LAUSEARVUTUS

Verbaalsed ja Formaalsed esitused

Lausearvutus on loogilise mtlemise matemaatiline mudel.

Verbaalne esitus on mistahes info esitamine lingvistilise keele abil

(nii suuline kui ka kirjalik esitus).
Niteks ajalugu ja filosoofia on valdkonnad, kus kogu informatsioon on
esitatud ainult verbaalselt.

Lausearvutuse lause vib olla iga verbaalne (ehk lingvistilises keeles

vljendatud) vide, millele saame omistada tevrtuse tene vi
vale.
Tevrtusi thistame numbritega 0 ja 1.
0 vale (vr)
1 tene
Lausearvutuslause peab omandama he tevrtuse nendest kahest
alternatiivist.

Formaalne esitus on mistahes info (reeglina kirjalik) esitamine ilma

lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud smbolite
(mrgissteemi) abil.
Niteks matemaatika , fsika ja keemia on valdkonnad, kus infot
esitatakse nii verbaalselt kui ka formaalselt.

Mtlemine on alati verbaalne ehk toimub mingi lingvistilise keele abil.

Mistahes formaalne esitus on algupraselt verbaalse info "salvestamiseks".
Pole olemas "formaalset mtlemist"; on olemas formaalne vljendusoskus.

Formaalsete esituste ainus otstarve on nendes sisalduv info hiljem jlle

verbaalseks (ehk mnda lingvistilisse keelde) tagasi "les lugeda"
(taastada).
Teisiti vljendudes: kike, mida saab esitada formaalselt , saab esitada ka
verbaalselt.

Mistahes formaalne esitus peab olema

heselt

Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesnade ja loogiliste

konstruktsioonide abil liitlauseid:

Formalismina ei nnestu esitada mitte igasugust verbaalset infot, kuid

loogilise mtlemise konstruktsioonide jaoks on piisavalt head formaalsed
vljendusvahendid olemas.

" kui palka ei tsteta vi taega ei vhendata, siis algab streik "
" lemus on kohal ainult siis, kui tema auto on maja ees"

(snonmid)

Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks.

Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise

konstruktsiooni ehk loogikatehte abil.
4 sidumiskonstruktsiooni seovad igaks kahte lauset ( binaarsed
loogikatehted) ja 1 tehe viiest on rakendatav ksikule lausele ( unaarne
loogikatehe)
P eitus:
"

"

Jreldumine :

" Kui P , siis Q "

kehtimisest jreldub Q kehtimine "

Samavrsus (ekvivalents):
"

P (siis ja) ainult siis, kui Q

"

JA-tehte mrgina kasutatakse ka smbolit 'ampersand ' :

Ekvivalentsitehte mrgina kasutatakse ka smbolit
VI

-tehte mrgina kasutatakse ka smbolit

Inversioon

thistatakse erinevates allikates erinevalt:

&

'

on siin ja edaspidi kasutusel thenduses

(
)
__

A A A'
+

Aritmeetilise liitmise tehtemrki ' + ' sobib kasutada VI-tehte ehk

disjunktsiooni tehtemrgina selleprast, et disjunktsioon on "tavalise"

aritmeetilise liitmise analoog loogikas.

( Smbol '

korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe

aritmeetilise korrutamise analoog loogikas )
liitmine ehk disjunktsioon ehk VI-tehe
aritmeetilise liitmise analoog loogikas )
jreldamine ehk implikatsioon
ei oma aritmeetikas analoogi )
samavrsus ehk ekvivalents
vrdusmrgi ' = ' analoog loogikas )

loogiline
(

Implikatsioonitehte operandide staatus: eeldus jreldus

Ekvivalentsitehte mlemad operandid on samaaegselt teineteise eelduseks ja
jrelduseks :
kui

"

siis

ja samal ajal ka

Nii liht- kui ka liitlausete formaalseid esitusi nimetatakse

lausearvutusvalemiteks.
Lausearvutusvalem on defineeritud jrgnevalt:

Lausearvutusvalemid

on samavrne

"

eitus ehk inversioon

Edaspidi eelistame loogikatehete nimedena kasutada termineid inversioon

disjunktsioon konjunktsioon implikatsioon ekvivalents.

Q
(

selgitus

loogiline
(

ja

loogiline
(

&

nimi

loogiline
(

loogiline

tehte

Tingimuste samaaegse kehtimise nue:

"P

tehtemrk

__

he alternatiivi kehtimise nue:

" P vi Q "
P ja Q

Loogikatehted lausearvutuses

formaalne thistus

mitte P "; " pole ige, et P "

"

Lausearvutuslauseteks ei ole (ei klba):

" kigi maade proletaarlased, hinege "
" olla vi mitte olla "

Lausearvutuslauseid thistame formaalselt suurthtedega: A, B, P, Q . . .

informatsiooniedastust hest lingvistilisest keelest teise.

verbaalne esitus

" 19 on algarv "

" popcorn on hea "
" jnesed jooksevad vihmaveetorudes "

Lihtsaimaid vimalikke lausearvutuslauseid nimetatakse lihtlauseteks.

Lihtlauseid ei saa enam jagada veelgi lihtsamateks lauseteks.

tlgendatav (loetav).

Formaalsete esituste he kasuliku rakendusena vib muuhulgas vaadelda

"mitteformaalne" "verbaalne"

Lausearvutuslauseteks vivad olla:

definitsioon:

Lihtlause

0 1

formaalne this

on

valem

(niteks:

ja

ksik tevrtuskonstant

__

Kui
Kui

A on valem, siis on valemid ka A ja ( A )

A ja B on valemid, siis on valemid ka
AB
AB
AB

Kui vihma sajab, siis on suvi vi vljas on soe

V

AB

|___________________________________________________________________________________|

Eelnev mratlus vlistab valemite hulgast niteks sellised smbolitekooslused :

AB
AB
A()B
B(A

Vljas on pime (siis ja) ainult siis, kui pike on

loojunud ja pole suvi vi pikesevarjutus kestab

Lausearvutusvalemit vime nimetada ka loogikaavaldiseks.

Loogikatehete prioriteet

Kui sulgudega pole tehete jrjekord avaldises mratud teisiti, siis mrab
tehete teostusjrjekorra loogikatehete prioriteedijrjestus :

teostatakse avaldistes kikjal esimesena. Nagu aritmeetikas, nii

on ka loogikas korrutamine (konjunktsioon) prioriteetsem kui liitmine
(disjunktsioon).
Inversioon

nited:

Olgu antud

M
H

tene , ei

tesete lausetega.

Jrgnevalt "teisendame" vastupidi: loeme antud lausearvutusvalemeid ehk

taastame lause
esituse:
verbaalse

__

Kui pikesevarjutus kestab, siis pike pole loojunud

ja on pime

__
L

__
V

Kui vihma sajab ja on soe ja pole pime, siis on suvi

__

|___________________________________________________________________________________|

eelised:

__

sltumatus lingvistilisest keelest

kompaktsus
vimalus loogikaseaduste abil teisendada lausearvutusvalemeid muule
(loogiliselt) samavrsele kujule.

Loogikaseadusi ja lausearvutusvalemite teisendust nende abil vaatleme

edaspidi.
Loogikatehete definitsioonid

Eelnevalt esitasime ainult loogikatehete nimetused ja selgitasime nende

thendust. Sellest aga ei ilmnenud, milles seisneb nende abil "arvutamine".
mravad nende resultaadi kikide
operandivrtuste kombinatsioonide korral (ehk mravad nende
"kitumise" kikvimalikes olukordades).
Loogikatehete operandideks on
(0 ja 1) ja tulemuseks on
samuti tevrtus. Seega loogikatehted "ttlevad tevrtusi uuteks
tevrtusteks". Kuna
omavad samuti tevrtust, siis
saab loogikatehteid rakendada ka neile.
Lausearvutuses kasutatakse hte
(
) ja nelja
(
) tehet.
lausearvutuslaused

unaarset

binaarset

he operandiga

kahe operandiga

Kui A ja B on suvalised lausearvutuslaused alternatiivsete tevrtustega

0 vi 1 , siis nendevaheliste loogikatehete tulemuseks olevate liitlausete
tevrtused on jrgnevad:

inversioon konjunktsioon disjunktsioon implikatsioon ekvivalents

)

McLaren on kiirem kui Ferrari ja Hkkinen vidab vi

vihma sajab ja Hkkinen ei vida

Formaalse esituse

__

__

tevrtused

__

Vihma sajab (siis ja) ainult siis, kui on suvi

vi
vljas on pime ja klm

Loogikatehete definitsioonid

Soe on (siis ja) ainult siis, kui on suvi vi pike

pole loojunud
(

Hkkinen ei vida situ (siis ja) ainult siis, kui

Ferrari on kiirem kui McLaren vi vihma sajab

__

__

Kuigi eelnevate lausete tevrtus on (nende esitaja hinnangul)

Esitame jrgnevad liitlaused lausearvutusvalemitena (ehk lheme

verbaalselt esituselt le formaalsele esitusele):

nited:

Kui McLaren on kiirem kui Ferrari ja vihma ei saja,

siis Hkkinen vidab sidu

Hkkinen vidab sidu

thenda see seda, et lausearvutuses tegeletakse ainult

Kui vihma sajab, siis Hkkinen ei vida situ

__

(vited):

on suvi
vljas on soe
vihma sajab
vljas on pime
pikesevarjutus kestab
pike on loojunud
Ferrari on kiirem kui McLaren

__

\
jrgnevad lihtlaused

Kui on suvi vi pike pole loojunud, siis vljas pole pime

__

0
0
1
1

0
1
0
1

___

Seega oleneb iga liitlause tevrtus teda moodustavate lihtlausete

tevrtustest ja nende sidumiseks kasutatud loogikatehetest.
Unaarset tehet inversioon vib eelnevas tabelis esitada kskik kumba
loogikamuutujat (A vi B) kasutades; eelnevas tabelis defineeritakse ta
juhtumisi A kaudu.
Tehted inversioon , konjunktsioon ja disjunktsioon on elementaarsed
loogikatehted. Nad pole avaldatavad mingite teiste lihtsamate loogikatehete
kaudu, kuna nad ise ongi "lihtsaimad" tehted. Kik muud loogikatehted (ka
implikatsioon ja ekvivalents) on avaldatavad kolme elementaarse
loogikatehte: inversiooni , konjunktsiooni ja disjunktsiooni kaudu.
/

Olgu antud mingid lihtlaused (thised) jrgnevate (meelevaldselt omistatud)

tevrtustega:
S

O =

L =

Leiame koostislausete selliste tevrtuste korral jrgnevate liitlausete

tevrtused, kasutades loogikatehete eeltoodud definitsioone.
(

__
L

P )

( 0

__

1 )

tene]

__

(M
__

(M

__

H)

(V

H)

__

(V

H)

__

H)

__

[vale]

|___________________________________________________________________________________|

Tautoloogia .

Vastuolu

Lause on samaselt tene, kui ta omandab tevrtuse

mistahes vrtuskombinatsiooni korral.
Samaselt test lauset nimetatakse ka tautoloogiaks.
Lihtsaim nide tautoloogiast oleks lause:

koostislausete

__

A A

Lause on

__

samaselt vr, kui ta omandab tevrtuse 0 koostislausete

mistahes vrtuskombinatsiooni korral.
Samaselt vra lauset nimetatakse ka vastuoluks.
Lihtsaim nide samaselt vrast lausest oleks:

__

nited:

__
( S

[vale]

__

(V

(V

S)

(P

__

O)

(0

(P

0)

A A

__
O

Samaselt tesed laused vib kikjal asendada

samaselt vrad laused konstandiga 0.

__

(1

1) = 1

tene]

__

predikaat on he muutujaga:

Kahekohaline predikaat on kahe muutujaga:

P ( x, y ) . . . muutujaid x ja y sisaldav lause vi valem . . .

x)

vib olla esitatud ka

verbaalselt:

" x on algarv "

Reeglina eelistame predikaate vimalusekorral esitada formaalselt ehk

valemitekujul ( predikaatvalem ).

Predikaatmuutujate kohta tuleb alati eelnevalt tpsustada, milliseid vrtusi

ta vib omandada ehk milline on predikaadi mramispiirkond.
Olgu x tisarv ja vaatleme hekohalist predikaati:
P(x) (x > 2) (x < 4)

(3)

x = 3 saame tese predikaatlause (predikaatvalemi):

(3

>

2)

(3

<

4)

ehk

P(3) = 1

ehk

tene

Omistades predikaatmuutujale mne muu tisarvulise vrtuse:

P
= (5 > 2) (5 < 4) = 0
(5)

ehk

P(5)

ehk

vale

ja

Predikaadid

Predikaat on lause (valem) , mis sisaldab hte vi enamat muutujat.

Predikaatlause tevrtus oleneb vrtustatud muutuja(te) tevrtus(t)est.

hekohalist predikaati nimetatakse omaduseks.

Kui predikaatmuutuja mingi konkreetse vrtuse n korral predikaatlause
P ( n ) osutub teseks, siis tleme, et " n-il on omadus P ".
Eelmises nites: tisarvul

on omadus

; tisarvul

pole.

Predikaatlause P x
tidetav ehk kehtestatav :
kui ta on tene ainult osade
muutujavrtuste x korral (ehk on tene osas oma mramispiirkonnas
samaselt tene
tene (kehtiv) kogu mramispiirkonnas;
samaselt vr :
kui ta ei kehti oma mramispiirkonna
mitte mingite muutujavrtuste korral;
(

) vib olla:

);

kui ta on

Kvantorid

Kui soovime vita , et predikaat P ( x ) kehtib oma mramispiirkonna

kikide x-ide ( x x x
P x1 P ( x2 P ( x3 P ( x4 . . . . . = 1
..... siis kasutame sellise vite kompaktsemaks esitamiseks
:
1

. . . . ) korral ehk:

ldsuse kvantorit

ehk ldkujul:
Vrtustades

Predikaatlause)

P ( x ) . . . muutujat x sisaldav lause vi valem . . .

Predikaat

konstandiga

(
S

Kui predikaadi muutujad asendada mingite konkreetsete vrtustega

lubatud vrtustehulgast, siis predikaat muutub lauseks (ehk omandab
tevrtuse).
Predikaate thistatakse suurthtedega; temas sisalduvaid muutujaid
(predikaatmuutujaid) vikethtedega.
hekohaline

(thistada)

x (

x P ( x

....

mistahes lause muutuja x

osalusel . . . .

Kui kvantorit rakendatakse ksikule predikaadithisele, vib sulud ra jtta.

ldsuse kvantorit

interpreteeritakse valemi lugemisel thenduses "iga".

Kui soovime vita, et predikaat P ( x ) kehtib vhemalt he oma

mramispiirkonna muutuja x korral ehk:

P ( x1 ) P ( x2

P ( x3 ) P ( x4 )

. . . . .

..... siis kasutame sellise vite kompaktsemaks esitamiseks

olemasolu kvantorit ehk eksistentsikvantorit :

x P ( x )

__

x ( mistahes lause muutuja x osalusel )

Eksistentsikvantorit interpreteeritakse valemi lugemisel thenduses
"leidub" ehk "eksisteerib".
ehk ldkujul:

....

....

x
x-i "
Humrgiga eksistentsikvantor ! x vidab seotud muutuja kohta:
"
x
"
Eksistentsikvantorit saab ka "eitada" :

leidub tpselt ks

"ei leidu

. . .

......

sobivad seega predikaadi P ( x ) kehtestatavuse

tpsustamiseks nii lpliku mramispiirkonna kui ka lpmatu
mramispiirkonna korral.

Kvantorid

Kui predikaadile P ( x ) on rakendatud kvantorit, siis ta omandab kohe

tevrtuse. Kvantoriga predikaadi tevrtus ei olene enam
predikaatmuutujale x omistatud konkreetsest vrtusest.

Kvantorit saab rakendada ka sellisele lausele, millele on juba eelnevalt

kvantorit rakendatud:
x x ( x y )
(eelneva predikaatlause tevrtus oleneb ta mramispiirkonnast)

Kvantorid

ja

Kvantori rakendamise tulemuseks on seega uus, tevrtusega lause.

/

nide:

Rakendame eelnevalt vaadeldud predikaadile

P(x (x > 2) (x < 4)
esmalt ldsuse kvantorit ning seejrel olemasolu kvantorit ning leiame
tulemuseks olevate lausete tevrtused:
x P ( x [vale]
x P ( x )
[tene]

ja on omavahel seotud jrgneva samavrsusega:

__ __

x P ( x ) x P ( x )

Kvantoriga vivad olla seotud ka mitu muutujat.

Jrgnevad predikaatvalemid on samavrsed:

x y P ( x
,

|___________________________________________________________________________________|

Kvantorit vib predikaadithise asemel rakendada ka predikaatlausele

endale:
x [ ( x > 2 ) ( x < 4 ) ]

Kvantorite mratlusest jreldub jrgmine seos:

Kui lause x P ( x
x P ( x ) on samuti tene.
)

osutub teseks,

siis

Muutujaid, millele on rakendatud kvantorit, nimetatakse seotud muutujateks.

Kvantorimrgiga mitteseotud predikaatmuutujad on vabad muutujad.
nide:
x P ( x , y ) korral: x on seotud ja y on vaba muutuja.

nide:

On antud reaalarvulise mramispiirkonnaga predikaadid:

x
Z x x
P x x
H(x x
D(x,y x
x)

"

on naturaalarv "

"

on tisarv "

"

on algarv "

"

Predikaadid on vrdvrsed (ekvivalentsed) , kui nende

tevrtuspiirkonnad langevad kokku.
/

jagub

nide:

Olgu naturaalarvulise mramispiirkonnaga hekohalised predikaadid:

P(x x
S x x
(

"

jagub 3-ga "

"

jagub 12-ga "

2.

3.

4.

x [

x)

x [ Z

x)

x y [ Z

nide:

"

P(x,y

x)

jagub

4-ga "

tesuspiirkonna:

(x

on tene, kui:

y)

y)

x) ]

(y

< 0)
(x

on tene, kui:

<

(x >

0)

( y < 0)

__________________________________________________________________________________
( tene )

x > 0)

P(x,y)

P(x,y)

(x

> 0)

tene )

y <

P(x,y)

0)

on tene, kui:

x >

0)

(y <

0)

|___________________________________________________________________________________|
)

( tene )

tene )

mrkus:
kui predikaatide mramispiirkonnaks oleks reaalarvude asemel tisarvud , siis
2. ja 3. predikaatvalem lihtsustuksid:

x [ H

x) ]

__

"

Leiame kahekohalise predikaadi P ( x , y )

P(x,y)

Zx]
__
Hx Hx]
x Z y D x y

x [ P ( x

) =

|___________________________________________________________________________________|

P x,y x 2

y-ga "

S(x) T(x)

. . . . siis:

Leiame jrgnevate predikaatlausete tevrtuse:

1.

Q x x
T x
P x Q x

__________________________________________________________________________________

on paarisarv

"

x y P ( x , y )

y)

Sarnaselt muutujateta lausearvutuslausetega saab ka predikaate siduda

liitpredikaatideks nendesamade loogikatehetega:

/
/

= 9

x y [ D

x,y)]

|___________________________________________________________________________________|

Mrgime, et eelnevad predikaatlaused on saadud kvantori rakendamise,

mitte muutujate vrtustamise teel.

Edaspidi kasutame predikaatvalemeid definitsioonides ja muude oluliste

seoste esitamiseks vaadeldavate objektide vahel.
Definitsioone esitades me enam ei keskendu sellele, kas esitatud
predikaatlaused on tesed, vaid me eeldame endastmistetavalt, et nad on
tesed ja keskendame kogu thelepanu ainult lause poolt esitatavale infole.

Loogikaseadused
Loogikaseadused on kuni kolme operandiga lihtsaimad

samaselt tesed lausearvutusvalemid ja samaselt tesed

lausearvutusvalemite vrdused.

Loogikaseadused ei ole aksioomid. Nende kehtivus tuleneb loogikatehete

definitsioonidest.

A B C

Jrgnevalt olgu meil loogikaseaduste esitamiseks 3 lauset

mis omavad tevrtusi vi .
0

assotsiatiivsus:

ABC
ABC

AB C
AB C

assotsiatiivsus verbaalsel kujul:

BA

kommutatiivsus

AB

verbaalsel kujul:

AA

neeldumine:

A AB
A AB

A (B C
A BC
(

1A
0

AB AC
AB AC

samaselt tesed

A
A

=
=

A
0

nide:

loogikaavaldised ja vrdused):

A0
A

__

A B) (B A)

ja lauset

(ehk jreldustehtega) liitlause

Selle liitlause tevrtus on enamike pilaste hinnangul tene , kuna diskr.

matem. on oluliselt lihtsam matemaatikavaldkond kui matemaatiline anals.
(Mrgime, et lause A D
diskreetne
tesusest ei tohi jreldada, nagu oleks

matemaatika osa matemaatilisest analsist)

olema ka lause
__

tene

, siis vastavalt

kontrapositsiooni seadusele

peab tene

" kui ma ei suuda ra ppida diskreetset matemaatikat ,

siis ma ei suuda ra ppida (ka) matemaatilist analsi "

ehk verbaalsel kujul:

__

A B

ABC

__

__

__

__

__

A B C

__

A B C

vastuolu seadus:

kontrapositsiooni seadus:
__

__

kui ka

|___________________________________________________________________________________|

Loogikaseadused vimaldavad formaalsete teisenduste abil saada

lausetest (valemitest) uusi, esialgsega loogiliselt samavrseid lauseid.
/

nide:

Vtame eespool olnud lause:

Kui McLaren on kiirem kui Ferrari ja vihma ei saja,

siis Hkkinen vidab sidu:
(M

__
V

. . . . ja eespool olnud he teise lause vhemuudetud kuju:

Kui Hkkinen ei vida situ, siis Ferrari on kiirem
kui McLaren vi vihma sajab:
__
H

(M

Kontrollime nende lausete loogilist samavrsust

he lause valemesituse formaalse teisendusega teise lause valemiks.
Selleks teisendame esimese valemi teiseks
,
ja
seaduste abil:
kontrapositsiooni

__

ABC

__

__
=

DeMorgani seadused on laiendatavad piiramatult suurele muutujatearvule.

Kolme muutuja jaoks kehtivad nad kujul:

A D on

AB

Vaatleme lauseid A " suudan ra ppida matemaatilise analsi "

D " suudan ra ppida diskreetse matemaatika "
Koostame implikatsiooniga
A D

Kui

_______

..... millest jreldub, et eksmatrikuleerimisohu vltimiseks on (kaudselt)

mdapsmatu diskreetne matemaatika selgeks saada.
( Mrgime, et lause A D tesusest ei jreldu mitte midagi lause D A
tevrtuse kohta. See vib olla nii tene
vale )

Kikides eelnevates vrdustes saab vrdusmrgi ' = ' asendada

' '. Sellisel juhul saame samaselt tesed ekvivalentsid.
ekvivalentsitehtega

__

AB

__

A1
A0

__

A A

AB

AB

___________

__
=

_______

A A

B (B

Muud loogikaseadused (ehk

AB

seadused:

sllogismi seadus:
[

DeMorgani

vlistatud kolmanda seadus:

__

A
1

BA

A
A

seadused konstantidega 0 ja 1:
=

(sulgude "lahtikorrutamine" ja "lahtiliitmine")

distributiivsus:

A0
A1

__
__

___________

"tehte vrtus ei olene operandide jrjekorrast"

idempotentsus:

AA

"avaldise vrtus ei olene tehete jrjekorrast"

kommutatiivsus:

AB

A BC
A BC

topelteituse seadus:

DeMorgani

topelteituse

AB
______
AB
__
__
A =
=

__ __
BA
__ __
A B
A


__

(M

__
V)

__

__
H

__
H

________
__
__

(M
__
__

(M

KORDAMISKSIMUSED

__
__
V

(M

V)

|___________________________________________________________________________________|

HARJUTUSLESANDED

Kontrollida tevrtustabeli vljaarvutamisega DeMorgani seadust

Kontrollida tevrtustabeli vljaarvutamisega kontrapositsiooni seadust

Kontrollida, kas sllogismi seadus on samaselt tene lause

Kontrollida, kas A B C kikvimalike vrtuskombinatsioonide korral kehtib vrdus

[ (A B
BC ] = AC
)

Kontrollida tevrtustabeli vljaarvutamisega neeldumisseadust

Kontrollida, kas A ja B kikvimalike vrtuskombinatsioonide korral kehtib

vrdus
[ AB
BA ] = AB

Millist muutujat nimetatakse seotud muutujaks ja millist vabaks muutujaks?

Mida thendab humrgiga eksistentsikvantor?
Millal on kaks predikaati vrdvrsed?
Mida nimetatakse loogikaseadusteks?
Esitada: 1. topelteituse seadus 2. neeldumisseadused 3. DeMorgani seadused
4. vlistatud kolmanda seadus 5. vastuolu seadus 6. kontrapositsiooni seadus
Milline oleks assotsiatiivsusseaduse verbaalne esitus?
Milline oleks kommutatiivsusseaduse verbaalne esitus?
Milline binaarne loogikatehe pole kommutatiivne?
Millist avaldise teisendusvimalust esitab distributiivsusseadus?
Millise loogikavrtusega disjunktsioon ei muuda avaldise vrtust?
Millise loogikavrtusega konjunktsioon ei muuda avaldise vrtust?
Milline on disjunktsiooni tulemus, kui vhemalt ks operandidest on loogikavrtus 1 ?
Milline on konjunktsiooni tulemus, kui vhemalt ks operandidest on loogikavrtus 0 ?
Mitme muutuja jaoks on DeMorgani seadused laiendatavad?
Milleks loogikaseadusi rakendatakse?

Millise matemaatikavaldkonnaga Diskreetne Matemaatika ei tegele?

Milliste arvudega Diskreetne Matemaatika ei tegele?
Milliseid funktsioone nimetatakse pidevateks ?
Mis on verbaalne esitus?
Mis on formaalne esitus?
Milline omadus peab olema formaalsetel esitustel ?
Mis on lausearvutus?
Milline lause on lausearvutuslause?
Millised tevrtused on olemas? Kuidas neid thistatakse?
Milline lause on lihtlause?
Kuidas lausearvutuslauseid tavaliselt thistatakse?
Mis on liitlause? Kuidas ja millest neid moodustatakse?
Millised on lausearvutuse loogikatehted? Nende thistused ja verbaalsed thendused?
Millist tehet nimetatakse binaarseks? Millised loogikatehetest on binaarsed ?
Millist tehet nimetatakse unaarseks? Millised loogikatehetest on unaarsed ?
Milline aritmeetiline tehe vastab igale loogikatehtele?
Millist loogikatehet nimetatakse loogiliseks korrutamiseks? Millist loogiliseks liitmiseks?
Milline omavaheline seos on ekvivalentsil ja implikatsioonil ?
Millised on elementaarsed loogikatehted? Miks neid nimetatakse elementaarseteks ?
Mis on lausearvutusvalem? Lausearvutusvalemi definitsioon.
Lausearvutuses kasutatavate loogikatehete definitsioonid (tevrtustabelina).
Milline on loogikatehete prioriteedijrjestus? Millal see oluliseks osutub?
Milline lause on samaselt tene? Mis on tautoloogia?
Milline lause on samaselt vr? Mis on vastuolu?
Millega on asendatav samaselt tene lause ja samaselt vr lause?
Mis on predikaat?
Millal predikaat omandab tevrtuse?
Kuidas predikaate ja predikaatmuutujaid tavaliselt thistatakse?
Milline predikaat on hekohaline? Milline on kahekohaline?
Kuidas nimetatakse teisiti hekohalist predikaati?
Mida nitab predikaadi mramispiirkond?
Millal on predikaatlause tidetav ehk kehtestatav?
Millised kvantorid on olemas? Millised on nende thised?
Millise loogikatehte ldistuseks on ldsuse kvantor?
Millise loogikatehte ldistuseks on eksistentsikvantor?

HULGAD

Mistel "hulk" pole definitsiooni. Hulk on fundamentaalne baasmiste.

Hulga miste selgitus viks olla:
". . . . hulk on koosvaadeldavate objektide (hulgaelementide) kogum . . . ."
Hulk koosneb hulgaelementidest.

A B C

Hulka thistatakse suurthtedega:

Hulka vib esitada:

{a

( komast vib loobuda, kui iga hulgaelement esitub ksiku themrgi abil )

tema elementide osalise loeteluna, mis esitab mingit regulaarset

ratuntavat seadusprasust:
{....

-2 ,

{
{

0, 1,

-1 ,

0 ,

0 ,

0 ,

1 ,

1 ,

1 ,

2 ,

2 ,

2 ,

3 ,

3 ,

3 , . . . .

. . . .

. . . . , 99

4 ,

6 ,

8 , 10 , . . . .

1 , 3 ,

5 ,

7 ,

9 , 11 , . . . .

3,

thistab tavaliselt

vrdsed ,

5 }

n |

> 1899 )

{ x
{ x

x
x

(n

< 2000 )

mod 2 = 0
mod 2 = 1

(avaldise

naturaalarvude

hulka ja

{ 5

3 }

{ 5

tisarvude

V
dV
e

xA

kui hulga A iga

xB)

AA

Kui 2 hulka osutuvad teineteise osahulkadeks , siis nad

thendus selgub edaspidi)

AB

B A)

he hulga

Venni diagrammid

Venni diagramm

Universaalhulk sisaldab kiki antud kontekstis vaadeldavaid elemente.

Vokaalide hulga V = { a e i o u } vaatlemisel sobib
universaalhulgaks kigi thtede hulk :
I =

Hulka mittekuuluvate elementide esitamiseks on kasutusele vetud

universaalhulga miste.
Universaalhulga I moodustavad elemendid , mis kuuluvad
vaadeldavasse hulka ja (lejnud) elemendid , mis
vaadeldavasse hulka.

abcdefghijklmnopqrstuvwxyz}

Sellise universaalhulga korral oleks Venni diagramm vokaalide hulgale :

V

c d y
a e
f
g

V
h j

u
g
o
h
w
x
b

ei kuulu

Venni diagrammil esitatakse universaalhulka ristklikuna:

m
k

n
l

p
r

q
s

Hulga tiend

Hulka A mittekuuluvad elemendid moodustavad hulga

Eelnevalt niteks toodud vokaalide hulga V tiend:

__
V ={bcdfghjklmnpqrstvwxyz

on osa universaalhulgast:

vrdsed:

Mrgime, et hulka kuulumise (mittekuulumise) ja osahulgaks olemise

(mitteolemise) avaldised omavad ka tevrtust. Seega vivad nad olla
loogikatehete operandideks.
Eelnevad 2 ekvivalentsi on samaselt tesed laused , mis defineerivad
osahulga miste ja hulkade vrdsuse miste.

Universaalhulk

on

A=B

AB

Venni diagramme kasutatakse hulkade illustratiivseks graafiliseks

esitamiseks.
Diagrammil esitatakse hulki ringjoontega , mille sees vivad olla nidatud
ka hulgaelemendid.

hulka.

1 }

Hulk A on hulga B osahulk (alamhulk) : A B

element on samal ajal ka hulga B elemendiks:

Iga hulk on ka iseenda osahulgaks:

Teise hulga (niteks B) osahulgaks mitteolemist esitatakse:

Iga vaadeldav hulk

kui nad koosnevad samadest elementidest:

mod 2

Osahulk (Alamhulk)

5 , 7 , 11 , 13 , 17 , 19 , 23 , 29 , . . . .

(n

Hulgaelemendid ei ole hulgas ksteise suhtes kuidagi jrjestatud.

Hulgas ei ole korduvaid elemente. Igat hulgaelementi on hulgas "ks
eksemplar" : { 1 3 3 5 5 5 } = { 1 3 5 }

ldise avaldise kaudu , mis kehtib kigi hulgaelementide jaoks:

{

Hulgaelemendi e kuulumist hulka V thistatakse:

Elemendi d mittekuulumist hulka V thistatakse:

0 , 2 ,

2,

lause, mis kehtib selle hulga iga elemendi korral }

V = {a e i o u }
Z = { . . . . -2 -1 0 1 2 3 . . . . }
 = { 0 1 2 3 ....}

Hulgad on

e i o u

on algarv

tema elementide tieliku loeteluna loogsulgude vahel:

vi

Kui hulk on thistatud mingi suurthega , siis :

Hulkade vrdsus

{ a, e, i, o, u, , , , }

{ hulgaelemendi this

ehk

( Hulk sisaldab elemente )

Hulga esitamine

a |

A I:

Kui

I = {ETKRLP}

" hulga tiend

"

"

ja

A={LP }

siis

__

tiendi

__

A.

A ={ETKR}

hulga tiend universaalhulgani

"

Hulga

__
A

tiendi

definitsioon:

__
A =

x | xA

Ei leidu selliseid elemente, mis ei kuulu vaadeldavasse hulka ega ei kuulu

ka tema tiendisse.
Kik vaadeldavad hulkade elemendid asuvad universaalhulgas ehk
Venni diagrammi mistes: kik vaadeldavad elemendid asuvad kuskil
(universaalhulka esitava) ristkliku sees.

AB
Thi hulk

Hulgas vivad elemendid ka tielikult puududa: {

Elementideta hulka nimetatakse thjaks.
Thja hulka thistatakse ka
ehk:
= {
ja
thjad hulgad, siis:
=
)

Eksisteerib ksainus

thi hulk

Hulga A tiend A

Thi hulk

I
A

7.15569823426

, ,
1

astmehulk on:

2 }

P ( { 0 , 1 , 2 } ) = { { } {0}

{1}

{2}

{0 1}

{0 2}

{1 2} { 0 1 2 } }

|__________________________________________________________________________________|

Ilmneb, et n elemendilisel hulgal on 2

osahulka.

lplik , kui ta sisaldab kindla arvu (mingi naturaalarvuga

vrdse arvu) elemente.

{ , , , ,
} on lplik hulk
vaatamata oma lisuurele elementidearvule.
Lpmatu hulk sisaldab piiramatult (lpmatult) palju elemente.
{
, , , , , ,
}
{
}
lpmatud hulgad.
0

. . .

-3

( Hulk on

-2

2A

-1

3 . . .

kui ta pole

ja

0, 1, 2, 3 . . .

(A) =

ehk

hulga

jaoks:

AA)

. power set

a b . Sellise hulga A astmehulk on:

{ } {a} {b} {ab}

7.155698234265

7.15569823427

HULGAD
lplikud

on

loenduv.
naturaalarvude

hulk

ise

ja

tisarvude

hulk

Z
lpmatud ja
hulgad. ( Meenutame, et
on mittenegatiivsed
ehk Z )
Igale tisarvule leidub temast "jrgmine" tisarv, mis teebki loendamise
vimalikuks.
Reaalarvude hulk R on lpmatu ja mitteloenduv.
hegi reaalarvu jaoks ei leidu (vrtuselt) temast "jrgmist" reaalarvu, kuna
mistahes kahe reaalarvu vahel eksisteerib alati veel reaalarve.
on

loenduvad

naturaalarvud

tisarvud

nide:

nited:

lplik )

hulk on alati ka

Eespool nidetena toodud

iga

Reaalarvude pidevusomadusele vastandades vime tisarvude ( ja

naturaalarvude) hulki nimetada diskreetseteks hulkadeks.
Nagu eespool mrgitud, ei tegele Diskreetne Matemaatika reaalarvudega.

Vaatleme kahte vrtuselt teineteisele "vga lhedast" reaalarvu:

7.15569823426
7.15569823427

Nende kahe arvu "vahel" asub niteks arv

7.155698234265 :

lpmatud

loenduvad

0, 1, 2, 3 . . .

siis kehtib

. . . 1000000000000000000000000

lpmatu ,

lplik

AA,

A ( A )

<
<
Tegelikult asub nende kahe vaadeldava arvu "vahel" mitte 1 ega 9, vaid
lpmata palju teisi reaalarve. Erinevalt tisarvudest on reaalarvude hulk
seega pidev ja sellest tulenevalt mitteloenduv.

Hulk on loenduv , kui tema elementidele saab hakata vastavaks seadma

naturaalarve {
}
(Mrgime, et mistahes objektide kokkuloendamine nende arvu (koguse)
tuvastamiseks ongi tegelikult "naturaalarvude omistamine" neile)
Iga

on iga hulga osahulgaks:

|___________________________________________________________________________________|

Lplikud lpmatud loenduvad ja mitteloenduvad hulgad

Hulk on

on mlemad

Hulga

{ 0

(A) (ingl
)
nimetatakse selle hulga kikide osahulkade hulka.
Astmehulga elementideks on seega samuti hulgad ("hulkade hulk").
Olgu antud hulk

{0 , 1 , 2}

A astmehulgaks

Kahe hulga ldisel diagrammil on 4 piirkonda ja kolme hulga ldisel

diagrammil on 8 piirkonda.
2 hulga Venni diagramm erijuhul, kui ks hulk sisaldub teises: A B

A ( A
Mingi hulga

Kolme hulga Venni diagramm

( ehk kui

Kuna eelnevalt oli mrgitud , et

Astmehulk

C
Kahe hulga Venni diagramm

mitteloenduvad

hulkade liigitumine lplikkuse ja loenduvuse alusel

Hulgaaritmeetilised tehted
On olemas 1 unaarne
ja binaarset
hulgaaritmeetilist tehet.
Ainus unaarne tehe on eelnevalt vaadeldud hulga tiendi leidmine.
(he operandiga)

(kahe operandiga)

Jrgnevalt on defineeritud lejnud 4 hulgaaritmeetilist tehet.

hulkade HED

Kahe hulga A ja B hendisse

kuuluvad kas hulka A vi hulka

AB

hulgaaritmeetiline liitmine )

AB
B:

{ x | xA

kuuluvad elemendid , mis

xB }

A\ B

{ x | xA

xB }

AB
A B

hulkade hend

A AB

Mistahes hulkade korral kehtivad:

HISOSA

B AB

hulgaaritmeetiline korrutamine )
Kahe hulga A ja B hisosasse
A B kuuluvad elemendid , mis
kuuluvad hulka A ja samal ajal ka hulka B :
hulkade

AB

{ x | xA

xB }

I
A

hulkade vahe
"A

Neme, et ldjuhul
Hulga

A\ B B\ A
saab lahutamistehte \ abil esitada:

{ x | (x A x B)

hulkade hisosa

AB A

VAHE

Mittelikuvad

B =

hisosata

ehk

(x

A x B)}

smmeetriline vahe

hulkade

Proovime koostada nelja hulga Venni diagrammi:

A
{2 3 6}

siis hulgad

ja
mittelikuvad hulgad.
{

hulgad

nide: 1 4 7 }
Kui

AB B

hulgaaritmeetiline lahutamine )
Kahe hulga
A ja B vahe A \ B moodustavad elemendid , mis
kuuluvad hulka A ja samal ajal ei kuulu hulka B :
hulkade

__
A =

AB
Mistahes hulkade korral kehtivad:

"

ja

elemendid :

AB

-ta

SMMEETRILIE VAHE

A B smmeetrilise vahe A B moodustavad

hulkade

Kahe hulga

__
A

tiendit

ilma B

ja

on

mittelikuvad.

ei oma hiseid elemente ehk nad on

mittelikuvatele hulkadele vastav

kahe hulga

Venni diagramm:

7
1

ei ole

nelja hulga Venni diagramm

nelja hulga

Venni diagramm

Eelneval parempoolsel diagrammil leiduvad kik vajalikud 16 piirkonda

ehk tegemist on 4 hulga ldise Venni diagrammiga. (kontrollida!)
Eelnev vasakpoolne diagramm aga
nelja hulga ldiseks Venni
diagrammiks, kuna vajaliku 16 kattumispiirkonna asemel on seal ainult 14.
Puuduvad piirkonnad
B C
A
D ja

ei sobi

mittelikuvad hulgad
ja

{ 1 , 4 , 7 }

{ 2 , 3 , 6 }

Kolme hulga Venni diagramm erijuhul, kui

ja

on mittelikuvad.

3 hulga diagramm erijuhul

AC =

elja hulga Venni diagramm

Eelnevalt vaatlesime he, kahe ja kolme hulga Venni diagramme.
Kuni kolme hulgani on Venni diagrammid lihtsad ja hstiloetavad.
Neljanda hulga lisamisel diagrammi visuaalne levaatlikkus vheneb
oluliselt.

A B C D

Selles veendumiseks on kiireim vte lokaliseerida vasakul diagrammil

D
.
niteks piirkond A C ning vaadelda seejrel piirkonda B
Ilmneb, et nad ei oma testi hisosa:

AC

B D

AC

B D

Nelja ringiga diagramm sobib 4 hulga Venni diagrammiks ainult erijuhul,

kus esitatavate 4 hulga jaoks kehtib:

B C
A
D =

ja

A B C D
=

Cantori normaalkujud

Hulgaavaldised

hulgathis

A
A
AB

kui

thi hulk

ja

universaalhulk

on hulgaavaldis , siis on hulgaavaldised ka

kui

hendite hisosa , kus

hulgathistele

definitsioon:

ja

on

hulgaavaldised ,

on

__
A

hulgaavaldises pole

hulgaavaldised

ja

ega lejnud

siis on hulgaavaldised ka

A\B

Eelnev mratlus vlistab hulgaavaldiste seast ebakorrektsed

()AB
mrgikooslused, nagu niteks:
AB

kik

henditehted

kik

thjad hulgad

tehtega
tehtega

( C ) ( A B )
A ( C ) ( A )
A B

A B

A ( C )
B C
( A B )

(
(

C)

thja hulgaga

duaalsed:

AB

Tielik Cantori normaalkuju

duaalne

Lpliku

arvu .

nide:

hulga

avaldises leiduvad hulgad.

nide:

C
A

Hulga

Kahe hulga hisosa A B elementide arv

eelneva suhtes duaalse valemiga:

vimsus

= { a e i o u }

|V| = 9

AB = A
|

Kolme hulga hendi

Grassmani valemid kahele hulgale

A B elementide arv A B
AB = A + B AB
|

Venni diagrammilt nhtub, et summa A +

sisaldab hisosa
elementide arvu | A B | kahekordselt. Tegeliku | A B | saamiseks
tuleb seega | A B | sellest summast hekorra maha lahutada:
|

|B|

AB =

13

AB
|

AB

elementide arv
+

avaldub
|

ABC

AB
+ A B C
|

AB
A B C

Kolme hulga Grassmanni valemite kehtimises vime veenduda 3 hulga

Venni diagrammi analsides.

HULGAALGEBRA PHISEOSED
Hulgaalgebra ehk Cantori algebra sisaldab kolme hulgatehet:
tiend

A+B =

ABC = A
B
C
A C B C

__
__
A = A
11

ABC = A
B
C
A C B C

hisosa

Kik hulgaalgebra phiseosed kehtivad

AB =

Kolme hulga hisosa A B C elementide arv | A B

avaldub hendi elementide arvu valemi suhtes duaalse valemina :
|

avaldub :

ABC

Kahe hulga hendi

C)

avaldub :

Grassmanni valemid
Grassmanni valemid esitavad hulkade hisosa vi hendi elementide arvu.
Grassmanni valemite kehtivus on vastaval Venni diagrammil visuaalselt
kergesti kontrollitav.

Grassmani valemid kolmele hulgale

(A B

)
C

nimetatakse tema elementide

(B

AA
= I

C)

tielik Cantori normaalkuju:

(A
B
)

C)

A vimsuseks

kus

selline hendite hisosa , kus igas henditehtes osalevad operandidena kik

Jrgneval kuuel real on igahel ks

on selline hisosade hend ,

vi

|___________________________________________________________________________________|

Hulga vimsus

(TCNK)

igas hisosatehtes osalevad operandidena kik avaldises leiduvad hulgad

)
C
(

Tielik Cantori normaalkuju

(A
C )

|___________________________________________________________________________________|

Samuti on duaalne jrgnev vrdustepaar:

AA
=

C)

universaalhulgaga

Jrgnevad 2 avaldist on
(

nide:

Duaalsed avaldised esinevad seega alati paaridena, kus mlemad avaldised

on teineteise suhtes duaalsed.

AB

..... siis selliselt muudetud avaldis on esialgse avaldise suhtes

nide:

______

A B

kahte hulgatehet:

______

niteks:

Cantori normaalkujul:

Kui hulgaavaldises asendada

hisosatehted

ega

Jrgneval kuuel real on igahel ks suvaline hulgaavaldis

Duaalsed hulgaavaldised

kik

hisosa tiendit
hendi tiendit

|____________________________________________________________________________________|

kik universaalhulgad

Cantori normaalkuju (CNK) on hisosade hend vi

tiendit on rakendatud ainult ksikutele
(niteks:

A
B

C . . . . ) Normaalkujulises

Hulgaavaldise

Eelnevalt defineeritud hulgaaritmeetiliste tehete abil saab koostada

hulgaavaldisi. Hulgaavaldise miste saame defineerida jrgnevalt:

A = A

hend

duaalsete paaridena.

__
I =
A

__

= I

= A

= I

__
AA =

kleepimine:

__
AA = I

idempotentsus:

AA = A

AB = BA

AB = BA

assotsiatiivsus:
(
(

A B) C = A B C
A B C = A B C
)

AB AC
AB AC
)

A (A B) = A
A (A B) = A
__
A (A B) = A B
__
A (A B) = A B

DeMorgani seadused

(kahe

______ __ __
A B = A B

hulga jaoks):

______ __ __
A B = A B

hulgaavaldis

__

Cantori normaalkujule:

____________

________________________

(A B ) \ C =

__

definitsioonist:

__

__

__

__

__

minimaalne CNK )

Kuna teisendamisel (lihtsustamisel) on jrgmiseks sammuks sageli vimalik

valida mitme asendusseose rakendamise vahel, siis leidub vaadeldavale
hulgaavaldisele ka alternatiivne teisendusvimalus, mis viib samale tulemusele
vhemate teisendussammudega:
________________________
__
__

__

(A B ) \ C = (A B ) \ (A

___________________________
_______
__
__

__

= (A B ) ( A B ) C =
________
__

__

__

__

minimaalne CNK )

= (A B ) (A B ) C =

C
B

____________
__

__

__

= (A B) (A B ) C

__

Lihtsaim (vhima keerukusega ehk vhima arvu hulgathistega) CNK on

minimaalne Cantori normaalkuju ( MCNK ).

_______
__
__

__

__

Teisenduse eesmrgiks vib lisaks avaldise lihtsustamisele olla ka tema

viimine Cantori normaalkujule.

= (A B) (B A) C =
= ( A B ) (B A)
(A B) (B B) (A A) (B A) C =
= (A B) (B A) C
__

ja

kaudu:

Hulgaavaldisi teisendatakse (lihtsustatakse) eelnevalt vaadeldud

hulgaalgebra phiseoste ja hulgaaritmeetiliste asendusseoste abil.

= (A B) (B A) C =
__

Hulgaavaldiste teisendamine

____________________________
__
__
__

________

Hulgatehete prioriteet:

Kui sulgudega pole mratud teisiti, tehakse hulgaavaldises tehted nende

prioriteedijrjekorras.

A B ) ( B A) C =
\

A\B = A B
A
(A \ B) (B \ A)
A
(A B) \ (A B)

__

____________
Teisendada

Asendusseosed vimaldavad asendada hulgatehteid

jreldub tehte

neeldumine:

nide:

A = (A B) (A B)

Hulgaaritmeetilised asendusseosed

sulgude "lahtikorrutamine" ja "lahtiliitmine")

A (B C =
A B C =

__

A B) (A B)

hulgaalgebrasse kuuluvate tehete

distributiivsus:

Kleepimisseaduste kehtivus tuleneb eelnevate phiseoste kehtimisest.

Kleepimisseaduste esitatud kujude parem pool on kolme muu phiseose
rakendamisega teisendatav vasakuks pooleks.
(kontrollida!)

AA = A

kommutatiivsus:

__

C =

A B) (A B ) C

|____________________________________________________________________________________|

Tielik Cantori normaalkuju ( TCK )

Hulgaavaldise tielik normaalkuju sisaldab igas hendis vi hisosas

kiki hulki, mis selles hulgaavaldises ldse leiduvad.
Kui on vaja minimaalne Cantori normaalkuju teisendada tielikuks, siis
saab avaldiseliikmes (ehk hendis vi hisosas) puuduvaid hulki
(hulgaelementide thiseid) lisada kleepimisseadust rakendades.
Kleepimisseaduse mlemad duaalsed kujud:
__
__

A B) A B
(

A = AB AB
(

Kleepimisseadused vimaldavad lisada hulgaavaldisele juurde "mitteolulisi"

hulgathiseid. Sellisel viisil keerukamaks muudetud hulgaavaldis esitab

siiski endiselt sedasama hulka, mida ta esitas enne kleepimise rakendamist.
Seega on avaldisele "juurdekleebitud" hulk mitteoluline ja teda saab
avaldisest taas vlja lihtsustada (
).
"olulist" hulgathist sulgude ette tuues

nide:

Teisendame eelnevas nites saadud minimaalse Cantori normaalkuju

tielikuks CK-ks (TCNK):

__
__
__
(A B) (A B ) C = (A
__

(A

__
C

__

_______

__

(A B C) (A B

A
B =

__
C

__
__
__
__
= (A B C) (A B C ) (ABC)
__ __
__ __
( A B C ) ( A B C ) (A
B

C )

siin:

|____________________________________________________________________________________|
\

_______

B Cantori normaalkujuks:

Lihtsustada hulgaaritmeetiline avaldis

A

A
AA

Hulga

otseruut

hulga

otsekorrutis

{ < 1, 1 >

AB

Ristkorrutis pole kommutatiivne:

<

1, 2 >

<

2, 1 >

<

2, 2 > }

Kui
,

{ < a, b, c > | a A

{1, 2}

}
C

on

AB

nide:

jrjestatud paaride

{ < a, b > | a A

}
B

A = {1 2 3}
,

B = {a b}
,

= { < 1, a > < 1, b > < 2, a > < 2, b > < 3, a > < 3, b > }

Elementide (paaride) arv ristkorrutises:

Eelmises nites | A B | = 6

AB

| |

" ei thenda, et hulga elemendid ("paarid") oleksid

hulgas ksteise suhtes kuidagi jrjestatud.
(Meenutame, et hulgas ei ole tema elemendid mitte kuidagi jrjestatud.)
Jrjestatus eksisteerib "paari" (ingl. 2-tuple) enda sees ehk paari mlemad
komponendid on teineteise suhtes rangelt jrjestatud: < a, b > < b, a >
"Jrjestatud

paaride hulk

1845 1918)

B = {a, b}

G. Cantorit peetakse hulgateooria rajajaks.

Sndinud Peterburgis. Alates 1856 elas Saksamaal. ppis Zurichi ja
Berliini likoolis. Alates 1869 ttas Halle likoolis, kus kirjutas kik
oma olulisemad td

C = {c, d}

siis

ABC

1834 1923)

Sndinud Londonis. ppis ja ttas Cambridge's. Lisaks akadeemilisele

tegevusele tegeles vahepeal ka religioosse tga.
Oma raamatus Symbolic Logic arendas edasi ideid, mis algselt olid
esitatud G. Boole'i poolt. Samas raamatus kasutas ta ka graafilisi
illustratsioone, mis edaspidi said tuntuks Venni diagrammidena.

a, c > < 1, a, d > < 1, b, c > < 1, b, d > < 2, a, c > < 2, a, d > < 2, b, c > < 2, b, d >}

|____________________________________________________________________________________|

Kolme hulga

on seega "jrjestatud kolmikute" (

ristkorrutis

ingl.

3-tuple)

hulk.

Kahe hulga ristkorrutis A B

< a, b > hulk,
kus paari esimene element on esimeseks teguriks olevast hulgast ja paari
teine element on teiseks teguriks olevast hulgast:

John Venn

nide:

={ <1

Hulkade ristkorrutis ehk otsekorrutis

BA

Ristkorrutistehte vib defineerida ka suuremale teguritearvule.

Kolme hulga A B C ristkorrutis:

Eelneva teisenduse tulemus on CNK ja samas on ta ka minimaalne CNK

(MCNK) , kuna ta enam ei teisendu veelgi lihtsamaks.

Georg Cantor

|____________________________________________________________________________________|

AB

A )
B

AA

{ 1, 2 } , siis

iseendaga:

nide:

Kui

AA
A2 { < a b > | a A b A }
on

= (
A B)

|____________________________________________________________________________________|

( TCNK ).

Mrgime, et eelneva teisenduse eelviimane avaldisekuju sisaldab kahte liiast

liiget, kuna korduvate liikmete ( hisosade) esinemisel piisab nendest he
allesjtmisest (vastavalt seadusele A A = A ). Teisenduse tulemusel
saadud 8-st hisosast jb TCNK koosseisu seega alles 6.
nide:

A )
B

________

A B ) ( B A
)

AB

Eelneva teisenduse tulemus on etteantud hulgaavaldise tielik Cantori

________

|____________________________________________________________________________________|

__
__
__
__
= ( A B C ) ( A B ) (A B C )
__ __
__
(A B C) (C A B) (C A B)
__ __
__
(C A B) (C A B) =

\ B ) (
A
B \
A) =

= (
A B)

__

normaalkuju

____________________

(C A) C A =
(

_____________________

A B C

hulga

ABC

...

. . . .

= {<a b c
,

ristkorrutis:

, ....

n > aA
|

Jrjestatud paare, kolmikuid, nelikuid .... jne. (

bB
ingl.

cC

...

n }

Cartesiuse korrutiseks.

1809 1877)

Elas preisi linnas Stettinis (praegune poola linn Szczecin), kus

1831 kuni 1877 oli petaja kohalikus gmnaasiumis.
Andis suure panuse vektorarvutuse arendamisse.
Huvitus sanskriti keelest. Temakoostatud sanskriti snaraamatut
kasutatakse ka tnapeval.

) nimetatakse ka

Mrgime, et tasandi iga punkt on esitatav tema koordinaatide jrjestatud

paariga ja ruumi iga punkt on esitatav tema koordinaatide jrjestatud
kolmikuga .
Hulkade
miste vttis kasutusele prantsuse matemaatik
, kelle ladinakeelse nime jrgi nimetatakse ristkorrutist ka
ristkorrutise

Grassmann

n-tuple

korteeideks. "Jrjestatud paar" on seega "2-kohaline kortee ".

