Helle Anijrv ja Piret Seedre

lesandeid 7. klassi looduspetuse

traamatu juurde

Phikooli lihtsustatud ppekava lihtsustatud pe

Tallinn 2014
lesandeid 7. klassi looduspetuse traamatu juurde
Phikooli lihtsustatud ppekava lihtsustatud pe

Helle Anijrv ja Piret Seedre

ppematerjali vljaandmist on toetanud Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik programmi

Hariduslike erivajadustega pilaste ppevara arendamine kaudu.

Programmi viib ellu SA Innove.

Autoriigus: Autorid ja SA Innove, 2014

Kik igused kaitstud. Igasugune autoriigusega kaitstud materjali ebaseaduslik

paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ettenhtud vastutuse.

2
Sissejuhatus

Lisamaterjali eesmrgiks on pakkuda petajale tuge.

7. klassi riiklik ppekava on teemaderohke ja mahukas. Traamatu maht on aga piiratud.

Phippevaras keskendutakse lesannetele, mis toetavad peamiselt faktilise materjali
omandamist. Vajaka jb sellistest lesannetest, mis aitaksid seostada pitavat igapevase
eluga, annaksid vimaluse analsida konkreetseid situatsioone, mista phjus-tagajrg
seoseid ning aitaksid kujundada oskust kasutada kaarte ja erinevaid teabeallikaid.

Kindlasti on vaja lisaks lesandeid, mille lahendamisel saavad pilased kasutada IKT
vahendeid, uurimuspet, probleempet.

Esitatud materjal ei eelda lapse iseseisvat, vaid petaja poolt suunatud td. Materjali
koostades on autorid lhtunud seisukohast, et petajal oleks piisavalt teemakohast
ppematerjali, mida saaks kasutada vastavalt klassi pilaste tasemele petuse
diferentseerimiseks ja individualiseerimiseks.

Lisalesandeid saab anda edukamatele pilastele (niteks tavakoolist 7. klassi tulnutele).

Samuti eeldavad autorid, et traamatud ja lisamaterjal on aluseks tavakoolides individuaalse
ppekava koostamiseks pilastele, kes nustamiskomisjoni otsuse alusel vajavad petust
lihtsustatud ppe tasemel.

3
Sisukord

Sissejuhatus ......................................................................................................................... 3

Sisukord .............................................................................................................................. 4

1. Eesti riik ....................................................................................................................... 6

2. Rahvastik ..................................................................................................................... 9

2.1. Rahvaarv ...................................................................................................................... 9

2.2. Thtsamad linnad ....................................................................................................... 11

2.3. Riigi haldusjaotus....................................................................................................... 13

3. Pinnamood .................................................................................................................... 15

3.1. Mandrij osa pinnamoe kujunemises ....................................................................... 15

3.2. Madalikud ja krgustikud .......................................................................................... 16

3.3. Inimese tegevuse seos pinnamoega ........................................................................... 18

4. Ilmastik ...................................................................................................................... 22

4.1. Sademed ..................................................................................................................... 24

4.2. Ilmastiku muutlikkus ................................................................................................. 27

4.3. Ilma mju inimtegevusele .......................................................................................... 29

5. Loodusvarad .................................................................................................................. 33

5.1. Maavarad.................................................................................................................... 35

5.2. Maavarad ehitusmaterjalidena ................................................................................... 40

6. Majandus ....................................................................................................................... 42

6.1. Pllumajandus. Taimekasvatus .................................................................................. 46

6.2. Loomakasvatus .......................................................................................................... 49

6.3. Toiduainetstus ........................................................................................................ 51

6.4. Kergetstus .............................................................................................................. 54

6.5. Metsamajandus ja metsatstus ................................................................................. 56

4
6.6. Energiamajandus. Ehitusmaterjalitstus .................................................................. 60

6.7. Keemiatstus ............................................................................................................ 61

6.8. Masinatstus ............................................................................................................ 62

6.9. Teenindus ................................................................................................................... 64

6.10. Puhkemajandus ja turism ......................................................................................... 65

7. Looduskaitse ja keskkonnakaitse .................................................................................. 68

8. Lnemeri .................................................................................................................. 74

9. Siseveed ..................................................................................................................... 76

10. Aed............................................................................................................................. 79

11. Pld ............................................................................................................................ 80

12. Mets............................................................................................................................. 82

13. Imetajate kehaehitus.................................................................................................... 83

5
 1. Eesti riik

1. Kirjelda Eesti asukohta (manner, maailmajagu, mere lhedus,

ilmakaared). Tida lnktekst.
1. Eesti asub ......................... mandri ..................osas, ...................
maailmajao ................... osas, ..................mere ...............kaldal.
2. Lnemeri on ..................... ookeani osa.
3. Eestil on lisaks maismaapiirile ka ................. .

2. Vaata Euroopa riikide kaarti. Nimeta 3 Eestist viksemat riiki.

.......................................................................................................................

3. Vaata sama kaarti. Nimeta 3 Eestist suuremat riiki.

.......................................................................................................................

4. Mngi trips-traps-trulli. Leia rida, kus on Eesti asendiga seotud

nimetused. Vrvi see rida siniseks.

Norra Narva Euraasia

Island Lnemeri Ameerika

Euroopa Vahemeri Paide

6
5. Kirjuta naaberriigi ja veekogu nimetus.
1. Eestist phjas asub ........................................................................... .
2. Eestist idas asub ............................................................................... .
3. Eestist lunas asub ........................................................................... .
4. Eestist lnes asub ............................................................................ .

6. Loe laused. Tmba igele snale ring mber.

1. Eesti on suur | vike riik.
2. Eestist viksem riik on Holland | Saksamaa.
3. Eesti lunanaaber on Lti | Leedu.
4. Eesti pindala on 4427 km | 45 227 km.
5. Eesti pealinn on Tartu | Tallinn.

7. Jaota snad tulpadesse. Pane tulpadele pealkirjad.

Lnemeri Helsingi Rootsi Pihkva jrv Soome Riia
Stockholm Peipsi jrv Venemaa Narva jgi Moskva Lti

Naaberriik Pealinn Veekogu

7
*Lahenda ristsna. ige vastuse korral saad tumedas veerus lalt alla
geograafilise asendiga seotud sna. Vastus: ...................................................... .
1 V

3 S

4 B R

5 N

7 U

8 L

10 G

11

12 P

1. Eesti idanaaber. 7. Pindala.

2. Eesti pealinn.
3. Kaartide raamat on .
4. Riigikord.
5. Mingi ala asukoht.
6. Eesti suurim saar.
8. Mingi ala suurus on ..
9. Joon kaardil, mis eraldab riiki
krvalolevast riigist on .
10. Maateadus ehk ...
11. Eesti rahvuslill.
12. Linn KeskEestis.

8
2. Rahvastik
2.1. Rahvaarv
1. Eestis elab ................................... inimest.

2. Mis Eesti linnades on eestlasi alla poole (alla 50%) elanikest?

Vaata Eesti atlasest lk. 31.

..................................................................................................................

3. Miks elab linnade mbruses rohkem maainimesi kui linnast

kaugemal?
.................................................................................................................
.................................................................................................................

4. Mis iseloomustab linna- ja maaelu? Mrgi sobiv tunnus

ristikesega.
Tunnus Linnas Maal
Vaikne, rahulik
Krarikas, lrmakas
Puhas vrske hk
Saastunud hk
Madalad majad
Krged majad
Palju rohelust
Vhe rohelust

5. Miks inimesed rndavad oma kodumaalt teise riiki?

.............................................................................................................
.............................................................................................................
9
6. Mis Euroopa riikides elab praegu kige rohkem eestlasi? Leia
vastus Internetist http://et.wikipedia.org/wiki/vliseestlased
.......................................................................................................................
7. Mis on isikukood? Kirjuta kastidesse oma isikukood. Mida
thendavad isikukoodi numbrid?

1 2 3 4 5 6
1. Paarisnumber nitab ................ sugu, paaritu number nitab
................. sugu.
2. ...................................................................................................................
3. ...................................................................................................................
4. ...................................................................................................................
5. ...................................................................................................................
6. ...................................................................................................................

8. Uuri Geograafia lihtsustatud snastikku

http://www.hev.edu.ee/aspacket/1/start.html
Leia seletused jrgmistele mistetele:
Rahvaarv ...................................................................................................
Rahvaloendus ............................................................................................
Rahvastiku juurdekasv ..............................................................................
Rahvastiku koostis ....................................................................................
Rahvastiku paiknemine .............................................................................

10
 2.2. Thtsamad linnad
1. Leia Eesti haldusjaotuse kaardilt K- ja P-thega algavaid linnu.
Kirjuta, mis maakondades need asuvad.
K-ga algav linn Maakond P-ga algav linn Maakond

Keila Harjumaa Prnu Prnumaa

Kumma thega algavate linnade nimekiri on pikem?

