Siseministeerium

Teie: 12.10.2015
nr 1-6/1092-1
Meie: .11.2015
nr 1.2-3/4168

PKTS ja sellega seonduvalt RRS ja RLS muutmise

seaduse eelnu vljattamiskavatsuse koosklastamine

Sotsiaalministeerium koosklastab perekonnaseisutoimingute seaduse ning sellega

seonduvalt rahvastikuregistri seaduse ja riigilivuseaduse muutmise seaduse eelnu
vljattamiskavatsuse jrgmiste ettepanekute arvestamisel.
1) Probleem 11: Isiku soo andmete muutmiseks rahvastikuregistris ning muudes
dokumentides ei peaks eelnema isiku meditsiiniline soo muutmine.
Euroopa Nukogu Parlamentaarne Assamblee on kutsunud liikmesriike les tagama
transsooliste isikute igusi seelbi, et neile vljastatakse nende valitud sugu kajastavad
isikudokumendid ning ei eeldata enne seda mingite meditsiiniliste protseduuride lbimist, nt
soovahetuse operatsiooni vi hormoonravi.1 Samale seisukohale on asunud ka Euroopa
Inimiguste Kohus kohtuasjas Y.Y. vs Trgi.2 Seega, kuigi riik peab hoolitsema, et andmed
vastaksid tegelikkusele ei muuda kanne teatud registris tegelikkust. Niteks inimesest ei saa
mees siis, kui tehakse kanne registris, vaid register viiakse koosklla sellega, et isik tunneb
end mehena.
Teemavaldkonnas on oluline tunnustada isiku sugu lhtuvalt tema enda tunnetusest.
Kolmanda osapoole sekkumine kellegi personaalsesse otsusesse peaks olema vlistatud,
samas, kui erinevad teenused juhul, kui isik soovib kirurgilist sekkumist, hormoonravi jne,
peaksid olema avatud. Samuti peab tagatud olema komplikatsioonideta juriidilise soo
vahetamine (dokumentatsiooni vahetamine - isikutunnistused, autojuhiload, koolitunnistused,
kooli ja likooli diplomid) ning silima peaksid juba eelnevalt tagatud
sotsiaalkindlustusskeemidest tulenevad hved, nt pensionid, toetused jne.
Teeme ettepaneku Eestis le minna transsooliste inimeste paremaks iguste kaitseks, minna
le soo tunnustamise mudelile inimene, kes tunneb, et tema sooidentiteet ei lange kokku
tema bioloogilise sooga, esitab riigi pdevale asutusel avalduse soo vi isikukoodi
muutmiseks. Pdev asutus on asutus, mis vljastab isikutele isikut tendavaid dokumente.
See mudel ei nua tervise vi muude ekspertide kaasamist otsustusprotsessi, kes viksid
1

Combating discrimination on the grounds of sexual orientation or gender identity. Kttesaadav:

http://www.coe.int/t/dg4/lgbt/themes/theme4_en.asp
2
Transseksuaalse
isiku
igusest
enesemratlusele:
Y.Y.
vs Trgi.
Kttesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/10716
Gonsiori 29 / 15027 Tallinn / 626 9301 / info@sm.ee / www.sm.ee / registrikood 70001952

hinnata avalduses esitatu tele vastavust.