Descartes

Hermann Gnter

Rene

Rene

Descartes

1596 1650)

Sndinud prantsusmaal Tours'i linnas. Sai juristihariduse Poitiers'i

likoolis, mille lpetas 1616. Elas 20 aastat erinevates Hollandi linnades.
Tegutses philiselt matemaatika- ja filosoofiavaldkonnas.
Tema tuntuimas raamatus Discours sisalduvad ta geomeetriaalased
td. Vttis kasutusele koordinaatteljestiku.

HARJUTUSLESANDED
A = {a b c d e}
B = {a b c d e f g h}
A B
A B
A\B
B\A
BA

Leida hulgad A ja B , kui jrgnevad tehted nendega annavad jrgnevad tulemused:

A\B = {1 5 7 8}
B \ A = { 2 10 }
A B = {3 6 9}

Mida vib telda hulkade A ja B kohta jrgneval viiel juhul (ehk millistel

On antud hulgad

ja

Leida

erijuhtudel need vrdused kehtivad?) :

A B = A

A B = A

A\B\C
C (A B)

Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond / hulk

Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond / hulk

Viirutada 3 hulga Venni diagrammidel hulk, mida esitavad

distributiivsusseadused

Esitada A

\B

tehete

ja

Lihtsustada hulgaavaldis:

A\B AB A\C
)

abil

A
=

. . . .

= B
A

vastus:

Lihtsustada hulgaavaldis:

A C B C A C A B C
)

. . . .

. . . .

= A (B C)

vastus:

Lihtsustada hulgaavaldis:

A C\A ABC
(

. . . .

vastus:

. . . .

Lihtsustada hulgaavaldis:

________________
_____
_____
)

. . . .

Joonista hulkadele
3 hulga Venni diagramm ja mrgi sellel igale
piirkonnale (osahulgale) tema elementide (ehk tudengite) arv.

kunstiga tegelevad nendest 28

muusikaga tegelevad nendest 30
spordiga tegelevad nendest 42
nendest omakorda:

kunstiga ja
kunstiga ja
spordiga ja
kunstiga ja

vhemalt he tegevusalaga nendest kolmest tegeleb:

ainult kunstiga tegeleb:
ainult spordiga tegeleb:
mitte hegagi ei tegele:

80
16
27
20

Kontrollida, kas juuresolev diagramm sobib

nelja hulga ldiseks Venni diagrammiks (ehk
kas diagrammil leiduvad kik 16 erinevat
hulkade likumispiirkonda)?
Leia diagrammil kigi nelja hulga hisosale
vastav piirkond A
C

KORDAMISKSIMUSED

Kuidas hulka tavaliselt thistatakse?

K S = 10 )
K M = 5)
S M = 8)
3
( K S M = 3)
|

kunstiga VI spordiga?
kunstiga VI muusikaga
spordiga VI muusikaga

( ehk

( ehk

( ehk

K M =
S M = ?)
K

S|

? )

? )

Mitu tudengit nendest 100-st ei tegele mitte hegagi nendest kolmest huvialast?

48%

Koosta avaldis, mis esitab ainult kunstiga tegelejate arvu: K \ ( S M ) = . . . . .

ja leia selle abil, mitu tudengit tegeleb ainult kunstiga;

koosneb?

(ehk K = 28 )
(ehk M = 30 )
(ehk S = 42 )

spordiga tegelevad 10
(
muusikaga tegelevad 5
(
muusikaga tegelevad 8
(
spordiga ja muusikaga tegelevad

mitu tegelevad
mitu tegelevad
mitu tegelevad

Millest

Leida sobiva Grassmani valemi abil,

esitusviisid on olemas?
Millal on hulgad teineteisega vrdsed ?
Kui palju (mitu tk.) vib hte hulgaelementi hulgas sisalduda?
Milliste smbolitega esitatakse elemendi kuulumist vi mittekuulumist hulka?
Millal on mingi hulk teise hulga osahulgaks?
Millal on kaks hulka teineteise osahulkadeks ?
Mis on Venni diagramm?
Milline on kahe hulga Venni diagramm? Kolme hulga Venni diagramm?
Milline on nelja hulga Venni diagramm?
Mis on universaalhulk?
Mis on hulga tiend?
Milline hulk on thi hulk?
Millised hulgad on alati iga hulga osahulkadeks?
Millised hulga

Leida sobiva Grassmani valemi abil, mitu tegelevad nendest 100-st vhemalt hega
nimetatud kolmest huvialast?

Vaatluse all on 100 tudengit (ehk I = 100 ) , kelle kohta on teada:

osaline vastus:

hulk

vastus:

Fsika-Matemaatikateaduskonnas pivad 84% tudengitest matemaatikat ja 64%

fsikat. Leida 2 hulga Grassmani valemi abil, kui suur osa pib samaaegselt
mlemat?

. . . .

vastus:

Koosta avaldis, mis esitab ainult spordiga tegelejate arvu: S \ ( K M ) = . . . . .

ja leia selle abil, mitu tudengit tegeleb ainult spordiga;

=
C A

_____

A\B B\C C\A

Testada vrdus:

. . . .

= AC

Testada vrdus:

A\B = A
A B = B A
A\B = B\A

Viirutada 3 hulga Venni diagrammil piirkond / hulk

(A B) C

A A B) = A \ B

A\B C\D = A C \ B D

Millise hulga osahulgaks on iga hulk?

Mitu erinevat osahulka on nelemendilisel hulgal?
Mis on hulga astmehulk?
Mitu elementi on nelemendilise hulga astmehulgas?
Millist hulka nimetatakse lplikuks hulgaks?
Millist hulka nimetatakse lpmatuks hulgaks?
Millist hulka nimetatakse loenduvaks hulgaks?
Mis on "loendamine" ?
Tuua nide lpmatust loenduvast hulgast ja lpmatust mitteloenduvast hulgast.
Millised hulgaaritmeetilised tehted on olemas? Millised on nende tehtemrgid ?
Millised on unaarsed ja millised on binaarsed hulgaaritmeetilised tehted?
Millisele aritmeetilisele tehtele vastab iga konkreetne hulgaaritmeetiline tehe?
Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks korrutamiseks?
Millist tehet nimetatakse hulgaaritmeetiliseks liitmiseks?
Selgita, millised elemendid kuuluvad kahe hulga hendisse ?
Selgita, millised elemendid kuuluvad kahe hulga hisosasse ?
Millised hulgad on mittelikuvad?
Mis on lpliku hulga vimsus?
Mida vljendavad Grassmanni valemid?
Milliseid tehteid asendavad hulgaaritmeetilised asendusseosed?
Milline on hulgaaritmeetiliste tehete prioriteedijrjestus? Millal see oluliseks osutub?
Mille poolest erinevad teineteisega duaalsed hulgaavaldised?
Mis on hulgaavaldise Cantori normaalkuju?
Milline on Cantori minimaalne normaalkuju ?
Milline on Cantori tielik normaalkuju ?
Kuidas teisendatakse mittetielik Cantori normaalkuju tielikuks ?
Mis on hulkade ristkorrutis?
Kuidas esitatakse jrjestatud paari?
Mis on hulkade otseruut?
Mis on kortee?
Kuidas on esitatav tasandi iga punkt ?
Kuidas on esitatav ruumi iga punkt ?

GRAAFID

Graaf on objektidevaheliste seoste joonismudel.

Graaf osutub sobivaks abstraktseks esitusvahendiks paljude lesannete

pstitamisel ja lahendamisel.
Graaf koosneb kahte tpi elementidest: tippudest (ingl vertice) ja neid
hendavatest kaartest (ingl edge). (Kaari nimetatakse ka servadeks)
Thistades graafi
T ja graafi
K , vime graafi
G esitada paarina:
G = (T, K)
Kaarte omadusest tulenevalt jagunevad graafid orienteeritud graafideks ja
orienteerimata graafideks.
Olgu graafi tippude hulk T = { a , b , c , d , e } Esitame jrgnevates
nidetes mitmeid suvalisi sellise tippudehulgaga graafe:
.

tippude hulga

b
a

c
d

c
d

c
d

e
thi graaf

e
tielik graaf

Orienteeritud graafi tipu vljundaste on sellest tipust vljuvate kaarte arv.

Orienteeritud graafi tipu sisendaste on sellesse tippu saabuvate kaarte arv.
Orienteerimata graafi tipu aste on selle tipuga seotud kaarte arv.
Paarisarvulise astmega tippe nimetatakse ka
ja
paarituarvulise astmega tippe
tippudeks.
Kuna iga kaare mlemad otsad on seotud mingi tipuga, siis juame
jrelduseni, et igal graafil on paarisarv
tippe. (Erijuhul 0 paaritut
tippu, mis on samuti paarisarv.)
paarituteks

paarituid

orienteerimata graaf

graaf

graafi kik kaared on

ja neid esitatakse graafi
joonisel nooltega.
Orienteerimata graafi kik kaared on suunamata ja neid esitatakse graafi
joonisel kahte tippu hendava lihtsa joonega.
heks olulisemaks tegevuseks gaafil on kaarte lbimine, mille kigus
liigutakse graafi tippude vahel neid hendavate kaarte "kaudu".
Suunatud kaart saab lbida ainult tema suunas. Suunamata kaart saab lbida
mlemas suunas. Seega on suunamata graafikaar samavrne
vastassuunaliste kaarte paariga suunatud graafis:
Orienteeritud

paaristippudeks

c
d

orienteeritud

kaarte hulga

b
a

Kui graafil pole htegi kaart ehk tema kaarte hulk on thi: K = { } , siis
sellist graafi nimetatakse thjaks graafiks. Vastupidine rmus on tielik
graaf (tisgraaf), kus iga tipp on hendatud kikide teiste tippudega:

suunatud

Orienteerimata graafi korral nimetatakse (orienteeritud graafi) teele vastavat

kaartejrjestust ahelaks. Orienteeritud graafi lihtteele vastab orienteerimata
graafis lihtahel ja elementaarteele vastab orienteerimata graafis

elementaarahel.

Suletud tee on tee orienteeritud graafil, mis lppeb oma algustipus.

Kontuur on suletud elementaartee orienteeritud graafil.
Hamiltoni kontuur lbib (tpselt 1 kord) kik orienteeritud graafi tipud
(ja lppeb oma algustipus).

Tee on orienteeritud graafi kaarte jrjestus, kus iga jrgmise kaare

algustipuks on eelmise kaare lpptipp. Tee pikkus graafil pole piiratud ja

kaared vivad koosseisus korduda.
Lihttee on tee, mille koosseisus pole korduvaid kaari. Seejuures vib lihttee
lbida mnda graafi tippu korduvalt.
Elementaartee on tee, mis ei lbi htegi graafi tippu le he korra.
tee

Orienteeritud graaf on sidus , kui igast tema tipust leidub tee mistahes teise
tippu.
Orienteeritud graaf on hepoolselt sidus , kui tema mistahes kahe tipu a
ja b korral leidub tee kas tipust a tippu b vi vastupidi: leidub tee tipust b
tippu a.

Mlemal
eelneval nidisel leidub palju "liikumisteid" (
)
mingist tipust samasse tippu tagasi, mis lbib graafi iga kaare tpselt 1 kord.
(Osa tippe lbib Euleri tskkel korduvalt.) Igasse tippu tuleb siseneda ja
sealt vljuda sama arv kordi siit saame tippude paarisarvulise astme
nude.
Kui kanname
miste le
graafile, siis saame
Euleri tskli (kontuuri) eksisteerimise tingimuseks:
graafis leidub Euleri kontuur siis, kui iga tipu
ja
on vrdsed.
Kui graafil on
olemas, siis vib tema algustipuks valida graafi
suvalise tipu (mis osutub samas ka tskli lpptipuks).
Euleri graafi

ahelaid

Euleri tskli

orienteeritud

Orienteeritud

sisendaste

vljundaste

Orienteerimata graafi suletud elementaarahelat nimetatakse tskliks.

Hamiltoni tskkel lbib (tpselt 1 kord) kik orienteerimata graafi tipud
(ja lppeb oma algustipus).

Euleri kontuur on suletud lihttee ehk kaartejrjestus, mis lbib (tpselt 1

kord) kik orienteeritud graafi kaared ja lppeb oma algustipus.

Euleri tskkel on suletud lihtahel ehk kaartejrjestus, mis lbib (tpselt 1
kord) kik orienteerimata graafi kaared (ja lppeb oma algustipus).
lbib samuti tpselt 1 kord kik orienteerimata graafi kaared,
kuid ei lppe oma algustipus.

Euleri tskkel

Hamiltoni graaf

Orienteerimata graaf on Hamiltoni graaf , kui ta omab Hamiltoni tsklit.

Euleri ahel

Euleri graaf

Orienteerimata graaf on

Euleri graaf

, kui ta omab

Euleri tsklit

Hamiltoni

Hamiltoni graaf ei oma sellist lihtsat tunnust, nagu see leidus Euleri graafile.

K
Seega saadakse jkgraaf osade kaarte rajtmisega, kusjuures kik tipud
silivad.
Graafi G = ( T , K ) taandatud graaf on graaf Q = ( D , B ) kus on
ra jetud osad graafi G tipud ja nende tippudega seotud kaared.
Seega B K ja D T
Graaf on mingi graafi alamgraaf , kui ta on selle graafi mingi taandatud
jkgraaf ehk on sellele graafile samaaegselt nii
kui ka
Q
G alamgraafiks
QG
Graafi

Euleri graafid
Euleri graafi tunnus:

Sidus graaf osutub

, kui tema kikide tippude aste on
paarisarvuline (ehk kik tipud on
).
Euleri graafiks

paaristipud

graafid

G =

( T , K )

jkgraaf

graafi (suhtes)
graaf

Kui graaf

on graaf

Q =

( T , B )

kus

taandatud

jkgraaf ).

on graafile

, siis vib seda vljendada:

Kahealuseline graaf

Graaf on kahealuseline , kui tema kik tipud jagunevad kaheks

mittelikuvaks osahulgaks selliselt, et graafi iga kaar seob he osahulga
mingit tippu teise osahulga mingi tipuga:
b
c
e

c
d

kahealuseline graaf G 2

Graaf G1 osutub kahealuseliseks , kuna iga ta kaar seob tippu hulgast

{
, , } tipuga hulgast { , } . Sama osahulga tippude vahel htki
kaart pole.
Graaf 2 on samuti kahealuseline. Vastavad mittelikuvad tippude
osahulgad on { , , } ja { , }

c
d

B = T

kahealuseline graaf G 1
a

a
d

Osadest baasi tippudest leidub tee graafi osade tippudeni ja teistest baasi
tippudest leidub tee muude tippudeni, kuid kigi baasikuuluvate tippude
peale kokku leidub tee graafi iga tipuni. Oluliseks osutub just minimaalne
selline hulk, sest vttes osahulga koosseisu kik graafi tipud:
, on
sellisest "baasist" kik tipud kindlasti saavutatavad.

c
d

e
graaf

G1

Graafi

Graafi

G = ( T , K )

baas on

selline osahulk

e
graaf

B =

ST

{a,c}

Graafi

sltumatute tippude hulk S

, kus suvalised 2 tippu hulgas

baas on

G2
B

{d}

on graafi tippude

pole graafil kaarega

sltumatute tippude hulga leidmisel on tavaliselt eesmrgiks

leida maksimaalne selline hulk konkreetse graafi jaoks. Graaf vib omada
seotud. Graafi

Tasandiline graaf

Graaf on
, kui ta on paigutatav tasandile selliselt, et ta kaared
(s.t. kaared likuvad ainult tippudes).
tasandiline

ei liku

mitmeid erinevaid sltumatute tippude hulki.

Graafi 1 maksimaalne sltumatute tippude hulk on

{ , , }
Graafi 2 maksimaalseteks sltumatute tippude hulkadeks osutuvad 4
erinevat hulka: 1 { }
}
}
2 {
3 {
4 {
G

a, c

b, d

b, c

d, e }

Isomorfsed graafid

Tasandiline graaf G

Graafi G mittelikuv kaartepaigutus

Orienteeritud graafi
,
on selline minimaalne tippude
osahulk T , kus hulga B tippudest leidub tee selle graafi mistahes
teise tipuni (ehk graafi iga tipp on baasist saavutatav).
G = ( T

K )

baas B

a
d

Puud

Isomorfsed

2 graafi on isomorfsed , kui neil on samapalju tippe ja samapalju kaari ning

nende graafide nii tipud kui ka kaared on seatavad ks-hesesse vastavusse
selliselt, et mlemas graafis seovad vastavad kaared vastavaid tippe.
Isomorfsete graafide korral on seega tegemist "samade" graafidega, mis
vivad erineda ainult tippude ja kaarte thistuste poolest ja nende paigutuse
poolest graafide joonistel:

Puu

on

sidus tskliteta

graafid

Eelnevas nites on mlema graafi tipud samade thistustega ainult

selleprast, et ks-hene vastavus nende tippude vahel (ja samuti ka kaarte
vahel) oleks ilma otsimata nhtav.
Eelnevalt toodud nites pole graafid mitte ainult isomorfsed, vaid veelgi
enam nad on vrdsed. Nad erinevad ainult tippude erineva paigutuse
poolest ehk tegemist on he ja sama graafiga.
Jrgnevad 2 graafi on teineteise suhtes mitteisomorfsed , kuigi neil on
samapalju tippe ja kaari:

Mitteisomorfsed
prdgraaf

2
graaf

4
graafi

Puud

Kui puul on n tippu, siis on tal (n1) kaart.

Kui puus eemaldada ks kaar, siis pole graaf enam sidus ja seega ta pole
enam puu.
Kui puule lisada ks kaar, siis tekkib tskkel ja saadud graaf pole samuti
enam puu.
Mistahes tippudepaar puus omab tpselt hte neid hendavat
elementaarahelat.

Kromaatiline arv

graafid

( pa selgitada, miks eelnevad graafid pole isomorfsed ? )

Orienteerimata graafi G
on samade tippudega orienteerimata
graaf , mis sisaldab kaari nende tippude vahel, kus graafis pole kaart ja
vastupidi: ei oma kaart nende tippude vahel, kus graafis on kaar olemas.
3

orienteerimata graaf.

prdgraaf

Graafi vrvimine on vrvide omistamine graafi tippudele selliselt, et

mistahes kaks omavahel kaarega hendatud tippu oleksid erinevat vrvi.

Seega "naabertipud" "vrvitakse" graafis erinevalt.
Graafi kromaatiline arv on minimaalne arv, mis nitab, mitme erineva
vrviga nnestub graafi tipud vrvida selliselt, et naabertipud oleksid
erinevat vrvi.
Kromaatiline arv 1 on ainult thjal graafil. (Ilma hegi kaareta graaf.)
Kahealuselise graafi kromaatiline arv on 2 ja samuti vastupidi: kui graafi
kromaatiline arv on 2, siis on see graaf kahealuseline.

raafide

esitusviisid

Visuaalselt parim graafi esitusviis on "graaf ise" ehk graafi joonis. Kik
eelnevad nited graafidest on esitatud ainult graafide joonistena. Joonis on
graafi "vahetu" esitus, mis annab meile temast parima levaate. Kuigi
graafmudelite koostamisel eelistame luua nad algselt joonistena, sobib arvutis
esitada graafe ka tabelisse (maatriksisse) organiseeritud viisidel.

aabrusmaatriks (Lhedusmaatriks)
Vaatleme kige esimeses nites olnud orienteeritud graafi:
1

2
7

3
6

orienteeritud

0
0
1
0
0

1
0
0
0
1

0
0
0
0
1

0
0
0
1
1

0
0
1
0
0

d
e

graaf

graafi G

raafiteooria klassikalisi lesandeid

Knigsbergi sillad

Graafiteooria alguseks loetakse 1736. a. ilmunud Leonhard Euler'i artiklit

graafidest, milles ta kirjeldab nn. Knigsbergi sildade lesannet. Selles linnas
(praegune Kaliningrad) asuvad jes 2 saart, mis on nii jekallastega kui ka
omavahel sildadega hendatud:

a
a

naabrusmaatriks

Graafi naabrusmaatriks ehk lhedusmaatriks on kahendtitega ruutmaatriks,

kus nii read kui ka veerud vastavad graafi tippudele. Naabrusmaatriksi
element 1 nitab, et sellele reale vastavast tipust on graafis kaar sellele
veerule vastavasse tippu.
Maatriksielement 0 nitab kaare puudumist nende tippude vahel.

Intsidentsusmaatriks

Graafi intsidentsusmaatriksi ridadele vastavad graafi tipud ja veergudele

vastavad graafi kaared . Maatriksielement 1 thistab suunatud kaare saabumist
sellesse tippu ning element mrgib sellest tipust vljuvat kaart.

A
B
Knigsbergi sillad

Pstitati ksimus: kas on vimalik letada kik sillad tpselt 1 kord, judes
seejrel tagasi jalutuskigu alguspunkti ?
Kuna sildade arv on vike ja teekonna alguspunktiks on valida ainult 4 kohta, siis
nnestub kikvimalikud variandid lihtsalt lbi proovida, vaadeldes igat
teevarianti ainult seni, kuni jrgmiseks letatavaks sillaks teekonnal tuleb
paratamatult valida mni juba lbitud sild.
Katseliselt sellist teed otsides juame peagi ratundmiseni, et sellist sildade
lbimisjrjestust ei leidu.
Selle probleemi korrektsemaks ksitluseks on sobiv rakendada matemaatilise
mudelina graafi.
Koostame Knigsbergi sildade graafmudeli , vttes sillad graafi kaarteks ja
saared-jekaldad graafi tippudeks:

1
1
1
0
0
0

a
b
c
d
e

2 3 4 5 6
0
0
0
0
1
0
0
0
0
1
1 0 1 1 0
0
0
0
0
1
0 1 1 1 1

graafi G

7
0
0
0
?
0

intsidentsusmaatriks

Kordsete kaartega graafi nimetatakse multigraafiks.

Esmane graafmudel Knigsbergi sildadele ongi multigraaf. Multigraafi saab
mber kujundada "tavaliseks" graafiks lihtsa tippude lisamisega, kusjuures
selliselt muudetud graaf sobib endiselt vaadeldava koha graafmudeliks.
Sildade hekordse lbimise lesanne osutub Euleri tskli leidmise
lesandeks graafmudelil.
Kuna Euleri tskkel leidus ainult sellisel graafil, kus kikide tippude aste on
paarisarvuline, siis vime graafmudeli phjal veenduda sildade sellise
lbimise vimatuses, kuna graafil leidub 4 paarituarvulise astmega (ehk
paaritut) tippu.
Rndkaupmehe lesanne

Vaatleme olukorda, kus kaupmees tahab kodulinnast alustades lbi rnnata

mingi hulga mbruskonna linnu, tulles lpuks kodulinna tagasi.
Teekonna planeerimiseks viks ta kasutada graafmudelit, kus linnad on
esitatud graafi tippudena ja nendevahelised hendusteed graafi kaartena.
Kui eeldame, et kaupmees ei soovi oma teekonnal samu linnu korduvalt
lbida, siis osutub linnade lbimisjrjekorra kavandamine Hamiltoni tskli
leidmislesandeks linnade ja teedevrgu graafmudelil.
Selline lesandepstitus ning graafmudel on rmiselt lihtsustatud, sest ta
ignoreerib tielikult teisi praktikas olulisi optimeerimiskriteeriumeid, millest
oluliseim viks olla lbitud teepikkus. Kuna "tavalises" graafis on kaared
vrdvrsed, siis meie eelnimetatud graafmudel ei sisaldagi mingit infot
niteks linnade vahekauguste kohta. Me saaksime oma mudelit tiustada
tisarvuliste kaalude lisamisega kaartele, mis esitaksid niteks
linnadevaheliste hendusteede pikkusi. Mitme erineva hendustee
leidumisel kahe linna vahel saaks seda graafmudelil esitada mitme kaarena
kahe tipu vahel ehk meie mudel osutuks sellisel juhul multigraafiks.
Optimeerimislesanne ehk linnade sobivaima lbimisteekonna leidmine
sellisel graafmudelil oleks pstitatav palju keerulisemana kui lihtne
Hamiltoni tskli leidmine. Kui graafi tippude lbimisel tulevad
optimeerimiskriteeriumina arvesse ka kaarte kaalud, siis oleme ilmselt
sunnitud loobuma tippude hekordse lbimise piirangust, kuna selle piirangu
kehtimine vlistaks vga palju teid graafil.

C
A

D
B

sildade graafmudel

multigraafile vastav

multigraafina

graaf

Kaardi vrvimislesanne
Poliitilisel kaardil on teatavasti riigid erivrvilised, kusjuures phinudeks on
naaberriikide ehk hist piiri omavate territooriumite thistamine erinevate
vrvidega. Kuigi oleme harjunud ngema kaardil palju erinevaid vrve, osutub
graafiteooria abil testatavaks, et erinevate vrvide vajalik ja piisav arv kaardi
vrvimisel on hoopis viksem.
Olgu eesmrgiks vrvida kokkupuutuvad territooriumid kaardil minimaalse arvu
erinevate vrvidega, nii et naaberterritooriumid oleksid erinevat vrvi. (Seejuures
ei loeta hiseks piiriks punkti , mis osutub "piiriks" niteks kahe sirge likumisel
moodustuvatele aladele ehk "hepunktilise" piiriga alad vivad olla
samavrvilised.)
Kaardi vrvimislesannet vaadeldes tasub kaardi jaoks koostada tema
graafmudel, kus ravrvitavad maa-alad (riigid) on graafi tippudeks ja omavahel
on kaarega seotud ainult need tipud, millele vastavad territooriumid omavad
kaardil hist piiri. Selliselt koostatud graafmudel on alati tasandiline graaf
(ehk tema kaared ei liku). Nii saame kaardi vrvimiselt le minna tasandilise
graafi vrvimislesandele, kus ainsaks nudeks on vrvida "naabertipud"
erinevalt, kasutades kogu graafi kohta minimaalset arvu erinevaid vrve.

Kaardi vrvimislesanne on matemaatikute thelepanu all alates 1852.

aastast, kui ks inglise kaardiga tegelenud tudeng prdus oma
thelepanekuga oma matemaatikaprofessori Augustus DeMorgan'i poole.
DeMorgan kirjutas sellest Rowan Hamiltonile, viidates samas ka
hpoteesile, et kuitahes "keeruka" piirkondade paigutuse korral tasandil
osutub ikkagi alati vimalikuks vrvida naaberpiirkonnad 4 erineva vrviga,
kusjuures samad vrvid "kohtuvad" ainult geomeetrilises punktis, kui selline
piirkondade kokkupuutepunkt leidub.
Illustratsiooniks olid ra toodud 3 nidet:
C

D
C
A

C
B

4 vrvi hpoteesi

illustreerivad nited

A
B

Svenedes toodud joonistesse vime mrgata, et 4 piirkonna igasugusel

omavahelisel paigutamisel selliselt, et nende piiriks pole punkt, jb alati
vhemalt ks piirkond neljast mbritsetuks lejnud kolmega, vimaldades
"kige sisemise" piirkonna vrvi kasutada omakorda edasi mbritseva
"vlimise" piirkonna vrvimiseks.
Kuigi nelja vrvi hpoteesi igsusele viitasid eranditult edukad praktilised
katsed kaartide vrvimisel ja iialgi ei leitud htki hpoteesi mberlkkavat
kontranidet ehk htki "kaarti", mida ei nnestu 4 vrviga vrvida, ji nelja
vrvi hpotees kuni 1977. aastani korrektse testuseta ehk ta oli 125 aastat
ainult hpotees. Edutud katsed esitada 4 vrvi hpoteesi kinnitav
matemaatiline testus viisid "5 vrvi teoreemi" esitamiseni, millega testati,
et iga tasandilise graafi vrvimiseks pole kunagi vaja rohkem kui 5 erinevat
vrvi. See tulemus ei omanud aga olulist praktilist thtsust, kuna keegi ei
kahelnud, et tegelikult piisab ka neljast vrvist. Alles 1977. aastal sai nelja
vrvi hpoteesist nelja vrvi teoreem, kui Kenneth Appel, Wolfgang
Haken ja John Koch esitasid arvutianalsi kasutades aksepteeritava
matemaatilise testuse 4 vrvi hpoteesile.
Kuna kaart on naabrusinfot silitades alati esitatav ka tasandilise graafina,
siis jreldub, et mistahes tasandilise graafi kromaatiline arv on
maksimaalselt 4.
Mittetasandilistel graafidel vib kromaatiline arv olla ka suurem.

siis on naaberpiirkonnad vrvitavad ainult kahe vrviga ja kaardile vastav

tasandiline graaf on seega kahealuseline:
5
1
4

7
3

vastav

8 piirkonnaga "kaart"

vastav

7
3

mberpaigutatud graaf

tasandiline graaf

(kahealuseline)

Tasandilise graafi tipud on kolmandal joonisel mberpaigutatud ainult graafi

kahealuselisuse esiletoomiseks.
Kui vrvitavaks piirkonnaks vtta ka ristklikuvline (ehk heksas) ala, siis
on selle vrvimiseks vaja kolmandat vrvi.
8 piirkonna asemel 9 piirkonnaga kaardile vastav tasandiline graaf on samuti
9 tipuga ja ta pole siis enam kahealuseline.
Sellise graafi kromaatiline arv on 3.

Leonhard Euler

Jrgnevas nites on tegemist 7 vrvitava piirkonnaga, kusjuures seitsmes

piirkond on kogu ristklikuvline ala:

7 vrvitava piirkonnaga "kaart"

1707 1783)

Sndinud Sveitsis Baselis. Vga produktiivne ja suure prandiga

matemaatik paljudes valdkondades. Tema publikatsioonide kogumaht
ulatub sadadesse kidetesse. Tegutses Preisi ja Peterburi Teaduste
Akadeemias

tasandiline graaf

sir

William Rowan

Hamilton

1805 1865)

Sndinud Dublinis. Iiri matemaatik ja fsik. Kuningliku Akadeemia

liige ja astronoomiaprofessor.

Kik 7 piirkonda on vrvitavad 4 vrviga.

Kui jrgneval "kaardil" jtta ristklikuvline piirkond "mittevrvitavaks",

Augustus De Morgan

1806 1871)

Kas need graafid on isomorfsed ?

Sndinud Indias, mis oli Inglise koloonia ja kus ta isa teenis ohvitserina.
7-aastaselt asus perekonnaga mber Inglismaale.
Ttas Londoni University College'is matemaatikaprofessorina.
Esitas loogikaseadused, mida hakati nimetama DeMorgani seadusteks.
Vttis kasutusele miste matemaatiline induktsioon.

HARJUTUSLESANDED

On antud orienteeritud graaf:

Hamiltoni kontuur ?
kas graafil leidub Euleri kontuur ?
leida tippude sisendastmed
leida tippude vljundastmed
koostada graafi naabrusmaatriks

vastus:

kas graafil leidub

on isomorfsed

Kas need graafid on

isomorfsed

f
vastus:

Hamiltoni kontuur on olemas

Euleri kontuur puudub

vastus:

ei ole

On antud orienteeritud graaf:

leida graafi

B
leida maksimaalne sltumatute tippude hulk
leida graafi

baas

kromaatiline arv

isomorfsed

isomorfism vimatu, kuna vasakpoolsel leidub tipp astmega 4, kuid parempoolsel sellist pole)

Kas need graafid on isomorfsed ?

vastus:

baas

B =

{7}

sltumatute tippude hulk S = { 1, 3, 5, 6, 7 }

kromaatiline arv on 2

vastus:

on isomorfsed

KORDAMISKSIMUSED

graaf
orienteeritud
orienteerimata
thi
tielik
tisgraaf ) ?
Mis on tipu vljundaste? Mis on tipu sisendaste?
Mis on orienteerimata graafi tipu aste?
Mis on paaristipp? Mis on paaritu tipp?
Mis on

graaf

Millest

Mille poolest erinevad

Mis on

graaf ?

Mis on

koosneb?

graaf ja

graaf ?

graaf (

Mitu paaritut tippu saab graafil olla?

Mis on tee? Mis on lihttee? Mis on elementaartee?
Milline graaf on sidus? Milline graaf on hepoolselt sidus?
Mis on ahel? Mis on lihtahel? Mis on elementaarahel?
Mis on suletud tee? Mis on kontuur? Mis on tskkel?
Mis on Hamiltoni kontuur? Mis on Hamiltoni tskkel?
Mis on Euleri kontuur? Mis on Euleri tskkel?
Milline on Euleri graafi tunnus orienteerimata graafi korral?
Milline on Euleri graafi tunnus orienteeritud graafi korral?
Mis on jkgraaf?
Mis on taandatud graaf?
Mis on alamgraaf?
Milline graaf on kahealuseline?
Milline graaf on tasandiline?
Mis on orienteeritud graafi baas? Kas baas on suurim vi vikseim vimalik hulk?
Mis on graafi sltumatute tippude hulk? Kas ta on suurim vi vikseim vimalik hulk?
Millised graafid on isomorfsed?
Mille poolest vivad isomorfsed graafid teineteisest erineda?
Mis on prdgraaf?
Mis on multigraaf?
Mis on puu? Kuidas on puu tippude ja kaarte arv omavahel seotud?
Mis juhtub puu sidususega kui tema suvaline kaar eemaldada?
Mis juhtub, kui puule lisada 1 kaar juurde?
Mis on "graafi vrvimine"?
Mis on graafi kromaatiline arv?
Millise graafi kromaatiline arv on 1 ?
Millise graafi kromaatiline arv on 2 ?
Kui suur vib maksimaalselt olla tasandilise graafi kromaatiline arv ?
Mille poolest erinevad graafi naabrusmaatriks ja intsidentsusmaatriks?

ARVUSSTEEMID
Kik olulised arvussteemid on
neile ettenhtud kindlatel asukohtadel

ehk arvu numbrid asuvad

positsioonilised

. . . .

arvujrkudes

-1

-2

-3

-4

. . . .

Igas jrgus

. . . .

Ainus ldtuntud mittepositsiooniline arvussteem on rooma numbrite

Kui

ssteem numbrimrkidega
, millega saab kll arve
esitada, kuid millega ei saa teha "ksitsi paberil" aritmeetilisi tehteid
kindlate reeglipraste vtetega, nagu on vimalik niteks 10ndssteemis
arvutamisel.
I V X

Igal positsioonilisel arvussteemil on tisarvuline

.
Igal jrgul
on
, mille saame arvussteemi alust
indeksiga
alus p

kaal

Jrgukaalud:

Kui alus

astendades:

. . . . p

p = 10

-1

. . . . 100

10

-3

-4

. . . .

. . . .

....

10 10
-2

- 3

0.01

madalamad jrgud

123.45

Mistahes positsioonilises arvussteemis (ehk iga aluse p korral) avaldub

arvu vrtus  jrgneva korrutiste summana :

 = .... + a p + a p + a p + a p + a p + a p + ....
nide:

0
1
10
11
100
101
110
111
1000
1001
1010
1011
1100
1101
1110
1111

.0000120003000

120003

leskirjutatud arvu ssteemikuuluvuse tpsustamiseks lisame talle ssteemi

nitava indeksi:
on 8ndssteemne arv vrtusega 250:
= 3 8 + 7 8 + 2 8 = 250

372

10

Asendades harjumusprase arvussteemi aluse alusega

sellega kaasnevate tagajrgedega, saame kahendssteemi
10

koos kigi

Kahendssteem
Kahendssteem on lihtsaim vimalik positsiooniline arvussteem:
a

{ 0, 1 }

Kuna positsioonilises arvussteemis peab olema tema alusega vrdne arv

numbrimrke, siis kahendssteemsed arvud koosnevad ainult kahest
numbrist: 0 ja 1.
Arvussteemi aluse muutmisega kaasneb ka jrgukaalude muutus, mis
kahendssteemis on arvu 10 astmete asemel arvu tisarvastmed.
2nd

ssteemi

jrgukaalud

. . . 2

32

16

2
4

Jrgnevalt on loetletud kik kuni 6-jrgulised kahendarvud

vrtusega

kuni

63 ) :

-1

-1

-2

-2

-1

0.5

10

100

10

12310

-2

-3

10000
10001
10010
10011
10100
10101
10110
10111
11000
11001
11010
11011
11100
11101
11110
11111

10

10

10

10

10

10

10

10

10

10

= 10

10

= 11

10

= 12

10

= 13

10

= 14

10

= 15

10

100000
100001
100010
100011
100100
100101
100110
100111
101000
101001
101010
101011
101100
101101
101110
101111

= 16

10

= 17

10

= 18

10

= 19

10

= 20

10

= 21

10

= 22

10

= 23

10

= 24

10

= 25

10

= 26

10

= 27

10

= 28

10

= 29

10

= 30

10

= 31

10

110000
110001
110010
110011
110100
110101
110110
110111
111000
111001
111010
111011
111100
111101
111110
111111

= 32

10

= 33

10

= 34

10

= 35

10

= 36

10

= 37

10

= 38

10

= 39

10

= 40

10

= 41

10

= 42

10

= 43

10

= 44

10

= 45

10

= 46

10

= 47

10

= 48

10

= 49

10

= 50

10

= 51

10

= 52

10

= 53

10

= 54

10

= 55

10

= 56

10

= 57

10

= 58

10

= 59

10

= 60

10

= 61

10

= 62

10

= 63

10

Kuna kahendarvudes ei leidu suuremaid jrguvrtusi kui 1, siis

kahendarvude korral arvu vrtust arvutav avaldis (ehk teisendus
10ndssteemi) lihtsustub nende jrgukaalude summeerimiseks, kus asub
jrguvrtus 1:
101011 =
2

32

+
+

+ 1

43

10

Teisendus kmnendssteemist kahendssteemi

Tisosa ees ja murdosa jrel asuvad '0'-d ei mjuta arvu vrtust:

numbrist kuni madalaima mittenullise numbrini.

Kuigi madalaim ja krgeim tvenumber pole kumbki 0 , vivad nende
"vahel" olla tvenumbriteks ka '0'-d.
nide:
arvus 0
on tvenumbriteks
.

p = 2

Miste "arvu vrtus" on eranditult seotud ainult 10ndssteemiga.

10ndssteem on kigi teiste arvussteemidega vrreldes thtsas eristaatuses,
kuna inimesed "tunnetavad" arve just 10ndssteemis.
"Vrtuse leidmine" ja "10ndssteemi teisendamine" on snonmid.
Pole olemas "kahendssteemset vrtust" ega "kaheksandssteemset
vrtust"; on olemas 2ndssteemne esitus vi 8ndssteemne esitus.

Arvu tvenumbrid on arvu numbrid alates krgeimast mittenullisest

123

0000000 . . . . 10

..... 9.

Arvu vrtus

Tvenumbrid

372

vrtus

|____________________________________________________________________________________|

ingl.

. . . . 00000

jrguvrtust.

{ 0, 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9 }

Igal 10ndnumbril on tema traditsiooniline

(ehk kus lppeb tisosa ja algab murdosa). Kuigi nimetame tisosa ja

murdosa eraldajat traditsiooniliselt 'komaks', on levinum themrk tema
thistamiseks punkt ( decimal point).
Suurema kaaluga jrke nimetame krgemateks jrkudeks ja viksema
kaaluga jrke madalamateks jrkudeks.
Tisosa madalaima jrgu kaal on kikides arvussteemides 1, kuna suvaline
arv astmel 0 vrdub teatavasti 1-ga.

ehk

Jrgu vrtus on selles arvujrgus asuva numbri vrtus.

Arv koosneb numbritest.
nide: arv 1024 koosneb neljast numbrist: '1' '0' '2' '4'

Koma nitab, kus lhevad tisarvulised jrgukaalud le murdarvulisteks

10

siis

erinevat numbrimrki

10ndssteemne arv 12310 on vrtusega "sada kakskmmend kolm"

ainult selleprast, et jrgnev tehe annab sellise tulemuse:

. . . .

murdosa

krgemad jrgud

123.45

p = 10 ,

kus jrkude kaaludeks on:

-1

0.1

tisosa

-2

saab olla

kmnendssteem
. . . . 10 10 10 10 10

, siis on

arvujrgu

Kuna me diskreetses matemaatikas murdarvudega ei tegele, siis me edaspidi

ei vaja ka negatiivsete indeksitega (ehk murdarvuliste jrgukaaludega)
arvujrke.
Kikide edaspidi vaadeldavate arvude madalaima jrgu kaal on 0 =

. . .

0.25 0.125

(ehk 2ndarvud

Vastupidine teisendus ehk 10ndssteemse tisarvu teisendamine

2ndssteemi toimub 2-ga jagamise teel, kusjuures (tisarvulise) jagamise
jgid (0 ja 1) on saadava 2ndarvu jrkude vrtusteks.

nide:

Teisendame 10ndtisarvud

37

10

56

10

109

10

2ndkujule:

: 2

18
9
4
2
1

56
28
14

jagatav

jagatis

krgeim jrk

0
0
0
1
1
1

37

10

37

10

27

jk

13
6
3
1

( 3 2 ) + 1

( 27 2 ) + 0 =

100101

56

10

111000

109

10

2 58 =

16

= 1101101

+ 16

1 2 3

28

8
18

127

10

512

64

-1

-2

-3

. . .

0.125

8
48
28

21

10

60

10

8310

10ndtisarvude teisendus 8ndssteemi toimub 8-ga jagamise teel, kusjuures

igal jagamissammul saadakse jgina arvu jrgmine 8ndnumber 0 . . . . 7.

16ndssteemis on arvussteemi alus 16, siis peab seal olema ka 16 vimalikku

jrguvrtust ja sellest tulenevalt ka 16 numbrimrki nende esitamiseks.
Lisaks 10-le araabia numbrile 0 . . . 9 on lejnud kuueks numbrimrgiks vetud
ladina thestiku algusthed A . . . F :
Kuna

Eelpool toodud seitsme 2ndjrgu abil nnestub esitada arve kuni vrtuseni 127:
32

hexadecimal (hex)

ja peast arvutades tidame vajalikud jrgud "htedega" nii, et 1-ga

tidetud jrkude kaalude summa vrduks esitatava arvuga.
+

Kuueteistkmnendssteem

....

64

7 4

54

Vajaliku arvu kahendkuju saame ka konstrueerida, sobitades jrguvrtusi

vajalikesse jrkudesse. Selleks tuleb esmalt kirjutada vlja 2ndssteemi
jrgukaalud piisava suuruseni:
32

Mrgime, et arvu murdosa teisendus erineb oluliselt tisarvu teisendusest.

Kuna me murdarvudega jrgnevas ei tegele, siis me arvu murdosa
teisendusmeetodit siinkohal ei vaatle.

64

. . . 8

Kaheksandarve nimetatakse ka oktaalarvudeks

Jrgnevalt on nidetena toodud mned 8ndarvud koos nende vrtusega:

|____________________________________________________________________________________|

. . . . . .

{0 1 2 3 4 5 6 7}

4096

4 + 1

8ndssteemi jrgukaalud:

32 +

1
0
1
1
0
1
1

54

1 0 0 1 0 1

p = 8

: 2

109

32

37

jagaja

: 2

madalaim jrk

1
0
1
0
0
1

37

= 1 1 1 1 1 1 12

Lisaks alustele p = 10 ja p = 2 on olulisemateks arvussteemide

alusteks veel 8 ja 16, kuna nad on mlemad arvu 2 astmed: 23 ja 24 .

Kaheksandssteem
8ndssteemi alus on 8 ja seega peab seal olema 8 vimalikku

p = 16

{0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 A B C D E F}

16ndssteemi jrgukaalud:

. . . 16

16 16 16 16 16

4096

256

16

16 . . .

-1

-2

0.0625

16ndnumbrid A . . . F omavad jrgnevaid vrtusi:

A = 10
B = 11
C = 12
D = 13
E = 14

F = 15

Jrgnevalt on nidetena toodud mned 16ndarvud koos nende vrtusega:

1 216 =

16
13 16
6 16

18

77

F F

16610

10

16

1 0 016 =

255

10

25610
46110

jrguvrtust, milleks kasutatakse kaheksat esimest araabia numbrit 0 . . . 7:

4 D

16ndssteem on "suurim" praktiliselt kasutatav arvussteem. Vimalik on

koostada arvussteeme ka suurema alusega kui 16 , kuid selliseid
suuremaid arvussteeme pole vaja.
10ndtisarvude teisendus 16ndssteemi toimub 16-ga jagamise teel,
kusjuures igal jagamissammul saadakse jgina arvu jrgmine 16ndnumber
0 . . . . F.
Edaspidi vajame nendest arvussteemidest kige rohkem kahendssteemi.

2ndssteemi, 8ndssteemi ja 16ndssteemi alused on arvu 2

tisarvastmed: 21 23 24 . See annab neile kasuliku lisaomaduse,
vimaldades nende ssteemide omavahelisi arvuteisendusi teha ka ilma "uue
alusega jagamata".
2ndarvu on vimalik teisendada (mber kirjutada) tema 8ndkujule,
asendades (alates 2ndarvu madalamatest jrkudest) iga tema jrkudekolmiku
000 111 vastava 8ndnumbriga 0 .... 7 .

Kuna kahendnumbrid 0 ja 1 on kasutusel ka loogikavrtuste thistustena, siis

leiab kahendssteem rakendust ka lausearvutuses, loogikaalgebras ja kikjal
mujal, kus tegeletakse 1-de ja 0-de kogumikega ehk kahendkoodidega
.

Teisendus 2ndssteemist 8ndssteemi vi 16ndssteemi

10nd
0
1
2
3
4
5
6
7
8
9

10
11
12
13
14
15

16nd

0
1
2
3
4
5
6
7
8
9
A
B
C
D
E
F

2nd
0000
0001
0010
0011
0100
0101
0110
0111
1000
1001
1010
1011
1100
1101
1110
1111

8nd
0
1
2
3
4
5
6
7

10
11
12
13
14
15
16
17

2nd
000
001
010
011
100
101
110
111

16

16
4 16
10 16
1

A 616 =

10

1CD

16

....

nide:

Vtame suvalise 2ndarvu: 1011010 1001112

Grupeerime tema jrgud 3-jrgulistesse gruppidesse alates madalamatest
jrkudest, lisades vajadusel arvu ette 0-lle: 001 011 010 100 111
Asendame 2ndjrkude iga grupeeritud kolmiku temaga vrtuselt vrdse
8ndnumbriga 0
:
1 3 2 4 7
|

.... 7

1 011 010 100 111

00

Seega

1011010 1001112

132478

Jrgnevalt viime sellesama 2ndarvu ka 16ndkujule.

Selleks grupeerime 2ndarvu jrgud 4 jrgu kaupa alates madalamatest
jrkudest ja asendame iga 2ndjrkude neliku temaga vrtuselt vrdse
16ndnumbriga 0
1 6 A 7
.... F :

1 0110 1010 0111

000

Seega

1011010 1001112

16A716

Vaadeldava arvu kik 3 kuju (

) annavad 10ndssteemi
teisendades sama tulemuse ehk nad on (vrtuselt) vrdsed :
2nd, 8nd, 16nd

1011010 1001112
13247

12

18

16A716 =

10

1 163

38

28

6 162

48

10 161

1
+

2
+

78

7 160

5799

10

= 579910
= 579910

|____________________________________________________________________________________|

Numbrite vastupidise asendamisega kahendjrkude kolmikuteks vi

nelikuteks saab arvu 8ndkujult vi 16ndkujult kergesti le minna tema
2ndkujule.

Sarnast arvujrkude asendamist saab rakendada ka 4ndssteemiga

tegeledes, sest arvussteemi alus 4 = 22 .
4ndssteem ei ole oluline arvussteem ja praktikas teda ei kasutata.

Naturaalarvud on seega tisarvude osahulk:

16ndssteemi thtsus

Arvutimlus hoitakse andmeid baitides, mis on 8-jrgulised kahendkoodid.

16ndssteem vimaldab esitada (nidata) baitide sisu ( ja ldse igasuguseid
kahendkoode) palju kompaktsemalt vrreldes nende "vahetu" esitamisega
kahendkujul.
Baidi mistahes vimalikku vrtust saab esitada kahejrgulise 16ndarvuna:
101101112 =
111001002 =
111111102 =

B7

algarvud

jaguvad ilma
(

kus jagaja pole 0

726 . 54644783

tisarvud on ilma murdosata arvud.

traditsiooniline this on Z :

= { . . . . -2 , -1 , 0 , 1 , 2 , 3 , . . . . }
Tisarve vib vaadelda murdarvude erijuhuna, kus murdosa kikides
=

Mnede tisarvude jagamisel vib murdosa jda perioodiliselt korduma:

nide:
714285
= 5
ehk lpmatu murdosaga
arv
on ratsionaalarv.

1 ,

2 ,

traditsiooniline this

3 ,

on kik

. . . .

ratsionaalarvud

Kuna ka igat tisarvu on vimalik esitada muude tisarvude jagatisena, siis

on ka tisarvude hulk ratsionaalarvude hulga osahulgaks: Z Q
Diskreetne matemaatika ei tegele ratsionaalarvudega.

murdosa on alati lpmatu mitteperioodiline , mis

phjustabki seda, et arvu ei ole vimalik tisarvude jagatisena esitada.
Niteks ruutjuur paljudest arvudest osutub irratsionaalarvuks.
Tuntuimad irratsionaalarvud on 2 = 1
=
. 41421 . . . .

naturaallogaritmi alus

tis- kui ka murd)arvud samas ka

kompleksarvud on reaalarvude paarid.

Iga kompleksarv koosneb seega kahest reaalarvust (reaalosa ja imaginaarosa).

Diskreetne matemaatika ei tegele kompleksarvudega.

10

182

10

273

10

456

10

2ndkujule

vastus:

10110110

100010001

111001000

182
273
456

10

10

10ndarvud

95

10

182

10

273

10

456

10

8ndkujule

vastus:

95

10

137

182

266

273

421

456

710

10

10

10

Teisendada

10ndarvud

79

10

182

10

273

10

456

10

1001011

75

10

Teisendada

10

HARJUTUSLESANDED
75

3 . 14159 . . . .

2 . 71828 . . . .

KORDAMISKSIMUSED

reaalarvudeks

traditsiooniline this on R
Diskreetne matemaatika ei tegele reaalarvudega.

10ndarvud

Diskreetne matemaatika ei tegele irratsionaalarvudega.

ja irratsionaalarvud.
tisarvud, siis osutuvad kik

Reaalarvude hulga

Irratsionaalarvu

Kuna ratsionaalarvude hulka kuuluvad ka

praktikas kasutatavad (nii

on

....

0 .7142857. . . .

jagatisena.

3.00000000 ......

naturaalarvud on mittenegatiivsed tisarvud.

aturaalarvude hulga

100000000

irratsionaalarvud on lpmatud (murd)arvud, mis ei esitu kahe tisarvu

jrkudes on ainult 0-d:

Kuna selline "nulline"
murdosa ei mjuta arvu vrtust, siis arvu esitamisel vimegi murdosa jtta
nitamata.

Teisendada

72654644783

0 .714285714285

Tisarvude hulga

).

traditsiooniline this on Q .
osutub iga lpliku murdosaga murdarv ja iga lpmatu
perioodilise murdosaga murdarv.
Kuitahes pika lpliku murdosaga murdarvu saab alati esitada kahe tisarvu
jagatisena:
nide:
on arvude
ja
jagatis.

Kuna jrgnevates teemades viitame erinevatele arvuliikidele, siis meenutame

neid siinkohal lhidalt.

reaalarvud

ainult iseendaga ja arvuga 1.

Ratsionaalarvuks

Arvude liigid

{0,

prime number) on naturaalarvud, mis jaguvad (s.t.

Ratsionaalarvude hulga

Kui arvutimlu sisu tuleb kuidagi visuaalselt nidata, siis eelistatakse mlus
tegelikult asuvate 1-de ja 0-de nitamise asemel esitada mlubaitides asuvate
2ndarvudega vrdseid 16ndarve.

(ingl.

jgita)

ratsionaalarvud on (murd)arvud, mis esituvad kahe tisarvu jagatisena

0516
6A16
FF16

000001012 =
011010102 =
111111112 =

16

E416
FE16

Osades matemaatikaringkondades loetakse naturaalarvudeks ainult positiivseid

tisarve ehk 0 jetakse naturaalarvude hulgast vlja. Enamik "koolkondi" on
siiski seisukohal, et 0 .

16ndkujule

vastus:

79

10

4F

16

182

B6

273

111

10

10

456

10

16

16

= 1C8

16

Milline on tuntuim mittepositsiooniline arvussteem?

Mis on positsioonilise arvussteemi alus? Mida ta mrab?
Mis on arvujrgu kaal? Kuidas on iga jrgu kaal mratud?
Mida nitab koma?
Millised arvujrgud on krgemad jrgud?
Millised arvujrgud on madalamad jrgud?
Milline on tisosa madalaima jrgu kaal suvalises arvussteemis?
Mitu erinevat jrguvrtust vib olla arvussteemi igas jrgus?
Mis on number? Mis on arv?
Kuidas avaldub arvu vrtus?
Millise numbri lisamine tisosa ette vi murdosa lppu ei muuda arvu vrtust?
Mis on arvu tvenumbrid?
Millist teisendust nimetame ka arvu "vrtuse leidmiseks" ?
Mida nitab arvu jrel olev indeks?
Milline on lihtsaim vimalik arvussteem?
Kuidas on mratud arvujrkude kaalud kahendssteemis ?
Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvussteemi?
Millised neli arvussteemi on kige olulisemad?
Mis on oktaalarvud ? Millisele arvussteemile viitab nimetus hex ?
Kuidas thistatakse kuueteistkmnendnumbreid vrtustega 10 11 12 13 14
Milline on suurima alusega praktiliselt kasutatav arvussteem?
Milleks 16ndssteemi kige enam kasutatakse?
Kuidas saab arve teisendada 2ndssteemi , 8ndssteemi ja 16ndssteemi vahel?
Millised arvud on naturaalarvud ?
Millised arvud on algarvud ?
Millised murdarvud on ratsionaalarvud ?