2. Leia Internetist jrgmiste linnade elanike arv ja kirjuta.

Prnu .......................... inimest Keila ...................... inimest

Haapsalu ....................... Narva ............................

Tallinn ........................... Tartu .............................

Rakvere .......................... Vru .............................

Reasta linnad elanike arvu jrgi.
1. .........................................
2. Tartu
3. .........................................
4. .........................................
5. .....................................
6. .....................................
7. .....................................
8. .....................................

11
3. Reasta jrgmised linnad kauguse jrgi oma kodukohast. Alusta oma
kodule lhimast.
...Tallinn, ... Narva, ...Valga, ... Haapsalu, ... Tartu, ...Viljandi, .. Rakvere,
...Prnu, ... Paide, ... Plva,... Kunda,... Jhvi,... Rapla,... Trva,.. Paldiski
1) minu kodust phja suunas:
2) kagu suunas: ..
3) ..-suunas:
*4) Arvuta, mitu kilomeetrit on sinu kodule lhimast kirde-suunalisest
linnast sellest luna-suunas asuva linnani
..
4. A. Joonista leppemrgid. Kasuta atlase kaartide abi.
B. Mrgi kontuurkaardile leppemrkidega:
1) Eesti Vabariigi pealinn
2) kolm sadamalinna
3) kolm populaarset suvituskohta
4) viis maakonnakeskust
5) kolm tstuslinna
6) oma elukoht
7) kolm oma kodukohale lhemat linna
8) kaks kla, kus elavad sinu sugulased vi sbrad

12
2.3. Riigi haldusjaotus
1. Tienda skeemi kaardi abil.
Eesti Vabariigi
pealinn ....................

Suuremad linnad
Tartu, ........................................................
Maakonna keskused
Viljandi, ............................................................
Vikesed linnad
Rpina, ......................................................................

Valla keskused
Mooste, .............................................................................

Klad
Saarekla, ........................................................................................

2. Leia internetist, kes on

Sinu kodukoha maakonna maavanem ...................................................?
Jrvamaa maavanem ...............................................................................?
Tartu linnapea ..........................................................................................?
Tallinna linnapea .....................................................................................?
Kodukoha linnapea/vallavanem ..............................................................?
3. Mis maakondadest voolab lbi Prnu jgi?
.......................................................................................................................
4. Mis maakond asub Eesti krgeimal alal?
.......................................................................................................................
5. Loe interneti leheklge http://et.wikipedia.org/wiki/Asula ja leia
vastused jrgmistele ksimustele:
1. Kuidas jaotatakse asulad Eestis? .....
.
13
 2. Mille poolest erinevad alevid ja alevikud? .....
.
3. Kas Eestis on suurlinnu? Nimeta. ......

*Lahenda ristsna. ige vastuse korral saad tumedas veerus lalt alla he
Eesti kuurortlinna. Vastus: ..................................
1

2 H

6 D O

8 E

9 S

10

11 A

1. mberasumine hest kohast teise. 7. Linn Kesk-Eestis.

2. Kik hes riigis elavad inimesed. 8. Koht, kust saab palju teadmisi.
3. Jrv Lne-Virumaal. 9. Turism, rndamine.
4. Maakond. 10. Erineva keele ja kultuuriga inimesed.
5. Haldusksus. 11. Eluhoonete rhm.
6. Riigi jaotamine viksemateks osadeks.

14
 3. Pinnamood
3.1. Mandrij osa pinnamoe kujunemises

1. Eesti on madal maa. Kirjelda, kuidas sattusid rndrahnud Eesti aladele.

2. Miks praegu ei ole Eestis jaeg? Kirjuta kaks phjust. Vrdle oma
kirjutatut naabriga. Arutlege.
.......................................................................................................................
.......................................................................................................................
3. Vaata videot Maa jagunemine ja jaeg. Vasta ksimustele.
http://www.youtube.com/watch?v=b9jXSxz34uw .

1. Kust sai jaeg alguse?

2. Kirjelda jaega.

3. Kuidas jagunes Maa?

4. Kuidas Kuu mjutas Maa jagunemist?

5. Miks tekkisid mandrid?

4. Vaata veel videosid j tekkimisest. Arutle nhtu le.

1. Phja-Jmerest http://www.youtube.com/watch?v=_m-M37vc-m0

2. Soome lahe jtumisest Keri saare mbruses

http://www.youtube.com/watch?v=GJMob98Qa08
3. Keri saare veebikaamerad www.keri.ee
15
3.2. Madalikud ja krgustikud
1. Kirjelda pildil kujutatud krgustikku.

Kasuta snu: krgustik, vahelduv pinnamood, orud, nod, sgav, jrsk,

nlvad, lagi (tipp).
2. Kirjelda pildil kujutatud tasandikku.
Kasuta snu: tasandik, tasane pinnamood, madalik, madal, tasane.
3. Jooni alla maakondade nimed, kus esinevad valdavalt krgustikud.
Lnemaa, IdaVirumaa, Vrumaa, Prnumaa, Valgamaa, Viljandimaa,
Hiiumaa, Harjumaa

4. Mis pinnavormid on thistatud joonisel?

1 2 3 4 5 6

1. ........................... 4. ........................................

2. ........................... 5. ........................................

3. ........................... 6. ........................................

16
 5. Vrdle atlase kaartide abil erinevaid pinnavorme. Tida tabel.

Otep krgustik Vrtsjrve madalik

Keskmine krgus

Absoluutne krgus

Suurim krgus

Nimeta pinnavormid,
mis asuvad krval
Mis maakonnas asub

Nimeta kolm jge, mis

seal voolavad
Nimeta kolm jrve,
mis seal paiknevad

6. Lpeta skeem Eesti pinnamoe kohta. Too niteid.

Pinnamood

org krgustik

N:Lne-Eesti madalik. N:lemiste jrve ngu N:Tilleorg N: Sakala

............................ ................................ .......................... ............................

............................ ................................. .......................... ............................

17
3.3. Inimese tegevuse seos pinnamoega
1. Milline pinnamood soodustab inimtegevust? Phjenda.

Milline pinnamood takistab inimtegevust? Phjenda.

........................................................................

.......................................................................

.......................................................................

........................................................................

.......................................................................

.......................................................................

........................................................................

........................................................................

........................................................................

........................................................................

.......................................................................

.......................................................................

18
 2. Arutle.
Miks on Luna-Eestis vikesed pllud, Phja-Eestis aga suured?
Miks on vaja Lne-Eestis pllumaid kuivendada, Phja-Eestis
aga mitte?

3. Miks elab vhe inimesi soode ja suurte metsade piirkondades?

4. Loe ja arutle, kuidas pinnamood takistab teede ehitamist.

Eesti pikima autotunneli ehituse teeb keeruliseks vesine pinnas.

lemiste liiklusslme ehitustd on linlasi hirinud juba mnda aega.

lemiste jrve res kib Eesti pikima autotunneli ehitus, mille teeb aga
keeruliseks jrve lhedus ja liivane vett tis pinnas tuleb vltida, et vesi ei
suruks tunnelit maa seest vlja ega uputaks seda ra.

Tunnelis sitma hakkavad autojuhid ei pruugi aimata, et nad liiklevad samal

krgusel kaladega autoteede krval ja kohal asub lemiste jrv, vahendas
ERRi uudisteportaal Aktuaalset kaamerat.

Tunneli lagede pealispind on seitse meetrit allpool, vhe sellest, me oleme

linud kokkuvttes kige sgavamas kohas 16 meetrit allapoole jrve pinda,
rkis Merko Ehitus Eesti projektijuht Tiit Joosti.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-pikima-autotunneli-
ehituse-teeb-keeruliseks-vesine-pinnas.d?id=65583982

5. Milliseid raskusi tuleb letada, kui teed ehitatakse lbi mgede?

19
6. Miks peavad autojuhid olema vga ettevaatlikud, kui nad sidavad
mgiteedel?

7. henda sobiv pilt ja asukoha nimetus. Mille jrgi otsustasid?

Kagu-Eesti Loode-Eesti Kirde-Eesti Lne-Eesti

Phja-Eesti

8. Mis pinnavorme esineb sinu kooli mbruses?

Arutle. Mis neist takistab inimtegevust?

20
 * Lahenda ristsna. Mis sna saad tumedas reas lalt alla?
.......................................................................................................................

1.

2. O

3. O

4. A

5.

6. S

7. M

8.

9.

10. S

11. K

12. N

13.

1. Rahvus. 8. Eesti krgustik.

2. Eesti naaberriik. 9. Maapinna osa.

3. ks Eesti maastik. 10. mbritsevast alast krgem pinnavorm.

4. Suur tasane ala. 11. Looduse osa hes piirkonnas.

5. mbrusest krgem ala. 12. Eesti krgeim paekallas.

