Nutitund Igasse Kooli Haridustöötajate Persoonilood

Nutitunni persoonilood
Nutitund igasse kooli! E-kogumik petajate ja digipdevuste ja piluguse e-raamatu,

innovaatilise klassiruumi ja videointervjuude veebi nol, toetamaks digiprde alaseid
tegevusi Eesti koolides.
Projektitoetus on saadud programmist: petajate ja koolijuhtide professionaalse arengu

toetamine; Pdevad ja motiveeritud petajad ning haridusasutuste juhid.
Eesti 2017
Kogumik on leitav: https://sites.google.com/view/nutitund-kogumik/
Nutitund igasse kooli algatus: https://www.facebook.com/groups/nutitund/
Eesti Informaatikapetajate Selts: http://eiops.edu.ee/

Ly Torn, Rapla Vesiroosi Gmnaasiumi klassipetaja
petatavateks aineteks on eesti keel, matemaatika, looduspetus, funktsionaalne lugemine,
matemaatika igapevaelus, kodulugu ja rahvuskultuur ning 5. klasside informaatikapetus. Lisaks
olen ka robootika algpetuses huviringi petaja, kus kivad 3. ja 4. klasside pilased. petaja
tkogemust on neli aastat.
Digivahendeid kasutan, et arendada pilaste oskuseid ja teadmisi digivaldkonnas teadlikult.
Digivahendite kasutamine on aidanud muuta ppetd mitmekesisemaks ja loomulikult pilaste
jaoks palju pnevamaks. See on
andnud vimaluse teha
tundides midagi sellist, mis ei
ole lihtsalt teadmiste
omandamine piku ja tvihiku
kaudu. Digivahendite
kasutamise eeliseks on see, et
nende kasutamine arendab ka
pilaste sotsiaalseid oskuseid,
niteks koostoskust.
Olen ise kasutanud oma
tundides lisaks laua- ja
slearvutitele ka Bee-Bot-prandamesilasi ja nutitelefone. Tundides oleme teinud teste paljudes
erinevates keskkondades (Google Forms, Kahoot, Quizizz, Plickers jne). histvahendite
kasutamine (niteks Padlet, Google Drive) on vga hid tulemusi andnud just 5. klasside
informaatikapetuses, sest see on suurendanud pilaste koostvalmidust. Algklassidele olen
teinud QR-koodi jahte. Viimane QR-koodi jaht oli seotud internetiohutusega. 4. klasside pilased
abistasid 1. klasside pilasi ning aitasid neil QR-koode avada. Hea keskkond on niteks Plickers, sest
selle keskkonna kasutamiseks ei ole vaja pilastel endil nutiseadet omada. Testide lbiviimine
Plickersi keskkonnas on pilaste jaoks lausa puhkus, pilased soovivad seda meetodit ja keskkonda
vga kasutada.
Kuna meie kool sai hiljuti endale tahvelarvutid, mida saavad petajad kasutada pilastega ppet
lbiviimisel, siis hakkan ma kindlasti ka neid oma ppet lbiviimisel kasutama, sest head
rakendused on head abivahendid teadmiste ja oskuste kinnistamisel. Meie koolis on nii, et digi on
hakanud nakkama kolleegilt kolleegile just viimastel aastatel. Koolis on olemas haridustehnoloog,
kes koolitab petajaid erinevate keskkondade kasutamisel. Lisaks on nii, et kui petajad kivad
koolitusel, siis jagavad nad saadud teavet oma kolleegidega. Olen ka ise palju hid ideid ja mtteid
jaganud oma kolleegidega, sest kahe aasta jooksul, kui ma ppisin Tallinna likooli Haapsalu
Kolledis haridustehnoloogia alasel tiendkoolitusel, sain ma vga palju uusi teadmisi just
digivaldkonna kohta. Eelkige olen jaganud saadud teadmisi algklasside petajatega, sest nendega
toimib suhtlus ja kokkupuude igapevaselt.
Meie koolis on petajad ha rohkem hakanud kasutama digivahendeid, sest nad on aru saanud, et
eesmrgiprane digivahendite kasutamine aitab kaasa pilaste pitulemuste paranemisele.
Soovitan katsetada uusi ja pnevaid keskkondasid, sest see pakub suurt rmu peale pilaste ka
petajale endale. Lisan oma haridustehnoloogia alase tiendkoolituse veebileheklje, milles on hid
mtteid ja levaade pnevatest keskkondadest, mida ppet mitmekesistamiseks kasutada:
https://lytorn.wordpress.com/.
Soovin petajatele julgust pnevate digilahenduste kasutamisel. Rmsaid katsetusi!
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10212362520162838&set=gm.1323452767710582&type=3&theater&ifg=1
Kristi Aron, Kunda hisgmnaasiumi inglise keele
petaja, staai 18 aastat
Internet tervikuna on ks ammendamatu
varasalv: ppevideod, reaalajas tagasisidet
vimaldavad testimis- ja ppimis-
keskkonnad, mis kik vimaldavad pilasel
tundi lbida just temale sobivas tempos.
pilaste kiirus ja vimed on erinevad ning
sel moel (arvutiklassis ja online-teste
tehes) on neil vimalik teha just nii palju
harjutusi ja just nii kiiresti, kui nad juavad.
Google Drive on asendamatu
gmnasistidega tegutsedes saab kokku
koguda ja analsida pilaste vastuseid
taasesitamist vimaldaval moel, tagada
juurdepsu olulisele informatsioonile ka ndalaid hiljem.
Digi teeb tunnid mitmekesisemaks, pakub pilastele ahhaa-elamusi ning vimalust tegutseda neile
omases maailmas. Nii et minu jaoks on digi kasutusel ka elevuselemendina (Kahoot! jms). pilastele
meeldib vistelda ja nii on vimalik mrkamatult ka pitut korrata, omandatu ulatust kontrollida
jms.
Klassijuhatajana ei saa alahinnata Facebooki rolli kui sul on vaja ikka kedagi kiiresti ktte saada vi
snumi kohalejudmist tagada, siis on see ks hea keskkond. Oma teises tkohas olen ma kogu
inglise keele kaugppe kolinud Facebooki gruppi sinna on hea lipilastele materjale les laadida,
linke edastada ning ka suhelda.
Digist on saanud rutiin on mingid keskkonnad ja vimalused, mida ma regulaarselt kasutan ning
need, mida kasutan mned korrad. Mravaks saabki ilmselt, mil mral programm pilastele vi
mulle endale meeldib. Minu jaoks on mravaks argumendiks reaalne kasu ppeprotsessi
huvitavamaks vi lihtsamaks muutmisel, pilaste puhul on olulisim meelelahutusliku aspekti
olemasolu.
Eks ikka heade praktikate kaudu. ks teeb mingi keskkonna kasutamisega otsa lahti, teised nevad-
kuulevad (ka pilaste kest) ja hakkavad huvi tundma. Omavahel hsti lbi saavad ja tihedamalt
lvivad petajad rgivad oma tst palju ning vahetavad kogemusi. Kordalinud tunnist ja pilaste
positiivsest reaktsioonist ei saa ju rkimata jtta!
Lisaks tegeletakse meie majas diginakkuse levitamisega organiseeritult korraldatakse kolleegilt-
kolleegile koolitusi (3D-programmeerimine oli julude ajal ja ise tutvustasin nutitahvli i3BOARD
vimalusi) ning haridustehnoloog tutvustab uusi ja huvitavaid digivimalusi. Oleme kinud
regulaarselt ka IKT konverentsidel (nii Tallinnas kui ka Tartus), mis oma sisukate ettekannetega ja
huvitavate ttubadega avardavad (digi-)maailmapilti ja annavad uusi ideid. Sinna juurde veel isiklik
huvi ja tahtmine ajaga kaasas kia... Ja nii see digi levib.
Mind isiklikult motiveerisid hsti palju pingud T magistrippes, kus IKT praktikume viisid lbi
Mario Meots ja Tauno Palts, kes tutvustasid erinevaid hisppimiseks sobivaid internetikeskkondi.
Sealt sai palju ideid, mida siis vaikselt oma ts katsetama sai hakatud.
Mis viks tuua tulevik? Minu suurimaks miinuseks ongi petajana ehk see, et mul ei ole korralikku
materjalide kogu, vaid hed asjad asuvad siin, teised seal. Oma isikliku korraliku materjalikogu
(korrektsete viidetega) loomine vikski olla minu jrgmise ppeaasta suurem eesmrk.
Foto: https://drive.google.com/file/d/0B5rjG_AbqiM4OUEtTlNZZVJxZms/view?usp=sharing
Olev Mihkelmaa, Lihula Gmnaasiumi robootikaringi
juhendaja
Minu silmaringi on kooli robootikaringi juhendamine vga avardanud. Hetkel mtlen, kuidas meie
kooli ja ka teiste koolide petajad edaspidi saaksid roboteid tundides kasutama hakata ja kuidas
seda vimalikult lihtsaks ning mugavaks teha. Lastele see ju kik meeldib ja vimalusi ppets
kasutamiseks on lputult.
Kuna olen lapsevanem ja juan kooli vaid ringi juhendamiseks, ei tea ma kuigi palju koolis toimuvast.
Siiski paistab, et koolis olevaid tahvelarvuteid kasutatakse ppets sna aktiivselt. Kindlasti pean
direktorit kiitma, kes kogu digiarengut vga aktiivselt toetab.
Aja puudus on minu kige suurem hda. Neid asju, mida tahaksin ise ppida ja teada saada ning
osata, on kaugelt rohkem, kui ma praeguseks judnud olen.
Heli Jrve, Roosna-Alliku Phikooli matemaatika- ja

informaatikapetaja, staai 24 aastat
Seoses digi tulekuga muutus aine petamine pilastele loovamaks
ja petuslikumaks. Hea on selle kaudu sisse tuua elulisi lesandeid.
Olen ka ise hsti uuendusmeelne, tahan kigega tegeleda ja
haarata kaasa oma aktiivseid pilasi. Kige rohkem motiveerivad
mind pilaste ettevtmised ja nende algatatud aktiivsus. Osalen
aktiivselt ka Jrvamaa informaatikapetajate aineseksioonis ja olen
pilastega alati osalenud Jrvamaa pilaskonverentsil. Rohkem
infot leiab Jrvamaa informaatikapetajate lehelt
http://tyripk.ee/tiiger/.
Aktiivselt kaasan kogu aeg kiki petajaid, olen ka ise pakkunud
lahendusi, mida teha. Kolleegid on varmalt nus kaasa tulema ja ppima uusi keskkondi. Meie koolis
on digivahendite kasutamine vga populaarne. Selle aasta eesmrgiks on kolleegidega koos
muretseda kooli robootikavahendeid ja astuda edasi jrgmine samm.
Meie koolis on digipre!
Kajastame tegevusi kooli digiprde blogis http://digiroosnaalliku.blogspot.com.ee/.
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1069466813122300&set=a.1038585186210463.1073741826.100001769754724&type=3&theater
Nuti-Mart, Prnu Rma Phikooli inimesepetuse
petaja
Minu nutiseadmed on tahvelarvuti ja nutitelefon.
Esimene digikogemus oli Digimoni multikas
olgu, see oli nali. Pris esimest ei oska elda, kuid
eeldan, et suurima inertsi andis praktikum Tartu
likoolis, kus hrrad Mario Meots ja Tauno Palts
meenutasid, kuidas digivrki praktiseerida elus.
Nutt ees ja kool selle krval ideaalne variant on
see, et nutt toetab kogu kooli arenemist, sest
lpuks on nutt ju nutikate lahenduste leidmine
eluliste olukordade lahendamiseks ja
tiustamiseks.
Meie koolis on saanud juba traditsiooniks
korraldada nutiviktoriine. Eriti popiks on saanud alates selle aasta algusest ka progering, robootika
ning kabeturniir tahvlites. Vaata lisaks: nutiraama.weebly.com.
Soovitus. Sheering is keering ehk nutikust jagades leiab igaks endale midagi meeleprast ja
vajalikku!
Olga Pilate, Tallinna Kesklinna Vene Gmnaasiumi

saksa keele, lti keele ja kirjanduse petaja
Maailm muutub digitaalseks, seda mrkab iga asjatundlik pilk. See teadmine oli mul juba ammu, et
tunnid ka digitaalseks muutuma peavad. Rm oli leida infokanal Nutitund igasse kooli!, kust on
saada palju uusi ideid ja vahendeid. See inspireerib mind!
Digi levimine on nagu mng kui ks kolleeg oma tunde jagab, soovivad teised ka jagada. Vga
nakkav tegevus.
Pildid: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10207346048351099&set=a.10201573972172802.1073741827.1282660116&type=3&theater
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10204483450667946&set=pcb.10204483452267986&type=3&theater
Katrin Uurman, Rpina Aianduskooli petaja ja

haridustehnoloog
petajana ttan septembrist 2003. Annan
erinevaid kursuseid: rohttaimed
(maastikuehituse erialale), katmikala
lillekasvatus (aedniku erialale), konteiner-
haljastus (floristi erialale), digitaalse portfoolio
koostamine (tekstiilit erialale). Lisaks olen
aianduskooli haridustehnoloog.
Digi on muutnud mu t huvitavamaks ja
mitmekesisemaks. Teoreetilises ppes
kasutan peaaegu 100%-list e-pet
sessioonppes, kus pilased kivad koolis vaid
kuus korda ppeaasta jooksul. pilastele
meeldib ppetundides digivahendite
kasutamine, eriti kaasahaaravad on
mitmesugused interaktiivsed harjutused,
testid ja mngud. Ka tiskasvanud ootavad,
millal saab jlle kahootida. E-testide kasutamine on vimaldanud mul korraga kiiresti kontrollida ja
tagasisidestada 30-40 pilase tid. Minu algatusel muutusid aianduskoolis paberil olevad
lpueksamitestid Moodlei e-testideks. Algatusega tuli kaasa ka kutse andja! Nii ongi meil viimasel
kolmel-neljal aastal kutseeksamite teste viidud lbi Moodlei keskkonnas. Tna oleme koolis loonud
ka lpu- ja kutseeksamite praktiliste tde hindamise ssteemid tahvelarvutile. Kik see teeb elu
lihtsamaks, sest punktid arvestatakse kokku automaatselt, samuti on paberi kokkuhoid
mrkimisvrne. Praegused lemmikud pilaste hulgas on kindlasti Kahoot, Quizizz, Wizer,
Answergarden, QR-kood, Padlet, Canva, piZap, Picmonkey, Wordpress, Prezi.
Digi nakkab meil visalt, kuid usun, et pris kskikseks ei j keegi. Peamiselt jagame kogemusi. Kui
petajale jb midagi huvitavat, gedat silma, siis tahetakse ise ka jrgi proovida ja oma tunnis
kasutada. Loomulikult on ka digivastaseid ja kolleege, kes parema meelega lheks edasi nii, nagu
on juba viimased 20 aastat pilastega ttanud. On ka neid, kes arvavad, et kutseppes ei ole ldse
vimalik digivahendeid vi e-pet kasutada. Kuid vaatamata kigele on arvutiklassid
ppetundidega tidetud ja kooli tahvelarvutid ainetundides kasutusel.
Aianduskoolis toimuvad igakuised haridustehnoloogi tunnid, kus tutvume lhemalt erinevate
ppeotstarbeliste ppide ja keskkondadega. Aastas kaks korda toimuvad digipevad, kus rgime
digist, planeerime oma td digivahendite abil, kuulame koolitajaid ja jagame kogemusi. Tna on
pevakorral ka digipeegel ja digiplaan.
Turvalise interneti ndalal toimusid igapevased haridustehnoloogi vahetunnid lihtsalt ja kiirelt
kasutatavate veebikeskkondade tutvustamiseks ning ideede tekitamiseks. Kord aastas toimub
klastuspev, kus tutvume kolleegide tegemistega teistes koolides. Uurime, milliseid nutikaid
tehnoloogiaid ja lahendusi saame enda koolis kasutada. Oleme klastanud GAG-i, Mektoryt ja
Valgamaa Kutseppekeskust. pilastele toimub kuus kaks korda Nutikas nutiring, kus pime
digivahendite kasutamist ja kike seda, mis just pilastele huvi pakub (nt plakatite koostamine,
joonistamine, mistekaardid, fotottlus, kollaaid, esitlused jm). Pan kooliperet digiga
nakatada ka lbi koolilehe, kus avaldan artiklite sarja Haridustehnoloogi minutid. Artiklites
tutvustan mnda lihtsalt ja kiirelt kasutatavat vahendit vi keskkonda.
Rpina Aianduskooli tunnuslause on Nutikas looduslhedane elu!
Kuna olen ka HITSAs kutseppe ppekavarhmaphine haridustehnoloog ja minu vedada on
aianduse ppekavarhm, siis lisan siia ka selle vrgustiku kodulehe:
https://aiandusevaldkond.wordpress.com. Kasulik on e-portfoolio, kus on kirjas see, mida teen ja
olen teinud (pikka juttu ei tee) https://sites.google.com/site/katrinportfoolio/.
Digiga nakatan kiki lasteaedu ja koole lbi aianduskooli sbrapeva taimeprojekti: 2016. aasta
projekt Maasikasbrad: http://projekt.aianduskool.ee/maasikas6brad/, 2017. aasta projekt
Sprusetera http://projekt.aianduskool.ee/soprusetera/.
Taimeprojektides osalejaid sunnime digit kasutama. Rmustas, et nii mnigi kool ja lasteaed sai
projektis osalemise tttu eelmisel aastal asutuse esimese fotoaparaadi; paljud katsetasid blogimist
ja videote tegemist.
Teen ka rahvusvahelist koostd. Kuulun rohelise sektori kutsekoolide henduse EUROPEA
International kodulehe http://europea.org arendajate / toimetajate gruppi (Editorial Group). Minu
lesandeks on kirjutada temaatilisi artikleid ja jagada infot nii henduse kodulehel kui ka Facebooki
grupis.
Seega kutsun kiki les teeme koostd!
Fotod:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10214849931545998&set=a.2035779778285.2121403.1357941512&type=3&theater
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10213858475400214&set=rpd.1357941512&type=3&theater
Terje Tenso, Kalli-kalli lasteaia petaja

