EESTI KIRJANDUSE KADUNUD KODU

LEO LUKS

K
eeruline on leida mnd eesti kirjanikku, kes poleks kirjutanud kodust.
Kodu on meie kultuuris kige rohkem kasutatav topoloogiline kujund
Eesti krval, neid mlemaid rhutatakse eriti just pidulikel puhkudel.
Snal kodu tundub olevat eriline maagiline vgi.1 Nii poliitilistes knedes ja
loosungites, ajalookirjutuses kui ka laulupidude repertuaaris seisavad snad
kodu ja Eesti vahetus naabruses ning pimuvad hte kas vi juba kodu-
maa mistes.2 On tekkinud kollektiivne kinniskujund eestlastest kui hest
vanimast paiksest rahvast Euroopas, plistest koduspsijatest.
Kodu miste thtsus rahvustunde looja ja hoidjana on iseenesestmis-
tetav: on hsti teada ja korduvalt uuritud, kuidas eesti rahvus kollektiivset
identiteeti pakkuva kategooriana loodi XIX sajandil, selle loomist juurde
kuulus ka hise kohatunnetuse loomine, htne Eesti kodumaa. Eesti rahvas
ja isamaa/kodumaa on mistetena kaunis noored. Kodu kui inimliku koha-
kogemuse keskne ja intiimseim sfr on seevastu nii sisuliselt kui ka mis-
tena vga vana (Einasto 2005). Ea Jansen (2000) on pakkunud usutava vas-
tuse ksimusele, kuidas kll sai rahvuslik identiteet nnda kiiresti tekkida,
mne aastakmnega muututi maarahvast eesti rahvaks. Janseni tlgenduse
kohaselt oli siin tegu kodu kui tuttava projektsiooni ja lekandega laiemas-
se sfri. Fenomenoloogia terminites vin oma eelneva uuringu (Luks 2013a)
phjal elda, et rahvusliku rkamise lbi toimus XIX sajandi keskel koduilma
mningane avardumine. Jrgmiseks avardavaks sammuks, mida Noor-Eesti
nudis esteetilises plaanis juba XX sajandi algul, vib pidada Eesti kultuuri
prgimist Euroopasse.
ldteada on ka see, et eesti rahvusliku ja kultuurilise identsuse loomise
vttis pealesandena enda kanda just tekkiv kirjandus. Jaan Undusk (1999:
249) rhutas veel 1999. aastal: Kirjandus oli, on ja jb eestluse thtsaimaks
identsusvahendiks. Just kirjanikud titsid tekkiva Eesti-kodumaa thendus-
tega nii ruumis kui ka ajas niteks suulise primusena eestlaste kultuuri-
mlust kustunud muistse vabadusvitluse heroiseerimise kaudu.3 Eesti kui
kodu sisustati kirjanike poolt nii vahetult kirjandusse liigitatavate tekstide
vel (alates Lydia Koidula ja Juhan Liivi isamaaluulest kuni Andrus Kivi-
rhki romaanideni) kui ka poliitilise retoorika vel (Carl-Robert Jakobsoni
isamaaknedest Lennart Meri presidendiknedeni4). igustatult on just eesti
1
Seda vge vime thele panna kas vi reklaamiretoorika phjal. Eestis ilmuvad ajakir-
jad Pere ja Kodu, Moodne Kodu, Kodukiri, Kodu & Aed, Maakodu; samuti rhutatakse kodu
mistet pea igas uues kinnisvaraarenduses.
2
Niteks oli Rahvaliidu tunnuslauseks: Kodust algab Eestimaa; Laari, Vahtre ja Valgu
(1989) perestroikaaegse Eesti ajaloovihiku pealkirjaks sai Kodu lugu jne. Sellist kodu ja
Eesti mistete seostamist neme juba XIX sajandi lpul, Villem Reimani (1894) ajalooalases
vihikus Eesti kodu.
3
Niteks on siiani kooli kohustusliku kirjavara seas vabadusvitluse teemalised ajalooli-
sed jutustused: Borhhe Tasuja, Metsanurga mera jel jms.
4
Kige otsesemalt kodu metafoori kohta vt Meri 2001: 612622.

1
keelt peetud tugevaimaks rahvuslikku identsust tekitavaks tunnuseks, Un-
dusk (1999: 250) nimetab seda koguni eesti kirjanduse esmaseks ruumiks.
Kuigi pidulikel aktustel lauldakse tnini Eesti hmni ja teisi isamaa ilu
listavaid tekste (nt J vabaks, Eesti meri, Mu isamaa armas, Eesti
lipp), on selliste tekstide varamu tegelikult kllaltki piiratud. Pole mingi
avastus ega saladus, et valdavalt kib isamaast lausumine eesti kirjanduses
mureliku suuga Koidulast ja Liivist Kivisildniku ja Mihkelsonini on ees-
ti kirjanduse valdavaks seoseks kodumaaga i s a m a a v a j a d u s (vt ka Luks
2014). Seda trendi, mida on meie kirjandusteoorias palju vhem ksitletud,
kui peaks, pole raske seletada, kui meenutada, millised vintsutused nooruke-
sele isamaale alates XIX sajandi lpu venestamislainest osaks on langenud.
Siiski pole siinse artikli eesmrgiks isamaaluulesse svenemine ega ka kirjan-
duse sotsiotsentristlik seletamine.
Kesolevas uurimuses astun sammu tagasi kodumaa mistelt kodu juur-
de ning ksin: kuidas nimetavad ja kujutavad eesti kirjanduse tuumtekstid
kodu ning kodusust? Mitte kodumaad kui paljuski virtuaalseks jvat his-
ruumi, vaid kodu kui inimese vahetut ruumilist mbrust, mida jagatakse ki-
ge lhedasemate inimestega. Kui lhtuda aastatuhandeid kodus psiva rahva
mdist, siis viks oletada, et tugev kodu kompenseerib pikaajalist kodumaa
puudumist. Ajalookirjutusest ja rahvuslikust esseistikast leiame tepoolest
srase narratiivi: muistse vabadusaja uhke sra; vastupidamine 700-aastases
orjas (sh vljasuremisohud Liivi sja ja Phjasja tttu); rahvuslik rkami-
ne, mis viib lbi raskuste ja heroilise vitluse omariikluseni; rike hingetm-
be aeg oma riigis; vastupidamine XX sajandi terrorile; uus tus omariikluseni
rahvaliikumiste kaudu. htlasi vime leida eesti kirjandusest mitmeid tekste
sellest, kuidas ks vi teine inimene tidab selles ahelas lokaalsel moel maa-
ilmaajaloolist funktsiooni (nt Jaan Krossi ajaloolised romaanid).
Laskugem selle narratiivi ldistuse tasandilt alla tegeliku inimese ja tema
kodu tasandile ning ksigem: kas ja kuidas avaldub kodu tugevus ja helgus
eesti kirjanduses? Eriti ei meenu. Ainsa mrkimisvrse kodusust loova eran-
dina viks nimetada Oskar Lutsu loomingut, eriti Paunvere-lugusid eesotsas
Kevadega (vt Veidemann 2010: 94104). Samuti leidub eesti kirjanduses
piiratud hulgal kodu phadust nimetavaid n- laulupeotekste: Kodulaulud
Juhan Viidingult (Mis on kodu, kus on kodu...) ja lo Vinterilt (Kodus on
sinine taevas) vi lastelaule (Mu koduke on tilluke).
Siit juan hpoteesi snastamiseni: e e s t i k i r j a n d u s e s t u l e b k o d u
e s i l e v a l d a v a l t p u u d u v a n a , k a d u n u d k o d u n a . Arvan, et hpotees
kehtib vhemalt eesti kirjanduse tippteoste kohta igal ajajrgul XIX sajandist
tnaseni, samuti kehtib see nii luule- kui ka proosatekstide kohta. Pean silmas
selliseid tekste, mis tstavad kodu selgesnalise nimetamise kaudu temaati-
lisse fookusse. Mu hpoteesi viks pidada isegi triviaalseks, oli ju Kadunud
kodu juba Ernst Enno 1920. aastal ilmunud luulekogu pealkirjaks. Ometi ei
tea ma, et heski eesti kirjanduse tlgitsuses oleks varem srase ldistuseni
jutud, kuigi nii mnegi autori loomingut ksitledes on kodutusest lhtutud
(nt Hilve Rebane (1992) Aime Beekmani puhul). Riivamisi on kll oma es-
seedes kadunud kodu kujundi olulisust maininud mtlev luuletaja Viivi Luik
(2006, 2008).
Jrgnev uurimus jaguneb kaheks osaks. Artikli esimeses osas avan mned
!""#$%&'()!*"#)("&(%+$,$*)&-.%/*.0%,$%&)1,$2.-(3*4(443*)(".%""*.-(".5%+)).$!"(%

2
paljuski oma varasematele tdele. Mu lhenemisviis on fenomenoloogiline,
uurimuse fookuses on lugemiskogemuse kigus tekkivad thendusloome ak-
tid, mitte tekstide struktuurielemendid. Artikli teises osas esitan visandliku
temaatilise tpoloogia selle kohta, kuidas kadunud kodu ja sellega kaasnev
kodutuse tunne eesti kirjanduses esile tuleb. Tpoloogia iga alapunkt vajaks
vhemalt artikli mtu svenevat analsi. ritan edaspidi judumda s-
raseid analse avaldada, siinse kirjat maht vimaldab pikemalt peatuda
ksnes mnel punktil. Seega ei saa ma vita, et juan juba siinse kirjat
lpuks pstitatud hpoteesi veenva testuseni; pigem on tegemist tiendavaid
tendeid ootava katusartikliga. Artikli lpus pakun vlja mned vimalikud
seletused eesti kirjanduses valdava kodutuse fenomenile.