6. Jrv Eestis. 13. Eesti krgustik.

7. Maapinna kuju.

21
4. Ilmastik
1. Nimeta head ja halba ilma iseloomustavaid snu. Jagage klass neljaks
vistkonnaks. Kaks vistkonda kirjutavad les head ilma iseloomustavad
snad, kaks vistkonda kirjutavad les halba ilma iseloomustavad snad.

Hea ilm Halb ilm

Kirjelda head ilma.

2. Vrdle piltidel kujutatud ilma.

3. Vaata multikat Jnku-Juss on lumevangis

http://www.youtube.com/watch?v=SpykDZFSnpA .

Vasta jrgmistele ksimustele:

1. Mida thendab lumevangis?

2. Kuidas saab lumevangist vabaks?

3. Miks koristatakse katuselt lund?

22
 4. Iseloomusta suve Jaak Joala laulu Suvi jrgi

http://www.youtube.com/watch?v=xMFluHNloew

5. Lpeta skeem kliimat kujundavate tegurite kohta.

............................... mere lhedus

kliimat kujundavad
tegurid
....................................... .....................................

................................................................

6. Mista, mista! Arva ra ilmaga seotud mistatusi

Hammasteta hammustab, kteta joonistab?
Must meri, valge kaas?
Jaluta jookseb, ksita kisub, krita karjub, valuta vingub?
Igal pool mind oodatakse, aga kui ma tulen, siis kik jooksevad minu
eest peitu?
Sndides ta lendab, elades ta lamab, surres ta jookseb?
Vastuseid saad kontrollida:

http://taheke.delfi.ee/meelelahutus/moistata/eesti-rahva-moistatused-ilm-
roivad.d?id=11701484

23
 4.1. Sademed
1. henda sobiv pilt ja sademete liik.

lumi rahe udu vihm

2. Vaata vihma ja ikese kohta videosid YouTube`st:

http://www.youtube.com/watch?v=SCLblwbE5LE&feature=endscreen&NR=1
Epic Lightning Storm in Georgia

http://www.youtube.com/watch?v=RDDfkKEa2ls Amazing Upward Lightning!

http://www.youtube.com/watch?v=kKdRwlSJN6I&list=PL668FED83AFC3FA
19 ine (hilishtune) ikesevihm Kiilis 06.08.2012

1. Kirjelda vihma ja ikest.

2. Mis eelneb ikesele?
3. Mis kaasneb ikesega?

3. Mtle, kas lause on ige vi vale V. Vale lause snasta igesti.

1. Sademed on vesi, mis langeb pilvedest maa peale ___
.............................................................................................
24
 2. ikesele eelneb vikerkaar ja pikesepaiste ___
..............................................................................................
3. Sademete liigid on vihm, lumi, rahe ___
...............................................................................................
4. Pilved on veepiisakesed maapinna lhedal ___
...............................................................................................
5. huniiskus on hkkonna seisund pika aja jooksul ___
...............................................................................................
6. Udu on veeauru hulk hus ___
..................................................................................................
*4. Missugune on Eesti kliima? Uuri Internetist. Kasuta ilmaportaale
http://www.ilmateenistus.ee vi http://ilm.ee.

Tunnus hik, hulk Kuupev Koht

Eestis sajab keskmiselt

..............mm
Kige rohkem on korraga
sadanud ............. mm

Kige paksem lumi on

.............. cm
Kige kauem on lumikate
psinud ............
peva/kuud
Kige suurem rahetera on
olnud .............. g

Kige kauem on jrjest

sadanud ............
peva/kuud

25
5. Missugustest pilvedest vib tulla sademeid? Ringita need numbrid.
Phjenda oma arvamust!

1 2 3 4

5 6 7 8

6. Kus tekivad sademed? Tienda joonist.

26
4.2. Ilmastiku muutlikkus
1. Arutle. Kuidas on sinu ja sinu pere tegevusi mjutanud:
vihmased ilmad
puased ilmad
tuisused ilmad
udused ilmad
pakaselised ilmad
kuumad pikesepaistelised ilmad

2. Leia Eesti kliimakaardilt.

1. Kus algab kevad kige varem? ...............................................................

2. Kus algab kevad kige hiljem? ...............................................................

3. Missugused on talve keskmised hutemperatuurid Lne-Eestis?

..................................................................................................................

4. Missugused on talve keskmised hutemperatuurid Ida-Eestis?

..................................................................................................................

5. Missugused on suve keskmised hutemperatuurid Lne-Eestis?

..................................................................................................................

6. Missugused on suve keskmised hutemperatuurid Ida-Eestis?

..................................................................................................................

3. Miks kutsutakse Otepd talvepealinnaks?

Miks kutsutakse Prnut suvepealinnaks?

4. Mtle, miks kevade tunnuseid vib linnas mrgata enne kui maal.

27
 5. Uuri Internetist Eesti kliimarekordeid. Kasuta www.google.ee
otsingut. Tida tabel.

Tunnus hik, Kuupev Koht

hulk

Kige klmem ............C

Kige soojem C

Kige paksem lumekiht cm

Aastas sadas kige rohkem peva

Aastas sadas kige vhem peva

Kige tugevam tuul m/sek

Kige klmem kuu kuu

Keskmine hut on siis C

Kige soojem kuu kuu

Keskmine hut on siis C

6. Uuri oma kodukoha ilma andmeid eelmise ndala kohta.

Ilmavaatluse andmed leiad www.ilm.ee vi www.ilmateenistus.ee

Millised muutused on ilmaga toimunud he ndala jooksul?

...
...
...
28
 7. A. Leia sisemaale ja rannikualale sobivad kliima kirjeldused. henda
joonega.
niiskem kliima
kuivem kliima
suved soojemad
sisemaa suved jahedamad rannikualad
talved pehmemad
talved klmemad
kevad algab varem
sgis algab hiljem
B. Vrdle rannikuala ja sisemaa kliimat.

4.3. Ilma mju inimtegevusele

1. Too niteid, kuidas sinu pere elu mjutab

1) ilm ...........................................................................................................

2) kliima ......................................................................................................

2. Missugune ilm soodustab aiatid?

.......................................................................................................................

3. Mida thendab vljend hea rannailm?

.......................................................................................................................

4. Mis eesmrgil tehakse ilmavaatlusi? .......................................................

......................................................................................................................

......................................................................................................................

29
 5. Miks inimesed riietuvad suvel tavaliselt heledatesse riietesse, talvel
aga tumedamatesse riietesse?

.......................................................................................................................

6. Uuri liikluseeskirju (raamat Liikluseeskiri ja liiklusmrgid.

Liiklusseadus 2011). Leia raamatust:

1) ilma ja kliimaga seotud liiklusmrke. Joonista need.

2) autojuhtide kohustusi seoses ilmaga. Kirjuta need.

...................................................................................................................

3) Kirjuta les ka lehekljed, kust need andmed leidsid.

....................................................................................................................

7. Rhmita ametimeeste tde nimetused tabelisse.

petaja, ehitaja, kokk, nitleja, kirjakandja, lendur, bussijuht, mja,
pllutline, pankur, jalakija, mbleja

T sltub ilmast T ei sltu ilmast

Arutle kaaslasega, kuidas ilm mjutab teatud tde tegemist.

30
* Lahenda ristsna. Mis kliimaga seotud sna saad tumedas reas lalt alla?
...............................................................................................................

1. Maakond Eestis.
2. Atmosfri nhtus, kus lb vlku ja mristab.
3. Eesti kliimale iseloomulik.
4. Joon, mis jagab maakera kaheks vrdseks poolkeraks.
5. Vesi, mis langeb pilvedest maa peale.
6. Kliimat kujundavad tegurid.
7. Eestis valitsevad tuuled.
8. Kohalik kliima kujundaja.
9. hkkonna seisund teatud kohas pika aja jooksul.
10. Pilvedega kaetud.
11. Soojusvde.
12. LunaEestis esinev pinnavorm.
13. Suur hesuguste omadustega hu hulk.
14. Iseloomustab tuult.

31
 1

3 U

6 S

8 K

10 S

11 S

12

13

14 S

32
5. Loodusvarad
1. Rhmita jrgmised snad.

plevkivi, pruunkaru, pikeseenergia, kask, lubjakivi, vee-energia,

turvas, rauamaak, mnd, tuuleenergia

Ammendamatud Taastuvad Taastumatud

loodusvarad loodusvarad loodusvarad

vee-energia karu turvas

2. Phjenda, miks on vaja loodusvarasid sstlikult kasutada.

3. Leia Eesti taimkatte kaardilt Eesti metsasemad alad. Mis

maakondades need asuvad?

.......................................................................................................................

4. Mis Eesti osades elab kige rohkem jahiloomi? Vaata Eesti

loomastiku kaardilt. Nimeta neid loomi.

.......................................................................................................................

