Nimi Kuupäev Ajalugu

13/1

STALINISMI AEG 1944 – 1953

1. Selgitage mõistete okupatsioon, anneksioon ja inkorporeerimine

tähendust. Tooge näiteid ajaloost.
Mõiste Mõiste selgitus Näide

okupatsioon

anneksioon

inkorporeerimine

2. Lugege tekst läbi.

Anneksiooni mittetunnustamise poliitika ebajärjekindlus. Katke L. Mälksoo raamatust
Mittetunnustamisse ei suhtutud täie tõsidusega. Selle poliitika „julguse” ja põhimõttekindluse
näiline väärtus väheneb oluliselt, kui arvestada, et Balti riigid olid ainsad riigid, mis kaotasid II
maailmasõjas oma iseseisvuse. Kui natside agressiooni ohvrite iseseisvus sõja lõppedes taastati,
siis Nõukogude Liidul, mis oli ise Natsi-Saksamaaga salaplaane teinud ja sellega sõja
puhkemisele kaasa aidanud, lubati vallutatud Balti riigid annekteerida ning järgida poliitikat,
mida NSV Liit oli ka ise nimetanud „agressiooniks” varem nende riikidega sõlmitud lepingutes.
Kuigi nõukogude mõjusfääri langesid ka mitmed teised Ida-Euroopa riigid, siis vähemalt
säilitasid need satelliitriigid mingisuguse iseseisvuse.
Ühendriigid ja Suurbritannia ei tunnustanud küll kunagi Balti riikide allaneelamist õiguslikus
mõttes, kuid aeg-ajalt tuli neil sellega leppida poliitilise reaalsuse mõttes. 14. augustil 1941
vastu võetud Atlandi hartas olid president Roosevelt ja peaminister Churchill lubanud seista
kõigi õigusvastaselt anastatud rahvaste vabaduse eest. Ent Teherani, Jalta ja Potsdami
konverentsidel leppisid nad vaikides Balti riikide jäämisega Stalini kontrolli alla, otsekui oleks
see üks elu paratamatusi. II maailmasõja ajal kaldus Suurbritannia tunnustama NSV Liidu nõuet
Balti riikidele vastutasuks Moskva sõjapanuse eest. Vastavasisulise leppe sõlmimise Moskvaga
hoidis ära peamiselt Ühendriikide vastuseis. Küsimus sellest, kas lääne riigimeestel, kes
kujundasid aastatel 1944/45 uut maailmakorraldust, oli Balti riikide osas ka mõni teine
võimalus peale Atlandi harta põhimõtete „allaneelamise”, peab kuuluma pigem mõnda
ajaloolisse või poliitikateaduslikku uurimusse, mitte rahvusvahelist õigust puudutavasse
käsitlusse.
Annekteeritud Balti riigid muutusid etturiteks Külma sõja diplomaatiliste lahingute malelaual.
Lääneriigid lükkasid tagasi Stalini palve anda Leedu NSV-le – lisaks ka Ukraina NSV-le ja
Valgevene NSV-le – ÜRO täisliikme staatus.

3. Valige välja tekstist viis olulisemat märksõna ning kirjutage need

sõnaketti. Koostage sõnaketi abil kokkuvõte tekstist.

Eesti ajaloo pöördepunktid. Dokumente ja materjale vene

õppekeelega gümnaasiumile, Tallinn 2008 lk. 254