I. KODU JA KIRJANDUS: TEOREETILISI LHTEKOHTI

Kodusus kogemushorisondina

Juhan Viidingu Kodulaulu jrgi kodu on nii imeline, tavaline paik. Enne
kui asuda uurima kodu imelisuse avanemist kirjandusteose lugemisel, tuleks
alustada just tavalisest. Kuigi kodu on kindlasti privaatne piirkond ruumis,
ei piisa selle fenomeni mistmiseks pelgalt ruumilisest lhenemisest. Artik-
lis Ilma kodutundeta me jme kodutuks (Luks 2013a) visandasin paljudele
varasematele uuringutele toetudes kultuurifenomenoloogilise arusaama kodu
ja kodutuse kogemusest argielus. Kesolevas uurimuses lhtun seal eldust,
esitades jrgnevalt sealsetest mttekikudest vga lhikese kokkuvtte.
Mainitud artiklis lhtusin fenomenoloogias ldkehtivatest eeldustest: ini-
mese t e a d v u s on kogemuse seostatud voog; teadvuse phiomaduseks on
intentsionaalsus ehk objektidele suunatus; kogemuse seostamine toimub val-
davalt t h e n d u s t e abil, mistttu inimliku kogemuse philisimaks erip-
raks on keel (Luks 2013a: 404405). Samas rhutasin, et inimlik kogemus ei
piirdu selgelt snastatavate thenduste vaheldumisega teadvuse fookuses; ko-
gemuse sujuvuse toimimisel mngivad alati kaasa mitte-temaatilised taustad.
Neid kogemuse varjulejvaid aspekte nimetatakse fenomenoloogias k o g e -
m u s h o r i s o n t i d e k s (vt Luks 2013a: 407409). Niteks eeldame argiko-
gemuses ruumilise objekti esiklge vaadeldes ilma juurdlemata, et sellel on ka
tagaklg; samuti jb emakeel argises thendusloome protsessis horisondina
varjule, aga kui peame mnes vrkeeles, mida halvasti oskame, snu otsima,
siis paneme seda thele (vt ka Luik 2005). Martin Heideggerile tuginedes r-
hutasin, et argielu igapevastes askeldustes taanduvad objektid praktikaseos-
tes ksteisele viitavateks riistadeks, ilma et me neid asjadena ldse thele
paneksime (vt Luks 2013a: 408). Niteks haamer on meil kll haamerdamise
ajal kes ja silme ees, kuid tema olemasolu neeldub haamerdamisprotsessi
viiteseoste tervikusse, me ei fokuseeri talle tajuobjektina thelepanu. Heideg-
ger nimetab sellist suhet riistadesse keprasuseks (Zuhandenheit, Heidegger
1967: 69), mida vib levinud tlgenduste kohaselt (Overgaard 2004) nimetada
samuti horisondina-olemiseks.
Just horisondi miste abil judsin refereeritud artiklis kodu miste piirit-
lemiseni. Vitsin, et kodu tuleks mista argielu kogemuse horisondina, mitte
konkreetse objektina (Luks 2013a: 411). Kige ldisema tasandi horisondiks,

3
mis meie kogemust raamib, on Edmund Husserli jrgi eluilm (Lebenswelt)
kik ksikkogemused asetuvad sellele horisondile (Luks 2013a: 408409). Elu-
ilm jaguneb kogemuses samaaegselt kaheks: kodu- ja vrilmaks. Kodususel
on jllegi kaks lahutamatut aspekti: ruumiline element (tuttavad ja turvali-
sed kohad) ning intersubjektiivne element (tuttavad, kodukaaslased, vt Luks
2013a: 413414). Refereeritud artiklis avasin John Steinbockile tuginedes loe-
teluna kodu- ja vrilma eristuse: nagu eldud, vajavad need kaks teineteist;
koduilm on aksioloogiliselt privilegeeritud (meie normaalse ilmana); kodusu-
sega seostumise viisiks on kuulumine, mis eeldab ka meie-kogemust, samuti
on thtsal kohal nii traditsioon kui ka selle sujuv loov mberkujundamine.
Koduilm ei ole vrilmast diskreetselt eristatud, leminek on sujuv (vt pike-
malt samas: 412413).
Antud eristuse phjal tuleb rhutada, et kodusus ei saa olla kogu inime-
se elu valdav horisont, mis tekitaks paradiisliku muretuse. Isegi kui inimene
elab terve elu oma koduklas, nagu see veel mne aja eest ka Eestis vimalik
vis olla, vajab kodusus toimimiseks implitsiitse thenduspaarilisena vrust.
Tegelikult vahelduvad inimese elus kodused kogemused vra kogemisega,
selleks pole sugugi tarvis maapakku minna. Vaadeldud artiklis mratlesin
k o d u t u s e subjektiivselt kogetava, olulise, ajaliselt psiva kodusushorison-
di trkena (Luks 2013a: 415) ning uurisin, millised sndmused vivad srase
trke vallandada (Luks 2013a: 418423). Mainitud uurimust edasiarendavas
jtkuartiklis vaatlesin neid mjureid lne kultuuris (vrtuste pihustumine,
ha kasvav kiirus elus, infoplahvatus, linnastumine, ldine ebakindlus tulevi-
ku suhtes), tnu millele vib spekuleerida moodsa inimese ha kasvava ldise
vaimse kodutuse teemal (vt Luks 2013b: 11181124).
Oluline on rhutada, et mitte ksnes kodususe puhul, vaid mis tahes ho-
risondi tasandil vib inimlikus kogemuses tekkida trge, vastasel korral ei
saaks me kogemushorisonte ju ldse uuridagi. T r g e on olukord, mille ki-
gus see, mis oli kogemuses horisondina teadvustamatu, muutub teadvustatud
objektiks. Heideggeri kuulsa nite phjal mrkab haamerdamisse neeldunud
teadvus haamrit esemena alles siis, kui haamer puruneb ega tida enam oma
kohta viiteseoses; tema terminites muutub keprasest ke-esiseks (vorhan-
dene, vt Heidegger 1967: 7375). Seda, kuidas kodusushorisont argielus ning
ka ldiste kultuuris toimuvate muutuste tttu trgub, ksitlesin refereeritud
artiklites pikalt, nd on aeg minna kirjanduse juurde.

Poeetiline nimetamine: horisondi eriline trge

Kuigi kodusushorisondi psiva trkumisega kaasnevad enamasti negatiivsed

emotsioonid, ei pea iga kogemushorisondi trge olema tingimata negatiivselt
vrtustatud. Ka kodu pidulik nimetamine knes vi sellest laulmine laulu-
peol on ks trke liik.5 Millised kogemismehhanismid seejuures toimivad?
Sel puhul toimuvat seletab minu hinnangul veenvalt Heidegger oma kuns-
tiksituse abil (Heidegger 2002, vt ka Parhomenko 2007). Heidegger mistab
luulet kui poiesist kunsti olemusliku, keskse vormina, mis avab te (kui ava-
tuse, aletheia) ja seelbi maailma (vt Heidegger 2002: 3779). Ma ei keskendu

5
Mistagi on ka igasugune teoreetiline objektiveerimine, nt kodu objektiveerimine kes-
olevas artiklis, argielu horisontide toimivuse peatamine.

4
siinkohal selle ksituse ontoloogilistele implikatsioonidele, mis on Heideggeri
jaoks thtsaimad (olemist meenutava mtlemise ning p h a nimetava luule
olemuslik sugulus, Heidegger 1981: 8, 103). Heideggeri kunstiksitus seletab
hsti ka seda, kuidas argielus thelepanuta jvad horisondid meie jaoks kit-
selt erilisel moel thenduslikuks saavad. Kunstiteose kogemine tekitab erip-
rase seisundi, kus argielu askeldused peatuvad; me langeme vlja igapevaelu
viiteseostest ning paneme asjade erilisust thele. Samas ei ole kunstikogemus
thine vahepala argielule, vaid loob meid mbritseva maailma uueks seda-
vrd kui need erilised kogemused meeles psivad ja identiteeti kujundavad.
Eestis on seda sna kaudu poeetilise loomise akti kirjeldanud luuletaja Viivi
Luik (2005) ning seejrel analsinud Arne Merilai (2007). Luik toob niteks
Tallinna magalarajoonid:

Enne Sgisballi kirjutamist ei teadnud keegi, et Mustame ja isme on ole-

mas. Neid kohti ei olnud loodud Sna abil. igem on ehk elda: enne Mati Undi
Sgisballi olid Mustame ja isme kll tiesti olemas, sinna himustati vene
ajal korterit, seal elasid tuhanded inimesed, kuid need olid nhtamatud kohad
ja nhtamatud inimesed. Nhtamatuteks jid nad seni, kuni Sgisball oli
kirjutamata (Luik 2005: 779).