33
5. Koosta levaade oma kodukoha loodusvaradest ja nende
kasutamisest. Tida tabel.
Loodusvara Leiukoht Kasutamine

6. Arutle piltide jrgi. Mis loodusvaradega on tegu?

7. Loe lbi artikkel:

http://et.wikipedia.org/wiki/Loodusvarad
Koosta selle phjal hargmik loodusvaradest.

34
5.1. Maavarad
1. Leia Eesti looduskaardilt thtsamad maavarad. Tida tabel.

Maavara Leppemrk Leiukoht Milleks kasutatakse

Plevkivi

Fosforiit

Turvas

Lubjakivi

Liiv

Savi

Kruus

Mineraalvesi

Ravimuda

2. Lpeta laused.

1. Liiv, savi ja lubjakivi on .....................................................................

2.Vrskas ja Iklas leidub .........................................................................

3. Plevkivi ja turvas on ..........................................................................

4. Koht, kus kaevandatakse maavarasid, on ............................................

35
3. Mngi trips-traps-trulli. Leia rida, kus on ktuste nimetused. Vrvi
see rida siniseks.

fosforiit lubjakivi graniit

liiv savi nafta

kivissi turvas plevkivi

4. Leia Eesti maapuevarade kaardilt ravimuda leiukohad.

Ravimuda leidub: ....................................................................................... .

Miks on Eesti suuremad sanatooriumid, puhkekodud ja spaad ehitatud just

neisse kohtadesse?

.......................................................................................................................

5. Leia Eesti maapuevarade kaardilt mineraalvee leiukohad.

.......................................................................................................................

Mrgi leiukohtade nimetused kontuurkaardile.

36
 6. Uuri Internetist, mis on ja milleks kasutatakse turbast valmistatud
tooteid.

Mis see on? Milleks kasutatakse?

Turbavaha

Parafiin

Isoleermaterjal

Turbamuda

Trv

7. Mis maavara on kasutatud jrgmiste toodete valmistamiseks:

.................................................................................................................................
.................................................................................................................................

37
8. Loe jrgnevast tekstist plevkivi kohta esimest osa ajakirjast
Horisont http://www.horisont.ee/node/1574 ja leia vastused
jrgmistele ksimustele:
1. Kus leidub plevkivi maailmas? .
2. Miks plevkivi kaevandatakse? ...
3. Mis on kerogeen ja mis thtsus sellel on?
4. Milliseid mittevajalikke osi sisaldab plevkivi? ..
5. Mida tehakse mittevajalike plevkivi osadega? ...

9. Leia segipaisatud thtedest Eesti maavarade nimetused. Kirjuta need.

NIITGRA ....................................................................................................
VASURT .....................................................................................................
LEVKIPVI ................................................................................................

10. Kirjuta tabelisse igale leiukohale vastav maavara ja milleks seda

kasutatakse. Kasuta Eesti maapuevarade ja looduskaarti.

Maavara Leiukoht Milleks kasutatakse

Sangla

Vrska

Kukruse

Kunda

Kaarma

Piusa

38
11. henda sobiv pilt ja maavara nimetus.

liiv

plevkivi

lubjakivi

turvas

graniit

fosforiit

savi

kruus

12. Mida peab tegema kaevandustega peale nende kasutamise lppu?

39
5.2. Maavarad ehitusmaterjalidena
1. Milleks kasutatakse jrgmisi maavarasid? henda sobivad
snapaarid.

1) lubjakivi .... ausambad

2) savi .... tsement

3) liiv .... teede-ehitus

4) graniit .... klaas

5) kruus .... tellised

2. Vaatle klassis vi ppekigul ehitusmaterjale. Tida tabel.

Tmba sarnastele omadustele sinine joon alla. Mitu sarnast leidsid?

......................................

Ehitusmaterjal Vrvus Tugevus

(kva/pehme)

Lubjakivi

Liiv

Savi (sinisavi)

Graniit

Kruus

40
 * Lahenda ristsna. igete vastuste puhul saad tumedas veerus lalt alla
he Eesti maavara nimetuse.
Vastus: ................................................
1

2 R

3 K

4 J

6 P

8 S

9 A

1. Eesti thtsaim maavara.

2. ks LunaEesti maastik.
3. ks turbast valmistatav toode.
4. Kaevanduse liik.
5. Pinnavorm.
6. Poolsaar Eestis.
7. Ilmakaar.
8. Ktus.
9. Ravimiseks kasutatav maavara.

41
 6. Majandus
1. Tida skeem majanduse jagunemise kohta.

majandus teenindus

tootmine

veondus

toiduainetstus loomakasvatus

............... kergetstus ....................... .................

............... ................... ....................... ..................

................ ..................... ....................... ...................

................ ..................... ....................... ...................

2. Mida toodetakse nimetatud ettevtetes?

Kalev: .........................................................................................................
Lihameister: ...............................................................................................
Ilves Extra: .................................................................................................
Standard: ....................................................................................................
Eesti Energia: .............................................................................................
Baltika:........................................................................................................
Meieri: ........................................................................................................
42
 3. Mis majandusharus toodetakse vi kasvatatakse jrgnevat? Rhmita
snad. Kirjuta tulpadele pealkirjad. Tienda igat tulpa kahe snaga.

tuulepark, puit, raps, verivorst, lammas, pesu, paber, kingad, leib, siga,
kapsas, plevkivi, sdapeet, vee-energia, kana, kapp, kleit, jogurt

Taime- Metsandus
kasvatus

Vee- Lammas Jogurt Kleit

energia

4. Vaata videot psukesemrgiga toodetest

http://www.youtube.com/watch?v=eWjTY9Nmkto

Arutle nhtu le.

Leia poest psukese mrgiga tooteid. ...................................................
.....................................................................................................................

43
 Vrvi http://www.lastekas.ee/e-
punkt/pollumajanduse_varvimisraamat_paasumark.pdf

5. Loe ajalehte (Postimees, Pevaleht, Maaleht vm). Leia

majandusega seotud artikkel. Arutle selle le.
1. Artikli pealkiri ..........

2. Ajaleht , kuupev ..............

3. Kirjelda mne lausega artikli peamist mtet ............

4. Mis majandusharust artiklis kirjutatakse? .....

5. Mis ettevtetest kirjutatakse? ....

6. Kus antud ettevtted asuvad?

7. Mis keskkonnaprobleeme vivad need ettevtted esile kutsuda?

..............

8. Leia Eesti majanduskaardilt tstuskeskused. Mrgi leitud keskused

kontuurkaardile. Leppevrvid vrvi ka tstuskeskuste nimetuste
juurde.

3 lihatstuse keskust 3 piimatstuse keskust

.................................................... ........................................................

44
3 sadamat, kalatstuskeskust 3 leivatstuskeskust

.................................................... ........................................................

2 konservi- 2 karastusjookide- 3 mblus-

.................................................... ........................................................

3 metsatstuse keskust 3 elektrijaama

.................................................... ........................................................

45
 6.1. Pllumajandus. Taimekasvatus
1. Kuidas taimekasvatus jaguneb? Lpeta skeem.
taimekasvatus
sdataimed
teraviljakasvatus kgivilja- tstuse ..................
kasvatus tooraine
kaer .................
aiandus
............ .............. .............. (saab trklist)

............ puuviljad: .............. .............. (saab linast riiet, li)

............ ................ ..............

marjad: ..............

................................................., punane sstar

iluaiandus: ................ (roos, ..................................)

...................... (hbekuusk, ..................................)

ilupsad (sirel, .................................................)

2. Milleks kasutatakse? Mida toodetakse?

nisu porgandid

mahl

manna

tatar unad

helbed kompott

3. Vaata jrgnevat videot mahepllumajanduse kasulikkusest:

46
http://www.youtube.com/watch?v=eZtDqEoJjvg

Vasta ksimustele:

1. Nimeta mahepllumajandustooteid.

.......................................................................................................................

.......................................................................................................................

2. Lpeta laused:

1) Mahetalus saavad mahelehmad .............................................................

2) Mahetalus saavad mahekanad .................................................................

3) Mahetalus saavad mahesead ..................................................................

3. Mis lesanne on putukatel? ...............................................................................

4. Miks tuli koolidirektor vanaisa mahetallu? .......................................................

5. Kuidas linnas saaks kasvatada mnda mahemaitseainet? ..................................

6. Miks on mahetoodang kallim kui tavatoodang? .................................................

.......................................................................................................................

