Professional Documents
Culture Documents
Kars Kevad 6
Kars Kevad 6
osa (4EAP)
Tegevusetus
6.1. Ema E jttis oma aastase lapse L-i ksinda koju ning lks ise poodlema. Poetuuril kohtus ta
vanade spradega ning heskoos otsustati sita Prnusse suvitama. Koju tagasi ilmus E alles ndala
prast. Selleks ajaks oli tema laps aga janusse surnud. Analsida E karistusiguslikku vastutust.
Subjektiivne:
1) Tahtlus vhemalt kaudne tahtlus olemas. Ei saa rkida ettevaatamatusest, ta ei teind
midagi et vltida seda tagajrge.
6.2. Isa I lahkus kodust ja jttis oma 7-aastase lapse L-i ksinda lukustatud korterisse. Isa I ei
kontrollinud, kas L teab, kus korterivtmed asuvad, ja kas ta saab vajadusel korterist vljuda.
Samuti ei kontrollinud I, kas L-l on tkorras telefon. Neli tundi prast I lahkumist tekkis L-l soov
korterist lahkuda. Ta pandi end riidesse, lks rdule ja hakkas 4. korruse rdult alla ronima, kuid
libises ja kukkus asfaldile ning suri saadud vigastustesse. Analsida I karistusiguslikku vastutust.
1/5
Seminar nr 6 P2OG.02.180 Karistusigus 16/17 K Stats 2.osa (4EAP)
6.3. A sitis maanteel hooletult, mistttu jalgrattur B pidi autolt lgi saamise vltimiseks teelt
jrsult vlja prama. O kukkus seetttu maanteekraavi ja sai eluohtlikult vigastada. Selle asemel,
et abi anda vi vhemalt abi kutsuda, sitis A minema. O suri saadud vigastusesse. Abi andmise
korral oleks O ellu jnud. Analsida A karistusiguslikku vastutust minema sitmise osas.
Subjektiivne:
2) Tahtlus kas inimene saab aru koosseisuprasest olukorrast suure tenosusega sai aru, et
ta oleks pidanud abi kutsuma. Ei teinud seda, seega tal on tahtlus kige suhtes. Kas tagajrje
suhtes kergemeelsus vi kaudne tahtlus? -
6.4. Triatlonist A ngi inimthjas pargis ujumisoskusteta O-d pargitiigis uppumas. Kuigi ta oleks
kerge vaevaga vinud O psta, ei vaevunud ta seda tegema: ta kartis hilineda spordihalli, kus oli
kohe-kohe algamas Balti liiga Final Four turniiri keskne kohtumine. O uppuski. Analsida A
karistusiguslikku vastutust.
2/5
Seminar nr 6 P2OG.02.180 Karistusigus 16/17 K Stats 2.osa (4EAP)
Ok:
1) Tegutsemiskohustuse alus eluohtlikus sit. Olev inimene (nnetus vi ldine oht) uppuv
O
- Pstmine oleks vimalik ilma ennast ohtu seadmata jah, triatlonist oskab ujuda
2) Tegu (tegevusetus)
3) Nutav tegevus minimaalselt abi kutsumine ldjuhul ei eeldata, et hpatakse tiiki vi
jkke jrele
Sk:
1) Vhemalt otsene tahtlus! A sai aru, et O on uppumas, aga ta ei suvatsenud aidata. Ta ei
seadnud eesmrgiks, ta oli kskikne. Otsene tahtlus.
V? ei
S? ei
6.5. A, kes ujuda ei oska, ngi inimthjas pargis ujumisoskusteta O pargitiigis uppumas. A
mtleb, et kuna ta ise ujuda ei oska, siis ei saa temalt ometigi eeldada, et ta peaks O-d pstma
minema. Nii paneb A oma nutitelefonist mngima natuke rmsama loo ning kmbib edasi. O
upub. Analsida A karistusiguslikku vastutust.
OK:
1) Tegutsemiskohustuse alus uppuv o
2) Tegu (tegevusetus)
3) Nutav tegevus kutsuda kiirabi/pstjad
SK:
1) Tahtlus otsene tahtlus. Suhtus kskikselt.
6.6. A oli kolkakoha arst. hel peval juhtus, et praktiliselt samaaegselt tabas ge sdameinfarkt
vanaldast V-d ja metsatdel sai eluohtlikult viga metsamees M. Kuna mlemad patsiendid asusid
ksteisest kaugel, pidi arst A paratamatult valima, kumba aidata. Ta sitiski esmalt M-i juurde, keda
tal kikidele jupingutustele vaatamata siiski psta ei nnestunud. Kiire meditsiinilise abita jnud
V suri, kuid oleks abi andmisel elama jnud. Analsida A vastutust V surma osas.
Kne all: 113 + 13 lg 1
Ok:
Objektiivne:
14) Tegu kui tegevusetus abi andmata jtmine
g. Tegutsemiskohustus, garandikohustus
Kaitsegarant jah, tulenevalt tema tkohustustest.
Valvegarant
Julgestusgarant
Inderents kui isik paneb toime teo, mis viib teise isiku ohtlikusse olukorda, siis isikul
on kohustus tegutseda
3/5
Seminar nr 6 P2OG.02.180 Karistusigus 16/17 K Stats 2.osa (4EAP)
6.7. Kasutatud autode kaupmees A mb O-le 6 aastat vana ja lbisidumeetri jrgi 190 000 km
lbisiduga Audi A6 17 000 eest (s.o htlasi sarnase lisavarustuse ja lbisiduga mudelite
keskmine turuhind). Kuna autol nib olema korralikult tidetud hooldusraamat, ei ksi O auto
mineviku kohta midagi tiendavat. A teab, kui jtab mainimata, et siduk on eelnevalt osalenud
mitmetes rasketes liiklusnnetuses ning et lbisidumdiku nitu on tegelikult enne iga levaatust
70 000 km vrra (mgi hetkeks kokku 210 000 km) tagasi keritud. Siduki tegelik turuhind on
tegelikkuses ligikaudu 7 000 . Analsida A karistusiguslikku vastust.
209 - kelmus
Objektiivne:
1) Teo objekt raha summa 17 000
2) Pettuslik tegu tegevusetus vb vs 14 lg 2 (lepingueelsete lbirkimiste kigus on
pooltel kohustus teisele poolele teada anda kikidest lepingu slmimise olulistest
asjaoludest) ei saa sisustada sellega tegevusetust. Kas kki hinnas avaldubki pettus
avariilisuse ja vale lbisidu suhtes? Iseenesest hind ei saa olla pettuse objekt.
Hooldusraamatu esitamise tttu saame rkida pettuslikust teost. O selle tttu ei ksind auto
mineviku kohta jms. Hooldusraamatus peaks olema kirjas ka auto osalemine raskes liiklusnnetus
ja remonditd, ka lbisitu on vltsitud. Ebaige hooldusraamatu esitamine ja nidiku
tagasikerimine on pettuslik tegu!
htset seisukohta ei ole. Samas oleks vinud ka O ksida, et kas auto on nnetustes olnud ja kui
oleks talle valetatud, siis oleks ilmselge pettuslik tegu.
3) Varaline kahju 10k - a oli eksimuses, sest ta sai viksema vrtusega auto, kui arvas
Sk:
4/5
Seminar nr 6 P2OG.02.180 Karistusigus 16/17 K Stats 2.osa (4EAP)
5/5