Selles katkendis kirjeldatakse minu hinnangul vga tpselt horisondi ob-

jektiveerimist, sellest teadlikuks saamist. Meldagu siia juurde visuaalsetest
&-,-2.)!"(!6%&-).$(%7$(2$#'"%$+$2"8%9")&4%:-2;--%3*#)(%<=/>)(8$**?%&-#-
mastavas ebaargises valguses.
Kuidas mista Heideggeri ja Luige eldut, et maailm avaneb kunstiteoses
(vt Heidegger 2002: 4243), ennekike kirjandusteoses?

Kunsti luuletavalt olemuselt loodub see, et ta lb keset olevat valla avatud pai-
ga, mille avatuses on kik teisiti kui muidu (Heidegger 2002: 72).

On ju fenomenoloogiliselt vaadates igal inimesel olemas maailm ehk elu-

ilm kige ldisema kogemushorisondina ka sellel, kes ainult td rgab ja
kunstist eemale hoiab. Vib elda, et sellise inimese maailm on suletud, ksnes
horisondina toimiv,6 kuid kunstiteose kogemine paneb horisondi thenduste
lputu ja hoomamatu vljana vrelema. Sellega pole eldud, et iga kunstikoge-
mus tooks maailma miste objektina temaatilisse fookusse, kuid iga teliselt
mjukas kunstikogemus tekitab argielus trke, organiseerides seelbi maail-
ma mber. Viivi Luik kirjutab juba viidatud artiklis, kuidas ta ppis vikse
lapsena Eestit tundma ja ngema Villem Ridala luuletuse Talvine htu kau-
du (Luik 2005: 777). Nii ehedas ja varases sidemes poeetilise snaga peitub
tulevane andekas luuletaja. Uuritava teema sihis on eriti oluline rhutada,
et kirjanduse kogemisel tekkiv trge argielus ei pruugi sugugi tuleneda teks-
ti erilistest temaatilistest kvaliteetidest (sndmuste pnevus, fantastilisus
jne) ka kige argisem objekt vi sndmus saab kunstiteoses nnda esitatud,
"!% (".$% &4>"."(% $1>)(-(% @$,-8A% B')!"&(% C2.1"&% D4E3% $-@)22$!-.% *--*"&4>-(%

6
Mistagi on palju muid vimalusi peale kunstikogemuse, kuidas maailmahorisondi toi-
mivuses trked vivad tekkida. Koduilma tasandil vt ht vimaluste loetelu Luks 2013a:
418423; laiemate kodutuse kogemust tekitava hiskondlike trendide loetelu vt Luks 2013b:
11191124.

5
Eestluse elujust (2010) on ksteise otsa lkitud ainult Eestis kibivad kige
triviaalsemad igapevaelu paroolid, kuid nende liiane kuhjumine ja sisuline
katkendlikkus ei vimalda teksti kogeda argivestlusena, kivitades haritud
lugejas kllap hoopis mtiskluse rahvusliku identiteedi le.
Heidegger kasutab oma hilisel loomeperioodil maailmanelistu (Welt-
geviert) mistet, millesse kuuluvad taevas ja maa, surelikud ja jumalikud.
Essees Ehitamine, asumine, mtlemine (Heidegger 2000: 145156) nime-
tab Heidegger inimest asujaks, st selleks, kes hoiab tnu oma surelikkusele
avali nelistu avatust (Heidegger 2000: 152). Asumine on hest kljest funda-
mentaalne inimese-ruumi suhe, ruum avaneb asujale thenduslike kohtade
kaudu, sh asjade kaudu, mida Heidegger ksitleb samuti kohana (Heidegger
2000: 156). Kuid nagu vib lugeda Heideggeri esseest Asi (Heidegger 2000:
165188) kruusi nitel, ei thenda see suhe asja argist kasutust, vaid pha-
lik-poeetilist thelepanemist, justkui ohvrianni vastuvtmist. Teiselt poolt t-
lebki Heidegger Hlderlinilt snu laenates, et inimene asub ilmas luuleliselt
(Heidegger 2000: 189210). Poeetiline nimetamine hoiab asjas avali maailma-
nelistu ringmngu, siinse uurimuse mistetes viks elda: maailmahorisondi.
Inimene on olend, kes ei neeldu omailma, vaid mtestab ja taasloob poeetiliselt
ka kige ldisemaid kogemushorisonte: elu ja surelikkust, enda seost juma-
likuga, kodu ja vrust jne. Tuleb korrata, et kirjandusteosed ei j pelgalt
imetlusobjektideks, mida erilisel puhul nautida, vaid osalevad aktiivselt ini-
mese elu ja laiemalt kultuuri kujundamisel kas vi rahvusliku identiteedi
loomise kaudu. Inimese maailma (taas)loomine sna lbi on kindlasti palju
vanem kui kirjalik kirjandus institutsioonina, selline snamaagia lbib juba
mdilise maailmavaatega kultuure (vt Undusk 2001).
Fenomenoloogiliselt vaadates pole kirjandusteos mitte immanentne tervik,
mis kiirgab ka vaakumis phalikku thendust, vaid teos tekib teksti ja lugeja
hildumise tulemusena, kusjuures seda konvergentsi ei saa kunagi tpselt ra
nidata, vaid ta peab alati jma virtuaalseks (Iser 1990: 2091). See, millised
tekstid saavad kultuuris keskseks, omandavad maailma taasloova ja mber-
kujundava ve, sltub traditsiooni generatiivsest loomeprotsessist kultuuris,
see omakorda hoomamatult paljudest asjaoludest ja tundub olevat vhemalt
osaliselt sattumuslik. See on ksimus kaanoni tekkimisest, mida on ka Eestis
piisavalt ksitletud (Hennoste 2003). Oluline on rhutada, et kultuuris teksti-
de kohta kibivad hoiakud mjutavad kindlasti oluliselt eelhoiakuid, millega
lugemiskogemus algab. Samas ei ole traditsiooni mju maitset determinee-
riv, inimesele jb vabadus leida vi luua o m a l a u l . Samuti on vimalik, et
konkreetne lugeja ei koge htegi teksti poeetilisena siinses thenduses, integ-
reerides kik argielu kogemuste ringi (nt koolis ksu korras luuletusi phe
tuupides).
Eelnevaga ei tahtnud ma vita, et kirjanduse eripra peab jma lbinisti
mstiliseks. Kindlasti saab seda eripra mitmete meetoditega kirjeldada. Vil-
jakaks niteks vib tuua Arne Merilai pragmapoeetilist lhenemist, mis rhu-
tab poeetiliste lausungite topeltthendust: luuletus on struktuurisidus nh-
tus, kus osutav sisu ei ole iseseisev, vaid kuuletub vormistuse nuetele, kus
vorm, ehk snastus muutub samuti sisuks ehk snumi eesmrgiks (Merilai
2007: 102). ritan selle thelepaneku tlkida siinse uurimuse keelde: kirjan-
duse kogemisel toimuv thendushorisondi trge ei pruugi seisneda (ainult) sel-
les, et teksti snumi abil tuuakse mni argieluline objekt viiteseoses toimimise

6
rutiinist thelepanu fookusse (nt Juhan Liiv: Lumehelbeke, tasa, tasa). Et
kirjandus kasutab keelt sageli ebaharilikul viisil, toimub kirjanduse kogemi-
sel ka keelehorisondi trge: kui argiknes on keel n- nhtamatu meedium,
siis kirjanduses muutub lisaks teksti sisule ka keel ise thelepanu objektiks.7

