KLAKUJUNDID

HLIKU- Alliteratsioon konsonandikordus sna .. kohutab tigedalt hirmunud lindusid

KORDUS algul. pesas, / karustab kadaka kharaid,
kolletand psaid .. (Marie Under)
Assonants vokaalikordus kahe vi
enama sna pearhulises silbis. On tuuled ltsudes lhkunud jge,
see turtsudes kees. (Marie Under)
Tisalgriim alliteratsioon ja assonants
koos. Klm ei kndinud mind
knistama (Kalju Lepik)
HELIJLJENDUS Tundevljenduslik helide hlikuline Paju otsast potsatas / lobjakuda, /
e onomatopa jljendamine. lepa otsast latsatas / sula lunda.
(Juhan Liiv)
Taevast ei olegi, pilved on ainult.
Vareseid sahiseb neile vainult.
(Marie Under)
HLIKU- Hlikud ja hlikuhendid omandavad Kuulete kuidas nd mratseb maru
SMBOOLIKA sisulise thenduse. ja murrab, / mhistes metsadest lbi
ja vilistes ladvus.. (Marie Under)

KNEKUJUNDID e troobid

EPITEET Poeetiline tiend, enamasti nimisna Mnni roheline samet,

ilmestamiseks. ksik metsatee:
pedak heleroheline,
kask kuldkollane.
(Juhan Liiv)
VRDLUS Asjade, esemete, nhtuste, olendite jm Sa tulid nagu pikene,
vrdlemine sarnasuse alusel. kui hommik tulid sa.
(Juhan Liiv)
METAFOOR Thenduslekanne sarnasuse alusel, sisult Kelle juttu vi laule sa loed,
peidetud vrdlus. sa seisad selle ves.
See kirjanik on sinu pottsepp
ja sina savi ta kes.
(Juhan Liiv)
ISIKUSTAMINE e Metafoori alaliik. Isikuomaduste Tuisk jookseb vidu tuisuga
personifitseerimine omistamine mitteinimlikule. ja tume taevas, tume maa. (Juhan
Liiv)
SMBOL e Metafoori alaliik. Pilt, mrk, sna vm Must lagi on meie toal
vrdkuju asendab mingit, sageli abstraktset mistet. ja meie ajal ka
Nt loorber kuulsus; rist kannatus; (Juhan Liiv)
mesilane virkus, tkus, tublidus; tamm
tugevus; liilia puhtus, lein jts;
mtoloogilised smbolid: Amor
armastus, sfinks mistatus jms.

1
ALLEGOORIA e Sarnane metafooriga, haarab tavaliselt
mistukne kogu teost (nt valm, muinasjutt, romaan,
novell jms). Rkides mingitest olenditest,
nhtustest vi esemetest, peetakse silmas
teisi.
METONMIA lekanne mingi kindla vlise vi sisemise
suhte alusel, he ja sama nhtusega
seostuva piires, mitte sarnasuse alusel, nt
phjus-tagajrg-asendus, autor tema
loomingu, aine temast valmistatava asja
asemel, aeg sndmuste, isiku omadus
isiku, isik talle kuuluva asja, osa terviku,
ainsus mitmuse vi mitmus ainsuse, ksik
ldise asemel (ji klaasi vett, luges
Tammsaaret, aerud viivad paadi le vee,
istub kullahunniku otsas, mets laulab, on
lapsekingades, psuke toob pevasooja
jts)
HPERBOOL Liialdav suurendamine, esineb
rahvaluules, nt kangelaslauludes, sageli
seotud iroonia ja sarkasmiga (nt tamm oli
kasvanud taevasse, laulan med
meredeksi, sda on mratu kandam jts).
LITOOTES Liialdav vhendus
OKSMORON Loogiliselt ksteist vlistavad nhtused,
misted, nt tuline lumi, magus valu,
knelev vaikus, valge vares jts.
LAUSEKUJUNDID e figuurid
SNA-, Anafoor sna vi snade kordus lausete,
SNATVEDE vrsside, stroofide alguses.
VI Epifoor sna vi snade kordus lausete,
VRSIKORDUS vrsside, stroofide lpus.
Refrn luuletuse iga ksikosa lpus (nt
salmide vahel) korduv sna, vrss vi
salm.
MTTEKORDUS e Mtte teisendamine mitmes vrsireas,
ks eesel leiab teise ra
jah, eeslitelgi omapra.
Kas oleks ta siis eesel veel,
kui karu juurde kisuks meel?
(Juhan Liiv)
Hdaohtu kardad sa kollaselt mehelt,
Euroopa? (Juhan Liiv)
(Kollane mees (ksik) kollase rassi,
Aasia riikide (ldine) thenduses.)
Pitstanu virgub, hrub silmi
ja hikab: Hva, kes on sl?
(Betti Alver)
(Pitstanu (osa) mtsiga magava
naise (tervik) asemel.)
Aga kullakene kaugel,
kaugel ilma otsata.
Tuhat merd on meie vahel,
tuhat lainet lpmata.
(Juhan Liiv)
Vaatan su silma sisse
sinul on sbrad silmad.
Tstan sind pihu peale
minul on suured srmed.
(Hando Runnel)
Elu ja armastus!
Kuidas teid s u r e m a t u k s teeb
surevus!
(Juhan Liiv)
See aasta tuleb kevad teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti, see aasta teisiti,
see kevad teisiti ja tuleb teisiti,
tiu-tiu! ja teisiti ja hoopis teisiti.
(Henrik Visnapuu)
Sireli torkas pssirauda.
Sireli, sireli.
Palju on spru langenud hauda.
Sireli.
(Henrik Visnapuu)
Kll on lainehiilgus ilus,
2
parallelism paralleelvrss lisab uusi detaile. ilus hiilgus mere veel.
Kll on thehiilgus ilus,
ilus hiilgus level.
(Juhan Liiv)
ASTENDUS e Reastatakse thenduslikust jrjest Oleksin ma luuletaja,
gradatsioon tugevneva vi vheneva juga omadused, sinust ikka laulaks ma!
tegevused. Vtaks ilma ilusa,
vtaks thed taevasta,
vtaks hommiku ja eha,
vtaks kige ilmamaa
(Juhan Liiv)
RETOORILINE Retooriline ksimus, hatus, prdumine Kuhu lhen mina, vaene?
LAUSEKUJUND thelepanu ja huvi ratamiseks, Kelle juurde, koduta?
emotsioonide lisamiseks. Oh mu vend, mu ssar, naine,
ema, isa, isamaa!
(Juhan Liiv)

Mine, mine, lumekene,

kao kiiresti,
tule, tule, suvekene,
tule rutusti!
(Juhan Liiv)
VLJAJTT e Sna vi snade vljajtt, lausete Tulin linnast. Lumesadu.
ellips kokkusurumine. Td ei leidnud kusagilt.
Lumesadu. Jalad vsind.
Lbi, lbi nljane.
(Juhan Liiv)
SNAMNG e Thenduselt erinevate, kuid klaliselt muudkui joodi pruuni joodi
kalambuur sarnaste snade koomiline kasutamine, praetud tinti tinti kastes
nali. prilliklaase kokku ldi
lastes elada end lastes
(Jri di)
SIIRE e tluse jtkumine jrgmises vrsis vi Ma olen inimene. Keset tuba seistes
anambmaan salmis. Vib olla snamnguline, kui ja keset peva, keset toimetust
vrsi algne mte muutub, kui loetakse ma nnda tundsin. Eneses ja teistes
seda terviklause osana. on palju hist, vga palju hist.
(Juhan Viiding)