15

Kahendkoodidega seotud misted

(n-jrguline) kahendvektor on kahendnumbritena 0 ja 1 esitatud

loogikavrtuste hemtmeline jada pikkusega n.
Vektori pikkus on tema 2ndjrkude arv ehk n-jrgulise 2ndvektori pikkus
on n.

nide:

Jrgneval real on esitatud 6 erineva pikkusega kahendvektorit:

00101101

010

11011

10

000101

|____________________________________________________________________________________|

Kahendvektoril pole mingit seost fsikast tuntud vektori mistega.

Erinevalt kahendarvust ei tohi kahendvektoris ra jtta algusnulle:
101

16

See vimaldab kahendvektorit kompaktsemalt esitada talle vastava 2ndarvu

vrtuse abil.

(lhiskoodid) on vrdse pikkusega kahendvektorid, mis

erinevad teineteisest ainult hes kahendjrgus.
Iga n-jrguline kahendvektor omab seega n lhisvektorit.
nide: Jrgnevad 2 vektorit on teineteise lhisvektorid:
lhisvektorid

1011

1001

on vrdse pikkusega kahendvektorite hulk vimsusega

( n N ) , milles iga hulgaelemendi jaoks leidub samas hulgas tpselt
lhisvektorit.
intervall

nide:

Jrgnev kahendvektorite hulk on intervall , kuna ta sisaldab 22 = 4

kahendvektorit ja igaks nendest omab selles hulgas 2 lhisvektorit:
{ 000

001

010

011

{ 0100

on 2

4-jrgulist vektorit ja intervallil on

mitteoluline jrk (siin: kolmas jrk).

|____________________________________________________________________________________|

Intervalli kompaktseks esituseks sobib kasutada

intervalli vektoresitust

smbolitest
, kus intervalli olulised (ehk konstantsed) jrgud on
thistatud nendesamade konstantidega
ja mitteolulised jrgud on
thistatud smboliga
.
le-eelmise nitena toodud intervalli vektoresitus on
:
0 1

{ 000

001

010

011

{ 0100

0110

Eelmise niteintervalli vektoresitus on

0 1 0

0 1 0

n-mtmeline Boole'i ruum on kikvimalike n-jrguliste

kahendvektorite hulk { 0, 1 }n vimsusega 2n

3-mtmeline Boole'i ruum

hulk:
, 3 {
3

| {0, 1}

| =

\
3

nide:

|{0, 1}

|____________________________________________________________________________________|

0110

olulist jrku ja

= 3

{ 0

jrku.

nide:

n mitteolulist

Intervallis

olulisteks jrkudeks

jrgukaalu Tema sarnasuse tttu 2ndarvudega

osutub mnes rakenduses siiski kasulikuks ja vajalikuks vaadelda teda
kahendarvuna ehk 2ndvektori jrkudele omistatakse vajadusel
2ndssteemi loomulikud jrgukaalud :
. . . . .

(olulisteks muutujateks) on tema

vektorite need 2ndjrgud, mille vrtus on kikidel vektoritel kogu intervalli
ulatuses konstantne.
Kui intervallis on n m-jrgulist vektorit, siis on intervallil ( m n olulist
jrku ja

000101

Kahendvektori jrkudel pole

intervalli

1 }

| = 2

{ 0

on kikide 3-jrguliste 2ndvektorite

1 }

000, 001, 010, 011, 100, 101, 110, 111

= 8

-mtmeline Boole'i ruum

{ 0

1 }

on kikide 4-jrguliste 2ndvektorite

{ 0000, 0001, 0010, 0011, 0100, 0101, 0110, 0111,

1000, 1001, 1010, 1011, 1100, 1101, 1110, 1111 }

Suvaline ksik kahendvektor { 00111 } moodustab samuti intervalli, kuna

sellises heelemendilises hulgas on 20 elementi ja hulga ainus 2ndvektor
omab samas hulgas 0 lhisvektorit.

hulk:

1-mtmelist, 2-mtmelist

Kahendvektorite vrdlemisel ei vaadelda neid kahendarvudena ja seega

kahendvektorite vrdlemine pole tisarvuliste vrtuste vrdlemine.
Omavahel saab vrrelda ainult vrdse pikkusega 2ndvektoreid.

ja 3-mtmelist Boole'i ruumi saab

illustratiivselt esitada
, kus vastavamdulise Boole'i ruumi
kik kahendvektorid on kujundlikult paigutatud selliselt, et iga lhisvektorite
paar moodustab "kuubi serva":
hperkuubina

x2
01

{ 0, 1 }

|{0, 1}

| = 2

= 16

|____________________________________________________________________________________|

n-jrguliste 2ndvektorite x1 x

. . . x

{ 0 1 }n
,

y1 y2

ja

vrdlemine on defineeritud jrgnevalt:

11

x x
1

. . . x

y y

. . . y

{
i

0, 1 . . . n

. . . y

}(x
i

{ 0, 1 }n

x1 x2
0

00

1-mtmeline hperkuup

x1 x2

x1

00000

<

<

0111

10

> 001

00010

01101

<

00110

10

Kuna fsiline ruum on (ainult)

3-mtmeline, siis 4-mtmelist
hperkuupi rahuldavalt kujutada
enam ei nnestu.

001
101

000
100

x1

Kahendvektorite vrdlemine

heks oluliseks tehteks kahendvektoritega on nende

<

< 110111

00111

<

01111

<

11111

vrdlemine

010

00101

01001

3-mtmeline hperkuup

<

KORDAMISKSIMUSED

(3-mtmeline Boole'i ruum )

>

100101

> 01000

01

101

x3

110

> 00

Kuid 2ndvektorite
ja
vahele ei saa panna kumbagi vrratusmrki
> ega < .
Nad on mittevrreldavad 2ndvektorid.
Samuti on mittevrreldavad:
ja
;
ja

x3

111

vrdlustehetega

0101
101

(2-mtmeline Boole'i ruum )

011
010

Seega

2-mtmeline hperkuup

(1-mtmeline Boole'i ruum )

x2

10

Mis on kahendvektor? Mis on kahendvektori pikkus ?

Millised erinevused on kahendvektoril ja kahendarvul ?
Millised kahendvektorid on lhisvektorid?
Mitu erinevat lhisvektorit on n-jrgulisel kahendvektoril?
Mis on intervall?
Millised jrgud on intervalli olulised jrgud?
Kuidas on intervalli suurus seotud tema mitteoluliste jrkude arvuga?
Millest koosneb intervalli vektoresitus? Kuidas ta moodustatakse?
Mis on n-mtmeline Boole'i ruum?
Tuua nide vrreldavatest kahendvektoritest.
Tuua nide mittevrreldavatest kahendvektoritest.
Kas erinevate pikkustega kahendvektorid vivad olla vrreldavad ?

Moodularvutus

Kui m ja n on naturaalarvud: m, n

n mod

1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11

nide:

mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod

4
4
4
4
4
4
4
4
4
4
4

Mooduli 2n rakendamine kahendarvudele

(mooduli rakendamine)

Kui 2ndarvul jtta alles n madalamat jrku, siis selline krgemate

2ndjrkude rajtmine on samavrne mooduli 2n rakendamisega sellele
arvule.

siis

{ 0 , 1 , 2 , . . . . . m 1 }

=
=
=
=
=
=
=
=
=
=
=

10

11

mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod

5
5
5
5
5
5
5
5
5
5
5

=
=
=
=
=
=
=
=
=
=
=

19

15

10

11

12

13

14

15

mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod
mod

8
6
3
2
2
2
2
2
2
2
2

=
=
=
=
=
=
=
=
=
=
=

3
3
0
0
1
0

0
1
0
1

Mooduli m rakendamise tulemus osutub vrdseks arvuga m

(tisarvulise) jagamise jgiga
Mooduli rakendamine vhendab arvu etteantud vahemikku.
Mooduli m rakendamisel osutub selleks vahemikuks 0 . . . . ( m 1 )
.

Kui alusega p arvussteemi mingil arvul jtta alles n madalamat jrku, siis
selline krgemate arvujrkude rajtmine on samavrne mooduli pn
rakendamisega sellele arvule.
15289 mod 102 = 15289 mod 100 = 89
15289 mod 103 = 15289 mod 1000 = 289
15289 mod 104 = 15289 mod 10000 = 5289

nide:

p = 2) "ligata" 8-jrguliseks ( jttes alles 8 madalamat

2ndjrku ) , siis selline toiming on samavrne mod 28 ehk mod 256
rakendamisega:
Kui pikk 2ndarv (

100111010100102 mod 25610 = 010100102 = 8210

1006610 mod 25610 = 8210

|____________________________________________________________________________________|

nide:

Kui pikk 2ndarv "ligata" 5-jrguliseks, siis on see samavrne mod 32

( 25 ) rakendamisega:
100111010100102 mod 3210 = 100102 = 1810
|____________________________________________________________________________________|

Meenutame, et eespool hulkade teema juures olid nidetena esitatud hulgad

kujul:
{ x
{ x

|
|

mod 2 = 0
mod 2 = 1

x
x

Vime ra tunda, et nendest esimene hulk osutub

{ x

mod 2 = 0

....ja teine on

{ x

}
}
paarisarvude hulgaks:

, 2 , 4 , 6 , 8 , 10 , 12 . . . .

1 , 3 , 5 , 7 , 9 , 11 , 13 . . . .

paaritute arvude hulk:

mod 2 = 1

VASTAVUSED
Vastavus (ehk

seos)

seab he hulga elementidele vastavaks teise hulga

mingeid elemente.
Olgu pilaste hulk: A = { Jri Mari Jaan Juhan
ja vimalike hinnete hulk: B = { 0, 1, 2, 3, 4, 5 }
Nende 6 pilase hindamisel luuakse

hulgast

vastavus

Mati }

Kati

hulka B.

Kui

Jaan

Kati
Mati

__

| | = |A B|
Vastavuse

elemente

Kui

nide:

__

(eelneva

3>
<

ehk

< Jaan,

<

1>

a, b >

< Kati,

4> }

siis vib ka

D () = {

Jri , Mari , Juhan , Jaan , Kati

: A B muutumispiirkonna R () moodustavad

R =
(

__

:AB

, 3, 4, 5

tiendi moodustavad jrjestatud paarid

mis ei kuulu vastavusse :

AB,

a, b >

{1

AB

AB

< a, b > }

__

nidisvastavuse tiendis

sisaldub

31

jrjestatud paari

{ < a, y >

< a, z >

< d, p >

Kompositsioonitehet nimetatakse ka vastavuste korrutamiseks.

1 seab sihthulga B

Vastavuste kompositsioon on

BA

assotsiatiivne: (1

2 ) =

3 )

Kompositsiooni prdvastavus on prdvastavuste kompositsioon:

(1 )
= 2
1

{< 1 3 > < 2 5 > < 4 4 >}

,

siis

1 =

{< 3 1 > < 5 2 > < 4 4 >}

,

1 : A B
2 : B C kompositsioon
1 2 on vastavus, mis seab hulga A elementidele
ja

Vastavuste liigid

Vastavus

AB

on

ehk

vastavaks hulga C elemente "le hulga B elementide":

1 2 = { < a c >AC | b(< a b >1 < b c >2 )}
,

AC

kikjal mratud

a
b
c
d
e
f

kikjal mratud

p
q

vastavuste kompositsiooni 1 2 diagramm

d
x

D =A

2 :

, kui

1 :

Vastavuse ja tema tiendi vahel kehtivad seosed:

__
= (A B) \

Vastavuste kompositsioon
Vastavuste

< a, b >

|____________________________________________________________________________________|

liitvastavus

< Juhan,

hulgana :

: A B mramispiirkonna D () moodustavad

nidisvastavuses:

Vastavuse

elementidele vastavaks lhtehulga A elemente:

1 = { < b, a > B A | < a, b > }
| 1 | = | |

5>

(eelnevas nidisvastavuses:

prdvastavus

esitub seega jrjestatud paaride

vastavaks

||

:AB

AB

vastavuses osalevad sihthulga elemendid:

R () = { | ( < a, b > ) }

smbol
ei thenda siin implikatsiooni, vaid illustreerib suunda:
hulgast A hulka B" )
A on sellisel juhul vastavuse lhtehulk ja B on vastavuse sihthulk .
Vastavuse matemaatiliseks mudeliks (esituseks) on jrjestatud paaride
hulk.
(

a-le
ab

siis defineeritaksegi

ristkorrutise osahulgana:

on hulk

< Mari,

seab

Vastavuse

Kui vastavus seab hulga A elementidele vastavaks hulga

(ehk on "hulgast A hulka B " ) , siis mrgime :

"

(eelnevas

diagramm

{ < Jri, 4 >

sihthulga

vastavuses osalevad lhtehulga elemendid:

D () = { | ( < a, b > ) }

Vastavuse

Juhan

ja

: AB

Vastavus

thistada:

Mari

vastavuse

lhtehulga

vastavust

Eelnev nitevastavus

Vikeste hulkade korral on vastavuse kige illustratiivsem esitus

vastavuse diagramm :
Jri

Kuna kahe hulga ristkorrutis A B koosneb nende hulkade elementide

kikvimalikest jrjestatud paaridest < a, b >

2
0

vastavus

Kikjal mratud vastavuses osalevad seega lhtehulga kik elemendid.

Vastavus

AB

on

kikjale mratud

, kui

R () = B

Kikjale mratud vastavuses osalevad seega sihthulga kik elemendid:

b
g

Kikjal mratud hest vastavust nimetatakse

"

4
c

Funktsioon
kujutus" , "teisendus" , "operaator" ).

Kui

( samuti:

< x, y > esitamiseks vib kasutada

=

Kui
( ) , siis sihthulga elementi
nimetatakse (lhtehulga
elemendi ) kujutiseks ja elementi x nimetatakse elemendi
originaaliks.

on funktsioon , siis

samavrset thistust: (x)

funktsiooniks

kikjale mratud

A B on

vastavus

, kui igale mramispiirkonna

D () elemendile vastab tpselt ks muutumispiirkonna R () element:

Vastavus

a D
(

hene

!bR() [ < a, b > ]

Kui funktsiooni korral aA[a D()] (ehk lhtehulgas leidub

vastavuses mitteosalevaid elemente) siis on osaliselt mratud funktsioon

4
c

hene

tielikult mratud funktsiooniks.

( vaikimisi: "funktsioon" "tielikult mratud funktsioon" )

vastavus

R ()
D ()

a,b

( )

(b )]

tulenevalt on mlemad eelnevad

4
6
3

2
ks-hene

injektsioon

vastavus

Funktsioonide liigid

Funktsioonid omavad vastavuste thtsaima kategooriana tiendavat liigitust.

funktsioon

on

( )

: AB

Injektsiooni

on

injektsioon

, siis

|A|

|B|

korral pole sihthulga helgi elemendil le he originaali.

srjektsioon:

bB aA [ a

Kui

3
e

ehk

= b

Kikjale mratud ks-hene funktsioon on bijektsioon:

:
4
6

bijektsioon

srjektsioon

nimetatakse ka pealekujutuseks.
Srjektsiooni korral leidub sihthulga igal elemendil (vhemalt 1) originaal.
Srjektsiooni

funktsioon on injektsioon.
korral kujutuvad (teisenduvad) lhtehulga erinevad
elemendid erinevateks elementideks sihthulgas:

4
c

ks-hene

(a)

Injektiivse funktsiooni

ks-hene

kontrapositsiooni seadusest

on

(b )

Kikjale mratud

, kui ta on hene ja
iga element vastab tpselt hele
elemendile:

Mrgime, et
definitsioonikujud vrdvrsed)

{ < b, b > | b B }

: AB

Vastavus

muutumispiirkonna
mramispiirkonna

(ehk

a b D [ a =
D [a

vastavuse korral kehtib:

AB )

mramispiirkond
D () = A , siis selle rhutamiseks vib funktsiooni nimetada ka

1
e

hese

: AB

Kui funktsiooni

b
g

Kui A B on bijektsioon , siis | A | = | B |

Bijektsioon on seega samaaegselt nii srjektsioon kui ka

injektsioon

funktsioon kujutab kogu oma mramispiirkonna heks ja

samaks sihthulga elemendiks. ("funktsiooni vrtus ei muutu") :
Konstantne

D (
)

Leidub ka funktsioone, mis ei liigitu ei

ega

funktsioon

srjektsiooniks

ega

injektsiooniks

bijektsiooniks .

funktsioonid

: AB

, kus lhtehulk

on pilaste hulk ja sihthulk

B on

B = { 0, 1, 2, 3, 4, 5 } .
nitab eksamil saadud hinnet.
Selgita, millistel tingimustel on :
osaliselt mratud funktsioon?
tielikult mratud funktsioon?
srjektsioon?
injektsioon?
bijektsioon?

hinded:

Vastavus

a R b

elatsioonid

Binaarne
sihthulk

Binaarsuhted

ehk

prdvastavus

-1

= { < b, a >

relatsioon

"Relatsioon

M"

mingi binaarsuhe
Relatsioon

"a ja b

a, b > R

<

R}

< a, b >

......

nide:

{ < 1, 2 >

kui ka

< 2, 3 >

< 3, 4 >

< 4, 5 >

Selle relatsiooni kompositsioonid iseendaga ehk astmed

R R = {
}
R R R = {<
}
< 1, 3 >

< 2, 4 >

1, 4 >

R2

ja

R3

on

< 3, 5 >

< 2, 5 >

|____________________________________________________________________________________|

Graafi
on alushulga { 2, 3, 4, 5, 6 } elemendid ja graafi iga
esitab hte
<a b>
tippudeks

kaar

{ 2 , 3 , 4 , 5 , 6 } millel on mratud

jrjestatud paari

Mrgime, et relatsiooni graafil on hsti nha, millised paarid kuuluvad

relatsiooni kompositsioonidesse iseendaga ehk R astmetesse:

R R

vib olla esitatud:

ehk R2 sisaldab tippudepaare nende tippudega, mis graafil asuvad

ksteisest kahe lbitava kaare kaugusel;

jrjestatud

R =

Relatsiooni kompositsioon iseendaga annab tulemuseks mingi teise

relatsiooni samal alushulgal.

elatsioonide esitusviisid

Olgu relatsiooni alushulk

R1 = R

lhtehulk

hulgal

, siis teldakse, et

( a

R R

kompositsioon iseendaga:

(kahendsuhted)

on vastavuse erijuht, kus nii

on ks ja sama hulk. (

Olgu antud relatsioon:

R :

a, b >

Hulka , millel relatsioon on mratud (siin: hulk M ), nimetatakse

binaarsuhte alushulgaks.
Kuna relatsioonid on vastavused, siis kehtivad ka nende jaoks kik
vastavuste juures tuntud misted: tiend, prdvastavus, kompositsioon:
__
R tiend R = { < a, b > M M | < a, b > R } M M
__
R = (
)\ R

R
R

i n j e k t s i o o n i d

HARJUTUSLESANDED
On vastavus

<

on binaarne relatsioon ja

funktsioonide liigitumine

M M

bijektsioonid
s r j e k t s i o o n i d

on relatsioonis " ja thistatakse:

konstantne

Kui

3
e

Relatsiooni thistatakse eelistatult thega

{ < 2, 2 >

paaride hulgana:
< 3, 3 >

= { < a, b > | a

< 4, 2 >

mod

< 4, 4 >

b = 0

< 5, 5 >

< 6, 2 >

< 6, 3 >

< 6, 6 >

Kui alushulga elemendid on seotud vastavuspaarideks mingi reegli (tunnuse

vi tingimuse) abil, siis seda reeglit nimetatakse relatsioonikriteeriumiks.
( binaarsuhet moodustav reegel )
Eelmises niterelatsioonis on alushulga elemente paarikaupa
kokkusiduvaks tunnuseks jagumine iga alushulga element on pandud
vastavaks (ehk ta "
" ) selliste alushulga elementidega, millega ta
jagub:
mod
Mingi binaarsuhte saame alushulga elemente ka suvaliselt ksteisele
vastavaks seades. Seega ei pea relatsioonil relatsioonikriteerium alati
olemas olema.

R R R

ehk R3 sisaldab tippudepaare nende tippudega, mis graafil

asuvad ksteisest kolme lbitava kaare kaugusel; jne.

naabrusmaatriksiga (lhedusmaatriksiga):
2
3
R =

on relatsioonis

b = 0

( orienteeritud ) graafina:

1
0
1
0
1

0
1
0
0
1

0
0
1
0
0

0
0
0
1
0

0
0
0
0
1

Relatsiooni esitab kahendtitega ruutmaatriks ehk maatriksi elementideks

on kahendvrtused
.
0

hikrelatsioon

E ehk
on binaarsuhe, mis seab
igale alushulga elemendile vastavaks ainult selle elemendi enda:
hikrelatsioon

E =

R:

4
6

relatsiooni esitus

{ < a, b >
{ < 2, 2 >

E =
-1

graafina

MM

Eelneva nidisalushulga

E =

binaarsuhte diagonaal

| a = b

< 3, 3 > < 4, 4 >

{2, 3, 4, 5, 6}
< 5, 5 > < 6, 6 > }

E| = |M|
jaoks

Kui E ja R on sama alushulga

kompositsioon (korrutis):

relatsioonid, siis nendevaheline

M
alushulgal M.
Hulk

REL

astmehulk
Kui

ehk

2 (MM

M M ,

REL
R REL(
)

Seega

siis

M M

R:

(M M )

on seega

{}

on lihtsalt thi hulk

htegi jrjestatud paari

R 0

Kui

on

refleksiivne, siis

koosneb seega ainult refleksiivsetest paaridest.

antirefleksiivsus

Relatsioon on

kui alushulga kski element pole relatsioonis

3

2
R:

) :

kui alushulga iga element on relatsioonis iseendaga.

a b M [ a
(

< a, b > R

b)

a M ( < a a > R )

) :

refleksiivne,

a M ( < a a > R )

antirefleksiivne,

3. smmeetria 3

2 )

refleksiivseks paariks

Relatsioonidel on omadust, mida thistame 1 , et

edaspidi kasutada neid avaldistes.
refleksiivsus

niteks

hikrelatsioon

Relatsioonide omadused

1.

Sellist jrjestatud paari, mis seab alushulga mingile elemendile vastavaks

tema enda (
< a, a > ) , nimetame
.

Relatsioon on
iseendaga.

ehk nullrelatsioon ei sisalda

relatsioon

refleksiivne

2.

< a b > . Suvalise relatsiooni kompositsioon

nullrelatsiooniga annab tulemuseks nullrelatsiooni:
0

ullrelatsioon
ullrelatsioon

4
6

Vaatleme he tehtega algebralist ssteemi [ REL( ) ; ] , kus tehteks on

relatsioonide kompositsioon.
Vime veenduda, et kikide relatsioonide hulk moodustab koos
kompositsioonitehtega (vhemalt) poolrhma, kuna kompositsioonitehe on
assotsiatiivne.
Kuna leidub ka hikelement milleks on hikrelatsioon E siis
osutub vaadeldav algebra samas ka monoidiks. Kuid iga relatsiooni
jaoks prdelementi siin ei leidu ehk tegemist pole rhmaga.
Vaadeldav algebra [ REL( ) ]
monoid

on kikvimalike relatsioonide hulk mingil suvalisel

Selline kikide relatsioonide hulk on hulga

<b a>R]
,

antirefleksiivne relatsioon

Kui relatsioon pole ei refleksiivne ega antirefleksiivne, siis nimetatakse

teda mitterefleksiivseks.

5.

transitiivsus

b cM[ a R b

) :

a,

( b R c)

(a

R c) ]

R:
R:

4
6

5
smmeetriline
Kui

on

R1

smmeetriline, siis

4. antismmeetria ( 4 )

,b

relatsioon

(a

6.
R

transitiivne, siis

antitransitiivsus

a b c M [ a R

b)

6 )

(b

R R

c)

(a

siis

c)]
R
3

R:

4
6

5
antismmeetriline
antismmeetriline,

< b, a >

on

on

R:

Kui

b) < a, b >R

Kui

transitiivne relatsioon

a M [

relatsioon

Kui relatsioon pole ei smmeetriline ega antismmeetriline, siis

nimetatakse teda mittesmmeetriliseks.

antitransitiivne relatsioon

Kui relatsioon pole ei transitiivne ega antitransitiivne, siis nimetatakse

teda mittetransitiivseks.

nide:

Jrgnevad 2 relatsiooni on samuti

antitransitiivsed :

d (R , 1 )

d (R ,

d(

d (R ,

d (R ,

R 3 )
(R 5 )

2 )
4 )
6 )

smmeetria (3 ) on siin nites saavutatav nii kahe kaare lisamisega kui ka

eemaldamisega
.

antitransitiivne relatsioon

antitransitiivne relatsioon

|____________________________________________________________________________________|

Kik 3 omadust ja nende 3 vastandomadust on vastastikku teineteist

vlistavad: he omaduse kehtimine vlistab ta antiomaduse kehtimise.
Omaduse mittekehtimine ei thenda ta vastandomaduse kehtimist.

Relatsiooni kaugus omaduseni

Relatsiooni R kaugus d omaduseni : d (R ) on jrjestatud

paaride arv, mis tuleb relatsiooni lisada vi sellest eemaldada , et omadus
kehtima hakkaks.
,

nide:

Alushulgal
R =

{a

b c e

} on mratud relatsioon

{ < a, a > < a, b > < a, c > < b, e > < c, c > < c, e > < e, b > < e, c > < e, e > }

Leida R kaugus kigi omadusteni 1

Antud relatsiooni levaatlikumaks esituseks koostame ta graafi:
2

|____________________________________________________________________________________|

Transitiivne sulund

R
^

transitiivseks sulundiks

transitiivse sulundi

on defineeritav ka R ja R astmete hendina , kus

astmeteks olevatest relatsioonidest on
vlja jetud
(kui neid astmetes ldse leidub).
Liigsete refleksiivsete paaride "eemaldamist" saab avaldises esitada
E "ralahutamisega" R astmete hendist.
Transitiivne sulund

refleksiivsed paarid

hikrelatsiooni

Kui alushulgas
^

nimetatakse vhima
paaridearvuga transitiivset relatsiooni, mis sisaldab endas alamhulgana
relatsiooni R .
Mingi relatsiooni
saamiseks tuleb seega lisada talle
need jrjestatud paarid, mis on vajalikud transitiivsuse tekkimiseks.
Relatsiooni

= n

[( R2

siis

transitiivne sulund

on

avaldatav:

Rn1 ) \ E ]

. . .

Mittetransitiivse relatsiooni laiendamisel transitiivseks paaride lisamise teel

pole kunagi vaja relatsioonile juurde lisada htegi
sest
refleksiivne paar ei lhenda relatsiooni
. Seega saavad
mingi relatsiooni R transitiivses sulundis leiduda ainult needsamad
refleksiivsed paarid, mis olid olemas juba algses relatsioonis R endas.

refleksiivset paari,

transitiivsusele

R:

relatsiooni

mittevajalike paaride vljajtmiseks sulundist on sulundit arvutavas

avaldises vajalik astmete hendist
"lahutada".
Suurima astendaja vrtus n tuleneb asjaolust, et graafi suvalise kahe
tipu vaheline tee ei saa olla pikem kui (

Rn ei saa sisaldada (ehk sulundisse lisada) htegi "uut" jrjestatud

paari, mida poleks (hendi tehtega) juba sulundisse lisatud R madalamate
astmete poolt.
E

tippude koguarv

1)

kaart.

Seega

Kui

on juba transitiivne, siis

nide:

Alushulgal

{ < 1, 3 >

{1

2 3 4 5

< 1, 4 >

< 3, 4 >

R = R

} on mratud relatsioon
< 4, 5 >
< 5, 2 > < 5, 3 > }

R =

{< 1

transitiivse sulundi

,3>

< 1, 4 >

< 3, 4 >

< 4, 5 >

< 1, 5 >

< 1, 2 >

< 4, 3 >

< 4, 2 >

< 5, 2 >

[( R R3
2

R
R3
R4

=
=
=
=

{ < 1, 3 >

{ < 1, 4 >
{ < 1, 2 >
{ < 1, 2 >

< 1, 4 >

< 4, 2 >

< 4, 3 >

< 5, 4 >

< 1, 5 >

< 3, 2 >

< 3, 3 >

< 4, 4 >

< 1, 4 >

< 3, 4 >

< 4, 5 >

< 5, 3 >

< 5, 2 >

hend

moodustab hulga:

< 3, 4 >

< 4, 5 >

< 1, 2 >

< 4, 3 >

< 4, 2 >

R =

< 5, 4 >

< 3, 5 >

13

|____________________________________________________________________________________|

R^

{<

< 3, 3 >

< 5, 2 >

< 5, 3 >

< 4, 4 >

refleksiivsed

< 5, 5 >

paarid

E lahutamine.

transitiivne sulund

1, 3 >

< 1, 4 >

< 3, 4 >

< 4, 5 >

< 1, 5 >

< 1, 2 >

< 4, 3 >

< 4, 2 >

< 5, 2 >

< 3, 5 >

< 1, 4 >

{<

< 4, 5 >

< 1, 3 >

hikrelatsiooni

< 3, 2 >

< 3, 4 >

1, 3 >

Nende 4 hulga

eemaldab
Tulemuseks on

< 5, 3 >

\E]

< 1, 5 >

Selles hulgas sisalduvad

R:

M
2

( algse

suurim vajalik astendaja selles astmete hendis on 4 , sest siin nites

5
|
| = 5
ehk R ei sisalda enam kindlasti selliseid paare, mis poleks
juba olemas madalamates astmetes)
Leiame R vajalikud astmed:
1

Leiame relatsiooni

vivad sisaldada

suhtes) tiendavaid refleksiivseid paare, siis nende

Sama jrjestatud paaride hulga saaksime, kui leiaksime eelmise relatsiooni

R jaoks tema transitiivse sulundi relatsiooni astmete hendina :

R :

nide:

n1

. . . . R

transitiivne sulund kui relatsiooni astmete hend

R2 R3

Kuna R astmed

< 5, 3 >

}
< 5, 5 >

< 3, 2 > < 5, 4 > < 3, 5 > < 1, 5 >

< 3, 3 >

< 4, 4 >

< 5, 5 >

< 5, 2 >

< 5, 3 >

< 3, 2 >

< 5, 4 >

< 3, 5 >

13

Mrgime, et selles nites ei sisalda ka R4 juhtumisi htki "uut" paari,

mida poleks juba olemas R madalamates astmetes R
R
R .
1

|____________________________________________________________________________________|

HARJUTUSLESANDED

Inimeste hulgal on koostatud jrgnevad relatsioonid:

R1 = { < a, b > | " a ja b on samavanused " }

Koostada vhemalt kmne jrjestatud paariga relatsioon, mis oleks omadustega:

refleksiivne

1 ) smmeetriline 3
(

) ,

R2 =
R3 =

antitransitiivne ( 6 )

Koostada vhemalt kmne jrjestatud paariga relatsioon, mis oleks omadustega:

antirefleksiivne ( 2 ) , antismmeetriline ( 4 ) , transitiivne ( 5 )

R naabrusmaatriksiga:

On antud relatsioon

R:

R5 =
R6 =

< a, b > |

"

a ja b rgivad sama keelt " }

< a, b > |

"

a ja b on kohtunud

< a, b > |

{
{

"

"

a on b-le vlgu

< a, b > |

"

a ja b istuvad krvuti

"

< a, b > |

"

a on tugevam kui b " }

Hinnata, millised omadused 1 2

. . . . .

}
viksid nendel relatsioonidel olla?

2
3

1
0

0
0

0
0

1
0

0
0

4
5

1
0

1
0

0
0

0
1

1
0

ja

Leida kaugused

ja

d(R,

"

__
Esitada

R4 =

Leida graafina esitatud relatsiooni

jrjestatud paaride hulgana.

omadusteni

1 2 3 4 5 6

transitiivne sulund

__

R
R1 omadused

Millised on

Leida kikvimalike erinevate

, kui

antirefleksiivsete

R = M

relatsioonide

arv

, kui

|M| =

vastus:

vastus:

2
n

Leida kikvimalike erinevate smmeetriliste relatsioonide

arv

, kui

vastus:

|M| =

n
2

n
+n

Mis on vastavuse prdvastavus?

Millist tehet saab vastavustega teha?
Milline vastavus on kikjal mratud?
Milline vastavus on kikjale mratud?
Milline vastavus on hene?
Milline vastavus on ks-hene?
Mis on funktsioon?
Milline funktsioon on osaliselt mratud?
Mis on pealekujutus ?
Mis on srjektsioon?
Mis on injektsioon?
Mis on bijektsioon?
Mis jreldub bijektsiooni korral lhtehulga ja sihthulga vimsuste kohta?
Mis on binaarne relatsioon?
Mis on binaarsuhte alushulk?
Mis on relatsioonikriteerium?
Kas igal relatsioonil on relatsioonikriteerium alati olemas?
Millised on relatsiooni esitusviisid ?
Millised on relatsioonide omadused ?
Milline relatsioon on mitterefleksiivne ? mittesmmeetriline ? mittetransitiivne ?
Mis on relatsiooni kaugus mingi konkreetse omaduseni?
Mis on relatsiooni transitiivne sulund? Milline on tema this?
Millega osutub vrdseks transitiivse relatsiooni transitiivne sulund ?

Ekvivalentsisuhe
Binaarsuhet e. relatsiooni nimetatakse ekvivalentsisuhteks , kui ta on
refleksiivne, smmeetriline ja transitiivne.

nide:

Olgu alushulgal

{a

b c d e

antud relatsioon

jrjestatud paaride

hulgana:

{ < a, b >

< c, c >

< d, d >

< b, e > < a, e > < b, a >

< e, e > < c, d > < d, c >

< e, b >

< e, a >

< a, a >

< b, b >

{ <1, 2>

R =

<2, 2> <1, 4> <1, 3> <4, 3> < 3, 5> <5, 3> <1, 5> <4, 5>

KORDAMISKSIMUSED
vastavus

Mis on

Mis on vastavuse

Mis on vastavuse

Millise hulga osahulgaks

Mis on vastavuse

Mis on vastavuse

Mis on vastavuse

lhtehulk
sihthulk

vastavus

osutub?

mramispiirkond
muutumispiirkond
tiend

Relatsiooni levaatlikumaks esituseks koostame jrjestatud paaride hulgale

vastava diagrammi:
a
R:

c
b

d
ekvivalentsisuhe

Ilmneb, et vaadeldav binaarsuhe on oma omadustelt refleksiivne,

smmeetriline ja transitiivne ehk ta on seega ekvivalentsisuhe.

|____________________________________________________________________________________|

Ekvivalentsisuhte alushulga sellist osahulka, mille kik elemendid on

omavahel relatsioonis, nimetatakse ekvivalentsiklassiks.
Eelnevas nites on 2 ekvivalentsiklassi. Nendeks on alushulga { a
osahulgad {
} ja { }

b c d e

a b e

c d

Tkeldus

Ekvivalentsisuhe mrab oma alushulga he

( partition).
Hulga tkeldus on selle hulga mittelikuvate osahulkade hulk , millel on
kindlad omadused.
Tkelduse kui hulkade hulga elementideks ehk mittelikuvateks
osahulkadeks on ekvivalentsisuhte kik ekvivalentsiklassid.
tleme, et ekvivalentsisuhe mingil alushulgal tkeldab selle hulga.
Eelmise nite ekvivalentsisuhe tkeldab oma alushulga { a
}
tkelduse

jrgnevaks

mittelikuvate osahulkade hulgaks

ingl.

b c d e

ehk

tkelduseks:

{ { a b e } {c d } }

Tkelduse koosseisu kuuluvaid ekvivalentsiklasse nimetatakse ka tkelduse

plokkideks ehk tkelduse tkkideks. hte ekvivalentsiklassi kuuluvad

hulgaelemendid on (selle konkreetse ekvivalentsisuhte kohaselt)

.
Eelnevas tkelduse nites on a ja ja
omavahel ekvivalentsed ning
ja on omavahel ekvivalentsed.
Hulga tkeldust thistame eelistatult vikse kreeka thega pii:
P
ekvivalentsed

vi thega

R :

....

Tkelduses kehtivad jrgnevad tingimused:

kski plokk pole thi hulk: B P ( B )
mistahes kaks plokki ei oma hisosa: B ,B P ( B
kikide plokkide hend vrdub tkeldatud hulgaga:
i

. . . .

__

a b e

c d

0
0 0
0 1
0 0
0 0
0 1

7
8

0
0 0
0
1
0 1
0 0
0 1
0 1
0 0

0
0
0

0
0
0

0
0

0
0

0
0
1

0
0
1

Kui jrjestada selle naabrusmaatriksi nii read kui ka veerud jrjestusse:

1
, siis osutub maatriks selliseks:
3 2 5 8 4 6 7

B = )

0
0
0
0
0
0

0
0
0
0
0
0

R :

5
8

Tkeldust esitame edaspidi ka kompaktsemal kujul, mrkides tema plokid

ehk ekvivalentsiklassid lajoonega ja jttes ra kik hulkade loogsulud:
____

tkelduseks

pole mitte iga tema suvaline mittelikuvate (ehk

hisosadeta) osahulkade hulk, vaid ainult kindlate omadustega osahulkade
hulk.
Vaatleme mingi hulga
n-plokilist tkeldust P = { B B
B B }

Tkelduse omadused
Hulga

1
1

6
7

0 0
0 0

0
0

0
0
0
0
0

0
0
0
0
0

0
0
0
0
0

0 0
0 0
0 0

0
0
0

Meenutame, et relatsiooni ks esitusviis on naabrusmaatriks.

Mrgime, et hed ja nullid asuvad oma endistes kohtades, kuid kohtade

enda asukoht maatriksis on muutunud. hed paiknevad nd
ruudukujulistes gruppides peadiagonaali juures asuvates positsioonides.

Kui relatsioon on ekvivalentsisuhe, siis teda esitavas naabrusmaatriksis on

vimalik maatriksi read ja veerud mber jrjestada selliselt, et hed
kogunevad maatriksi peadiagonaalile ruudukujulisteks kogumiteks.

Vaadeldav relatsioon on seega ekvivalentsisuhe ekvivalentsiklassidega

{1 } {
} ja {
} . Selle ekvivalentsisuhte poolt mratud
tkeldus alushulgale {
}

nide:

{ {a b e} {c d} }

{1

4 5 6

7 8

}:

1 2 3 4 5 6 7 8

Hulga

{ 1 2 3 4 5 6 7 8 }

Vtame tehete operandideks hulga { 1

P2
1

__

____
2 5 8

ks vimalik tkeldus

2 3 4 5 6 7 8

jrgnevad tkeldused

____

__

1 4 6

2 8

Tkelduste korrutamine

Tkelduste korrutamise verbaalne reegel oleks jrgmine:

Tegurite plokkide hisosad on korrutise plokkideks.

nide:

____

____

1 3

2 5 8

4 6 7

__

__

4 6

2 8

2 3 4 5 6 7 8

} mingi uue 6-plokilise

Tkelduste liitmise verbaalne reegel oleks jrgmine:

Kui liidetavate tkelduste mingi plokkidepaar omab hisosa,

siis nende kahe ploki hend kuulub summas hte plokki.

nide:

Leiame eespool antud tkelduste P1 ja P2 jaoks nende summa P1 + P2

Selleks vaatleme teguriteks olevate tkelduste kikvimalikke plokkidepaare
ja kui neil leidub hisosa, siis:
vtame nende plokkide hendi summas uueks plokiks
vi
lisame nende plokkide hendi juurde sellele (summas juba
olemasolevale) plokile, mis sisaldab vhemalt hte hist elementi parajasti
vaadeldava plokipaari hendiga:

4 6 7

____

Tkelduste liitmine

1 3

{ {1 3} {2 5 8} {4 6 7} }

__

|____________________________________________________________________________________|

Tkelduste jaoks on defineeritud 2 aritmeetilist tehet: liitmine ja

korrutamine ja vrdlustehted "suurem kui" > , "viksem kui" < .
Omavahel liita , korrutada ja vrrelda saab ainult sama hulga tkeldusi.
Tkelduste liitmine vi korrutamine annavad tulemuseks sama hulga mingi
kolmanda tkelduse.

on:

Saime tkelduste korrutiseks hulga { 1

tkelduse.

Tehted tkeldustega

P1 P2

ja

4 6 7

|____________________________________________________________________________________|

2 5 8

Olgu esitatud naabrusmaatriksiga mingi relatsioon alushulgal

Leiame eespool antud tkelduste P1 ja P2 jaoks nende korrutise P1 P2

Selleks vaatleme teguriteks olevate tkelduste kikvimalikke plokkidepaare
ja hisosa leidumisel vtame selle hisosa korrutise heks plokiks:

P1 + P2

______

____

1 3 4 6 7

2 5 8

Saime tkelduste summaks hulga { 1

tkelduse.

2 3 4 5 6 7 8

} mingi uue 2-plokilise

|____________________________________________________________________________________|

Tkelduste vrdlemine

Vrdlustehetega > ja < saab vrrelda ainult sama hulga tkeldusi,

kusjuures sama hulga 2 erinevat tkeldust ei pea alati olema omavahel
vrreldavad.
Kaks tkeldust P1 ja P2 on omavahel vrreldavad , kui ks nendest on
suurem kui teine ehk nende vahele saab panna mrgi > vi < :

vi

P 1 < P2

ehk tkelduste korrutis on alati viksem mlemast teguriks olevast

tkeldusest.

P1 > P2

Tkelduste vrdlemise verbaalne reegel oleks jrgmine:

P1 + P 1

1 +
ehk tkelduste summa on alati suurem mlemast liidetavast tkeldusest.
P

Kui hulga tkelduse P1 iga plokk sisaldub tervikuna sama hulga

mingi teise tkelduse P2 mingis plokis, siis P1 < P2 ehk
tkeldus P1 on viksem kui tkeldus P2
P1 = { B
P

Tkeldused on

....

1<

Bm-1 Bm }

ja

B P D P

P2

= { D1

B P D P

P = P2 )

B=
i

Vaatleme eespool nideteks olnud tkeldusi hulgal { 1

__

____

____

1 3

2 5 8

4 6 7

____

__

1 4 6

2 8

+ P2

.... D

n-1

__

__

4 6

2 8

1 3 4 6 7

1 2 3 4
_

1 2 3 4
Tkeldused

7 8

}:

__

__

12

3 4

__

___

__

a b

c d e

f g

ehk

<

__

__

12

3 4

<

__

__

13

2 4

ja

1 3

2 4

ja

_____
1 2 3 4

on omavahel mittevrreldavad.

korrutis

2
P

2 =

summa

ja

___

___

a b c

e f g

__

ab

+ P2

__

f g

________

abcdefg

KORDAMISKSIMUSED

___________

Milliste omadustega relatsioon on ekvivalentsisuhe?

Mis on ekvivalentsiklass?
Mis on hulga tkeldus?
Millest tkeldus koosneb?
Mis on tkelduse plokk (ehk tkelduse tkk) ?
Millisel juhul on kaks hulgaelementi
Millised omadused on tkelduse osahulkadel?
Milliseid tehteid saab tkeldustega teha?
Kas erinevate hulkade tkeldustega saab teha tehteid?
Mis on tkelduste korrutiseks vi tkelduste summaks ?
Millisel juhul on tkeldus mingist teisest tkeldusest viksem ?
Millisel juhul on tkeldused teineteisega mittevrreldavad ?

1 2 3 4 5 6 7 8

__

12

3 4

2 3 4

kahte tkeldust:

_ _

2 3

__

__

1 3

2 4

nulltkeldus:

ehk

Millisel juhul on tkeldused vrdsed ?

Kas tkelduste korrutis on teguriteks olnud tkeldustest suurem vi viksem?
Kas tkelduste summa on liidetavateks olnud tkeldustest suurem vi viksem?
Mis on nulltkeldus? Mis on hiktkeldus? Kuidas neid thistatakse?

1 2 3 4

<

__

_____

<

__

P1 P2

__

Nende tkelduste korrutis on

nide:

1 =

hiktkeldus:

P1 P2

___________

on mittevrreldavad ehk kumbki pole

vastus:

hestainsast plokist, mis sisaldab hulga kiki elemente:

Vaatleme hulga { 1

Leida jrgnevate tkelduste

1 2 3 4 5 6 7

Nulltkeldus on viksem sama hulga igast muust tkeldusest.

HARJUTUSLESANDED

hiktkeldus on hulga suurim vimalik tkeldus. hiktkeldus koosneb

|____________________________________________________________________________________|

hiktkeldus

2 5 8

1234

_ _ _

_ _ _

_
6

hiktkeldust thistatakse ka -ga:

_____

P1 + P2

_
5

_ _ _ _ _ _ _ _

____

Samade tkelduste summa on

1 =

_
4

_
3

ulltkeldust thistatakse ka 0-ga:

Tkelduste korrutise ja summa jaoks kehtivad aga alati jrgnevad seosed:

P P 1
1
2
2

_
2

hiktkeldus on sisuliselt "tkelduse puudumine".

hiktkeldus on suurem sama hulga igast muust tkeldusest.

Vime veenduda, et P1 ja P
teisest suurem ega viksem.

Kehtib:

1 2 3 4 5 6 7 8

______

plokid on vikseimad vimalikud ehk heelemendilised:

ulltkeldus
ulltkeldus on hulga vikseim vimalik tkeldus. Nulltkelduse kik

vrdsed, kui nad mlemad koosnevad samadest plokkidest:

( 1

Nende seoste kehtimises vime veenduda eelnevaid nitetkeldusi analsides.

Tkelduste vrdlemise reegli saab esitada ka formaalsel kujul.

Olgu

(konkreetse ekvivalentsisuhte kohaselt)

ekvivalentsed ?

Kui alushulga elementideks on hulgad ja relatsioonikriteeriumiks valida

siis moodustuv binaarsuhe on samuti jrjestussuhe.
> < )
(

Jrjestussuhted
Osaline

jrjestussuhe

Osaliselt jrjestatud hulgad

Teatavasti pole hulkade jaoks defineeritud vrdlustehteid

Osaline jrjestussuhe on relatsioon, mis on antismmeetriline ja

transitiivne.
Kui osaline jrjestussuhe on samas ka antirefleksiivne , siis ta on
range osaline jrjestussuhe ( < )
vi

Kui osaline jrjestussuhe on samas ka

mitterange osaline jrjestussuhe (

refleksiivne ,

on jrjestussuhe hulgal

Koostame hulgal

siis ta on

R =

siis "relatsioon

jrjestab hulga

".

Eespool kasutatud niterelatsioon

R = {
,
|
mod
on samuti (mitterange)
<a b>

b =

, kuna ta on

: (arv jagub iseendaga:

<a a>

antismmeetriline :

a jagub b-ga ,
transitiivne :
(kui a jagub b-ga
(kui

siis

ei jagu

R)

a-ga:

< a, b > R

< b, a >

ja b jagub c-ga , siis a jagub c-ga )

Kui alushulga moodustuvad elemendid, mille jaoks on defineeritud

vrdlemistehted "suurem kui" ( "viksem kui" ) > ( < ) siis
jrgnevad 4 relatsiooni :
R = {
|
<
}
R = {
|
}
R = {
|
>
}
R = {
|
b}
< a, b >

< a, b >

< a, b >

< a, b >

igaks

siis sellist relatsiooni nimetatakse

ehk ahelaks (
nimetatakse
.
....

ehk

tielikuks jrjestussuhteks
ingl.

chain)

tielikult jrjestatud hulgaks

ehk

ja sellist hulka

lineaarselt jrjestatud

{ { } {3} {4} {3,4} } = M

MM

{ < a, b >

< { }, {3,4} >

| (a

< {3}, {3,4} >

) (a b ) }
b

< {4}, {3,4} >

< {4}, {3} >

ja

{3}

{4}

ega

{4}

{3}

ehk

Sellist hulka, kus vhemalt 2 elementi pole omavahel vaadeldava

vrdluskriteeriumiga vrreldavad, nimetatakse osaliselt jrjestatud hulgaks.
Sarnaselt algebralise ssteemiga vib ka jrjestussuhteks olevat relatsiooni
thistada sulgudessemrgitud paarina:
( alushulk ; jrjestuskriteerium ).
Eelnev niterelatsioon oleks selliselt esitatuna ( 2
)
{3, 4}

on vaadeldav
mittevrreldavaid elemendipaare ei leidu.

osalise jrjestussuhte

erijuhuna, kus

Tielik jrjestussuhe

jrjestussuhte alternatiiviks on
jrjestussuhe.
Kui hulga mistahes 2 elementi on jrjestatavad
(ehk relatsiooni jrjestuskriteeriumi abil vrreldavad) :
Osalise

tielik

b) (a b) ]

[ (a

Relatsiooni

Hasse diagramm

joonistatakse jrgnevaid nudeid arvestades:

hulgaks

Tielik jrjestussuhe

{3, 4}

Moodustunud relatsioon on (range) jrjestussuhe, kuna ta on

antismmeetriline ja transitiivne ning samas on ta osaline jrjestussuhe,
kuna alushulk M sisaldab ka elementidepaari, mis pole selle relatsiooni
jrjestuskriteeriumiga vrreldavad

a,b

jrjestussuhteks.

lineaarjrjestuseks

< { }, {4} >

|____________________________________________________________________________________|

Jrjestussuhet mravat reeglit (ehk jrjestussuhte relatsioonikriteeriumit) vib

nimetada ka jrjestuskriteeriumiks.

.... osutuvad

{ < { }, {3} >

relatsiooni

< {3}, {4} > M

osaline jrjestussuhe

refleksiivne

Olgu alushulgaks hulga { 3, 4 } astmehulk

Kui

nide:

kui ( a

ja

krgemale kui

transitiivsust

ja

)
paigutatakse diagrammil
ja nad hendatakse omavahel joonega.

(a

, siis

refleksiivsust

esitavaid jooni diagrammile ei mrgita.

|____________________________________________________________________________________|

nited:

jrjestuskriteeriumiga (vi ) osutub tielikult

hulgaks ja relatsioon ( ) on seega lineaarjrjestus.

Tisarvude hulk

jrjestatud

Z ;

Hulk { , , , } jrjestuskriteeriumiga
1 2 3 4

jrjestatud hulgaks
lineaarjrjestus.

ja relatsioon

< (vi > ) osutub

( { 1, 2, 3, 4 } ;

tielikult

< ) on seega

Tpsustame, et teine tingimus vlistab osa jooni, mis esimese tingimuse

kohaselt kuuluksid samuti diagrammile kandmisele. Transitiivsust esitavad
jooned ei lisaks enam osalise jrjestuse kohta uut infot.

nide:

Eelnev osalise jrjestuse nide

|____________________________________________________________________________________|
,

jrjestatud

(2

{3, 4}

{ < 1,2 >

< 1,3 >

< 1,4 >

< 2,3 >

< 2,4 >

{3}

{4}

ehk

< { }, {3,

{ }

relatsioonile

< a, b >

asendub

< b, a >-ga )

Kui hulk on jrjestatud, siis ta saab olla kas osaliselt vi tielikult

jrjestatud.
Huvipakkuvamad jrjestussuhted on osalised jrjestused.

Hasse diagrammid
Hasse diagramm on osalise jrjestussuhte illustratiivne graafiline esitus.

Diagramm koosneb sihipraselt paigutatud ja joontega hendatud alushulga

elementidest, andes relatsioonist hea visuaalse levaate.

{ }

4} > R

{3, 4}

Samuti puuduvad refleksiivsust esitavad jooned.

Vaadeldav relatsioon on tegelikult refleksiivne, sest
) hulk on teatavasti ka iseenda osahulk: {3} {3}

Hasse diagramm

< 3,4 > }

Jrjestuskriteeriumite > ja < asendamisel teineteisega relatsiooni

omadused ei muutu. Muutub ainult komponentide jrjestus jrjestatud paarides:

) omab jrgnevat Hasse diagrammi:

3, 4

paaride hulgana,

R =

ra on jetud joon { } ja { } vahel, kuna ka

olemasolevad jooned nitavad , et

{3, 4}

Kui soovime esitada sellise relatsiooni R = ( { 1 2 3 4 } < )

siis iga vimalik elemendipaar annab he jrjestatud paari,
kuna hulgas { 1, 2, 3, 4 } on suvalised 2 elementi vrreldavad tehtega < :
,

{3,4}

|____________________________________________________________________________________|

nide:

Koostame Hasse diagrammid kahele 8-elemendilisel alushulgal mratud

3
osalisele jrjestusele: ( 2
; )
( 01
<)
{a b c}

ja eelpool nitena toodud

tielikule

ning

jrjestusele

} ;

( {1,2,3,4} ;

<)

{a b}

{a c}

{a}

011

{b c}

001

{c}

{b}

101
010

Hasse diagramm

Hasse diagramm

0111

Hasse diagramm

relatsioonile({1,2,3,4}; <)

Hasse diagramm osutub seega sihiprase tippudepaigutusega graafiks.

See graaf vib olla nii orienteerimata (eeltoodud nited) kui ka
orienteeritud (suunatud).
Kui eelistame Hasse diagrammi esitada suunatud graafina, siis asendatakse
jooned diagrammil nooltega, kusjuures nooled on eranditult suunatud
viksemast elemendist suuremasse ehk kikjal suunaga "les".

011

101

110

001

010

100

Kahendvektorite osalist jrjestussuhet jrjestuskriteeriumiga < sobib

samuti esitada Hasse diagrammina.

Osaliselt jrjestatud hulga mingi element on maksimaalne element, kui

selle hulga Hasse diagrammil ei kata teda mitte kski element.
Osaliselt jrjestatud hulgas vib olla mitu maksimaalset elementi.

nide:

Jrgneval Hasse diagrammil on esitatud osaline jrjestussuhe naturaalarvude

hulgal { 1, 2, 3, 4, 6, 9, 8, 12, 16, 18, 24 } , kus jrjestuskriteeriumiks on
jaguvus.
Selliselt jrjestatud hulgal on ks minimaalne element (1) ja kolm
maksimaalset elementi (16, 18, 24)
24

16

18

12

c
e

1
osaliselt jrjestatud hulkade

0101
0001

0110
0010

0100

1010

1100

1000

0000

Hasse diagramm

relatsioonile

1001

{0,1}

Hasse diagramm

<)

relatsioonile

{0,1}

<)

Hasse

Helmut

1898 1979)

Kui lpliku hulga elemendid on mingit vrdluskriteeriumit kasutades

ksteisega vrreldavad ehk osutuvad (vhemalt osade) teiste elementide
suhtes jrjestatuks (ning seejuures kehtib transitiivsus ja antismmeetria),
siis selles hulgas peab kindlasti leiduma ka selliseid elemente, millest
"suuremaid" vaadeldavas hulgas enam pole ja samuti vastupidi: peab
leiduma elemente, millest "vikseimaid" samas hulgas pole.
Osaliselt jrjestatud hulga mingi element on minimaalne element, kui ta ei
kata selle hulga Hasse diagrammil mitte htegi elementi.
Osaliselt jrjestatud hulgas vib olla mitu minimaalset elementi.