II. KADUNUD KODU ILMNEMISE VIISID

Uurimisvlja piiritlemine

Esimese lesandena tuleks ksitletav teema hoomatavaks kitsendada. Eelne-

valt tutvustatud eelduste varal viks kerge vaevaga juda ldistuseni, et kogu
kultuuri lbiv koduilma-vrilma erinevus on kogu kirjanduse vi isegi kogu
kunsti keskmeks. Lugeja positsioonilt vaadates on eelnevalt visandatud eel-
duste phjal ju nii, et iga kogemus toimub eluilma horisondi sees. Eeldus, mille
kohaselt kunstiline kogemus tekitab koduilma-horisondis trke, seob kunsti-
kogemuse kodususe/kodutuse kogemusega: nd vib ksnes jlgida, millega
kogemus lppeb: kodusus vib kunstikogemuse kigus taastuda ja tugevneda
(kodu phaduse le imestamise jrel) vi taastumast trkuda (kunstikogemu-
se dutust tekitav !okk). Kui eeldada, et ka kirjanik on inimene kogemuse sa-
masuguse horisondilise struktuuriga, olemegi saanud kodususest/kodutusest
metatasandi mistetepaari kogu kunstiteooria hlmamiseks.
Srast ldistust toetaks ka Heideggeri ja Gadameri snastatud topoloogi-
line metafoor keelest esmase koduilma tekitava horisondina: kodu on esmalt
keelekodu, ilma keele-kodususeta ei saa kodusust ldsegi olla (Gadamer 1993:
366; vrd ka Viivi Luige kirjeldusega vramaakogemusest, kus asjad kaotavad
nime, maailm laguneb, 2005: 777). Gadamer mratleb viidatud tekstis ka
kirjaniku lesande, vites sarnaselt paljudele teistele moodsatele mtlejatel,
et moodne industrialiseeritud automaatse kommunikatsiooni ajastu viib ha
kasvava keelelise kodutuseni (Gadamer 1993: 369, vt ka Luks 2013b). Kirjani-
ku lesanne on pidev eksiilist tagasiprdumine (Gadamer 1993: 369).
D-)>)%;"$2%(".$%&-*!--1)3*4(443*)(!%.)$>244()%!$8$+$&(%F4*"2%)("%("**"%)("-
loomustamiseks lbivalt kasutanud nihilismi mistet, vt Luks 2013b), muu-
daks nii avar perspektiiv edasise analsi mttetuks. Jrgnevalt piiran oma
fookuse temaatiliselt: lhtun tpoloogiat luues sellistest kirjanduslikest teks-
tidest, kus kodu on temaatiliseks fookuseks, ning jtan krvale srased, mis
kirjeldavad teiste vahenditega inimese ldist vrandumist maailmas. Ni-
teks ei sobi selle piirangu alusel tlgendusobjektideks ei Franz Kafka Loss
ega Karl Ristikivi Hingede , kuigi viimast teost on tlgendatud eksistent-
siaalse kodutuse avaldumisvormina (Moisio 2009). Mlemad teosed kirjelda-
vad ajutist sisenemist vrasse ruumi ilma taotluseta seal asuda. Seevastu
Kafka Metamorfoos vi Urg sobiksid juba siinsesse temaatilisse raami.
D)2.*$(!)% 42% ())2% &$% #G)(!*)&&"% $+$1.$#)(+G)#$*-()A% D-)% 1''&).$% ."3-
neerimatust kodutundest, siis seda vivad pakkuda ka teised kohad peale
normkodu (vt Annus 2003) ennekike tuleks kaalumisele eesti loodusluule
srane vaatlus (Viivi Luik, Vta mind pihlapuu rppe). Samuti ei pruu-
gi kirjandusteoses esinev kodu miste viidata tingimata inimese asumisele
7
Mistagi pole iga srane trge veel kirjanduslik; keelehorisondi trge toimub ka nt siis,
kui keegi kirjutab mulle kirjavigadest kubiseva kirja.

7
koduilmas, vaid vib funktsioneerida ka teispoolsust kompava metafoorina
(see seos vrib kaalumist nt Enno ja Masingu luules).
Jrgnev tpoloogia on intuitiivsel alusel koostatud heuristiline vahend
edasise svenemise tarbeks ega pruugi olla ammendav. Ma ei vida, et iga t-
helepanuvrne koduteemaline tekst peaks asetuma ainult hte kategoorias-
se, juba eelnevalt avatud lugemisteoreetilised eeldused viitavad ambivalent-
(-("*"A%7)($&(%&G)>"*"%42%!/;4*44>)$%;))1$!-.%&$%())2&)1,-!$,$%*->"#-("%3*!1)>$A%

Kodutus eesti kirjanduses: tpoloogia

1. Igatsev mlestus (lapseplve)kodust

Julgen oletada, et eesti kirjanduses domineerib just see kodu kujutamise viis:
idealiseeriv-nostalgiline mlestus kaugest kuldsest kodust, seejuures rhuta-
takse kindlasti ka kodu kttesaamatust, minevikku jmist. Selline kujutelm
ei domineeri ehk kirjanduskaanoni tipus, kuid kindlasti luule levikuna levi-
muusikas ja seltskonnalauludes. Just laulud on lisaks koolipikutele meediu-
miks, kus XIX sajandi luule veel elab (vt Hennoste 2003: 29). Antud alajao-
tust avan pikemalt artikli jrgmises osas.

2. Kodu hvimine

Antud alapunkti alla liigitan sellised tekstid, kus kodu kaotamine on philises
fookuses, poeetilist pinget kandvas rollis. Eelneva analsi phjal teame, et
kodususe hvimine vib toimuda nii ruumilisel kui ka intersubjektiivsel teljel.
Mingi sndmus (tulekahju, sda) vib hvitada kodu ja/vi inimese(d) tema
kodupaigast vgivaldselt lahutada; samuti vib mingi sndmus (pere lagune-
mine, lhedase surm) viia lahku kodukaaslased, nii et kodusushorisont hvib.
Hvingu ajalise kujutamise alusel viks sellised tekstid jagada kaheks.
2.1. Keskendumine kodu hvimise hetkele. Sellised tekstid kirjelda-
vad kodu kaotamist, mis vib olla ka narratiivi slmituseks, lpplahenduseks
(nt Jri di Loetelu). Eesti kirjanduses leidub rohkesti tekste, mis on ad-
resseeritud hele konkreetsele traagilisele kodu(sid) hvitavale sndmusele
(nt Marie Underi Julutervitus 1941) vi asetuvad konkreetset sndmust
nimetamata kodude hvimise ajastu konteksti (Gustav Suitsu Kodust ilma).
Kindlasti leiab hulganisti kodu hvimise motiive pagulaskirjandusest (nt Ber-
nard Kangro luuletus Vana maja, Arved Viirlaiu romaanid). Aga ka Andrus
Kivirhki romaani Mees, kes teadis ussisnu vib minu hinnangul lugeda
animistliku koduilma hvimise loona.
2.2. Traumaatiline mlukirjandus. Need tekstid opereerivad kahes aja-
mtmes. Kodu (enamasti vgivaldse) hvimise trauma asub minevikus, kuid
kujundab painava kinnismttena tegelaste hilisemat elu, nnda et neil pole
vimalik koduneda (vt Kirss 2002). Kige selgemalt neme seda hoovust Tei-
se maailmasja jrgses pagulaskirjanduses, kus maapaos viibiv tegelane elab
ha lbi kodu ja kodumaa kaotust. Kuid prast nukogude tsensuuri lppe-
mist on ka kodu-eesti kirjanikud loonud mlupaine-tekste, kige ehedamaks
niteks Ene Mihkelsoni Katkuhaud.

8
3. Tegelik kodutus

Kuidas ja mil mral on aga eesti kirjanduses esindatud tegelik kodutus kige
kitsamas thenduses, psiva elupaiga ja kodukaaslaste puudumisena? Kus on
lood heidikutest, hulkuritest, lindpriidest, vallasantidest, kerjustest? Vrrel-
des sellega, kui laialdaselt on vaimne kodutus eesti kirjanduses juurdunud,
tundub kodutust otseses thenduses avavaid teoseid olevat vhevitu. Ehk on
kodutu nii hirmus T e i n e, et temast vaatab tavainimese kombel mda (vt
Cresswell 2004: 122) ka kirjandus?
Hoolega otsides ht-teist eesti kirjandusest leiame. Pris paljude poeetide
loomingus (Juhan Liiv, Betti Alver, Jaan Lo, Henrik Visnapuu, Kalju Lepik,
Henrik Adamson) leidub luuletus k e r j u s e s t. Kerjus asetub armuanni pa-
lumisega koduilma realale, pole tiesti pelutav ja mistetamatu. Mnikord
tematiseeritakse eesti kirjanduses ka vaeste aitamise paiku (Marie Underi
Seek, Vladimir Beekmani Kodutute kodu).
Khedamalt ilmnevad h u l k u r i ja igavese pgeniku, lindprii kujud.
Tuntuimaks pagemise needust avavaks tekstiks eesti kirjanduses on kllap
Uku Masingu Tontide eest taganejate sdurite laul. Mitmel puhul on s-
rast mentaalsust avanud ka Under (Hulguse laul, Laul eimillestki, Pge-
nik). K o d u t u h u l k u r i kuju ilmub jrjekindlalt esile Heiti Talviku luules,
kus jutakse dekadentlike meeleolude (Paaria, Pohmeluslikke mlgutusi)
krval kodutu eksirndamise subjektsust lhustava efektini (Pagulane, Ra-
bas, Vabanemine).

4. Kohutav kojutulek

Naasmine vrsilt koju peaks olema ks rmsamaid kogemusi, kuna just

eemalviibimine kaotab ra kodusushorisondi iseenesestmistetava toimimi-
se, koduigatsus vormib kodust ihalusobjekti. Ometi pole naasmine enamasti
probleemitu: juba piiblimt kadunud poja naasmisest sisaldab kodukaaslas-
te vahel tekkivaid pingeid isa poolt korraldatud liiga uhke vastuvtu prast;
pikema eemalviibimise korral vib kodu (vi laiemalt kogu koduilm) olla mu-
retuks sisse elamiseks liiga palju muutunud (vt Stanislav Lemi romaani Ta-
gasitulek thtede juurest).
Vhemalt Teise maailmasja jrgses eesti kirjanduses saab valdavaks ko-
hutav, udusttekitav kojutulek, mis kannab endas pettumust ja luhtumist.
Kige intensiivsemalt kordub ngistava naasmise motiiv vraks muutunud
koju/kodumaale eesti pagulaskirjanduses (Kalju Lepik, Albert Kivikas, Ber-
nard Kangro jne, vt Kruus 2000). Okupeeritud kodumaal ei saa olla toimivat
kodu, kuid ometi viib traumaatiline mlut loomingu ikka ja jlle sinna ta-
gasi. Kojuminek on paine, millest ei ole vimalik vabaneda (vt Lepiku Ngu
koduaknas; Kangro Hingepagu).
Kodust vrdumine vib toimuda ka tasapisi ja argisematel phjustel kui
maapagu. Philiseks probleemiks XX sajandi eesti kirjanduses on vrdumine
maakodust, linnakolimine, mis ei vimalda enam helget naasmist. Sellel mo-
tiivil peatun pisut artikli jrgmises osas.