Tegelen ldiste ainevaldkondadega, nagu matemaatika,
keel ja kne, mina ja keskkond, kunst, ja seda juba viis
aastat.
Eelkige on digi aidanud muuta mu t huvitavamaks ja
pnevamaks, seda nii minule endale, kui ka minu
pilastele. Olen digi- ja nutimaailmas vga algaja, seega on
see minu jaoks ks pnev vljakutse ja suur avastuste
maailm. Iga kord pin midagi uut ning see tekitab minus
hinat. Olen thele pannud, et kui mina olen pnevil ja
hinal, siis kandub see edasi ka pilastele. Kuna minu
pilased on prit erinevatest riikidest ja meie ppet kib
inglise keeles, siis igasugust materjali (ppe) on mul snagi
lihtne leida. Enamus minu pilasi ei oksa ei inglise ega eesti
keelt, seega pean oma ts vga palju kasutama pilte ja
visualiseerimist. Igasugused digimngud jms. on igati
suureks abiks.
Digi- ja nutimaailm aitab td kindlasti lihtsamaks teha.
Niteks, kui soovin lastele teemakohast mlumngu teha,
siis digivahendeid kasutades saab see poole kiiremini tehtud, kui ise pilte likudes ja vrvides.
Olen theldanud, et digivahendite kasutamine on aidanud mul rutiini sattumist vltida. igem on
vist elda, et on aidanud vltida aastast-aastasse mnda teemat hel ja samal viisil ksitlemast.
Ma pole veel vga usin ja tihe digivimaluste kasutaja, alles pin ja katsetan. Aga kui mtlen tagasi
hetkedele, mil seda teinud olen, siis saan elda, et minu t on olnud siis huvitav, lbus ja lapsi igati
kaasa haarav. Just need tunded ja emotsioonid annavad motivatsiooni ha enam digi oma tsse
tuua.
Mulle tundub, et digiga nakatamine pole just vga kerge. Pisikesed batsillid on aga meie majas
liikuma hakanud. Meie lasteaias on petaja, kes pib haridustehnoloogiks. Tema on meile teinud
koolitusi ja utsitanud meid erinevaid vahendeid ning vimalusi kasutama. Oleme kokku leppinud, et
ppeaasta jooksul proovime rohkem kui hel korral digivahendeid kasutada. Kui keegi on midagi
proovinud, siis ka jagame oma kogemusi. Kuid mulle tundub, et see on midagi, mis nakatabki kige
enam siis, kui sa vtad asja ktte ja teed selle kik ise algusest lpuni lbi.
Foto: http://media.voog.com/0000/0037/7005/photos/p2ikesekallid_070_block.JPG
Koidu Svaorg, Vru Kesklinna Kooli klassipetaja,

kes on oma td phendumusega teinud juba 33 aastat
Digi on minule suureks abimeheks ppets, muutnud tunnid atraktiivsemaks, huvitavamaks,
vimaldab asju huvitavamalt ja lihtsamalt teha, aidanud vljuda rutiinist, muutnud mind julgemaks,
uudishimulikumaks. Digi rikastab ppetd. Olen pannud digi enda kasuks tle.
Eks ta nakkabki nii, et kui kolleeg rgib oma kogemustest, mida ta tundides kasutab, siis tekib huvi
ja uudishimu.
Kui kolleeg selgitab kolleegile, siis levib ldjuhul kik uus paremini kui juhtkonna kaudu. Ja samuti,
kui niteks paralleelklasside petajad teevad tihedat koostd, siis koos julgetakse rohkem ette
vtta kui ksi. Tnu tihedale koostle kolleegide vahel on petajate hoiak muutunud
positiivsemaks, digipdevamaks. Krvalt vaatajatest on saanud julged katsetajad. Vt
https://drive.google.com/file/d/0B1nx-
goEf4rHSjdBN3laV19BdEZremwtVUN5NkRwTlZ2SEhj/view?usp=sharing
Olen avaldanud materjale LearningAppsi keskkonnas:
http://learningapps.org/myapps.php?displayfolder=31589,
http://learningapps.org/display?v=pgfjn6wej01,
http://learningapps.org/myapps.php?displayfolder=463611 ja ka TinyTapis ja piveebis leia mind!
Piret Siivelt, Tabivere Phikooli ajaloo- ja

hiskonnapetuse petaja ja koolidirektor, staai 26
aastat
Digi on muutnud koolielu ja ainetunnid palju huvitavamaks. Igal ppeveerandil tuleb pilastel
ajaloos koostada ks digit: kas fotojutustus, e-raamat, esitlus, illustreeritud mistekaart vms.
hiskonnapetus on integreeritud infotehnoloogiaga, st et ks ainetund on ndalas arvutiklassis.
Selles tunnis ongi erinevad digilesanded: esitlused, pid, koomiksid, mistekaardid,
fotojutustused jms. pilased pivad nii ksi kui koosts digitaalselt midagi looma. Kasutan
aktiivselt piveebi, kuhu olen les laadinud materjale, mida pidevalt tundides kasutan
(slaidiesitluste, Youtubei videote lingid), seal olen loonud ise ka teste ja kontrolltid. Tunnen, et
petajana on petamine muutunud ka palju huvitavamaks, avastan ise ja pin pidevalt midagi uut.
Kooli Facebooki postitan pidevalt enda les vetud fotosid, kollaae ja filmikesi (loodud iMovie
rakendusega).
Mitu aastat tagasi alustasime koolis igandalast iPadi tundi petajatele, kus digimeeskond
tutvustas erinevaid rakendusi. Koolil on leping piveebiga, seega on olnud erinevaid piveebi
koolitusi. Kaks aastat oleme Jgevamaa petajatele korraldanud digikoolitusi, kus on koolitajateks
meie enda petajad, st et on mida teiste kolleegidega jagada. Meie kooli petajad on niteks
lekoolilisteks etendusteks ppinud selgeks mitu tantsu digivahendite abil, st ppinud, kuidas
digivahendid aitavad iseseisvalt ppida.
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=482967115123409&set=ecnf.100002303757533&type=3&theater
Margit Ojaots, Koonga Kooli petaja

Olen 1.6. klassi matemaatika-, fsika-, looduspetuse, arvutipetuse, robootikaringi petaja.
Teinud seda td kaks aastat.
Koonga Kool on vike maakool, kus ppet toimub liitklassides. Tundi planeerides tuleb arvestada
mlema klassiga: pnev tegevus he klassiga tmbab teise klassi thelepanu nende tlt ra. Tnu
Facebooki grupile Nutitund igasse kooli! olen saanud mitmeid ideid, kuidas mlema klassiga
samaaegselt digitundi lbi viia niteks veebilehtede socrative.com ja thatquiz.org abil. Neid
platvorme olen kasutanud ka hindeliste tde lbiviimisel. pilastes tekitavad elevust ka
phet.colorado.edu simulatsioonid.
Mis seal salata, ka mulle endale pakub suurt huvi erinevate digivahendite katsetamine/kasutamine.
Vin julgelt vita, et 25% meie petajatest kasutavad erinevaid digivahendeid, mis ttavad
lauarvutitel. Kooli ainuke arvutiklass on kogu aeg kasutuses. Kahjuks tahvelarvuteid meil koolis ei
ole ja wifi levib koolimajas natuke vaevaliselt. Kuid uued tuuled on puhumas.
Aith grupi Nutitund igasse kooli! postitajatele, tnu kellele leiab igapevaselt kllaga
motivatsiooni ja ideid!
Foto:
https://get.google.com/albumarchive/109756321050214455294/album/AF1QipPPd1uPpxtmJQsz5gFH0Y_xIJILlIxx83r8xjNK/AF1QipNvoK
ElN8LMAFStqyZ-V3AYQPxWDnDkYcNR4ILQ
Mari Kauber, Randvere kooli

klassipetaja
Klassipetajana annan ma kiki aineid peale kehalise
kasvatuse ja muusika ning seda ametit olen pidanud
12 aastat.
Digi aitab ppetd muuta mitmekesisemaks. Saan
planeerida td selliselt, et pilane ise vastutab oma
pitulemuste saavutamise eest, samal ajal petajana
toetan ja juhendan teda. Samuti soodustab digi
loovat lhenemist nii petamisel kui ppimisel, mis
sobitub suurepraselt ka muutunud piksitlusega.
ks nide MKi ja digi koostst on meie koolis teist
ppeaastat toimuvad digippepevad. Osad koolid
nimetavad neid e-ppepevadeks. Randvere koolis
on digippepev selline koolipev, mil 2.6. klassi
pilased teevad ppetd kodus, kasutades
nutivahendeid. Nendele pilastele, kel kodus puudub internetihendus vi tvahend, millega
lesandeid sooritada, on tagatud vimalus kasutada kooli slearvuteid ning jrelvalve.
Digippepevade eesmrk on aidata kaasa ettenhtud digipdevuste saavutamisele, toetada
iseseisvalt ttamise oskust, oskust tegutseda vastavalt tjuhenditele, funktsionaalse lugemise
oskust.
Tegelikult arendab digippepev veel ajaplaneerimisoskust ja vastutuse vtmist enda lesannete
sooritamise eest.
Digi loob ka paremad ja mugavamad vimalused pilaste koduppe organiseerimisel. Tunnid
saavad toimuda Skypei teel, kusjuures pilased on saanud sellisel moel rhmatdes osaleda.
Suureprast vimalust saada traditsioonilisemalt tagasisidet pitulemuste saavutamise kohta
pakub Google Drive, kus on vimalik vajadusel lausa reaalajas jlgida, kuidas pilasel lheb, ning
kommentaaride vi jututoa abil teda ka igele teele suunata.
Digi pealetung sunnib ka petajat mugavusstsoonist vlja ronima, sest vana moodi enam ei saa,
vana ei toimi, ning uus tuleb koosts ppijatega tle saada. petaja ei ole enam see, kes petab
ja annab. petaja on suunaja, juhtija ja toetaja.
Randvere koolis on petajaid digiga senini ritanud nakatada haridustehnoloog oma IT-
pitubadega, aga sellest ppeaastast jagavad ka petajad vhemalt korra kuus ise pnevaid
vahendeid ja vihjeid selle kohta, kuidas oma tunde digimaks muuta vi mida digiga ldse tunnis
peale hakata viks.
Teist ppeaastat toimuvad digippepevad ei lase petajatel ka nakkust vltida. pilastele
pnevate, lbimeldud digippepevatundide loomiseks peab ka ise ha pdevam olema ;).
Soovitan kikidel tutvuda blogiga, et endalegi inspiratsiooni ammutada (ava aine vasakult relt):
http://digi6ppep2evad.weebly.com/.
Foto:
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=666362826708958&set=a.450520598293183.111528.100000057413771&type=3&theater
Maiga Hallap, Sillaotsa Kooli vene keele ja

informaatikapetaja ning haridustehnoloog alates
2009. aastast
Digi on olnud minu kaaslane alates esimesest uue Eesti
aegsest tkohast 1999. aastast. Siis kll ei teatud veel
midagi Windowsist, ekraanil siras mustal taustal
tuumafsikana tunduv tundmatu keel, programmiks MS-
DOS. Snast digi ei teadnud ka veel midagi. Kuid oli huvi ise
ppida, proovida. Ja juba siis muutus minu t paremaks,
sest lisaks tavaprasele sekretritle usaldati aja
mdudes mulle kodulehe haldamine, edasi veebis fotode
kujundamine jmt.
Tna ttan digiaktiivses koolis, kolleegideks digiaktiivsed
petajad, keda on toetamas digiaktiivne juhtkond. Digi on
saanud minu ts igapeva lahutamatuks osaks. Digi on
muutnud minu t kergemaks, huvitavamaks,
mitmeklgsemaks. Ja mitte ainult minu t, vaid ka minu
pilaste t. Niteks olen koosts pilastega kasutuses
olnud vene keele pikutesse kleepinud QR-koode teemakohaste digilesannetega; traditsioonilisi
kontrolltid ei tee ma enam paar viimast aastat kasutan selleks digitehnoloogiat kaasavaid loova
sisuga lesandeid vi veebiteste; pilased on minu eeskujul hakanud harjuma blogimisega;
traditsioonilistest tvihikutest olen loobunud, sest mulle meeldib ise vastavalt pilaste vajadusele
koostada ppematerjale. Mainitu on tegelikult pisike osake. Oluline on, et minu tegemised pakuvad
mulle endale pinget, pilased usaldavad minu valikuid ja pakutavad ning tulevad uuendustega
kaasa. Siiski 7. klassi pilaste soovil viisin lbi vana-aja kontrollt (paberil 10 lesannet), mille
tagasiside pilastelt oli aga etteaimatav Palun, mitte kunagi enam sellist kontrolltd! Eks ma ise
ka siunasin ennast, kui paar tundi neid parandama pidin.
Lisaks sellele, et petajana kasutan digitehnoloogiat peaaegu igapevaselt, otsustasin paar aastat
tagasi haaret laiendada ja asusin ppima Tallinna likooli haridustehnoloogiat, et teha asju
teistmoodi ja uutmoodi, et digitehnoogiat oskuslikumalt, teadlikumalt petamisse ja ppimisse
integreerida. Need aastad kivitasid mind tsiselt laienes silmaring, omandasin tohutult uusi
innovaatilisi teadmisi, lhenemisviise petamisele ja ppimisele, tutvusin huvitavate inimestega,
sain juurde enesekindlust, motivatsiooni. Ameerika haridusteadlane J. Dewey on ka elnud, et
nne vti on leida, mida sa tegema sobid, ning kindlustada vimalus seda teha.
Tna ttan digiaktiivses koolis, kolleegideks digiaktiivsed petajad ja toetamas digiaktiivne
juhtkond. Seega on meil digiepideemia. Alguse sai epideemia sellest, et paaril petajal oli huvi,
mida digialdis juhtkond igati toetas seadmete muretsemisel (nt interaktiivsed tahvlid, iPadid),
koolitustel osalemisel, uuenduslike meetodite rakendamisel.
Meil koolis on selline kollektiiv, kes kasutab igat vimalust kokku saades kogemusi vahetada. Ja
sellest said alguse juba teadlikult, minu eestvedamisel planeeritud kolleegilt kolleegile pitoad, mis
tnaseks toimuvad regulaarselt. Ja petajad on vga aktiivsed minult nu ksima, kuidas midagi
uut- vi teistmoodi teha. Aktiivsemad jagavad oma kogemusi ka kooli digiblogis ja osalevad
Nutitund igasse kooli! grupi ts. Ja ega nakkushaigused levivad ikka neile soodsas
keskkonnas.
Pilt: https://drive.google.com/file/d/0B4016h8S8bbkbWNMUWxDNWVDSXM/view?usp=sharing
Tuuli Hiiesalu, Tartu Luterliku Peetri Kooli meedia-

ja suhtlemispetuse petaja
Olen ttanud le 10 aasta klassipetajana. Hetkel ttan phikohaga Tartu likooli
haridusteaduste instituudis kommunikatsioonispetsialistina.
Tehnoloogia on aidanud minu td kindlasti pnevamaks ja lihtsamaks muuta. Kasutan telefoni, et
salvestada laste jutte, ettelugemisi, intervjuusid. Kuulame need kas kohe le (klari juhe telefonile
jrgi) vi teeme seda jrgmisel tunnil, kui on kokku ligatud niteks mni kuuldemng. Kas me
tna arvutiklassi lheme? on laste lemmikksimus mulle. Sageli lhemegi. Harjutame trkkimist,
teeme digiettetlusi, tutvume pnevate internetilehtede ning programmidega. 4. klass harjutab ka
juba blogi pidamist. Eriti vahva oli niteks 100 koolipeva puhul kasutada ppi (AgingBooth), mis
muudab inimesed mitukmmend aastat vanemaks. Nalja oli palju ja mis seal salata, ka pisut
khedust.
Digi on Tartu Luterlikus Peetri koolis au sees. Meil on vahva petaja, kes alustas oma klassi blogiga
ning nakatas sellega teisigi. Arvutiklassis kiakse sageli niteks Matetalguid tegemas. Kui mni
petaja jbki digivahendiga htta, on ikka keegi, kes appi tttab ja aitab.
Sattusin titsa kogemata hele ritusele ja mis sellest vlja tuli, saab lugeda siit:
http://opleht.ee/2017/02/kuidas-me-otsimit-tegime/.
Arendust kll veel kib, aga Otsimil on tnaseks olemas juba ka oma leheklg www.otsim.ee, kus
saab snamngu ka proovida. TLPK pilased seda juba tegid ning neile meeldis :)
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=937257539674813&set=ecnf.100001717261214&type=3&theater
lle Juuse-Tumak, Kunda hisgmnaasiumi 21-aastase

tstaaiga klassipetaja
Kindlasti on tehnoloogial tnapeva ppetunnis suur roll,
sest ei mdu vist enam htegi ppetundi, kus petaja ei
kasutaks arvutit. Hea on see selle poolest, et kui niteks
tunnis on mni sna, mille thendust lapsed ei tea, siis on
lihtne panna projektor tle ning sisestada otsitav sna
arvutisse ja kohe on pilt olemas ning pilased on jllegi
targemad.
Vga tore on ka see, et pilastel on koolis kaasas oma
nutiseadmed, mis mind kll ei sega, sest kui leppida
reeglites kokku, siis ei tule mingit jama, et keegi vtaks
nutitelefoni luba ksimata tunnis vlja. Kasutan juba 1.
klassi pilastega nende oma nutiseadmeid. Loomulikult
kulub esimene tund sellele, et pitakse oma nutitelefoni
vi tahvelarvutit peale mngimise ka muuks kasutama.
Esimene takistus, mis kohe tuleb, on nutitelefoni kooli wifi
vrguga hendamine, ja siis veel see parooli trkkimine,
mis nuab suurt tpsust ja ajab vikese inimese nrvi, kui
kohe esimesel korral ei saa hakkama. Kuid harjutamine teeb meistriks ja seni on kll kik kenasti
hakkama saanud. Alati kasutan tunnis ka pilaste abi, kes aitavad kaaspilasi, mis omakorda ju
arendab ka neid, sest parim pitu kinnistamine on kordamine.
Sellel ppeaastal olen pilastega katsetanud ka sellist varianti, et annan arvutiklassis tunni alguses
neile mingi uue keskkonna, mida uurida ja katsetada, ning vahva on vaadata, kuidas uued teadmised
liiguvad pilaselt-pilasele.
Pan alati, kui vhegi t krvalt aega jb, osaleda veebiphistel koolitustel, sest see on hea
vimalus ppida midagi uut kodust lahkumata ning saan ise valida sobiva aja, millal uusi teadmisi
omandada, sest pidevalt peab ju ennast uute digivimaluste suhtes tiendama, et ikka ajaga kaasas
kia.
Olen koolis osalise koormusega haridustehnoloog ning tnu sellele on mul hea vimalus viia koolis
lbi koolitusi ning tutvustada kolleegidele uusi ja pnevaid keskkondi, mida ppetunnis kasutada.
ks lemmikuid on petajate ja kindlasti ka pilaste seas mnguline keskkond Kahoot, mille abil saab
teha pilastele teste ning koguda tagasisidet.
Meie koolis toimub ka kolleegilt-kolleegile koolitusi ning kui koolitama satuvad petajad, kes ise on
digist vaimustuses, siis tekib ka teistes pihimu.
Minu kui haridustehnoloogi unistuseks on see, et enamus petajaid kasutaksid ppetunnis pilaste
oma seadmeid. Praegu juba nneks on mned julged petajad, kes seda vimalust kasutavad.
Lisaks on meie koolis tegemisel DigiPeegli projekt, mille raames loome koolile korraliku
materjalikogu.
Soovin kigile julget pealehakkamist, et uued ja huvitavad digivimalused juaksid paljude
petajate ppetundi, sest need muudavad pilastele ppimise huvitavaks.
Foto: https://drive.google.com/file/d/0B2En7HqXjs0KcFJLaFE5UW1XZnM/view
Ljudmilla Rodestvenskaja, Tallinna Kesklinna Vene