7. Loe mahepllumajandusest lisa antud aadressilt. Vali ks lik ja jutusta

loetust kaaslastele.

http://www.bioneer.ee/eluviis/mahepollumajandus/aid-
14297/Mahep%C3%B5llumajanduse-laialdasemad-kasutegurid

4. Mngi mngu Aedviljad

http://taheke.delfi.ee/games/mangud.php?game=memory6

47
5. Loe teksti pllumajanduse ajaloost Milline oli he talupere toidulaud
220 aastat tagasi

Loe esmalt ksimused lbi. Jta meelde, mille kohta pead infot otsima. Vaata
uuesti 1. ksimust. Nita naabrile, millisest ligust vastuse leiad. Kas ta leidis
sama ligu? Loe vajalikud laused uuesti lbi. tle naabrile oma snadega
vastus! Korda sama tegevust iga ksimuse korral.

http://eestielu.delfi.ee/eesti/parnumaa/varbla/elu/milline-oli-uhe-talupere-
toidulaud-220-aastat-tagasi.d?id=65853476

1. Missugune oli pllupidamise ssteem 220 aastat tagasi?

2. Mida kasvatati?

3. Kuidas olid seotud rukis ja sool?

4. Millest oli valmistatud talupoja leib? Miks?

5. Mis jooke jid vanaaja inimesed? Millest need valmistati?

48
6.2. Loomakasvatus
1. Lpeta laused.

1. Veiseid kasvatatakse selleprast, et neilt saadakse .................................

................................................................................................................ .

Nimetatud saadused on tooraineks (mille?) ............................................

.............................................................................................. tootmiseks.

2. Sigu kasvatatakse selleprast, et neilt saadakse ......................................

................................................................................................................ .

Nimetatud saadused on tooraineks (mille?) ............................................

.............................................................................................. tootmiseks.

3. Lambaid kasvatatakse selleprast, et neilt saadakse ...............................

..................................................................................................................

Nimetatud saadused on tooraineks (mille?) ............................................

.............................................................................................. tootmiseks.

4. Kanu kasvatatakse selleprast, et neilt saadakse .....................................

................................................................................................................ .

Nimetatud saadused on tooraineks (mille?) ...........................................

.............................................................................................. tootmiseks.

5. Mesilasi kasvatatakse selleprast, et neilt saadakse ................................

................................................................................................................ .

Nimetatud saadused on tooraineks (mille?) ............................................

.............................................................................................. tootmiseks.

49
 2. Loe lbi jrgnev jutt hipoteraapiast Ravi hobu seljas.

Marit Knnapuu: Hobuteraapia phineb sellel, et hobuse liikumise rtm htib

inimese liikumise rtmiga. Kndiva hobuse seljas oleval liikumispuudega lapsel
paneb hobuse rtm jsemed liikuma, korrigeerides nii liikumispuuet.
Loomulikult peab olema hobune, kellega puudega laps ratsutab, rahuliku
loomuga, liikuva seljaga. Osad hobused meie tallis ongi selleks spetsiaalselt
koolitatud.
Ei maksa vist lisada, kui palju annab lapse vaimsele tervisele juurde teadmine, et
ta saab hakkama suure tugeva loomaga, julgeb ratsutada, hoolitseb tema eest.
Meil ei ki ainult liikumispuudega lapsi, on ka vaimsete hiretega, sotsiaalselt
ebakpseid lapsi, rgib Kukrume talu perenaine.
Kokku kib aastaringselt ratsatalus 60 puudega last. Lisaks koduvalla lastele
kivad siin puudega noored ka naabervaldadest, Tallinnast ja isegi Haapsalust.
Tavaliselt toimuvad ravitreeningud kaks korda ndalas. Teraapia hulka kuulub
ka ravivimlemine hobuse seljas.
Ratsutamisteraapia ongi hea selle prast, et erinevate tegevuste abil saab
paljudele puuetele leevendust, kinnitab Marit Knnapuu.
(http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/harku/elu/kukrumae-ratsatalu-jagas-
soomlastele-hipoteraapia-alaseid-kogemusi.d?id=65569442)

Arutle. Vasta ksimustele.

1. Mis on hipoteraapia?

2. Millel phineb hipoteraapia?

3. Kes vajavad hipoteraapiat?

4. Millised peavad olema hobused, kellega saab hipoteraapiat teha?

5. Kuidas mjub hipoteraapia vaimsele tervisele?

50
6.3. Toiduainetstus
1. Mis ei sobi loetellu? Phjenda.

juust, rsk koor, kohupiim, jogurt, msli, koorepulber, kohuke, pett

......................................................................................................................

2. Uuri toidupakendeid. Kus on toodetud:

Vrska vesi ...................................................................................................

Balbiino jtised ...........................................................................................

Leiburi leivad ...............................................................................................

Hagari saiad ..................................................................................................

Maks ja Moorits vorstitooted .......................................................................

.......................................................................................................................

.......................................................................................................................

3. Nimeta Eesti rahvustoite.

.......................................................................................................................

4. Leia Internetist jrgmiste rahvuste (vene, soome, lti, rootsi)

rahvustoite.

.......................................................................................................................

5. Mngi mngu Kiirtoit.

http://taheke.delfi.ee/games/mangud.php?game=thinking7

51
6. Vaata videot kiirtoidust ja arutle selle tervislikkusest.
http://www.youtube.com/watch?v=g8gJOCwBuFc

7. Rhmita snad. Tida tabel. Pane tulpadele pealkirjad.

leib, mahl, okolaad, sink, juust, halvaa, pasteet, ketup, kohupiim, sai,
kukkel, keedis, hakkliha, kompott, kohupiimapall, lihapall, vi, kpsis,
jogurt, tort

leivatstus konservitstus

halvaa

8. Loe I osa ettevttest Kalev http://kalev.ee/ettevote/ettevotte-tutvustus

Vasta loetu phjal ksimustele:

1. Mida toodetakse Kalevis? ....................................................................

2. Kus asub ettevte? ..................................................................................

3. Kuhu makse tooted? ............................................................................

4. Mis on sinu lemmiktoode Kalevilt? ....................................................

52
9. Loe lbi jrgnev tekst. Rohkem huvitavat saad kaladest ja nende
vajalikkusest teada http://www.kalateebhead.ee/?id=66

Rasva sisaldus kigub tugevalt 0,133%ni, mis sltub kala liigist ja

pdmisajast. Rasvasemateks loetakse lhelisi, heeringalisi, tuuralisi,
tuunikala, skumbriat, makrelli. sna vhe on rasva tursas, hbeheigis ja
haugis. rmiselt kasulik kalarasv sisaldab suurtes kogustes A, D ja E
vitamiine, mnedes liikides ka B1 ja B2 vitamiini. Kala ja kalatooteid
sisaldavad ka vga olulist Omega-rasvhapet.

Kalas on rikkalik valik mineraalaineid (15%), kuhu kuuluvad kaalium, raud

ja fosfor. Oluline on kalas mikroelement seleeni sisaldus, mis kaitseb
inimorganismi vhirakkude arengu eest ja hoiab ra sdameinfarkti.
Kaaliumi sisaldus on suurem merekalades, mis on oluline mikroelement
sdamehaigetele. Kik merekalad on rikkad joodist, millest meil rafineeritud
toiduainete ajastul tihti vajaka jb. Kalatoit on seega oluline kilpnrme
alatalituse all kannatavatele inimestele.

Arutle. Vasta ksimustele. Jooni vastused tekstis.

1. Miks on vaja sa kalatoite?

2. Mis vitamiine sisaldab kala?

3. Milliseid vajalikke mikroelemente saab inimene kalatoitu ses?

53
6.4. Kergetstus
1. Mida toodetakse nimetatud linnade kergetstus-ettevtetes? Leia Eesti
majanduskaardilt.

Tallinnas: ................................................................................................................

Tartus: .....................................................................................................................

Prnus: ....................................................................................................................

Narvas: ....................................................................................................................

2. Loe laused. Leia vead. Kirjuta sisult iged laused.

1. mbluststuses valmistatakse kindaid, plvikuid, kleite.
.............................................................................................................
2. Trikotaa on kva materjal, millest valmistatakse saapaid.
................................................................................................................
3. Veistelt saadav karv on hea kanga kudumiseks.
.....................................................................................................................

3. Uuri veebileheklge http://www.samelin.ee/?lang=en ja leia vastused

ksimustele:
1. Millega tegeleb ettevte Samelin?
2. Kus see ettevte asub?
3. Nimeta Samelini tooteid.
4. Kuhu makse Samelini tooteid?
5. Mis materjale kasutatakse militaarjalatsite valmistamisel?
6. Millest tehakse lastejalatsite sisetallad?

54
4. Mis majandusharudest saab kergetstus toorainet? Valik
majandusharude nimetusi: tekstiilitstus, keemiatstus, toiduainetstus,
taimekasvatus, loomakasvatus, kalandus.

vill ................................... lina ............................................

kunstkiud ........................ nahk ..........................................

kangad ............................ nbid .......................................

riidevrvid ....................... karusnahk ..................................

5. Tutvu veebilehekljega http://www.sangar.ee/ ja leia vastused

ksimustele:

1. Millega tegeleb ettevte Sangar?

2. Kus see ettevte asub?
3. Nimeta Sangari tooteid.
4. Kuhu makse Sangari tooteid?
5. Mis materjale kasutatakse toodete valmistamisel?
6. Kas sinul on mni Sangaris valmistatud toode?