9
5. raigatsus ja rndur

R n d u r i t eristab hulkurist see, et tal on seljataga kodu, kuhu naasta. Sa-

mas ei ole rndur paigalpsija, asuja see asetab ta kahemttelisse olukorda
kodu ja vruse piiril. Ehedaimaks niteks sellisest meeleolust eesti kirjan-
duses on mistagi August Gailiti Toomas Nipernaadi. Aga samasugune piir-
situatsioon avaneb niteks ka Juhan Liivi tuntud luuletuses Rndaja. Teine
tuntuim rnnuluuletus, Ernst Enno Rndaja htulaul kirjeldab kll igavesti
rndajat, kuid sugugi mitte ngistavas vtmes, rndamine on siin vabalt va-
litud ja armastatud tegevus, teedest on saanud r n d a j a e l u h o o n e d.
Sraseid vabatahtlikke minemisi-rndamisi leidub eesti kirjanduses veelgi
(nt Hando Runneli Pgenik, Bernard Kangro Minek, Jaan Ttte Pikk ja
sirge mees).
Teine huvitav modaalsus on r a i g a t s u s, mille puhul ollakse kll tutta-
vas koduilmas, kuid thelepanu koondub teisale, vrsile. raigatsus vib olla
selgelt motiveeritud k o d u t u s e s t k o d u s (vt punkti 7), niteks linnast
ra maale igatsemine (Viivi Luige Mis oleks kui, Joel Sanga Linnalaul). Sa-
mas vib raigatsus olla ka leebem, ebamrasem. Sellist igatsust leiab kige
rohkem Arvi Siia luules (sinine taevas, Tuled s), aga ka teiste autorite
puhul (nt Juhan Liivi Vari, Anna Haava Rnnuigatsus igavene, Tnu Tru-
betsky Kosmosesgis, Mait Vaigu Lend).

6. Vra saabumine ja vrsile minek

heks philiseks olukorraks, mis tekitab kodusushorisondi toimimises trke,

on vra sisenemine koduilma intiimsesse sfri. Vaatepunkti alusel vib an-
tud kategooria jagada kaheks.
6.1. Vra sisenemine koduilma. Srased teosed visandavad esmalt
toimiva kodusushorisondiga kogukonna, misjrel vra sissetung tekitab toi-
mivuses trke. Esmajoones meenuvad sel puhul mistagi etnosmbolistlikud
(nt Runneli Marssis majja majuline, di Lihtne luuletus) vi ratuntavalt
iroonilised (Helvi Jrisson Mgra maja) teosed, mis vihjavad traagilistele
sndmustele Eesti ajaloos.
Valdavalt siseneb eesti kirjanduses vrus koduilma vra inimesena,
kuid siiski tuleks mainida ka nn tondijutte, kus pelutavaks vraks on mni
/*"*44#-*)&%4*"2.A%H'2$("2)%42%+'>$%*"+)2-.%I$21)&(%2))%&)1,$2.-("(%&-)%3*#)-
&-2(!)(%G-.-(-*#"5%#)**"%/@"&(%*"+)2-#$&(%(/I""*))2)&(%42%&4.-&4@$%#--!--
mine pelutavaks (sks unheimlich) leloomulike olendite toime tttu (vt nt Ju-
han Jaigi ja Ansomardi jutte). Tontlikkus ja ebaloomulikkus vib olla ka vra
inimese imelikkuse taga peituv asjaolu (vt nt Kreutzwaldi Rugutaja ttar,
Herta Laipaiga Hitsmetund). Lisaks puhtakujulisele uduskirjandusele on
tontliku vra sissetungi kasutatud ka etnosmbolistlikus vtmes (vt Runneli
Tuvisid tiirutab akna taga...).
6.2. Sunnitud vrsile minek. Sellistes raamatutes avaneb teose vir-
tuaalne ruum vrsile mineja vaatevinklist, uues mbruses asumisvimeli-
seks saamise raskustes. Kaks arhetpset kirjandust toitvat situatsiooni Ees-
ti lhiajaloost on m a a p a k k u m i n e k ning k d i t a m i n e (nt Heino
Kiige Maria Siberimaal). Seda, kuidas vimatus vrsil koduneda on heks
pagulaskirjanduse oluliseks teemaks kodumlestuste ja kodu kaotamise hetke

10
kirjeldamise krval, on mitmete romaanide varal analsinud Maarja Hollo
(2005).
Kuid asi pole ainult paguluses. Eraldi meenutamist vajab tik, et ka And-
res ja Krt kolivad Vargamele vrastena, uusasukatena. Just selles staatu-
ses neb varem saabunud Pearu osalist igustust oma kiusutegudele (vt Tr
2003). Selleks et seada kahtluse alla romantilist hes talus sajandeid paigal-
psimise mti, pole isegi vaja prduda ajalooteaduse poole: ka eesti kirjan-
dus on viksema amplituudiga liikumistest ja vrsile minekutest tulvil.

7. Kodutus kodus

Sellesse avarasse kategooriasse liigitan kik tekstid, kus valdavaks meeleoluks

on n- eksistentsiaalne kodutus, kodusushorisondi psiv trkumine ilma ees-
pool vaadeldud vliste phjusteta. Minu hinnangul viks siin avatud kategoo-
riasse liigitada paljude eesti kirjanduse tuumtekstide lugemisel tekkiva phi-
kogemuse. Hingelises kodutuses rhklevad kas vi A. H. Tammsaare maailma
peategelased Krboja peremehest lbi Te ja iguse kuni Prguphja uue
Vanapaganani. Kuna siinse uurimuse he eelduse kohaselt koosneb kodusus-
horisont ruumilisest ja intersubjektiivsest aspektist, viksime pda jlgida,
kas kodus avalduva kodutuse puhul need kategooriad kehtivad?
7.1. Koduilma ruumiline dsfunktsionaalsus. Eesti kirjanduses lei-
dub tekste, kus kodutuse kogemus avatakse just ruumilise trke kaudu, kodu
ei toimi k o h a n a. Kige tuntum srane tekst on kahtlemata Juhan Liivi
luuletus Must lagi on meie toal, grotesksed eluruumid avanevad niteks ka
Jri di / Juhan Viidingu luules (Koht, 15 aastat hiljem). Uusimast eesti
kirjandusest vime leida ahistavalt moodsa ja steriilse kodu motiivi (nt Armin
Kome Buum).
Jrgmine ruumiline tasand vahetu koduruumi mber on k o d u k a n t.
Eesti kirjanduses domineeriv maakodu idealiseerimine ja khedus linna ees
vormivad mistagi ka praegu vaatluse all olevat kategooriat. Nii mnedki
tekstid (nt Marie Underi Tnaval; Viivi Luige Pev raudses raamis, Uued
suured majad) avavad linnaruumis asumise phimttelise vimatuse. Selle
kogemuse vljendamine juab mtopoeetilise rmuseni Hando Runneli luu-
letuses Ei mullast sul olegi enam suurt lugu; vahetu kodutuskogemuse pai-
najalikku rmust kirjeldab minu hinnangul Joel Sanga luuletus Eksterrito-
riaal.
7.2. Probleemid kodukaaslastega. Siia liigitaksin sellised tekstid, kus
kodutu milj tekitab trke intersubjektiivsel tasandil, kodukaaslus ei toimi.
Srase kunstilise efekti saavutamiseks ei tohi teos keskenduda mingi konk-
reetse probleemi letamisele-lahendamisele (nt Lydia Koidula nidendites),
vaid probleemne olukord peab ebamrasemalt n- vrvima tegelaste asumis-
kogemust. Parimaks niteks srase efekti iseloomustamiseks on Peeter Sau-
teri looming (nt Indigo, Kodu ja muu).
Mistagi tekitab kodukaaslase raske haigus vi surm kodusushorisondi
trke (vt Jri di ks korralik pere ei taha, Mait Vaigu Ema on haige,
Isa tuli koju). Koos asumise dutuse viib rmusse Ilmar Trull oma lbinis-
ti smbolistliku luuletusega Kurb ballaad kurvast Kurvast kes elas kurva-
kodus.