Gmnaasiumi informaatikapetaja, staai 30 aastat!
Digi tulekuga hakkasin kolleegidega koolis rohkem suhtlema, mitte ainult silmast silma, vaid ka
elektrooniliste sidekanalite abil: e-posti teel ja sotsiaalsetes vrgustikes. Vrgustikus ja koolitustel,
kus olin nii ppija, kui ka petaja rollis, tutvusin teliste haridustehnoloogia ekspertidega. Saadud
teadmisi kasutan oma koolis ttamisel.
Huvi haridustehnoloogiliste muudatuste vastu pani mind tegema seda, millega pole varem
tegelenud. Niteks kirjutasin mitmeid projekte, mis vimaldasid nii minul, kui ka mitmel kolleegil
koolist reisida ja jagada teadmisi huvilistele. Kige suuremaks projektiks oli kaheaastane projekt
Islandi partneritega. Tegime hisprojekte Venemaa koolidega Pushkinogoryes ja lime App
Inventori programmiga mobiilirakenduse. Muudame ja ajakohastame paljude ainete petamist.
Mul on ikka silinud huvi matemaatika vastu, kuigi tunde selles ppeaines ma ei anna. Minu jaoks
on oluline mista, kuidas on vimalik seda ppeainet petada teistmoodi, kasutades veebiphiseid
rakendusi. Hetkel tegelen phjalikumalt tundide vlja ttamisega Desmoses ja Geogebras. Vin
elda, et mu kolleegid koolis toetavad mind vga. Koolis on palju ppeprojekte ja ka tunnid
reaalppeainetes toimuvad arvuti abil. petajad on loonud koosts ppematerjale.
Mulle pakub huvi visuaalne programmeerimine PencilCodei keskkonnas. Sellel teemal ttasin
vlja kursuse ja koolitasin oma kooli petajaid. Viin lbi e-kursusi ja vebinare.
Viimasel ajal tegelen algkoolile meldud robotitega ning tehnoloogiatega, mis on seotud eelkige
paberiga ja arendavate mngudega. Neid teadmisi jagan algkooli petajatega.
Pilveteenuste kasutamine aitab petajate ja juhtkonna hist td ning elektroonilist
dokumendiringlust korraldada, igahe td lbipaistvamaks ja infovahetust kiiremaks muuta,
regulaarselt teha muudatusi dokumentides ja tagada thusat tagasisidet.
Koolis on loodud petajate tundide klastamise reeglid, mis toetavad petajate jrjepidevat
ppimist ksteiselt.
Koolis on loodud hoidlad ressurside vahetamiseks. Kasulike linkide vahetamiseks ja professionaalse
kommunikatsiooni jaoks on Google+ keskkonnas TKVG petajate kogukond http://clck.ru/8mGMx.
Ainehendused on loonud ppematerjalide e-kogumikud, mis vimaldavad ainepetajatel hiselt
materjale kasutada. petajad valivad ja kasutavad avatud digitaalseid haridusvimalusi
(digikogusid, digitaalseid vahendeid).
Toetatakse uusi ideid ja interdistsiplinaarsete hisprojektide algatusi. Niteks on matemaatika ja
arvutipetuse ppekavadesse lisatud ppeprojektid, mille phieesmrgiks on ART-objektide
loomine.
Olen blogija juba rohkem kui 11 aastat, millest seitse olen kirjutanud portaalis
http://edugalaxy.intel.ru/ .
Viimase aasta jooksul olen avaldanud kaks juhendit petajatele: itmekesine vaade maailmale vi
STEM, STEAM, STREAM-lhenemisviisid hariduspraktikas https://goo.gl/enednb, Pliiatsi
programmeerimine PensilCode keskkonnas https://goo.gl/zg0gOJ
Kirjutasin kaks raamatut koosts Vene kolleegidega: Google Apps 2015
https://goo.gl/vmId6K, 2016 https://goo.gl/KFylgo.
Agnes Kaio, Jrva-Jaani Gmnaasiumi matemaatika- ja

informaatikapetaja, tstaai 28 aastat
Digiajastu on mind viimastel aastatel tiesti vallutanud. Palju on saanud ppida digivallas uut ja
huvitavat. Matemaatikas olen ise veel tahvli ja kriidi usku petaja, kuid teen ka siin vahel erandeid.
Eelmises koolis fsikat ja looduspetust andes sai ppetunni nitlikustamiseks kasutatud mitmeid
huvitavaid keskkondi.
IT vallas aga katsetan palju. Antud ppeaastal on olnud IT tundides phirhk 3D-l ja
programmeerimisel. Kui nnestub nd HITSA projektiga ka robootika vidinaid saada, oleks super.
Digimaailma vahenditega saab petada loovust, koostd, teha erinevaid projekte.
Loodan oma tegevusega leida enda mber srasilmseid pilasi, kellega teha td svendatult, et
vtta osa erinevatest projektidest ja konkurssidest. See on aga pikk ja jrjepidev t.
Jrva-Jaani Gmnaasiumis ttan teist aastat. Tundub, et olen oma digihuviga nakatanud ka oma
kolleege. Eelmisel sgistalvel seisis meie arvutiklass pea kasutamata. Toimusid vaid IT tunnid. Nd
on hommikuti tihti jrjekord, et kes ikka lgile pseb IT klassi vi saab kasutada tahvelarvuteid.
petajad on julgemad kasutama digivahendeid ja rakendavad neid hoolega ppets. Kike pitut
olen pdnud kolleegidele edasi anda ja julgustan neid lbima erinevaid HITSA poolt pakutavaid
kursusi. Esimesed petajad asusid looma blogisid, et tutvustada klassi tegevusi ka lapsevanematele.
Loomulikult ei saa digistamine toimuda ainult kooli piires. Jrvamaal on nneks vga hsti toimiv
informaatikapetajate ainesektsioon. Saab tuge ja julgustust oma ettevtmistele. Suur
inspiratsiooniallikas on FB kanal Nutitund igasse kooli! ja HITSA ProgeTiigri koolituste pilood.
Tnud eestvedajatele!
Eve Reisalu, Ristiku Phikooli haridustehnoloog,

informaatikapetaja, ringijuhendaja ja klassipetaja
Tstaai 24 aastat, neist neli aastat Hagudi Phikoolis, 20 Ristiku Phikoolis.
T- ja koolipevad on muutunud tnu digile
huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks. Kui algul
nib, et digivahendite kasutamine ts nuab
lisaaega ja seda kike on raske ja keeruline
teostada, siis tegelikult on raske ainult alguses.
Kui igapevaselt sellega tegeleda, siis muudab
see t hoopis kergemaks ja mnusamaks. Vga
vahva on avastada uusi keskkondi ja leida nende
seast endale omased, mida ts rakendada.
Meeldib ammutada ideid ka kolleegidelt.
Kokkuvtteks vib elda, et enesetienduseta ei
oskagi enam olla ja digita oleks t ksluine.
Meie asutuses on mitmeid tublisid, kes
kasutavad digivahendeid ja -keskkondi. Vga
paljud on huvitatud, kuid kui tegema hakkavad ja kui alguses nuab see lisaaega, siis nad leiavad, et
vanaviisi on ikka lihtsam... Kesoleval ppeaastal on meie kooli petajatele meldud koolitustel
olnud palju osalejaid. Seega vib jreldada, et huvi on olemas. Eks tilk tilga haaval tuleb seda
digipisikut kolleegidesse sstida. Meie koolis on juhtkond vga toetav ning uuendustega kaasaskiv
ning usun, et ka tnu sellele digi kasutajate hulk meie kollektiivis kasvab.
Teistega jagamisele meldes kki on sellest veebilehest kellelegi petamisel abi (I kooliastme
materjal maismaataimede petamiseks) http://maismaataimed.weebly.com/.
Foto: https://drive.google.com/open?id=0BzZrKkNMp8wbeDhCN0tQaVkwYW8
Lisett Sarandi, Tallinna Kristiine Gmnaasiumi

klassipetaja
petan eesti keelt, matemaatikat, kunsti, looduspetust.
Tunnid on tnu digile huvitavamad, lapsed on rohkem
haaratud, petajana on endal ka huvitavam.
Kolleegide aktiivsus paneb ennast rohkem asja vastu huvi
tundma ja tegelema.
Seega, meie kooli phjal vib vita kll, et digi nakkab
klassist klassi.
Kuna olen ise veel magistrippe tudeng, siis minu
tegemistel vib pilku peal hoida elu- ja piblogis
http://lisettsarandi.wixsite.com/elukunst.
Suurim elukunst seisneb teiste inimeste tundmappimises Wilhelm Mller.
Tiim Salumgi, Vastseliina Gmnaasiumi

informaatikapetaja
petajana ttanud kaheksa aastat,
Vastseliinas viimased neli.
Arvutipetus ja digi kivad tahes tahtmata
ksikes, seega rgiks natuke ldisemalt. Enda
tunnis ma pigem traditsioonilist tunnikorda ei
jlgi. hkkond on vaba ja petan kike, mis on
aktuaalne ja pevakorras. Muidugi ei puudu
tundidest ka klassikalised tekstittluse
lesanded jms, aga eesmrk on pakkuda
vimalikult laialdast vaatenurka IT valdkonnale.
Tnapeva lapsi on tegelikult vaja petada
digimaailmas hakkama saada. Mtteviis nad ju
nagunii on seal koguaeg, oskavad ju nii palju ei
pea ldse tegelikult paika. Arvutipetust
vrdleksin tnapeval eesti keelega, kus laps
nagu oskab rkida kll, aga kiki snu tegelikult
ta ei tunne ja ei oska kirjutada, seega vajab ta
maailma avastamisel iget juhendamist.
Ma usun, et digimaailma areng on aidanud ka
arvutitunde huvitavamaks muuta, sest
aktuaalseid teemasid on ju nii palju. Meie koolis on arvutipetuse tund 3.7., 10. ja 11. klassis.
Eks digi tasapisi on hakanud nakkama, juhtkonna poolt on tielik tugi olemas. Haridustehnoloogina
ttades olen petajatele koostanud erinevaid koolitusi neile sobivatel teemadel. Hetkel on ksil
n- suurem projekt, kus ritan juba uueks ppeaastaks teha selgeks petajate personaalsed
digikoolitusvajadused. Ehk vlja peaks ngema nii, et kogun teatud andmed petajatelt
personaalselt vesteldes ja selle phjal tean tpselt, kes kuidas ennast digimaailmas tunneb ja sellest
lhtuvalt saan teha ka erineva taseme koolitusi. Usun, et kui see saab lbi tehtud, kasvab ka
efektiivsus ja digi on varsti kikide petajate suur sber.
Foto:
https://photos.google.com/share/AF1QipO2sZaETlwpnRGURMSH4fZxg3tUjAxXuAVQxtRMR9MZkSjNwn5wNeSj7bjRa21vRA/photo/AF1
QipO7pPFWpua5CCA9nPga8Yl9JGidZV7ClTHBfJUH?key=M2g5X0RCV0F3Z0hZTXk1NzAyLTI0OFZNZ2tlRzBn
Ene Krg, Parksepa Keskkooli petaja

Olen ttanud koolis juba 26 aastat. petan looduspetust,
kirjandust, eesti keelt, inglise keelt, arvutipetust.
Digi teeb petamise huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks.
Kolleegid on usinad ja tublid. Seega digi nakkab iga aastaga ha
enam. Niteks palju ksitakse erinevate teemade ja
programmide kohta, mida oma ppeaines kasutada.
Kes tahab tpsemalt uurida, mida mina teen vi mis meie koolis
tehakse, siis tulge tutvuge minu blogiga
http://arvutitunnis.blogspot.com.ee/.
Foto: https://drive.google.com/open?id=0B3BGjhIThqeNN0Q2THI2TnM2dGc
Eve Kubi, Antsla Gmnaasiumi ajaloo ja

hiskonnapetuse petaja, staai 31 aastat
Pris esimeseks kokkupuuteks vib pidada vist seda, kui Eestis veti kasutusele pangakaardid.
Mulle ei meeldi kodus sularaha hoida ning lasin oma palga kanda pangakontole. Nii sai muretsetud
tol ajal erinevate taevakanalite poolt reklaamitud VISA kaart. Vhemalt ei pidanud vlismaal
muretsema asukohamaa piisava sularaha olemasolu prast. Esimene reaalne talane kokkupuude
arvutimaailmaga tekkis Vana-Antsla Kutsekeskkoolis ttades. Kui Eestis kivitus Tiigrihppe
programm, siis otsustati ka meil koolis, et lbime kollektiivselt arvutikursused, mne
e-ppekeskkonna alase koolituse ja hakkame ppets kasutama arvuteid. No ja otse loomulikult
peaksime mtlema ka endale koju personaalse arvuti muretsemise peale. Kahjuks olen inimene, kes
ksu korras kohustuslikuks tehtud asjadesse suhtub trksalt ja peale selle ei meeldi mulle
igasugused kursused (kursus toimus hilja htul) ning arvuti ostmiseks polnud raha kah piisavalt
(olid teised tookord kallid) ja laua peale mingisugust kobakat ruumirvlit koju ka ei soovinud (niigi
vedeles seal patakate kaupa
lugemist vajavat kirjandust).
Selge see, keda siis seal
koolitusel kohal polnud, ja
arvutipetuse petajale sai ka
eldud, mida sellest
arvutiasjandusest arvan.
Arvutipetaja kll hvardas, et
kui ikka kursustele ei tule, siis
rgu ka prast tema juures
hdaldamas kigu. Vilistasin
hvardustele ja lksin oma rada
edasi. Kolleegid aga ppisid arvutiasjandust, higimullid otsa ees, ning arutasid seda, kes millise
ruumirvli endale koju soetas vi soetab. Poole aasta prast sai kursus lbi, kolleegid olid
asjatundjad, mina vhik, ning ues oli suur kevad. Sgisel, kui algas ppet, oli enamus
kolleegidest suure osa kursusel omandatust juba unustanud ning tagasi alguses ja nende koduseid
arvuteid kasutasid osaliselt vsukesed mngimiseks. Vhik oli aga lpetanud oma arvutialaste
mtete mlgutamise ning selle otsene tulemus oli visiit EMT kohalikku esindusse. Lasin seal pea
tund aega tutvustada klienditeenindajal erinevate ruumirvlitest lauaarvutite plusse ja miinuseid
(saamata tookord ise sellest jutust snagi aru) ning veendusin selles, et lauaarvutid on vist toredad
asjad kll, aga mitte minu jaoks. Judnud sellele arusaamisele, ostsin endale esinduses mgil olnud
kige vimsama slearvuti. Sealt alates olen jnud truuks lpakatele ning nii sai alguse ka suur
armastus arvutimaailma vastu. Minu slearvutid on alati olnud minu suured asendamatud sbrad
ja liitlased ning vahel ka vaenlased ja ajarvlid. Selleks ajaks, kui meil otsustati hakata regulaarselt
kasutama e-ppekeskkonda Moodle, olin juba seal mitu aastat koos pilastega oma ainetes
tegutsenud ja saanud koolis ka selle keskkonna administraatoriks. Tiesti normaalne oli ka
osalemine erinevatel e-kursustel ja sealt erinevate teadmiste kogumine. Lhidalt eldes: sel ajal, kui
enamus kolleege alles hakkas avastama kohustuslikus korras digimaailma vlusid ppets, mina
juba tegutsesin seal. Kui aga populaarseks muutusid nutitelefonid ja tahvelarvutid, siis nende
muretsemine oli juba loogiline. Kuna olen inimene, kes mningaid asju valib hoolega, siis esimeste
seas neid ostma ei tormanud: vaatasin natuke asju krvalt ning vrdlesin neid ja alles siis langetasin
otsused ostmiseks. Huvi arvutimaailma vastu viis isegi kursusele Programmeerimisest
maalhedaselt.
Praegusel hetkel huvitab kige rohkem hkkerlus ning sellega seotud ksimused. Kui kusagil peaks
olema hkkerluse alane vi hkkerluse vastu vitlemise kursus, siis vite kindlad olla, et tenoliselt
olen seal kohal.
Kas digi aitab? Muidugi aitab ja veel kuidas! See on suur ja lai maailm, kus saab kasutada erinevaid
keskkondi ning need muudavad elu palju lihtsamaks. Esimene keskkond, mida hakkasin regulaarselt
kasutama, oli Moodle. Niteks tegin kikidele erialadele geograafias ja hiskonnapetuses
elektroonilise toetava kursuse. Nendes ainetes viisin seal lbi ka osaliselt vi tielikult kontrolltd.
Mnikord kasutasin mistekaartide koostamiseks erinevaid elektroonilisi vimalusi. Isegi
virtuaalseid ekskursioone sai korraldatud. Prast kutsekeskkooli likvideerimist asusin tle
kohalikku gmnaasiumi ning jtkasin ka siin Moodlei kasutamist. Samas oli aga lisandunud juurde
palju erinevaid keskkondi ning asusin ka neid kasutama (niteks LearningApps, QR-kood, Bubbl,
DabbleBoard, Padlet, Kahoot, Mentimeter, Quizizz, Digar, Tebo, erinevad pildittlusprogrammid,
YouTube, maailma digitaalne raamatukogu jne). Proovisin kasutada ka ajatelje koostamist
keskkonnas Timeline, aga see ei ole arvestanud eesti keelega ning ajavahemikke ei saa ka paika
panna. Hirib, et mned head keskkonnad on seotud Googleiga. See eeldab gmaili olemasolu, kuid
samas on Googlei konto loomisel peal vanusepiirang.
Kuna internetis on vga palju huvitavat, siis mnikord tuleb ka vajalikke linke salvestada. Selle juures
on hindamatu abiline Symbaloo. Alguses katsetasin ka Tagpackerit, aga see polnud see, mida
vajasin.
Mitmed kirjastused kasutavad paberkandjal pikute krval ka e-pikuid. Kasutasin ajaloos
gmnaasiumis kirjastuse Maurus Eesti ajaloo e-pikut, kus on lisaks palju interaktiivseid kaarte ning
lisamaterjale kuulamiseks-vaatamiseks vastavas peatkis sees juba. Sama klassiga tahtsin kasutada
ka sama kirjastuse hiskonnapetuse pikut, kuid kuna mitmed soovivad teha valikeksamina just
seda ainet, siis palusid nad digipikut mitte vtta. Nende arust on digindust ppets juba vga
palju ning eksamiks soovitakse ppida paberpikust. Samas aga viiendale klassile meeldis vga
Avita e-pik ajaloos ning nende arust vinuks olla ka 6. klassi ajaloo pik digitaalne. Samas aga 8. ja
9. klassile geograafia e-piku kasutusele vtmise ettepanek prkus lausa vastu jmge: ei ja
veelkord ei. Seega on klasse seinast seina: mned armastavad e-pikut, mned on teatud ainetes
nus ning mnede puhul on see vlistatud. Meil rgitakse palju sellest, et kik pikud viksid olla
digitaalsed. Olen sellest rkinud ka pilastega ning mitmed pilased on e-piku kasutamisel
elnud, et nende silmad hakkavad vga valutama ning kodus pitakse ikka tavalisest pikust. Pris
100% ei taheta veel le minna digitaalsetele materjalidele.
Loomulikult ei saa mda minna ka sellest, et on olemas e-pevikud. petajal on ju tnu sellele
vimalus pilaste tde hindeid pevikusse kanda 24/7. Lisaks on Stuudiumis olemas Tera.
Digindus on muutnud ka ppevorme. Individuaalsel ppekaval olev sportlane saab minu ainetes
enamus asju tehtud interneti teel ning ei pea tulema kooli tid vastama. Antsla Gmnaasiumis
katsetati eelmisel ppeaastal ka e-ppepeva ning sel ppeaastal on juba igal trimestril ks taoline
pev.
Tnapeval on vga palju erinevaid raamatuid kttesaadavad juba ka elektrooniliselt (e-raamat vi
siis pdf-failina tasuta). Olen tnu internetile suutnud leida oma lemmikvaldkonnast sjaajaloost
palju raamatuid digitaliseeritud kujul ja saanud need ka lbi lugeda, ilma et peaksin need riiulile
soetama tolmu koguma.
Mulle meeldib vga pildistada. Digifotoka vi nutitelefoniga pildistamine aga nitab kohe ra,
kuidas pilt vlja tuli vi ei tulnud. Ka on vimalus nendega teha videoid ning ei pea selleks enam
eraldi videokaamerat muretsema.
Kahtlemata digi teeb meie kigi elu lihtsamaks, tunnid huvitamaks ja ka ise pib ju pidevalt midagi
juurde. See aga eeldab, et oleme avatud kogu aeg uuendustele.
piveebis olen jaganud mningaid materjale. Ka Stuudiumis olen jaganud kolleegidega (ja nemad
minuga) erinevaid materjale. Ei ole just eriti suur materjalide jagaja ning jagatud materjalide
kasutaja. Jah, olen teiste tid vaadates saanud ideid, kuid ma ei oska ja ei taha teiste tid kasutada.
Teen oma td ise valmis nii, nagu ise soovin. Samas olen muidugi ise oma tid ja materjale
jaganud: kes tahab, see kasutagu.
Mulle meeldib elada 21. sajandis 21. sajandi vahendeid ja meetodeid kasutades. Soovitan kigil vtta
kik, mis vtta annab selle sajandi leiutistest ning olla avatud uuele. Minevik vib olla tore, aga see
on minevik ning mdunud ajad ei tule kunagi tagasi (ma loodan). Vaadake avatud pilgul ringi, laske
ennast uutel vimalustel llatada ja kasutage need llatused jhkralt enda ja oma t huvides ra.
Foto: erakogu.
Jrvi Kimst, Martna Phikooli eesti ja vene keele ning

