KUI TTAD PIMEDA PILASEGA...

Kohtumisel nimeta oma nimi pime ei pruugi tunda vi mletada sind hle jrgi
knetamisel nimeta tema nimi vastasel juhul ta ei tea, et sa rgid temaga
ka teisi pilasi kneta nimepidi see annab teavet kellega sa kneled
kui sisened ruumi, siis tle, kes sa oled
kui lahkud ruumist, siis anna sellest teada
suhtle pimedaga, mitte tema saatjaga/abipetajaga tavaliselt kuuleb vaegngija hsti
kui osutad millelegi, kasuta snu vasakul, paremal, leval, all jne; vi
lhtuvalt keskkonnast akna juures, tahvli ees jne., suuna vid anda ka kella
numbrilauda kasutades, nt kella kahe suunas - snadega seal, sinna jms ei saa
pime inimene teavet eseme asukohast
jutus vid vabalt kasutada snu nha ja vaadata - pime kasutab ise ka neid snu
ksi, kas ta vajab abi kui vastus on eitav, siis ra suru oma abi talle peale
pimeda inimese juhtimiseks ulata oma ksivars liikumine on sujuv, kui liigud ise veidi
eespool ja pime hoiab su lavarrest kinni; ootamatu puudutus, tukamine, pramine on
ehmatav
pime vajab ttamiseks rohkem ruumi lauale peavad mahtuma punktkirjamasin vi
arvuti, suured punktkirjapikud jm lisaabivahendid
tunni planeerimisel arvesta, et pimedal vtavad kik tegevused rohkem aega - nt kui
tema lahendab he matemaatika lesande, siis teised juavad samal ajal teha 2-3 lesannet;
ka smine, liikumine, asjade kokku- ja lahtipakkimine, punktkirjas lugemine, ige jrje
leidmine jms vtavad oluliselt rohkem aega
ldine mratase klassis peaks olema nii madal kui vimalik pime omandab
informatsiooni akustiliselt; ole kindel, et sind on kuulda; teisi pilasi vaigistades ra viita, et
Mirjam (Elisabeth, Merilyn) ei kuule muidu petajat
pimedad pilased vsivad kiiremini langeb keskendumisvime, halveneb orientatsioon,
lekoormatud mlu hakkab streikima
vimalda maksimaalne tunnis kaasattamine - plaanides kasutada tunnis lisamaterjale,
saada need varakult pimeda meiliaadressile vi anna paar peva varem abipetajale, kes
vormistab need igeaegselt ja sobivalt elektrooniliselt vi paneb punktkirja; jooniste,
graafikute, matemaatika/keemia/fsika tde jms korral on vajalik pikem ette teatamise
aeg;
pimedate maailmapilt erineb ngijate omast kontrolli, kas saite mistetest aru htmoodi
ole kindel, et tunni teema oli arusaadav kohati vajavad nad lisaaega teema mistmiseks
jrgi vrdse kohtlemise printsiipi kontrolli ka tema koduseid tid; anna tagasisidet;
kutsu klassi ette vastama jms
tahvlile kirjutades rgi, mida kirjutad
ks tavapik punktkirja mberpandult moodustab kuni 12 kidet (olenevalt ainest)
kui plaanid vtta peatkke/lesandeid segamini, siis teata sellest varakult, sest vastasel juhul
ei ole tal iget kidet kaasas
koduste tde lesmrkimine vtab aega - ra jta nende tlemist ajaks, mil tunni
lpukell on juba helisenud
kui pilane valdab ja tehnika vimaldab, on Stuudiumi kasutamine vimalik koduste
tde kohta anna tpne info peatki numbri, peatki nimetuse ja lehekljenumbritega; pdfdokumendid ei ole loetavad
punktkirjamasinaga ttades - ei ole vimalik maha tmmata, vahele kirjutada, alla
joonida, tabeleid/graafikuid teha
arvutit kasutav pime saab tabeleid joonistada - tabelit joonistades tle kohe alguses

mitmest tulbast ja reast tabel koosneb

vahetund on ka pimedale puhkuseks ra planeeri sinna kontrolltid vi muid vastamisi,
mida ta ei saanud koos teistega tunnis teha
sgivahetund phikoolis on tal alati ks ja sama koht klassi sgilauas - abista toidu
tstmisel; gmnaasiumis saab ta toidu letist abista kandikuga liikumisel ja koha leidmisel;
anna teada, mida sgiks pakutakse; kella numbrilauda kasutades teata missugusel taldriku
osal missugune toidukomponent asub nt kella 12-3-ni on kartul, kella 3-6-ni on salat jne
tunniplaani ootamatud muudatused mjutavad ka muid aspekte saatjat, transporti,
vajalikke vahendeid
jlgi keskkonna ohutust lahtised uksed, juhtmed, takistused maas jms.
pime kasutab arvutit - ekraanilugejad on spetsiaalsed arvutiprogrammid, mis vimaldavad
pimedal saada teavet ekraanil esitatu kohta. Klaviatuur on seotud knesnteesi programmi
ja/vi punktkirjavljundiga, mille abil on vimalik kasutada standard- ja mningaid
lisaprogramme. Knesntesaator loeb ekraanil olevat; annab teavet kasutatud kskude
kohta; loeb mensid; dialoogiakendes sisalduvat kirjalikku teksti (sh reklaame); selle abil
saab lugeda ka endakirjutatud teksti. Kneprogrammist on abi ekraanil liikumisel, samuti
pikkade tekstide lugemisel.
Punktkirjavljundi abil on vimalik esitada ekraanil kujutatut. Punktkirjariba ttab koos
knesnteesi programmiga. Punktkirjariba eeliseks on vimalus ththaaval lugeda ja
parandusi teha.
Pilte, fotosid ja jooniseid jms ei suuda kirjeldada kski programm.

Lisainformatsiooni pimeda pilase individuaalsete iserasuste kohta ksi abipetajalt:

Merike Kaljujrv 51 55241; merike@vhk.ee
Kristel Tirmaste 56 485 144; tirmaste@vhk.ee (septembrikuu jooksul on haiguslehel)