Siiski on riigil igus kehtestada juriidilise soo muutmiseks minimaalsed nuded. Teeme
ettepaneku, et soo muutmiseks vib esitada avalduse vhemalt tisealine ning teovimeline
isik. Selleks, et vltida mtlematute otsuste tegemist vi selliste otsuste tegemist, mille
eesmrk on karistusseadustiku 280 likes 2 stestatud steo koosseis haldusorganile
teadvalt valeandmete esitamine kui see on toime pandud eesmrgiga saada ametlik
dokument, omandada igus vi vabaneda kohustusest, kehtestada ooteaeg, peale mida
tehakse vastav muutmise kanne. Selleks, et ooteaeg tidaks oma legitiimset eesmrki,
peaks see olema piisavalt pikk. Oleme seisukohal, et see viks olla Taani eeskujul
minimaalselt pool aastat pikk.
Bioloogilise ning juriidilise soo muutmise protsess on vajalik hoida eraldi, et see ei riivaks
kellegi eraelu ja oleks kttesaadav. Transsoolised isikud ei vaja ilmtingimata meditsiinilist
sekkumist, vastupidiselt, vimalik, et suuremal osal ei ole soovi meditsiiniliseks sekkumiseks.
Juriidilise soo vahetamine ei saa olla pandud sltuvusse esimesest protsessist. Isiku enese
tajutav sugu on eelduseks, et taotleda soole vastavat nime, isikut tendavaid dokumente ja
haridust tendavaid dokumente.
Ettepanek ei avalda mju riigi julgeolekule, majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,
majandusele, regionaalarengule, kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Ettepanek avaldab mju vlissuhtlusele - demokraatiat, inimigusi, igusriigi phimtteid,
majandusvabadusi ja arengut edendav vrtuste ruum. Eesti on deklareerinud phendumust
inimiguste ja phivabaduste kaitsmisele ning edendamisele nii Eestis, kui ka
rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena. Uue inimigusi ja vrdset kohtlemist arvestava
regulatsiooni loomine parandab rahvusvahelisi hinnanguid Eesti kohta.
Mningane mju on seotud maavalitsuste tkorraldusele seoses rahvastikuregistri andmete
muutmisega soo muutmiseks. Siiski ei ole selliste avalduste massiline esitamine
prognoositav arvestades praegust statistikat, kus ajavahemikul 20102014 on 16 isikut
prdunud Sotsiaalministeeriumi poole sooviga sugu korrigeerida. Soo andmete muutmine
on maksustatud riigilivuga.
Samuti avaldab muutus mju Sotsiaalministeeriumile, sest prast sotsiaalministri 7. mai
1999. a mruse nr 32 Soovahetuse arstlike toimingute htsed nuded kehtetuks
tunnistamist ei pea Sotsiaalministeerium menetlema isikute sooviavaldusi soo korrigeerimise
loa andmiseks ministri poolt.
Muu otsene ja kaudne mju on seotud sellega, et inimest, kes tunneb, et tema sooidentiteet
ei lange kokku bioloogilise sooga ei kohustata lbima soo korrigeerimiseks tervise
seisukohalt vimalikke tervist kahjustavaid protseduure. Sellega tagatakse isikule
phiseaduses ning inimiguste konventsioonis igus enesemramisele. Antud kontekstis
thendab see isiku igust ise otsustada oma keha le. Sealhulgas ka otsustada seda, kas ta
soovib oma keha meditsiiniliselt korrigeerida vi ei. Regulatsiooni muudatused panustavad
inimeste vrdsesse kohtlemisse. he vastuargumendina vlja toodud seisukoht, et
soomuutmise regulatsiooni leevendamine annaks vimaluse kurjategijatele, eriti
seksuaalkurjategijatele, lihtsamalt oma identiteedi varjamiseks, ei ole asjakohane. Inimese
sooline orientatsioon ei vlista teda seksuaalkurjategijate hulgast. Ajend seksuaalkuritegusid
toime panna on seotud kontrollivajaduse, sadismi vmt. Erinevatel andmetel jagunevad
seksuaalkurjategijad sooliselt jrgmiselt: kmne meessoost seksuaalkurjategija kohta tuleb
ks naissoost kurjategija. Ka Eestis on sdi mistetud naisi seksuaalkuritegude toime
panemise eest sh ka laste vastu suunatud seksuaalkuritegudes.
2) Kui planeeritava eelnuga lihtsustatakse vlisriigis kinnitatud vi tuvastatud
perekonnaseisuandmete andmete muutmist ja lisamist Eesti rahvastikuregistrisse, viks see
soodustada Sotsiaalkindlustusameti td, kuna Sotsiaalkindlustusamet kasutab oma
tegevuses rahvastikuregistri andmeid. Perekonnaseisuandmeid kasutatakse erinevate
sotsiaalkindlustushvitiste maksmisel.
3) Samas toetame probleemide 5 ja 7 lahendamiseks ette nhtud tegevusi ehk esimesel
juhul snni registreerimise ja isaduse omaksvtu avalduse esitamist digitaalallkirjaga (sellise
2 (3)

soovituse time ka ise vlja peretoetuste, teenuste ja vanemapuhkuste rohelises raamatus)

ja teiseks vimalust taastada lapsendamisel muudetud snnikuupeva vi kohta. Seejuures
soovime olla kaasatud mlema igusnormi kujundamisse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Jevgeni Ossinovski
Tervise- ja tminister

(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Tsahkna
Sotsiaalkaitseminister

Ingrid Ots-Vaik 626 9168

ingrid.ots-vaik@sm.ee
Hanna Vseviov 626 9257
hanna.vseviov@sm.ee
Katerin Pernberg 626 9234
katerin.peanberg@sm.ee

3 (3)