku vtta mned varasemad tegevused-uuringud (mttetalguline
lhenemine http://www.talgutaru.com, Eesti pedagoogilise mtte
ajalugu Balti Kooli-/pedagoogika-ajaloo hingu vljaanete jaoks jm). Suurimat
energiat on nudnud Georgia (Gruusia) likoolide petajakoolituse-alane
nustamine see on nii uuema teadmuse kui uuringute ja filosoofiliste aluste
tlkimine iga likooli kogemusele ja probleemidele ning perspektiividele
(arengutsoonide kontekstis) vastavaks.

4.

Milliseid probleeme peate Te kige suuremaks kasvatusteaduses ?

Ssteemilhenemise puudumist keskendutakse pisiprobleemidele,

pisiprojektidele, konjunktuursetele uuringu(kes)tele, mis ei sulandu ssteemi
ega avarda selle mistmist.

5.

Milline on Teie ideoloogia ?

??? Oleneb, mida ideoloogia all mista. Minu plvkonna inimestel on selle
miste suhtes enamasti mningaid kahtlusi.

6.

Millised on Teie kogemused kasvatusteaduses ?

Pigem - kogemused kasvatus-haridusvaldkonnas, milles kiges on oma osa

ka puhtteaduslikul tegevusel.
Tegevpetajast-fsikust (tavakool, svaklassid, kutse- ja vanglakool jm) lbi

kooliuuenduse ikka mitmekesisemaks ja teadusphisemaks. . Omaette

peatkid: 1. waldorfpedagoogika ja selle rakendused ning petajaharidus (sh
rahvusvahelised Knnis-kursused, mida vedasin 1992-2002), 2. Eesti
koolifsika hingu ja Eesti haridusfoorumi asutajaliikmeks olemine ja
toimkonna liikmena tegutsemine, 3. EERA NW 1 heks kaasjuhiks ja juhiks
olemine (www.eera-ecer.de/networks/honorary-members/ene-silvia-sarv-nw01/) ja 4. e-kursuste ja e-piobjektide loomine alates 2005 astast (IVAs, siis
Moodles, vt vastavat kirjet http://www.scribd.com/ene_silvias).

7.

Milline peaks olema inimene ning mida ta suutma peaks?

See on kenasti kirjas riikliku (phikooli, gmnaasiumi) ppekava inimpildis

(millist inimest kool kasvatavab .). Lisada vib hte-teist. Ausus ja
eneserefleksiooni vime on muidugi kesksed 21 sajandi kontekstis (ja jrjest
haruldasemad).

8.

Milline oli Teie ks meeldejvamaid lapseplve mlestusi?

See on teise kirjutise teema.

Igatahes oma ametlkult 2-klassilise Siberi klakooli haridusega vanaemaga
(snd 1895) sain arutada esimese Sputniku lendu ja selle thendust (1957,
olin siis 5. klassis). Tema oleks tahtnud, et minust arst saab tema titumatu
unistus.

9.

Milline tnapeva noor Teie vaatenurgast?

Huvitav, killustunud omamaailmaga. Et tammetrust kasvaks tamm (E

Schumacher Hmmeldunu teekond) on vaja nii viljakat pinda, valgust kui
vett. Tugevaks puuks kasvamiseks vajalik tugivai vetakse tnapeva lasteltnoortelt liialt vara ra.

10. Leidsime artikli, kus oli ksitud Tiiu Kuurmet Kas tnapeva noor
saabki enam ldse tiskasvanuks? Kuidas vastaksite Teie sellele
ksimusele ?
Oleneb noorest ja sellest, mida tiskasvanu all meldakse.

Lugupidamisega
Ene-Silvia Sarv
19.10.2016.