inimesepetuse petaja ja seda juba 32 aastat
ritan kasutada digivahendeid (tahvlid, arvutid, mobiilid)
tundide huvitavamaks ja kaasaegsemaks muutmisel nii
palju, kui vimalik. Minu jaoks on digi muutnud t palju
lihtsamaks, kuna snade kontrollide, testide,
kontrolltde vi ka muude harjutuste/lesannete
tulemused on vimalik kiiresti teada saada. Samuti
erinevate esitluste, ristsnade, mngude koostamine
koosts pilastega annab hindamatu kogemuse nii
petajale kui ka pilasele endale. Meil on ksteiselt
paljugi ppida olgu see siis, kas digiga seoses vi lihtsalt
htse meeskonnana ttades.
Digi nakkab meie asutuses vga hsti, kuna minu mber
leidub vgagi uudishimulikke kolleege, kellega koos sageli
toimetame, uurime erinevaid keskkondi, jagame uusi ppevahendeid, anname ksteisele nu,
limime ainetunde jms. Hetkel niteks kimas vene ja inglise keele ning programmeerimise
limimine, mille tulemusena valmivad pilastel rhmades mngud koos isevalmistatud
mngualustega Bee-Boti robotite jaoks.
Kerli Perend, Haanja Kooli eesti keele, matemaatika-,

kunsti- ja tpetuse petaja
Kasutan hariduslikke roboteid, erinevaid internetikeskkondi (veebiklass.weebly.com,
LearningApps, programmeerimismngud), tunnis Plickersit vi Quiverit tehes ka oma telefoni.
Digitee algas phikooli ajal, kui koolides hakati petama arvutipetust. Vahetundides olid vga
populaarsed jututoad ja Mario mng.
Mina arvan, et digivahendi kasutamine peab olema eesmrgiprane, mitte nutt nuti prast.
Kindlasti pakuvad digivahendid lastele vaheldust ning toovad juurde mngulisust. Ma ei poolda
liigset digikasutamist laps peab suutma ikka kega kirjutada ja raamatut lugeda. Seetttu
meeldivad mulle rohkem isegi hariduslikud robotid, kui erinevad pid ja internetikeskkonnad.
Osalen erinevatel digikoolitustel ning olen kursis uute keskkondade ja vimalustega. Samuti
vahetame kogemusi ja teadmisi kolleegidega.
Tasub olla julge! pilased on kiired ppijad ja isegi kui mingit vahendit ise veel vga hsti ei tunne
vi ei oska, vib katsetada ka koos pilastega ja ppida koos nendega.
Kersti Varblane, petaja Kiili Gmnaasiumis

Phikoolis annan arvutipetust, gmnaasiumis uurimistde aluseid, valikaineid infopdevus,
kontoritarkvara. Koordineerin ka phikooli loovtde tegemist.
Mu philine vahend on PC ja Samsung A5 telefon. Enamus vajalikke programme on omavahel
snkroonis, nii et vahet pole, millist seadet kasutan.
Esimese tarvuti sain 1993. aastal, see oli suures kirjastusbroo esimene, DOS-ssteemiga jms. Ma
tundsin ennast siis vga thtsana, kuigi isegi tekstittlus oli sel vga algeline. Isikliku lauaarvuti
sain 2000. aastal. Umbes siis andsin lpuks alla ja ostsin ka mobiiltelefoni Nokia 3210 vga hea riist
oli! Need mu esimesed kogemused haarasid nii jgitult, et enam ilma arvutita suurt olla ei oskagi.
Vahepeal on nutti ja vahepeal on nuttu. Nutma ajavad tehnikahdad, aeglane wifi jms, siis peabki
nutti kasutama. petajad on leidlikud, lapsed veel rohkemgi. Meie kooli ks vrtusi on ppimine
on petamisest olulisem nii pivadki kik kigilt. Ma ei hbene telda, et nii mnigi
gmnaasiumipilane on targem kui mina, mnikord vaatan le nende la, mis toimub. Samas olen
theldanud, et pilased on konservatiivsemad ja ei taha alati uue asjaga kaasa minna. Ka ritavad
nad hoida eraelu (ja sellega seotud sotsiaalmeedia keskkonnad) endale ja ei taha, et petajad
nende kohtadesse kontod teeksid.
Meie kool on nnelik olnud, oleme saanud tehnikat siit ja sealt, osaledes niteks Eesti 2.0
projektides. Ka koolipidaja on hsti toetav ja hariduslembene, vajalikud seadmeid oleme tasapisi
ikka saanud: 3D-printer, laserlikur, tahvelarvutid, LittleBits ja muud elektroonikakomplektid, LEGO
robotid jms. Kmme aastat tagasi, kui siia kooli tulin, olid olemas mned vanad LEGO robotid ja
niteks raamatukogu infossteem tundus juba kva sna :) Nd on tundides tiesti tavaline, et
kasutatakse nutiseadmeid ppe-eesmrgil, vahet pole, mis tund on, igas aines annab kasutada.
Ametinimetus on mul arendusjuht, eks pean siis arendama ja arenema. Mingi vike osa minu tst
on olla haridustehnoloog ehk toetada petajat ppets. Mul on hea meel, et viimastel aastatel on
meie kooli lisandunud paar petajat, kellest ks pib haridustehnoloogiks ja teine tuli oma suure
kogemuse- ja teadmistepagasiga teisest koolist meile petaja saab abi mitmelt poolt.
Lisaks tegelen n- laiema pildi ehk tulevikusuundadega. Haldan koolis erinevaid andmebaase,
tegelen tahvelarvutitega. Viimased paar aastat olen rohkem keskendunud tehnoloogiale, ka
tehnoloogiapetusele selles vtmes, et mida ja kes ja kus petab, milliste vahenditega ja kui
elulhedane ja jtkusuutlik see petus on. Tnaseks on meie kool vga kitsaks jnud ja unistame,
kuidas ks tulevikukool vlja viks nha. Planeerime paar klassi sisustada uut moodi, MKile
vastavalt nutikalt, samuti tahame teha nutiklassi ja kime kogemusi otsimas. Uusi ruume muidugi
vajame ka :)
Hetkel tegelen Programmeerimise ndala (Code Week) korraldamisega, kevade poole aitan
peakorraldajal Kiili Robotit lbi viia. Sinna vahele mahub veel pilaste juhendamine konkursside
(Lahe asi jms) jaoks.
Nagu ks mu kolleeg soovitas: pista ninapidi sisse, kll tegema (kasutama) hakkavad!
Rasmus Kits, Tallinna 21. Kooli robootika petaja

Minu digiseadmed on slearvuti, lauaarvuti, tahvelarvuti, nutitelefon, robootikakomplektid.
Esimene kogemus ji nagu ikka sellesse aega, kui arvutimngud olid vanuse tttu populaarsed.
Mletan millegiprast seda kogemust siiani. Sbral oli ligips mingisugusesse arvutuskeskusesse,
kus terve sai mngitud sellist FPS-i nagu Wolfenstein 3D. Aasta oli siis 1993 ja ma olin 13 aastat
vana...
Tnapeval nutiseadmed ja kool juba natuke saavad ksteisega lbi. Lihtsamad tegevused, nagu
internetiotsing, meediatarbimine ja suhtlus e-kirja tasandil on igapevased. Kll aga on
kitsaskohaks arenenumate lahenduste, pitarkvara jms kasutamine, seega td on alati palju teha
ja see kik on vga pnev vljakutse.
Olen oma suhtumises vaba. Ei piira seadmete kasutamist, kui see on pitegevuses vajalik. Muidugi
eeldab see pilaselt head distsipliini ning petajalt pidevat juhtimist, selgitustd ja jlgimist, et
pilane psiks teemas ja tegeleks vajaminevaga.
Olge julged ja rmsad. rge kartke eksida, sest ppimine lbi eksimuste just kibki!
Pilt: https://www.youtube.com/watch?v=HEY4E2vfdEc
Marii Maamgi, lasteaia Vike Pike tantsu- ja

liikumispetaja, kelle lisahobiks on robootika
Ts kasutan igapevaselt slearvutit, nutitelefoni.
Ilmselt teliselt revolutsioonilist hetke tundsin siis, kui sain sbra poole minnes autost tema
nutitelefoniga saunaahju sooja panna.
IKT ei ole meie lasteaias omaette eesmrk, vaid vahend, ning petajatena peame kasutama
vahendeid, mis on sellele plvkonnale, kellega me oma ts igapevaselt koos oleme ja ksteiselt
pime.
Kuulun meie lasteaia pnevasse pikogukonda diginaiskonda, mis koosneb viiest petajast, kes
kik on digiteemadest pisut rohkem huvitatud. Vastutame oma lasteaias selle eest, et kolleegid
saaksid erinevaid digiteemalisi koolitusi, kirjutame projekte, et meie vahendite ja vimaluste taristu
tieneks. Sellel hooajal ongi meil Vikses Pikses rohkem thelepanu pratud ppe- ja
kasvatusts nutikale ppimisele. petajad kasutavad oma ts erinevaid nutilahendusi, et
rikastada ja muuta ppet laste jaoks pnevamaks ja kaasaegsemaks. Lisaks juhendan robootika
huviringi, et insenere meile ikka juurde kasvaks.
Soovitus. Alustage kige lihtsamast, minge HITSA koolitustele ja nakatuge robootika pisikuga.
Pilt: https://www.facebook.com/515928175117859/photos/a.523358594374817.1073741829.515928175117859/1057892317588106/?type=3&theater
Margit Lindau, Krla Phikool

Olen kauaaegne petaja, staai le 40 aasta, mu ametiks on praegu haridustehnoloog.
Igapevaselt kasutan nutitelefoni ja tahvelarvutit, kindlasti ka slearvutit. Need on minu
tvahendid.
Olen prit sellest ajastust, kus esimeseks digivahendiks oli kirjutusmasin, millega oli rm ja lust
oma kirjatid klbistada; 3-4 kopeerpaberit vahel ja korraga 4-5 eksemplari valmis. Jrgnes aeg, mil
kooli toodi Juku arvutid. Neid ma isegi ei ninud, kui neid juba enam ei olnud. sna pea, kui
Tiigrihppe hpe ulatus Saaremaale ja annetas koolile mne arvuti, tekitas see minus suurimat
uudishimu. petajatele meldud tutvustav arvutikoolitus seisnes oluliselt hiireharjutustes, et
kujuneks koordinatsioon hiirega ekraanil ttamisel. Kirjutusmasinana sain ma seda sna kohe
kasutada. Tundmata Wordi mend ja selle vimalusi, pusisin valmis projekti, ametliku dokumendi.
Olin ise limalt nnelik. Projekt sai ka rahastatud. Aga tna on mul takkajrgi ikka naeruvrselt,
vga piinlik, sest kogu mu projekti tekst oli vga vales vormingus.
Huvi arvutielu vastu aina kasvas ja soetasin endale isikliku arvuti. Pusisin vist pris 24/7 selle kallal.
Tegin ppematerjale:) Niteks: PowerPointis valikteste, Excelis teste, Wordis lesandeid snade
lohistamise ja vrvimisega jms. Koolis lisati mu koormusele sna kohe arvutiringi tunnid. Ringi
nimetas direktor Miksikese ringiks. Tegime pilastega erinevaid tlehti, ppematerjale petasin
seda, mida ise oskasin. Iga pevaga ja tunniga ppisin ise juurde. Mul oli nn olla kaasatud Miksikese
tegemistesse ja veidi hiljem Tiigrihppe tegemistesse. Need koostd olid harivad ja
enesetiendamine saigi interaktiivse vormi.
Meil on nutt ja kool pris sbralikes suhetes, just vimaluse piires. Kui kooli juhtkond mistab
infotehnoloogia arengust tulenevaid nudeid nii fsilise keskkonna kui sotsiaalse pikeskkonna
parendamiseks, siis vimaluste piires on edu mrgata. IKT kasutamine on olnud meie koolis ikka
aastaid pevakorral, ka haridustehnoloogile pakuti td juba umbes kaheksa aastat tagasi.
Suuremate investeeringutega alustasime eelmisel ppeaastal kooli wifi-vrku uuendades ja
tahvelarvuteid soetades lbi Kaasava Kooli projekti. Arvutiklassi uuendasime juba varem. Klassides
on kaks puutetundlikku tahvlit, ekraanid, suured telerid. Alates eelmisest ppeaastast valitakse
koolis innovaatiline petaja, keda premeeritakse tahvelarvutiga.
ppeprotsessi juhib petaja, ise tegelen koolis kolleegide digiteadlikkuse ja oskuste harimisega,
suunamisega. Mulle kui haridustehnoloogile valmistab rmu iga petaja ksimus ja isiklik
lhenemine minule: Kas sul on minu jaoks aega, et .. ppida?. Heas mttes tegi
thelepanelikuks petaja lause, et vana moodi enam ei saa, peab testi teistmoodi tegema
hakkama, vi lause, et pean mugavustsoonist vlja tulema. Need on petajate enesekriitilised
hinnangud. Rmu teeb seegi, et noored kolleegid ei pane pahaks, kui 60+ haridustehnoloog neid
sageli suunab ja tagant utsitab.
Kuna klassides on fsiline keskkond tehnoloogiaga vimaluse piires sisustatud, siis nd julgustan
petajaid tunnis julgemini tehnoloogiat kasutama, uuenduslikke meetodeid ja vtteid rakendama.
petajate enesetiendus on elukestev, kuid on vaja teha palju selgitustd, et ka IKT koolitused on
oma koolituskavva hea vi vga vajalik lisada. E-kursustesse on suhtutud suhteliselt arglikult, kuid
ka siin on j sulama hakanud. Igas koolis on erineva IKT oskuste tasemega petajaid, nii ka meil.
Oluline on, et petaja suhtumine kaasaegsesse piksitlusse muutuks ning ta oskaks uue ja vana
petamise vahel valikuid teha vi neid omavahel seostada.
Kuna grupis ppimise tempo ei sobi kigile, siis olen oma koolis praktiseerinud petajate
individuaalseid digitunde. See on mugavam ajalise planeerimise mttes. Ka ppijal on lihtsam oskusi
omandada ja tagasiside on olnud neilt vga positiivne. petaja saab kodus ise edasi ppida, olen
jaganud nendega ka oma koostatud videojuhendeid. pitu rakendamisel tunnis annan ainetundide
ettevalmistamisel nu, kuidas ja millises tunniosas ht vi teist rakendust vi meetodit sobiks
kasutada ja mis on vljund. Olen petaja soovi korral tunnis kaasas kinud. petaja on siin ka ppija
rollis, ta vajab positiivset tuge, et vabaneda hirmust eksida. pilased on toetavad ja vajadusel
julgetakse juba ka pilastelt nu ksida.
Sellest ppeaastast saime ree peale ka robootikaga, varem lihtsalt koolil omal vahendeid selleks ei
olnud. Aga programmeerimisega tegelesid pilased veebikeskkonnas juba varemgi.
On toimunud mitmesuguseid lekoolilisi nutimnge. Niteks emakeelepeval vanasnade,
knekndude ja mistatuste kuldvillak, nutiviktoriin vabariigi aastapeval, kogukonnas fotojaht,
pilased koostasid fotodest oma kogukonda tutvustavaid e-raamatuid. QR-koodi jaht pildidetaili ja
pris keskkonnast elemendi kokku viimisega. Teist aastat toimub pilaste fotoloomingu konkurss,
kus virtuaalset pilaste sgisfotode nitust saavad ka veebiklastajad hinnata.
Uus piksitlus ei ksi vanust. Soovin kigile positiivsust ja julget pealehakkamist!
Pilt: https://drive.google.com/file/d/0BwVt6lXQ_ytNaDh1QmZ3c1pGYjVXNUVJSmpTdEdtbXZpM1g0/view?usp=sharing
Kristel Tereping, Palivere Phikooli petaja