6. Uuri oma jalatseid. Kus need on toodetud?

Millest on toodetud sinu jalatsid?

55
6.5. Metsamajandus ja metsatstus
1. Nimeta ja kirjuta puidu ttlemise etapid:

mets ............. ..................... ....................... :

(saetstus)

..................., prussid, ................ mbli jt. ............. toodete .......

puidukeemia: ..........................

.............................

2. Mngi trips-traps-trulli. Mitmendas reas on mrgitud metsanduse

tooted? Vrvi see rida roheliseks.

puulusikas trikotaa kekott

mbel paber laud

siid barett kindad

3. Vaata videot vanapaberist uue paberi tegemisest Rpina

paberivabrikus.
http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=h22Wudw
jWZc

Vasta ksimustele.

1. Kui kaua on tegutsenud Rpina paberivabrik? ...................................................

2. Kui palju paberit toodetakse Rpinas pevas? ...............................................

56
3. Mis tuleb vanapaberiga kigepealt teha? ...........................................................

......................................................................................................................

4. Kuidas tagatakse vee ja looduse puhtana hoidmine? .........................................

.......................................................................................................................

5. Mitu korda kannatab paber mberttlemist? ....................................................

6. Mida vanapaberist toodetakse? ...........................................................................

7. Kui palju vanapaberit kogutakse Eestis aastas? .................................................

8. Mitu puud jb aastas raiumata tnu vanapaberi kogumisele? ..........................

4. Eestis tekib aastas umbes 60 000 tonni vanapaberit. Arvuta, mitu puud jks
raiumata, kui kogu vanapaberist tehakse uut paberit.

20 000 tonni kogutava vanapaberiga sstetakse (vaata l.2 ksimus 8)

........................ puud.

60 000 tonni kogutava vanapaberiga sstetakse .................. puud.

Kogudes 70 kg vanapaberit sstad he puu. he tonni paberi tootmine

vanapaberist sstab 17 puud. Rpina Paberivabrik kasutab oma tootmises
praegu 5000 tonni vanapaberit aastas.

Arvuta, mitu puud aitab Rpina Paberivabrik meie metsades ssta aastas.
he tonni paberi tootmine vanapaberist sstab 17 puud

5000 tonni paberi tootmine vanapaberist sstab ................................ puud.

57
 5. Kirjelda metsanduse ja metsatstusega seotud tid. Vaata videosid.

Metsalangetaja tst http://www.youtube.com/watch?v=74Ps4YmDCk8

http://www.youtube.com/watch?v=yutis50QNpE&list=PLpvmTZZ3OgnJ8AzB
44wDXit3w7rEwh1wf metsatdest

http://www.youtube.com/watch?v=EMHuKphn29U&playnext=1&list=PL5651
BC372B24FE93&feature=results_main saekaatrist

6. Miks valiti Elva metsapealinnaks? Vastuse leiad, kui loed

http://www.maaleht.ee/news/mets/metsuudised/eesti-kumnes-
metsapealinn-on-elva.d?id=65598946

* Lahenda ristsna. Tumedas veerus lalt alla saad he majandusharu

Vastus: ...........................................................................

1. Pllumajandusttaja.
2. Toiduainetstuse toode. 10. Tstusharu.
3. Jalatsitstuse tooraine. 11. Pllumajandusharu.
4. Liha- ja piimatstuse keskus. 12. Metsanduse toode.
5. Tstusharu. 13. Kergetstusharu.
6. Taime- ja loomakasvatusega tegelev majandusharu.
7. Toiduainetstuse haru.
8. Toiduainetstuse toode.
9. Pllumajandusharu.

58
 1 D

2 O

4 R

8 J

10

11

12 D

13 B

59
6.6. Energiamajandus. Ehitusmaterjalitstus
1. Lahenda viktoriin elektrienergiast
http://lastekas.ee/index.php?go=viktoriin&quiz_id=22
2. Vaata telesaadet Kodumaja firmast.
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=132653
Arutle. Mida seal ettevttes tehakse,
mida kasutab toorainena,
mida toodetakse,
kuhu realiseeritakse toodang.
3. Uuri firma Kunda Nordic kodulehte.
http://www.heidelbergcement.com/ee/et/kunda/firmast/index.htm
Arutle. Millega see firma tegeleb,
- mida kasutab toorainena,
- mida toodetakse,
- kuhu realiseeritakse toodang.
4. Mida toodetakse / tehakse jrgmistes ettevtetes? Tida tabel, kasuta
vajadusel abi.

Ettevtte nimi Mida tehakse Asukoht

Eesti Plevkivi kaevandatakse Kukruse, Kirde-Eesti

plevkivi

Eesti Energia

Norma

Mayeri

TBM

Columbia Kivi

60
6.7. Keemiatstus
1. Lpeta laused. Kasuta majanduskaardi abi.

1. Tallinnas toodetakse (mida?)...................................................................

(millest?)................................................................................................ .

2. Kivilis toodetakse ................................................................................

3. Tartus toodetakse ....................................................................................

4. ..................................................................................................................

.......................................................................................................................

2. Uuri oma kodus olevaid keemiatstuse tooteid. Kus need on

valmistatud? Tida tabel.

Toode Kus valmistatud? Milleks kasutatakse?

ampoon

Duigeel

Pesupulber

Mni ravim

3. Uuri Mayeri kodulehelt, millega see firma tegeleb. Miks on hea

kasutada just Mayeri tooteid? http://www.mayeri.eu/

4. Mngi trips-traps-trulli. Millises reas on keemiatstuse toodete

nimetused? Vrvi see rida siniseks.
aparaadid elekter vrvid
pesupulber ravimid arvutid
plastmassid liim klaas
61
6.8. Masinatstus
1. Loe ajalehte (Postimees, Pevaleht vm). Leia artiklid, kus
kirjutatakse masinatstuse ettevtetest. Tida selle alusel tabel.

Ettevte Asukoht Toodang

Kasutasin (ajalehe nimi ja kuupev)

a. Uuri oma kodumasinaid. Tida tabel.
Kodumasin Firma nimi / Tootjamaa Otstarve
toote mark

Vrdle sarnaseid kodumasinaid klassikaaslaste omadega.

b. Vaata videosid erinevatest masinatest

http://www.youtube.com/watch?v=iSop1RS1nSM

http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=R713NPo1M-
A&feature=endscreen

http://www.youtube.com/watch?NR=1&v=vXgchYPsubQ&feature=fvwp

http://www.youtube.com/watch?v=26H-WzIe858

http://www.youtube.com/watch?v=YiTc9jk_Ops

http://www.youtube.com/watch?v=W77pkyBB6DM

62
http://www.nokia.com/global/about-nokia/about-us/about-us/

Arutle. Vasta ksimustele.

1. Mis erinevaid masinaid ngid videotes? ...........................................

.......................................................................................................................

2. Kas neid masinaid toodetakse ka Eestis? Miks? ......................................

.......................................................................................................................

3. Mis ilmastikuga seotud ohud on lennukitel ja laevadel?

.......................................................................................................................

4.Miks kogutakse vanarauda? .....................................................................

.......................................................................................................................

5. Mis masinaid on kasulik toota Eestis? .............................................

.......................................................................................................................

2. Leia Eesti majanduskaardilt majanduskeskused. Mrgi leitud

keskused kontuurkaardile. Kasutatud leppevrvid vrvi ka
ringikestesse.

3 keemiatstuse keskust 3 masinatstuse keskust

3 ehitusmaterjalitstuse keskust

3 populaarset puhkekohta 3 transpordikeskust

63
6.9. Teenindus
1. Vaata koos petajaga ajalehest, mis rahasid kasutatakse jrgmistes
riikides. Leia nende kursid euro suhtes Internetist www.tavid.ee :

Leedu .........................................................................................................
Suurbritannia .............................................................................................
Ameerika hendriigid ...............................................................................

2. Nimeta Eesti teatreid. Tida tabel.

Teater Asukoht

3. Nimeta Eesti kutsekoole. Mis maakonnas need asuvad? Mida seal

saab ppida? Jooni erialad, mida sulle meeldiks ppida.
Kutsekooli nimi Maakond Mida saab ppida

4. Vrdle kahte ametikooli. Kasuta www.rajaleidja.ee ja vastavate

ametikoolide kodulehti.

.......................ametikool .......................ametikool

Asukoht

petatavad erialad

pilaste arv

64
6.10. Puhkemajandus ja turism
1. Vaata videot reisimisest
http://www.youtube.com/watch?v=MacdlP1mWnU

Arutle, mis probleeme vib reisil ette tulla. Kuidas neid lahendada?