11
 Kige problemaatilisem kodukaaslastest tulenev seisund on nende tielik
puudumine, k s i n d u s (vt nt Underi Orb; Runneli Nnn, Talviku Meile
ksikuile). Uusimas eesti kirjanduses leidub autoreid (nt Mait Vaik, Juku-
Kalle Raid, Andres Aule, Andres Allan),8 kelle loomingus on ksindus philine
meeleolu. Kirjandus ksib, kas inimene ldse enam suudab koos teistega asu-
da, koduneda (vt ka Birk Rohelennu romaani Mu sraline sber).

Tlgendusnide: igatsev mlestus (lapseplve)kodust

Seda tpi teostes on kodu lrilise subjekti jaoks kadunud, kuna see jb lap-
seplve. Tuntuim sraselt loodud distantsil tuginev tekst eesti kirjanduses on
mistagi Lydia Koidula Kodu (Meil aiarne tnavas), kuid niteid viks
jdagi loetlema: Harald Ferdinand Suurkase Kaugel, kaugel, kus on minu
kodu, Mihkel Veske Kui kallist kodust lksin, Martin Krberi Minu isa-
majakene, Andres Renniti Mu meelen kuldne kodukotus, Anna Haava Isa-
maja, Betti Alveri Kui ma kauges lapseplves jne. Selline meelestus algab
rahvalikest lauludest (Kui lapsena lustilla luhal...) ja ulatub kaasaegse levi-
muusika laulutekstideni (nt Madis Trossi laul Mahavokile On linud aastad).
Meenutustes avanev lapseplvekodu on valdavalt maakodu. XX sajandi
teise poole luules (nt Viivi Luik, Hando Runnel) vimendub kodumeenutuste
puhul linna ja maa vastandus, kodu jb maale, inimene eksib linna. Isegi
pline linlane Juhan Viiding kirjutab sellest kaotusest:

Luna-Eesti noored mehed

vanas vanematekodus.
uepuudel laiad lehed.
Ainult mind ei ole kodus. (di, Viiding 2008: 375)

Nagu mitmed uurijad on thele pannud, tekitab linnakeskkond kodu ilma

horisondis enam trkeid, blokeerib kohaloomet (vt levaadet Luks 2013b:
11211122). Kui mtleme sellele, et ka mitmed mainitud luuletajad on kolinud
maalt linna, pingestab see olukorda veelgi: tekib nii maakodu kui ka lapsepl-
vekodu topeltkaotus. Antud pinge, mis jtkub ka kige uuemas luules (nt Mait
Vaik Linnas ja maal), on theldatav juba XX sajandi alguse kirjanduses:

Sl kaugel keset sinendavat silmaringi

On kuskil metsa taga kadund kodukoht,
On laul ja mng ja haige linnalapse roht,
Kes saatusega nne prast tahtis tingi. (Kadund kodu!, Enno 1998: 228)

Selle kaotuse viib ldistuse tasandile Mihkel Zilmeri legendaarne folklaul

Eestimaa (ansambel Rajacas), siin samastatakse maakodu kaotus kodumaa
kaotusega:

8
Vt nt Mait Vaigu Valge kardina valgus, ine valgus, ks pev on lppenud, al-
gamas uus, Armasta vikseid loomi kgis; Andres Aule Tuhandeis tubades telerid,
, htu; Juku-Kalle Raidi Nib et olen rind elamiseks elutoa, Kodu, sel ko-
putavad silmadele subtiitrid, Ma tnan ksimast; Andres Allani Kooruvad sekundid,
see on ksikute koht, aken.

12
 Lapsed kasvasid, sirgusid suureks,
prdusid metsast ja maast,
rebisid puruks plised juured,
lahkusid kodust nad.

Rndasid ringi, kandsid kingi

pastelde asemel nad.
Otsisid nne avali silmi,
nn ji neil leidmata.9

Viimati kirjeldatud kodu nimetamise viisi ei saa pidada lbinisti negatiiv-

seks, kaotuse kogemuseks. Vastasel korral tekib ksimus, miks srased lau-
lud meie kultuuris nii elujulised on: kas tegu on pelgalt masohhistliku enese-
piinamisega? Tuleb silmas pidada, et fenomenoloogiline teadvuskontseptsioon
ei piira kogetavat mingi oleviku-realismi kontseptsiooniga. Ka minevikumee-
nutusi e l a t a k s e l b i (vt Parhomenko 2001), kuigi mistagi nuab argielu
pragmaatika, et inimene ei jks nendesse lplikult vangi. Luule esitab tihen-
datud kujul skeemi, mis peaks ldjuhul kivitama lugeja privaatsed minevi-
kumlestused. Samuti hlestab nostalgiline distants lugejaid hrdusele, mis
vrvib aktualiseeritud mlestusi emotsionaalselt. Kirjanduslikud tekstid on
srase mlut jaoks sobivaim vahend seetttu, et erinevalt argielulistest ja
visuaalkunsti vahendite abil tekitatud kujutistest ei ole kirjandusteose puhul
empiirilist vlisust, mis tingiks kujutise tekkimise (Iser 1980: 140) see asja-
olu annab lugeja kujutlusvimele vabamad ked. Siin kirjeldatud kogemis-
struktuur seletab paljuski ka seda, miks paljud inimesed tunnevad vajadust
memuaare kirjutada, kuigi nad oma elulugu erakordseks ei pea. Meenutuses-
elamise kodusust loova potentsiaali on rmuslikult snastanud Ellen Niit:

Iga kodu on jv,

on unumatu,
kui ta ldse
on olnud kodu

ks habruke vrk,
taaspunumatu,
ummisslmede
lputu rodu.

Mtteretk
sind vib kanda
su olemisse:
majatunagi oled majas.

Iga hetk
saad sa astuda kotta sisse,
mis on alles
su sdameajas.
(Iga kodu on jv, Saar 2008: 114115; vt ka Bernard Kangro Kodu ngu)
9
Tsiteeritud interneti vahendusel:http://www.laulud.ee/laul/eestimaa_tuhanded_ku-
lad-506.aspx (14. IV 2014)

13
 Siiski ei toimi kik thelepanuvrsed koduigatsusetekstid prdumatul
ajalisel distantsil, mnikord on distants pelgalt ruumiline, seega phimtteli-
selt letatav. Tuntuimaks selliseks tekstiks on kahtlemata Ernst Enno Ko-
juigatsus (Nd itsvad kodus valged ristikheinad). Sageli leiab sellistes
tekstides (nt Ado Grenzsteini Vrsil, Anna Haava Vrsil, Lydia Koidula
Igatsus, Heldur Karmo Koduigatsus) aset sujuv leminek koduigatsusest
k o d u m a a igatsuseni:

Oh mu ilus isamaja:
oh mu kallis kodumaa
ohkan teie hku taga,
vaene vrsil hingata
Taevatuuled,
armuhuuled,
Kandke koju Mu tervised!
(Carl-Robert Jakobson Kandke koju mu tervised, Saar 2008: 2021)

III. VIMALIKKE SELETUSI

Kesolevas arutluses ritasin vita, et eesti kirjanduskaanoni kesksete auto-

rite phjal pole vimalik kinnitada rahvuslikku mti eestlastest kui plistest
$(-,$!"(!5%&4.-(;/()+$(!%1$@+$(!A%J-@!$*!%>"4>1$$3*)("%#''1$2>-2$%+G)8%$(--
mise narratiiv kll kehtida, kuid eesti kirjanduse tippteostes teiseneb asumi-
ne sageli hoopiski ngistavaks kodutuskogemuseks. Kui hakata kinni Lennart
Meri poolt snastatud Kaali-mdist eestlaste ajaloolise ravalituse kohta
(Meri 2008: 209210) ning vrrelda meid teise ravalitud rahvaga juutidega,
siis eesti kirjanduse thtteoste phjal tundume viibivat omas kodus kestvas
Egiptuse vangiplves. Kui ka kirjandus ei ole XXI sajandil enam eesti kultuuri
tuumstruktuuriks, tundub ta siiski olevat olulisel mral snkroonis rahva
ldise elutundega: nagu nitavad moodsad sotsioloogilised rahulolu-uuringud,
pole eesti inimesed sugugi omariikluse viljastavates tingimustes rmust lak-
ke hppamas.
Eelnevalt esitatud tpoloogia vajab edasisi svaanalse ning on muu-
hulgas piiratud minu kirjandustundmise horisondi poolt, kutsudes les aka-
deemilisele diskussioonile. Tpoloogia abil ritasin avada kodust kirjutami-
se valdavat meelestust eesti kirjanduses, tahtmata vita, et antud struktuur
hlmab viimse kui vastavateemalise teksti. Tikutulega otsides leiab eesti kir-
jandusest ka koduidlli kujutamist (nt August Kiissi laul Mu koduke, Ju-
han Liivi Rukkivihud rehe all; Hando Runneli, Juhan Saare ja Leelo Tungla
luuletused Kodu). Samuti vib leida ksikuid tekste nnelikust kojuprdu-
misest (nt Underi Pikesevann, Runneli Idll) ning selliseid teoseid, mis
balansseerivad kodu vruse piiril (nt kikjal kodunemise kirjeldused, retoo-
rilised kojukutsed, aguli vaevarikka lummuse kajastamine jne). Kesolevas
artiklis mindi srastest teostest mda ruumipuudusel, mitte soovist vaikida
maha kik teooriasse sobimatu.
Ometi tuleks lpetuseks ksida: m i s o n e e s t i k i r j a n d u s e l v i g a?
Miks ei sisusta kirjandus talle antud retoorilise vega, mis sai mngeldes hak-
kama eesti rahvuse loomisega, sellele rahvale hubast kodu? Ma ei tea selle-

14
le ksimusele hest vastust ja oletan, et iga vhegi heuristiliselt vimekas
kirjandusteooria suudaks vlja ttada erineva seletuse. Visandan lpetuseks
mned tlgendusvimalused.