Olen 8.-9. klassi klassijuhataja, 4.6. klassi eesti keele ja kirjanduse petaja. petan veel 7.9. klassis
kunsti ja 6. klassis hiskonnapetust ning 1.5. klassis informaatikat. Seda on pris palju!
Isiklik vahend on nutitelefon. Koolis kasutan tahvelarvuteid ja mitmed tunnid annan arvutiklassis.
Esimene digikogemus? Oi! See oli ammu! Koolis olid vist Juku arvutid. Kodus on testuseks
informaatika tunnist prit vihik, kus ppisime arvussteemide teisendusi, vga algelist
tekstittlust, programmeerimise phimtteid. Tegime isegi mingi mngu moodi asja. Teate seda
ekraanikaitset nimega Mystify? Midagi sellist tegime, kus ks joon pidi le ekraani liikudes jooned
endast maha jtma (nagu paljunema) ja ekraani serva puudutades teise suunda prkama...
Ise kasutan palju telefoni, et jks mingi mrk maha toimunud ritustest. Pildid ja vikese nupukese
paneme kooli Facebooki lehele.
Tna koostasime hiskonnapetuses laste iguste kohta Padleti seina iga pilane lavastas he
iguse ja lisas pildi vi video. Eelmisel ndalal harjutasime ettetluseks tahvelarvutis. Kevadel
tegime raamatu Kik poisid ei saa suureks phjal fotolugusid. Koolil oli QR-koodidega fotojaht.
Eelmisel aastal saime E-Piima projektiga raha LEGO EV3 robotite ostmiseks. Meil on suurematele
robootikaring. Sel aastal saime Edisoni robotid, mida pime hetkel informaatika tunnis. Sel aastal
on toimunud petajate nutitund, mis kaudselt mjub ka pilastele. pilastel pole ju nutiseadme
kasutamisega probleemi, pigem on vaja neile petada seadme kasutamist ppimise vi aja
planeerimise jaoks.
ra karda! Katseta, aga ra unusta kainet talupojamistust iga asja jaoks nutti vaja pole. Pliiatsiga
peab ka oskama midagi teha!
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=182262835187202&set=a.101534243260062.2997.100002104597293&type=1&l=fada2ebd38&theater
Aimi Jesalu, Plva Gmnaasiumi saksa keele petaja

ja haridustehnoloog
Igapevaselt kasutan nutitelefoni ja slearvutit, aeg-ajalt ka tahvelarvutit.
Justkui ei mletagi enam esimest digikogemust, aga ks tagantjrele vga naljakas asi meenub kll:
kui vtsin kogu julguse kokku ja klpsasin saksa keele petajate reaalajas toimuva koolituse lingile
ja olingi nn live online ruumis, kus rgiti kll blogidest kll open resourcesidest ja ma tundsin ennast
koheselt mahajnu ja rumalana. Aga edaspidi just neis reaalajas regulaarselt toimunud
teisipevahtustes koolitustundides sain teada toredatest veebikeskkondadest, mida hakkasin
koheselt kasutama oma ainetundides ja eTwinningu projektides ja millest olen seniajani
vaimustuses. Sellest ajast saati otsin ka ise ja avastan aina uusi ja huvitavaid, jagades neid rmuga
kolleegidele Eestis ja Euroopaski. Ja viimastel aastatel pakuvad pinget veel vga paljud pid.
Kool ja nutt? Samm-sammult ha enam! Kik on ju kigega seotud! Pole vimalik enam noori
tulevikuks ette valmistada eelmise sajandi vahendite ja meetoditega ning nooredki kasutavad
ppimisel nutiseadete abi. Samas tuleb neid pidevalt petada hariduslikke ppe kasutama. Kuna
kik areneb vga kiiresti, peavad iga pev midagi juurde ppima nii petajad kui ka pilased ja seda
kindlasti pidevalt ksteisega jagades. Digisammude kasutamisel koolielus tuleb siiski silmas pidada
eelkige otstarbekust ja vajalikkust. Eestis praegu lbiviidav digipre aitab ses suhtes kvasti
kaasa.
Saksa keele petajana olen
pdnud juba aastaid oma
pilasi ppima suunata ka
veebi- ja viimastel aastatel
nutivahendeid kasutades.
Kmnendat aastat viin
pilastega just selleprast lbi
eTwinningu projekte: nii
olemegi koos saksa keele
oskuste parendamise ja IKT
vahendite kasutamisega
pdnud, et pilastel oleks
nutikam ppida. Ka olen motiveerinud oma pilasi e-konkurssidel osalema.
pilastele on meldud minu kui haridustehnoloogi poolt korraldatavad digivahetunnid ja nitused,
aina tienev haridustehnoloogi blogi, kooli e-seinaleht ja mitmed vahvad nutikad ettevtmised
(nagu Euroopa keeltepevale phendatud viktoriin Kahootiga, momendil toimuv petajate ja
pilaste vaheline Koodi Tunni lbimise vistlus jne). Ka kolleegidele digikohviku vormis ja
individuaalselt digioskuste jagamine teenib seda eesmrki, et pilastel oleks nutikam ppida.
Olen nii tnulik kigile neile tublidele eestvedajatele, kes on mulle alati eeskujuks olnud ja mind oma
tegemistega inspireerinud. Nii olen judnud isegi lemaailmsetele veebikonverentsidele
(DaFWEBKON, GETVICO) esinema ja modereerima.
Mul on teliselt hea meel, et saan tegutseda ka haridustehnoloogina ja soovin, et koolides osataks
toimetada, petada ja ppida aina digipdevamalt. See on kigi osapoolte heasoovlik, phendunud
ja korralikult lbimeldud koost ja -ppimine.
Pilt: https://ajepf.wordpress.com/pildisein/
Raili Vanaveski, Tallinna Lauliku lasteaia petaja

Olen 4-5-aastaste laste rhmapetaja. petan
limitult matemaatikat, keelt ja kne, kunsti,
mina ja keskkonda. Kasutan oma ts arvutit,
Bee-Boti roboteid, interaktiivset tahvlit,
nutitelefoni.
Elu esimene digikogemus oli mul 9-aastasena.
Minu vanavanemad olid soetanud endale
uhiuue arvuti. Mletan, et see tekitas minus
tohutut pnevust. Vaatasin tolleaegsete
lemmiklauljate pilte ja visin veeta tunde
Solitaire'i mngides. Algselt oli iseseisvalt
arvutis toimetamine minu jaoks sna vaevarikas
ja aeganudev, kuid nneks oli minu vanaisa
mind kannatlikult petamas ja abistamas. Olen
talle selle eest vga tnulik.
Et nutt ja kool saaksid omavahel kenasti ja
harmooniliselt hakkama, viks minu arvates
nutiga tutvumisega alustada juba lasteaias.
Minu phimtteks on, et lapsel peaks olema
igas pevas veidi kunstilist tegevust, vrskes
hus viibimist, vaimset pingutust ja ka mngu.
Vaimne pingutus viks lapsele tunduda aga
mnguna. ritan vimalikult palju tegevusi
limida Bee-Boti robotite, interaktiivse tahvli ja vahel ka arvutiga. Lastel on niteks ringi kujundit
palju pnevam ppida robotitega paberile joonistades kui kujundit lihtsalt tahvlilt vaadates.
Elin Kiin, Konguta Kooli klassipetaja
Koolis on meil arvutiklass
slearvutitega. ldiselt oleme
lhtunud koolis VOSK-ist, meil on
lausa VOSK-i pevad.
Kui seda vib pidada juba
digikogemuseks, siis oma
esimestesse telefonidesse (Nokia
3310, 3210) meeldis mulle internetist
uusi helinaid otsida, mis olid toona
koodide kujul a la c2, d4, f3 jne.
Mulle meeldiks vga, kui nutt ja kool
kiksid hte sammu, ks ei saaks ilma teiseta. Tnapeva kool enam nutita kll mitte...
Kasutan erinevaid keskkondasid ja vahendeid, mille abil laste jaoks ppimine koolis ikka
hinaphine oleks. Pan lapsi innustada ja inspireerida, et nad kodus vabal ajal kasutaksid
nutivahendeid kasulikult, st pieesmrgil.
Lubage endale eksimist, lubage ennast pilastel petada ja rge kartke ksida. ppige teiste
kogemusest. Kindlasti piiluge, mida tehakse teistes koolides, niteks
http://opilased2015.blogspot.com.ee/.
Pilt: https://drive.google.com/a/konguta.edu.ee/file/d/0BwTvsL0LD-xhSEFpRDh0b2pQR1k/view?usp=sharing
Jri Memat, Pelgulinna Gmnaasiumi kunstipetaja

Esimest digikogemust ei mleta, kuid eks ta on
hiilinud pris vaikselt, aga samas julgelt, minu kui
kunstipetaja igapevatsse. See on olnud
loogiline minek nagu meil kikidel: lauaarvutist
nutitelefoni, sealt slearvutisse, edasi
tahvelarvutisse.
Nutt ja kool saavad tnapeva koolis pris hsti
hakkama. Tegelikult tunnen ma vahel, et nutt
jookseb nii kiiresti eest ra, et ei jua jrele. Vahel kirume nutti, et miks ja milleks, kui endiselt saaks
kriidi ja tahvliga. Kuid nutt on tulevik ja kui melda lapsele, keda me igapevaselt arendame ja kes
peab ka ise saama tulevikuinimeseks, siis tahame vi ei, aga nutiga peab kaasa minema, kasvi
natuke, kasvi proovima. Et koolis oleks pilastel nutikam, selleks pan hoida kik oma meeled
lahti ja avatud.
Proovin ppida ja katsetada. Kui ise ei oska, siis ksin pilastelt, sest nemad on targemad seal, kus
mina olen veel rumalam. Ja koos on ju huvitav ppida. Kunstipetajana eelistan siiski petada last
oma kega looma ilu. Huvitav on otsida piire nuti ja isetegemise vahel.
Nutiga peab olema julge! ra karda eksida ja mitte osata!
Elen Potsepp, Sillaotsa Kooli looduspetuse,
geograafia-, inimesepetuse petaja
Kasutan arvuteid, iPade, mobiiltelefone.

Minu digipagas sai alguse juba ise koolis kies, kui esimesteks kogemusteks olid esitluste
koostamine, info otsimine jms. Ilmselt olid needsamad tegevused ka minu kui petaja esimesed
kogemused, sest nendest on lihtne alustada.
Mina arvan, et nutt ja kool saavad tnapeval koolis kenasti hakkama, kui nutiseadmete kasutamine
eesmrgistada. Olen nnelik, et saan petada koolis, kus on nutiseadmete kasutamise vimalused
vga head. Usun, et pilastele teeb nutiseadmete kasutamine tunnis ppimisprotsessi
huvitavamaks ning leian, et digioskuse arendamine on tnapevases hiskonnas ning ka tulevikus
olulisel kohal.
Aeg-ajalt vaatan koolielu portaalist uute tvahendite tutvustusi. Kui midagi silma hakkab, siis
proovin jrgi. Hid soovitusi nii rakenduste kui tvahendite osas tuleb ka kolleegidelt. Proovin
leida iga teema juurde vhemalt he lesande (olgu siis suurema vi viksema mahuga), et
kasutada nutiseadmeid. Esitluste koostamine ning nende illustreerimine videote, piltide,
animatsioonidega on minu jaoks igapevane.
Liia Lees, Haapsalu Phikooli klassipetaja

Peale 1. klassi klassipetajaks olemise petan sellel aastal 5. klassile informaatikat, 5. klassi
tdrukutele ksitd ning 6. klassile hiskonnapetust.
Kasutan Samsung Galaxy Tab 4,
nutitelefoni ei oma veel.
Minu esimene digikogemus oli lapse
nutitelefoniga. Nupptelefoni
kasutajana tundus see libistamine
kuidagi vras ja ikka sattusid npud
valedesse kohtadesse. Ei teagi, mitu
vastamata knet teha suutsin.
Tnapeva kooli ilma nutita mina
ette ei kujutagi. Ajaga peab kaasas
kima. Meil on koolis klassikomplekt
tahvelarvuteid, nd kolm Edisoni ja
kaks BeeBot robotit.
Haridustehnoloogina koolitame pilaste krval oma petajaid nii erinevaid koolitusi tehes kui ka
nd digivahetundides. Ja juhtkond toetab :) Ja wifi levi on vga oluline, see on meil lahenduse
leidnud.
Mina pan ennast koolitada erinevatel kursustel ja jagan oma kogemusi teistega. Kike pitut ja
leitut kasutan judumda oma ainetundides. Loodud ppematerjalid olen koondanud oma
Weebly lehtedele.
HITSA koolituskalendris on koolitusi eri valdkondadest ja erinevate piviisidega. Veebikursused on
eriti mugavad. Julge peab olema ja ei tohi karta, et lapsed on selles valdkonnas meist sageli
targemad. Las nad petavadki meid.
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=477751355585564&set=t.100000522575789&type=3&theater
Jelena Volkova, Tallinna Liikuri lasteaia petaja

petan eelkooli aineid (mina ja keskkond, keel ja kne, matemaatika, kunst, eesti keel kui teine
keel, muusika). Kasutan telefoni, tahvelarvutit, slearvutit, arvutit, Bee-Boti, Ozoboti roboteid.
Oma esimese filmi tegin HITSA kursusel muinasjutu
ainetel.
Praegu omandavad lapsed materjali kaasaegsete ppevahendite kasutamisel kergemini ja kiiremini
ja neile on see huvitavam ja tulemus saab parem.
Ts kasutan vahendeid LEGO Wedo, Bee-Bot, Ozobot. Filmime lastega tegevust ja teeme videosid
lastest sgislehtedega, ravimtaimedest, multifilme muinasjuttude phjal. Viisin lastele lbi
multifilmi loomise pitoa Vajuta Play!. Aitan ka tkaaslastel videoid teha.
Kik uus on alati hirmutav, kuid kui midagi ei ritagi, siis midagi ei pi ka. Soovin kikidele anda nu:
rge kartke, tehke! Ja teil tuleb kik vlja!
Video: https://www.facebook.com/liikurila/videos/1600641403571523/.
Andres Mihkelson, No Reaalgmnaasiumi robootika- ja

programmeerimise petaja
Usun, et kige esimesed sammud sai valdkonnas tehtud tenoliselt algkoolis MS Paintiga
joonistades. Kige eredam mlestus millegi saavutamisest arvutitega on aga mned aastad
hilisemast ajast, kui sai poisikestena mda maja vrgukaableid veetud ning kuidagimoodi ka wifi
vrk psti pandud. Ikka selleks, et saaks neljakesi maha pidada he vrgupeo. Kuna kasutusel olnud
arvutid olid vga erinevad ja kohati igivanad, oli tegevuseks ussikestega sdimine mngus Liero.
Nutil ja koolil on selline armastuse ja vihkamise suhe. Infotehnoloogia on haridusvaldkonda vga
kiiresti muutmas ning pakub meie igapevasesse tsse palju lahendusi, millega on vimalik
ppetd muuta paremini pilasi kaasavaks ja noortele huvitavamaks. Samal ajal aga annavad need
lahendused pilastele vimaluse vga kergesti lasta end segada ja vtavad tihtipeale thelepanu
enesetiendamiselt ra.
Pan nidata pilastele, et meie kes igapevaselt kasutuses olevaid seadmeid on vimalik
kasutada ka muuks huvitavaks, kui vaid sotsiaalmeedia kasutamiseks ja kassipiltide vaatamiseks. (:
Eriline rhk minu valdkonnas on muidugi DIY nutikatel seadmetel ja lahendustel, olgu need siis ise
loodud robotid erinevate lesannete titmiseks vi hoopis pilaste enda kirjutatud tarkvara mne
koolis igapevaselt ksitsi tehtava t mugavamaks muutmiseks.
Mida soovite teistele petajatele ja koolidele? On selgelt nha, et teeme Eestis td iges suunas.
Minu leskutse kigile mttekaaslastele oleks eelkige jrgnev: jagage oma nnestumisi ja hid
mtteid ning juhendage kolleege, kes veel nutti kardavad! Nutitunni projekt teeb selles vallas
kindlasti suurepraseid samme ning koosts juame edukama ppet ja seelbi haritumate
noorteni.
Airi Aavik, kauaaegne koolijuht ja tnane Haapsalu

Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog, staai 29
aastat
Astusin 1998. a likooli, vaja oli vormistada tid arvutil. Tegin seda oma ema juures koolis, mille
petajaks ja direktoriks hiljem sain.
petamine on muutunud pnevamaks, mngulisemaks ja mitmekesisemaks.
Digivaimustuse jagamisel oma asutuses olen ise eeskujuks! Lihtsalt teen, katsetan ja ootan, kui
pilased sellest teistele rgivad :)
Huvitavaid materjale leiab HKHK digikabinetist http://www.hkhkdigi.com/.
ra karda katsetada, mitte midagi ei juhtu! Npi nuppu!
Pilt: https://www.youtube.com/watch?v=neZwrEqa8iE
Tiina Lillemets, Valga Priimetsa Kooli klassipetaja,

petab ka eesti keelt, eesti keel teise keelena ja
seda juba viis aastat
Kige esimene digikogemus oli kodune arvutikursus umbes 24 aastat tagasi. Sel ajal korraldasid
arvutikursusi ainult need vhesed, kellel kodus juhtus arvuti olema. Mletan, et arvuti monitor oli
vga vike ja ega suurt ma sellest aru ei saanud. he npuga toksisin klaviatuuri, aru saamata, mida
ma teen ja miks ma seda teen. Oluline oli, et olen lbinud arvutikursuse. No ja jrgmine kogemus oli
muidugi SuperMario, mis on vist jnud siiani lemmikmnguks.
Olen vga tnulik oma koolile, kes vitis Digiprde 2014. aastal. Algselt, sunniviisiliselt, olid kik
petajad sellesse haaratud. Kuid sunniviisilisest sai varsti vabatahtlik ja motiveeritud digipetamine.
Olen pigem iseppija ja avastaja. Kaasa aitab kindlasti see, et koolil on suureprased vimalused
digivahendeid kasutada. Meil on oma Samsungiklass, piisavalt tahvelarvuteid ja kiire wifi. Igal juhul
on tunnid muutunud palju mitmekesisemaks ja huvitamaks eelkige laste jaoks. Olen ise vga palju
arenenud ja pan arendada ka lapsi. Kasutan vga erinevaid rakendusi, mis aitavad mind ka
igapevases ts ja mitte ainult tundide lbiviimisel. Ilma digita ei kujuta tnapeval enam oma td
ldse ette.
Meie asutuses nakkab digi kolleegilt kolleegile vga. Nii me pimegi. Meil on loodud koolis oma
leheklg, kuhu petajad mrgivad milliseid rakendusi, mnge vi ppe on nad kasutanud ja kuidas
neid ts kasutada viks. Lahkelt ollakse valmis selgitama ja nitama. Andsime koolis vlja ka flaieri,
kus on kirjas populaarsemad ja enim kasutatavad rakendused. Aastas mitmeid kordi toimuvad
pitoad petajalt petajale, kus lahkelt jagatakse oma digikogemusi. Meie petajad on esinenud
ja oma kogemusi jaganud ka vljaspool kooli erinevatel konverentsidel, niteks osalesin koos oma
hea kolleegiga Huvitava Kooli konverentsil, kus viisime lbi digivahendite kasutamise pitoa.
Katsetada, proovida! Kindlasti mitte karta! ppida saab ka pilastelt!
Marianne Jaanson, Vru Kesklinna Kooli

matemaatikapetaja, 35 aastat staai
Esimesed digikogemused matemaatikas judsid minuni vist
StudyWorksi kaudu. Kasutasin seda sagedasti, kisin selleks
koolitustel.
Digi on elu ikka paremaks ja ka mugavamaks muutnud.
pitavat on kergem visualiseerida digivahendite abil ja
loomulikult aitab nende kasutamine kvasti aega kokku
hoida pilaste teadmiste kontrollimisel. Endal kulub kll
pris kaua aega, et mingit sobilikku materjali internetist
leida. Mina kasutan igapevats kige sagedamini
matemaatikaprogrammi GeoGebra, sest selle abil saab
lihtsalt ja kiiresti jooniseid luua, mis omakorda aitavad
pitavast paremini aru saada. Tihti kasutan
arvutamisoskuse parandamiseks matemaatilisi mnge. Neid olen LearningAppsi ja Kahooti abil ka
ise loonud. Oma koolis saan kasutada arvutiklassi ja ka iPade. Vahest harva on kasu ka
mobiiltelefonist, et niteks uesppetunnis mingit ppi kasutada.
Proovime testi, saate hakkama?! https://learningapps.org/display?v=pb3pzhg0501.
Iga algus on raske. Avastamisrm on suur rm!
Mari Tnisson, 25-aastase staaiga

informaatikapetaja Tartu Hiie Koolist
1987. a endises Tartu Riiklikus likoolis
viidi meid I kursuse tudengitena
auditooriumi, mille seina res olid
mned arvutid. Mina ngin sellist
kaadervrki esimest korda oma elus.
Linnades paremates koolides kinud
olid enne kuskil juba ninud. Esimesed
petussnad olid vaadake, et juhe
oleks seinas ja siis kohe
programmeerima! Ma ei saanud mitu
aastat aru, mis toimub :-)
Minu kui petaja jaoks on suurim kasu
meililistidest, dataprojektorist ja Google Driveist. Ega seda ka ette ei kujutaks, et peab
pangakontorisse minema arveid maksma vi bussijaama eelmgikassasse ndala lpuks
bussipiletit ostma.
Meie majas jagavad kolleegid omavahel kike, mis hea ja kasulik tundub alates toiduretseptidest
ja taimedest kuni nuanneteni hsti toimivatest IKT vimalustest-praktikatest. Eks mned on ikka
selle nakkuse vastu immuunsed vi vaktsineeritud ka :-)
Jagan teiega vrt juhendit LearningAppsi kasutamisest, see on muutnud minu elu, usun, et
muudab ka teie oma: http://bit.ly/2lpZI9z.
Ja kordan head mtet: parem vhem, kui palju, aga parem palju, kui ldse mitte.
Ingrid Maadvere, 21-aastase haridusvaldkonna

kogemusega haridustehnoloog ja inglise keele petaja
Gustav Adolfi Gmnaasiumis ja HITSAs
Ma ei mletagi, kas keskkoolis vi likoolis oli meil
informaatika. Arvutiklasse siis koolides veel ei olnud ning
seda kidi ppimas hoopis mujal. Kuvarid olid must-valged ja
vikesed ning hiirt ei olnud, kike pidi sisestama kskudega.
Mul oli nende kskude jaoks lausa eraldi vihik vetud.
Digi on avanud maailma ja see thendab seda, et vga lihtne
on rnnata nii ruumis kui ka ajas ja saada vastused peaaegu
kigile ksimustele. Haridustehnoloogina ongi minu
lesanne digi kooli tuua ja ilma digita mul seda td ei
olekski.
Oma tegemistest peab rkima. Tihti ei ole koolis aega
selleks, et petajad lihtsalt omavahel oma ideid ja leide
jagavad. Niteks mina soovitan uurida Youtubeis olevaid
petusi, kasvi minu omi:
https://www.youtube.com/user/ingridmaadvere/videos.
Soovitan mitte stressata ning vtta digit sellisena, nagu see
on loomuliku osana igapevaelust.
Foto: https://drive.google.com/file/d/0BzdCsKohbshOZHhENkkzRm1ybi1ZelFvM0tZRWNuRU10YVdJ/view?usp=sharing
Kristina Lee, Kohila lasteaia Sipsik
petaja
Digiga kohtusin ilmselt arvutiklassis arvutitunnis, hiljem kik muud
mngud on mind innustanud.
Kuna elu on kiireks muutunud, infovood jms on elektrooniliselt
kiiremini kttesaadavad ja edastatavad, kasutan lastega
tegelemisel ekraane iga ndal.
Digi nakkab ette nitamisel.
Soovitan mitte karta, tunda huvi! Teid aidatakse, kui ksite!
Kairi Mustjatse, Martna Phikool

Annan matemaatikat, pisut fsikat ja informaatikat. Koolis olen ttanud 25 aastat, 21 sellest
tegutsenud petajana.
Arvuti oli 386, diskett suur nagu kirjambrik, ekraan
mustvalge. Programm, mille esimesena tle panin
selles arvutis, oli mingi peast arvutamise kontrollimise
programm imepisikesed valged numbrid mustal
taustal. Operatsioonissteem oli vist DOS ja failihaldur
NortonCommander. Jrgmisena sai juba mngitud
mngu, kus kollane kuutaoline tegelane pidi labrinti
lbima ja kollide eest hoiduma.
Minu jaoks on digi andnud vimaluse tundi lastele
huvitavamaks muuta. Tunni sissejuhatuseks mngin
aeg-ajalt maha mne video. Digi on elu muutnud
tohutult lihtsamaks ka minule ei pea enam suure
jubeda sirkliga, milles kriit tahvlil ei psi, ringe
joonestama. Tid parandab minu eest masin, peaasi et ise lesandeid sisestades korralik olen ja
igeteks ikka testi iged vastused kirjutan. Pabereid tlaual jb iga aastaga jrjest vhemaks.
Mul on erinevaid kogukondi ja veebipesasid kigile vabalt kasutamiseks, et matemaatikatunnid
vahetevahel vheke teistsugused oleksid. Niteks http://kairimate7.weebly.com/,
http://kairitunnikavad.weebly.com. Kindlasti reklaamiks ka eTwinningu projekte Across the Baltic
Sea https://twinspace.etwinning.net/608/home ja Math is everywhere
https://twinspace.etwinning.net/11248 .
Digi nakkab meil hsti. Abiks on HITSA erinevad koolitused. Eelmisel ppeaastal osales peale minu
veel ks meie kooli petaja. Sellel aastal on juba kaks uut kolleegi HITSA nutiseadmete koolitusel.
Ja sedasi me areneme!
Soovin edu, uudishimu, katsetamisjulgust!
Ave Soodla, kauaaegne Prnu Vanalinna Phikooli

inglise keele petaja, koolis ttanud 27 aastat
Tartu likoolis oli tolle aja kohta (1990. aasta) lputult moekas arvutiklass ja meile oli ette nhtud
arvuti algpe. Kisime ja nppisime klaviatuuri ning arvestusel pidime joonistama Paintis maja ja
pikese taevasse. Kll see oli keeruline! Ja siis Kuressaare Gmnaasiumis ngis arvutipetaja mind
arvutiklassi uksest sisse ma olevat noor petaja, arvutit nuusutanud ka juba, hakaku aga kike
arvutis tegema! Ohhhhhh...
Lastele snavara petamine on kolinud veebi. Keelestruktuuridega on suurelt jaolt sama lugu.
Oma loodust soovitaks kasutada niteks https://learningapps.org/display?v=pssgd1tb201.
See on materjal, millega kige rohkem vaeva
ngin. Eesmrk oli ldpdevuste arendamine
ning teema oli rahvuslik identiteet.
Algmaterjalina ei olnud mul muud kui Fred Jssi
tekst, mis mind knetas. Kik muu pusisin ise.
Digikultus saab asutuses levima vist ikka nii, et
ks neb, et teine teeb ja tahab ka proovida.
Krval oleval fotol petan 2015. a sgisel
parasjagu kolleegidele Quizleti erinevaid
kasutamisvimalusi. Praegu tundub see
keskkond nii-iii elementaarne, aga toona vist
mitte nii vga.
le-eelmisel aastal toimusid nn digivahetunnid,
kus oma digikogemust jagati, aga nd oleme
judnud selleni, et nendeks puudub tarvidus.
petajad digiarendavad ennast ise.
Digile ked klge!
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10214494418338960&set=gm.1534096769979513&type=3&theater
Ilotana Haalen, Tallinna Kristiine Gmnaasiumi

klassipetaja
Annan kiki aineid peale muusika ja kehalise kasvatuse ning seda juba 16 aastat.
Pris esimese digikogemuse sain pultidega
telekamngu krvaltvaatajana, kus prgatati
tennise mngu imiteerides palle. Aasta vis olla
umbes 1988. Jrgmine kogemus on aastast
1995, mil dokumendi koostamine tundus olevat
midagi enneolematult keerulist. Samasse
perioodi jb ka kogemus pimetrki ppimisest,
kui kasutusel olid vanad trkimasinad. Tublimad
(sh mina) said proovida ka trkkimist
moodsamal klaviatuuril, mille juurde kis
petaja pidev noomimine, et klahve ei tohi
taguda. Erinevus oli suur. likoolis lisandus
piipari kasutamine, mis oli igati moodne vidin.
Nd on digi kasutusel igapevaselt
ppematerjalide koostamisel, leidmisel,
salvestamisel tunnikonspekt valmib hetkega.
Samuti saab tkoormust vhendada, kui kasutada keskkondi, milles arvuti teeb kokkuvtete ja
analside koostamise petaja eest ra. Samuti on erinevate huvigruppide omavaheline
suhtlemine kiirem. Tundide lesehitus on mitmekesisem, sisu kaasahaaravam.
Kuidas tegevust aga asutuses laiendada? Tuleb leida kollektiivis keegi, kes sinu mtete ja ideedega
kaasa tuleb. See tekitab huvi ka teistes kolleegides ning siis tuleb olla koolitaja, infojuht, nustaja,
juhendite koostaja jne, kuni kolleeg mistab, et ta saabki hakkama ja on valmis oma teadmisi ja
oskusi pilastega jagama. Meie koolis on juba mitmeid aastaid toiminud hsti sisekoolituste
ssteem. Oleme judnud nii kaugele, et osaleme kogu kooliga suuremates projektides nagu Targalt
internetis peva thistamine, Koodikirjutamine jne.
Soovin julget pealehakkamist. Kui petaja mistab, et tema ei peagi olema kige targem
nutitegelane klassis ning on valmis usaldama oma pilasi, on vimalik ka karud tantsima panna ehk
igast pilasest heal tasemel teadlik nutitegelane kasvatada.
Foto: https://drive.google.com/file/d/0B2DaO50Nda4YczNvRDZRc1gwMVk/view?usp=sharing
Tiina Aro, 30-aastase staaiga

saksa keele petaja Pelgulinna
Gmnaasiumist
heksakmnendatel Haapsalu Wiedemanni Gmnaasiumis
kutsus meie direktor kord hommikul kogu koolipere aulasse ja
tles pidulikult, et meie kool hendati lemaailmsesse vrku,
Internetti. Seda pidi tollal veel suure thega kirjutama. Ma ei
osanud sellest midagi arvata, ja ilmselt polnud ma ainus, kuigi
arvutit olime kik ninud ja ka nperdanud, sest neid ikka
vedeles koolimajas. Raamatukokku oli tehtud uhke
arvutiklass, seal askeldasid reaalse patsiga poisid meie oma
koolirahva hulgast ning petajaskond viidi organiseeritult interneti ja arvutitega tutvuma.
Siis me llitasime kik arvutid sisse ja juhtiv arvutipetaja tles mulle: Noh, mida sa teada tahad?
Ee ... ? Mul oli tunne nagu lapsel, kes on viidud mnguasjade kaubamajja ja kstud sealt KS asi vlja
valida. Ma ei mleta, mis sna ma sisse toksisin. Ei mleta ka, mis koht see oli, kuhu toksisin.
Igatahes AltaVista tuli hiljem, seda mletan. Ja mis sealt vlja tuli, seda ka ei mleta, erutus oli ikka
nii suur.
Arvutiklassis ldiselt kik praksus, sahises, klbises ja umises, seal oli hmar ja arvutite taga istusid
gmnaasiumipoisid, enamik minu klassist. Ukse pealt paistsid ainult patsid tumedate ekraanide
taustal, kus jooksid mingid valged kirjad. See oli vist ks mng.
Aga meie kik toksisime nooleklahvidega Nortoni programmi ja otsisime sealt thtsa noga mingit
infot. See oligi see aeg, kus petajad muutusid pilasteks ja pilased petajateks, sest meil oli
alatasa nende patsiga poiste abi vaja, nad purjetasid koolis ringi, silmad magamata dest punased,
ja konsulteerisid petajaid. Kirjade jrgi pidid nad muidugi tunnis ka kima ja mni kiski, aga mni
ka mitte. Nad olid Thtsad Isikud.
Meie, petajad, pidime tegema endale kik meiliaadressid. Mail.ee. Kirjavahetust pidada polnud
kll eriti kellegagi, sest me olevat olnud ks esimesi koole Eestis, kes netihenduse sai, aga no
prast tiksus juba tuttavaid juurde, kellele kirjutada. Mail.ee oli nii vike kastike, et sai peagi tis.
Algul laekus sinna igasugust rmpsu ja kolleegide testkirju ja tis ta oligi. Selle thjendamiseks ja
isegi kirjade kirjutamiseks tuli kogu aeg tarvitada kellegi pdevama abi ja see oli ttu. Selleprast
seisis see mailboks enamasti tarvitamata. Kuid mina olin siiski pris aktiivne kirjavahetaja, ppisin
suhteliselt khku ra, tekkis vlismaiseid tuttavaid ja siis oli mail.ee juba liiga vike ja algul ei saanud
seal ka manuseid lisada. Keegi kolleeg soovitas Yahood, mis mahutas meeletult 2 gigabaiti! ja
selle juurde olen jnud tnapevani. See on mu peamine aadress.
Nii. Aga veel saime me kik pidulikult disketi see on see salvestusikooni 3D-variant. Oma tkavad
ja aruanded ja asjad olime ndsest kohustatud kik esitama elektrooniliselt. Kll sai nuttu ja
oigamist sellega, oeh. Mina olin vhemasti keskkoolis masinakirja ppinud ja suutsin kiiresti
trkkida. Teistel oli veel rohkem hda.
Mingi aeg ilmus imeasi printer. Mletan, et ks kolleeg ksis mu kest kskord salamisi, kas ma
oskan printeriga midagi teha. (Mind peeti mingil phjusel arvutitargemaks kui teised keskmiselt,
aga see oli kahjuks liialdus.) Vastasin valjusti, et hea, kui ma ta ragi tunnen. Mletan, et petajate
toas puhkes kergendatud naer, sest ega keegi suurt ei tundnud asja, aga elda kah nagu ei tahtnud,
sest meid ju koolitati kogu aeg ja ergutati. Ma ei tahtnud seda nii jtta, ja otsustasin printerivrgi
endale selgeks teha. Mille tulemusena lpuks hel hilishtul koolimajas printisin sissejuhatuseks
testi interneti kolmes eksemplaris vlja ja oleks printinud veelgi rohkem, lihtsalt paber sai otsa.
Ilmselt sai jrgmine printija jtkata... Mina seda nneks ei ninud.
Aga kige suurem arvutitark oli meie pensionieas murumunakujuline ajaloopetajanna, keda
kahjuks enam meie hulgas pole. Tema istus kik vabad tunnid petajate toa arvuti taga ja muudkui
uuris ja puuris ning oskas varsti meid kiki juhendada. Kui saabus pev, kus meile koosolekul teatati,
et lbusad ning elevad palgasabad kooli raamatupidaja toas jvad nd ajalukku ja me peame
hakkama oma palka panga seina seest mingi kaardiga vlja vtma, puhkes muidugi nurin, torin ja
virin. Meie vike ajaloopetaja kargas psti, tstis oma pangakaardi krgele ja tles julgustavalt:
rge kartke, kolleegid! Vga mugav on, mul on juba tkk aega. Meie ainult vahtisime, suu
ammuli.
Nojah, nii see lks...
Aga tna? Nd muidugi ei kujuta enam tunde ilma arvutita ette. Arvuti, projektor ja laste nutifonid
on pidevalt ts. Saab kerge vaevaga ja ilma paberita igasugu harjutusi tahvlile manada, filme ja
muud videomaterjali kasutada, veebiteste ja -harjutusi teha no hesnaga, ju te teate isegi.
Viimasel ajal kasutan palju Tebo piveebi. Seal saab kiiresti teha niteks lhikesi teste. Koostan neid
saksakeelsetele pevauudistele Deutsche Welle kanalist. pilane kuulab ja loeb uudised ra ja teeb
siis testi: www.opiveeb.ee/item/kkk7l.
Ikka jagame ksteisega seda, mida oleme ise kasutanud ja juhtarvutnik Birgy Lorenz lkkab meid
kannatlikult takka. piveebi avastasingi tema kaudu ja nd on see mu peamine ppematerjalide
valmistamise ja hoidmise koht. Areneb ka kogu aeg. Hea lihtne.
Mida soovitate teistele? Huvilistele ei oska midagi soovida, vib-olla Tebo piveebi, kui mni veel ei
kasuta. Lihtsustab elu vga. Kui aga ldse pole arvutit kasutanud, siis soovitan alustada. Tkk maad
kergem td teha.
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=794924383890899&set=pb.100001200344267.-
2207520000.1509218530.&type=3&theater
lle Kreos, Kuressaare Vanalinna