Vrvi http://www.lastekas.ee/e-punkt/juss_laheb_reisile.pdf

2. Koosta klassiekskursiooniks turismimarsruut. Kasuta interneti abi.

1. Marsruut (kuhu?): ...................................................................................

2. Arvuta kaardi abil, kui pika tee lbite .....................................................

3. Transpordivahend (millega sidate?) ......................................................

4. Vljumisaeg ............................................................................................

5. Esimene peatus (kohanimi, mida vaadata, kui kaua peatute):

.................................................................................................................
..................................................................................................................

6. Teine peatus (kohanimi, mida vaadata, kui kaua peatute):

.................................................................................................................
..................................................................................................................

7. Kolmas peatus (kohanimi, mida vaadata, kui kaua peatute):

.................................................................................................................
..................................................................................................................

8. Neljas peatus (kohanimi, mida vaadata, kui kaua peatute):

.................................................................................................................
..................................................................................................................

65
 9. Tagasi koju jutakse ................................................................................

10. lesanded enne reisile minekut:

..................................................................................................................
..................................................................................................................
.................................................................................................................

11. Veel olulist: .............................................................................................

..................................................................................................................

3. Turistil on ks pev aega olla Eestis. Lennuk maandub hommikul

Tallinnas. Ta tahab nha midagi vljaspool Tallinna mida talle
soovitada?

.......................................................................................................................

4. Turist tahab tulla Tallinnast Tartusse.

Kuidas ta sinna saab? ................................................................................

Kui kaua aega selleks kulub? ....................................................................

Kus Tartus bida saab? ...........................................................................

5. Mis majandusharudes ttavad sinu vanemad, tuttavad?

1) ema .........................................................................................
2) ....................... .........................................................................
3) ....................... .........................................................................

66
*Lahenda ristsna. Tumedas veerus lalt alla saad he majandusharu.
Vastus: ...........................................................................

1
2
3 D
4
5
6 T
7
8
9
10 M
11

1. Ehitusmaterjalitstuse keskus. 7. Pangandusmiste.

2. Majandusharu, suhtlemine teiste riikidega.
3. Transpordiliik. 8. Masinatstuse haru.
4. Vedu lbi teise riigi. 9. Luba piiri letamiseks.
5. Keemiatstuse toode. 10. Ehitusmaterjalitstuse toode.
6. Tstusettevte. 11. Majandusharu.

67
7. Looduskaitse ja keskkonnakaitse

1. Tida lnktekst:
1. Hingamiseks on vaja ..................................., joomiseks on vaja
............................., toitumiseks on vaja ..................................................... .

2. Looduskaitse thtsaim lesanne on .............................................................

3. Thtsamad keskkonnaprobleemid on: .........................................................

.......................................................................................................................

2. Vaata multifilmi kaitsealadest

http://www.youtube.com/watch?v=lmI-rKPUNy4

Vasta ksimustele:

1. Miks on vaja loodust kaitsta?

..................................................................................................................

2. Kus loodi Eesti esimene looduskaitseala?

..................................................................................................................

3. Mis on vrliik?

.................................................................................................................

68
 4. Nimeta kaitsealuseid taime- ja loomaliike Eestis.

.................................................................................................................

5. Millal thistatakse Euroopa kaitsealade peva? ......................................

Vrvi http://www.lastekas.ee/e-punkt/loodusmaja_7.pdf

3. Lpeta laused.

1. ksikobjektid on looduskaitse alla vetud, sest ................................

.................................................................................................................

2. ksikud elusorganismide liigid on vetud looduskaitse alla, sest

.............................................................................................................

3. Eesti rahvuspargid on : .......................................................................

..................................................................................................................

4. Vris-elupaigad on kohad, mis sobivad ...........................................

..................................................................................................................
5. Bioloogilise mitmekesisuse nue thendab, et ...................................
.................................................................................................................
6.Metsi raiutakse selleprast, et ..............................................................
.................................................................................................................

4. Kuidas kaitstakse karu meie metsades?

5. Miks on vaja kalapgi ja jahipidamise eeskirju?

69
 6. Koosta hargmik Eesti looduskaitsest. Too iga kaitseliigi kohta niteid.
looduskaitse
elupaigad ja
.......................

liigid

seened:...........................

.............: .......................
p
.............: ........................
u looduspargid:
u

7. Nimeta reostusallikaid. Tienda skeemi.

.................................. naftaleke merel tehaste korstnate suits

reostus-
................................ allikad ..................................

......................................... ....................................

.......................................................

70
 8. Rhmita snad igetesse tulpadesse. Pealkirjasta tulbad.

deodorandi pudel, deodorant, alumiiniumitstuse jahutusvesi, auguga

sokk, autode heitgaasid, taimekaitsevahend, tolm, heitvesi, klaasikild,
nudepesuvesi, sigaretisuits, thi piimapakend

husaaste
sigaretisuits nudepesuvesi thi piimapakend

9. Kuidas kituda keskkonda sstvalt? Lpeta laused. Arutlege koos

naabriga.

1. Selle asemel, et osta igal poeskigul uus poekott, ...................................

.......................................................................................................................

2. Selle asemel, et visata kogu prgi hte prgikasti, ..................................

.......................................................................................................................

3. Selle asemel, et pletada vanapaber lkkes, ............................................

.......................................................................................................................

4. Selle asemel, et visata thjad patareid ja akud metsa alla, .......................

.......................................................................................................................

5. Selle asemel, et pletada thi limonaadipudel pliidi all, .........................

.......................................................................................................................

6. Selle asemel, et kasutada pihustiga deodoranti, .......................................

.......................................................................................................................

71
 7. Selle asemel, et ........................................................................................

.......................................................................................................................

10. Kuidas saad kaitsta keskkonda, mis sind igapevases elus

mbritseb? Lpeta skeem.

............................................ poodi minnes vtan ostukoti kodust

kaasa
puhtam
keskkond
................................. ................................................

.........................................................................

11. Mngi mngu Sorteeri prgi:

http://taheke.delfi.ee/games/prugihunt/

12. Miks on prgila kahjulik inimesele ja loodusele? Vaata videot Meie

elukeskkond Tuula prgila sulgemine
http://www.youtube.com/watch?v=KSFc1hLnCTE
Arutle.

13. Kokkuvtted prgivaatlusest. Millist liiki prgi tekkis sinu perel

ndalavahetusel kige rohkem? Kas selline prgi kogus tekib igal
ndalavahetusel?

72
*Lahenda ristsna. ige vastuse korral saad tumedas reas lalt alla
keskkonnale probleeme tekitava miste ..................................................

1. Reostusviis. 4. Reostusviis.
2. Reostusviis. 5. Saasteallikas.
3. Ohtlikke jtmeid tekitav tstusharu.
2. Suur maa-ala, kus kaitstakse loodust ja inimese kultuuriprandit.
3. Mrgine udu. 8. Prgi, mida tekib koolis kige rohkem.
9.Tugevaima inimmjutusega alad. 10. Saasteallikas.
11.Veega seotud reostus. 13. Koht linnas, kus on puhas hk.
12. Ssteem, mis kaitseb haruldast vi ohustatud looduse osa.
14.Koht Eestis, kus on radioaktiivsete tstusjtmete hoidla.
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
14

73
 8. Lnemeri
1. Tutvu interneti lehekljega http://eestirannik.ut.ee/et, klpsa ringidel.
Kirjuta, mis pangad asuvad

Saaremaal ..................................................................................................
....................................................................................................................

Muhu saarel ...............................................................................................

Phja-Eestis ..............................................................................................
....................................................................................................................

2. 2006. aastal juhtus Eesti rannikul suurem naftareostus. Loe selle kohta
artiklit ja vasta allpool olevatele ksimustele.

Harju- ja Lnemaal avastati naftareostus. Selle tagajrjel hukkus ligi sada

veelindu. Sajad linnud on sulgede mrdumise tttu hukkumisele mratud.

Psteteenistuse hinnangul hlmab laupeval avastatud lireostus ligi 15

kilomeetrit rannajoont, mis ulatub Dirhami sadamast kuni Kolviku ninani.

Kuigi reostuse ulatus pole vga suur, on juba surnud sadakond lindu, vhemalt
sama palju ootab oma lppu.

Oma sulestikust nafta nokkimine lpeb lindudele enamjaolt surmaga. Luiged ei

lase ennast ka kinni pda ning seetttu on nende saatus enam-vhem
otsustatud. Psta saab neid, kes on mrdunud mne sule ulatuses.

Praeguseks ei tea pstjad ega ka keskkonnainspektsioon, kust reostus prineb.