1. Sotsiotsentristlik seletusvimalus. Eesti geopoliitiline asukoht on teata-

vasti teinud siinsest maanurgast T u u l t e m a a ; kirjandus peab oma poeetilis-
tes loomisaktides siiski seostuma elulise ainesega. Eesti ajaloolis-eluline aines
on pakkunud rohkelt vimalusi traagiliseks mdiloomeks (kaotatud vaba-
dusvitlus; orja, nlg ja vaesus; venestamine; rikese omariikluse kaotus;
terror ja stagnatsioon; postsovetlik taak); kirjandus on seda traagikat kodutu-
se abil peegeldanud ja vimendanud.
Ajalooliste tmbetuulte keerisest vib vlja tuua ka selle aspekti, mida ar-
mastatakse rhutada poliitilistes manitsustes: Eesti vajab alles lesehitamist;
samuti tuleb enamikul siinsetest peredest n- kodu pidevalt luua (kui pida-
da kodususe oluliseks osaks ainelist turvalisust). T kib, pole phjust veel
rahul olla. See seletus on julgustav, juhul kui siinkohal peatuda, nagu teeb
Friedebert Tuglas oma varases novellis Asuja (1903). Niipea kui vtta see
t kirjandusliku luubi alla, juame Vargame laadi rhklemiseni ning kodu-
idll nihkub ha kaugemasse tuleviku-uttu, igapevasest praktikahorisondist
ootushorisondiks. Punkluuletaja Villu Tamme kirjeldas srast olukorda vga
tabavalt juba vabariigi taassnni hetkel, laulutekstis Sdames oleme mig-
randid:

Sdames oleme migrandid

Laalalalalalalaa
Thtsam kui kodumaa
On peotis Soome raha (Sdames oleme migrandid, Tamme 1992: 71)

Samuti viks kodutuse mistmiseks pda konstrueerida poliitilis-mti-

list seletust. Eestlase kui vikerahva koduilma toimimiseks on ehk keskmiselt
thtsam turvalisus ja tulevikuperspektiiv kodumaatasandil, st argiteadvus on
keskmisest rohkem ideoloogiliselt laetud. Kuna Eesti psimine on ime, pide-
valt ohustatud olukord, ei saa ka kodu kindlalt psida. Mistagi pole see oht
pelgalt mtiline, kui meenutada, millist reaalset hvingut kodudele pakkus
XX sajand. See seletusliin sulab orgaaniliselt hte moesoleva eksistentsiaalse
Eesti kontseptsiooniga: Eesti absurdsus vrvib meie koduilma vruse vrvi.

2. Pshholoogiline seletusvimalus. Toimiv kodu on igav idll, mille

kunstiline kirjeldamine mngib alati olmeteksti ja kit!i piiril. Millegiprast on
inimese jaoks alati minevik ilusam (vrd juba kadunud kuldaja mdiga), lap-
seplvekodu kodusem jne. Seda vajakut saab kige sravamalt seletada psh-
hoanalsi vahenditega, kuid ka varase Heideggeri Daseini-anals loob pildi
inimesest, kelle prisosaks on kodutus (vt Luks 2013b: 11131118). Kunsti ja
mtlemise hine lesanne viks sel juhul olla inimesele tema prisosa meenu-
tamine, argise kodukatte puruks rebimine elu mbert. Nagu kirjutab Franz
Kafka (2009: 11): kirjanikud rgivad haisu.
Seda ldistust vib ka veidi kitsendada, oletades, et kll mitte iga inime-
ne, aga vhemalt poeet on paratamatult kodutu, pagulane (vt Skulskaja 2008:
163). See hpotees kasvab sujuvalt le kirjandusksituseks: just looming ase-

15
tab poeedi elutsema argielu trkesse,10 igavesse pagendusse, kus kodu saab
ilmneda ksnes kadunud koduna. Nnda imestab Henrik Visnapuu juba 1929.
aastal:

Minu sdamesse koduvlu

igatsuse jtnud otsatu,
aga lbi oma kidakeelse suu
olen laulnud ainult valu. (Kodulaul, Visnapuu 1993: 359)

3. Vimalikud eeskujud ja vlismjud. Kui meenutada, et ha julgemalt

kneldakse eesti kultuurist kui tlkekultuurist, siis annaks ka kodutuse te-
maatikat valgustada lbi mjude spektri. Alustades eesti kirjanduse tekke-
loost rahvusromantismi tuultes, viks ksida: kas pole lahusolek kodust ning
("**">$%("4!-.%!-2.".%,-(!%/.)2)%14#$2!)*)2"%3>--1K%LG)(!$>)%")%($$%@/;4!""-
tiline romantismi mju olla tnaseni mrav tegur, kuid ehk kandub seesama
juurtetus, mida on peetud modernsuse ajastu lne kultuuri phihoovuseks,
eesti kirjandusse ka jrgnevate eeskujude kaudu (kriitiline realism, smbo-
lism, modernism jne). Holger Zaborowski (2005: 512) rhutab asumise olemust
vaagides Theodor Adorno mtet, mille kohaselt Euroopa tsivilisatsiooni alus-
tekstiks on Odsseia. Ehk oleme just kirjanduses kummitava kodutuse kau-
du algusest peale Euroopas, olgugi et vormiliselt on tulnud modernismi poole
vaevaliselt hpata? Ei kahelda ju enam selles, et 1960ndate eesti kirjanduse
vrandumisaineliste teoste loomislugu on mjutanud lne eksistentsialismi
tekstid.
Kindlasti oleks huvitav kuulda baltisaksa kirjanduse spetsialistide mt-
teid vimalike mjude kohta: kas ei tunnetanud just baltisakslased end pa-
radoksaalselt korraga kodus ja vrsil viibivat, kki on ka sellest elutundest
meie kirjandusse kaldunud rohkem, kui me aimata oskame? Kes mletab, et
isegi tuntuim eesti koduluuletus Koidula Kodu on saksa mugandus?

4. Enesekolonisatsiooni hpotees. Avamata enesekolonisatsiooni temaati-

kat tervikuna, tooksin esile paar siinse arutluse raames olulist thelepanekut
keele kohta. Olen siinses artiklis kasutanud metafoori keelest kui thtsaimast
ruumist kodusushorisondi loomisel. Kodu on esmalt keelekodu, ilma kodukee-
leta ei saa end tunda kodus (vt ka Oksaar 1996). Siit lhtudes meenutame, et
eesti kirjanduse tekkimisega paralleelselt toimus htse eesti kirjakeele kuju-
nemine murderikkuse asemel. Veelgi olulisema katkestusena on Jaan Kap-
linski toonud esile regivrsilise rahvalaulutraditsiooni hbumist XIX sajan-
dil, selle asendumist uute, saksaprast mtu lauludega (vt Kaplinski 2004:
158191). Kaplinski ksitleb antud protsessi korvamatu kaotusena. Tegemist
ei pruugi olla pelgalt vormiksimusega. Jaan Undusk toob oma julges ksitlu-
ses (2001) esile regivrsilist parallelismi kui animistliku-maagilise elutunne-
tuse avaldumist. Teema jtkamiseks tuleks hsti tunda eesti rahvaluulet ning
kodutemaatika avaldumisvorme seal. Ometi nib uurimisvrsena hpotees,
mille kohaselt eesti kirjanduses vljenduv kodutus vib olla seotud murdelise
kodukeele ning vana rahvalaulu mnu kaotamisega. Niteks toob Tiit Hen-
noste vastses essees Luna-Eesti avangardist eesti kirjanduses esile paljude
10
Selle hpoteesi edasiarenduseks tasuks tutvuda Maurice Blanchot hmara kirjandus-
ksitusega, mis on mitme olulise essee kaudu nd ka eesti keeles loetav (Blanchot 2014).

16
XX sajandi alguse luuletajate pruugi kasutada murdele omaseid snalppe,
et leida kodukeelt (Hennoste 2014: 105). Melgem selle hpoteesi valguses
primuskultuuri vimsale renessansile Eestis viimasel 15 aastal (sh regivrsi
taastulemine etnopopis ja rokis).