Kooli geograafia-, bioloogiapetaja
ja seda juba 31 aastat
Mu digitee algus oli mnguline mng, kus tuli palle kinni pda,
oli lemmik.
Digi aitab muidugi! On aidanud tunde huvitavamaks ja
mngulisemaks muuta (Kuldvillak, Kahhoot jm). On pakkunud
huvitavaid vimalusi kaartide loomiseks (ArcGis keskkonnas, ka
Google Mapsis). On endal silma srama pannud, kui pilastele
meeldib tund arvutiklassis (Graasp-keskkonnas uurimusliku ppe tunnid). On lihtsamaks teinud
hindamise ja tde parandamise (PurposeGames, Kahhoot, Socrative jm). On andnud huvitavad
vimalused loovtdeks filmide tegemine, esitlused Emazeis, ksitluste tegemine Googleis jne.,
erinevad vimalused uesppetundide ja tegevuste lbiviimiseks (Talvine aialinnuaabits,
Endomondo, Google Maps jm).
Seoses kiire elutempoga visalt, aga tulemas on lhikoolitused kolleegilt kolleegile. Vahel aidatakse
ksteisel uute digivimalustega tutvuda.
Soovitan keskkondi ja tlehti loodusteadustes.
Soovin edu katsetamisel, et leida just teile ja teie pilastele sobivad pi- ja petamisvimalused!
Inga Nurme, Saku Gmnaasiumi muusika- ja

koorilaulupetaja, staai 16 aastat
Ilmselt meenutab esimest digikogemust hundimng, kus tuli kanamunasid pda!
Digil tna on materjalide hoiustamisel ja jagamisel vga suurt rolli kogu illustratiivne materjal on
digitaalne. Olulised on rakendused erinevate pdevuste treenimiseks (muusikateooria). Samuti on
teadmiste kontrollimisega (oma valmistatud testid Google Driveis jne).
Meie koolis on (ka digivahenditega seotud) meetodite vahetamine titsa arvestatavalt kima linud
ja meil on inspireeriv haridustehnoloog.
Jagaksin enda loodud testi 6. klassile (rkamisaeg, esimesed laulupeod ja heliloojad), mis tunni ajal
avatakse QR- koodiga:
https://docs.google.com/forms/d/1EfJYLqOCa4ctqXPWnenNcx_BvVw23T0MF3sJPp1S2_w
Soovin pealehakkamist, julgust ja loovat meelt!
Foto: https://drive.google.com/open?id=0B7cgguLneFoaSDdhZVpCTHZ6SnM
Mare Hallop, juba 20 aastat haridusvallas toimetanud

Prnu Vanalinna Phikooli eesti keele ja kirjanduse
petaja
Minu isiklikud lapsed mngisid SuperMariot. Arvutit olin vaid
kaugelt ninud. Arvutiga tutvumiseks lksin 1997. aasta paiku
lhikursusele, kus peale tehnika tutvustamist lasti meil
joonistusprogrammis ktt harjutada. Esialgu hakkas see tark
masin mul vaid trkimasina lesandeid titma.
Eesti keele petajana hindan erinevat mitmekesist harjutusvara.
Kasutan ka testimiskeskkondi. Kui kik pilased suudaksid
lesandeid eesmrgipraselt kasutada, oleks ju ideaalne:
tagasiside saab enamasti kohe ja ppimise eesmrgil ilmub
valesti vastamise korral ige vastus ka. Erinevat infot ja
illustreerivat materjali otsin-leian samuti internetist.
Keelepetajana kasutan erinevaid snaraamatuid. Palju
lesandeid koostan ka ise. Mulle meeldib, et nii saab ppimine-
petamine mitmekesisemaks.
Digiprde aasta 2014/2015 oli oma digivahetundidega teliselt
kiki haarav. Kui mni kolleeg toimetab petajate toas mnes nn
tundmatus keskkonnas, siis on hea vimalus uudishimutseda. Ja vastus tuleb... Meie koolis on
haridustehnoloogil petajate toas oma tnurgake, nii et infot saab spetsialistilt ksida. Aeg-ajalt
jagab ta ise uusi nippe kohapeal vi kutsub arvutiklassi, et midagi koos lbi proovida.
Olen loonud sellise vahva asja: abiks phikoolis keelepetajatele http://keele6pe5kl.weebly.com/.
Kui algus on tehtud, sujub edasi juba iseenesest.
Foto: https://drive.google.com/file/d/0B5-FJDVHy7XTNmxJZDRZTFZLWWs/view?usp=sharing
Margit Uus, Pltsamaa hisgmnaasiumi matemaatika-,

inglise keele ja inimesepetuse petaja, koolis 13
aastat
Pris esimene digikogemus seostub Nintendo telekamngudega, mida klalapsed kisid meie
juures mngimas.
Gmnaasiumis olid meil arvutitunnid, kus tegime isegi mingeid eriti algelisi veebilehti ja natuke ka
programmeerisime, millest ma kll midagi eriti ei mleta.
Phimtteliselt teeb digi ppimise laste jaoks huvitavamaks. Kui teha midagi paberi peal vi siis
tpselt sama asja tahvelarvutis mrkmete programmis tahvelarvuti pliiatsiga, siis millegiprast on
see tahvelarvutis hulga pnevam.
Digi on vaheldus tunnis. Mnes mttes on elu petajale ka lihtsam: inglise keele ppematerjale on
veebis hsti palju, ei ole mtet jalgratast leiutada. Kui on olemas lesannete kogud jm, siis tasub
neid kasutada. ppematerjale oleme kogunud ka kooli IKT-pesasse.
Koostasin erialase inglise keele e-kursused meie gmnaasiumi kolme suuna jaoks: infotehnoloogia,
kberkaitse ja majanduse ppijaile. Teen ka inglise keele ppijate jaoks veebilehte, kuid see tahab
veel tiustamist. Sellega tegelen, kui kunagi aega jb. Enne pensioni ehk
Minu meelest on digi meie koolis pris hsti nakanud. Digivahendeid on kasutama hakanud ka need
petajad, kellest seda omal ajal poleks uskunud. Viimane kord arvutiklassis lasin pilastel valida,
kuidas nad projekti teha tahavad. heks vimaluseks oli teha esitlus. Selle peale kuulsin klassist
Jlle esitlus. Kik petajad ju teevad neid! Mnes kohas vi mne vahendi suhtes on digi
lekasutamisega tegu.
Keelepetajad kasutavad CD-plaate ja pikutes soovitatud veebikeskkondi ning jagavad ksteisega
uusi e-avastusi.
Samsung Schooli klassi tutvustades on mulle jnud mulje, et vheste infotehnoloogia
kogemustega petajad kardavad seadmeid ktte vtta, kardavad midagi katki teha. Ei tasu karta.
Alati tasub nu ksida ka lastelt. See annab lastele mrgi, et nad on tublid, osavad ja me saame teha
koostd.
Digi on vga huvitav ja pnev ja kindlasti suureprane vahend asjade petamiseks, kuid selle
rakendamine ei saa olla eesmrk omaette.
Foto: https://www.youtube.com/watch?v=E_rauHAXKJc
Maria Savina, Tamsalu Gmnaasiumi matemaatika- ja

informaatikapetaja
Raamatukogus oli avalik internetipunkt ja Internetist otsisin lemmiklauljate veebilehti, mida sai siis
uurida, hiljem ka muusikat kuulata ning videoid vaadata.
Digiga seoses on Google see, mis
muutis elu vga mugavaks: niteks
kalendris on tunniplaan, Driveis on
ksitlused, Edmodos hoian
informaatika lesanded ja pilaste
tehtud tid, Geogebra ja Desmos
aitavad ilusaid jooniseid teha, oma
saidil hoian mnge, Kahoot ja Quizizz
aitavad kiiresti saada levaate
pitust, hetkel katsetan erinevaid
keskkondi, nt Nearpodi ja Google
Classroomi.
Olen ka ise natuke materjale

koostanud: web.zone.ee/math, oppematerjalidtg.wordpress.com, aga need on veel algfaasis.
Kindlasti jagan pilastele lisainfot lbi sotsiaalmeedia ja eKooli.
Soovitan katsetada ja ksida nu!
Foto: https://scontent.fhen1-1.fna.fbcdn.net/v/t31.0-
8/18920922_1327738024009043_2196876144654533035_o.jpg?oh=e1daef3e2b4db9333cbfe925afa44067&oe=5A5F2D30
lle Anier, Antsla Gmnaasiumi looduspetuse ja eesti

keele petaja, staai 31 aastat
ppisin Nos ja seal oli tepoolest arvuti, mida oli
terve klass tis. Tetrise mngimisega olen ka
tegelenud. Alguses oli ikka megahirm arvuti ees, aga
www.miksike.ee harjutused tundusid lilahedad.
Klassi laste arvutisse viimine tundus ka alguses jube,
lapsed olid julgemad. Ratei kasutamise ppisin ra, et
hte oma klassi poissi Eestimaal taga otsida, sest sealt
sain teada, kus ta postituse on teinud.
Koolielu on digi pnevamaks ja kergemaks teinud.
Vimalusterohkus on motiveerinud noori.
Tebos on mu materjalid koos. Kasutan ka blogimist.
Meil on koolis sellised ritused, kus jagatakse kolleegilt
kolleegile infot ja nii see asi nakkabki.
Soovin julget pealehakkamist ja katsetamist!
Eike Abel, Tallinna Lauliku Lasteaia ppealajuhataja,

kes teeb koolieelikutele robootika tegevusi,
haridusvaldkonnas 18 aastat
likooli ajal (1980-ndate lpus vi 1990-ndate alguses) oli meil arvutipetuse tund Juku arvutitega.
Neist tundidest pole mul erilisi mlestusi. Kusagil 1990-ndate aastate lpus sain koju arvuti, kus sai
philiselt mngitud kaardimngu (Solitaire) ja lastega koos ka arvutimnge CD-ROM-ide pealt (nt
Hercules).
Tna ilma arvutita ei saa enam ka lasteaias. Palju
igapevast suhtlemist toimub lbi arvuti ja loomulikult
teeme lasteaias kik plaanid-tkavad-ettekanded jne
arvuti abiga. Laste ritustel kasutame nitlikustamiseks
videoklippe (nt leivapeva ritusel nitasime, kuidas
kombain vilja vtab). Eelmisel ppeaastal tegin
petajate avatud tegevustest vikesed videoklipid iPadi
abil neid oli vahva viimases ppenukogus vaadata. Ka
laste ppekikudest olen iPhonei abil teinud vikeseid
videoklippe. Robootikas tehtut jagan lastevanematele
piltide ja video vahendusel. Kavas on kolleegidele lbi
viia viktoriin keskkonnas Kahhoot.
Kolleegides tuleb tekitada pnevust, tutvustades majas
olevat tehnikat lbi praktilise tegevuse. Nt korraldasin
petajatele he infotunni lpus robootikategevuse
LEGO WeDo komplektidega ja petajad olid sellest vga
hinas. Peamine on ra vtta hirm, et tegemist on millegi vga keerulisega. Kll siis tullakse ka
kaasa. Eelmise ppeaasta jooksul mrkasin, kuidas pris paljud petajad muutusid digivahendite
kasutamisel julgemaks. Minu phimte on see, et petajale tuleb anda ng, mitte kala, ehk seista
krval ja lasta ise teha, vajadusel aidates ning juhendades.
Ausalt eldes ei kujutanud ma kunagi ette, et minust viks saada robootika tegevuste juhendaja
(juba see sna robootika klas vga keeruliselt). Aga esialgu oma ttre krvalt vaadates ning hiljem
juba ise vaikselt tegevusi lbi viima hakates olen ennast phitdedega kurssi viinud. Kindlasti on
mul veel palju arenguruumi ja avastamist koos lastega.
Soovin kigile julgust katsetamiseks. Kui krval on mni kolleeg, kes asjaga tegeleb, siis minge ja
vaadake, ksige nu.
Foto: http://www.tallinn.ee/est/lauliku/DSC04131.JPG-8
Mari Tammur, Ristiku Phikooli matemaatika-, eesti

keele ja kirjanduse, kneravi petaja, staai 17
aastat
Esimest korda puutusin kokku digiga ehk Juku arvutitega SGi arvutitunnis. Mitte midagi ei saanud
aru, aga esimeses rhmats panime rhma nimeks LOVE kki see oli vike enne, et kunagi saab
minust nutimaniakk;)
Tna meeldib mulle kige rohkem digiasjandus kontrolltde tegemisel. Eriti siis, kui mni laps on
haige. Siis saab ta samal ajahetkel teistega t lingi ja mina saan hekorraga td ra parandada
ega pea mtlema, millal tekib see hetk td jrele teha.
Muidugi on ka palju lihtsalt tunni
gedamaks tegemise nippe nt
emadele kaardi tegemine vi piltide
toimetamine. Samuti meeldib mulle
vga Drive ja nt Floorplanner.
Samm-sammult teeme digisamme.
Kigepealt oli ks hull, siis tekkis teine
titsa kogemata. Mni rahulikum
tegelane ka nokib siit ja sealt. Nd
juba oleme korraldanud ppepevi
kogu kollektiivile ja tundub, et asi
nakkab vaikselt.
petajal peab olema seade kogu aeg nppimiseks olemas, kll siis see tahtmine tuleb seda ka tunnis
kasutada.
Juba tegijatele soovitan levitage oma tehtud asju. Nii tore on saada uusi ideid.
Algajatele rge kartke, kui lheb untsu, lapsed annavad andeks ja aitavad. Julgege abi ksida, ka
kolleegilt nii naaberklassist, naaberkoolist kui ka netiavarustes.
Foto: https://drive.google.com/open?id=0B_779d0N0i5ydUcwa19ILVZFYjVZMDN4emRaOHpOSDJwRF9j
Nele Tnisson, kuuendat aastat Pelgulinna Gmnaasiumi

ksit- ja kodunduse petaja
Esimene digikogemus oligi tenoliselt Tetris ja Juku.
Ksit ja kokanduse puhul on praegusel ajal vga palju abi erinevatest ppevideodest, erinevatest
ksitsaititest ning kommuunidest, kus saab vahetada mtteid ning ksida nu. Samuti aitab see
lihtsalt jagada ja luua tunnimaterjale ning muuta ka lastele see aine lihtsamaks ja pnevamaks.
Meie asutuses on palju tegusaid blogisid, kus saab nha teiste kolleegide ja nende pilaste tegemisi
ning see annab indu ka endal aktiivselt tegutseda. Minu oma on niteks siin:
http://pgtoo.blogspot.com.ee/.
Kindlasti tasub oma tunde rikastada
digivahenditega, nidata videosid ja lasta
lastel avastada omal kel seda maailma,
mis puudutab teie ainet ning kaasata nad
tegevusse. Kokanduse puhul teevad
lapsed meelsasti ise kokandusvideosid,
ksits uurivad erinevaid ppevideoid
ning ksittehnikate saite, tuleb nad
sinna lihtsalt suunata!
Tiina Treibold, Tallinna Saksa Gmnaasiumi

informaatika- ja kunstipetaja, staai 18 aastat
1985. aasta paiku petati meie koolis programmeerimist. Arvuteid veel kll ei olnud, aga ala pidi
olema vga perspektiivikas tulevikus. Kool oli tiesti vrskelt avatud Tallinna 49. Keskkool. Nd on
testi avalikustunud, KUI oluline ppeaine see oli;)
Digi on aidanud ppeaineid rohkem visualiseerida ja teha pilastega kollaboratiivset td.
Jagame parimaid praktikaid. Olen teinud nii sisekoolitusi kui koolitanud ka vljaspool oma kooli.
Niteks siin on vahva Erasmus+ projekt pimrkidest: http://www.imteam4.eu/en/.
Soovitan viia lbi pilastega kollaboratiivset pet arvutis. See tstab oluliselt pimotivatsiooni.
Taimi Dreier, Prnu leje Phikooli

informaatikapetaja, staai 32 aastat
Minu esimesed kogemused on nn eelajaloolised. Pidime Tartu likoolis
ppides programmeerima Fortran keeles. Kirjutasime koodi, panime paberi
kappi ja saime jrgmisel peval programmi vljatrki tavaliselt vigase! :-)
Arvutisse, mida oli pool toatit, sisestamise jaoks kasutati perfokaarte!
Viimasel kursusel tutvustati meile juba ka Apple'i personaalarvuteid. Kui
tle tulin, siis osalesin elektronkirja kursusel seal oli DOS'i programm ja
internet kis vljahelistamisega.
Informaatikapetaja on tnapeval kogu aeg digi sees! Paremaks on muutunud see, et saab VOSK'i
kasutada, et pilased on teadlikumad selles vallas juba. Viimased kolm aastat ei ole htegi
neljandikku, kes ei oleks varem arvutit kasutanud. Esineb kll ha rohkem neid, kes ei ole kunagi
varem hiirt kasutanud kodus on kas tahvel- vi slearvuti.
Minu koduleht on http://www.taimi.dreier.ee/, mis on kll hetkel poolik, ses eelmisel aastal olin
hooletu ja jin hkkeri tttu oma kodulehest ilma. Nd taastan vhehaaval, aga aega on vga vhe
ja teha on palju. Kooli digiprde kigus tegin kogumiku https://sites.google.com/site/voskiabiline/
ning T haridustehnoloogia magistrippes oli mul pimapp https://taimidreier.wordpress.com/.
3. klassi pilased tegid minuga intervjuu digi teemadel
https://www.youtube.com/watch?v=YnLgw3LyaBM&feature=youtu.be.
Kuidas digi nakkama panna? Kige parem reklaam on rkimine. Kui pilased rgivad Oli kui lahe
tund oli, petaja kasutas seda ja seda ja meie tegime seda ja teist, siis tahavad ehk teised petajad
ka nii lahedad olla! :-)
Soovin julgust, uudishimu, loomingulisust!
Foto: http://www.taimi.dreier.ee/
Mare Mrsepp ttab Randvere Koolis ja Tallinna