Vhim ja suurim element

Esimene ja viimane element)

Kui jrjestatud hulgas leidub element, mis on viksem igast teisest selle
hulga elemendist, siis see element on vaadeldava hulga vhim ehk esimene
element.
Jrjestatud hulga M vhim element on seega element n mille korral on
tidetud tingimus:
nM mM (n m)
,

Kui jrjestatud hulgas leidub element, mis on suurem igast teisest selle hulga
elemendist, siis see element on vaadeldava hulga suurim ehk viimane
element.
Jrjestatud hulga M suurim element on seega element x , mille korral on
tidetud tingimus:
x mM (m x)

a
b

0011

Minimaalsed ja maksimaalsed elemendid

Tuleme tagasi eespool kahendvektorite teema juures ksitletud

kahendvektorite vrdlemise juurde.
Osutub, et vrdlustehe < loob n-jrguliste 2ndvektorite hulgal { 0 1}n
n
(
<
{ 0 1}
osaliselt )
hulga

1110

levaatlikkusega visuaalseks esitusvahendiks. Diagrammilt on nha nii

osaliselt jrjestatud hulga elemendid ise kui ka nende omavaheline
jrjestatus.

jrjestab

1101

Sndinud saksamaal Kasselis. Prast I maailmasda astus Gttingeni

likooli. Edaspidi oli ametites Kieli , Halle ja Marburgi likoolides.
1939 . . . 1945 osales uuringutes mereve jaoks. Alates 1946 ttas
Ida-Berliinis Humboldt'i likoolis ja hiljem Hamburgi likoolis.
Oli 50 aastat tuntud matemaatikaajakirja Crelle's Journal toimetaja.

Hasse diagramm osutub osalise jrjestussuhte esitamisel parima

ehk vrdlustehe

1011

000

Kui osaliselt jrjestatud hulga 2 elementi on Hasse diagrammil joonega

hendatud, siis teldakse, et lemine element katab alumist elementi.
Seega "katmine" thendab "vahetut jrgnemist" selles jrjestussuhtes.

osalise jrjestussuhte

esituvad

111

relatsioonile ({0,1}3 ; < )

{ 0, 1}
1111

100

000

110

{ }

relatsioonile ( 2{a b c};

Osalised jrjestussuhted hulkadel { 0, 1}3 ja

jrgnevate diagrammidena:

111

{a b c}

Jrjestatud hulgas saab seega olla tpselt ks vhim element, mis on samas
ka hulga ainus minimaalne element ja samuti saab hulgas olla tpselt ks
suurim element, mis on samas ka hulga ainus maksimaalne element.
Jrjestatud hulgal vivad vhim ja suurim element mlemad ldse
puududa ka siis, kui hulk on lplik.

Hasse diagrammid

Teisel Hasse diagrammil on esitatud mingi suvaline osaline jrjestussuhe

hulgal { a b c d e }
minimaalseteks
elementideks d
ning ainus maksimaalne element on .
,

ja

. Selliselt jrjestatud hulgal on

|____________________________________________________________________________________|

Kui jrjestatud hulk on lpmatu, siis vivad temas minimaalne ja

maksimaalne element ldse puududa. Niteks tisarvude hulk
on
vrdlemistehtega jrjestatav, kuid jrjestussuhe ( Z , ) ei oma siiski
ei minimaalset ega maksimaalset elementi.
Z

Kui jrjestatud hulk on lplik , siis peab selles hulgas kindlasti leiduma
vhemalt ks minimaalne element ja vhemalt ks maksimaalne element.

vhim ja suurim element puuduvad

Kui jrjestatud hulgal juhtub olema tpselt ks minimaalne element, siis on
see samas ka vhim element.
Kui jrjestatud hulgal juhtub olema tpselt ks maksimaalne element, siis
on see samas ka suurim element.

Kui jrjestatud hulgal on enam kui ks minimaalne element, siis vhim

element puudub ldse.
Kui jrjestatud hulgal on enam kui ks maksimaalne element, siis suurim
element puudub ldse.

nide:

Eelmisel Hasse diagrammil osaliselt jrjestatud hulgale

{ 1 2 3 4 6 9 8 12 16 18 24 } on vhimaks elemendiks 1 , mis on ka
ainus minimaalne element. Suurimat elementi pole on ainult kolm
maksimaalset elementi: 16 18 24.
,

Eelmisel Hasse diagrammil osaliselt jrjestatud hulgale { a b c d e }

vhim element. On kaks minimaalset elementi: d ja e ja suurim
element on a , mis on samas ka ainus maksimaalne element.
,

puudub

maksimaalne element
maksimaalne element

24

maksimaalne element

16

18

12

minimaalne element

minimaalne element
vhim element

minimaalsed , maksimaalsed , vhimad , suurimad elemendid

|____________________________________________________________________________________|

Tkked. Rajad
lemtke

Eraldame osaliselt jrjestatud hulgast

M vlja mingi tema osahulga

f
h

Relatsioonikriteeriumina vime jllegi ra tunda tisarvude jaguvuse.

Eraldame osahulga S = { 2
} . Sellise osahulga
lemtketeks
on elemendid
ja , kuna nad mlemad on selles relatsioonis
} mistahes element.
suuremad kui osahulga { 2
Osahulga { , , } alamtkkeks on kindlasti element .
Kui diagrammil esitatud osaline jrjestussuhe on refleksiivne
(ehk paar
2
kuuluks sellisel juhul samuti relatsiooni) , siis osutuks ka element
hulga { , , } alamtkkeks
S

36

, 4, 6

<

, 2>

Kuna refleksiivsust Hasse diagrammile ei mrgita, siis vib diagrammilt

saadav info jda tkete le otsustamiseks ebapiisavaks.
Refleksiivsuse kehtimisel osalises jrjestussuhtes oleks vrdluse "suurem
kui" asemel tpsem "suurem-vrdne kui" ning relatsioonikriteeriumi
thistamiseks sobiks mrk .
Kuna vaadeldavas nites on alushulga M = { 1 2 4 6 24 36 } elemendid
seatud ksteisele vastavaks omavahelise jaguvustunnuse phjal, siis osutub
see vaadeldav relatsioon refleksiivseks (sest arv jagub iseendaga) ja seega
on nites tegemist mitterange osalise jrjestussuhtega
Osahulga { 2, , } alamtketeks osutuvad seega elemendid
ja .
,

Eelmise joonise teisel diagrammil on esitatud osaline jrjestussuhe hulgal

{ , , , , , ,
, }
Vaatleme osahulka { , , } . Selle osahulga lemtketeks on elemendid
ja ainsaks alamtkkeks on .
a

S M

Ilmneb, et (osaliselt) jrjestatud hulga alamhulga lem- ja alamtkke

definitsiooni vivad rahuldada samaaegselt mitu elementi. Seega vib
alamhulgal olla mitu lemtket ja mitu alamtket.

nide:

\
1, 2, 4, 6, 24, 36

lemraja

24

|____________________________________________________________________________________|

, 4, 6

Rhutame, et osahulga S lem- ja alamtke vib olla, kuid ei pea olema

sellesama osahulga S element, mille tkkeks ta on.
Tke on definitsiooni kohaselt hulga
element, kusjuures

Element g ei ole osahulga { d, e, g } alamtkkeks, sest vaadeldavas

jrjestussuhtes pole g "viksem" elemendist d ( g ei "eelne"
elemendile d ).

Olgu hulk

36

M={
} millel on defineeritud jrgneva
diagrammesitusega mingi osaline jrjestussuhe:

Element m M on hulga S lemtke kui m on (kasutatava

jrjestuskriteeriumi mttes) suurem osahulga S mistahes elemendist:

24

mM aS ( m < a )

Kui esitame Hasse diagrammi orienteeritud graafina, siis a < m korral

leidub graafil (diagrammil) tee elemendist a elemendini m .

minimaalne element

Tuletame meelde, et kui a < m , siis Hasse diagrammil paikneb m

krgemal kui a (ehk on joonistatud lespoole) ja diagrammil leidub neid
hendav kaartejrjestus (ehk graafi ahel ), mis seob diagrammil elemente
a ja m kas vahetult, vi teiste "vahepealsete" elementide kaudu.

Olgu endiselt S
Element m
on hulga S alamtke kui m on (kasutatava
jrjestuskriteeriumi mttes) vksem osahulga S mistahes elemendist:

Mrgime, et vrratusmrk < ei pea siin thendama oma tavalist "suurem

kui" vrdlustehet (niteks arvude vahel). Avaldis a < m vljendab siin
ainult seda, et a ja m on mlemad elemendid sellises hulgas, kus on
(niteks mingi jrjestuskriteeriumi abil) defineeritud (osaline) jrjestussuhe
ja m osutub selle jrjestuskriteeriumi kohaselt "suuremaks" kui a .

Alamtke

suurim element
maksimaalne element

mM aS ( a < m )

Kui osahulga S lemtkete hulgas leidub selline lemtke, mis eelneb

kikidele teistele sama osahulga lemtketele (s.t. on nendest "viksem"),
siis sellist lemtket nimetatakse selle osahulga lemrajaks ehk
supremumiks ja thistatakse
( ).
lemraja nimetatakse ka vhimaks lemtkkeks (
) ja
thistatakse vastavalt mnedes allikates lub ( S ) .
sup

ingl. least upper bound

Alamraja

Kui osahulga S alamtkete hulgas leidub selline alamtke, mis jrgneb

kikidele teistele sama osahulga alamtketele (s.t. on nendest "suurem"),
siis sellist alamtket nimetatakse selle osahulga alamrajaks ehk
infimumiks ja thistatakse
( ).
Alamraja nimetatakse ka suurimaks alamtkkeks (ingl. greatest lower
bound ) ja thistatakse vastavalt mnedes allikates
( ).
Vhim lemtke ja suurim alamtke on rajadele sisuliselt kige tpsemad
nimetused, sest nendega rajade nol ju tegemist ongi.
inf

glb

Kui osalise jrjestussuhte alushulga (ehk osaliselt jrjestatud hulga) mingil

alamhulgal
on
( ) vi
( ) ldse olemas, siis kumbagi neist
saab alamhulgal
eksisteerida tpselt ks.
S

sup

inf

nide:

Eelpool toodud nites lemtketega 2 ja

pole kumbki nendest
osahulga { , , } lemrajaks .
Seega
( { 2 } ) puudub selles osalises jrjestussuhtes ldse.
kuna alamtkked
Samas nites on alamraja
({ , , }) =
osahulgale { , , } olid ja .
4

2 4

sup

36

,4,6

inf

2 4

2 4 6
2

Teisel eelpoolsel nitediagrammil ehk hulgal { a, , , , , , , }

esitatud sellise osalise jrjestussuhte korral on osahulga { , , }
lemraja
({d } = c
Alamraja
({
} = , sest
on osahulgale { , , } ainus
alamtke.
b

,e,g

sup
inf

d, e, g

|____________________________________________________________________________________|

Vre

Vre
lattice) on (osaline) jrjestussuhe, kus alushulga suvalise kahe
elemendi jaoks leidub alamraja ja lemraja.
(ingl.

nide:

HARJUTUSLESANDED

Diagrammil esitatud osalisele jrjestussuhtele:

leida maksimaalsed elemendid

leida minimaalsed elemendid
kas leidub suurim element?
kas leidub vhim element?
leida kik lemtkked osahulgale

kas osahulgale

leida kik

kas osahulgale

{ a, b, c } leidub

alamtkked

osahulgale

{ f, g, h } leidub

{ a,

12

18

36

36
12

18

b, c }

vhim lemtke?
{ f,

Vtame alushulgaks jrgneva naturaalarvudega hulga:

M = { , , , , , , , , } ja koostame osalise
jrjestussuhte, rakendades jrjestuskriteeriumina jllegi arvude jaguvust.
Koostatud relatsiooni esitame illustratiivseimal vimalikul kujul ehk Hasse
diagrammina:

Vre

g, h }

suurim alamtke?

Vime veenduda, et selle relatsiooni alushulgast

elemendi jaoks
=
M
|S|

leidub nii

Vaadeldav osaliselt jrjestatud hulk

suvaliselt valitud kahe

sup ( S )

kui ka

inf ( S ) .

vre.

on seega

|____________________________________________________________________________________|
vastus:

maksimaalsed elemendid on { l, m }
minimaalsed elemendid on { a, b, c }
suurimat elementi pole
vhimat elementi pole

lemtkked osahulgale { a, b, c } on { k, l, m }
vhim lemtke osahulgale { a, b, c } on k
osahulgale
{ f, g, h } alamtkkeid pole
osahulgale
{ f, g, h } suurimat alamtket pole

ja

Vre kolme erineva elemendi a , b , c korral kehtivad tehete

jaoks jrgnevad seadused:

Mrgime, et enamus eelnenud nidete osalistest jrjestussuhetest pole vred,

kuna vime nendes kergelt leida vhemalt he elemendipaari, mis ei oma kas
supremumit vi infimumit.

Vretehted

Vres defineeritakse tema alushulga elementidele (vreelementidele) kaks

binaarset tehet (ingl. meet ja join) tehtemrkidega ja . Nende
operandideks vivad olla vre kaks suvalist elementi ja tehete tulemuseks
on vre mingi kolmas element. (Tehte tulemuseks vib olla ka ks
operandidest ise.)
Neeldumisseadusest tuleneb vres veel he seaduse kehtimine:
idempotentsus:

a a = a

kommutatiivsus:

a b =

b a

a b = b a

assotsiatiivsus:

b) c =
(a b) c
=
(a

a (b c)
a (b c)

neeldumine:

a a = a

Selle kontrollimiseks rakendame mlemat duaalset neeldumisseadust:

a a = a (a (a b)) = a
a a = a testub eelneva suhtes duaalsel teel, rakendades mlemat
duaalset neeldumisseadust vastupidises jrjekorras.
Kui vre osalise jrjestussuhte kohaselt a b , siis a b = a
a b = b Seega osutuvad ka vre esimeseks niteks olnud osaliselt
jrjestatud hulgal { , , , , , , , , } tehted ja
defineerituks vaatamata sellele, et tisarvude jaoks tehteid ja
muidu olemas pole.
Esimeseks vre niteks olnud osalises jrjestussuhtes kehtib seega:

ja

a (a b) = a
a (a b) = a

Vre alushulgaga

osutub

algebraliseks ssteemiks

1 2 3 4 6 9 12 18 36

,)

Vttes binaarsete tehete ja operandideks vre alushulga elemente,

saame koostada
Eelnevad kolm vres kehtivat seadust ongi
esitatud vrdustena, kus vrdusmrgi mlemal poolel on
.
vreavaldisi.

vreavaldis

Vreavaldiste duaalsus

Kui asendame mingis vreavaldises kik tehted tehtega ja samuti

vastupidi: asendame kik tehted tehtega , siis saame esialgse
avaldisega duaalse avaldise.
Avaldiste duaalsus on vastastikune: kui ks avaldis on teise suhtes duaalne,
siis teine avaldis on ka esimese suhtes duaalne.
Vreavaldiste jaoks kehtib duaalsusprintsiip:

Kui kaks vreavaldist on vrdsed, siis on ka nende duaalsed avaldised

omavahel vrdsed
.

Selle omaduse kehtivus on nha ka vre kommutatiivsus-, assotsiatiivsus-,

ja neeldumisseadustest kik nad on eespool esitatud duaalsete
paaridena.

= 3

ja

kuna selles relatsioonis

3 < 9.

Vres peab tema definitsiooni kohaselt lemraja (supremum) ja alamraja

(infimum) leiduma suvalise elemendipaari jaoks.
Osutub, et iga elemendipaari (ehk vre osahulga { a }
,b

sup (

{ a, b } ) =

inf

korral:

{ a, b } ) =

Hasse diagrammi esmatutvustusel oli nide osalisest jrjestussuhtest hulga

{ , , } kikide osahulkade hulgal
a

{a b c}

{a b c}

ja
on olemas kik
Hulgaaritmeetilistel tehetel
omadused, mis peavad olema vre tehetel ja .
; )
vre
Seega algebraline ssteem ( 2
hend

hisosa

{a b c}

on

Distributiivne vre

{a b c}

{a b}

{a c}

{b c}

{a}

{b}

{c}

Hasse diagramm

relatsioonile

Vre

{a b c}

) ja

Vttes lemtkke thiseks ja alamtkke thiseks

vreelemendi a korral jrgnevad seosed:
I

vrele (2

{a b c}

, )

nide:

distributiivne ,

on

= a

Vaadeldes vrena naturaalarvude tielikult jrjestatud hulka:

Kui vrel on olemas nii alamtke kui ka lemtke, siis selline vre on

tkestatud.

(a

b) (a c)

ehk kontrollitava distributiivsusseaduse vrduse pooled ei osutu vrdseteks.

(meenutame, et
b c = inf ( { b, c } ) , mis kesolevas nites juhtub
olema alamtke 0 ning a b = sup ( { a, b } ) , mis kesolevas nites
on lemtke I ja a c = sup ( { a, c } ) = c
)

b cM

a,

korral kehtib

a b) (a c)
= (a b) (a c)
(

b
0

|____________________________________________________________________________________|

a (b c)

nide:

(
< ) on
sellisel vrel olemas alamtke (naturaalarv 0 ) , kuid puudub lemtke.
Tisarvude tielikult jrjestatud hulgal ( Z , < ) puudub nii alamtke kui ka
lemtke.

kui iga

Mlemad jrgnevatel Hasse diagrammidel esitatud vred on

mittedistributiivsed:

, kehtivad suvalise

Ilmnes, et vasakpoolses vres

Distributiivses vres kehtivad mlemad duaalsed distributiivsusseadused.

Mittedistributiivses vres ei kehti kumbki eelnev distributiivsusseadus.
Distributiivses vres on seega mlemad tehted ja teineteise suhtes
distributiivsed.
/

Lpmatu vre korral vivad alamtke ja|vi lemtke puududa.

/

a ( b c)

Igal lplikul (s.t. lpliku alushulgaga) vrel on olemas lemtke ehk

element, millest kik lejnud vreelemendid on viksemad ja ka
alamtke ehk element, millest kik lejnud vreelemendid on suuremad.

a ( b c) =

Vre tkked

I =

Vime veenduda, et vre tingimusi tidab ka tielikult jrjestatud hulk.

Tielikult jrjestatud hulga osutumine vreks on ootusprane, kuna tielik
jrjestus on osalise jrjestuse erijuht.

distributiivsus:

mittedistributiivsed

0
vred

Kontrollime kahest duaalsest distributiivsusseadusest he (mitte)kehtimist,

leides vrduse
a (b c) =

(a

b) (a c)

vasaku ja parema poole avaldistele vastavad vreelemendid

laltoodud
diagrammil esitatud vre korral:
vasakpoolsel

a (b c) = a 0 = a
(a b) (a c) =
I c = c

kuid

HARJUTUSLESANDED
Millised osalised jrjestussuhted jrgnevast kolmest on

vred

selles nites

|____________________________________________________________________________________|

Sarnaselt vime veenduda, et ka laltoodud parempoolsel diagrammil

esitatud vre pole distributiivne.
Tienditega vre
Olgu

)
,

tkestatud

vre alamtkkega 0 ja lemtkkega I .

Vre mingi elemendi a M tiendiks on vreelement a M , mille

korral kehtivad:
a a
= I
ja
a a = 0 .
Vreelemendil vib tiend puududa ja hel vreelemendil vib olla ka mitu
tiendit.

nide:

vastus:

Eelneval vasakpoolsel diagrammil esitatud mittedistributiivses vres on

elemendi b tienditeks nii element a kui ka c .
Parempoolsel diagrammil esitatud mittedistributiivses vres on elementidel
a , b ja c igahel kaks tiendit.

|____________________________________________________________________________________|

On testatav, et kui tkestatud distributiivses vres leiduvad elementidele

tiendid, siis helgi elemendil pole le he tiendi.
Element a ja tema tiendelement a on vastastikku teineteisele tienditeks.
Vre on
kui vre igal elemendil on olemas (vhemalt ks)
tiend.
tienditega vre ,

kik 3 on vred

Koostada

Hasse diagramm

hulga { 1, 2, 3, 4 }

__ __ __ __

= { 1

osalisele jrjestussuhtele

<)

kus alushulk M

kikide tkelduste hulk:

___ __ __

12

Mitu elementi on hulgas

4 ;

___ __ __

____ __

_____

13

123

1234 }

4 ; . . . . . . . .

M?

Kas selline osaline jrjestussuhe

M ;

< ) on

vre?

4 ;

on

Boole'i algebrad

nide:

on tkestatud , distributiivsed

ja

tienditega vred.

Vaatleme osalist jrjestussuhet hulgal M = {

}
kus hulgaelementide jrjestuskriteeriumiks on jllegi arvude jaguvus.
Jaguvustunnuse phjal osaliselt jrjestatud hulga
Hasse diagramm on
jrgnev vasakpoolne diagramm:
/

1 , 2 , 3 , 5 , 6 , 10 , 15 , 30

10

15

{2, 3}

{2, 5}

{3}

10

15

30

vre

tkestatud

jaoks

10 ;

jaoks

. . . . .

|____________________________________________________________________________________|

Aatomid

vhimat elementi katvaid elemente nimetatakse

aatomiteks (kui vhimelement on ldse olemas). Vaadeldud vres on

Osalise jrjestussuhte

ja 5 , kuna nad katavad vre alamtket.

Boole'i algebras on tema kik elemendid (peale alamtkke) esitatavad
aatomite ja tehte abil.
3

KORDAMISKSIMUSED

15

10

15

30

30

nide:

Eelmise joonise parempoolsel nitediagrammil olev osaline jrjestussuhe

hulga { 2 , , } astmehulgal
(2
) on samuti Boole'i algebra ( 2 ; )
3

{2 3 5}

{2 3 5}

thi hulk

{ }

hend

ja lemtkkeks on hulk { , , } .

hisosa tehe

ja tehteks

(2

{2 3 5}

)
,

|____________________________________________________________________________________|

ta on
: kik vretunnused on olemas ja kehtivad vre kik seadused
vre on
: alamtke on 1 ja lemtke on 30
vres kehtib distributiivsus
vre on tienditega: a = 3
a =
a=
a =

10

Vime veenduda, et kik Boole'i algebra tunnused on vres

olemas.

{5}

Boole'i algebra

on selles algebras hulkade

Vime veenduda, et hulga

= { , , , , , , , } sellisel
osalisel jrjestusel on olemas kik
tunnused:

|____________________________________________________________________________________|

Alamtkkeks on siin
Vre tehteks

{3, 5}

{ }

Boole'i algebrad

on hulkade

{2}

{2, 3, 5}

aatomiteks 2 ,

{2 3 5}

30

nide:

Vaadeldud vres alushulgaga M = { , , , , , , , } on

aatomiteks mitteolevad elemendid avaldatavad aatomite kaudu selliselt:
=
=

=

/

Boole'i algebrad

Mis on osaline jrjestussuhe?

Milline on range osaline jrjestussuhe?
Milline on mitterange osaline jrjestussuhe?
Mis on jrjestuskriteerium?
Millist hulka nimetatakse osaliselt jrjestatuks?
Kuidas esitatakse jrjestussuhet lhidalt tema alushulga ja jrjestuskriteeriumi abil?
Mis on tielik jrjestussuhe? Tuua niteid.
Mis on Hasse diagramm? Kuidas ta koostatakse?
Millisel juhul tleme, et ks element diagrammil "katab" teist elementi?
Mis on jrjestussuhte minimaalne element? Mis on maksimaalne element?
Mis on jrjestussuhte vhim element? Mis on suurim element?
Mis on osaliselt jrjestatud hulga mingi osahulga lemtke?
Mis on osaliselt jrjestatud hulga mingi osahulga alamtke?
Mis on lemraja? Kuidas teda teisiti nimetatakse ja kuidas thistatakse?
Mis on alamraja? Kuidas teda teisiti nimetatakse ja kuidas thistatakse?
Mis on vre?
Millised 2 tehet on vres defineeritud tema elementidele?
Mis on vreavaldis?
Millised seadused kehtivad vreavaldiste jaoks?
Kuidas saadakse duaalne vreavaldis?
Mis on vreavaldiste duaalsusprintsiip?
Kuidas avalduvad vretehete kaudu vreelementide paari {a, b} alamraja ja lemraja ?
Mis on vre alamtke? Mis on vre lemtke?
Millisel juhul vib alamtke vi lemtke puududa?
Milline vre on tkestatud?
Milline vre on distributiivne?
Mis on vreelemendi tiend? Kuidas teda thistatakse?
Mitu tiendit saab olla tkestatud distributiivse vre igal elemendil?
Milline vre on tienditega vre?
Milline vre on Boole'i algebra? Tuua niteid Hasse diagrammidena.
Milliseid osalise jrjestussuhte elemente nimetatakse aatomiteks?
Kuidas on Boole'i algebras tema kik elemendid aatomite kaudu esitatavad?

George Boole

1815 1864)

Sndinud Inglismaal Lincolnis. 16-aastasena tegutses koolipetaja

assistendina. ppis 5 aastat iseseisvalt omal kel matemaatikat,
keskendudes hiljem algebrale. 1835 avas oma kooli.
Uudse lhenemisega loogikale korrastas selle kaasaegseks
loogikaalgebraks.

Loogikaalgebra

Kik 3 elementaarset loogikatehet on juba eelpool lausearvutuse juures

defineeritud ja loogikaalgebras kehtivad nad tpselt samal kujul. Neid kolme
tehet nimetame elementaarseteks , kuna nad on sellisteks aprioorselt ette
defineeritud ja kski nendest pole avaldatav ei mne teise elementaarse
loogikatehte kaudu ega ka muude loogikatehete kaudu, mida me vaatlesime
lausearvutuses vi mida me vaatleme edaspidi. Elementaarsed
loogikatehted ei tulene seega mitte millestki veelgi lihtsamast.
Samas saab aga ainuksi elementaarseid loogikatehteid JA VI EI
kasutades esitada suvalist teist (mitteelementaarset) loogikatehet.

on Boole'i algebra lihtsaim erijuht, kus alushulgaks on

kigest kaheelemendiline hulk , . Sellise kaheelemendilise vre
Hasse diagramm oleks:
Loogikaalgebra

{0 1}

"

Loogikaalgebra kui vre

Hasse diagramm
Algebra alushulga elemente
ja
nimetatakse loogikavrtusteks.
Element osutub selle lihtsa vre alamtkkeks ja element on
lemtkkeks. Samas osutuvad
ja
ka teineteise tienditeks.
Selles algebras on vretehteks lausearvutuse juures sissetoodud
loogikatehe konjunktsioon ehk loogiline korrutamine ja tema tehtemrgiks
vime kasutada sedasama tehtemrki .
Vretehteks on siin loogikatehe disjunktsioon ehk loogiline liitmine,
mida thistame siin algebras sama tehtemrgiga . Selliselt defineeritud
Boole'i algebrat (
) nimetame loogikaalgebraks.
0

{0 1} ;

Kahele binaarsele tehtele ja lisaks on loogikaalgebrasse

kolmandaks tehteks juurde defineeritud elemendi tiendi leidmise tehe,
mis on unaarne tehe inversioon tehtemrgiga .
Inversiooni rakendamisel hele loogikaalgebra elementidest (ehk
loogikavrtusele 0 vi 1 ) on tulemuseks teine alternatiivne
loogikavrtus, kuna nad on teineteise tiendid.
Seega oleme judnud tulemusele, et loogikaalgebra ( { 0 1 } )
koosneb loogikavrtuste hulgast , , millel on defineeritud 3
elementaarset loogikatehet: unaarne tehe inversioon ja binaarsed tehted
konjunktsioon ja disjunktsioon.
,

{0

1}

Siintoodud loogikatehteid ja lausearvutuses leiduvaid loogikatehteid

vrreldes leiame siin tiendava olulise loogikatehte "summa mooduliga 2"
(tehtemrk ) , mis lausearvutuses puudub.
Seda loogikatehet vaatleme edaspidi phjalikumalt.
Loogikaavaldiste vrdsus

Kaks erinevat loogikaavaldist on vrdvrsed ehk loogiliselt vrdsed , kui

nad mlemad omandavad muutujate (kikvimalike) samade
vrtuskombinatsioonide korral sama loogikavrtuse 0 vi 1 .
x1 x

nide:

w x

= x1 w x x
1

Asendades siin muutujate x ja x asemele mingid loogikavrtused,

vrtustuvad vrduse mlema poole avaldised alati htemoodi -ks vi
htemoodi -ks. (kontrollida!)
1

Loogikaavaldiste duaalsus

Eespool vreavaldiste juures time sisse

miste.
Kuna ka loogikaalgebra on vre, siis leiduvad duaalsed avaldised ka
loogikaavaldiste jaoks.
Loogikaavaldis omandab oma
kuju, kui
avaldise kik konjunktsioonid
disjunktsiooniga
duaalse avaldise

avaldise kik
avaldise kik

disjunktsioonid asendada konjunktsiooniga

konstandid 0 asendada konstandiga 1
konstandid 1 asendada konstandiga 0

Loogikaalgebra phiseosed
Kuna

loogikaalgebra

on Boole'i algebra

ehk

1.

Loogikaavaldis sarnaneb lausearvutuses kasutatavale lausearvutusvalemile

ning ta defineeritakse analoogiliselt:
/

definitsioon:

loogikamuutuja

ja konstandid 0 1 on loogikaavaldised
__
kui A on loogikaavaldis, siis on avaldised ka A ja A
x

tehtemrgi puudumine operandide vahel on samavrne tehtega

ehk konjunktsiooniga : A B A B A B

|____________________________________________________________________________________|

Eelnev definitsioon vlistab loogikaavaldiste hulgast ebakorrektsed

AB A()B
operandide ja tehtemrkide kooslused: A B

tehe

Kasutusel on ka alternatiivseid tehtemrke: &

Inversiooni esitatakse mnes allikas ka lakomaga:

thi hulk

asendada

universaalhulk

0
konstandiga

Kik hulgaalgebra

hisosa asendada tehtega konjunktsioon

hend asendada tehtega disjunktsioon

x'
x

konstandiga

asendada

Sarnaselt vreavaldistele kehtib duaalsusprintsiip ka loogikaavaldiste kohta:

Kui 2 loogikaavaldist on vrdsed, siis on ka nende duaalsed avaldised

omavahel vrdsed.
Duaalsusprintsiibist tulenevalt kehtivad kik loogikaalgebra phiseosed
duaalsete paaridena.
Loogikaalgebra phiseosed esituvad kuni 3 loogikamuutuja abil, mida
thistame siin x y z
.

Igaks nendest on tegelikult loogikavrtus

vi

1 :

x , y, z { 0 1 }

Jrgnevalt esitatud phiseoste kehtivus tuleneb elementaarsete

loogikatehete definitsioonidest (ehk nende tehete "kitumisest"). Kik
esitatud vrdused (phiseosed) kehtivad olenemata sellest, kumba
loogikavrtuse ( vi ) me nendes iga loogikamuutuja x
asemele asendame.
0

LOOGIKAALGEBRA

PHISEOSED
_
x

eituse eitamise seadus :

seosed konstantidega
__

__

0 = 1

1 = 0

ja

1:

0 1 = 0

x1

= 0

0 =

xw

seadused kehtivad ka loogikaalgebras, kui nendes teha jrgnevad asendused:

tehe

1 = 1

(tienditega distributiivne)

isomorfsed.

kui A ja B on loogikaavaldised, siis on avaldised ka

AB
AB
AB
AB
AB

xw

on

Loogikaalgebra

x0

hulgaalgebra

"

on

vre, siis leiduvad loogikaalgebra phiseoste hulgas ka kik vres kehtivad

seadused:
kommutatiivsus , assotsiatiivsus , neeldumine , idempotentsus.
ja

"

.... x

asendada

avaldise kik

"

duaalse

"

Muutuja x vi x on loogikamuutuja , kui ta saab omandada vrtusi

ainult hulgast { 0 1 }.
x { x1 2
n}
Numbrimrkidena
ja
esitatud loogikavrtusi nimetatakse ka
"konstant 0" ja "konstant 1" , et rhutada nende erinevust muutujatest x
Loogikaavaldis
loogikamuutujaid x , konstante
ja
tehtemrke sisaldav kooslus, mis tema muutujate x vrtustamisel
omandab samuti loogikavrtuse
vi

"

idempotentsus

DeMorgani seadused :

xx

1 = 1

x
(

xx

= 0

xwx

= 1

xwx

kahe muutuja jaoks )

______

x w y

____

y
x

neeldumine

x y

x w xy

distributiivsus

x( y w

z) = x y

x w y

x w y

x w x y

x w x
y

x w y

xz

( y z) = (x

y)(x

x w y

x w y

x y w y

x y w y

Rhutame, et eelnevad thised x y z esitavad mitte ainult

ksikuid loogikamuutujaid, vaid x y z asemel vivad olla ka
keeruka(ma)d loogikaavaldised, kuna ka avaldised arvutuvad / asenduvad
loogikavrtusteks 0 vi .

sulgude "lahtikorrutamine" ja "lahtiliitmine)

ning samuti

x w yx

ehk

z)

kleepimine

ebaolulise muutuja / avaldiseliikme lisamine)

x y w x y

x w y ) ( x w y

nide:

x w x y = x tuleneb, et neeldumine toimub ka

x1 x
x w x x
x x x
:

neeldumisseadusest

niteks avaldises

Mrgime, et mlema eelneva (duaalse) kleepimisseaduse kehtimine tuleneb

(jreldub) muude eeltoodud seaduste kehtimisest. Kleepimisseadusteks olevate
vrduste parem pool on teisendatav vasakuks pooleks muude eelnevate
phiseoste abil. (
)
lejnud phiseoste kehtivus on testatav (kontrollitav) ainult nende vasaku
ja parema poole tevrtustabelite vrdlemise teel.

x1 x
x
2

w x x
x x x

x x
x
1

( x1 x
2 x3 ) [ x4 x5 ]

x x x

|____________________________________________________________________________________|

leia need sobivad phiseosed ja teisenda!

Loogikatehete asendusseosed

Asendusseosed

__________

w y w z

_____

x y z

x y z

x w y w z

DeMorgani seadused kolme muutuja jaoks on testatavad ka avaldise

teisenduse teel (eeldades, et kahe muutuja jaoks DeMorgani seadus kehtib):
__________

w y w z

____________

x w y) w z

_______

__

x w y) z

Lisame veel he mrkuse neeldumisseadusele

w
x y

x y z
=

implikatsioon:
ekvivalents:
summa mooduliga 2:

DeMorgani seadused on laiendatavad ka enam kui kahele muutujale:

x w y

...

elementaarsete

y
xy
x

(vlistav "VI" )

loogikatehteid

(see tehe on ksitletud edaspidi)

inversioon, disjunktsioon, konjunktsioon)

loogikatehete

kaudu:

w y
x

x y

Selle reegli verbaalseks esituseks sobiks:

mitteelementaarseid

asendavad

x y)( y x)

y w x y
x

y w x y
x

= . . . . . . =

disjunktsiooni hele poolele vib juurde korrutada teise poole inversiooni

(avaldise vrtust sellega muutmata)".
"

Seega kehtivad vrdused:

Implikatsiooni definitsioonist tulenevad seosed

Implikatsiooni tevrtustabelist vib ldistada 4 seost implikatsiooni kohta

x1

x 1 x2
0 1
1 0
1 1

tabeli

tabeli

tabeli

tabeli

1.
3.
1.
2.

ja

ja

ja

ja

2.
4.
3.
4.

reast:

reast:

reast:

reast:

0
0 1
1 0
1 1
0 0
1 0
0 1
1 1
0

w x x
1

w x

w x
x

saab ldistada:

saab ldistada:

saab ldistada:

saab ldistada:

w x

xx

( x1

x w

= 0

w x

)( x
1

w x2 )

x x

w x
x

x
x

w x x

x w x

= 1

w x
x
2

x
x

x x

w x x
2
1

x w y

w x

x w x
2 )

w x

avaldise mingi osa kohal on samavrne

avaldiseosa mber:
___
___
x1 x x ( x x ) x

Avaldise

x1

w x

pikk inversioon

Lihtsustada kahe loogikamuutujaga avaldis x1 w x x w x x

Selle avaldise lihtsustamiseks on rakendatavad 3 loogikaalgebra phiseost:
x y w xz

|____________________________________________________________________________________|

)( x
1

x w x
y

w x x

x x
2

w x x

x
x
w x1

0 =

___
x1 x x
2

sulgudega

selle

tevrtuse arvutamisel pole seega vimalik

esimese tehtena korrutada konjunktsioonitehet x x , kuna kigepealt

tuleb arvutada konjunktsioon x x koos konjunktsioonitulemuse
jrgneva inverteerimisega .
2

x ( y w z)

Lisaks eelnevale kolmele phiseosele leiavad selle avaldise lihtsustamisel

rakendust veel kolm:

Loogikaavaldiste teisendamine on nende viimine muule samavrsele

(lihtsamale) kujule.
Loogikaavaldisi teisendatakse loogikaalgebra phiseoseid ja
loogikatehete asendusseoseid rakendades.
nide:

nide:

Lihtsustada kahe loogikamuutujaga avaldis ( x1

Loogikaavaldiste teisendamine

w x
x

|____________________________________________________________________________________|

Sellega on loogikaalgebra kik phiseosed ja tehete asendusseosed

esitatud. Nende abil teostuvad loogikaavaldiste kik teisendused.

Ilmneb, et etteantud avaldis vrtustub "heks" suvalise muutujavrtuste

kombinatsiooni korral ehk tegemist on samaselt tese avaldisega.

1
1
0
1

0 0

1 w x x
x

Lisaks jreldub eelnevast, et avaldise

___
x x x
1

teisendamisel

DeMorgani seadusega tuleb pika inversiooni rakadumisel avaldisest

HARJUTUSLESANDED

kohe panna sulud, et avaldises siliks tehete ige jrjekord :

___
x1 x x
2

tpiline viga:

Kuigi

(x
1

x w x

= 1

kuid

___
x1 x w x1 x
2

meenutame, et

x1 x w x1 x
2

x w x
x

vrduse mlema poole avaldiste

kehtimist
vrdlemise teel.

x w x
1

tevrtustabelite

Lihtsustada avaldist

x w x
x
x
1

w x

loogikaalgebra phiseoste

abil :

. . . . . .

vastus:
. . . . . .

x w x = 1
tuleneb:
x x w x1 x 1
1

x1 x w x x

ei jreldu sellest, et

neeldumisseaduse

Kontrollida

vrduks samuti konstandiga

Seosest

w x
2 ) x

x3

2 )

|____________________________________________________________________________________|

x ) x
1

w x
2

x2

. . . . . .

vastus:
. . . . . .

w x
x

x
x
1

x3

x1 )

. . . . . .

vastus:
=

. . . . . .

x x
x

x )
2

w x
2

. . . . . .

vastus:
=

. . . . . .

x w x x2 w x
x
1

2
x

. . . . . .

vastus:
. . . . . .

2 ( x w x
x

) ( x2

w x

. . . . . .

vastus:
=

. . . . . .

2 x
x

( x1

x2 ) ( x1 x3

x2 )

. . . . . .

vastus:
. . . . . .

x
x
w x x
1

LOOGIKAFUKTSIOOID (Boole'i funktsioonid)

3-muutuja funktsioon

Vastavuste teema juures on mrgitud, et funktsioon on kikjal lhtehulgas

mratud hene vastavus.
n-muutuja loogikafunktsioon
f ( x x . . . . x ) on vastavus n-muutuja
Boole'i ruumist { 0, 1 }n loogikavrtuste hulka { 0, 1 } :
1

x1 x

....

{ 0, 1 }

) :

{0 1}

Seega seab n-muutuja loogikafunktsioon igale

(ehk argumentvektorile x1 x2 x
)

loogikavrtuse

vi

x1 x2 ) : { 0 , 1 }

n-

{ 0, 1 }

jrgulisele kahendvektorile

f ( x1 x2 )

{0 1}

000
001
010
011
100
101
110
111

on seega vastavus

{ 0, 1 }

x 1 x2

{ 00 01

10

x1 x2

1 0
1 1

1-de piirkonna

argumentvektorid
Funktsiooni
argumentvektorid

x1 x

. . . x

0-de piirkonna

x1 x

. . . x

{ 0, 1 }

i+1

f ( x1

1 0 1

x 1 0 x +1 ... x
i

. . . x

. . . x

1 1 1

)
n

= 1

=0

...

x 1 1 x +1 ... x
i

Funktsiooni mitteolulisele muutujale x omistatav loogikavrtus ei

mjuta seega kuidagi funktsiooni vrtust. Kui n-muutuja funktsiooni
mingi muutuja x osutub mitteoluliseks, siis funktsioon ise on tegelikult
(n1)-muutuja funktsioon f ( x1 ... x 1 x + ... x ).
Kui funktsiooni mingi muutuja x on oluline, siis leidub vhemalt ks
lejnud muutujate x ... x x ... x vrtustekomplekt, mille korral
i

i+1

..

x 1 0 x +1 .. x
i

f ( x1

..

x 1 1 x +1 .. x
i

ehk muutuja x vrtuse muutmisel muutub ka funktsiooni vrtus.

Kui funktsiooni avaldis sisaldab mitteolulisi muutujaid, siis on avaldist alati
vimalik teisendada kujule, kus need mitteolulised muutujad puuduvad.

....

Osaliselt mratud loogikafunktsioonid

Vastavuste juures funktsiooni mistet sisse tuues mrgitakse, et funktsiooni

mramispiirkonnaks vib olla ka ainult osa lhtehulga elementidest.
Sellisel juhul on tegemist osaliselt mratud funktsiooniga.
Loogikafunktsioonide korral thendab osaline mratus seda, et tema
lhtehulgaks olevas Boole'i ruumis leidub selliseid argumentvektoreid
n
x1 x
x { 0 1 } mille jaoks pole rangelt mratud, kumba
loogikavrtuse 0 vi 1 funktsioon nende korral omandama peab.
2

....

tevrtustabel

4-muutuja loogikafunktsiooni tevrtustabel on seega 16-realine.

Funktsiooni muutujate (ehk argumentide) arvu suurenemisel hevrra
funktsiooni argumentvektorite arv kahekordistub.
x1 x

.... x

{ 0, 1 }

x = 0

x = 1

on

(101) = 0

{ 0, 1 }

V0 V1
V
n

{0, 1}

Boole'i ruumi jaotus osaliselt mratud

funktsiooni
jaoks
f ( x

.... x

Funktsioon vib omandada mramatuspiirkonda kuuluvate

argumentvektorite x1 x
V korral kskik kumba
loogikavrtuse
vi . Selle thistamiseks kirjutatakse osaliselt
mratud funktsiooni tevrtustabelisse mramatuspiirkonna
argumentvektoritele vastavaks ' '.
.... x

Jrgnevalt on esitatud mingi suvalise osaliselt mratud 3-muutuja

loogikafunktsiooni tevrtustabel. Funktsiooni mramatuspiirkonna
moodustavad 2 argumentvektorit:
V

__

f ( x1

sama 3-muutuja funktsiooni

4-mtmeline Boole'i ruum sisaldab juba 16 erinevat kahendvektorit ja

f ( x1

1 1 0

{ 0, 1}

...

1 0 0

( x1 x
) mingi muutuja x on
funktsiooni mitteoluline muutuja , kui lejnud muutujate
x .. x x .. x kikvimalike vrtuste korral kehtib:
2

0 1 1

Sellised argumentvektorid moodustavad funktsiooni mramatuspiirkonna

n
{ 0 , 1 }n
V V1 V

{0 1}

.... x

0
1
0
0
1
0
1
1

0 1 0

f ( x1 x2 x3 )

0 0 1

vastavuse diagramm
mingile 3-muutuja funktsioonile

0 0 0

Mitteolulised muutujad

n-muutuja loogikafunktsiooni

x1 x2 x3

x = 1

V
n

Kui mingi 3-muutuja funktsioon f ( x1 x2 x3 ) vrtustub muutujavrtuste

korral -ks, siis kirjutame: f
1
2
3

moodustavad need
V , mille korral f ( x1 x
, n moodustavad need
V0 , mille korral f ( x1 x

Funktsiooni tevrtuspiirkonnad
Funktsiooni

= 8

(x 1 x2 x3 ):

...

eelneval diagrammil nidisena esitatud

2-muutuja funktsiooni tevrtustabel

loogikamuutujate "vrtustekomplekt", mis esitab funktsiooni igale ksikule

muutujale x1 x2 .
x omistatavat vrtust
vi . Muutujate
vrtustamisel omandab ka loogikafunktsioon ise vrtuse vi
("funktsioon seab argumentvektorile vastavaks loogikavrtuse 0 vi 1")

0
1
0
0

0 0

Argumentvektor (kahendvektor)

f ( x1 x2 )

0 1

{ 0, 1}

11 }

{ 0, 1}

{ 0, 1}

vastavaks

Edaspidi thistab miste funktsioon kikjal loogikafunktsiooni.

Vastavuste vaatlemisel kasutasime vastavuste
(
):
illustratiivseks esituseks diagramme.
00
Toodud nide on he suvalise 2-muutuja
0
01
funktsiooni diagramm, mis esitab
funktsiooni kui hest vastavust lhtehulgast
10
1
, , ,
sihthulka { 0, 1 }.
11
2
Vastavusdiagrammist eelistatumaks
loogikafunktsiooni esituseks on
vastavuse diagramm
tevrtustabel , mis on vastavusdiagrammi
2-muutuja funktsioonile
reorganiseeritud erikuju ja sisaldab seega
funktsiooni kohta sama infot mis diagramm:
f

1.

2-muutuja funktsioon
f

....

f ( x1 x2 x3 ) on 8-elemendilise lhtehulgaga
vastavus:
3
f ( x 1 x2 x 3 )
{0 1}
{0 1}
3-mtmeline Boole'i ruum sisaldab
erinevat 3-jrgulist
kahendvektorit:
, 3 { 000 001 010 011 100 101 110 111 }
Seega on 3-muutuja loogikafunktsiooni tevrtustabel samuti 8-realine.
Jrgnevalt esitame he suvalise 3-muutuja loogikafunktsiooni nii
vastavusdiagrammina kui ka tevrtustabelina :

x 1 x 2 x3

f ( x1 x2 x3 )

0
1

0
1
1

0 0 0
0 0 1
0 1 0
0 1 1
1 0 0
1 0 1
1 1 0
1 1 1

Osaliselt mratud funktsioon

|

= 2

{ 010

x1 x2 x3

0 0 0

0 0 1

0 1 0

0 1 1

1 0 0

1 0 1

1 1 0

1 1 1

100 }

f1

f2

f3

f4

0
1
0
0
0
0
1
1

0
1
0
0
1
0
1
1

0
1
1
0
0
0
1
1

0
1
1
0
1
0
1
1

Tielikult mratud funktsioonid

mis sobivad funktsiooni

1 f2 f3 f4

esitamiseks

( mramatused '' on mratud 1-deks vi 0-deks )

Osaliselt mratud funktsioon kuulub "lpunimramisele" ehk temalt

minnakse tavaliselt le tielikult mratud funktsioonile, jaotades ta
mramatuspiirkonna vabalt ra 1-de ja 0-de piirkonna vahel.
Selle tulemusel saadakse tielikult mratud funktsioon, mis sobib
vaadeldava osaliselt mratud funktsiooni esitamiseks.
Kui funktsiooni mramatuspiirkonnas on n kahendvektorit, siis saab
mramatuspiirkonda 1-de ja 0-de piirkonna vahel ra jaotada 2n erineval
viisil.
Eelnevates tevrtustabelites on esitatud kik 22 = 4 tielikult
mratud funktsiooni
f1

f2

f3

f4

.... mis sobivad vaadeldava osaliselt mratud funktsiooni

esitamiseks.

Osaliselt mratud funktsiooni f 1-de ja 0-de piirkonnad sisalduvad

tervikuna kikide funktsioonide f1 f f f vastavates piirkondades.
Erinevused tielikult mratud funktsioonide f f f f 1-de ja 0-de
piirkondades piirduvad ainult nende argumentvektoritega, mis moodustavad
funktsiooni f mramatuspiirkonna. Seega "kituvad" kik 4 funktsiooni
f
f
f
nii, nagu nuab funktsiooni f tevrtustabel. Sobivad 4
1 f
tielikult mratud funktsiooni saadakse tevrtustabeli "kriipsude"
mramisega 1-deks ja 0-deks kikides vimalikes kombinatsioonides.
2

tevrtustabel

piirkonna jrgi jrgnevat 10ndesitust:

vi

konstant

x x
x
x

x x x

Elementaardisjunktsioon

x x x x
x
1

algterm vi algtermide disjunktsioon.

4 elementaardisjunktsiooni:

on ksik

x wx
wx
w x
2

x w x w x
3

Disjunktiivne normaalkuju ( DK ) on ksik elementaarkonjunktsioon

vi elementaarkonjunktsioonide disjunktsioon.
Jrgneval kahel real on mlemal ks DNK :
x1 x
x w x
x x
w x x
3

w
x x
x
w x
x w x
x x x
2

1, 6, 7

f ( x1 x2 x3 )

)(

w x
x
w x
1

Jrgneval kolmel real on igal real avaldis, mis on samaaegselt nii DNK kui
ka KNK :
x w x w x
x x
x
x
1

" pii":

2, 4

( 2, 4 )

ehk

tielik DNK :

Tielik KK ( TKK ) on KNK, kus iga elementaardisjunktsioon

sisaldab funktsiooni kiki muutujaid

Jrgneval viiel real on igal real ks tielik KNK :

( x w x w x x w x w x
1

)(

x wx w x w x

x w x )(x
w
x
w x w x
x

)(

x w x
wx wx

)(

x w x
wx
wx

L [( x1 w x2 ) x3 ]

)(

0, 3, 5 )

x1 x

x x
w x x

x x
x x
x
w x
x x
w x x x

x w x x
x

x x
x
x

Jrgneval kahel real on mlemal ks KNK :

( x1 w x w x x w x x
3

ehk

loogikaavaldis

Loogikaavaldise

( 2, 4 )

0, 3, 5

vi elementaardisjunktsioonide konjunktsioon.

w x w x w x
x

( 2, 4 )

piirkonna jrgi esitades kasutatakse suurt kreeka thte

f ( x1 x2 x3 )

Konjunktiivne normaalkuju ( KK ) on ksik elementaardisjunktsioon

Jrgneval real on nitena toodud mingid

2

1, 6, 7 )

Jrgneval viiel real on igal real ks

vi selle

1 .

f ( x1 x2 x3 )

sisaldab funktsiooni kiki muutujaid

Elementaarkonjunktsioon on ksik algterm vi algtermide konjunktsioon.

Jrgneval real on nitena toodud mingid 5 elementaarkonjunktsiooni:
x1 x

Tielikud normaalkujud
Tielik DK ( TDK ) on DNK, kus iga elementaarkonjunktsioon

Loogikaavaldiste normaalkujud
inversioon

f ( x1 x2 x3 )

Funktsiooni esitamisel avaldisena eelistatakse loogikaavaldiste

normaalkujusid.

Muutujaid sisaldav suvaline loogikaavaldis (oma eelpool defineeritud

kujul) on vaadeldav loogikafunktsioonina, kuna tema muutujate
vrtustamisel omandab ka kogu loogikaavaldis vrtuse vi .

Ta loetleb esitatava funktsiooni vrtused tabelisse korrastatuna kikide

argumendivrtuste kombinatsioonide (ehk argumentvektorite) korral,

Numbrilisel kujul 10ndesitus on tevrtustabeli kompaktne herealine

esitus, kus 2ndvektorid on asendatud vastavate 10ndarvudega. Funktsiooni
10ndesitus vib olla antud kas 1-de vi 0-de piirkonna jrgi.
1-de piirkonna jrgi esitades kasutatakse suurt kreeka thte "sigma":
Eelnev osaliselt mratud nitefunktsioon f ( x1 x2 x3 ) omab 1-de

Tevrtustabel on loogikafunktsiooni kige "vahetum" esitus.

numbriline kmnendesitus

0-de

Funktsiooni mistahes esituskujust peab selguma, kuidas funktsioon

vrtustub oma muutujate kikvimalike vrtuskombinatsioonide korral.

Algterm on avaldise koosseisu kuuluv loogikamuutuja

.... x

Eelnev osaliselt mratud nitefunktsioon omab 0-de piirkonna jrgi

jrgnevat 10ndesitust:

Loogikafunktsioonide esituskujud

Kuigi osaliselt mratud funktsiooni vib "lpuni" mrata vabalt, ei tehta

seda siiski juhuslikul viisil, vaid teatud tunnuste jrgi valitakse sobivate
tielikult mratud funktsioonide hulgast eelistatuim.

x1 w x

alustades argumentvektorist 000 ..... 0 ja lpetades argumentvektoriga

111 ..... 1 .
Eelpool leiduvad juba nited 2-muutuja funktsiooni ja 3-muutuja funktsiooni
tevrtustabelitest.
n-muutuja loogikafunktsiooni muutujatele x1 x
saab vrtusi
0 ja 1 omistada 2 erineval viisil. Samapalju peab olema ridu ka tema
tevrtustabelis. Seega tevrtustabeli suurus kasvab muutujate arvu
suurenemisel kiiresti (eksponentsiaalses progressioonis) ja on ilmne, et
tevrtustabel sobib ainult vikse muutujatearvuga loogikafunktsiooni
esitamiseks.
(Tinglik piir viks olla kuni 6 muutujat ehk 26 = 64 tabelirida.)

algtermide arv:

keerukus

on tema koosseisus olevate

L ( x1 x3 w x2 x3 )

L(x 0)

Igale funktsioonile leidub palju erinevaid loogiliselt vrdvrseid, kuid

erineva keerukusega normaalkujusid.