Kodu on ilus nii klab he Mats Traadi romaani pealkiri. Pole sugugi selge,
kas XXI sajandi kunstil on vimalik maailmale veel ilu pakkuda vi peab ta
+$@"2.$#$% /&(2"(%;--.-#)("% /*"+-(!5% #)**"% &')>-(% *$>-2"8% 3>-1$!()442% ,$%
thendus (vt Vattimo 2013: 65). levas luules ilmuvad Jean-Franois Lyotardi
(1991: 142) jrgi snad enne thendust, ilmub hl ilma snadeta, puhta tmb-
rina. Ehk peab nihilismi ajastul ka k o j u k u t s u v h l selle khnumis-
kuuri lbi tegema vi vaikima. Kodu on pha, klab Rene Eespere laste-
laulu pealkiri, kuid Guy Debordi (2013: 122) vitel on meie rohkete pidude tt-
likule kordusele vaatamata ajastu ilma hegi pidupevata. Debord kordab
selles thelepanekus mtlejana Friedrich Hlderlini luulerida: meil puuduvad
phad nimed. Siiski: senikaua, kuni klab luule kadunud kodust, ei ole pha-
duse puudumine tielik, ei ole kodu tiesti kadunud.

Kirjandus

A n n u s, Epp 2003. Kodu-koha-tunne. Looming, nr 8, lk 12501252.

B l a n c h o t, Maurice 2014. Kirjandus ja igus surmale. Tlk Anti Saar. Tallinn:
Varrak.
C r e s s w e l l, Tim 2004. Place: A Short Introduction. MaldenOxfordVictoria:
Blackwell.
D e b o r d, Guy 2013. Vaatemnguhiskond. Tlk Anti Saar. Tallinn: Tallinna li-
kooli Kirjastus.
E i n a s t o, Rein 2005. Kodu otsimas. Mtteid raamatuisse raiutut lehitsedes.
Harmoonia vimalikkus ssteemis inimene keskkond hiskond. Koost ja
toim Peeter Vissak. Tallinn: lo Siinmaa Grupp, lk 3150.
E n n o, Ernst 1998. Rndaja htulaul. Tartu: Ilmamaa.
G a d a m e r, Hans-Georg 1993. Heimat und Sprache. Gesammelte Werke. Kd 8,
sthetik und Poetik. Kunst als Aussage. Tbingen: J.C.B. Mohr (Paul Siebeck),
lk 366372.
H e i d e g g e r, Martin 1967. Sein und Zeit. Tbingen: Niemeyer.
H e i d e g g e r, Martin 1981. Erluterungen zu Hlderlins Dichtung. Gesamtaus-
gabe, Abt 1. Kd 4. Frankfurt am Main: Vittorio Klostermann.
H e i d e g g e r, Martin 2000. Vortrge und Aufstze. Pfullingen: Neske.
H e i d e g g e r, Martin 2002. Kunstiteose algupra. Tartu: Ilmamaa.
H e n n o s t e, Tiit 2003. Eurooplaseks saamine. Tartu: Tartu likooli Kirjastus.
H e n n o s t e, Tiit 2014. Lunaeesti keel ja eesti kirjanduslik avangard. Looming,
nr 1, lk 97107.
H o l l o, Maarja 2005. Eksiilkogukond ja pagulane. Keel ja Kirjandus, nr 1,
lk 6067.
I s e r, Wolfgang 1980. The Act of Reading. A Theory of Aesthetic Response. Balti-
moreLondon: The Johns Hopkins University Press.
I s e r, Wolfgang 1990. Lugemine: Fenomenoloogiline lhenemisviis. Akadeemia,
nr 10, lk 20902117.

17
J a n s e n, Ea 2000. Kodu ja isamaa. Eestlane ja tema maa. Konverentsi Ko-
dumaa ja kodupaik: eestlase territoriaalne identiteet (16.17. november 1999)
materjale. Toim Aivar Jrgenson. Tallinn: Ajaloo Instituut, lk 3446.
K a f k a, Franz 2009. Pevikud 19101923. Tlk Mati Sirkel. Luige: Verb.
K a p l i n s k i, Jaan 2004. Kik on ime. Tartu: Ilmamaa.
K i r s s, Tiina 2002. Pgenemine ja trauma. Looming, nr 12, lk 18701880.
K o f f , Indrek 2010. Eestluse elujust. Eesti: hrra tee ja proua kohvi.
K r u u s, Oskar 2000. Koduskijad eesti pagulaskirjanduses. O. Kruus, Tinath-
tedega taevas. Tallinn: Virgela, lk 166187.
L a a r, Mart, V a h t r e, Lauri, V a l k, Heiki 1989. Kodu lugu. Tallinn: Perioodika.
L u i k, Viivi 2005. Sna on rohkem kui sna. Keel ja Kirjandus, nr 10, lk 777779.
L u i k, Viivi 2006. Kne koolimaja haual: artiklid ja esseed 19982006. Tallinn:
Tuum.
L u i k, Viivi 2008. Kadunud ja taasleitud kodu. Maaleht 3. I, lk 8.
L u k s, Leo 2013a. Ilma kodutundeta me jme kodutuks. Akadeemia, nr 3,
lk 402427.
L u k s, Leo 2013b. Kas kodutus on moodsa aja normaalseisund? Akadeemia,
nr 6, lk 11111130.
L u k s, Leo 2014. Isamaavajadus 25 aastat hiljem. Keel ja Kirjandus, nr 2,
lk 8199.
7 M 4 ! $ 1 .5% N"$20O1$2P4)(% QRRQA% H@"% C2@-#$2A% S"T"U!)42(% 42% H)#"A% V$#81).>"6%
Polity Press.
M e r i, Lennart 2001. Riigimured. (Eesti mttelugu 41.) Tartu: Ilmamaa.
M e r i, Lennart 2008. Hbevalge. Tallinn: Eesti Pevaleht.
M e r i l a i, Arne 2007. Olemise luuleline kehtestamine: Viivi Luik. Looming ole-
mise kehtestamine: Viivi Luik. [Konverentsi ettekanded: 4. november 2006,
Tartu likooli Ajaloo Muuseum.] Toim A. Merilai. Tartu: Tartu likooli Kirjas-
tus, lk 95104.
M o i s i o, Tomi 2009. Kodu oli illusioon ja silmapiir kindel mr. Pagulusteema
Karl Ristikivi romaanis Hingede . Eesti keel ja kultuur maailmas. III.
[Tartu, 26.28. juuni 2008: konverentsi ettekanded; keele- ja kultuurisemina-
ril Eestisse! Eestis! Eestist! (Tallinn, 29.30. jaanuar 2009) esinenute artik-
lid.] Toim Mart Meri, Katrin Maiste, Raina Reiljan. Tallinn: Eesti Instituut,
lk 8791.
O k s a a r, Els 1996. Keel vaimse koduna. Vlis-Eesti, september, lk 4649.
O v e r g a a r d, Sren 2004. Husserl and Heidegger on Being in the World. Dort-
rechtBostonLondon: Kluwer.
P a r h o m e n k o, Eduard 2001. Meeldetoomine kui olnu taastoomine tuleva vi-
malikkusena. Erinnerung ja Wiederholung Martin Heideggeri mtlemises.
Kultuur ja mlu. Konverentsi materjale. (Studia Ethnologica Tartuensia 4.)
Tartu: Tartu likooli etnoloogia ppetool, lk 1734.
P a r h o m e n k o, Eduard 2007. Luuleline asu-andmine ja loov kehtestamine.
Looming olemise kehtestamine: Viivi Luik. [Konverentsi ettekanded: 4. no-
vember 2006, Tartu likooli Ajaloo Muuseum.] Toim Arne Merilai. Tartu: Tartu
likooli Kirjastus, lk 105124.
R e b a n e, Hilve 1992. Kodutuse tuuline tunne. Naine Aime Beekmani peeglis.
Keel ja Kirjandus, nr 1, lk 1322.
R e i m a n, Villem 1894. Eesti kodu. Jurjev: K. A. Hermann.
S a a r, Olivia (koost) 2008. Isamaalaulud. Tallinn: TEA Kirjastus.

18
S k u l s k a j a, Jelena 2008. Kodu ja kodumaa vahe. Uued mtoloogiad. Tnase
Eesti enesekuvand ja koht Euroopas. Koost Martin Kala. Tallinn: Eesti Peva-
leht, lk 159164.
Z a b o r o w s k i, Holger 2005. Towards a Phenomenology of Dwelling. Commu-
nio, kd 32.3, lk 492516.
T a m m e, Villu 1992. Tuvi oli tihane. Tallinn: Tiritamm.
T r, Kadri 2003. Kohalik ja vras Te ja iguse I osas. Keel ja Kirjandus,
nr 10, lk 736751.
U n d u s k, Jaan 1999. Eesti kirjanduse ajast, ruumist ja lesandest XX sajandil:
teese kommentaaridega. Looming, nr 2, lk 249255.
U n d u s k, Jaan 2001. Eesti regivrsi parallelism ja maagilise elutunde taandumi-
ne. Uurimusi mdist ja maaniast. Koost Peet Lepik. Tallinn: TP Kirjastus,
lk 110134.
V a t t i m o, Gianni 2013. Modernsuse lpp. Tlk Maarja Kangro, Maarja Kaplinski.
Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
V e i d e m a n n, Rein 2010. Eksistentsiaalne Eesti. Tallinn: Tnapev.
V i s n a p u u, Henrik 1993. Mu ahastus ja armastus. Tallinn: Eesti Raamat.
d i, Jri, V i i d i n g, Juhan 2008. Kogutud luuletused. Koost Hasso Krull. Tal-
linn: Tuum.

RESMEE

19