Harju keskkonnainspektsiooni vaneminspektori Endel Tomani snul on phjust
arvata, et reostus prineb merelt.
74
Pstetde juhi Tnis Pajo snul likvideeritakse reostus hiljemalt teisipevaks.
(Roald Johansson, 29.01.2006 alusel)

1. Kus nnetus juhtus? ......................................... Mrgi kaardil.

2. Kust reostus prines?
..........................................................................................................
3. Miks on naftareostus lindudele ohtlik? ...........................................
..................................................................................................................
..................................................................................................
4. Milliseid linde on veel vimalik psta?
..................................................................................................................
..................................................................................................
5. Milline saatus ootab tugevalt mrdunud luiki? Miks?
..........................................................................................................
..................................................................................................................
..................................................................................................
6. *Artiklis lubatakse reostuse kiiret likvideerimist. Kuidas oli asi
tegelikult? Uuri internetist, kui palju linde selles nnetuses hukkus:
http://elf.fotonet.ee/teemad/meri/naftareostus
.......................................................................................................

75
 9. Siseveed
1. Talumaja juurde kaevati tiik. Pererahvas soovis, et tiigis kasvaksid
vesiroosid ning tiigi kaldad oleksid kaunistatud erinevate taimedega. Nad
klastasid lillepoodi, kus mdi ka veetaimi. Poes oli mgil 2 liiki
varsakapju, mis maksid 2.90 taim ja 4 liiki vesiroose, mis maksid 18.90
taim. Arvuta, kui palju kulus raha, kui pererahvas ostis tiiki kaunistama
igast liigist he taime.
....................................................................................................................
.......................................................................................................................
.................................................................................................................
2. A. Loe tekst.

Pardipoegade kurb saatus

hel ndalavahetusel sitsid inimesed Haapsallu, et seal puhata. Hiljem otsustati

rannas veidi ringi jalutada.

Korraga mrkasid nad rannarohus mingit liikumist. Lhemale judes nhti

kmmet vikest pardipoega, kes piiksudes ringi sibasid. Nende ema oli toitu
otsima linud.

Inimesed muutusid murelikuks. Nad ootasid ja ootasid, kuid pardipoegade ema

ei tulnud ega tulnud. Inimesed ei pannud thele tiskasvanud parti, kes samal
ajal lheduses ringi lendas. See oli vikeste pardipoegade ema, kes ei julgenud
poegade juurde tulla.

Saabus htu ja inimesed hakkasid oma asju kokku korjama. Nende mtted olid
aga endiselt vikeste pardipoegade juures. Selliseid viksekesi ei saa ju ksi
siia thjale rannale jtta! Nii korjasid nad pardipojad rannalt kokku, panid
pappkarpi ja otsustasid Tallinna viia. Kui nad olid pardikesed Tallinnas nelli

76
tiigi juures lahti lasknud, juhtus midagi kohutavat mitu varest ja kajakat tuli
rnnates pardipoegadele kallale ja juba olidki aplad rvlinnud tapnud mitu
pardipoega. Siin polnud ju nende ema, kes oleks saanud neid ohu eest kaitsta!
Lpuks olid kik pardipojad rvlindude saagiks langenud. Samal ajal otsis
pardiema asjatult Haapsalu rannas taga oma Tallinna viidud poegi. (Kristel Sits,
Keskkonnainspektsioon, THEKE 13. august 2012)

B. Vasta ksimustele.

1. Kirjelda, kuidas puhkajad leidsid rannast pardipojad.

2. Miks arvasid puhkajad, et pardipojad on mahajetud?
3. Miks emapart ei tulnud poegade juurde?
4. Miks viidi pardipojad Tallinnasse?
5. Mis juhtus pardipoegadega Tallinnas? Miks?

C. Arutle.

1. Mida tegid inimesed valesti?

2. Kuidas oleksid inimesed pidanud toimima?
3. Mida teed, kui leiad ksijetud linnu- vi loomapoja?

3. Uuri, millised kalad on Eestis looduskaitse all:

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm
.......................................................................................................................
.......................................................................................................................
.......................................................................................................................

77
4. Loe tekst ja vasta ksimustele.
Mart ja Jri kisid Phajrve res kalal. Mart pdis ahvenaid. he ahvena
pikkus oli 25 cm ja teisel 15 cm. Veel sai ta he 60 cm pikkuse haugi. Jri
saagiks oli kaks haugi, mis olid 37 cm ja 63 cm pikad. Lisaks oli nende saagi
hulgas veel kaks lhet, mille le olid poisid eriti uhked.
(Kalapgieeskiri tleb: Ahvena alamt on 16 cm ja haugil 40 cm).

1. Kas poisid titsid kalapgieeskirju?

................................................................................................................
2. Selgita, milles poisid eksisid
..................................................................................................................
..................................................................................................................
..................................................................................................................
3. Mida oleksid poisid pidanud tegema teisiti?
..

.
4. Tekstis on ka ks viga. Millist kala ei ole vimalik Phajrvest pda?
Leia, mis kala see on: http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kaindex.htm
..........................................................................................................

5. Mis veekogus see kala elab?

.
6. Mis veekogus see kala paljuneb?
.

78
10. Aed
1. Uuri Internetist www.hansaplant.ee , kuidas peaks hooldama meie
kodudes kige enam levinud potilille orhideed Kuuking
a) toatemperatuur....................................................................................
............................................................................................................
b) kastmine.............................................................................................
c) vetamine............................................................................................
d) mberistutamine.................................................................................
e) erinuded lille hooldamiseks ............................................................
............................................................................................................

2. Linavstrik on lind. Ta hvitab pevas putukaid niisama palju, kui ta ise

kaalub.
Kui linavstrik kaalub 8 g, siis kui palju hvitab ta putukaid:

a) he pevaga .......................................................................................
b) he ndalaga .......................................................................................
c) 30 pevaga .........................................................................................
d) suve jooksul ........................................................................................

79
 11. Pld
1. Loe, kuidas rebane kib
ehitusplatsil.

Rebane kib ehitusplatsil tmehi

lbustamas. Tavaliselt tuleb ta siti,
kuid hel korral julges ta ka peval vlja ilmuda. Leib talle eriti ei meeldinud,
kuid kotis olev kana lks hsti kaubaks. (Delfi Rahva hl, 25.01.2013)

Tuleta meelde pitut ja arutle pinginaabriga, miks rebane vib tulla

elama inimeste lhedusse?
............................................................................................................................
............................................................................................................................
............................................................................................................................

2. Tutvu ppematerjaliga ja leia, millised Eesti talud on loodussbralikud ja

kasutavad mahetootmist. http://www.elfond.ee/demofarm/

Nimeta neid. ...

.

3. Loe ja leia tekstist niteid, kuidas toidu kasvatamine mjutab

a) keskkonda ..........................



b) inimest ..

80

.
http://issuu.com/elfond/docs/sitasitikassass?mode=embed&layout=http%3
A%2F%2Fskin.issuu.com%2Fv%2Flight%2Flayout.xml&showFlipBtn=t
rue

4. Poe juures muudeti bussipeatuse asukohta. Inimesed hakkasid otse le muru

kndima. Varsti kadus selle koha pealt muru ra. Tuleta meelde, mida vajavad
taimed kasvamiseks. Selgita, miks ei saa taimed sellises kohas enam kasvada?
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................
.................................................................................................................................

Paku vimalusi, kuidas saaks olukorda lahendada.

.................................................................................................................................

5. Vanaema tles, et vihmaussid on kasulikud, sest nad kobestavad mulda. Jri

vaidles vastu, sest tema arvates on vihmaussidega hea kala pda. Kelle poolt
oled sina? ..............................................................................................................

Miks? ....................................................................................................................

81
12. Mets
1. Mngi metsamngu ja kirjelda, kuidas muutub metsa elukooslus aja
jooksul.

http://www.elfond.ee/et/metsamaeng

Nimeta phjusi, miks vib tekkida metsatulekahju.

2. Arutle, kas metsatulekahju on alati kahjulik. Tida mngu phjal

tabel.

Metsatulekahju on kahjulik Metsatulekahju on kasulik

3. Kuidas tuleb metsas kituda, et ei tekiks tulekahju? Koosta reeglid.

....
....



.

82
 13. Imetajate kehaehitus
Loomade kehaehitus vastab nende eluviisile. Niteks on paljudel rohusjatel
(metskits) sale keha ja pikad jalad. Nende varbad on muutunud srgadeks vi
kapjadeks. Tnu sellele saab loom kiiresti vaenlase eest pgeneda.

Kaslastel (lvi, leopard) on painduv kere ja marad kpad. Nad hiilivad vaikselt
saagile lhedale ja rndavad seda vlkkiirelt. Pikka maad nad joosta ei suuda.

Koerlased (hundid) vivad oma saaki pikka aega jlitada. Neil on tugev keha ja
pikad jalad.

Kaslased ja koerlased knnivad ja jooksevad varvastel.

Vrdle rohusjate, kaslaste ja koerlaste kehaehitust ja liikumisviisi.

METSKITS ILVES HUNT

Kehaehitus

Jalad

Liikumisviis

83