Minimaalne normaalkuju ( MDK MKK ) on konkreetse funktsiooni

vikseima keerukusega DNK vi KNK.

Funktsiooni minimaalne normaalkuju on seega tema paljudest vimalikest

normaalkujudest selline, mis sisaldab kige vhem algterme x x
Loogikaavaldist saab teisendada (minimaalsele) normaalkujule eelpool
esitatud loogikatehete asendusseoseid ja loogikaalgebra phiseoseid
kasutades.
i

Loogikafunktsiooni normaalkujude leidmine

Disjunktiivne normaalkuju DK
Konjunktiivne normaalkuju KK
(

) saadakse funktsiooni

) saadakse funktsiooni

-de piirkonnast.
-de piirkonnast.

Tieliku DK leidmine

Funktsiooni 1-de piirkonnast saab vlja kirjutada selle funktsiooni tieliku
DK (TDNK).
f ( x1 x2 x3 )

0 1 0

0 1 1

1 0 0

1 0 1

1 1 0

1 1 1

001 ,

010 , 100 , 110 , 111 }

Koostame DNK, kus iga

elementaarkonjunktsioon omandab
vrtuse 1 tpselt he 1-de piirkonna
argumentvektori korral.

000

111

Tieliku KK leidmine

Funktsiooni 0-de piirkonnast saab vlja kirjutada selle funktsiooni TKNK.
Vaatleme endiselt viimaseks niteks olnud 3-muutuja funktsiooni, millele
juba leidsime tema 1-de piirkonnast TDNK.
Sellesama funktsiooni 0-de piirkonda kuulub 3 argumentvektorit:
,

101

Koostame KNK, kus iga elementaardisjunktsioon omandab

vrtuse tpselt he 0-de piirkonna argumentvektori korral. Selleks
kirjutame 0-de piirkonna iga argumentvektori x1 x2 x3 { 000 011 101 }
jrgi vlja he elementaardisjunktsiooni, kusjuures vrtus x
annab
elementaardisjunktsiooni koosseisu vastava muutuja otsevrtuse x
x
elementaardisjunktsiooni koosseisu vastava muutuja
inversiooni x
.
Saadud elementaardisjunktsioonid korrutame JA
0

vrtus

= 1

ja

annab

-tehtega kokku KNK-ks:

f (x

x x
2

( x1

wx w x
2

) ( x1

wx
w x
2

(x

x x
2

1 x
x
x

w x
x x

w x x
x

w x x x

w x x x
1

Selliselt koostatud iga elementaarkonjunktsioon vrtustub 1-ks tema

algtermide vrtustamisel ainult selle argumentvektoriga, mille jrgi ta on
koostatud.
Kikide lejnud vimalike argumentvektorite korral (selles nites on neid
7, sest funktsioonil on kokku 8 argumentvektorit) vrtustub see konkreetne
elementaarkonjunktsioon 0-ks, andes DNK vrtuse arvutamisel
ebaefektiivse liidetava 0.
Selliselt saadav DNK osutub tielikuks DK-ks (TDNK), kuna iga tema
elementaarkonjunktsioon sisaldab kiki kolme funktsiooni muutujat.

)(x
1

wx w x

f (010) = 0

(001)

f (100) = 0

f (110) = 0

f (111) = 0

Selliselt koostatud iga elementaardisjunktsioon vrtustub 0-ks tema

algtermide vrtustamisel ainult selle argumentvektoriga, mille jrgi ta on
koostatud.
Kigi lejnud 7 vimaliku argumentvektori korral vrtustub see
konkreetne elementaardisjunktsioon 1-ks, andes KNK vrtuse
arvutamisse ebaefektiivse teguri 1.

ja samuti lejnud kolme (ehk -de piirkonna) argumentvektori korral:

0

(000)
(011)
f (101)

Iga konkreetse argumentvektori x1 x2 x3 V0 korral vrtustuvad TDNK

kik elementaarkonjunktsioonid 0-ks ja sellest tulenevalt on ka kogu DNK
vrtus 0.

, 011

...

Ilmneb, et saadud TDNK vrtustub funktsiooni tevrtustabeliga

kokkulangevalt kigi 8 vimaliku argumentvektori
kuni
korral.
TDNK elementaarkonjunktsioonide vljaarvutatud vrtustest on nha, et
iga konkreetse argumentvektori x1 x2 x3 V1 korral vrtustub tpselt
ks TDNK elementaarkonjunktsioonidest 1-ks ning kik lejnud 0-ks.

V = { 000

Selleks kirjutame 1-de piirkonna iga argumentvektori

Funktsiooni 1-de piirkonda kuulub

5 argumentvektorit:

0 0 1

Vaatleme koostatud TDNK-avaldise "kitumist" -de piirkonna iga

konkreetse argumentvektori korral:

Vaatleme jrgnevat 3-muutuja funktsiooni:

0 0 0

1
0

Kui vaadeldava funktsiooni tevrtustabel on olemas (ette antud vi

funktsiooni muust esituskujust vlja arvutatud), siis teame ka selle funktsiooni
piirkondi V0 ja V1 , mis ongi DNK vi KNK vljakirjutamiseks piisav.

x1 x 2 x 3

{ 001 010 100 110 111 } jrgi vlja he

elementaarkonjunktsiooni, kusjuures vrtus x
annab
elementaarkonjunktsiooni koosseisu vastava muutuja inversiooni x ja
vrtus x 1 annab elementaarkonjunktsiooni koosseisu vastava muutuja
otsevrtuse x .
Saadud elementaarkonjunktsioonid liidame VI-tehtega kokku DNK-ks:
x1 x2 x3

=
=

0
0
0

w
w
w

0
0
0

w
w
w

0
0
0

w
w
w

0
0
0

w
w
w

0
0
0

Selliselt saadav KNK osutub tielikuks KK-ks (TKNK), kuna iga tema
elementaardisjunktsioon sisaldab kiki kolme funktsiooni muutujat.
Vaatleme koostatud TKNK-avaldise "kitumist" 0-de piirkonna iga
konkreetse argumentvektori korral:
f

000)

w 0) (0 w 1 w 1) (1 w 0 w 1)

011

(011)

(0

w 1 w 1) (0 w 0 w 0) (1 w 1 w 0)

101

(101)

(1

w 0 w 1) (1 w 1 w 0) (0 w 0 w 0)

110

....

0w

ja samuti lejnud viie (ehk -de piirkonna) argumentvektori korral:

1

001)

(010)

(100)

(110)

(111)

0w

w 1) (0 w 1 w 0) (1 w 0 w 0)

111

(0

w 1 w 0) (0 w 0 w 1) (1 w 1 w 1)

(1

w 0 w 0) (1 w 1 w 1) (0 w 0 w 1)

(1

w 1 w 0) (1 w 0 w 1) (0 w 1 w 1)

(1

w 1 w 1) (1 w 0 w 0) (0 w 1 w 0)

111

111

111

111

Ilmneb, et saadud TKNK vrtustub funktsiooni tevrtustabeliga

kokkulangevalt kigi 8 vimaliku argumentvektori
kuni
korral.
000

111

TKNK elementaardisjunktsioonide vljaarvutatud vrtustest nha, et iga

konkreetse argumentvektori x1 x2 x3 V0 korral vrtustub tpselt ks
TKNK elementaardisjunktsioonidest 0-ks ning kik lejnud -ks.
See ainus tegur phjustab aga korrutise (ehk kogu KNK) vrtuseks .
Iga konkreetse argumentvektori x1 x2 x3 V1 korral vrtustuvad TKNK
kik elementaardisjunktsioonid 1-ks ja sellest tulenevalt on ka kogu
KNK (ehk korrutise) vrtus 1.
1

Igal loogikafunktsioonil on tpselt ks TDK ja tpselt ks TKK.

Samaselt tesel funktsioonil ei eksisteeri TKNK-d, kuna tal puudub
nullide piirkond V0 . Sellise funktsiooni tevrtustabel koosneb ainult
1-dest.

Samaselt vral funktsioonil ei eksisteeri TDNK-d, kuna tal puudub

htede piirkond V1 . Sellise funktsiooni tevrtustabel koosneb ainult

0-dest.

HARJUTUSLESANDED

loogikaavaldist:

Esitada igale jrgnevale tevrtustabelile 1 . . . . 3 erinevat sobivat

Kahest alternatiivsest normaalkujust on olulisem ja enamkasutatav

disjunktiivne normaalkuju (DNK). Tpsustavate nudmiste puudumisel
eelistame loogikafunktsioone avaldistena esitades nende MDK-d.

0
0
1
0

1
0
0
1

1
0
1
1

1
0
1
0

1
1
1
1

vastus:

vastus:

vastus:

vastus:

vastus:

x1 x2
0 0

0 1
1 0
1 1

_________

x x

x
x
x x

________

________________

______

x
x

x x x
x

x
x

x x

Arvutada

tevrtustabel
f

( x1

3-muutuja loogikafunktsioonile:

x2 x3 )

(x
1

)
vastus:

x1 x2 x3

f ( x1 x2 x3 )

1
0
1
1
1
1
0
0

0 0 0
0 0 1
0 1 0
0 1 1
1 0 0
1 0 1
1 1 0
1 1 1

Kirjutada eelneva lesande funktsiooni inversiooni f jaoks vlja (selle

inversioonfunktsiooni) TDK.
Inverteerida funktsiooni f esitav saadud TDNK , et jlle saada otsest
funktsiooni f esitav avaldis. (rakenda "pikk" inversioonijoon TDNK avaldisele)
Teisendada saadud "pika inversiooniga" avaldist DeMorgani seaduste abil seni, kuni
DeMorgani seaduste rakendamine on vimalik.
Milline normaalkuju tekkis funktsiooni f avaldiseks sellise teisenduse tulemusel?

KORDAMISKSIMUSED

Mis on loogikaalgebra?
Millest loogikaalgebra koosneb?
Mis on loogikamuutuja?
Kuidas nimetatakse numbrimrkidega 0 ja 1 esitatud loogikavrtusi?
Mis on loogikaavaldis? Loogikaavaldise definitsioon.
Millist loogikatehet thendab tehtemrgi puudumine operandide vahel?
Mitu loogikatehet on olemas? Mitu operandi nendest igahel on?
Millisel tingimusel on kaks loogikaavaldist omavahel vrdsed?
Kuidas saadakse mingi loogikaavaldise jaoks tema duaalne kuju?
Milline seos on omavahel hulgaalgebral ja loogikaalgebral ?
Milleks kasutatakse loogikatehete asendusseoseid? Millistele tehetele on nad olemas?
Mis on n-muutuja loogikafunktsioon?
Mis on argumentvektor ja mida ta esitab?
Mida nitab loogikafunktsiooni tevrtustabel?
Mis on funktsiooni 1-de piirkond? Mis on 0-de piirkond? Kuidas neid thistatakse?
Mis on funktsiooni mitteoluline muutuja?
Millisele kujule on mitteolulis(t)e muutuja(te)ga loogikaavaldis alati teisendatav?
Milline loogikafunktsioon on osaliselt mratud?
Mis on funktsiooni mramatuspiirkond? Kuidas seda thistatakse?
Millega vrdub funktsiooni 1-de piirkonna, 0-de piirkonna ja mramatuspiirkonna hend ?
Millise vrtuse omandab funktsioon oma mramatuspiirkonnas ?
Kuidas esitatakse tevrtustabelis funktsiooni mramatuspiirkonda ?
Mida tehakse funktsiooni mramatuspiirkonnaga ?
Mitu tielikult mratud funktsiooni sobivad esitama funktsiooni, mille | V | = n

esitusviisid
numbriline 10ndesitus

Millised on loogikafunktsioonide

Kuidas koostatakse loogikafunktsioonile

Mida esitab iga 10ndarv

numbrilise 10ndesituse

koosseisus?

Mis on algterm?
Mis on elementaarkonjunktsioon?
Mis on elementaardisjunktsioon?
Mis on disjunktiivne normaalkuju (DNK)?
Mis on konjunktiivne normaalkuju (KNK)?
Esitada nitena avaldisi, mis on samaaegselt nii DK kui ka KK .
Mis on tielik disjunktiivne normaalkuju (TDNK)?
Mis on tielik konjunktiivne normaalkuju (TKNK)?
Mis on loogikaavaldise keerukus?
Mis on minimaalne DK (MDNK) ? Mis on minimaalne KK (MKNK) ?
Millisest loogikafunktsiooni piirkonnast tuleneb DK? Millisest piirkonnast tuleneb KK?
Kuidas kirjutatakse funktsiooni tevrtustabelist vlja funktsiooni TDK vi TKK ?
Mitu erinevat tielikku disjunktiivset normaalkuju ( TDK ) on igal loogikafunktsioonil?
Mitu erinevat tielikku konjunktiivset normaalkuju ( TKK ) on igal loogikafunktsioonil?
Mitu TDK elementaarkonjunktsiooni vrtustub 1-ks suvalise argumentvektori korral?
Mitu TKK elementaardisjunktsiooni vrtustub 0-ks suvalise argumentvektori korral?
Milline loogikafunktsioon ei oma TDNK-d? Milline loogikafunktsioon ei oma TKNK-d?

Kahe muutuja loogikafunktsioonid

f ( x1 x2 )

Jrgnevalt vaatleme, kuidas loogikafunktsiooni argumentide arvu

muutumisel muutub kikvimalike n-muutuja funktsioonide arv.
Ainus unaarne (
) loogikatehe
muutuja loogikafunktsioonina:
he operandiga

(x) =

inversioon

on vaadeldav he

he muutujaga
x
0
1

loogikafunktsioon vib "kituda" neljal erineval viisil:

x)

x)

f (x)

Seega eksisteerib maksimaalselt

f (x)

x)

1
=

f (x)

x)

0
=

1
=

f (x)

erinevat 1-muutuja funktsiooni.

Esimene ja viimane nendest ei sltu funktsiooni muutujast x ehk tegelikult

osutuvad nad 0-muutuja funktsioonideks.
Kuna nendel mlemal juhul on funktsiooni vrtus psivalt 0 vi ,
siis nimetatakse neid funktsioone ka "konstant 0" ja "konstant 1".

x1 x2

f (x)

kujutab oma argumendi muutmatult temaks endaks ehk

"ei tee" oma argumendiga mitte midagi.

Inversioon

(x)

1 1

x1 x2

f ( x1 x2 )

0 0

. . . . .

0 1

. . . . .

1 0

. . . . .

. . . . .

( x1 x2 )

( x1 x2 )

( x1 x2 )

( x1 x2 )

binaarsed loogikatehted on vaadeldavad

funktsioonidena:
x1 x2
0 0
0 1
1 0
1 1

( x1 x2 )

2-

f2

f3

f4

f5

f6

f7

0
0
0
0

0
0
0
1

0
0
1
0

0
0
1
1

0
1
0
0

0
1
0
1

0
1
1
0

0
1
1
1

x1 x2

________

x1 x2

x1

________

x2 x1

________

x1 x

x2

f13 ( x1 x2 )

f14 ( x1 x2 )

f15 ( x1 x2 )

f15

1
0
0
0

1
0
0
1

1
0
1
0

1
0
1
1

1
1
0
0

1
1
0
1

1
1
1
0

1
1
1
1

2
x

x2 x1

1
x

x1 x2

______

konstant

f1 ( x1 x2 )

x1 x2

konjunktsioon

f2 ( x1 x2 )

f3 ( x1 x2 )

x1
___
x1 x

f4 ( x1 x2 )

f5 ( x1 x2 )

konstant

Disjunktsiooni inversiooni

esitatakse ka mrgiga ("

Peirce arrow

")

esitatakse ka mrgiga

("Sheffer stroke")

x1 x2

prdimplikatsiooni inversioon

teine muutuja

x2

x1

ekvivalentsi inversioon

x1

f7 ( x1 x2 )

x1

f8 ( x1 x2 )

x1

f9 ( x1 x2 )

x1

f10 ( x1 x2 )

2
x

f11 ( x1 x2 )

x2

f12 ( x1 x2 )

1
x

"summa

( x1

x2 x3 )

( x1 x2 x3 )

vlistav

VI "

ekvivalents

teise muutuja inversioon

x

prdimplikatsioon

esimese muutuja inversioon

65 536

erineval viisil

nide:

f (x

=
=

10ndarvuna vahemikus 0 .... 15

on selliselt esitatav

on funktsioon tevrtustabeli vrtusteveeruga

1001

ehk

f (x x )
x1
x2
|____________________________________________________________________________________|
1

x x

) =
3

vahemikus 0 .... 255.

nide:

f (x

10ndarvuna

23

on funktsioon

00010111 .

f (x

x x

000101112

tevrtustabeli

10 )

23

Sellise tevrtustabeliga on funktsioon:

256

erineval viisil:

( x1 x2 x3 )

( x1 x2 x3 )

0 0 0

. . . . .

0 0 1

. . . . .

0 1 0

. . . . .

0 1 1

. . . . .

1 0 0

. . . . .

1 0 1

. . . . .

1 1 0

. . . . .

1 1 1

. . . . .

f0

f1

f2

f254

f255

256

"

disjunktsiooni inversioon

loogikafunktsioon vib "kituda" juba

vrtusteveeruga

loogikafunktsioon vib "kituda"

mooduliga 2"

disjunktsioon

Iga 2-muutuja funktsioon

f (x

( x1 x2 x3 )

x2

esimene muutuja

Iga 3-muutuja funktsioon on esitatav

x1 x2

Kolme muutujaga

Loogikafunktsioonide kompaktseks esituseks saab kasutada ka nende

tevrtustabeli kui tingliku kahendarvu 10ndvrtust.

_________

Konjunktsiooni inversiooni

implikatsiooni inversioon

x1

elja muutuja

konjunktsiooni inversioon

f6 ( x1 x2 )

implikatsioon

x1

x1 x2

__________

Igat suvalise keerukusega loogikafunktsiooni (loogikaavaldist) saab

koostada 2-muutuja loogikafunktsioonide abil, kus avaldises sisalduvate
2-muutuja funktsioonide (loogikatehete) resultaadid on omakorda
operandideks samas avaldises leiduvatele teistele loogikatehetele.

x1 x2 x3

f14

f0 ( x1 x2 )

f6 ( x1 x2 )

f1

f13

___________

he muutuja

f0

x1 x

f12

___________

Kik

______

f11

x1 x2 x1 x2

16

f10

___________

1 1

f9

________

osutub ainsaks "efektiivseks" 1-muutuja

funktsiooniks.

1 0

Kahe muutujaga loogikafunktsioon vib "kituda" 16-nel erineval viisil:

x1

0 0
0 1

f8

x x
2

= x1 x x x x2 x
2

( kontrollida! )

|____________________________________________________________________________________|

Loogikatehe "SUMMA MOODULIGA 2"

("vlistav

VI")

x1 x2

Loogikatehe (

ehk 2-he muutuja funktsioon) "summa mooduliga 2"

on

ekvivalentsi inversioon:

x1 x

_______

samuti:

_______

x1 x

Eelnevalt vaadeldud 2-he muutuja loogikafunktsioonide hulgas leidus ta

funktsioonina f6 :

x1 x2

f6

f9

0
1
1
0

1
0
0
1

0 0
0 1
1 0
1 1

x1 x2
0 0
0 1
1 0
1 1

2
2
2
2

mod
mod
mod
mod

0
1
1
2

=
=
=
=

mod
mod
mod
mod

2
2
2
2

=
=
=
=

Avaldise

XOR

( eXclusive OR

VI

ja

"vlistav

VI"

ja

( OR

"

"

XOR

korral

1 0

1 1

"

vrtusega

tevrtustabelist ilmneb, et

Seega konstandi

inverteerib
Kuna

sest

Kuna
ja samuti

juurdeliitmine muutujale / avaldisele tehtega

selle avaldise vrtuse

1 1

x 1

= 0 ,

konstante

1 1
1 1 1
1 1 1 1
1

1 :

1 1

1 1
1 1

0
1

1 1

Seega vib paarisarv tk. liidetavaid konstante 1 lihtsalt avaldisest ra jtta,

sest nende summa tehtega on
ja konstandi
liitmine ei muuda
avaldise vrtust: x 0 = x
0

0 0 = 0
ja samuti
= , siis vib ldistada, et liites loogikamuutujale
x tema enda, on tulemuseks alati 0 olenemata x vrtusest:
x x = 0
Kuna

Sellest jreldub, et ka niteks

x1 x x x = 0
x1 x x x x x = 0
2

x
x

jne.

x
x
x

x x x
x

0 = 0

00

_
0

01

_
0 = 1

1 = 0

1 = 1

10
_

11

x
x
x
x

= x x x1 x
1

asendamiseks loogikaavaldiste teisendamisel.

= x

= x

0
0

, siis liites loogikamuutujale x tema

inversiooni x
:

Loogikaalgebra phiseoste hulgas leidus distributiivsusseadus, mille

kohaselt konjunktsioon on distributiivne disjunktsiooni suhtes:
x(y
Konjunktsioon

on ka tehte

x(y

z )

suhtes

z )

x y

x z

distributiivne :

x y

x z

Sellise distributiivsuse kehtimise kontrollimiseks vib arvutada eelneva

vrduse mlema poole vrtused muutujate kigi 8
vrtuskombinatsiooni korral ehk arvutame vrduse mlema poole
tevrtustabelid nende vrdlemiseks:
xyz
0 0

0 0

0 1

0 1

1 0

1 0

1 1

1 1

Liites tehtega korduvalt sedasama loogikamuutujat x

saame eelnevast tulenevalt:

x x

vastupidiseks.

siis liites tehtega

Seega vib paarisarv tk. liidetavaid muutujaid x lihtsalt avaldisest ra

jtta, sest nende summa tehtega on samuti 0 .

1
0

0 :

0 1
1 1

x1 x

vastastikku teineteist

Tehte omadused
Tehte

{ 01, 10 }

Eelnevat asendusseost:

VI" reageerib (erinevalt tehtest VI ) olukorrale

11

vib kasutada tehte

"

"

nagu "vlistaksid"

0 1

XOR

"

x1 x

x1 x2

0 0

ehk "vlistav

x1 x2

Tehe
vrtustub -ks siis, kui kas esimene vi teine operand
(kuid mitte mlemad korraga) on .
( Mrgime, et praktilises keelekasutuses kasutatakse sidesna VI
justnimelt thenduses
VI ehk igapevane sidesna VI siiski
erineb veidi temale omistatud / defineeritud thendusest lausearvutuses )
Operandivrtused

x x

"vlistav

"vlistav

Avaldis x1 x x x vrtustub tema muutujate kigi nelja

vrtuskombinatsiooni korral kokkulangevalt avaldisega x x2

11

XOR

0
1
1
1

= x1 x x x

VI
ja
) ilmneb
nende sarnasus. Erinevus on ainult argumendivrtuste kombinatsiooni
x1 x
korral.

Vrreldes tehteid

0
1
1
0

x1 x2 DNK saame tema 1-de piirkonnast, mis on

x1 x

0
1
1
0

Loogikatehet "summa mooduliga 2" nimetatakse ka

thistatakse

f7

Nimetus "summa mooduliga 2" tuleneb asjaolust, et funktsiooni vrtus

osutub muutujatevrtuste kigi nelja kombinatsiooni korral vrdseks
muutujate aritmeetilise summaga, millele on rakendatud moodulit 2 :
(0+0)
(0+1)
(1+0)
(1+1)

f6

x(y
0
0
0
0
0
1
1
0

x y

x z

0
0
0
0
0
1
1
0

Tevrtustabelite kokkulangemine testab nendele vastavate avaldiste

loogilist samavrsust.

Vrduse x ( y z ) = x y x z kehtivust vime kontrollida ka

tema mlemaid pooli teisendades asendusseose
1

x ( y z y z

xy
=

x z

xyxz

x z y x z
x

siis

tehtega

x y ) x z x y (x z ) =

x y z

x y x

, kusjuures selliselt

__

x y x z

Sellise omadusega avaldiseks on teatavasti tielik disjunktiivne

normaalkuju (TDNK). Suvalise argumentvektori korral vrtustub
TDNK-s tpselt ks tema elementaarkonjunktsioon '1'-ks.
Seega vib TDNK kik -tehted asendada tehtega

x y z x y z

Teisendame vrduse paremat poolt:

__

(niteks ainult ks operand),

abil.

Teisendame vrduse vasakut poolt:

x(y z)

paaritu arv operande

vib sellises avaldises asendada kik disjunktsioonitehted

x2 = x1 x x x

Kui (paljude operandidega) disjunktsioonitehte operandidest on

vrtusega 1

x y z x y z

TDNK

nii avaldisele

1 x x
x
x1 x
x
2

TDNK-ga :

nide:

Vtame mingi suvalise TDNK:

Seega judsime vrduse x ( y z ) = x y x z mlemat poolt

teisendades sama avaldiseni x y z x y z
mis samuti kinnitab
vrduse kehtimist.
Mrgime, et saadud avaldis x y z x y z
x(y z)
xy xz
on

saadud uus avaldis vrdub esialgse

x x x

x x x x x x

1 x x
x

|____________________________________________________________________________________|

Esitame jrgnevalt nite loogikaavaldise ldisest teisendamisest, kus

lihtsustatav avaldis sisaldab ka tehet "summa mooduliga 2".

kui ka avaldisele

Eelnevast tevrtustabelist on nha, et

Lihtsustada 3-muutuja loogikaavaldis [ ( x1 x2 ) w x1 x3 ] x2

Kontrollida lihtsustatud avaldise ning esialgse avaldise samavrsust.

101 , 110 } .

Juhime thelepanu, et eelnevate teisenduste tulemuseks oleva TDNK

elementaarkonjunktsioonid x y z ja x y z tuleneksid ka
argumentvektoritest 101
110
ja

Tehete

Tehete

ja

x1 x

x2 x2

x )
2

x1 x3 ]

x2

[(

0 0 0

[ ( 0

[ ( 0

0 1 0

[ ( 0

0 1 1

[ ( 0

1 0 0

[ ( 1

1 0 1

[ ( 1

1 1 0

[ ( 1

1 1 1

[ ( 1

x2 )
w
w
w
w
w
w
w
w
1

x1 x2

0 )

0 )

1 )

1 )

0 )

0 )

1 )

1 )

w x
1 x3
__
0 0 ]
__
0 1 ]

__
0 0 ]

__
0 1 ]

__
1 0 ]

__
1 1 ]

__
1 0 ]

__
1 1 ]

x2

x ]
x
1

x2 =

x2 =

x2 =

[ ( x1

x2 )

__ __
0 1

__ __
1 0

__ __
1 1

( x1

w x

) x

x2

1 x
x
2
1

[ ( x1

x2 )

w x
1 x3 ] x2 vib seega kikjal asendada
1 x
x
2

DK lihtsustamisvtted
DNK on eelistatuim avaldisekuju. Avaldiste teisendamine viibki prast
mitteelementaarsete loogikatehete asendamist
abil ;
sulgude lahtikorrutamist
abil ;
konjunktsioonide "
"deks korrutumist:
x x .... x ... =

Seega omavad nii esialgne lihtsustatav avaldis kui ka lihtsustatud avaldis

samasugust tevrtustabelit ehk nad on loogiliselt vrdsed:

. . . .

asendusseoste

distributiivsusseaduse

. . . . .

__ __
1 1

konstant 0

__ __
1 0

w x
1 x3

) x2

|____________________________________________________________________________________|

__ __
0 1

= 1

__ __
0 0

lihtsama avaldisega

__

0 0

(x
1 w

Avaldise

x1 x2
__

0 0 0

x1 x2 x3

Esialgne avaldis ja lihtsustatud avaldis peavad omandama sama loogilise

vrtuse (0 vi ) muutujate x kikide vrtuskombinatsioonide korral:
x1 x2 x3

(x
1 w

x1 x2

1 x3 ]
x

DeMorgan'i seadust

________

kontroll tevrtustabelite vrdlemise teel :

1

[ ( x1 x

osutub, et

[(x

ja

= [ x1 w x

omadustest (definitsioonidest) tuleneb:

ja

tehete

samavrsuse tingimus

x1 x
2 x2 w

Seega

siis korral sarnane

Selle avaldise teisendamisel kasutame ka

asendamiseks ja samuti

loogikatehete asendusseoseid

Mrgime, et kuigi
x xy = x
neeldumine ei kehti: x x y x

nide:

avaldise tavaliselt

disjunktiivseks normaalkujuks (DK)

0;

Tekkinud DNK pole tavaliselt MDNK ehk seda saab seljuhul tiendavalt
lihtsustada. Selleks tuleb esmalt tuvastada, kas vahetulemusena saadud
DNK-avaldises leidub neeldumisi :
x xy

vi

x x
y

x y

Prast neeldumiste toimumist jb vahetulemusena tekkinud

DNK-avaldise jrgnevateks viimasteks lihtsustusvimalusteks hise teguri
sulgude ette toomine (ehk distributiivsusseadus "tagurpidi"), kusjuures
hist tegurit tasub sulgude ette tuua ainult kahel juhul:

 kui sulgudesse jb (teguriks) "konstant 1" ehk

kui

neeldumine

sulgudesse jb

kujul

x x
)

avaldis kujul

x x y )

nide:

Olgu vaja

loogikaalgebra phiseoste

abil

lihtsustada

etteantud

TDNK

Sarnaselt loogikaalgebra kikide muude seadustega on ka kleepimisseadused

olemas duaalse paarina. Esimene nendest sobib muutujate lisamiseks
elementaarkonjunktsioonidele ja teise abil saab lisada puuduvaid muutujaid
elementaardisjunktsioonidele.

1 x
x
2 x
3 w x
1 x2 x3 w x1 x2 x3 w x1 x2 x3 w x1 x2 x3 w x1 x2 x3 =
neeldumisi

"konstant 0"

ja

konjunktsioone siin (enam) pole. Seega

otsime histe tegurite sulgude ette toomise vimalusi :

...

1 x
x
3

x1 x2 x3

1 ( x
x
3 w x2 x3 )

1 ( x3 w x2 )
x

1 x
x
3

x1 x2

x1 ( x2 x3 w x2 )

x1 x3

x1

1 2

x1 w

x ) ( x

nide:

x1 x
2 w x
1 x2 x3 =

DNK-

)(

x w x x w
1

"sulgude lahtiliitmise" abil:

KNK-ks

w x x
3

x )x

w x x x
x

x )( x x )( x

w x1 ( x

x3 )

. . . . . .

w x

. . . . . .

= x

x2

w x x
x
1

w x x

w x x

x1 x x w x x
x w x x
x
w x x x

)(

______
x1 x

x
x
1

x
x

x x

x x

x
x

x x

x
x

______
2

w x x
3

w x x
2

):

w x
x
1

1 x x
x
3

x3

Testada vrdus avaldise teisenduse teel:

x x

______

. . . . . .

x1 x x

1 x
x

-s funktsioon:

x x

. . . . . .

vastus:

vastus 1 ( pole MDNK

. . . . . .

MDNK ):
w x
x

DK

Esitada

x x x x
)

. . . . . .

__________
_______
[x
x w x ( x w x ) ] ( x x w x

vastus:

-ks phiseoste ja tehete asendusseoste abil:

)(

w x x

________________
_______

f ( x1 x2 x3 )

DK
4

saamiseni viiv teisendusvimalus on nidatud edaspidi )

. . . . . .

vastus:

x1 x
x

ehk "sulgude lahtiliitmine"

w x3 )

tielikuks:

vastus:

. . . . . .

w x
3 ) ( x1 w x2 )

Leia, millised jrgnevad vrdused kehtivad :

= ....

nide:

( MDNK

x1 x2 w x1 ) ( x1 x2 w x2 ) ( x1 x2 w x3 ) =

x x x x w x x w x x

. . . . . .

avaldise

Lihtsustada etteantud loogikaavaldis

vastus 2 (

2 w x
x
1 ) ( x1 w x2 ) ( x1 w x3 ) ( x2 w x3 )

TDK

. . . . . .

HARJUTUSLESANDED

DK teisendamine KK-ks

|____________________________________________________________________________________|

|____________________________________________________________________________________|

Saadud KNK pole MKNK , sest ks elementaardisjunktsioon neljast on

(loogiliselt) liigne. Liiasus on aga saadud KNK-avaldises "hsti varjatud".

x1 w x
3 ) ( x1 w x2 ) =
( x1 w x
2 w x
3 ) ( x1 w x2 w x
3 ) ( x1 w x2 w x
3 ) ( x1 w x2 w x3 ) =
= ( x1 w x2 w x3 ) ( x1 w x2 w x3 ) ( x1 w x2 w x3 )

x1 w x2 ) ( x1 w x2 )

= ( x1 w x1 ) ( x2 w x1 ) ( x1 w x2 ) ( x2 w x2 ) ( x1 w x3 ) ( x2 w x3 )
=

w x1 x
x
w x
x x
w x x x

Teisendame mingi suvalise

vimaldab loogikaavaldisi teisendada KNK-ks.

/

Teine (duaalne) distributiivsusseadus:

(

= x x x
1 x
2 x
3 w x1 x
2 x
3 w x
1 x2 x
3 (
)
1 2 3 w x1 x2 x3 w x
|____________________________________________________________________________________|

rakendamine DNK-kujulise avaldiseni.

x1 w x2 x3 =

Teisendame 3 muutujaga MKNK ( x1

ehk "sulgude lahtikorrutamise"

w x1 x3

x x

....

Eelnevalt mrkisime, et normaalkujudest on olulisem DNK.

Sulgudega loogikaavaldiste teisendamisel viib distributiivsusseaduse
x1 ( x2 w x3 ) =

Kuigi avaldis on juba TDNK, sisaldub selles hte liiget 2 tk.

Korduva elementaarkonjunktsiooni jtame ra:

tielikuks

Kuigi enamasti on avaldise teisendamise eesmrgiks viia ta lihtsamale

samavrsele kujule, vib vahel olla vajalik teisendada avaldist ka
keerulisemaks.
Meenutame, et tielik normaalkuju sisaldab igas oma
elementaarkonjunktsioonis vi igas elementaardisjunktsioonis funktsiooni
kiki muutujaid. Mittetielikku normaalkuju saab tielikuks teisendada
kleepimisseaduste abil:
x1 = x1 x
2 w x1 x2

Teisel teisendussammul saame:

.... x1 x2 x3 w x1 x2 x3 w x1 x2 x3
=

( TDNK )

tielikuks

Vaadeldav DNK esitab 3-muutuja funktsiooni.

Esimeses elementaarkonjunktsioonis puudub x3 . Teisele on vaja lisada 2
muutujat: x ja x Kuna kleepimisseadus vimaldab lisada tema igal
rakendamisel ainult he uue muutuja, siis tuleb kleepimist rakendada
korduvalt seni, kuni DNK igasse elementaarkonjunktsiooni on lisandunud
kik 3 muutujat.
Esimesel teisendussammul tieneb avaldis kujule:
x x
w x
3 = x1 x x
w x x x w x
x
w x x = . . . . . .
1

= x
1 x
3 w x2 ( x1 w x1 ) w x1 x3 = x1 x3 w x2 w x1 x3
|____________________________________________________________________________________|

Mittetieliku normaalkuju teisendamine

x1 x2 w x
3

x1 x2

x1 ( x3 w x2 )

x1 x2

x1 x2 x3 w

Olgu vaja teisendada MDNK

= x
1 x
3 ( x
2 w x2 ) w x1 x2 x3 w x1 x2 x3 w x1 x2 ( x3 w x3 ) =
=

nide:

kujul:

x x
x
1

x
x
1

x w x
1

x2

KORDAMISKSIMUSED

Mitu erinevat 1-muutuja loogikafunktsiooni on olemas?

Milline on ainus oluline 1-muutuja loogikafunktsioon?
Kuidas vib nimetada 0-muutuja loogikafunktsioone?
Mitu erinevat 2-muutuja loogikafunktsiooni on olemas?
Millised 2-muutuja funktsioonid sltuvad mlemast oma muutujast?
Milline erinevus on implikatsioonil ja prdimplikatsioonil?
Mis on Peirce'i nool ("Peirce arrow")?
Mis on Shefferi kriips ("Sheffer stroke")?
Mitu erinevat 3-muutuja loogikafunktsiooni on olemas?
Miks nimetatakse loogikatehet "summa mooduliga 2" ja "vlistav VI" ?
Millest tuleneb lhend XOR ?
Millise loogikatehte inversiooniks on loogikatehe summa mooduliga 2 ?
Millise 3-thelise lhendiga thistatakse loogikatehet summa mooduliga 2 ?
Kuidas avaldatakse tehet elementaarsete loogikatehete kaudu?
Mida teeb avaldisele konstandi 1 juurdeliitmine tehtega ?
Milline on tulemus paaritu arvu konstantide 1 kokkuliitmisel tehtega ?
Milline on tulemus paarisarvu konstantide 1 kokkuliitmisel tehtega ?
Milline on tulemus paaritu arvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega ?
Milline on tulemus paarisarvu muutujate x kokkuliitmisel tehtega ?
Milline on tulemus muutuja x ja tema inversiooni x kokkuliitmisel tehtega ?
Millal vib DNK-s asendada kik disjunktsioonitehted w tehetega ?
Kuidas saab mittetieliku DNK vi KNK teisendada tielikuks ?
Kumb normaalkuju (DNK vi KNK) on praktikas olulisem?
Millise phiseose abil saab DNK teisendada KNK-ks?
Leia phjus, miks hise teguri sulgude ette toomisel (tavaliselt) ei j kunagi sulgudesse
neeldumist kujul ( x w x y ) ?

KARAUGH' KAARDID
on funktsiooni tevrtustabeli sihiprane
topoloogiline mberpaigutus tasandil vi ruumis.
Tevrtustabeli igale reale vastab kaardil ks ruut.
Karnaugh'

kaart

Karnaugh'

kaartide topoloogia

2muutuja Karnaugh' kaart on tabel mtmetega

2 (vi 1 4) ruutu ;
3muutuja Karnaugh' kaart on tabel mtmetega 2 4 = 8 ruutu ;
4muutuja Karnaugh' kaart on tabel mtmetega 4 4 = 16 ruutu ;
2

vi

6 - muutuja

2 - muutuja
Karnaugh'

3 - muutuja

kaart

Karnaugh'

4 - muutuja

kaart

Karnaugh'

kaart

muutuja kaardid on 2 mtmelised ehk tasandilised.

5 ja 6 muutuja kaardid on 3 mtmelised ehk ruumilised.
2 , 3

ja

5muutuja Karnaugh' kaart on tabel mtmetega

5 - muutuja
6muutuja

Karnaugh'

Karnaugh' kaart on tabel mtmetega

44

32

ruutu ;

Karnaugh' kaartide phiomadused

Karnaugh' kaardil on 2 phiomadust.
1. phiomadus
kaardi iga ruudu naaberruutude arv vrdub kaardi muutujate arvuga
Seega:
2muutuja
3muutuja
4muutuja
5muutuja
6muutuja

44

64

ruutu ;

Karnaugh' kaardi igal ruudul on

Karnaugh' kaardi igal ruudul on
Karnaugh' kaardi igal ruudul on
Karnaugh' kaardi igal ruudul on
Karnaugh' kaardi igal ruudul on

Kaardi igale ruudule vastab loogikafunktsiooni ks argumentvektor

(milleks on mingi njrguline 2ndvektor).
2. phiomadus
suvalise kahe naaberruudu argumentvektorid on teineteise lhiskoodid

x x
4

x x
2

meenutame et, lhiskoodid on kahendvektorid, mis erinevad teineteisest ainult

hes oma kahendjrgus )

00

01

00

x1

x 1 x2
01

000

100

1
5

001

101

11

10

011

00

010

111

01

110

00

01

0000

0100

0001

0101

11

0110

00

00000

00001

00011

00010

01

00100

00101

00111

00110

11

12

13

15

14

01100

01101

01111

01110

10

11

10

01000

01001

01011

01010

12

13

15

14

10

11

1100
1000

1101
1001

1111
1011

3-muutuja loogikafunktsiooni
tevrtustabel:
x x x
1

( x1 x

= x x
1

0 0

0 1

0 1

1 0

1 0

1 1

1 1

01

10011

10010

21

23

22

10100

10101

10111

10110

11

28

29

31

30

11100

11101

11111

11110

10

24

25

27

26

11000

11001

11011

11010

11

10001

20

x1

10

00

x1

x1

01

5-muutuja Karnaugh' kaart

0
1

11

( kolmemtmeline ! )

10

00

01

11

10

00

01

11

10

1110

16

17

19

18

48

49

51

50

32

33

35

34

10

01 4

20

21

23

22

52

53

55

54

36

37

39

38

11 12

13

15

14

28

29

31

30

60

61

63

62

44

45

47

46

10 8

11

10

24

25

27

26

56

57

59

58

40

41

43

42

1010

000000 000001 000011 000010

000100 000101

001000

x x

001111 001110

00

010000 010001

011000

011111 011110

01

110000

111000

x x
1

111111 111110

11

100000 100001

101000

101111 101110

10

x x
1

0 0
0 1

0
1
0
1
1
1
0
1

00

10000

01

1 1

0 0

00

x x w x3
1

10

18

00

nide:

5
3

11

19

4-muutuja Karnaugh' kaart

/

x x
x x

01

17

x1

00

16

x x

0010

11

3-muutuja Karnaugh' kaart

naaberruutu ;
naaberruutu ;
naaberruutu ;
naaberruutu ;
naaberruutu ;

x x

10

10

0011
0111

11

x3 x4
x 2 x3

2
3
4
5
6

6muutuja kaardiga ammendatud ehk ruudu 7ndat naabrit pole ruumis

enam kuhugi paigutada.

Argumentvektorite paiknemine kaardi ruutudes

kaart

6muutuja kaart on suurim Karnaugh' kaart.

7muutuja kaarti ei eksisteeri, sest 3mtmelise ruumi vimalused on

kaart

Karnaugh'

... paikneb 3-muutuja Karnaugh' kaardil:

x 2 x3
00

01

11

10

x1

|____________________________________________________________________________________|

6-muutuja Karnaugh' kaart

( kolmemtmeline )

1 0

Eelneval joonisel on osade ruutude argumentvektorid nitamata, kuna neid

on lihtne "taastada" tabeli numeratsiooni jrgi.
Samale tasandile "mahub" iga ruudu jaoks kuni 4 "naabrit".
Viies ja kuues naaberruut asuvad ruudu "kohal" ja|vi "all" ruumis.
Kaart on kigis kolmes sihis (
) "kinnine" ehk liikudes
mingis suunas kaardilt "ra" tuleme "teiseltpoolt" kohe kaardile tagasi.
ehk kigis 6 suunas

Meenutame, et 2ndvektorite teatud kindlate tunnustega hulka nimetatakse

intervalliks.
Karnaugh' kaardi iga kontuur vastab kahendvektorite mingile intervallile:

Seega kaardi vastasservades asuvad (rmised) ruudud on samuti

teineteise naaberruudud ehk nad asuvad "loogiliselt krvuti".

Kontuurid

Karnaugh' kaardil valitakse vlja kindlate mtmetega ruutude gruppe, mida

nimetatakse kontuurideks.
Tasandilise kaardi kontuurid on ristklikud lubatud kljepikkustega
tisarv

2 2

ehk

x3 x4
x 2 x3

1
1 2
1 4
2 2
2 4
4 4

01

11

01

11

10

1000

1001

1011

1010

10
00

ruutu.

01

2-mtmelise Karnaugh' kaardi kontuuride vimalikud suurused on jrgnevad :

1

00

x 1 x2

00

x1

{ 000

010 }
11

ruutu

{ 0000

{ 100 }

0100

0010

0110 }

ruutu

10

{ 001

ruutu

011

101

111 }

ruutu
{ 1000

ruutu

{ 1101

1001 1011 1010 }

suvalised kontuurid ja nendele vastavad

1
1
1
2
2
2
. .
4

1
2
4
1
2
4
. .
4

ruutu

intervall

ruutu
ruutu

/ !

tpiline viga:

kontuuri kljepikkus pole kunagi

3 ruutu !

(s.t. kaardil ei tohi valida sellist kontuuri, mille mistahes kljepikkus on 3)

x3 x4
x 2 x3

00

x 1 x2

00

x1

01

11

01

|____________________________________________________________________________________|

n-muutuja kaardil on 2n omavahel kattuvat piirkonda, mis on mratud

kaardi loogikamuutujate kikvimalike vrtustega:
x =0
x =1
x =0
x =1 ..... x =0
x =1
1

Kaardi piirkondi vib thistada vastavalt:

x4

x 1 x2
11

x1

x1
x2

x4

x4

00

01

10

11

x2

10

x2

x1

00

01

x1

x2

11

x2

10

x3
Karnaugh' kaardi

x3

piirkonnad

Loogikafunktsioonide minimeerimine

Loogikafunktsiooni minimeerimine on tema esitamine minimaalse

keerukusega normaalkujul minimaalsel disjunktiivsel normaalkujul
vi

nide:

x
x

x3 x4

x 2 x3
01

loogikatehete asendusseoseid

keerukuselt vrdvrseks MDNK-ks:

x .......... x

x3

x3

Loogikafunktsioone vib minimeerida nende esituskuju teisendamisega

ja
kasutades.
Funktsioon vib omada mitut erinevat (vrdse keerukusega) MDNK-d vi
mitut erinevat MKNK-d.
Jrgnev loogikaavaldis lihtsustub kaheks erinevaks, kuid loogiliselt ja

Iga piirkond on tpselt "pool kaarti" suur ehk tema koosseisu kuuluvad
(suvalise kaardi korral) tpselt pooled kaardi kikidest ruutudest.
Jrgmisel joonisel on nidatud 3-muutuja kaardi kik 6 piirkonda (igahe
suurus on 4 ruutu) ja
4-muutuja kaardi kik 8 piirkonda (iga piirkond on 8-ruuduline):
x3

10

"kontuurid"

loogikaalgebra phiseoseid

Karnaugh' kaardi piirkonnad

(MDNK)

10

seos intervallidega

valestivalitud

00

11

00

11

x1

01

10

Kontuuride

2ndvektorite hulk

intervalli

ruutu

Seega pole Karnaugh' kaardi kontuurideks ruutudegrupid kljepikkusega 3

ruutu. lejnud vimalikud kljepikkused on kontuuridel lubatud.
Kontuuri kljepikkus 23 = 8 ruutu ei mahu enam fsiliselt helegi
Karnaugh' kaardile. Seega osutuvad kontuuride vimalikeks kljepikkusteks
ja
ruutu.
1

intervallid

Eelnevas nites on vljaeraldatud 3 juhuslikku kontuuri 3-muutuja kaardil

ja 3 juhuslikku kontuuri 4-muutuja kaardil.
Iga kontuuri jaoks on nidatud ka temale vastav
(
).
Intervalli definitsiooni abil vime veenduda, et mistahes kontuuri koosseisu
kuuluvatele ruutudele vastavad argumentvektorid moodustavad
.

3-mtmelise Karnaugh' kaardi kontuuride vimalikud suurused :

1
1
1
1
1
1
..
4

1001 }

ruutu

minimaalsel konjunktiivsel normaalkujul

(MKNK).

w x x
x
1

samuti:
x
x

w x x
x
1

w x x
2

(
x
x w x
2

x
x

w x x

(
x
x w x x ) w x x =
w x x =
x x
w x
x w x x

x
x
w x (x x
w x ) =
w x ) = x
x
w x x w x x
2

w x

( x1
3

|____________________________________________________________________________________|

Loogikafunktsioonide minimeerimiseks on olemas ka spetsiaalsed meetodid,

mis leiavad suvalisele loogikafunktsioonile tema minimaalse
normaalkujulise avaldise: MDNK vi MKNK.

Loogikafunktsiooni minimeerimine Karnaugh' kaardi abil

Loogikafunktsiooni minimeerimine on Karnaugh' kaardi philine

rakendusvaldkond.
Karnaugh' kaart on kige eelistatum minimeerimisvahend, kuid ta on
rakendatav ainult kuni 6-muutuja loogikafunktsioonide korral.
Loogikafunktsiooni minimeerimine Karnaugh' kaardi abil koosneb
jrgnevatest sammudest:
paigutada funktsiooni tevrtustabel Karnaugh' kaardile.
katta kaardil kik '1'-d (MDNK saamiseks) vi kik '0'-d (MKNK
saamiseks) vimalikult vikse arvu vimalikult suurte kontuuridega.
leida iga valitud kontuuri jaoks tema ulatuses konstantsed muutujad x

kirjutada kontuuride konstantsete muutujate jrgi vlja MDNK

elementaarkonjunktsioonid vi MKNK elementaardisjunktsioonid.

Iga kontuur annab he elementaarkonjunktsiooni vi

he elementaardisjunktsiooni.

nide:

Vaatleme eelpoolset 3-muutuja funktsiooni f ( x x x ) tevrtustabeliga

Olgu eesmrk esitada sellele funktsioonile
x1 x2 x3
f
MDNK ja MKNK.

0
Kanname tevrtustabeli Karnaugh' kaardile:
1

1
0
1
1
1
0
1

x 2 x3
01

11

10

f:

MDNK saamiseks katame -de ruudud vimalikult vikse arvu vimalikult

suurte kontuuridega:
MKNK saamiseks katame -de ruudud:
1

x 2 x3
01

11

10

00

01

11

10

x1

kontuurid 1-de katmiseks

x x

1 =

01

11

10

= 0

x 2 x3
00

x1

konstantsed muutujad

00

01

11

10

x1

pole
konstantne

1-de kontuurile vastav

elementaarkonjunktsioon

(1-de piirkond) on siin nites kaetav kahe maksimaalse

kontuuriga: 4-ruudulisega (2 2) ja 2-ruudulisega (1 2).
4-se kontuuri ulatuses on ainus konstantne muutuja x3 ( x3 = 1 )
2-se kontuuri ulatuses on konstantseteks muutujateks x1 = 1 ja x2 = 0
Iga 1-de kontuur mrab DNK-s he elementaarkonjunktsiooni:

MDK

x 2 x3

00

1 =

1-de ruudud

tevrtustabel kaardil

x1

= 0

vaadeldavas kontuuris

00

x1

x 2 x3

f ( x1 x

= x x
1

1-de kontuuri ulatuses konstantne muutuja x = 1 annab

elementaarkonjunktsiooni koosseisu vastava otsevrtuses muutuja x
i

kontuurid 0-de katmiseks

1-de kontuuri ulatuses konstantne muutuja x = 0 annab

elementaarkonjunktsiooni koosseisu vastava inversioonis muutuja x
i

Kontuurid tohivad omavahel osaliselt kattuda nende maksimaalne

vimalik suurus on vajalik.
Seega suurendame igat kontuuri maksimaalsuuruseni, jlgides kontuuride
lubatud kljepikkusi ( 1 2 4 ruutu).
de kontuuri ei tohi sattuda lle ja samuti vastupidi.
1-

0-de ruudud

(0-de piirkond) on siin nites kaetav samuti kahe kontuuriga:

mlemad kaheruudulised.
(Mlemad 0-de kontuurid on nidatud eelpool kaardijoonisel)

0-

2 =

3 =

2 =

(x

x 2 x3

x 2 x3
x1

00

01

11

10

pole
konstantne

konstantsed muutujad

x3 )

x1

00

01

11

10

3 =

elementaardisjunktsioon

he -de kontuuri ulatuses on konstantseteks muutujateks:

x1
ja x3
Teise kontuuri ulatuses on konstantseteks muutujateks x2
ja x3
Iga -de kontuur mrab KNK-s he elementaardisjunktsiooni:
0

= 0

= 1

= 0

MKK

f ( x1 x

x w x
1

) (x
2

0-de kontuuri ulatuses konstantne muutuja

1924)

Sndinud New Yorgis. M.Sc. ja Ph.D. Yale'i likoolist.

Tema jrgi nimetatud Karnaugh' kaardid vttis kasutusele 1950.
1952 kuni 1966 ttas Bell Laboratories juures ja edasi kontsernis
AT&T. Alates 1970 tegutses IBM-i arendusosakonnas.

0-de kontuurile vastav

hes vaadeldavas kontuuris

Maurice Karnaugh

w x3)

x = 0 annab
elementaardisjunktsiooni koosseisu vastava otsevrtuses muutuja x
0-de kontuuri ulatuses konstantne muutuja x = 1 annab
elementaardisjunktsiooni koosseisu vastava inversioonis muutuja x
i

Loogikaavaldise minimeerimise olemus

Iga loogikaavaldise (loogikafunktsiooni) esitamiseks leidub palju erinevaid

vrdvrseid kujusid. Avaldise esitamiseks on vaja valida nendest ks.
Erinuete puudumisel eelistatakse loogikafunktsiooni esitamiseks kige
kompaktsemat (lhemat, lihtsamat) avaldist.
Vaatleme eelmist 3-muutuja nitefunktsiooni
2

( x1 x

See funktsioon vrtustub 1-ks viie

erineva argumendivrtuste
komplekti (argumentvektori) korral:
kui x x x on
001 vi 011 vi 100 vi 101 vi

x x x
f

0
1
0
1
1
1
0
1

111

Koostame DNK, mis omandab vrtuse

1 just nende muutujavrtuste
kombinatsioonide korral:

|____________________________________________________________________________________|

f ( x1 x

x
x
x w x
x x

w x x
x

w x x
x

w x x x

Sobivate kontuuride valik on visuaalne ja heuristiline ehk pole olemas

parimat valikut tagavat algoritmi. Kontuure valitakse intuitiivselt, taotledes
valikukriteeriume kige paremini rahuldavat kontuuridekomplekti.

...ehk saime funktsiooni 1-de piirkonna jrgi funktsiooni tevrtustabelist

tieliku DK (TDNK)

Kontuuride valikukriteerium funktsiooni minimeerimisel:

Vaatleme kahte esimest elementaarkonjunktsiooni:

vajalikud ruudud Karnaugh' kaardil tuleb katta

vimalikult
vimalikult
kontuuridega
vikse arvu

suurte

x
x
x
1

See TDNK fragment sisaldab funktsiooni kohta jrgnevat infot:

funktsioon peab olema vrtusega 1 , kui x
x
funktsioon peab olema vrtusega , kui x
x
1

= 0
= 0

= 0
= 1

x x
x
1

x
x

= 1
= 1

Kuna iga loogikamuutuja saab omada ainult kahte alternatiivset vrtust, siis
osutub muutuja x vrtus ebaoluliseks ja eelneva kahe tingimustekolmiku
asemel osutub piisavaks ksainus lihtsam tingimus:
2

funktsioon peab olema vrtusega

1,

kui

= 0

ja

Seda tingimust realiseeriks DNK-s elementaarkonjunktsioon

Seega saame, et x x x w x x x = x x
1

= 1

x x
1

Selle vrduse kehtimist ei kinnita mitte ainult eelnev arutlus, vaid vrduse
vasak pool on ka teisendatav paremaks pooleks loogikaalgebra phiseoste
x ( y w z ) = x y w xz
x w x = 1
x1 = x

= x x

x x w x x x
x
1

avaldiste vrdsust kinnitav teisendus:

x
x
x
1

x x
1

x 2 x3
x1

x x ( 1 ) =

x
x

x x x
1

x 2 x3
x1
0

f :
1

01

11

10

00

01

11

10

x1

f :

x x x
1

( x1 x

4
8
16
32
64

n konstantset muutujat ;
(n1) konstantset muutujat ;
(n2) konstantset muutujat ;
(n3) konstantset muutujat ;
(n4) konstantset muutujat ;
(n5) konstantset muutujat ;
(n6) konstantset muutujat ;

x 2 x3

f :

01

11

10

x1
0

01

11

10

(x

x2 x3 )

MKNK ja MDNK on samad

x x
1

f ( x1 x x

01

11

10

f :

= x x w x x

Muutujad x1 ja x2 osutuvad
seega mitteolulisteks muutujateks ja
vaadeldav funktsioon f on sellest
tulenevalt he muutuja funktsioon:
f ( x3 ) =
x3

x3

Selle funktsiooni MDNK ja MKNK osutuvad hesugusteks avaldisteks.

Vastavalt annab ka Karnaugh' kaart samasugused normaalkujud nii 1-de
piirkonnast kui ka 0-de piirkonnast.
Juhime thelepanu, et see avaldis
w x w x
x
vaadeldes (ka)

tielik

on

(TKNK) , kuid DNKna vaadeldes ta

KNK-na

tielik

pole.

|____________________________________________________________________________________|

f ( x1 . . . .

4)

(1

x1 x3 x2

4,

5,

9,

11 ,

12 , 13 , 15

)0 (

3 , 14

Leiame sellele funktsioonile Karnaugh' kaardi abil MDNK ja MKNK.

Kuna tegemist on 4-muutuja funktsiooniga, siis iga 10ndarv thendab siin
tegelikult 4-jrgulist kahendvektorit hulgast { 0, 1 }4 = {
}
Antud 10ndesitus annab meile funktsiooni kohta jrgmist infot:
Funktsiooni nullide piirkond
koosneb kaheksast kahendvektorist:
,
,
,
,
,
,
,
Funktsiooni mramatuspiirkond
koosneb kahest kahendvektorist:
,
Funktsiooni htede piirkonnaks
on kik lejnud 4-jrgulised
kahendvektorid, mis ei kuulu ei -de piirkonda
ega
. Vaadeldava funktsiooni -de piirkonnaks on:
mramatuspiirkonda
,
,
,
,
,
0000, 0001 .... 1111

{ 0001 0100 0101 1001 1011 1100 1101 1111 }

V

00

= x x w x x

{ 0011 1110 }

x 2 x3

00

Loogikaavaldiste normaalkujude tutvustamisel mrkisime, et teatud kujuga

avaldised on samaaegselt nii DNK kui ka KNK.
Vaatleme 3-muutuja loogikafunktsiooni, mille tevrtustabel paikneb
Karnaugh' kaardil selliselt :
x1

Meenutame, et loogikafunktsioon on osaliselt mratud , kui osade

mramispiirkonna argumentvektorite jaoks on "jetud vabaks", kas
funktsioon peab nende korral olema 0 vi .
Olgu -muutuja osaliselt mratud loogikafunktsioon antud 10ndesituses
nullide piirkonna jrgi:

nide:

Osaliselt mratud funktsiooni minimeerimine

n on loogikafunktsiooni muutujate arv ja ta saab siin olla maksimaalselt

6, sest suurim Karnaugh' kaart on 6-muutuja kaart.
/

-ruudulise kontuuri ulatuses on

-ruudulise kontuuri ulatuses on
-ruudulise kontuuri ulatuses on
-ruudulise kontuuri ulatuses on
-ruudulise kontuuri ulatuses on
-ruudulise kontuuri ulatuses on

10

f :

00

11

x 2 x3

x1

Mida suurem on Karnaugh' kaardi kontuur, seda vhem on tema ulatuses

konstantseid muutujaid x ja seda lihtsam on sellele kontuurile vastav
elementaarkonjunktsioon (vi elementaardisjunktsioon)
Kontuuri suuruse ja tema ulatuses konstantsete muutujate vahel on
jrgmine seos:
1-ruudulise kontuuri ulatuses on

01

x x

heruudulised 1-de kontuurid vimaldavad seega kaardilt vlja kirjutada

TDNK:
f (x x x )
x x x w x x x
w x x
x w x x x
1

00

x1

Kaheruuduliste kontuuride suurendamisel neljaruuduliseks lihtsustub

funktsiooni avaldis veelgi:
f ( x1 x x ) = x3

x x x

x 2 x3

00

10

x x

x x x

11

, mille tevrtustabel

01

x 2 x3

00

f :

Illustreerime jrgnevalt loogikafunktsiooni DNK lihtsustumist Karnaugh'

kaardi 1-de kontuuride suurendamisel.
Olgu antud kolme muutujaga loogikafunktsioon
paigutub kaardile selliselt:

kontuuride suurendamisel kaheruudulisteks ehk 12 kontuurideks

muutub nendele vastav DNK jrgnevalt:

vasaku ja parema poole

x x ( x w x ) =

w x
x x

....

11

abil.

Vrduse

Tevrtustabelit pole aga mtet paigutada Karnaugh' kaardile ainult selleks,

et seejrel katta kaardi huvipakkuvad ruudud 11-suuruste (vi 111)
heruuduliste kontuuridega.
heruuduliste kontuuride valimine Karnaugh' kaardil on sisuliselt sama, mis
tevrtustabeli ksikute ridade vljavalimine. Karnaugh' kaardi kui
tevrtustabeli sihiprase mberpaigutuse efekt jb sellisel juhul
kasutamata.
heruudulise kontuuri ulatuses on konstantsed kik selle funktsiooni
muutujad x x
x

{ 0000 0010

0110 0111 1000 1010 }

Kontrollimiseks veendume, et kik kolm piirkonda sisaldavad kolmepeale

kokku kogu 4-mtmelise Boole'i ruumi { 0, 1 }4 ehk kik 16 erinevat
4-jrgulist kahendvektorit.
Seega on teada osaliselt mratud funktsiooni kogu tevrtustabel, mis
4-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaardil paikneb jrgnevalt:

00

01

11

10

00

01

11

x x
1

10

Meenutame, et kui osaliselt mratud

funktsioon on vaja esitada avaldisena, siis
esitatakse ta sobiva tielikult mratud
funktsioonina, mis jaotab
mramatuspiirkonna kas juhuslikult vi
sihipraselt ra 0-de piirkonna ja -de

piirkonna vahel (
0
ja lejnud hulga

vektorid hulka 1 ).
1

s.t. lisab hulga

vektoreid hulka

Mramatuspiirkonna parima jaotusvimaluse MDNK jaoks leiame kergesti

Karnaugh' kaardil, kui katame kik 1-de ruudud suurimate vimalike
kontuuridega, vttes 1-de kontuuri koosseisu ka mramatuspiirkonna ruute,
kui see aitab kontuuri kasvatada.

osa

osaliselt mratud

Karnaugh' kaardiga MDK leidmine osaliselt mratud funktsioonile

funktsioon

Vajadus esitada osaliselt mratud funktsioon mingi tielikult mratud

funktsioonina tuleneb asjaolust, et iga loogikaavaldis esitab alati tielikult
mratud funktsiooni: avaldise muutujate x vrtustamisel ei j hegi
loogikaavaldise vrtus mramatuks, vaid avaldis omandab alati vrtuse
0 vi .

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
1

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
1

Et esitada vaadeldavat osaliselt mratud funktsiooni MDNK-na vi

MKNK-na (ehk loogikaavaldisena), peame ta mramatuspiirkonna
{ 0011, 1110 } samuti kuidagi ra jaotama 0-de piirkonda ja 1-de
piirkonda.
V

ebaoptimaalne kontuuridevalik
MDNK leidmiseks

optimaalne kontuuridevalik
MDNK leidmiseks

Seda saab teha neljal erineval viisil :

0011
0011
0011
0011

V0
V0
V1
V1

1110
1110
1110
1110

ja
ja
ja
ja

V0
V1
V0
V1

Teine mramatuspiirkonna ruut 1110 ei aita kaardil 1-sid katvaid

kontuure suuremateks kasvatada. Seega jb ta 1-de kontuuride poolt
katmata ehk argumentvektori 1110 jtame 0-de piirkonda.

Nendest neljast vimalusest valime sellise jaotuse, mille korral saadava

tielikult mratud funktsiooni nutud normaalkuju (MDNK vi MKNK)
oleks minimaalsem kui lejnud kolme jaotusvimaluse korral.
Vaatleme esmalt MDNK jaoks sobivaimat funktsiooni "lpunimramist".

x4

x3

pole
konstantne
x

x1

01

11

10

00

01

11

10

= 0

pole 2
konstantne

x3

= 1

00

x x

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
1

konstantsed muutujad

= 1

x1 x3
x1

= 0

elementaarkonjunktsioon

Valitud 1-de kontuuridest kirjutame vlja MDNK, mis sobib vaadeldava

osaliselt mratud funktsiooni esitamiseks:
x

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
1

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
1

x1 x3

x2 x4

1-de kontuuridele vastavad

Saadud

fD

x x
2

osaliselt mratud funktsiooni

MDNK-esituseks valitud

elementaarkonjunktsioonid
MDNK :

tielikult mratud funktsioon

x x
1

vrtustub etteantud osaliselt mratud funktsiooni

ja 1-de piirkonnas 1-ks. Mramatuspiirkonnas
vastavalt mramatuspiirkonna valitud jaotusele:

MDNK

fD

0-de piirkonnas 0-ks

vrtustub
fD

( 0011)

fD

= 1

fD

(1110 )

= 0

Minimaalseima DNK annab seega vaadeldavale osaliselt mratud

funktsioonile tema mramatuspiirkonna selline "lpunimramine":
0011 V1

1110 V0

Karnaugh' kaardiga MKK leidmine osaliselt mratud funktsioonile

Edasi leiame samale osaliselt mratud funktsioonile Karnaugh' kaardi abil
ka MKNK.
Minimaalse KNK leidmine on sarnane eelnevalt vaadeldud MDNK
leidmisega. Teatavasti tuleneb KNK funktsiooni 0-de piirkonnast ja seega
keskendutakse kaardil 1-de ruutude kontuuridega katmise asemel kigi 0-de
ruutude katmisele.
KNK leidmisel on kik sammud DNK leidmise suhtes

1-de kontuurile vastav

vaadeldavas kontuuris

Vaadeldava osaliselt mratud funktsiooni korral nnestub kaardil kik

"hed" katta kahe 4-ruudulise kontuuriga, kui mramatuspiirkonna ruudu
0011 arvel suurendada hte nendest kontuuridest 4-ruuduliseks (ehk 2)
kontuuriks.

duaalsed

ehk:

1-de piirkonna asemel lhtutakse 0-de piirkonnast ;

DNK konjunktsiooni asemel on KNK-s disjunktsioon ;

DNK disjunktsiooni asemel on KNK-s konjunktsioon ;
konstantne muutujavrtus x = kontuuris annab x asemel x ;
konstantne muutujavrtus x
kontuuris annab x asemel x ;
i

= 1

KNK leidmine osaliselt mratud funktsioonile on DNK leidmisest

sltumatu ehk mramatuspiirkonna vib mlemal juhul "lpuni mrata"
erinevalt. DNK jaoks parim mramatuspiirkonna rajaotus -de ja -de
piirkonda ei pea olema parim vimalik jaotus KNK jaoks.
0

Katame vaadeldava osaliselt mratud funktsiooni -de ruudud Karnaugh'

kaardil vimalikult vikse arvu vimalikult suurte kontuuridega, vttes
nendesse kontuuridesse sisse ka mramatuspiirkonna ruute, kui see aitab
0-de kontuure suuremaks kasvatada.
0

Leidub 3 erinevat kontuuridevalikut -de ruutude katmiseks.

Kik kolm kontuuridevalikut annavad keerukuselt vrdsed MKNK-d, kuna
nad kik koosnevad samapaljudest ja samasuurtest kontuuridest ehk
kik kolm on lahenditeks samavrselt sobivad.
Erinevatest kontuuridevalikutest saadud MKNK-avaldised pole siiski
omavahel loogiliselt vrdsed ehk nende tevrtustabelid pole tielikult
kokkulangevad.
0

x
x x
1

00

01

11

10

01

11

10

00

x4 )

01

x4 )

11

10

00

01

(x

11

(x

10

(x
2

00

x x

x3 )

kontuuridevalik

elementaardisjunktsioonid
x
1

00

00

01

11

10

MKNK esimesest kontuuridevalikust:

f

01

11

x w x
2

)(

x w x
3

)(

x w x

1
MKNK

10

teine samavrne

0-de kontuuridele vastavad

x x

Leitud kigil neljal tielikult mratud funktsioonil fD f1 f2 f3

on juhuslikult erinevad tevrtustabelid, kusjuures erinevused on ainult
etteantud osaliselt mratud funktsiooni mramatuspiirkonna ridadel ehk
argumentvektorite 0011 ja 1110 korral. Seega fD f f f

kolmas samavrne
kontuuridevalik

teisest

kontuuridevalikust:

x w x
2

)(

x w x
2

)(

x w x

MKNK kolmandast kontuuridevalikust:

f3

x w x
2

)(

x w x
2

)(

x w x

Leitud kigi kolme MKNK keerukus on vrdne ja seega nad on

lahenditena samavrsed.
Kik 3 esitatud MKNK-d sobivad vaadeldava osaliselt mratud funktsiooni
esitamiseks.
Samas nad pole omavahel loogiliselt vrdsed ega pole ka vrdsed sama
osaliselt mratud funktsiooni eelnevalt leitud MDNK-ga, kuna kik 4
leitud minimaalset normaalkuju (1 MDNK ja 3 MKNK-d) jagavad
mramatuspiirkonna -de piirkonnaks ja -de piirkonnaks erinevalt.
0

x x

00

01

11

10

00

01

11

x x
2

10

x1

x x

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
2

x1

nide:

x1 x2 x3 x4

0 0 0 0

0 0 0 1

0 0 1 0

0 0 1 1

0 1 0 0

0 1 0 1

0 1 1 0

0 1 1 1

1 0 0 0

1 0 0 1

1 0 1 0

1 0 1 1

1 1 0 0

1 1 0 1

1 1 1 0

1 1 1 1

x1 x2 x3 x4

. . . x

f ( x1 . . . . x5 )

(0

. . . . . ja

1
0
1
1
0
0
1
1
1
0
1
0
0
0
0
0

1
0
1
1
0
0
1
1
1
0
1
0
0
0
1
0

1
0
1
0
0
0
1
1
1
0
1
0
0
0
1
0

1
0
1
0
0
0
1
1
1
0
1
0
0
0
0
0

fD

f1

f2

f3

)1 (

3 , 14 , 16 , 18 , 26

Leiame sellele funktsioonile Karnaugh' kaardi abil MDNK ja MKNK.

Kanname 10ndesitusena antud tevrtustabeli 5-muutuja Karnaugh' kaardile:

x x

11

10

00

01

11

10

x x
2

x1

on funktsioonile lisandunud viies muutuja.

f3

, 2 , 6 , 7 , 8 , 10 , 24 , 30

01

. . . . . vastavad 5-muutuja funktsiooni muutujad :

f2

x x

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
2

x1 x2 x4
x2 x4 x5

x3 x5

5-muutuja funktsiooni tevrtustabel 5-muutuja kaardil

x1 . . . x

f1

Olgu antud 5-muutuja osaliselt mratud loogikafunktsioon:

00

Vrreldes selle funktsiooni kaardilepaigutatud tevrtustabelit eelmise

nitefunktsiooni kaardiga neme, et vaadeldav 5-muutuja funktsioon on
eelmise 4-muutuja funktsiooni laiendus viienda muutujaga, kusjuures
4-muutuja funktsiooni muutujatele

fD

= 0

= 1

x1

MDNK osaliselt mratud 5-muutuja funktsioonile

Kik "hed" on kaetavad (mramatuspiirkonna abil) kolme kontuuriga,
mille mtmed on :
ruutu (8-ruudune kontuur)
ruutu (4-ruudune kontuur)
ruutu (4-ruudune kontuur)
2

Seejuures arvestame, et 5-muutuja kaart on ruumiline ehk

tabelid (piirkonnad)

Leides konstantseid muutujaid sellisel kontuuril, mis asub ainult hel kaardil
(tasandil) kahest, ei tohi unustada, et sellise kontuuri ulatuses on
konstantseks muutujaks ka x1 .
Vaadeldava osaliselt mratud 5-muutuja funktsiooni jaoks leidub ainult ks
parim kontuuridevalik 1-de ruutude katmiseks, mis annab selle funktsiooni
minimaalseimaks disjunktiivseks normaalkujuks:

x1 = 0

MDNK :

MDNK leidmiseks sellele funktsioonile katame kaardil kik 1-de ruudud

minimaalse arvu suurimate vimalike kontuuridega, kasutades (vimaluse
korral) kontuuride kasvatamiseks ka mramatuspiirkonna ruute.

ja

x1 = 1

asuvad teineteise kohal kohakuti, vimaldades valida ruutude

katmiseks kolmemtmelisi kontuure (risttahukaid) :

.....

3 x
x
5 w x
1 x
2 x4 w x2 x4 x
5

MKNK leidmiseks samale vaadeldavale funktsioonile katame kik 0-de

ruudud minimaalse arvu suurimate vimalike kontuuridega, kasutades
(vimaluse korral) kontuuride kasvatamiseks ka mramatuspiirkonna ruute.

x x
4

x x
2

00

01

00

11

x x

10

(x
4

x5 )

x x
2

00

01

00

11

(x
3

x4 )

01

11

(x
2

x5 )

11

10

10

(x
1

x1

= 0

x1

= 1

f ( x1 .... x4 )

MKNK:

01

x1

leidub 3 erinevat keerukuselt samavrset MKNK-d

=
(x
w x )(x w x )(x w x
)
f ( x1 .... x4 ) = ( x
w x
)(x w x )(x w x
)
f ( x1 .... x4 ) = ( x
w x
)(x w x )(x w x )

10

MKNK:
MKNK:

f(

....

)1

0, 1, 4, 9, 25, 28

5, 13

)
vastus:

x2 )

x1

f ( x1 .... x5 )

MDNK:

f ( x1 .... x5 )

MKNK:

(x
1

x
x
x

w x

wx
x

)(

w x x
x
x
2

w x x x x
x

x w x
wx

)(

)(

wx wx
x

f(

....

0, 1, 16, 17, 46, 48, 49, 58, 59, 62, 63

)1

32, 33, 36, 39, 44

vastus:

MKNK osaliselt mratud 5-muutuja funktsioonile

Kik "nullid" on kaetavad (mramatuspiirkonna abil) nelja kontuuriga,
mis kik on juhuslikult 8-ruudulised kontuurid mtmetega:

(
)
2

MDNK:

22
1 4 2

( x3

w x

)(x
4

w x

)(x
3

w x )(x w x
)(x
wx wx
)(x
wx wx )
leidub mitu erinevat keerukuselt samavrset MKNK-d
5

) ,

Leida

(1 kontuur)

1-de ruutude jaoks, nii leidub vaadeldavale osaliselt mratud

funktsioonile ka 0-de ruutude katmiseks ainult ks parim kontuuridevalik,

f ( x1 x2 x3 )

ja

funktsioonile

w x x
2

Nagu

vastus:

(x
3

w x

)(x
2

w x

) ( x4

w x

)(x
1

w x

....

3, 4, 7, 12, 14

)1

0, 5, 6, 8, 15

w x
x x
1

ormaalkuju minimaalsuse kontrollimine Karnaugh' kaardi abil

f

x2 x3 w x1 x3 w x1 x2

Eesmrk on kontrollida, kas see on minimaalne DK (MDNK) vi mitte.

(DNK pole minimaalne, kui selles saab mingeid algterme ra jtta, ilma et
avaldise loogiline vrtus sellest muutuks)
Kui oskame 1-de kontuuridest DNK-d vlja kirjutada, siis ilmselt oskame
toimida ka vastupidi ehk vime taastada / tekitada kaardile need (1-de)
kontuurid, millest olemasolev DNK tuleneks.
Selleks vtame hekaupa vaatluse alla analsitava DNK kik
elementaarkonjunktsioonid :
2 x3
x

tuleneb kontuurist, kus

x x

tuleneb kontuurist, kus

x x

tuleneb kontuurist, kus

1 3
1 2

x2
x1
x1

= 0

ja

= 1

ja

= 1

ja

x3
x3
x2

= 1
= 1
= 1

Millist kljepikkust Karnaugh' kaardi kontuuridel kunagi ei esine?

Mida esitab Karnaugh' kaardi iga kontuur?
Mitu erinevat muutujavrtuste piirkonda leidub n-muutuja Karnaugh' kaardil ?
Milleks Karnaugh' kaarti kige enam kasutatakse?
Mis on funktsiooni minimeerimine?
Kuidas kasutatakse Karnaugh' kaarti funktsiooni minimeerimisel ?
Millest oleneb elementaarkonjunktsioonide arv, kui MDNK saadakse Karnaugh' kaardilt ?
Kas kontuuri suurenemisel konstantsete muutujate arv kontuuri ulatuses suureneb vi
vheneb ?
Mitu konstantset muutujat on 1-ruudulises kontuuris?
Mitu konstantset muutujat on (suurimas vimalikus) kontuuris, mis katab terve kaardi?
Miks on suuremad kontuurid minimaalse normaalkuju leidmisel eelistatud?
Miks eelistatakse katta vajalikud ruudud vimalikult vikse arvu erinevate kontuuridega?
Mille poolest erineb elementaardisjunktsiooni vljakirjutamine 0-de kontuurist (vrreldes
elementaarkonjunktsiooni vljakirjutamisega 1-de kontuurist) ?

Vaatleme 3 muutujaga DNK-d

(x
1

w x
x x

w x w x
2

w x
x x

)(x
1

w x w x

f ( x1 x2 x3 )

)(x
1

w x
wx

w x

)(x
1

(x
1

w x x x

w x

Mis on Karnaugh' kaart?

Millised on Karnaugh' kaardi phiomadused?
Milline on suurim Karnaugh' kaart ?
Millise suurusega Karnaugh' kaardid on tasandilised? Millised on ruumilised?
Mis on Karnaugh' kaardi kontuurid? Millised on kontuuride vimalikud suurused?

x x

KORDAMISKSIMUSED

f ( x1 .... x4 )

w x
x
x

f ( x1 x2 x3 )

TKNK:

vastus:
MDNK:

MKNK:

HARJUTUSLESANDED
Leida MDK ja MKK osaliselt mratud funktsioonidele
x

|____________________________________________________________________________________|

f(

= x
x
x

f ( x1 x2 x3 )

TDNK:

mis annab sellele osaliselt mratud funktsioonile sobivaimaks (lihtsaimaks)

konjunktiivseks esituskujuks:
MKNK :

Tielik DK ( TDK TKK

MKK

(2 kontuuri)

MKNK:

1 kontuur

leidub 2 erinevat keerukuselt samavrset MDNK-d

=
x
x
x
w x x x x w x x x x x

f ( x1 .... x6 ) = x
x
x
w x x x x w x x
x x x

f ( x1 .... x6 )

MDNK:

Kanname need 1-de kontuurid 3-muutuja kaardile:

x 2 x3

x 2 x3

00

01

11

10

x1

f :

liigne konjunktsioon / kontuur

x xy

01

11

10

x x

moodustavad
neeldumisseaduse

x x

00

x1

= x

x x x
1

x x x
1

prast x 2 juurdekleepimist
mlemad neelduvad !

DNK liiasuse tuvastamine

DNK-avaldise lihtsustusvimaluse
tuvastamine

Vasakpoolselt kontuuridega kaardilt ilmneb, et ks kontuur kolmest on

1-de ruutude katmiseks mittevajalik seega on ka vastav
elementaarkonjunktsioon x1 x3 DNK-avaldises loogiliselt liigne.
Kaardi abil selgub, et analsitava DNK minimaalne kuju (MDNK) on
f

2 x3 w x1 x2
x

Seega peab kehtima : x2 x

w x1 x3 w

x1 x2

2 x3 w x1 x2
x

Olles saanud kaardilt kinnituse nende avaldiste vrdsuse kohta, tasub meil
otsida avaldise teisendusviisi, mis lihtsustaks analsitava DNK
MDNK-ks. Etteantud DNK-s tavapraseid lihtsustamisvimalusi otsides
(neeldumine, hise teguri efektiivne sulgude ette toomine) me neid ei leia.
Antud avaldise tiendavaks lihtsustamiseks tuleb ta korraks teisendada
keerukamaks, lisades (kleepides) liiasele elementaarkonjunktsioonile
juurde he liiase algtermi (muutuja) (siin: x2 )
(Millele juurde kleepida ehk milline DNK liige on liiane, seda neme alati
Karnaugh' kaardilt.)

DNK korral

liiase algtermi juurdelisamiseks jrgnev kleepimisseadus:

sobib

x = x y w x y

Meie kesoleval juhtumil on (kleepimisseaduse suhtes) x rollis x1 x

ja y rollis on x .
Seega kleebime liiasele konjunktsioonile juurde muutuja x .
Selle tulemusel tekkib liiase konjunktsiooni asemele DNK-sse 2
konjunktsiooni (ehk avaldis teisendub keerukamaks) :

x
x
2

w x1 x3 w

x1 x2

2 x3 w x x x
x
1

Kanname kaardile avaldise igale elementaarkonjunktsioonile vastava kontuuri.

Kuna iga kontuur esitab samas ka hte
, siis mrgime jrgnevale
kaardijoonisele elementaarkonjunktsioonide asemel kontuuridele vastavad
intervallid :
intervalli

=
1

x x

.....

1 1

Sellega olemegi leidnud DNK-avaldise teisendusvimaluse MDNK-ks,

mida algse DNK vaatlemisel on raske mrgata, kuna tavaliselt ei taheta
loogikaavaldise lihtsustamisel valida jrgmiseks sellist teisendussammu, mis
viib avaldise hoopis keerukamaks.
\

nide:

Kontrollime Karnaugh' kaardi abil jrgneva DNK minimaalsust :

x x
x

x x x

x x

x x

1 0 0

1 0 1

x x
x x
2

kuidagi DNK liiasust, vaid liiast liiget x x x

liiget: x x x ja x x .
1

1 1

0 1

w x x
x
1

x x
3

x x x
1

"katavad" 2 muud

x3 x

..... ehk liiasust (katmist) ei phjusta mitte kik muud 4 DNK liiget, vaid
(koostoimel) ainult 2 tk. nendest.
Eelneva vrduse vasaku poole avaldise jaoks peab leiduma ka selline
teisendusvimalus, mis kaotab DNK liiase liikme avaldisest ra.
Kikidel sellistel liiasusjuhtumitel sobib liiast DNK liiget kaotavaks
teisendusvtteks mne puuduva muutuja / algtermi juurdekleepimine
sellele liiasele elementaarkonjunktsioonile, mis viib jrgnevalt
neeldumistele avaldises.
Kesolevas nites on ainus vimalik "juurdekleebitav muutuja x
lejnud muutujad on liiases elementaarkonjunktsioonis juba olemas.
"

Rakendades kleepimisseadust
x x
x

x x
x

x x x

w x x
x x

x x

x x x x
1

, kuna

saame :

x = x y w x y

w x x
3

.....

..... kus esimesed 2 ja viimased 2 DNK liiget moodustavad omavahel

neeldumise

w xy =

Prast mlemat neeldumist jb:

. . . . . = x x x
1

w x3 x

01

11

1 1

1
1 0 1

x1 x2 x3

ehk

on DNK-s liiane

DNK minimaalsuse / liiasuse kontroll

Kontuuridega kaardilt nhtub, et ruudu 1011 katmiseks on valida 2
alternatiivse kontuuri vahel: 2-ruudune ja 4-ruudune ehk analsitavas
DNK-s saaks avaldise loogilist vrtust muutmata / rikkumata ra jtta kas
x x
x vi x x .
Kuna eelistame suuremaid kontuure (viksemaid elementaarkonjunktsioone),
siis loeme liigseks kontuuriks 2-ruuduse, millele vastab avaldises x x x .
2

x x
x

x x
x
1

MDNK on seega :

x x

x x
x

x x

x
x

x x

x x

10

Samuti neme kaardil, et DNK liikmed x x

Kaardilt ilmneb, et peab kehtima vrdus:

x x
x

00

Analsitava DNK-avaldise

Kuna antud avaldis on nelja loogikamuutujaga x1 .... x4 , siis vajame

4-muutuja kaarti. Vib esitada ka DNK elementaarkonjunktsioonidele
vastavad intervallid :
x
x x
x x
x

00

x x

11

10

1 0 0

01

x1 x 2

.... tekkinud avaldises moodustavad 2 esimest elementaarkonjunktsiooni

omavahel neeldumise x w x y = x ja 2 viimast omavahel samuti.
Kleepimisel tekkinud mlemad 3 teguriga konjunktsioonid seega neelduvad,
jttes DNK-sse alles needsamad 2 liiget, mis Karnaugh' kaardi kohaselt
peavadki moodustama selle avaldise MDNK :
. . . . . = x2 x3 w x1 x2

1 1

w x x x

x x

|____________________________________________________________________________________|

ja

x
x
1

x
x
1

ei phjusta

Loogikafunktsiooni minimeerimine McCluskey' meetodiga

Quine McCluskey' meetod on loogikafunktsioonide
minimeerimismeetod, mis on rakendatav suvalise loogikamuutujate arvu
korral.
Minimeerimistoiming Karnaugh' kaardil phineb sobivaimate kontuuride
visuaalsel intuitiivsel valikul. Selline heuristiline valik on halvasti
algoritmiseeritav ja seega ka halvasti arvutiprogrammina realiseeritav.
Erinevalt Karnaugh' kaardiga minimeerimisest kujutab McCluskey' meetod
endast minimeerimise algoritmi.
McCluskey' meetodist on olemas 2 modifikatsiooni: intervallmeetod ja
numbriline meetod, mis erinevad ainult andmete esituskuju poolest.

nide:

Olgu antud 3me muutuja loogikafunktsioon, millele on vaja leida MDNK:

f (x x x ) = ( 0 1 3 5 6 7 )1 = ( 2 4 )0
1

Funktsiooni MDNK saamiseks lhtutakse funktsiooni 1-de piirkonnast

mis vaadeldaval funktsioonil on V
{ 000, 001, 011, 101, 110, 111 }
(vaatleme esimese nitena intervallmeetodit
1

1.

Grupeerida

1-de piirkonna kahendvektorid tabelisektsioonidesse kokku

vastavalt nende indeksitele:

index

1-de pk.

000

001

011

Olenemata modifikatsioonist koosneb McCluskey' meetod kahest etapist:

1. loogikafunktsiooni kigi lihtimplikantide leidmine

2. minimaalse katte leidmine (lihtimplikantide hulga minimeerimine)
McCluskey' meetod kasutab mistet "arvu indeks", mis on 1-de arv selle
arvu kahendkujus.

101
110
3

111

Kuna funktsioonil on 3 muutujat, siis on selles nites indeksi vimalikud

vrtused 0 . . . 3. Naabersektsioonide indeksid erinevad he vrra.
Kui 2 argumentvektorit on teineteise
, siis paigutuvad nad
tabelis naaberlahtritesse.
lhiskoodid

2. "Kleepida" naabersektsioonides asuvaid lhisvektoreid paarikaupa

kokku kaheliikmelisteks intervallideks, mis sisaldavad mlemat kleebitud
argumentvektorit:
index

1-de pk.

000

00

001

2-sed int.

01
11
11
11

011
101
110

111

Esimesel kleepimissammul saadakse seega 2-liikmelisi intervalle. Nende

2-liikmeliste intervallide iga sektsioon on saadud eelneva veeru hest
naabersektsioonide paarist.

Kui kahes naabersektsioonis ei leidu lhisvektoreid ehk mingi sektsioonipaar

ei sisalda kleebitavaid koode, siis 2-ste intervallide veergu tekkib thi lahter.
(
).
Siin nites sellist ei tekki

3. "Kleepida" naabersektsioonide intervalle paarikaupa kokku nende

intervallide hendiks (ehk suuremaks intervalliks, mis sisaldab mlemat
kleebitud intervalli).
Kleepida saab ainult naabersektsioonide selliseid intervalle, mille
vektoresitused erinevad teineteisest ainult hes oma jrgus:
index

1-de pk.

000

00

001

011

2-sed

110
111

4-sed

int.

1
01
11
11
11

101

int.

Meenutame, et lihtimplikantideks nimetame funktsiooni suurimaid 1-de

intervalle ehk selliseid intervalle, mis ei sisaldu tervikuna heski veelgi
suuremas selle funktsiooni 1-de intervallis.
McCluskey' meetodi kleepimistabelis osutuvad lihtimplikantideks:
kik viimase intervallideveeru intervallid (suurimad kleepimistabelis);
eelmiste veergude need intervallid, mis ei sisaldu selles kleepimistabelis
kuskil suurema intervalli koosseisus. (nteks: mida ei kleebitud "edasi")
Vaadeldavas nites on seega lihtimplikantideks 3 intervalli:

Selles nites ei saa 2-liikmeliste intervallide esimeses sektsioonipaaris midagi

kleepida. Jrgmises sektsioonipaaris leidub kaks kleebitavat intervallide paari,
kuid nad mlemad annavad kleepimisel hesuguse 4-liikmelise intervalli 1 .
Korduvaid intervalle pole vaja kleepimistabelisse mrkida.
Korrata rekursiivselt eelmist sammu seni kuni vimalik viimasel
kleepimisel saadud intervallide edasikleepimiseks veelgi suuremateks.
Vaadeldav loogikafunktsioon on lihtne ja siin pole enam vimalik 4-liikmelisi
intervalle 8-liikmelisteks kokku kleepida. Seega on kleepimistabel moodustunud.
Moodustunud lplikus kleepimistabelis mrgistada kik lihtimplikandid:
index

1-de pk.

000

00

001

011

01

101

11

110

11

111

11

2-sed interv.

4-sed interv.

A2

Koostada lihtimplikantide tabel, mis nitab 1-de piirkonna katmist

lihtimplikantide poolt:
lihtimpl. \ 1-de pk.

A1)
1
(A2) 0 0
(A3) 1 1
(

valitud
valitud
valitud

Tabeli igas reas on lahtrisse (veergu) mrgitud 1 , kui selle rea lihtimplikant
A katab sellele veerule vastavat 1-de piirkonna elementi. Meie nite
lihtimplikantide A1 A2 A3 suurusest tulenevalt on esimeses reas 4
"hte" ja lejnud ridades 2 "hte".
Valida tabelist lahendisse vlja minimaalne arv ridu nii, et valitud read
kataksid koos tabeli kik veerud vhemalt he 1-ga
7.

A3

11

6.

4.

5.

00

Thistame nad tabelis mrgenditega: A1

A2
A3
Sellega on McCluskey' meetodi esimene etapp (kigi lihtimplikantide
leidmine) lbi.
Edasi tuleb valida leitud lihtimplikantide hulgast vlja minimaalne arv
lihtimplikante (eelistades nendest suurimaid), mis kataksid koos ra
funktsiooni kogu 1-de piirkonna (nn. kattelesanne).

A1

Vaadeldavas nitefunktsioonis osutub vajalikuks valida veergude katmiseks

kik 3 rida ehk lahendisse tuleb valida funktsiooni kik 3 lihtimplikanti.
A2 on vajalik veeru 0 katmiseks ja A3 on vajalik veeru 6 katmiseks.
lejnud veerud katab suurim lihtimplikant A1
.

Lihtimplikantide kui intervallide

saame funktsiooni MDNK:
f (x x x )

00

11
index

1de pk

2-sed

vahe

0 - 1

1 - 3

1 - 5

3 - 7

5 - 7

6 - 7

x 1 x 2 w x 1 x 2

vektoresitustest

3
|____________________________________________________________________________________|
1

McCluskey' meetodi numbriline modifikatsioon

Numbrilise McCluskey' meetodi korral esitatakse kahendarvude asemel
kikjal vastav kmnendarv ja intervalli vektoresituse asemel nidatakse
kleepimistabelis tema koosseisu kuuluvate kahendvektorite
kmnendvrtuste loetelu.
Numbriline meetod on hsti rakendatav loogikafunktsiooni 10ndesitusele,
kuna piirkonda V (vi V ) esitavad kmnendarvud sobivad vahetult
meetodi sisendandmeteks. Kuigi minimeerimise sammud on numbrilise
meetodi korral samad mis intervallmeetodis, tuleb numbrilise meetodi jaoks
snastada kleepimisreeglid teisiti, sest intervalle esitatakse vektoresituse
asemel 10ndarvude abil.
Leiame samale funktsioonile MDNK McCluskey' numbrilise
minimeerimismeetodiga:
1

3.

Kleepida naabersektsioonide intervalle kokku suuremateks intervallideks.

kokku kleepida saab ainult naaberlahtrite intervalle ;

kokku kleepida saab naaberlahtrite selliseid intervalle, millel on

sama vahe ;

intervalle tohib kokku kleepida ainult siis, kui kleebitavate intervallide

omavaheline vahe ("

") on samuti 2tisarv ;
"lemisest" lahtrist prit kleebitaval intervallil peavad vastavad arvud olema
viksemad "alumisest" lahtrist prit intervalli vastavatest arvudest
uus vahe

kleepimine on lubatud ainult kigi nende tingimuste samaaegse tidetuse korral)

Grupeerida 1-de piirkonna argumentvektoreid esitavad 10ndarvud

tabelisektsioonidesse kokku vastavalt nende indeksitele:
1.

index

1de pk

index

1de pk

2-sed

vahe

4-sed

vahe

0 - 1

1 - 3 - 5 - 7

2,4

1 - 3

1 - 5 - 3 - 7

4,2

1 - 5

3 - 7

5 - 7

6 - 7

5
6
3

2.

"Kleepida" naabersektsioonide arve kokku 2-liikmelisteks intervallideks.

omavahel kokkukleepida saab ainult naabersektsioonide arve ;

kokku kleepida saab ainult selliseid naabersektsioonide arve, mille vahe

on 2tisarv ehk 1 vi 2 vi 4 vi 8 vi 16 jne. ;

viksema indeksiga (ehk lemisest) sektsioonist prit kleebitav arv
peab ka oma vrtuselt viksem olema ;

5.

Korrata rekursiivselt eelmist sammu seni kuni vimalik viimasel

kleepimisel saadud intervallide edasikleepimiseks veelgi suuremateks.
(kesolevas nites ei saa enam 4-liikmelisi intervalle kokku kleepida 8-liikmelisteks)
4.

Kleepimisel moodustunud korduvaid intervalle vib ignoreerida ehk jtta

kleepimistabelisse ldse mrkimata. ( 1-5-3-7 on juba olemas: 1-3-5-7 )

Moodustunud lplikus kleepimistabelis mrgistada kik lihtimplikandid:

1

index

2-sed

de pk

vahe

A2

0 - 1

1 - 3

1 - 5

4-sed

3 - 7

5 - 7

6 - 7

A3

1 - 3 - 5 - 7

vahe

A1

2,4

Kesolevas nites on lplikus kleepimistabelis 3 lihtimplikanti ( A1 A2 A3 )

Koostada lihtimplikantide tabel, mis nitab 1-de piirkonna katmist

lihtimplikantide poolt:
6.

lihtimpl. \ 1de pk

A1
A2
A3
See tabel on nii

0
1

1
1

valitud
valitud
valitud

intervallmeetodi kui ka numbrilise meetodi jaoks sama.

Valida lihtimplikantide tabelist vlja minimaalne arv ridu nii, et kik

veerud oleks "kaetud" vhemalt he 1-ga
7.

8. Valitud ridadele vastavatest lihtimplikantidest kirjutada igahest vlja

he tema suvalise 10ndarvu 2ndkuju (ehk vastav kahendvektor).
Samas mrkida selle 2ndarvu juurde ka 2ndssteemi loomulikud jrgukaalud.

x x x
1

A1
A2
A3

0 0 1
0 0 1
1 1 1

9. Igast kahendvektorist elimineeritakse vlja need jrgud, mille kaaluga

vrdne vahe kaasnes selle lihtimplikandiga A:

x1 x2 x3
4

A1
A2
A3

X 0
0
X 1

0 0

X
1

X
1

x3
x
x

x x

(
(

A1
A2
A3

-ga kaasnes vahe

-ga kaasnes vahe
-ga kaasnes vahe

24
1
1
,

)
)

10. Kirjutatakse vlja MDK. Kahendvektori silinud jrguvrtus '1'

annab vastava muutuja otsevrtuse ja '0' annab inversiooni:
MDNK :

1 x
x
2 w x1 x2

Mrgime, et numbrilise meetodi 8. sammus vime tepoolest valida

intervalli koosseisust suvalise arvu, kusjuures mistahes valitud arvu korral
saame sellest intervallist ikka sama elementaarkonjunktsiooni.
Niteks lihtimplikandis A1 on arvud 1- - - ehk kahendarvudena
3 5 7

001

011

101

111

Lihtimplikandiga A1 kaasnevad vahed 2 ja 4 vastavad nende kahendarvude

kahele krgemale jrgule (sest nende jrgukaalud on 4 ja 2). Kik neli
kahendarvu
erinevad ksteisest ainult nendes
jrkudes, mis elimineeritakse vlja. Kikides "allesjvates" jrkudes (siin
on selliseid ainult ks) on nendes neljas kahendarvus sama jrguvrtus 1,
mis annabki DNK liikmeks x3 mistahes arvuvaliku korral A1-st.

0
01

11

01

11

McCluskey' intervallmeetodi ja numbrilise meetodi vrdluseks vib telda, et

kleepimistabeli esimeste veergude titmine osutub numbrilise meetodi korral
mugavamaks (kompaktsemaks) kui intervallmeetodi korral. Kleepimistabeli
tagumiste (ehk suurte intervallidega) veergude titmisel on aga vastupidi:
intervallmeetodis kasutatavad vektoresitused on suurte intrevallide esitamiseks
vrratult mugavamad kui 10ndarvude suured grupid numbrilises meetodis. Meie
eeltoodud lihtsas nites kleepimistabelite mahukuse erinevus eri meetodite korral
ei ilmne, kuna mlemal juhul jvad lihtsa funktsiooni kleepimistabelid
htmoodi vikesteks.
Kui McCluskey' meetodiga minimeerides kasvavad intervallid kleepimistabelis
vga suurteks, siis osutub intervallmeetod numbrilise ees eelistatumaks, kuna
suured 10ndarvude grupid lihtsalt ei mahuks enam tabeliveergu.

Karnaugh

'

kaart

x 2 x3
00

01

11

10

x1

f:

Osaliselt mratud funktsiooni minimeerimine McCluskey' meetodiga

samale vaadeldud 3-muutuja funktsioonile:

f

w x
1 x2 w x1 x2

McCluskey

Edward J.

1929)

ppis Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (M.I.T.) ja jrgnevalt oli

Bell Laboratories kaasttaja.
Hiljem oli professor Princetoni
likoolis ja Stanfordi likoolis.

Nii nagu Karnaugh' kaardil kasvatati mramatuspiirkonna arvel kontuure,

kasutatakse ka McCluskey' meetodis funktsiooni mramatuspiirkonda
intervallide kleepimiseks vimalikult suuremateks.
Osaliselt mratud funktsiooni minimeerimisel McCluskey' meetodiga
lisatakse kogu mramatuspiirkond kas 1-de piirkonnale (MDNK
leidmiseks) vi 0-de piirkonnale (MKNK leidmiseks).
Sellisele laiendatud 1-de (0-de) piirkonnale koostatakse kleepimistabel
tpselt samamoodi, nagu eelpool on kirjeldatud tielikult mratud
funktsiooni jaoks.
Prast kleepimistabeli lplikku moodustumist on aga meetodi teises etapis
eesmrgiks leida minimaalne kate mitte kogu laiendatud piirkonnale, vaid
ainult tegelikule ("rangele") 1-de (0-de) piirkonnale.

Willard van Orman

Quine

1908 2000)

Sndinud Ohio osariigis Akronis. ppis Harvardi likoolis, kus 1932

omandas Ph.D. kraadi filosoofias. 1936 kuni 1978 ttas samuti
Harvardi likoolis.

McCluskey' meetodi sarnasus Karnaugh' kaardi abil minimeerimisega

1. Lhiskoodid sattuvad indeksite jrgi grupeerides naabersektsioonidesse.

Seega on Karnaugh' kaardil naaberruutudes paiknevad koodid ka McCluskey

kleepimistabelis naaberlahtrites ehk McCluskey' meetod kleebib kokku
neidsamu koode, mis ka Karnaugh' kaardil oleksid kontuuridesse kokkuseotavad.
2. Intervallide kasvatamine kleepides on samavrne kontuuride
suurendamisega Karnaugh' kaardil. Igale kleepimistabelis moodustunud

intervallile vastab ks kindel kaardikontuur.

index laiend. 1-de pk.

0
0
1
1
2*
4
8*
2
3*
9
12*
3
11*
14
4
15*

2-sed implik.

01
0 2*
04
0 8*
1 3*
19
2* 3*
4 12*
8* 9
8* 12*
3* 11*
9 11*
12* 14 A6
11* 15*
14 15* A5

4-sed implikandid
0 - 1 - 8* - 9 A1
0 - 1 - 2* - 3* A2
0 - 4 - 8* - 12* A3
1 - 3* - 9 - 11* A4

vahe
1
2
4
8
2
8
1
8
1
4
8
2
2
4
1

A1
A2
A3
A4
A5
A6

2* 3*

11* 12* 14 15*

1
1

8*
1

1
1

1
1
1

Leiame jrgnevalt McCluskey' numbrilise meetodiga mlemad minimaalsed

normaalkujud MDNK ja MKNK sellisele osaliselt mratud 4-muutuja
funktsioonile:

f ( x1

....

(0

x4 )

1 , 4 , 9 , 14 ) 1

(2,

3 , 8 , 11 , 12 , 15

MDK leidmine:
Laiendame 1-de piirkonda kogu mramatuspiirkonnaga ja mrgistame
mramatuspiirkonna arvud ' * '-ga nende eristamiseks 1-de piirkonna

arvudest.
Jaotame
1
sektsioonidesse vastavalt indeksitele ja
kleebime intervallid maksimaalsuurusteni, jlgides numbrilise meetodi kiki
kleepimisreegleid.
Mramatuspiirkonna arve (*-ga mrgistatud) kasutame kleepimisel
samavrselt 1 de piirkonna arvudega:
laiendatud

-de piirkonna

Esmalt valime need lihtimplikandid, mis tulevad lahendisse vltimatult vtta.

Sellisteks on A3 , kuna ta ainsana katab veergu 4 ja A5 , kuna ta ainsana
katab veergu 14 . Need 2 valitud lihtimplikanti A3 ja A5 katavad
kahepeale kolm olulist veergu: 0 4 14 (trnidega veerge pole oluline
katta). Need kaks juba valitud tabelirida jtavad 1-de piirkonnast veel
katmata ainult veerud 1 ja 9 . Nende mlema katmiseks on valida 2 rida:
A1 ja A4 .

kaetus lihtimplikantide poolt:

lihtimp. \ laiend. 1de pk.

Samaaegselt vib leiduda mitu vrdvrset parimat ridadevaliku

kombinatsiooni.
(Siin nites oleks vimalik valida A1 vi A4 veergude 1 ja 9 katmiseks
ja A5 vi A6 veeru 14 katmiseks.)

vahe
1, 8
1, 2
4, 8
2, 8

Moodustunud kleepimistabelis tuvastame lihtimplikandid ja mrgistame

need A1 , A2 , A3 . . . . .
Vaadeldaval funktsioonil on 6 lihtimplikanti. Kuigi intervall 11* 15*
samuti ei sisaldu tervikuna heski suuremas intervallis, jtame ta siiski
lihtimplikandiks mrkimata, sest ta koosneb ainult mramatuspiirkonna
arvudest ja seega kuidagi ei aita meetodi teises etapis "katta" 1-de piirkonda.
1-de piirkonna

nide:

Kuna A1 ja A4 on mlemad vrdse suurusega intervallid (4-liikmelised),

siis pole kumbki nendest eelistatud ja nad mlemad sobivad samavrselt
veergude 1 ja 9 katmiseks. Valime nendest kahest suvaliselt niteks rea A1
MDNK tuleb seega kolme elementaarkonjunktsiooniga:
f

= A1

A3

A5

Leiame DNK elementaarkonjunktsioonid. Vtame lahendisse valitud iga

lihtimplikandi A1 A3 A5 koosseisust he suvalise argumentvektori ja
loobume vastava 2ndarvu nendest jrkudest, mille kaal vrdub
kleepimistabelis lihtimplikandiga kaasnenud vahedega:

valitud

x x x x
1

valitud

valitud

Siin tabelis tuleb vlja valida minimaalne arv ridu selliselt, et 1-de piirkond
(ehk ilma trnita veerud) oleksid "
kaetud vhemalt he valitud rea
poolt.
Kui see nue on tidetud mitme erineva valikukombinatsiooni korral, siis
eelistame valida suuremaid intervalle (ehk selliseid ridu, kus on rohkem 1-sid).

A1
A3
A5

X 0 0 0
0
X
X 0
0
X 0 0

1 1 1

X
1

x2 x

3
3 x
x
4
x1 x2 x3

hega"

MDNK:

f ( x1 . . . . x4 )

x2 x
3 w x
3 x
4 w x1 x2 x3

Leiame jrgnevalt samale osaliselt mratud funktsioonile ka MKK.

(0

f ( x1 . . . . x4 )

index

laiend. 0de pk.

1 , 4 , 9 , 14 ) 1

(2,

3 , 8 , 11 , 12 , 15

MKNK leidmine McCluskey' meetodil erineb MDNK leidmisest

samapalju nagu Karnaugh' kaardil erineb MKNK leidmine MDNK
leidmisest.
MKNK saamiseks peame lhtuma funktsiooni -de piirkonnast.
Kuna minimeeritava funktsiooni 10ndesitus on siin antud -de piirkonna
jrgi, siis tuleb kigepealt leida sellesama funktsiooni -de piirkond.
Seda esitavad kik arvud vahemikus . . . , mis ei kuulu -de piirkonda
ega mramatuspiirkonda:
....

(5

x4 )

6 , 7 , 10 , 13 ) 0

2* - 3* - 10 - 11*

8*

2* 6

2* - 3* - 6 - 7

3*

2* 10

3* - 11* - 7 - 15*

5 - 13 - 7 - 15*

3* 7

3* 11*

5 7

11*

5 13

13

(2,

3 , 8 , 11 , 12 , 15

Laiendame 0-de piirkonda mramatuspiirkonnaga, jaotame laiendatud 0-de

piirkonna tabelisektsioonidesse vastavalt indeksile ja kleebime 0-de
intervallid maksimaalsete vimalike suurusteni.
Mramatuspiirkonna arvud mrgistame jllegi trniga nende (hilisemaks)
eristamiseks 0-de piirkonna arvudest.
Kuna miste implikant on oma definitsiooni kohaselt 1-de piirkonna
intervall, siis me ei saa jrgnevas kleepimistabelis nimetada kasvatatavaid
intervalle enam implikantideks, kuna MKNK leidmisel McCluskey'
meetodiga kleebime hoopis 0-de piirkonna intervalle.
Sektsiooni indeksiga 0 jrgnevasse kleepimistabelisse ei tule, sest selle
sektsiooni ainus vimalik liige oleks arv 0, mis aga puudub minimeeritava
loogikafunktsiooni laiendatud 0-de piirkonnas:

A1
A2
A4

intervall

A1
A2
A3
A4
A5
A6

2* 3*

laiend. 0de pk.

x w x
3 ) ( x1 w x
2

00

01

10

)(x
2

w x

A2
A4
A6

00

01

11

10

00

01

11
10

A3 A1
lihtimplikantidele vastavad
nide:

0
1

index

....

(4

10 11

12* 13 15*

0
0

valitud
valitud

valitud

1-de pk.

0100

0101

-sed interv.

01 0
01 1
101
011
1 01

-sed interv.

010

A4

0111

intervall

A1)
(A2)
(A3)
(A4)
(

01

A1

A2
A3

lihtimpl. \ 1-de pk.

01

101
101

koosneda ka ksikust kahendvektorist

5 , 6 , 7 , 9 , 10 , 13) 1

A1
A3
A4

vastavad kontuurid

10 13
1

1010

maksimaalsetele 0-de intervallidele

x x x x

x4 )

Osutub, et selle funktsiooni 1-de piirkonna argumentvektorit 1010 ei

nnestu tabelis kleepida mitte hegi teise vektoriga. Sellest tulenevalt ei
sisaldu 1010 mitte heski "kaheses" ega "neljases" lihtimplikandis, mis
kleepimisel siia tabelisse moodustusid.
Argumentvektor 1010 on seega ksi selle funktsiooni heks
lihtimplikandiks (kleepimistabelis thistatud: A4 )
(meenutame, et
vis
)

Leiame jrgnevalt McCluskey' meetodi intervallmodifikatsiooniga MDNK

4-muutuja funktsioonile:

f ( x1

|____________________________________________________________________________________|

A1

kontuurid

1101

A5

8, 2

x x

A4

8, 4

Maksimaalsetest 0-de intervallidest A1 . . . A6 valime lahendisse

sellised, mille read (kik koos) katavad tabelis "nullidega" ra kik
trnideta veerud ehk funktsiooni 0-de piirkonna.
Kindlasti tuleb lahendisse valida rida A4 mis katab ainsana veergu 5 ja
rida A2 mis katab ainsana veergu 6 . Read A2 ja A4 katavad kahepeale
ra 0-de piirkonna veerud 5 6 7 13 , jttes olulistest veergudest
katmata ainult veeru 10 . Veeru 10 katmiseks on valida kahe rea vahel: A1
ja A6 , kusjuures nendest kahest eelistame rida A1 , kuna ta on
(4-liikmelise intervallina) suurem kui A6 (mis on 2-liikmeline).

x2 w x3 )
x1 w x3 )
(x
2 w x4 )

10

11

11

01

13 15*

1001

00

1010

Vrdluseks esitame ka vaadeldud funktsiooni Karnaugh' kaardi, mis

kinnitab leitud minimaalsete normaalkujude igsust:
x x

8
4

MKNK:

f ( x1 . . . . x4 )

1, 4

11* 15*

0110

0 1 0X
0 0X 1 0X
0X 1 1X 1

1, 8

7 15*

0X

vahe

A1
A2
A3
A4

Lplikult moodustunud kleepimistabelist leiame 6 sellist 0-de intervalli,

mis ei sisaldu tervikuna heski veelgi suuremas intervallis.
Need 6 maksimaalset 0-de intervalli katavad (laiendatud) 0-de piirkonna
jrgnevalt:

x x x x
3

intervallid

A5

12* - 13
6 7

Leiame lahendisse valitud 0-de intervallidest KNK liikmed ehk

elementaardisjunktsioonid. Vtame igast intervallist he suvalise
kahendkoodi ja elimineerime sellest vlja jrgud, mis vastavad intervalliga
kaasnenud vahedele:
2

10 11*

15*

4-sed

10

A6

8* 12*

Seega oleme le linud 10ndesituselt 1-de piirkonna jrgi 10ndesitusele

0-de piirkonna jrgi.

8* - 10

12*

f ( x1

15

vahe

2* 3*

2-sed

2*

valitud
valitud
valitud

0 1
1 0 1
1 0 1 0

1 x2
x
x1 x
3 x4
x1 x
2 x3 x
4

MDNK :

f ( x1 . . . . x4 ) =
x1 x2 w x1 x
3 x4 w x1 x
2 x3 x
4
|____________________________________________________________________________________|

Kuigi McCluskey' minimeerimismeetod on phimtteliselt rakendatav suvalise

muutujatearvuga loogikafunktsiooni minimeerimiseks, osutub suure muutujate
arvu korral minimeerimisprotsess nii mahukaks, et ta pole "ksitsi paberil" enam
praktiliselt teostatav.
Loogikafunktsiooni muutujate arvu suurenemisel kasvab tema minimeerimise
keerukus (tegevusmahukus) vga kiiresti eksponentsiaalses progressioonis
astme alusega 2 .
Selleprast on ilma arvutite abita vimalik minimeerida ainult vikse muutujate
arvuga loogikafunktsioone.

HARJUTUSLESANDED
Leida McCluskey' meetodiga MDNK ja MKNK suvalistele eelnevalt vaadeldud
funktsioonidele, millele on juba leitud minimaalsed normaalkujud Karnaugh' kaardiga.
Vrrelda McCluskey' meetodiga ja Karnaugh' kaardiga saadud tulemusi.

KORDAMISKSIMUSED

Kui suure muutujatearvu korral on McCluskey' minimeerimismeetod rakendatav?

Millised on McCluskey' meetodi phietapid?
Mis on McCluskey' meetodis 10ndarvu indeks?
Millistele tingimustele peavad vastama McCluskey' meetodiga kleebitavad 10ndarvud?
Millistele tingimustele peavad vastama McCluskey' meetodiga kleebitavad intervallid ?
Millised McCluskey' meetodi 2 modifikatsiooni on olemas? Mille poolest nad erinevad?
Millised sarnasused on McCluskey' meetodiga ja Karnaugh' kaardiga minimeerimisel?
Mida teeb McCluskey' minimeerimismeetod funktsiooni mramatuspiirkonnaga ?
Mille poolest erinevad osaliselt mratud ja tielikult mratud funktsiooni
minimeerimine McCluskey' meetodil ?
Kuidas toimitakse, kui kleepimistabelis ei nnestu mnda seal leiduvat arvu / 2ndvektorit
kleepida mitte ainsatki korda ?
Kuhu (kuidas) paigutuvad kleepimistabeli koostamisel sellised arvud / 2ndvektorid, mis
Karnaugh' kaardil asuvad krvuti naaberruutudes ?
Mis mrab numbrilise McCluskey' meetodi viimastel sammudel, millised 2ndjrgud
intervalli esindajaks valitud arvu 2ndkujus kuuluvad elimineerimisele ?
Miks tohib numbrilises McCluskey' meetodis valida intervalli esindajaks suvalise arvu
selle intervalli koosseisust ?

Taandatud DK
Implikant. Lihtimplikant
Loogikafunktsiooni implikandiks nimetatakse igat tema 1
intervalli

nide:

00

01

11

10

f:

{100 101}

{001 011}

{001 101}

Suuremaid (ehk 4-liikmelisi) 1-de

intervalle sellel funktsioonil pole.
Seega omab vaadeldav 3me muutuja funktsioon 7 implikanti.
1

(x

Lihtimplikandiks nimetatakse maksimaalset (ehk suurimat) implikanti.

(x

funktsiooni

kigi

lihtimplikantide disjunktsioon
Tpsustame, et lhend TDK on Tielik DK , mitte taandatud DK )
.

x 2 x3
01

11

10

f:

00

01

11

10

x1

f:

MDNK

w x
x

x x
2

x x

f ( x1
x

. . .

x4 )

(4

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
1

00

01

11

10

f (x

) :

x2 x 4

nide:

f ( x1

....

x4 )

(0

DNK funktsioonile:

2, 4, 5, 8, 9, 10, 13 ) 1

DNK funktsioonile:

01

11

10

00

01

11

10

kik lihtimplikandid

f ( x1 . . . . x4 )

1 x2 w x1 x4
x

f ( x 1 . . . . x4 )

1 x2 w x1 x4 w x2 x4
x

Jrgneval kaardil on esitatud funktsioon, millel

MDNK ei erine teineteisest:
nide:

x
x x
1

00

00

01

11

taandatud

DNK ja

10

01

10

taandatud

taandatud

Taandatud DNK

11

|____________________________________________________________________________________|

DNK-ks:

00

Taandatud DNK

Leiame Karnaugh' kaardi abil MDNK ja

x x

x1 x2
x4

x
x

taandatud

5, 6, 7, 9, 11, 13, 15 ) 1

Taandatud DNK:

vi

x
x

MDNK:

Mrgime, et eelnev funktsioon on tegelikult mitte nelja, vaid kolme muutuja

funktsioon f ( x1 x2 x4 ) . Funktsiooni mittesltuvus muutujast x3 on nha ka
sellest, et tevrtustabel paigutub Karnaugh' kaardil smmeetriliselt
piirkondades x3 0
x3 1
Seda funktsiooni on optimaalsem esitada mitte 4-muutuja, vaid 3-muutuja
kaardil, mis paikneb eelneva 4-muutuja kaardi piirkonnas x3 0
x3 1
ja

x x

MDNK lihtimplikandid

Taandatud DNK

nide:

x 2 x3

00

x1

Leiame Karnaugh' kaardi abil MDNK ja

|____________________________________________________________________________________|
on

MDNK koosneb alati osadest vi kikidest taandatud DNK

elementaarkonjunktsioonidest.
Funktsiooni MDNK ja taandatud DNK avaldised vivad olla ka
kokkulangevad (ks ja sama DNK). Kui nad on erinevad, siis MDNK
alati "sisaldub" taandatud DNK avaldises.
Sarnaselt tieliku DK-ga on igal funktsioonil ka tpselt ks taandatud
DK .
/

Lihtimplikant ei sisaldu tervikuna mitte heski veelgi suuremas selle

funktsiooni implikandis.
Eelneval nitefunktsioonil on 3 lihtimplikanti ehk kik kahesed
implikandid on lihtimplikantideks. kski "hene" implikant pole siin
lihtimplikandiks, kuna ta sisaldub samaaegselt ka suuremas implikandis .

Taandatud disjunktiivne normaalkuju

x x

Funktsioonil on 3 lihtimplikanti, mis annavad tema

Sellel funktsioonil on 4 hevektorilist

1de intervalli: {001} {011} {100} {101}
ja 3 kahevektorilist 1de intervalli:

x 2 x3

f
-de piirkonna

Olgu 3me muutuja funktsioon:

x1

Vaadeldava funktsiooni 1-de piirkond nnestub katta kahe kontuuriga, mis

annavad tema MDNK-ks:

ja

1
on kokkulangevad

MDNK

HARJUTUSLESANDED

Leida MDK ja taandatud DK 4-muutuja funktsioonile

f ( x . . . . x ) = ( 0, 1, 3, 4, 5, 6, 7, 10, 11, 14, 15 ) 1
1

vastus:

x
x x
1

00

11

00
01

11
10

01

10

x
x x
1

00

01

11

MDNK lihtimplikandid

10

00

01

1
1

11

1
1
1

kik lihtimplikandid

MDNK:

f ( x1 . . . . x4 )
Taandatud

x2 x4 w x1 x2 x3 w x1 x3 x4

DNK:

leidub 4 erinevat keerukuselt samavrset minimaalset DK-d:

MDNK: f ( x1 .... x4 ) = x x w x x w x x w x x
MDNK:
f ( x1 .... x4 ) = x
x
w x x w x x w x x
MDNK:
f ( x1 .... x4 ) = x
x
w x
x w x
x w x x
MDNK:
f ( x1 .... x4 ) = x
x
w x x w x
x w x x

10

f ( x1 ... x4 )
2 x
x
4 w x
1 x2 x
3 w x1 x3 x4 w x1 x3 x4 w x2 x3 x4 w x1 x
2 x
3
|____________________________________________________________________________________|

Taandatud DNK:

f ( x1 .... x4 )

x
x

w x
x

w x x

w x x

w x x

w x
x

Jkfunktsioon

Kui asendada n-muutuja funktsiooni f ( x x ..... x ) avaldises osad tema

muutujad konstantidega 0 vi 1 , siis selliselt saadavat lihtsamat
loogikafunktsiooni nimetatakse algse n-muutuja funktsiooni
1

x1 x2 1)

f(

11

10

funktsiooni

nide:

+1

...

f ( x1

vi

...

x 1 1

+1

...

f ( x1 x2 0 )

jkfunktsiooni

f ( x1 x2 0 )

f (x x x )

f ( x1 x2 )

x1 x
2 w x2 0

f ( x1 x2 1 )

x3 = 1

f ( x1 x2 )

Algse funktsiooni

Jkfunktsiooni

x1 x2 w x2 1

korral )

x1 = 1

tevrtustabel

x3 = 0

x3 = 1

Vaadeldes (kaardi kui terviku asemel) ainult hte tema piirkonda

0
x 1 , vime ignoreerida seda muutujat x , mis selles piirkonnas
on konstantne.
x =
i

f (0 x2 0 x4 )

x1 x3

x1 = 0

kui

x3 = 1

ja

ja

= 0

= 1

korral

f (1 x2 0 x4 )

f (1 x2 1 x4 )

f(

0 x2 1 x4 ) = x2

01

f(

0 x2 0 x4 ) = x2 x4 x2 x4

11

f(

1 x2 1 x4 ) = 0

10

f(

1 x2 0 x4 ) = x2 x4

x3 = 1

funktsiooni f ( x 1 x 2 x 3 x 4 ) jkfunktsioonid
x1 x3 = 0 1
x1 x3 = 1 0
x1 x3 = 1 1

= 0 0

korral

Kuna vaadeldav 4-muutuja funktsioon oli antud Karnaugh' kaardile kantud

tevrtustabelina, siis on sobivaim leida ksitud jkfunktsioonid otse
kaardi vastavatest piirkondadest.
Kui sama funktsioon oleks antud avaldisena niteks MDNK-na:
1

1 x2 x
x
4 w x
1 x
2 x
3 x4 w x1 x
2 x
3 x
4 w x
1 x2 x3

Loogikafunktsioonide Shannoni arendused

on loogikaavaldise ks erikuju.

Shannoni arendusi on 2 liiki:

arendus
arendus
Nii disjunktiivsel kui ka konjunktiivsel arendusel on omakorda 2 alaliiki:

arendus : he vi mitme muutuja x jrgi

tielik arendus : osalise arenduse erijuht, kus arendus
toimub funktsiooni kikide muutujate jrgi.

= 1 x2 x4 w 1 x2 1 x4 w 0 x21 x4 w 1x2 0 =
= x2 x4 w x2 x4

jkfunktsioon ,

f (0 x2 1 x4 )

x3 = 0

ja

00

Shannoni arendus

10

f (x x x x )

siis oleks samade jkfunktsioonide leidmiseks olnud kiireim viis avaldise

lihtsustamine, asendades selles muutujad x1 ja x3 konstantidega:
jkfunktsioon , kui x1 =

= 0

jkfunktsioonid

f (0 x2 1 x4 )

x3 = 0

kaardipiirkonnas

11

x1 w x2

tevrtustabel asub kaardipiirkonnas

f ( x1 x2 1 )

x1 = 0

= x1 x2 w x2 x3 Karnaugh' kaardil asub

f ( x1 x2 0 )

01

f ( x1 x2 1 )

= 1

00

x x

korral )

f (x x x )

tema jkfunktsiooni

vi

f (0 x2 0 x4 )

x1 x2

Leiame samale funktsioonile ka jkfunktsiooni

(ehk jkfunktsiooni

x1 x2 0)

nide:

= x1 x2 w x2 x3

(ehk jkfunktsiooni

= 0

f(

Leiame jrgneval Karnaugh' kaardil esitatud 4-muutuja funktsioonile

jkfunktsioonid

Leiame 3-muutuja funktsiooni

|____________________________________________________________________________________|

x 1 0

x x x x

01

Kui asendada n-muutuja funktsiooni f ( x x ... x ... x ) avaldises ks

tema muutuja x konstandiga 0 vi 1 , siis on jkfunktsiooniks
saadav (n1)-muutuja funktsioon

x x

00

Kui n-muutuja funktsioonis asendada konstantidega m muutujat, siis

jkfunktsiooniks on (nm)-muutuja funktsioon.

...

jkfunktsiooniks.

f ( x1

x x

x x

disjunktiivne

konjunktiivne

osaline

= 1 x2 x4 w 1 x2 0 x4 w 0 x2 0 x4 w 1x21 = x2

Shannoni disjunktiivne arendus

jkfunktsioon ,

f (1 x2 0 x4 )

x1 = 1

kui

x3 = 0

ja

Disjunktiivne arendus

= 0 x2 x4 w 0 x21 x4 w 1 x21 x4 w 0 x2 0 = x2 x4

he

muutuja jrgi

n-muutuja loogikafunktsiooni f ( x1 . . . . xn ) disjunktiivne arendus tema

he muutuja
x jrgi on loogikafunktsiooni esitamine kujul:
i

jkfunktsioon ,

f (1 x2 1 x4 )

x1 = 1

kui

x3 = 1

ja

= 0 x2 x4 w 0 x2 0 x4 w 1 x2 0 x4 w 0 x21 =

f ( x1

...

...

xn )

|____________________________________________________________________________________|

( x1 ....x4 )

Leida funktsioonile

jkfunktsioonid

f(0

x x x
2

x1

w x
x x
1

f ( x1

...

0 ... xn )

w x

jkfunktsioon
korral
i = 0

x x x
1

f ( 1 x2 x3 x4 )

ja

f(0 x x x
f(1 x x x
2

)
)

= x x

= x w x
3

Leida funktsioonile

f ( x1 ....x4 )

jkfunktsioonid

f ( x1 1 x3 0 )

x1
ja

w x
x x
1

x x x
1

nide:

f ( x1

...

1 ... xn )

jkfunktsioon
korral
i = 1

x1 x
2 x
3 w x3 x4

Kuna arendus tuleb teha muutuja x2 jrgi, siis on jkfunktsioonide

teguriteks algtermid x2 ja x2 .
Esimene jkfunktsioon saadakse arendatavast avaldisest, asendades selles
x2 =
ning seejrel lihtsustades. Teine jkfunktsioon saadakse samast
arendatavast avaldisest, asendades selles x2 =
1

vastus:

f ( x1 1 x3 0 )

x3

x 01x

x1

f ( x1 0 1 x4 )

f(

Teeme Shannoni disjunktiivse arenduse muutuja x2 jrgi avaldisele

vastus:

HARJUTUSLESANDED

)
4

w x

ning seejrel lihtsustades:

x1 x
2 x
3 w x3 x4 = x
2 ( x1 1 x
3 w x3 x4 ) w x2 ( x1 0 x3 w x3 x4 ) =

= x2 ( x1 x3 w x3 x4 )

w x2 ( x x
3

jkfunktsioonideks

Eelnevas arenduses on

sulgudesse eraldatud avaldised.

|____________________________________________________________________________________|

nide:

Teeme samale avaldisele x1 x2 x3 w x3 x4 Shannoni disjunktiivse

arenduse muutuja x3 jrgi.
Osutub, et etteantud avaldis ongi juba arendus x3 jrgi. Jkfunktsioonide
rhutamiseks jrjestame avaldises liikmeid mber:
=

x1 x
2 x
3 w x3 x4

= x3 x1 x2

3 ( x1 x
x
2 ) w x3 ( x4 )

Shannoni arendust saab teha mitte ainult normaalkujulisele, vaid suvalisele

loogikaavaldisele.

nide:

Teeme funktsioonile f ( x x x
disjunktiivse arenduse muutuja
f (x x x ) =
2 [ ( x
x
1 0 )
1

1
x

x3 ]

Shannoni

x3

w x2 [ ( x
1

x2 ( x1

(x
1

jrgi.

1)

x3 ]

x3 )

x
x
k

f ( x1 ...00... xn )

w x
xk

f ( x1 ...01... xn )

xx
k

f ( x1 ...10... xn )

w x xk

f ( x1 ...11... xn )

11 x
3 w 1 x3 x4 )

w x1 x

Vime kontrollida, et Shannoni arenduse tulemuseks olev avaldis omab

algse arendatava avaldisega kokkulangevat tevrtustabelit, mis kinnitab
nende avaldiste loogilist vrdvrsust.
Disjunktiivsest arendusest lihtsustuvad vlja need arenduse liikmed
(konjunktsioonid), kus jkfunktsiooniks tuleb konstant 0 .
Sellised arenduseliikmed osutuvad ka ise konstantseteks liidetavateks 0
ehk nad ei mjuta avaldise vrtust.

Tielik

disjunktiivne arendus

n-muutuja loogikafunktsiooni

f ( x1 . . . . xn ) tielik disjunktiivne arendus

on arendus samaaegselt tema
muutujate x1 . . . xn jrgi ehk
tielik disjunktiivne arendus on loogikafunktsiooni esitamine kujul
kikide

w x
1 x

..... x

n-1

n x
x

.....

-1

w x x

. . . . . . .

x1 x

.....

xn x
-1

f (00 ..... 00) w

f (00 ..... 01) w x1 x

....

x x
n-1

x x

.....

n-1

f (11 .... 10) w x1 x

....

f (00

xn x
-1

f (11

f(x

x x
2

1 x
x
x

w x
1 x x

[( 1

w x1 x
x

[( 0

[( 0

w x1 x x

[( 1

0)

1) 0]
0) 0]
1) 0]

0]

[( 1

[( 0

w x1 x
x
w

w x
1 x x

[( 1

0)

1) 1] w
0) 1] w
x1 x x [( 0 1 ) 1 ] =

w x
1 x x

w x1 x
x
2

(1)

x1 x
x

(1)

1]

w x1 x x

x2 )

[( 1

x2 )

[( 0

0] w x
1 x

x1 x

0] w

x1 x

x2 )

x2 )

[( 0

[( 1

Shannoni

x3

1] w

1] =

(1)

|____________________________________________________________________________________|

ei sisalda enam neid muutujaid x

jkfunktsioonid

n-muutuja loogikafunktsiooni f ( x1 . . . . xn ) disjunktiivne arendus tema

kolme muutuja x xk xm jrgi on loogikafunktsiooni esitamine kujul:
f ( x1...xi xk xm...xn )

x
xk x
m f ( x1 ...000... xn ) w
x
x
k xm f ( x1 ...001... xn ) w x
xk x
m f ( x1 ...010... xn ) w
w x xk x
m f ( x1 ...110... xn ) w x xk xm f ( x1 ...111... xn )

. . . . . . . .

nide:

Teeme Shannoni disjunktiivse arenduse kolme muutuja x1 x2 x4

jrgi

x1 x
2 x
3 w x1 x x
3

x
x x
w x x x =
= x1 x x ( 0 ) w x1 x x ( 0 ) w x1 x x ( 0 ) w x1 x x ( 0 ) w
x
(x
) w x1
x x (x
3 w x3 ) w x1 x x
( 0 ) w x1 x x ( x
w x1 x
= x1 x x x w x x x w x1 x2 x4 x3
2

|____________________________________________________________________________________|

Seega ei j tieliku Shannoni arenduse korral jkfunktsioonidesse ldse

muutujaid x ehk jkfunktsioonid vrtustuvad konstantideks 0 vi 1.
Tielik disjunktiivne arendus annab alati TDK.
i

2-muutuja funktsiooni
esitamine kujul:

( x1 x )
2

on tema

tielik disjunktiivne arendus

= x1 x f (00) w x1 x f (01) w x1 x f (10) w x1 x

f ( x1 x )
2

3-muutuja funktsiooni
tema esitamine kujul

f x1 x 2 x 3
f ( x1 x2 x3 )

tielik disjunktiivne arendus

f (11)

on

= x1 x x f (000) w x1 x x f (001) w x1 x x f (010) w x1 x x f (011) w

w x1 x
x f (100) w x x x f (101) w x x x f (110) w x x x f (111)
2

he muutuja jrgi

n-muutuja loogikafunktsiooni f ( x1 . . . . xn ) konjunktiivne arendus tema

he muutuja
x jrgi on loogikafunktsiooni esitamine kujul:
i

...

...

xn )

x w

f ( x1

...

0 ... xn ) ] [ x
w
i

jkfunktsioon
korral
i = 0

nide:

x1 x

x x

2)

TDNK )

|____________________________________________________________________________________|

...

1 ... xn ) ]

jkfunktsioon
korral
i = 1

2
x

[ x3 w ( x

[ x3 w ( x1

jrgi.

Shannoni

2
x

x ] [ x w x 0 x
x ] [ x w x ]
3

2)

2)

|____________________________________________________________________________________|
Konjunktiivne arendus

f ( x1

Teeme funktsioonile f ( x x x ) =
konjunktiivse arenduse muutuja x
1

(1)

. . . . . .

w x1 x x

(0)

= x x x w x1 x x w x x x w x x x w x x x w x x x
1

= x1 x ( x ) w x1 x ( 1 ) w x x ( x
= x1 x x w x x w x x x w x1 x

f ( x1

= x1 x x ( 0 ) w x1 x x ( 1 ) w x1 x x ( 1 ) w x1 x x ( 1 ) w
2

Konjunktiivne arendus

.... 11)

Teeme funktsioonile f ( x x x ) = ( x1 x ) x3 Shannoni

disjunktiivse arenduse muutujate x1 x2 x3 jrgi.
Kuna antud funktsioonil ongi ainult 3 muutujat, siis tema arendus kolme
muutuja jrgi osutub tielikuks arenduseks:
1

1 x
x

Shannoni konjunktiivne arendus

..... 10)

nide:

x1 x

f ( x1 x

1 0 x
3 w 1 x3 x4 )

1 x ( 0 ) w x
x
1 x ( 0 ) w x1 x ( x w x3 x4 ) w x1 x ( x x

w x1 x

x x x

avaldisele

x
x x
w x x x =
= x1 x ( 0 1 x3 w 0 x3 x4 ) w x1 x ( 0 0 x3 w 0 x3 x4 ) w
1

f(

Teeme Shannoni disjunktiivse arenduse kahe muutuja x1 x2 jrgi

avaldisele x1 x2 x3 w x1 x x
3

nide:

Teeme funktsioonile f ( x x x ) = ( x1 x2 )
disjunktiivse arenduse muutujate x1 x3 jrgi.

f ( x1...xi xk...xn )

nide:

Disjunktiivne arendus kolme muutuja jrgi

n-muutuja loogikafunktsiooni f ( x1 . . . . xn ) disjunktiivne arendus tema

muutuja x xk jrgi on loogikafunktsiooni esitamine kujul:

kahe

mille jrgi arendus toimub.

muutuja jrgi

kahe

Shannoni arenduse

|____________________________________________________________________________________|

Disjunktiivne arendus

|____________________________________________________________________________________|

x3 x4

|____________________________________________________________________________________|

= x1 x ( x3 w x4 ) w x1 x ( x3 x4 )

kahe muutuja jrgi

n-muutuja loogikafunktsiooni f ( x1 . . . . xn ) konjunktiivne arendus tema

x x jrgi on loogikafunktsiooni esitamine kujul:
kahe muutuja
i

f ( x1

...

xx
i

...

x w xk w

w xk w
x

f ( x1

...

f ( x1

xn )

...

0 0 ... xn ) ] [ x w x
k w

f ( x1

1 0 ... xn ) ] [
x w xk w

f ( x1

0 1 ... xn ) ]

...

1 1 ... xn ) ]

...

[ x1 w

Teeme samale funktsioonile f ( x

konjunktiivse arenduse muutujate

x x

x2 =

[ x1 w
[

[
[

x2 w

(0x
3

1 w x2 w
x

(1x
3

1
1

x x ) = x1 x
x1 x jrgi.
2

) ][

x1 w x2 w

(0x
3

) ][

x1 w x2 w

(1x
3

0
0

1 w x
x
w x w (0) ][ x
1 w x
w x
w (1) ]

( x1

w x w x
2

) ( x1

Teeme samale funktsioonile f ( x x x ) = x1 x x2 Shannoni

konjunktiivse arenduse
(ehk konjunktiivse arenduse muutujate x1 x2 x3 jrgi ).
1

x1 x

1
1 0
1 1
1 0

x w x w (01
2

x1 w x w x w ( 0

1 w x w x w ( 1
x

1 w x w x w ( 1
x

Teha funktsioonile

Shannoni

Teha funktsioonile

1
0 0
0 1
0 0

f ( x1 .... x4 )

x1 .... x4 )
=

( x2

f ( x1 xn )
=
x
....

w x
x x

Shannoni

f ( x1 .... x4 )

x1

w x
x x

x x x

muutuja x jrgi

disjunktiivne arendus

( x2

w x w x x

(x x )
2

)(

x w x x x w x x

x4

jrgi

jrgi

)(

w x x
(x

(0)

x w x w x

....

xn )

tuletis

xn )

f(

1 2 3

x x x

x1

vastus:

w x x (0)

)(

x w x w x

selle funktsiooni mingi

x1

w x
x x

x (
x wx

jrgi

x3

x x x

kahe muutuja x ja

x
x
(x
2

w x
x (x w x

f ( x1 x2 x3 )

w x x
(0) w x x (
x wx
2

2 x
x
3

2 x
x
3 w x2 x

( x2

tuletis

______________

(x
2 x
3

w x2 x3 )

2 x
x
3 ( x
2 x
3 w x2 x3 ) =

____

2 x
x
3 w x x x

x2 w x3 ) (
x2 x
3 w x 2 x3 )
w x3 ) (
x2 x
3 w x 2 x3 )

____

2 x
x
3 x
2 x
3 x2 x3

2 x
x
3

( x2

w x3 ) ( x
2 w x3 ) =

= x2 x3 w x2 x3 ( x2 x3 w x2 x3 ) = x2 x3

x 1 0 x +1 .. xn )
i

f ( x1

.. x

+1

Loogikafunktsiooni tuletise tlgendus:

Kui argumentvektori x1 ... x -1 x +1 ... xn mingi vrtuse korral

omandab tuletiseks olev ( n 1)-muutuja funktsioon vrtuse 1 :
i

f ( x1

. .

. .

xn )

muutuja x1 jrgi :

= x2 x3

x )

f ( x1 .... x4 )

disjunktiivne arendus

____

x w x w x x
2

f ( x1 xn )

x
..

|____________________________________________________________________________________|

f ( x1

f ( x1

nide:

Shannoni

Leida funktsiooni

kahe muutuja x ja
kahe muutuja x ja
1

)(

(x x
x

vastus:

Teha funktsioonile

f ( x1 .... x4 )

x x x

on

Teha funktsioonile

)]

f ( x1

..

x 1 1 x +1 .. xn )
i

n-muutuja funktsiooni tuletis (n1)-muutuja funktsioon, kus

puudub see muutuja x , mille jrgi tuletis veti:

HARJUTUSLESANDED

x1 w x w x w ( 1

. .

) ][

w x w x

jrgi

ehk

kujul:

(1916 2001)
ppis Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis (M. I. T.) ja kaitses
seal nii M.Sc. kraadi (1936) kui ka Ph.D. kraadi (1940)
Hakkas esimesena rakendama loogikaalgebrat digitaalskeemide
koostamisel.
Oli kauaaegne AT&T Bell Laboratories kaasttaja.
Sai oma suure panuse eest arendusts mitmeid akadeemilisi
tunnustusi.

) ]

. .

vi

x1 w x w x w ( 1

....

f ( x1

TKNK

) ][

x x ( 1 ) w x x

n-muutuja funktsiooni
muutuja x

Seega

) ]

Loogikafunktsiooni tuletis

on avaldis

x1 w x w x w ( 0

) ][

muutuja x jrgi

konjunktiivne arendus

f ( x1 .... x4 )

disjunktiivne arendus

f(

w x
w x

) ]

) (x
1

x1 w x w x w ( 0 0

= x x

f ( x1 .... x4 )

konjunktiivne arendus

Shannoni
Shannoni

f ( x1 .... x4 )

vastus:

) ][

f ( x1 .... x4 )

w x w x

Claude Elwood Shannon

) (x
1

vastus:

x2 =

[ x1 w

tieliku

disjunktiivne arendus

konjunktiivne arendus

nide:

w x w x

omab rohkem praktilist rakendust kui

konjunktiivne ja on seega olulisem.

Shannoni

Konjunktiivsest arendusest lihtsustuvad vlja need arenduse liikmed

(disjunktsioonid), kus jkfunktsiooniks tuleb konstant 1 . Sellised
arenduseliikmed osutuvad ka ise konstantseteks teguriteks 1 ehk nad ei
mjuta avaldise vrtust.

1
Tielik konjunktiivne arendus annab alati TKK

) ]
)]

|____________________________________________________________________________________|

Tielik

jkfunktsioonid vrtustuvad konstantideks

(x
3 ) ]

Sarnaselt tieliku disjunktiivse arendusega ei j ka tieliku konjunktiivse

arenduse korral jkfunktsioonidesse ldse muutujaid x

x w x2 ) ( x1 w x2 w x3 ) ( x w x2 w x3 )

|____________________________________________________________________________________|

x1 w x2 w (0) ] [ x1 w x
2 w (1) ] [ x1 w x2 w
1 w x2 w
x

Shannoni

x2

x1 w x
w x
w (1) ][ x
1 w x w x w (1) ][ x
1 w x w x w (0) ]

nide:

=
/

x w x w (0) ][ x1 w x w x
w (0) ][ x1 w x w x w (1) ]

n)

.. x

f ( x1

.. x

+1

n)

.. x

siis algne n-muutuja funktsioon on muutujate x1 .. x 1 x +1 .. xn

nendesamade vrtuste korral "tundlik" muutuja x vrtuse
muutumisele (ehk muutuja x vrtuse inverteerimisel inverteerub ka
algse n-muutuja funktsiooni vrtus).
i

( x1

..

x 1 0 x +1 .. xn )
i

=
f ( x1 .. x 1 1 x +1 .. xn )
i

eelmise nitefunktsiooni
f (x x
muutub x1 muutumisel siis, kui
1

x
x

w x1 x2 x3

vrtus

f
=
x1

x2 x3 = 1

x2

ehk

11

ja

011)

f (

nide:

f (x

Leida funktsiooni

tuletis muutuja x

f
x

x x x
2

= x1 x x
2

= x1 x

x x x
1

x x w x1 ( x2 w x4 )
x
1

w x2 x3 x4

jrgi:

____

x1 x x

x1 x x w x1 x

x x

w x1 x
4

|____________________________________________________________________________________|

HARJUTUSLESANDED

f ( x1 ..... x4 )

Leida funktsioonile

tuletis

muutuja x jrgi

x1

w x x

vastus:

x2

( x1

w x x

( x3 x
4

x x
1

f ( x1 ..... x4 )

Leida funktsioonile

tuletis

muutuja x jrgi

= x x
1

w x x

x x

vastus:

x4

( x1 x
2

w x

( x1 x
2

x x
1

= x x

w x x

x x
1

vastus:

f (111)

muutuja x jrgi

muuta seejrel muutuja x1 vrtust, siis "llitub" ka avaldise enda vrtus

vastupidiseks:

f ( x1 ..... x4 )

Leida funktsioonile

tuletis

muutujad x2 x3

x x w x x x

Kui fikseerida avaldises

x3

x1

x x

(x
2

w x

3. VI-element teeb oma sisendite loogilist liitmist ehk disjunktsiooni. OR

Loogikaskeemide elemendid (loogikaelemendid)

Kahendkoode (ehk nende koosseisu kuuluvaid loogikavrtusi 0 1 )

ttlevat elektriskeemi nimetatakse digitaalskeemiks.
Iga digitaalseadme elementaarseteks koostisosadeks on loogikaelemendid,
mis teevad loogikavrtustega 0 ja 1 lihtsaimaid loogikatehteid.
Loogikaelementide omavahelisel kokkuhendamisel saadakse
loogikaskeem.
Iga digitaalseade koosneb seega loogikaskeemi(de)st ja ta ttleb 1-de ja
0-de kogumeid.
Seega osutuvad loogikafunktsioonid digitaalseadmete matemaatiliseks
mudeliks ja ka vastupidi loogikaskeemid on loogikafunktsioonide
fsiliseks mudeliks.
Joonisena esitatud loogikaskeemides kasutatakse loogikaelementide
thistamiseks spetsiaalseid thiseid.

4. JA-EI element teeb oma sisendite konjunktsiooni inversiooni. AD

(

5. VI-EI element teeb oma sisendite disjunktsiooni inversiooni. OR

(

1. Lihtsaim loogikaelement on invertor ehk EI-element ( OT ).

Invertor teostab loogikamuutuja inversioonitehet ehk eitust:

Kuna inversioon on ainus unaarne loogikatehe, siis invertor on ainus he

sisendiga loogikaelement.

5. XOR-element (Exclusive OR

summa mooduliga 2".

) teeb loogikatehet "

lejnud loogikaelemendid omavad 2 vi enam sisendit.

2. JA-element teeb sisendite loogilist korrutamist ehk konjunktsiooni. (AD)

lalloetletud loogikatehetel OT A D OR
on "oma" spetsiaalsed loogikaelemendid.

6. Implikatsioon

realiseeritakse asendusseose

x w x
1

kaudu:

A D

OR XOR

Multipleksorid

Multipleksorid
multiplexer ) on loogikaskeemides kasutatavad
kommutatsioonielemendid.
Kuigi nad ise ei realiseeri htegi loogikatehet, saab neid omavahel sobivalt
hendades ja juhtides realiseerida nende abil suvalist loogikafunktsiooni.
(ingl.

n-multipleksoril on n juhtsisendit , 2 andmesisendit ja 1 vljund:

n

7.

Ekvivalents realiseeritakse asendusseose

_______
2

x x
1

kaudu:

.
.
.
.
.
.
.

n-

MUX
. . . . .

nide:

Loogikaavaldisele

x1
x2
x3

____________
w x )

x1(x
2

&

vastab loogikaskeem:

|____________________________________________________________________________________|

Igast loogikaskeemist vib vlja kirjutada talle vastava loogikaavaldise

(loogikafunktsiooni).
Iga loogikaavaldise jaoks vib koostada teda realiseeriva loogikaskeemi.
Kuna loogikaavaldisel vib olla mitu erinevat samavrset esituskuju, siis
sobivad avaldise esitamiseks ka mitmed erinevad loogikaskeemid.

1-multipleksor
Lihtsaim vimalik multipleksor on 1-multipleksor, millel on 1 juhtsisend
ja 21 = 2 andmesisendit:
idd
ne
si
se
m
dn
a

MUX
juhtsisend

1-multipleksor

vljund

1-multipleksori funktsionaalne mudel

Olenevalt juhtsisendile rakendatud vrtusest kommuteerib 1-multipleksor

he oma sisenditest edasi vljundile.

1-multipleksor on koostatav lihtloogikaelementidest jrgneva

loogikallitusena:

andmesisend
kui

&

andmesisend
kui

idd
ne
si
se
m
dn
a

&

c = 0

vljund

MUX

vljund
. . . . .

juhtsisendid

c = 1

0 0 0

3-multipleksor
c

3-multipleksori funktsionaalne mudel

Loogikafunktsioonide realisatsioon multipleksoritel

1-multipleksori realisatsioon loogikaskeemina

Selliseid kommutatsioonielemente sihipraselt omavahel hendades ja

loogikamuutujate vrtustega juhtides saab realiseerida suvalist
loogikafunktsiooni. Funktsioonide avaldised saab multipleksorskeemina
realiseerimiseks sobivale kujule teisendada Shannoni disjunktiivse
arendusega. 1-multipleksoritel skeemrealisatsiooniks sobiva avaldisekuju
saab Shannoni disjunktiivse arendusega he muutuja jrgi ;
2-multipleksoritele sobiva avaldise saab arendusega kahe muutuja jrgi jne.

Selliselt koostatud skeem genereerib oma vljundile sellesama

loogikavrtuse, mis on rakendatud juhtsignaali c poolt valitud
andmesisendile.

2-multipleksor
2-multipleksoril on 2 juhtsisendit ja 22 = 4 andmesisendit:

nide:

Realiseerime 1-multipleksoritest koosneva loogikaskeemina 4-muutuja

funktsiooni f ( x1 x4 ) = ( 0 1 2 4 7 8 11 15 )1
1-multipleksoritel realiseerimiseks sobiva avaldisekuju saame
1 muutuja jrgi. Kuna vahetult funktsiooni
10ndesitusele arendust teha ei saa, siis esitame antud funktsiooni mingi
loogikaavaldisena niteks MDNK-na, mille leiame Karnaugh' kaardi abil:
....

MUX

vljund

0 0

0 1

1 0

1 1

2-multipleksori funktsionaalne mudel

= x
x
x
w x x x w x x
x w x x x w x x x w x x x
4

Funktsiooni neljast muutujast tuleb vlja valida ks, mille jrgi Shannoni
disjunktiivne arendus toimub. Selle muutuja vib vlja valida vabalt.
Eelistatum on vtta arenduse aluseks selline muutuja, mida avaldises esineb
(algtermidena x ja x ) kige enam.
Selles vaadeldavas avaldises esineb muutujaid x ja x rohkem kui
lejnud muutujaid x ja x .
Teeme disjunktiivse arenduse niteks muutuja x jrgi.
Jkfunktsioone f ( x x x ) arendame omakorda edasi nende he muutuja
jrgi.
Jkfunktsioonide rekursiivne edasiarendus he muutuja jrgi jtkub seni,
kuni jkfunktsioonideks jvad ksikud algtermid x x
i

01

11

10

00

01

11

10

(
x
x [
x w x w x x w x x
3

(1)

w x

w x

x
x

) ]

w x

w x

w x

Vaadeldav loogikafunktsioon osutub

halvasti minimeeruvaks.
Tema MDNK on suure keerukusega
avaldis:

x ( x
1

w x

( 0 )]

x2
0

) =

x2
0

w x [x w x
4

wx

(0)] )

] )

w x

( 1 )] )

Eelnev Shannoni disjunktiivne arendus he muutuja jrgi on saadud

jrgnevalt:
Prast arendust x jrgi tasub jkfunktsioone edasi arendada x jrgi,
kuna seda muutujat esineb jkfunktsioonis kige enam.
Viimasena arendamiseks jnud 2-muutuja jkfunktsioonis f ( x x ) pole
kumbki tema muutuja teisest eelistatum. Teostame viimase arendusesammu
suvaliselt valtud muutuja jrgi: niteks x jrgi.
Multipleksorskeem tuleb seega 3-astmeline, kus viimast astet
(1-multipleksorit) juhitakse selle muutujaga, mille jrgi esimesena arendati
3

1-

x2 MUX

] )

x [x x
4

Funktsiooni realiseeriv multipleksorskeem on seega otseselt koostatav

Shannoni disjunktiivse arenduse avaldisest:

vi

x x x w x x w x x

w x [
x x

w x

= x
(
x

wx
x
wx
x
x
w x x

ehk x -ga. Eelviimase skeemiastme elemente juhib muutuja x ja

esimese astme elemente muutuja x .
Multipleksorskeemi esimese astme sisenditel on viimasel arendusesammul
tekkinud jkfunktsioonid, mis on siin nites algtermid x x (ehk
1-muutuja funktsioonid) ja konstandid
:

0 :

f = x ( x x

konstandid

00

x x
1

3-multipleksor
3-multipleksoril on 3 juhtsisendit ja 23 = 8 andmesisendit:

disjunktiivse arendusega

2-multipleksor

Shannoni

juhtsisendid

1 1 1

Regulaarselt jtkates oleks vimalik esitada ka suuremaid multipleksoreid.

juhtsisend

idd
ne
si
se
m
dn
a

0 0 1

x1

f(

x1 x2 0 x4 )

f(

x1 x2 1 x4 )

1-

1-

MUX

MUX

1-

MUX

x1

1-

MUX
x

1-

MUX
x1

MUX

1-

1-

MUX
x1

4-muutuja funktsiooni realisatsioon 1-multipleksoritel

Kui muutujad x x x x siin skeemil vrtustada, siis kigil 16 juhul
kommuteeritakse lbi multipleksorskeemi vljundisse "ige" vrtus, mis
langeb kokku funktsiooni nutud vrtusega selle argumentvektori korral.
1

Vaatleme multipleksorskeemi llitumist niteks argumentvektori

0001

korral.

Eeltoodud Karnaugh' kaardilt nhtub , et

Multipleksorskeem llitub

x x x x =
1

f (0001)
0 0 0 1

= 1

korral

jrgnevalt:

Jkfunktsioonide leidmine Karnaugh' kaardil

1
1

Eelnevas nites judsime lihtsaimate jkfunktsioonideni algsele 4-muutuja

avaldisele Shannoni disjunktiivset arendust rekursiivselt korrates.
Samale tulemusele saab juda oluliselt kiiremini, kirjutades vajalikud
jkfunktsioonid vlja realiseeritava funktsiooni Karnaugh' kaardilt otse.

0
1

0
0

f (0001)

Vaatleme veelkord eelneva nitefunktsiooni

f = x
1 x
x
w x x
x
w x
x
x
w x
x
x
w x x x w x x x
3

f(

multipleksorite llitumine argumentvektori 0001 korral

0101

korral aktiveerub
korral, kuid kommuteeritud
x

Ka funktsiooni Karnaugh' kaardilt ilmneb, et

x1 x2 0 x4 )

f(

x1 x2 0 1)

f (0101)

nagu eelnev nide siiski tegi

Eelneval Karnaugh' kaardil nidatud jkfunktsioonid pole siiski need, mida

me vajame multipleksorskeemi koostamiseks. Skeemi esimese astme
multipleksorite sisenditele tuleb rakendada kas ksik algterm vi konstant.
Sellise lihtsa avaldisena esitub aga mitte rohkem kui 1-muutuja funktsioon.
Nende vajalike 1-muutuja jkfunktsioonide f ( x ) tevrtustabelid
paiknevad 2-muutuja jkfunktsioonide f ( x x ) kaardipiirkonna hes
pooles:
2

f
f

x2 )

x2 )

01

11

10

00

01

x2 )

x2 )

1
x2

x2 )

x2

11

x2 )

10

funktsiooni

00

x x

x1 x2 x3 x4

kik

x2 )

x2 )

jkfunktsiooni

x2
x2

x2 )

Need kaheksa 1-muutuja jkfunktsiooni f ( x ) (millest 4 osutuvad

konstantideks) on multipleksorskeemi sisenditeks.
Iga sellise jkfunktsiooni avaldiseks on ksik algterm x2 x2 vi
konstant 0 vi 1.
Seega leiaksime vaadeldava 4-muutuja funktsiooni 1-multipleksorskeemi
oluliselt kiiremini sellesama 4-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaardilt,
eraldades seal vlja kik 1-muutuja jkfunktsioonid he kindla
vabaltvalitud muutujaga x (meie nites x2 ) ja rakendades nende
jkfunktsioonide lihtsad avaldised x x 0 1 skeemi esimese astme
multipleksoritele igetesse sisenditesse.
Need "iged sisendid" on mratud konstantsete muutujate poolt kaardil
nidatud 2-ruuduliste kontuuride ulatuses.
Samuti nhtub kaardilt, millega tuleb juhtida skeemi kikide astmete
1-multipleksoreid.
2

11

10

00

01

11

10

f(

x1 x2 1 x4 )

f(

x1 x2 1 0)

f(

x1 x2 1 1)

f(

x1 x2 x3 x4 )

kik jkfunktsioonid

f(

x1 x2 x4 )

x1 x2 )

f(

ja

Eelneval kaardil on vljaeraldatud tevrtustabelid 3-muutuja(ga)

jkfunktsioonidele, mis tekkisid Shannoni disjunktiivsel arendusel x
jrgi ja samuti tevrtustabelid 2-muutuja(ga) jkfunktsioonidele, mis
tekkisid 3-muutujaga jkfunktsioonide edasiarendusel x4 jrgi.
Iga jkfunktsiooni jaoks nendest kuuest saab vlja kirjutada
loogikaavaldise nagu 3-muutuja Karnaugh' kaardilt vi 2-muutuja
Karnaugh' kaardilt, mis on vaadeldava 4-muutuja kaardi alamosadeks.
Need kaardilt vljakirjutatud avaldised langevad kokku eelneva Shannoni
arenduse kigus saadud jkfunktsioonidega.
3

nide:

Realiseerime 2-multipleksoritel sama funktsiooni

f = x
1 x
x
w x x
x
w x
x
x
w x
x
x
w x x x w x x x
3

2-multipleksoritel realiseerimisklbliku avaldise saame Shannoni

disjunktiivse arendusega kahe muutuja jrgi. Eelistame valida arenduse
aluseks funktsiooni neljast muutujast need kaks, mida esineb arendatavas
avaldises (algtermidena) kige rohkem. Antud funktsioonis on sellisteks
muutujateks x ja x , mille jrgi teemegi 2-muutuja arenduse:
3

x
x

w x w x x
x
w x x

= x
x

x
x

[1]

w x x

[0] )

w x x

x
x

[0]

w
x x

x w x

[0]

w
x x

w x x

[1]

[0]

x
x

w x x

[0] )

w x x

w x x

w
x x

[1]

[1]

x
x

w x x

x
x

x
x

[1]

w
x x

w
x x
3

w x
x

w x x

funktsiooni

= 0

|____________________________________________________________________________________|

0 .

Eelnevas nites arendasime viimasel arendussammul kik 4 jkfunktsiooni

f ( x x ) tema muutuja x
jrgi.
Iga arendus nendest neljast on aga sltumatu lejnud kolmest:
olles valinud viimasel arendussammul esimesele jkfunktsioonile neljast
arenduse x1 jrgi, ei ole me kohustatud ka lejnud kolme jkfunktsiooni
arendama samuti x1 jrgi (
).
Iga jkfunktsiooni f ( x x ) jaoks tohime vabalt valida arenduse kas
x1 vi x2 jrgi.
Kui oleksime eelnevas nites viimasel arendussammul mne
jkfunktsiooni arendanud x1 asemel x2 jrgi , siis oleks ka vastav
multipleksor skeemi esimeses astmes olnud juhitud muutuja x2 poolt.
1

01

f ( x1 x2 0 0)

0001

korral

0 1 0 1

00

x x

Mrgime, et ka argumentvektori
multipleksorskeemis sama "tee" mis
sisendil on x x x x

Karnaugh' kaarti:

[0]

[1]

w x x

w x x

[0]

[1]

w x x
1

w x x
1

[0] )

[1] )

Esimesel arendussammul jvad jkfunktsioonideks 2-muutuja

funktsioonid f ( x x ) , mis langevad tpselt kokku eelpool esitatud
1-muutuja arenduse teise arendussammu tulemuseks olevate
jkfunktsioonidega f ( x x ) .
1

Teisel arendussammul teeme 2-muutuja jkfunktsioonidele edasiarendust

samuti kahe muutuja jrgi.
Arenduse teine samm toimub muutujate x1 ja x jrgi, sest midagi
muud polegi valida jnud.
2

Teise arendussammu tulemusel jvad jkfunktsioonideks konstandid

ja 1 , mis rakendataksegi multipleksorskeemi sisenditele:

1
1
1
0

x1 x2
1
0
0
0

2-

2-

2-

x x

MUX

2-

Selline multipleksorskeem kommuteerib oma sisenditelt vljundile vahetult

funktsiooni tevrtustabelit.
Skeemi esimese astme 2-multipleksorite sisenditel olevad konstandid on
kergesti leitavad ka realiseeritava funktsiooni Karnaugh' kaardil:

1
1
1
0

1
0
0
0
f

0
1

01

= 0 1

11

x3 x4

1 0

x3 x4

1 1

skeemi esimese astme nelja 2-multipleksori sisenditel

x x x x
1

1 0 0 1

f (1001)

= 0.

Sama vrtuse 0 kommuteerib vljundile ka funktsiooni realiseeriv

multipleksorskeem, mida juhitakse muutujatega:

4-muutuja funktsiooni realisatsioon 2-multipleksoritel

1
0
0
0

00

Karnaugh' kaardilt neme, et

MUX
2

x3 x4

Olgu selleks

x1 x

10

Vaatleme 2-multipleksoritest koostatud skeemi llitumist mingi juhuslikult

valitud argumentvektori korral.

= 0 0

konstandid

MUX

x1 x

11

10

0
1
1
1

x3 x4

MUX
x1 x

1
0
0
0

01

MUX

00

x x

2-

(1001) =

0
1
1
1

multipleksorite llitumine argumentvektori

1001

korral

|____________________________________________________________________________________|

x x
3

0 1

1 0

ja

x x
1

klassid

Loogikafunktsioonide

Loogikafunktsioonid jagunevad oma omaduste phjal viide klassi:

K0
K
K

nulli silitavad funktsioonid

hte silitavad funktsioonid

Km
K
l

pratavad funktsioonid
monotoonsed funktsioonid

lineaarsed funktsioonid

(ehk

pratavate

Kp

iseendaga duaalsete) funktsioonide klass:

__

f ( x ....
1

f (x

) |
n

....

)
n

f (x

....

Funktsioon on pratav, kui ta oma kikide muutujate vrtuste

inverteerimisel inverteerub ka ise.

nide:

Tevrtustabeliga esitatud jrgnev 3-muutuja loogikafunktsioon on

pratav :

0-lli silitavate funktsioonide klass:

K0

f (x

.... x )

f (0

0 ...... 0 ) = 0

x1 x2 x3

Funktsioon on
kui ta kikide muutujate vrtustamisel 0-ks
vrtustub funktsioon ise samuti 0-ks.
Funktsiooni kuuluvus klassi K0 on nha ta tevrtustabeli esimesest
reast.
Eelpool vaadeldud 2-muutuja funktsioonidest f 0 f
nulli
nulli silitav,

. . . .

silitavad:

f0, f1, f2, f3, f4, f5, f6, f7

K0

on

15

f (x

f (1

) |
n

....

pratav

1-te silitavate funktsioonide klass:

1 ...... 1 ) = 1

Funktsioon on
kui ta kikide muutujate vrtustamisel 1-ks
vrtustub funktsioon ise samuti 1-ks.
Funktsiooni kuuluvus klassi K1 on nha ta tevrtustabeli viimasest
reast.
Eelpool vaadeldud 2-muutuja funktsioonidest f 0 f
hte

1
1
1
0
1
0
0
0

( 0 0 1 )

argumentide
inverteerimisel

1
funktsioon
inverteerub

( 1 1 0 )

funktsioon

Iga tevrtustabeli lemises ja alumises pooles asuvad vastastikku

vastupidiste jrguvrtustega argumentvektorid, mis paiknevad paarikaupa
tevrtustabeli "poolitaja" suhtes smmeetriliselt.

hte silitav,

. . . .

silitavad:

f 1 , f 3 , f 5 , f 7 , f 9 , f 11 , f 13 , f 15

monotoonsete

Km

{ f(x

...

on

15

K1

<z z
1

...

Eelpool vaadeldud 2-muutuja funktsioonidest

{

f 3 , f 5 , f 10 , f 12

Monotoonsuse tunnus

funktsioonide klass:

) | (x1 x2 ... xn

Kui pratava funktsiooni tevrtustabel "murda keskelt kokku"

(lemine ja alumine pool kattuma), siis f vrtuste veerus sattuvad
(pratava funktsiooni korral) kikjal "kohakuti" 1 ja 0 .

[ f ( x1 x2 ... xn )

f(z

z ...z
2

)]

Funktsioon on monotoonne, kui argumentvektori suurenemisel funktsiooni

vrtus ei vhene.
Argumentvektoreid vrreldakse seejuures vrdlustehtega < nii, nagu on
defineeritud eespool kahendvektoreid tutvustavas peatkis.
Kordame meenutuseks niteid 2ndvektorite vrdlemistulemuste kohta:

nide:

Kp

tevrtustabeli jrgi

< 0111

101

> 001

00000

<

10
01101

> 00

100101

Omavahel
010

ja

pole vrreldavad

001

x1 x2 x3

Monotoonseks

<

< 110111

<

01111

ja

1101

ja

11010

3-muutuja funktsiooni nitel)

0
0
1
1
0
1
0
1

0 0 1

0 1 1
1 0 0

00111

pratavad:

f ( x1 x2 x3 )

0 0 0

11111

1 1 0

niteks jrgnevad 2ndvektorite paarid:

0011

Monotoonsuse tunnus

<

on

ehk kas

> 01000

00110

f 15

1 0 1

<

00010

. . . .

Olgu eesmrgiks kontrollida, kas jrgnev tevrtustabelina etteantud

3-muutuja loogikafunktsioon f on monotoonne
f Km :

0 1 0

0101

f0

1 1 1

Argumentvektorite vrreldavuse / vrdlustulemuse paremaks

visualiseerimiseks on soovitav monotoonsuskontrollitava funktsiooni
tevrtustabel mber paigutada Hasse diagrammiks , kusjuures
jrjestuskriteeriumiks diagrammil on argumentvektorite 000 111
vrdlemine tehtega < :

01011

normaalkuju jrgi

....

osutub iga loogikafunktsioon, mille normaalkujus (DNK-s

vi KNK-s) pole inversiooniga algterme x .
Kehtib ka vastupidine: iga monotoonne funktsioon on esitatav sellise
normaalkujulise avaldisena, kus pole inversiooniga algterme.
Mrgime, et kui funktsiooni hes normaalkujus (niteks DNK) pole
inversiooniga algterme x , siis pole inversiooniga algterme ka
alternatiivses normaalkujus (KNK) (
!)
Sellise normaalkujuga funktsioon on samas monotoonne.
i

111

soovitav kontrollida

nide:

x x
2

x w x w x
1

)(

x w x
1

101

110

001

010

100

000

Need 2 normaalkuju esitavad mlemad mingit monotoonset funktsiooni:

x1 x2 x4 w x x

011

Hasse diagramm
3-jrgulistele

argumentvektoritele
)

|____________________________________________________________________________________|

{0,1}

<)

f(111) =

f(011) =

f(101) =

f(110) =

f(001) =

f(010) =

f(100) =

f(000) =

tevrtustabeli Hasse diagramm

argumentvektorite vrdlemise <

jrgi

Tevrtustabelit esitavas Hasse diagrammis tuleb jrgnevalt hekaupa

vaadelda kikvimalikke (liikumis)jrjestusi vhimast (kige alumisest)
diagrammielemendist (ehk argumentvektori 000 funktsioonivrtusest:
f 000 = 0 ) kuni suurima (kige lemise) diagrammielemendini (ehk
argumentvektori 111 funktsioonivrtuseni: f 111 = 1 ).
Diagrammi olemusest tulenevalt esitavad kikvimalikud "alt les"
liikumisteed diagrammil argumentvektorite 000 111 kasvavat
jrjestust, kusjuures 3-muutuja funktsiooni korral leidub neid kasvavaid
jrjestusi 6 erinevat jrjestuskombonatsiooni:
(

f(011) =

f(111) =

000

<

001

<

011

<

111

000

<

001

<

101

<

111

000

<

010

<

011

<

111

000

<

010

<

110

<

111

000

<

100

<

101

<

111

000

<

100

<

110

<

111

f(010) =

....

kasvamisel

ei vhene

funktsiooni vrtus

000 < 010 < 011 < 111

f(111) =

f(011) =

f(001) =

kasvamisel

000

ei vhene

funktsiooni vrtus

f(000) =

< 001

< 011

-muutuja loogikafunktsioon on

< 111

f(001) =

kus iga konstant

....

0
1

monotoonsust

000

110

<

111

....

konstant

".

Km

, c1 , c2 . . . . cn

=
=
=
=

. . .

= c0

x
1

c
c

on

x ....
2

x }
n

f(100...0)

f(000...0)

f(000...0)

f(000...1)

f(100...0)

f(000...0)

f(010...0)

f(000...0)

f(001...0)

f(000...1)

f(010...0)
f(001...0)

Selliselt saab loogikafunktsiooni tevrtustabelist leida sobivad konstandid

korral.

,c ,
...
{ 0 1 } mistahes funktsioonile, kuid see ei thenda, et iga
loogikafunktsioon on
.
Kuigi meil on prast konstantide c leidmist mingi avaldis

.....

c leidmine

x
1

x ....
2

lineaarne

x
1

x
2

osutuda vaadeldavat

....

c x
n

olemas, vib see saadud avaldis siiski

n-muutuja funktsiooni

f(

mitteesitavaks.

x1 x2 .... xn )

Selliselt saadud avaldis c x x . . . . . c xn vrtustub

esitatava funktsiooniga kokkulangevalt vhemalt argumentvektorite

. . . . 0

1 0 0 . . . . 0
0 1 0 . . . . 0
0 0 1 . . . . 0

000

0 0 0 . . . . 1

1 0 0 . . . . 0

. . . .

0 1 0 . . . . 0

Nende argumentvektorite asendamisel avaldisse lihtsustub aga tegurite

toimel avaldis kujule, millest avaldub (iga konkreetse vektori korral)
ks konstantidest
:

n+1) konstanti c ongi selliselt valitud, et avaldis

vrtustuks funktsiooniga kokkulangevalt just nende (n+1)
argumentvektori korral.
korral, kuna kik (

=
=
f(01...0) =
f(00...0)

f(10...0)

. . .

f(00...1)

c
c
c

c
c
c

....
....
....

=
=
0 =

cn 0

cn

0 0 1 . . . . 0
0 0 0 . . . . 1

{ 0 1}

f(000...0)
c

15

<

. . . . . . . .

peab lineaarse
funktsiooni korral kehtima kikide argumentvektorite korral, siis peab ta
kehtima ka jrgnevate korral:
Kuna avaldis

010

lineaarsete funktsioonide klass:

K = { f ( x x ... x ) | f ( x x ... x )

onstantide

f EI OLE monotoonne

f 0 , f 1 , f 3 , f 5 , f 7 , f 15

konstant 0

.... )

Lineaarsele

Kui f (11 1 = 0 siis sellise funktsiooni monotoonsuseks peab see

funktsioon vrduma 0-ga ka kikide teiste argumentvektorite korral
ehk (monotoonne) funktsioon peab olema "
".
Eelpool vaadeldud 2-muutuja funktsioonidest f 0 f
monotoonsed

cn x n

n-muutuja funktsioonile leidub kahendkonstantide

komplekt (n +1) konstandist, nii et avaldis
c
x
x . . . . . cn x n
kehtib kigi argumentvektorite x x . . . . xn { 0 1 }n
c

vheneb:

f (00 0) = 1 , siis sellise funktsiooni

monotoonsuseks peab see funktsioon vrduma 1-ga ka kikide teiste

|____________________________________________________________________________________|

{ 0 1}

<

kuid

kui ta on esitatav kujul

lineaarne,

ei riku

f(000) =

argumentvektorite korral ehk funktsioon peab olema "

000 < 001 < 101 < 111

monotoonsust

ei riku

f(101) =

f(000) =

argumentvektori

Analsitav loogikafunktsioon ei ole monotoonne , kui diagrammil leidub

ksainuski "monotoonsust rikkuv liikumistee".
Vaadeldavas nites on selleks 000
, kus
f (010 = 1
f 110 = 0
Vib jreldada, et kui

f(111) =

f(010) =

f(110) =

000 < 010 < 110 < 111

funktsiooni vrtus

ei riku monotoonsust

Diagrammil "alt les" liikudes keskendume kontrollitava funktsiooni enda

vrtustele 0 / 1 , kusjuures monotoonsuseks on nutav, et
helgi "alt les" liikumissammul diagrammis ei tohi funktsiooni vrtus
vahetuda 1-st 0-ks :

f(000) =

argumentvektori

f(111) =

c1
c2

Et funktsioon osutuks lineaarseks

c
x
x . . . . cn x n
vrtustuma funktsiooniga kokkulangevalt kigi tema vimalike
argumentvektorite 0
0 kuni
korral.
Funktsiooni lineaarsuse kontrollimiseks tuleb seega ka kik lejnud
argumentvektorid asendada saadud avaldisse ja vrrelda "summa
, peab saadud avaldis

Seega avalduvad konkreetse funktsiooni jaoks

....

cn 1

konstandid

cn

jrgnevalt:

0 0 . . . .

1 1 1 . . . . 1

mooduliga 2"-avaldise ja esitatava funktsiooni vrtusi kogu nende

tevrtustabelite ulatuses.
Kui ilmneb vhemalt ks argumentvektor

f ( x1 x2 .... xn )
siis vaadeldav

f(

funktsioon

f ( x1 x2 .... xn )

x x
1

....

x x
1

xn )

.....
pole

, mille korral

.... x

cn x

lineaarne

ehk

kaovad need

cn x n

.....

Vaatleme lineaarsuse ndetena 2-muutuja funktsioonide f ( x

Konstandid

=
=
=

f ( x1 x2 )

f(00)

f(00)
f(00)

Saadud avaldis

00
0

f(01)

c
c
c

01

f(10)

10

cx
korral:
x

kehtib kindlasti argumentvektorite

c
c

disjunktsioon:

kus

Kuna ka
kujul
x

f(01)

1 0

f(10)

1 1

(11)

0
1

ehk

1
0

0
1

(11

Ilmneb, et

disjunktsioon)
ekvivalents)

summa mooduliga 2)

x x

x x

0
0
0
1

0
1
1
1

ja

konjunktsioon

lineaarsed, sest nende korral

f(11)

f(11)

x x
1

avaldis

f(01)

f(10)

x x
1

0
1
1
0

pole

lineaarsed, sest nende

f(11)

______

x = x1 x
2

______
1

x x
1

c c c
0

0 0 0

x
x

0 0 1

0 1 1

x x

1 0 0

1 0 1

1 1 0

1 1 1

x x2

1
0
0
1

Erinevaid lineaarseid 2-muutuja funktsioone f ( x x ) on samapalju, kui

palju on avaldise c x x erikujusid ehk konstantide c
erinevaid vrtustekombinatsioone:

disjunktsioon

osutus lineaarseks, siis peab ka tema olema esitatav

ekvivalents

ehk

f(00)

summa mooduliga 2
x x2

f(11)

Selline avaldis ekvivalentsi esitamiseks on ootusprane, kuna ekvivalents ja

summa mooduliga 2 on teineteise inversioonid ja konstandi 1 lisamine
tehtega avaldisele x x inverteerib selle:

1
1

on

(10)

kui tema korral:

korral

f(11)

Selle esituskuju saame, leides konstandid

=
1

x 1 x2

lineaarseks,

0 1 0

f(01)

) ra jtta.

2 tk.

lineaarsust.

ongi erikuju lineaarse 2-muutuja funktsiooni ldavaldisest

f(x x )

x
x
1

0 1

|____________________________________________________________________________________|

f ( x1 x2 )

(00

(konjunktsioon)

summa mooduliga 2:

f ( x1 x2 )

ekvivalents:

Funktsiooni

f ( x1 x2 )

x x
x x
x
x
x x

f(00)

summa mooduliga 2
f(10) =

ja

0
0

konjunktsioon:

Ekvivalents
f(00)

2-muutuja funktsiooni f x x lineaarsuse kontrollimiseks piisab seega

ainult he vrduse kehtivuse kontrollimisest:

1
f

f
)
c

f ( x1 x2 )
f ( x1 x2 )

(11

nide:

0 0

Seega osutub 2-muutuja funktsioon f ( x

f(00)
f
f

tevrtustabelist:

(00)

Kontrollime 2-muutuja funktsioonide

on leitavad vaadeldava funktsiooni

(01)

Selle vrduse kehtivus vi mittekehtivus (ehk samas ka funktsiooni

lineaarsus) on vaadeldava 2-muutuja funktsiooni tevrtustabelist kergesti
kontrollitav.

on lineaarne, kui ta on esitatav kujul

0

(00)

(01)

lineaarsust.

(00)

Lineaarsed 2-muutuja loogikafunktsioonid

(10)

Kuna vastavalt tehte omadustele

f
f
f
)
f(
siis vib eelnevas avaldises liiased liidetavad (
00)

f ( x1 x2 )

(00)

Mrgime, et avaldisest c x
muutujad x , mida korrutav tegur

f ( x1 x2 )

Asendades eelnevas avaldises konstandid c neid mravate (arvutavate)

avaldistega, teisendub 2-muutuja funktsiooni lineaarsust kontrolliv avaldis
kujule:
f(00)
f
f
f
f
f
)

Ilmneb, et 8-st lineaarsest 2-muutuja funktsioonist on

muutujaga ainult 2 funktsiooni: summa mooduliga 2

kahe olulise
ja

ekvivalents

4 funktsiooni on tegelikult 1-muutuja funktsioonid: x1 x2 x1 x2

2 funktsiooni on 0-muutuja funktsioonid ehk konstandid: 0 1
Kikvimalike n-muutuja loogikafunktsioonide hulgas on
funktsioonide arv 2n+

lineaarsete

Eelpool vaadeldud 2-muutuja funktsioonidest

on

f 0 , f 3 , f 5 , f 6 , f 9 , f 10 , f 12 , f 15

f0

. . .

f 15

lineaarsed:

tpiline viga:

Kuigi 2-muutuja funktsiooni

f(00)

f (0 0 0)

f(01)

lineaarsuse

f(10)

tingimus on

f(11)

ei jreldu sellest , et 3-muutuja funktsiooni lineaarsuse tingimus

oleks:
f (0 0 1)

f (0 1 0)

f (0 1 1)

f (1 0 0)

f (1 0 1)

f (1 10) =

f (111)

Eelneva vrduse (juhuslik) kehtimine ei anna funktsiooni kohta mingit infot.

3-muutuja funktsiooni lineaarsus on tepoolest samuti kontrollitav tema
tevrtustabelist, kuid selleks peavad samaaegselt kehtima he vrduse asemel
juba mitu ( -tehetega)
vrdust.

|____________________________________________________________________________________|

HARJUTUSLESANDED

Koostada ja esitada vabaltvalitud kujul

loogikafunktsiooni

f ( x1 x2 x3 )

, mis . . . . .

on 0-silitav, on 1-silitav, on pratav, on monotoonne, on lineaarne

on 0-silitav, pole 1-silitav, pole pratav , on lineaarne
pole 0-silitav, on 1-silitav, pole pratav , on lineaarne
pole 0-silitav, pole 1-silitav, on pratav , on lineaarne

( koostatavad funktsioonid

f ( x1 x2 x3 )

tohivad omada ka mitteolulisi muutujaid )

Pa koostada vrdused, mille abil saaks kontrollida 3-muutuja funktsiooni

lineaarsust tema tevrtustabelist.

KORDAMISKSIMUSED

Mis on jkfunktsioon? Millest oleneb jkfunktsiooni muutujate arv?

Kus asub jkfunktsiooni f ( x 1 x ) tevrtustabel Karnaugh' kaardil?
Mis on loogikafunktsiooni tuletis?
Mis on Shannoni arendus?
Millised Shannoni arenduse liigid on olemas?
Milline loogikaavaldis on tieliku Shannoni arenduse tulemuseks?
Mis jvad jkfunktsioonideks tieliku Shannoni arenduse korral?
Millistesse klassidesse loogikafunktsioonid liigituvad? Kuidas igat klassi thistatakse?
Milline on klassi kuuluvuse tunnus iga konkreetse klassi jaoks?
Millist tingimust titev 2-muutuja loogikafunktsioon on lineaarne?
1

Loogikafunktsioonide tielikud ssteemid Baasid

.

Loogikafunktsioonide (loogikatehete) ssteem on loogikafunktsioonide

hulk.
Ssteemi vivad kuuluda lisaks loogikatehetele ka konstandid 0 ja 1 , mis
on vaadeldavad muutujatest mittesltuvate funktsioonidena
(0-muutuja funktsioonidena).

nide:

\
{ &

{1

{ &
}

on kolme loogikatehtega ssteem;

loogikatehtega ssteem;
on he loogikatehtega ssteem;
on

|____________________________________________________________________________________|

nide:

Avaldis ( x1

x )

kuulub esimese nitena toodud

ssteemi, kuna ta ei sisalda muid tehteid peale
konjunktsiooni , implikatsiooni ja inversiooni.
x2 ) ( x1 x2

|____________________________________________________________________________________|

Loogikafunktsioonide ssteem on tielik, kui temas sisalduvaid funktsioone

(tehteid) kasutades on vimalik esitada suvalist loogikaavaldist
(ehk suvalist loogikafunktsiooni).

Ssteemi tielikkuse kriteerium (Post-Jablonski kriteerium):

:

K0

fi

f1

f6
f7

f8
f9
f 12
f 13
f 14
f 15

2-muutuja funktsioonide

funktsioonide

tabelis kik veerud

f

....

{ f

....

K0 K1
j

osutub

15

....

selliselt, et

eelnevas

tielikuks loogikafunktsioonide ssteemiks.

Eelnevast tabelist ilmneb, et funktsioonidest f 0

ehk
15
loogikatehetest ja konstantidest 0 ja
saab moodustada
. . . f

17

f0
f1

f2

f6

f7

f8

1)

p)

( f

m)

baasi

x x

f9

f 12

f 13

summa mod 2)

f 14

(disjunktsioon)

f 15

konstant 0)

(konjunktsioon)

______
1

15

x1 x

implikatsiooni inversioon)

x1 x

x w x2
______
x1 w x
1

(disjunktsiooni

x1 x
1
x

(ekvivalents)
(inversioon)

x1 x2 (implikatsioon)
____

x x
1

(konj. inversioon)

(konstant 1)

inversioon)

Vaatlusest jtame vlja lejnud 2-muutuja funktsioonid f f f f f

mis on oma operandi triviaalsed taasesitused ( f f ) vi mis dubleerivad
(vahetatud operandidega) mnda eespool loetelus juba leiduvat tehet:
=

f5

{
{

}
f14 }
f

=
=

__

{w }
__
{& }

{ f

13 }

13 }

{ f

13 }

12 }

f4

10

__

__

12

f7

{ f

{ f

f6

f6

9}

{ &

15 } =

{ &

12 }

9}

} =

f
f
f

10

11

baas

prdimplikatsioon)

(Peirce'i baas)

baas

(Shefferi baas)

implikatiivne baas)

implikatiivne baas)

}
}

__

__

13 }

JA-EI

12

__

15

11

VI-EI

__

_______

f3

&
w

__

(Boole'i konjunktiivne baas)

(Boole'i

disjunktiivne baas)

__

15

0 w }
w }
0 &

}
1

egalkini baas

e. Reed-Mulleri baas)

Ilmneb, et

moodustab ksikult baasi ( JAEI

moodustab ksikult baasi ( VIEI baas )
Seega on vimalik mistahes loogikaavaldist esitada kujul, kus esineb ainult
JAEI (VIEI) tehe.
Nendes baasides avaldistele saab koostada vastava loogikaskeemi, kus
loogikaelementidest on kasutatud ainult JA-EI (VI-EI) elemente.

on minimaalne tielik loogikafunktsioonide ssteem.

Suvalise funktsiooni vljajtmisel baasist tema tielikkus kaob.
Tielike ssteemidega tegelemisel on huvipakkuvad just baasid.
Baas

0 . . .

omadused
f

Loogikatehete omaduste mramiseks tuleb vtta vaatluse alla need

2-muutuja funktsioonid, mis neid tehteid esitavad. Eelpool vaadeldud 16-st
2-muutuja funktsioonist f
f
keskendume jrgnevatele:

{ f

.... } { 0
15 }
read katavad hiselt mrgiga

. . .

Ssteemi tielikkuse kontrollimiseks ja tielike ssteemide koostamiseks

tuleb teada ssteemi moodustavate funktsioonide omadusi ehk nende
kuulumist vi mittekuulumist klassidesse K0 K1
p
m

Kui koostada alamhulk

Km

f2

Kp

f0

siis

K1

Kuna ssteemi tielikkuse kriteerium phineb funktsioonide mittekuulumisel

klassidesse K0 K1
, siis jrgnev tabel esitab
p
m
2-muutuja funktsioonide omadusi, rhutades nende mittekuulumist
konkreetsesse klassi:
K

K0

Loogikafunktsioonide ssteem on tielik kui ta sisaldab

vhemalt hte 0-lli mittesilitavat funktsiooni;
vhemalt hte 1-te mittesilitavat funktsiooni;
vhemalt hte mittepratavat funktsiooni;
vhemalt hte mittemonotoonset funktsiooni;
vhemalt hte mittelineaarset funktsiooni.

kahe

Kui loogikaavaldis kuulub kuhugi kindlasse ssteemi, siis on ta esitatud

ainult selles ssteemis leiduvaid loogikatehteid (funktsioone) kasutades.
/

Nende viie tingimuse samaaegse tidetuse nue ei thenda, et tielik ssteem

peaks koosnema vhemalt viiest loogikafunktsioonist.
Tielikuks vib osutuda ka ainult he funktsiooniga ssteem { }, kui
selle ssteemi ainus funktsioon
ei kuulu mitte htegi klassi viiest:

konjunktsiooni inversioon

disjunktsiooni inversioon

baas )

rgalt tielik ssteem

Loogikafunktsioonide ssteem
prast

konstantfunktsiooni

selliselt laiendatud ssteem

{

.... f

0}

fi

. . . .

= 0 ja | vi

{ fi . . . . f k , f

vi

on

tielik, kui

= 1 lisamist ssteemile

f15

15 }

nrgalt

{ fi . . . . f k , f

vi

15

osutub tielikuks.
Loogikafunktsioonide ssteem on nrgalt tielik, kui ta sisaldab hte
mittemonotoonset ja hte mittelineaarset funktsiooni.

nide:

Ssteem

{ &

on nrgalt

tielik,

mittemonotoonne.

on

&

sest

Lisades ssteemile konstantfunktsiooni 0 vi

samas ka mittepratav funktsioon, sest 0
f

mittelineaarne

on

ja

, lisandub ssteemile
f15 Kp

15

Kp ja samuti

|____________________________________________________________________________________|

Post

Emil Leon

1897 1954)

Charles Sanders Peirce

1839 1914)

Sndinud Massachussetsi osariigis. ppis Harvardis.

Arendas matemaatilist loogikat ja hulgateooriat.
Ei olnud akadeemilistel ametikohtadel kogu oma karjri jooksul.
Testas juba 1880, et tehe NAND vi tehe NOR on piisav loogika
esitamiseks, kuid tema selleteemalised td jid avalikustamata.

Henry Maurice Sheffer

Jrgnevas teisenduses kasutame lisaks tuletatud kahele leminekuseosele ka

distributiivsust tehte suhtes:
x1 x2 x x
omadust: x x = 0

ja

tehte

|____________________________________________________________________________________|

Reed-Mulleri polnoom

Eelmise nite tulemuseks olev avaldis baasis { & 1 } on kujul, mida

nimetatakse Reed-Mulleri polnoomiks.
Reed-Mulleri polnoomis on konjunktsiooni operandideks kikjal ainult
otsevrtuses algtermid x

elementaarkonjunktsioonid x xk xm
1 (mis vib
polnoomis ka puududa).
Reed-Mulleri polnoomis ei sisaldu seega sulge.
Avaldis baasis { & 1 }
Reed-Mulleri polnoomiks

ja
i

tehte

operandideks

ja

.....

on

konstant

teisendub

sulud selles
korduvad

x x

distributiivsusseadusega

operandid

avaldisest

, kui kik

"lahti korrutada"

vlja

lihtsustada

ja

tehte

vastavalt

kik

seosele

Reed-Mulleri baasis avaldise saamine Karnaugh' kaardi abil

Kuigi leminekuseoste abil saab teisendada suvalise funktsiooni baasi
1 } , on suuremate avaldiste korral teisendus vga mahukas.
Funktsiooni esituse Reed-Mulleri baasis vib kergemini saada Karnaugh'
kaardi abil, kasutades tehte hte omadust, mille kohaselt
liidetavate vrtuste korral vib tehetest koosnevas avaldises kik
{&

paaritu arvu

x1 w x = x
x

(x1

1) (x 1) 1

x1 x x x
1

liites:

x x x

Seega on leminekuseosed Reed-Mulleri baasi:

= x 1
x
x w x = x x x x

nide:

Teisendame avaldise

1 x2 w x
x
3

baasi

&

1}

tehted asendada tehtega w ilma avaldise loogilist vrtust sellega

muutmata. Samuti vastupidi selle tingimuse kehtimisel vib tehetest
w koosnevas avaldises kik tehted w asendada tehtega .

_____

x1 x2 w x
3 = (x1 1) x2 w (x 1) =
= (x1 1) x2 (x 1) (x1 1) x2 (x 1) =
= (x
x2 ) x1 x2 x2 x 1 =
1 1) ( x2 x
= x1 x2 x x2 x x1 x x2 x1 x2 x2 x 1 =
= x x2 x x2 x x 1
3

See ssteem osutub tielikuks , kuna

konjunktsioon pole pratav ja pole lineaarne ;
summa mooduliga 2 pole "hte" silitav ja pole monotoonne ;
konstant 1 pole "nulli" silitav ;
Nende kahe tehte ja konstandi 1 abil saab avaldisena esitada suvalist
loogikafunktsiooni. Samas on vaadeldav ssteem baas , sest suvalise tema
liikme vljajtmisel ssteemist selle tielikkus kaoks.
Suvalise avaldise teisendamiseks baasi { & 1 } tuleb baasis
olemasolevate tehete kaudu esitada selles baasis puuduvad elementaarsed
loogikatehted inversioon ja disjunktsioon.
Kolmas elementaarne loogikatehe konjunktsioon ei vaja asendamist, kuna
ta on vaadeldavas baasis olemas.
Inversiooni saab teisiti teostada konstanti 1 tehtega

= x 1
x
Disjunktsiooni asendamiseks tuletame leminekuseose, kasutades seose
tuletamisel DeMorgani seadust, distributiivsusseadust ja tehte
eespool vaadeldud omadust 1 1
:

1882 1964)

konjunktsiooni

1}

Sndinud Ukrainas poola juudiperes. ppis ja hiljem petas Harvardis.

Testas 1913 suvalise loogikatehte esitatavuse tehte NAND abil.

{&

juurde

Sndinud Poolas. 1904 emigreerus ta perekond New Yorki.

Lapseplves kaotas nnetusjuhtumi tagajrjel ke. Huvitus astronoomiast.
Tegutses Princetoni likoolis ja Columbia likoolis.
Elu lpuperioodil kannatas depressiivse vaimuhaiguse kes.

x1 (x x

baas
(egalkini baas)
Vaatleme jrgnevalt loogikatehete ssteemi, kuhu kuuluvad tehted
konjunktsioon , summa mooduliga 2 ja konstant 1 :
Reed-Mulleri

nide:

Jrgnevad vrdused kehtivad, kuna nende mlemal poolel on paaritu arv

liidetavaid 1 :
w
w 1 w 0
= 0 0 1 0
w
w 1 w 1
=
1 0 1 1
1 w
w 0
=
1
0
0
1

Kigi eelneva kolme vrduse mlemad pooled on vrtusega

seega vrdsed.

ja nad on

|____________________________________________________________________________________|

Erinevalt eelnevast kolmest vrdusest vivad loogikaavaldised lisaks

konstantidele sisaldada ka muutujaid x .
DNK avaldises vime tema kik tehted w asendada tehetega , kui
kikide vimalike argumendivrtuste kombinatsioonide korral
vrtustuvad paaritu arv DNK elementaarkonjunktsioone vrtusele 1 .
Disjunktsioonide asendamine teheteks on kasulik avaldise viimisel
baasi { & 1 } , kuna sellisel viisil kaovad avaldisest tehted w , millest
ongi vaja vaadeldavasse baasi teisendamisel vabaneda.
Funktsiooni esitamiseks baasis { & 1 } oleks seega kasulik leida talle
kigepealt selline DNK, kus suvalise argumentvektori x1 x2 xn korral
vrtustuksid paaritu arv elementaarkonjunktsioone "
".
Sellist tingimust rahuldavaks heks sobivaks DNK-ks oleks funktsiooni
DNK, kus teatavasti suvaliste argumendivrtuste korral on tpselt
ks elementaarkonjunktsioon vrtusega 1 ning kik lejnud on
vrtusega 0.
TDNK asemel saab aga koostada ka lihtsama DNK, mis rahuldab seda
tingimust.
Selleks tuleb katta Karnaugh' kaardil kik 1-de ruudud kontuuridega
selliselt, et iga 1 oleks kontuuridega kaetud
arv kordi. Erijuht
i

......

heks

tielik

paaritu

Et saada Reed-Mulleri polnoomi lhteavaldiseks sobiv DNK, kehtestame

kaardil 1-de piirkonna kontuuridega katmiseks tiendava nude:

sellisest kontuuridevalikust on 1-de katmine kaardil mittelikuvate

kontuuridega, mille korral iga 1-ga ruut kaardil on kaetud tpselt he
kontuuriga.

nide:

Vaatleme eelpool olnud avaldist f ( x x x = x1 x2 w x3

Selle funktsiooni tevrtustabel paikneb Karnaugh' kaardil:
1

010 on kontuuridega kaetud

paarisarv kordi

x 2 x3
00

01

11

10

x1 x2

x1

x1 x2 x3

"hed" on kaetud mittelikuvate kontuuridega

ehk iga ruut on kaetud paaritu arv kordi

x 2 x3
00

01

11

10

x1

x3

x1 x2 x3 x3

x1 x2 x3

x3

Etteantud MDNK avaldisele vastab kaardil 1-de kontuuride paigutus, kus

ruut 010 on kontuuride poolt kaetud kaks korda. Seega vrtustuvad
sellistele 1-de kontuuridele vastavad mlemad elementaarkonjunktsioonid
( x1 x2 ja x3 ) argumentvektori 010 korral 1
-ks:

f (010)

1 x2 w x3
x

Asendades DNK avaldises tehte

vrtus argumentvektori
f

(010) =

w tehtega saame avaldise, mille

korral ei vrdu DNK vrtusega:

010

1 x2 x3
x

disjunktsiooni

asendada

x1 x2 x3

1-de piirkonna

kigi viie argumentvektori

korral omandab vrtuse 1 ainult ks elementaarkonjunktsioon DNK
kahest elementaarkonjunktsioonist.
lejnud kolme argumentvektori
korral vrtustuvad
mlemad elementaarkonjunktsioonid 0-ks.

x2 x

ehk

sellises DNK-s

ei tohi

Saime samasuguse Reed-Mulleri polnoomi nagu enne sama funktsiooni

MDNK avaldist leminekuseoste abil teisendades.
Lhtudes 1-de piirkonna ruutude paarituarvulise kattekordsusega
kontuuridevalikust, ei tekki
asendusseose
rakendamisvajadust ldse ja kogu teisendus baasi { & 1 } osutub
oluliselt lihtsamaks.
Vaadeldud kasuliku omadusega DNK-s saab disjunktsiooni lihtsalt
asendada tehtega summa mooduliga 2 . Seejrel jb le ainult vabaneda
inversioonidest vastava asendusseose abil ja "korrutada sulud lahti".
Kui saadud polnoomis esineb korduvaid liidetavaid, siis nad
kompenseeruvad paarikaupa nullideks vastavalt omadusele x x = 0
ehk lihtsustuvad polnoomist vlja.

nide:

Esitame Reed-Mulleri polnoomina 4-muutuja funktsiooni, mille

tevrtustabel paikneb Karnaugh' kaardil selliselt:
x

00

01

11

10

00

01

11

10

x x
1

10

00

01

11

10

optimaalseim kontuuridevalik
1-de piirkonna katmiseks

DNK leidmine edasiteisenduseks baasi {& 1}

Baasi { & 1 } teisenduse lhteavaldiseks sobiva DNK saamiseks vib
katta 1-de piirkonna mittelikuvate kontuuridega. ks selline kontuuride
valikuvimalus on nidatud eelneval vasakpoolsel kaardil, kus "hed" on
kaetud nelja kontuuriga 1

110

111

ruutu.

1 x2 x3 x
x
3

Vrduse paremal poolel olev avaldis on lhedane baasile { & 1 } . Tema

lplikuks teisenduseks sellesse baasi tuleb veel vabaneda inversioonidest:
f ( x1 x2 x3 )

1 x2 x3 x
x
3

1) x2 x3

(x1

1) =

(x3

nidatud valikuvimalusele leidub veel 2 samavrset valikuvarianti, kus

kontuuridepaigutus kaardil on erinev, kuid kontuuride arv ja suurus on
kigil kolmel juhul sama. (
)
Siinesitatud mittelikuvad kontuurid annavad funktsioonile DNK :
leia need lejnud 2 kontuuridevalikut!

(x

x x x
2

= x2 x x
3

x x

x x x

x x
x x

w tohib siin asendada tehetega , kuna selline asendus ei muuda

avaldise loogilist vrtust hegi argumentvektori korral kuueteistkmnest
vimalikust 0000 kuni 1111
Tehted

f(x x x x ) =
x2 x
x w x x w x x x
w x x
x
x =
= x2 x3 x4 x3 x x x x x x x x =
= x2 (x3 1) x x x x x (x 1) x1 (x 1) x (x 1) =
= x2 x x x2 x x x x x x x x
( x1 x x x x ) (x 1) =
= x2 x4 x3 x x2 x x1 x x x x x x x x x x x
1

11

mittelikuvate kontuuridega
kaetud 1-de piirkond

100

|____________________________________________________________________________________|

01

011

(x x x )
1 x2 x3 x
x
3
kigi 8 argumentvektori 000 kuni 111 korral sama loogikavrtuse nagu
avaldis x1 x2 x3 w x3 Seega on mlemad avaldised loogiliselt vrdsed:
f

00

x x

101

010

Kui tehe w asendada selles DNK-s tehtega , siis omandab selliselt

muudetud avaldis:

disjunktsiooni

000

001

|____________________________________________________________________________________|

= x1 x2 x

1 x2 x3 w x
x
3

1 x2 x3 w x
x
3

summa mooduliga 2 .

tehtega

f ( x1 x2 x3 )

lejnud 7 argumentvektori korral osutuvad mlemad avaldised siiski

vrdseteks)
1 x2 w x3
x

sellisel juhul kaetud ainult he kontuuriga.

Katame eelneva 3-muutuja funktsiooni Karnaugh' kaardil 1-de piirkonna
kik ruudud kontuuridega nii, et iga ruut oleks kaetud paarituarvulise
kordsusega. Parim viis seda teha on vhendada 1 2 kontuur 1 1
kontuuriks, saades nii mittelikuvad 1-de kontuurid.
Sellisest kontuuridevalikust kirjutame vlja DNK:

....

Seega

htede piirkonna ruudud tuleb katta minimaalse arvu vimalikult

suurte kontuuridega nii , et iga "1" oleks kaetud paaritu arvu
kontuuridega.
1-de piirkonna katmine mittelikuvate kontuuridega osutub samuti
paarituarvulise kordsusega katmise erijuhuks, kuna iga 1 kaardil on

Lisaks

Mida viksem on teisenduse lhteavaldiseks oleva DNK keerukus, seda

viksem on ka selle DNK teisendusmahukus baasi { & 1 } .
Kui 1-de piirkonda katvaid kaardikontuure nnestuks suurendada, siis
nendele vastav DNK lihtsustuks. Kui mittelikuvad kontuurid katavad
kaardil 1-de piirkonda tielikult, siis nende hulgast suvalise kontuuri
suurendamisel (kui see on ldse vimalik) hakkavad kontuurid kindlasti
kattuma ehk osad ruudud osutuvad kaetuks mitme kontuuri poolt. Et
saadav DNK oleks disjunktsiooni asendamist lubava omadusega, ei tohi
kski ruut kaardil olla kaetud paarisarvu kontuuriga (ehk paarisarv korda).

nide:

Eelneval parempoolsel kaardil on nidatud eelistatuim kontuuridevalik, mis

annab sellele funktsioonile lihtsaima sobiva DNK Reed-Mulleri polnoomi
leidmise lhteavaldiseks. 2 "hte" on sellise kontuuridevaliku korral kaetud
kolme kontuuriga ja lejnud "hed" tpselt he kontuuriga.
Nendele kontuuridele vastav DNK on :
f(x x x x ) =
x2 x w x x w x x w x x
x x

Selle DNK edasiteisendus polnoomiks osutub lihtsamaks kui eelnevas

nites esitatud mittelikuvatest 1-de kontuuridest saadud DNK teisendus:
x x w x x x x =
x x x (x2 1) x3 (x 1) =
x x ( x1 x x x x ) (x 1) =
x x x x x x x x x x1 x x x x

x2 x w x x w
= x2 x4 x3 x
= x2 x4 x3 x
= x2 x4 x3 x
4

Mlemad teisenduse lhteavaldised andsid tulemuseks sama polnoomi.

|____________________________________________________________________________________|

nide:

Teisendame jrgneva 4-muutuja loogikafunktsiooni baasi { & 1 } :

f ( x1

....

x4 )

(0

= (x1 1) (x 1) x1 x2 (x 1) (x 1) x3 x x x x x =
3

00

01

11

10

00

01

11

10

01

11

10

00

01

11

10

halvem

kontuuridevalik
2

(x1

= x1 x

x x x x x x
1

kontuuridevalik

x x x x

....

lheduses (vi peal)

ja

vikseim

kontuur (kui ldse oleme sunnitud erisuurusi kontuure valima)

asub eelistatult kaardiruudu 11....1 lheduses (vi peal).

ja

f ( 11....1 )

....

(x1

konstant hte

Kui f ( 11....1 )
, siis selle funktsiooni polnoomavaldises on
kokku paarisarv liidetavat. Kui f ( 11....1 )
, siis selle funktsiooni
polnoomavaldises on kokku paaritu arv liidetavat. (selgita miks?)
= 0

Disjunktsioonitehtest w vabanemiseks kasutasime eelnevalt leminekuseost

vi konstrueerisime Karnaugh' kaardiga sellise DNK, kus tohib asendada
tehte
w tehtega .

Disjunktsioonitehtest vabanemiseks on veel 1 vimalus:

y
x

x x x

(x1

x x x x

1) (x 1) x
2

1) (x 1) (x 1) (x 1) =
2

(x1 x2

x x 1) x
1

x1 x x x x x x x x x x x x x x x x x 1

Kuna eelneva parempoolse kaardi kontuuridevalik annab avaldisse palju

rohkem inversioonis algterme, siis osutub sellisest avaldisest lhtuv
teisendus oluliselt pikemaks. Paljude inversioonide asendamine tekitab
palju sulgavaldisi, mille jrgnev lahtikorrutamine suurendab teisenduse
mahukust.
Eelneval vasakpoolsel kaardil nidatud kontuuridevalik annab avaldisse
kige vhem inversioonis algterme, mis omakorda vimaldab jrgnevalt
kige lihtsamat teisendust baasi { & 1 }

|____________________________________________________________________________________|

_
Koos

topelteituse seadusega

vimaldab see
DeMorgani seadus teisendada nii DNK kui ka KNK Reed-Mulleri
polnoomiks.
ja

inversiooni asendusseosega

x 1

nide:

Teisendame polnoomiks DNK-avaldise x1 x w x x

Selleks rakendame kogu DNK-avaldisele esmalt
mis
teatavasti ei muuda / ei riku avaldise vrtust "alumisele" inversioonile
rakendame jrgnevalt
(mis kaotab avaldisest tehte
edasi asendame avaldisse jnud kik inversioonid :
3

topeltinversiooni

) ;

DeMorgani seadust

ja

____________

____________

( ( x1

x
x

x2 x

1) x3 1) ( x2 x3 1) 1

= x1 x2 x

x x

= x1 x2 x

x x3 x

x x

( x1 x3

x3 1) ( x2 x3 1) 1 =
x x
2

ormaalkujude teisendamine polnoomiks DeMorgani seaduse abil

= x2 x4 x2 (x x x x 1)

= 0

w y

x2 (x 1) (x 1)

1 x3 w x x
x

Reed-Mulleri polnoomi olemusest tuleneb, et kui f ( 00

0)
, siis
selle funktsiooni polnoomavaldises leidub kindlasti ......
Kui f ( 00....0 )
, siis on vastupidi: selle funktsiooni
polnoomavaldises "
" kindlasti ei leidu. (selgita miks?)

______

x2 x4

x x x

= x2 x

f ( x1 .... x4 )

mju polnoomavaldisele

on avaldises juba asendatud) :

Sellist valikukriteeriumit arvestades saame DNK-sse (konkreetse

funktsiooni jaoks) vhima vimaliku arvu inversioonis algterme ehk
saame lhima vimaliku teisenduse Reed-Mulleri polnoomiks.
Eelneva nite parempoolse kaardi kontuuridevalik eksib selle kriteeriumi
vastu, valides mittelikuvad kontuurid kige ebasoodsamal vimalikul viisil.
Tulemuseks oli (kigist vimalikest teisendustest) kige mahukam teisendus.
f ( 00....0 )

Erinevate vimalike kontuuridepaigutuste korral annab Reed-Mulleri

polnoomile mugavama lhteavaldise selline mittelikuv
kontuuridepaigutus, kus:
suurim kontuur
kaardiruudu 00 0
asub eelistatult

1) (x 1) x1 x2 (x 1) (x 1) x3 x x x x x =
3

x x x
x2 x x2 x x2
2
x x x4 x x4 x x4 x4
xxxx xx x xxx x x
xxx xx x x x
xxx xx xx x
x x x x 1 =

on avaldises juba asendatud) :

f ( x1 .... x4 )

= x2 x4

Sellise 1-de paiknemise korral nnestub nad kaardil katta nelja

mittelikuva kontuuriga: suurustega

ruutu.
Nende kontuuride paigutamiseks "htede" ruutudele on siin aga palju
erinevaid vimalusi, millest iga valik annab lhteavaldiseks erineva DNK.
Teisendame Reed-Mulleri polnoomiks eelnevalt vasakpoolselt kaardilt
saadava DNK (tehted w
2

Teisendame Reed-Mulleri polnoomiks eelnevalt parempoolselt kaardilt

saadava DNK (tehted w

eelistatuim

(x x x x 1) (x x x x 1) =

00

x x

1 , 3 , 4 , 5 , 7 , 12 , 13 , 15) 1

= x x x x 1 x1 x x x x x x x x x x1 x x x4

x
x x

DeMorgani seadus

Seega avaldub vaadeldav DNK

Reed-Mulleri polnoomina :

1 x3 w x2 x3 = x1 x2 x3 x1 x3 x3
x
|____________________________________________________________________________________|

nide:

Teisendame polnoomiks vaadeldud DNK-ga vrdse KNK: ( x1 w x2 ) x3

KNK teisendamisel polnoomiks pole vaja topeltinversiooni rakendada mitte
tervele KNK-avaldisele, vaid seda sobib (disjunktsioonide kaotamiseks)
rakendada KNK elementaardisjunktsioonidele
ehk avaldise osale :

________

(x
1

w x2 ) x3

x 1 ) x3

( x1 x2

x1 x

x1 ( x 1) 1) x3
2

x1 x2 x

x x
1

nide:

inversiooni,

disjunktsiooni

__

Baasid VI-EI ning JA-EI { w } { & } ei oma erandina

leminekuseoseid, kuna nendesse teisendamiseks piisab sobiva normaalkuju
topeltinversioonist koos jrgneva DeMorgani seaduse rakendamisega hele
inversioonitehetest : (rakendub "alumisele" inversioonile)

__
&

_____

_____

KK
_____
_____
DK

x x

)
3

&
x3

avaldisele

&

x 2 x3

10

x1 x2 x3
MDNK

ja

__

konjunktsioone

koos

inversiooniga

Saadud JA-EI avaldises vivad tekitada ksimusi liikmed x2 ja x3 ,

kuna nad pole ju mitte
, vaid lihtsalt ksiku
muutuja inversioonid. Selline ksiku muutuja inversioon ei vii siiski
avaldist baasist vlja, kuna teda saab teisiti esitada kujul:
konjunktsiooni inversioonid

2
x

____

x2 x2

Sarnaselt saame baasis

__

______

2 = x2 w
x

esitada:

_________
____ __

f(x

&

x x
2

= x1 x2 x3

1-de piirkond

( x1

w x3 ) ( x
w x

Rakendame KNK-le
x1 x2 x3
{

__
w

f(x

11

10

x1 x3 ) ( x2 x3 )

0-de piirkond

)
3

ja

ja

DeMorgani seadust

_________________

__________________

_________________

_______

( x1

w x3 ) ( x
w x

)
3

______

x w x3 w x
2 w x

__

01

x x

topeltinversiooni

00

x1

.....

&

mille teisendame edasi baasi VI-EI nendesamade vtetega, millega

eespool teisendasime DNK baasi JA-EI.

x 2 x3

Skeem on koostatav vahetult JAEI-kujulisest avaldisest endast:

Selleks tuleb teha sama toiming antud funktsiooni teisele normaalkujule

ehk KNK-le.
Kuna funktsioon oli antud DNK-na, siis tuleb esimese sammuna leida tema
KNK . Konjunktiivne normaalkuju tuleneb teatavasti funktsiooni 0-de
piirkonnast. Etteantud DNK jrgi saame esmalt leida vaadeldava
3-muutuja funktsiooni 1-de piirkonna, mis on otstarbekas paigutada otse
Karnaugh' kaardile:

____

JAEI tehteid ehk

vahetult jrgneva
.
(Pole htegi konjunktsiooni ilma korrutise jrgneva inversioonita).

f ( x1 x2 x3 )

Jrgnevalt esitame sama funktsiooni baasis VIEI

x1

________

Saadud avaldis sisaldab ainult

loogikaskeem JA-EI elementidel

11

ja

JA-EI-kujuline avaldis on realiseeritav loogikaskeemina, mis

koosneb ainult JAEI loogikaelementidest.

x1

01

__

{&}

Saadud

ei muuda teatavasti avaldise loogilist vrtust.

Seega tohib teda alati ja igale avaldisele tingimusteta rakendada.

00

__

baasides

= x1 x2 w x3 = x1 x2 x3

Topeltinversioon

x2

= x1 x2 w x3

_________
1

Alustame kohe topeltinversiooni rakendamisega antud DNK-le, jtkates

DeMorgani seaduse rakendamisega "alumisele" inversioonijoonele :

f(x

Loogikaavaldise esitamiseks mingis kindlas baasis tuleb ta esitada selle

baasi loogikatehete abil. Baasis puuduvad tehted tuleb selle baasi
leminekuseoste abil asendada baasis olemasolevate kaudu.
Kuna mistahes loogikatehe on esitatav elementaartehete
ja
abil, siis avaldise teisendamiseks
konkreetsesse baasi piisab kolmest leminekuseosest, mis asendavad just
baasis puuduvad elementaartehted baasis olemasolevate tehete kaudu.

_________

Loogikafunktsioonide teisendused baasidesse JA-EI VI-EI

__

x x

JA-EI baasis avaldise saab DNK topeltinversiooni abil ja funktsioon

ongi juba antud DNK-na, siis osutub teisendus lihtsaks ja lhikeseks.

|____________________________________________________________________________________|

__

Kuna

Ootuspraselt teisendus KNK samaks polnoomiks nagu eelmises nites

olnud DNK , kuna vtsime mlemas teisendusnites lhteavaldisteks
loogiliselt vrdsed normaalkujud : K K = D K

konjunktsiooni

f(x

Esitada funktsioon

MKNK

normaalkujudevaheline leminek
Minnes 1-de piirkonnalt le 0-de piirkonnale, saame funktsioonile MKNK:

w } on realiseeritav loogikaskeemina, mis

koosneb ainult VIEI elementidest:
Saadud avaldis baasis

x1
x3
x2

x3

1
1

loogikaskeem VI-EI elementidel

avaldisele

x1 x3

x2 x3

|____________________________________________________________________________________|

leminekuseosed baasidesse

Teistele olulistele baasidele tuletame leminekuseosed, mille abil saaks

asendada baasis puuduvad elementaarsed loogikatehted ( inversioon ,
konjunktsioon , disjunktsioon ) baasis olemasolevate kaudu.
Samas teisendame ka igasse vaadeldavasse baasi eelpool niteks olnud
avaldise

f(x

x x
2

x1 x

w x3

x1 w x

implikatiivne baas { 0
x1 w x = x

x x
1

______
= x w x
1

0) x

( x1

_______

( 0))
x

0
= (x 0) x
(x (x 0))

x1 x =
2

x1

x x)

= x

(x

(
x

))

0
( (

x1 )))

))

Reed-Mulleri

{&

baas

)]

1}:

x1 w x

x1 x =

____

x1 w x = x
x = ( x 1) ( x 1)
= x1 x x x 1 1 =
1

x x
1

2
1x

w x3 = x1 ( x

1)

w x3

(x1 x2

w x3 =

On antud

funktsiooni

realiseeriv

loogikaskeem VIEI elementidel :

kas skeem on minimaalne ?

leida funktsiooni f numbriline 10ndesitus
leida MDK funktsioonile f
koostada f skeem JAEI elementidel
esitada f baasis { }
esitada f baasis { & 1 }
kas f on pratav ?
kas f on monotoonne ?

x1
x2
x3
x4

x1 x

x1
x2

loogikaskeem

x3 =

f
f

osutub ?

on

nulli silitav ?

kas

on

lineaarne ?

&

x1
x3

&

x2
x3

skeem JAEI elementidel

skeem VIEI elementidel
Reed-Mulleri polnoomina

x1
x3

x1
x2

&
1

&

On antud

realiseeriv

loogikaskeem

lihtsaima vimaliku loogikaskeemina

kasutades ainult VIEI loogikaelemente
f

esitada

funktsiooni

Reed-Mulleri polnoomina

kas

on

nulli silitav ?

kas

on

hte silitav ?

kas

on

pratav ?

kas

on

baasis

x1
x2
x2
x4

JAEI

&
&
x3

&

monotoonne ?

x2
x3
x4

realiseeriv

kasutades suvalisi loogikaelemente

kas

HARJUTUSLESANDED

lihtsaima vimaliku loogikaskeemina

esitada

esitada

funktsiooni

mitme muutuja funktsiooniks

x)

= (x1 x x1) x3 (x x x1) x3 =

= x1 x x3 x x3 x1 x x1 x3
2

x w x = x x x1 x
2

On antud

esitada
2

x = x 1
1

koostada
koostada

Konjunktsioon on lubatud. Asendada on vaja inversioon ja disjunktsioon.

= x
x

( x x)
= x (x x ) x
(x (x ( x x )))

x1 x
2 w x3 = x1 ( x 0 ) w x3 =
= (( x [( x2 0 ) 0 ] ) 0 ) w x3 =
= ([(( x [( x2 0 ) 0 ] ) 0 )] 0 )

x (x x (x x ) ] x x )
( x x ) x3

[(

(x

= x
x

([(( x1

x3

Jrgnevas teisenduses kasutame vahetulemuste esitamisel ka konstanti

et silitada avaldise paremat loetavust.

_______

w x
x

x3

______

x1 x

w x3

Siin baasis on inversioon lubatud. Asendada on vaja w ja & )

x1 w x = x
1

__
implikatiivne baas {
}:
2

= x

x1 w x = x

x x

= x
x

2 w x3 = x1 ( x2 0 ) w x3 =
1x
= [( x1 ( ( x
0)
0) )
0 ]
w x3 =
= [ [( x1 ( ( x
0)
0) )
0 ]
0]
x

x1

x2

_______

baas { }

x = x
x w x

_______
2

x1 x
2 w x3 =

= x

x1 x =

} :

= x
x

On antud

MDK

= x1 x2 w x3

leida vabaltvalitud viisil selle avaldise

teisendada antud

teisendada

MKK

MDK Reed-Mulleri polnoomiks ,

Reed-Mulleri polnoomiks , koostades

kasutades

leminekuseoseid

abil
polnoomkujule teisendamiseks sobivaima DNK

teisendada MDK Reed-Mulleri polnoomiks ,

teisendada MKK Reed-Mulleri polnoomiks ,

Karnaugh kaardi

rakendades
rakendades

DeMorgani seadust
DeMorgani seadust

KORDAMISKSIMUSED

Millest koosnevad digitaalseadmed?

Millest koosneb loogikaskeem?
Mida loogikaskeemid ( ja digitaalseadmed ) ttlevad?
Mida teevad loogikaelemendid?
Milline on lihtsaim loogikaelement?
Milline loogikaelement realiseerib igat konkreetset loogikatehet?
Mida thendavad lhendid AD OR XOR ?
Milliste loogikatehete jaoks on olemas oma spetsiaalsed loogikaelemendid?
Mis on multipleksor? Mitu vljundit on igal multipleksoril?
Millist liiki sisendid on multipleksoril?
Kuidas on omavahel seotud multipleksori juhtsisendite ja andmesisendite arv?
Milline on lihtsaim multipleksor? Kui palju sisendeid tal on?
Millise loogikaavaldiste teisendusmeetodiga on multipleksorskeemide koostamine seotud?
Mis on loogikafunktsioonide ssteem?
Mis on iseloomulik mingis konkreetses ssteemis esitatud loogikaavaldisele?
Milline loogikafunktsioonide ssteem on tielik?
Ssteemi tielikkuse kriteerium
Milline loogikafunktsioonide ssteem on nrgalt tielik?
Milline on nrgalt tieliku ssteemi tunnus?
Milline loogikafunktsioonide ssteem on baas?
Mitu baasi saab koostada 2-muutuja loogikafunktsioonidest f . . . . f ?
Millised loogikatehted moodustavad ksi baasi?
Mis on Shefferi baas ? Mis on Peirce'i baas ?
Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { JA-EI } ?
Kuidas saab suvalise loogikaavaldise teisendada baasi { VI-EI } ?
Kuidas saab { JA-EI }baasis avaldise teisendada baasi { VI-EI } ?
Millistest tehetest koosnevad implikatiivsed baasid?
Millistest tehetest koosneb Reed-Mulleri (egalkini) baas?
Mis on Reed-Mulleri polnoom?
Kuidas saab funktsiooni esitada Reed-Mulleri baasis Karnaugh' kaardi abil DNK kaudu?
Millisel tingimusel tohib DNK-s asendada tehted w tehetega ?
Millised on (polnoomiks teisendamisel) muud vimalused tehtest w vabanemiseks ?
Mille abil toimub avaldise teisendus muudesse baasidesse?
Mille asendamiseks kasutatakse leminekuseoseid konkreetsesse baasi?
Pa leida tunnus, mis vimaldab Reed-Mulleri polnoomi (avaldist) vaadates kohe telda,
kas sellise polnoomina esituv loogikafunktsioon on lineaarne
0

15