likoolis, petab eesti keelt, matemaatikat, kunsti,
vene keelt ja klassipetajana vajadusel ka muud, mida
vaja
ppisin Tallinna 37. Keskkoolis programmeerimiskallakuga klassis
1973-1976. Toona polnud kuigivrd ligipsu arvutitele. Progesime
pigem kuivalt. Saime kia he suure ettevtte arvutuskeskuses. Aga
ma ei kurda, see tekitas siiski ettekujutuse. Aastail 1993-1994 olime
kirjastuses Koolibri ilmselt hed esimestest, kes arvuti abil kujundasid
piku ksikirja (Hubert teeb aabitsat...). Nimelt olid kirjastusse arvutid
juba judnud, aga veel polnud inimesi, kes nendega oleksid kuigivrd
ttanud. nneks oli minu kaasautoriks toonane algpetuse
lipilane Peeter Viisimaa, kes oskas arvutiga juba ht kui teist. Me
tohtisime kirjastuse ruumides arvutiga ttada, kui teised olid ra
linud. Tnu Peetrile hakkasin ka mina arvutit kasutama.
Arvuti vm ekraani vahendusel saab meelilendavalt palju rikastada hariduse visuaalset poolt. Kuna
algpetuse peajooneks on mitmekesine kinnistamine ja harjutamine, siis digivahendid annavad siin
juurde just seda mitmekesisust ja vimalust olla loov nii endale kui lastele.
Kuidas digi nakkab? Sbraliku ja rmsa suhtluse kigus, muud nippi pole.
Jagan virtuaalset aabitsat Virbits, loodud koos Eesti Kunstiakadeemia e-meedia keskusega
https://drive.google.com/file/d/0BzVC8QKxwciMQnptR0I5YjM1Znc/edit, europrojekti European
Picture Book Collection II kigus loodud e-pildiraamatukogu
http://www.epbcii.eu/index.php/picture-books/epbc-ii-collection ning ja teises europrojektis We
Are Europe kogutud laste tehtud esitlusi, videosid jms osalevate maade elu-olust
http://www.we-are-europe.net/index.php/et/for-students-en-2.
Soovin julgust otsingutes ja muidugi siiski ka liikumist vrskes hus, et tasakaalustada arvutis
istutud aega. Hankige endale koer, kellega peab vljas kima. See olekski peamine soovitus.
Anne Koppel, Elva Gmnaasiumi 30-aastase kogemusega

eesti keele, matemaatika-, looduspetuse,
kunstpetuse, tpetuse, inimesepetuse petaja I
koolistmes
Esimene digikogemus seostub erinevate mngude mngimisega Tetris, vrvipallide ritta ladumine
jms. ppetundides lastega ei saanud midagi eriti teha, sest ei olnud koolis vahendeid nii palju, et
oleks igal hetkel saanud kasutada. Rkimata erinevatest programmidest-rakendustest, mida saab
nd ppets pitu kinnistamiseks kasutada.
Nd lihtsustavad digitaalsed vahendid minu igapevatd. Saan tundides kasutada palju
lisamaterjali, mis ilmestab tundi ja tmbab, st hoiab laste thelepanu tunnis pitaval. Minul kui
ppetunni lbiviijal on ka huvitav! Kuna lapsi vanuses 7.9. eluaastat tuleb petada ppima, siis
digivahendite kasutamine aitab motiveerida ka neid pilasi, kellel ppetga seotud tegevus pole
kerge ja tahe seda teha on vike. Igasugune nn jonnimine ja oma tahte pealesurumine lapse poolt
kaob. Tunnis ppimiseks kasutatavad erinevad pid ja programmid on ppeprotsessi soodustavad.
Loomulikult ei tohi unustada lugemist ja kirjutamist. See tavappeprotsess on ikka olemas
domineerivas vormis. pilaste tunnis ttegemise motiveerimiseks piisab juba tahvelarvutite
olemasolust petaja lauanurgal. Ei ole mingeid tunnisegamisi ja thelepanu hajumist
krvalistuvatele lastele. Lapsed teavad, et koolipeval on oodata n- preemiaks lisalesandeid.
Huvitavate materjalide leidmisel on tahtmine ikka kolleegiga oma leidu jagada ja kui on kolleege,
kes rmustavad uute ideede saamisel, siis ongi jagaja ja saaja rm! Ise jagan teiega aga seda:
https://padlet.com/annek1/3douhi6bm7to.
Digimaailma kaasamine ppetundi annad srme vtab ke.
Foto: https://padlet.com/annek1/3douhi6bm7to
Liia Toomas, 34-aastase staaiga Vru Kreutzwaldi

Kooli klassipetaja
Tutvusin arvutiga esmakordselt siis, kui need kooli judsid (1990-ndatel). ppisin arvutit kasutama
kooli arvutipetaja juhendamisel ja mitmetel koolitustel. Peagi hakkasin tegutsema pilastega.
Esimesed tunnid mdusid arvutis joonistades. Hakkasin ka klassi blogi tegema, mis on ks hea
vimalus klassielu kajastamiseks ja ppematerjalide lespanemiseks.
Kuna koolis on klassides olemas projektorid, siis kasutan palju aine petamisel esitlusi,
harjutamiseks mitmeid veebiphiseid keskkondi (learningapps.org), erinevaid ppemngude
keskkondi. Osalesin eTwinningu koostprojektis. 4. klassi pilastega tegime 2017. a II poolaastal
toreda BeeBoti robotite tantsupeo, kus koostpartneriks olid Varbola algkooli 1.-2.klassi lapsed.
Digitunde teen peamiselt kooli arvutiklassis, kuid olen kasutanud ka oma klassis tahvelarvuteid,
harvemini nutitelefone. 3. ja 4. klassis petasin matemaatikat ja looduspetust Avita kirjastuse
e-tunni materjalidega.
Digivahendid on lihtsustanud petamist, muutnud selle huvitavamaks nii pilastele kui ka mulle. On
rm nha, kui lastele on tund oodatud ja huvitav.
Jagaksin oma Mesimummude tantsupeo ideed ka teistega:
https://docs.google.com/presentation/d/1XZ7gq34GfebFKrfxf1CsxNec6hssX2RyUyR_1i00FbY/edit#
slide=id.g207a92f0e1_0_0.
Meil on aktiivsed ja tublid IT-petajad ja haridustehnoloog, kes teevad tihedat koostd
ainepetajatega, abistavad digivahendite kasutamisel, viivad lbi koolitusi petajatele, kaasavad
erinevatesse projektidesse. Hea koost toimub ka paralleelklasside petajatel, kes oma ideid ja
kogemusi jagavad ning koos digippematerjale teevad.
Soovitan olla avatud uutele vimalustele, osaleda digivahendite koolitustel, piprojektides, teha
koostd kolleegidega, jagada ja vahetada ppematerjale. ppets esikohale jgu raamat, kuid
digivahendeid tuleks kasutada valikuliselt pilaste huvi ja petuse tulemuslikkust silmas pidades.
Pilt:
https://photos.google.com/share/AF1QipOwhZ8y4kotIYedaZrYkKSXV_eC797Gj3jqTymgcia_3bO9gYKH4vhB3gmIX7Iy7g?key=WmxFV0lv
aEdwTUZsS0ZBZW9EWmM2eDNid0VLYkpB
Diana Veskimgi, Prnu Vanalinna Phikooli

haridustehnoloog
Esimene digikogemus oli umbes 1999. aastal Tallinna Peapostkontoris: Venemaa
sjavepensionride rahakaartide prindifaili ettevalmistus ja printimine. Vahele sai ka veidi
SuperMariot mngitud ja muul moel arvuti hingeeluga tutvust tehtud:)
Kogu minu elu on tihedalt pimunud digiga ja ilma
enam ei oskakski:) Igapevaselt kasutan oma
seadmetes Googlei kalendrit, e-maili,
sotsiaalmeediat, internetiotsingut, e-kooli,
tunniplaani ppi jne jne. Mulle meeldib kige enam
see, et tnu digiajastule ei pea enam tkohaks
olema mingi konkreetne ruum, vaid td saab teha
kikjal, kus on elekter ja levi.
Meile andsid hea stardi esimesel aastal
digivahetunnid. Sealt edasi muutusid digiteemad
igapevaseks ja vahetunnis petajate toas alati
keegi petab kedagi. Vga hsti ttab kolleegilt
kolleegile info jagamine ja osalemine erinevates
digiprojektides.
Soovitan uurida Digitundide pevaraamatut
http://vanalinnadigi.weebly.com/ ja Digipikut,
kuhu on kokku kogutud erinevate digitundide info
erinevatest Prnu linna koolidest http://vosk.eu/,
Prnu linna koolidevahelisi digiprojekte
http://parnudigipoore.weebly.com.
Samuti soovitan abimaterjali lbivate teemade ksitlemiseks phikoolis:
http://labivadteemad.weebly.com/, pilugu digivahetundide rakendamiseks koolis:
https://vimeo.com/121446155,
Soovitan liituda FB Nutitunni grupiga, sealt saab palju hid mtteid. Tehke koostd kolleegidega
ja oma ainehendusega. Minge mne digikogenuma petaja tundi vaatama ja rge hbenege abi
ksida. Olen seda meelt, et rumalaid ksimusi ei ole, rumal on see, kes ei ksi.
Foto: https://drive.google.com/file/d/0BxyO5biB_ZVXT0QwMEUyXzdWMk0/view?usp=sharing
Tiia Salm, Jneda Kooli klassipetaja ja

inimesepetuse petaja, staai 31 aastat
Mind on aastaid huvitanud haridustehnoloogia. Esimene kokkupuude jb aastasse 1997 ja kllap
oli see mni tekstidokument vi esitlus, mida ma arvutis koostasin.
Tehnoloogia on vahend, mis toetab meie igapevaelu. petajana saan luua lihtsa vaevaga
ppematerjale just oma pilaste vajadusi silmas pidades. Digivimalusi kasutades saan kasvi kogu
maailma klassiruumi tuua, olgu see siis must-toonekure pesakaamera vi videomaterjal mllavatest
loodusjududest teisel pool maakera, rkimata histvahenditest, mis vimaldavad teha
koostd ajast ja kohast sltumata.
Oleme avatud uutele vimalustele. Kui saime kooli tahvelarvutid, alustasime kigepealt petajate
koolitamisega uurisime, katsetasime, jagasime kogemusi. Hea eeskuju on nakkav!
Minu digitaalse jalajljega saab tutvuda siin: http://tseportf.weebly.com/.
Tna on petajal nii palju vimalusi, mida lisaks traditsioonilistele ppemeetoditele tundides
kasutada. Mitmeklgsed tunnid aitavad ka pilaste pimotivatsiooni hoida.
Soovin kigile petajatele uudishimu, judu ning pealehakkamist uute digivimalustega tutvumisel
ja ppets rakendamisel!
FB grupp Nutitund igasse kooli! on just see koht, kust leiab hid ideid nii algaja petaja kui
digivimalustega kursis olev pedagoog.
Klli Kalvist, Pltsamaa hisgmnaasiumi eesti keele,

kirjanduse, matemaatika-, informaatika-,
kunstipetuse, inimesepetuse ja ldpetuse petaja,
staai 27 aastat
ppisin teisel kursusel Tartu Pedagoogilises Koolis, kui
psesime esmakordselt Jukude taha. Aasta siis oli
1988 ning mletan, et suur osa sellest kursusest oli
meil n- kuiv trenn ja kokkupuudet reaalse arvutiga
jtkus vaid paariks korraks.
Digi vimaldab ppematerjali lastele
meeleprasemaks ja paremini omandatavamaks
muuta, motiveerib pilasi (ja mind petajana), on
keprane vahend tundide mitmeklgsemaks ning
huvitavamaks muutmisel. Digi on muutunud minu
igapevase t oluliseks ja asendamatuks osaks.
Digihina tekitamiseks on head kolleegilt kolleegile
koolitused, samuti tasub anda ja klastada
digihinaphiseid nidistunde. Koolis toimuvad
e-ppe pevad on ka kindlasti suured digihina
stimulaatorid!
Meeleldi jagan ainelest teemaprojekti Piraadid
http://teemaprojekt.weebly.com/. Minu ja mu kolleegi loodud loomariigi projekt
http://loomariik.weebly.com/ osales 2016. a HITSA teemaveerandite vljakutse konkursil I veerandi
vljakutses ning saavutas koolisiseste koostprojektide hulgas vabariigis I koha. Koolimaterjalide
ehk Lotte-teemaline projekt http://koolimaterjalid.weebly.com/ valiti 2015. a HITSA digitaalsete
ppematerjalide konkursil Tna samm, homme teine 10 finalisti hulka. Metoodikavideote
konkursil Tipptund saavutas minu interaktiivsete materjalide kasutamise tunni video 2014. a
vabariigis III koha.
Vline tunnustus on digihinas siiski ainult ks vike osa, suurem rhk on sisemisel rahulolul ja
teadmisel, et suudan ppematerjali lastele huvipakkuvalt edastada!
Jtkugu meil kigil nutikust, tahtmist ja oskust digi enda kasuks tle panna!
Foto: erakogu.
Kadi-Ly Jaansalu, Pltsamaa hisgmnaasiumi eesti

keele, kirjanduse ja inglise keele petaja, staai
kaheksa aastat
Mletan hmaselt, et gmnaasiumiastmes olid koolis arvutitunnid. Sellest
ajast on jnud mulle mlestus, et ei saanud sugugi hakkama. Hiljem
likoolis puutusin arvutiga rohkem kokku. Nd on arvuti ja digimaailm
igapevased abilised.
Digi on aidanud mitmekesistada ppetd. Olen sel aastal seadnud
endale eesmrgiks kikide klassidega, keda petan (alates 3. klassist)
kasutada tundide mitmekesistamiseks digippe keskkondi ja harjutada
lastes ka elementaarseid arvutioskusi nagu dokumendi (vanemate
pilaste puhul ka Googlei dokumendi, esitluse jms) koostamine,
redigeerimine, veebikeskkonda laadimine.
Olen loonud inglise keele ppimiseks lesandeid ja kogunud need
veebilehele http://kadikartulid34.pbworks.com/w/page/22723924/FrontPage. Jagan ka tunnikava
https://docs.google.com/document/d/1ozUjyh-51oCR9UAslGMC_oC7J4ohEhzdfQuHlgPzH8I/pub
Meil korraldatakse e-ppepevi. petajad valmistavad peva ette trhmades ja palju uusi ideid
saabki just omavahel kogemusi jagades. Tegelikult jagatakse omavahel kogemusi igal ajal, tehakse
teistele ettekandeid vi minikoolitusi.
Soovitan klastada kursusi. Ise olen sealt saanud vga palju ideid. Samuti soovitan hankida endale
nutitelefoni. Nutitelefoni kasutamine petab palju. Soovitan ka kolleegidega rkida. Samuti
lihtsalt netis surfata.
Foto: https://goo.gl/qUF2n9
Laive Jrimaa on 42-aastase petajakogemusega

bioloogia ja loodusepetuse petaja Saku Gmnaasiumis
Esimene digikogemus oli loomulikult Tetris!
Minu tnasest petajatst on seotud digiga umbes kolmveerand. heskoos jagame kogemusi
Stuudiumi infovoo kaudu ja kooli IT-spetsialisti organiseeritud koolisisestel ppustel saame hiselt
targemaks.
Soovitan ppimise rikastamiseks Miksikese keskkonda.
Usun, et kui lapsed meelitada kogemusi saama Eesti Rahvusringhlingu kvaliteetajakirjanduse
uudistekanalile Novaator, siis kasvab meil peale palju asjalikum noorem plvkond, kes vrtustab
ka teadust.
Jagaksin leide klassi distsipliini ohjamiseks:
Chicken Scream https://goo.gl/12Uxsv (mng: kas klass suudab olla nii vaikselt, et kana vette ei
kukuks?); Noise Moderator https://goo.gl/SPNIq7 (mramtja).
Triinu Jrvalt, Krla Phikooli eripedagoog

Pris esimene teadlik digisamm meenub gmnaasiumiajast
2007. aastal, mil tuli koostada esitlus PowerPointis. Mletan,
et toona oli tkk pusimist ja avastamist selle kallal.
Kuigi olen hetkel lapsehoolduspuhkusel, vin siiski kindlalt
elda, et minu telu on digiga seotud igapevaselt. Kuna
tnapeva lapsed vajavad kohest kinnitust oma tegevusele,
siis leian, et digi annab selleks suureprased vimalused.
Lisaboonuseks on muidugi motivatsiooni loomine ja
hoidmine digi kaudu. Samas leian, et digi tuleb kasutada
targalt nii palju kui vajalik, kuid samas nii vhe kui vimalik,
seda eriti algklassi pilaste hulgas, kellega mina tihedamalt
kokku puutun. Minu jaoks on tunnis digi kasutamine nagu
magus kirss tordil.
Digi abil on mugav lbi viia kiksugu ksitlusi nii kolleegide,
laste kui lapsevanemate hulgas. Selleks oleme kasutanud
Google Drivei keskkonda. Kui olen enda jaoks avastanud ttavad rakendused, siis olen neid ka
kolleegidele julgenud soovitada personaalselt vi oma digitundide kaudu. Samuti olen pdnud
ksijaid aidata digiksimustes nii palju, kui olen osanud.
Kige rohkem soovin julgust julgust ksida, julgust proovida ja julgust rkida oma vahvatest ja
kasulikest leidudest. Digivaldkond on hoomamatu kui keegi meist leiab midagi pnevat ja
ttavat, siis patt oleks seda enda teada jtta.
Minu vaieldamatud lemmikud on:
padlet.com olen seda kasutanud oma tundide planeerimisel ja lbiviimisel;
opiveeb.ee suureprane koht ppematerjalide loomiseks ja teiste loodud materjalide
kasutamiseks;
learningapps.com mugav koht, kus pilasi paeluvaid ppematerjale luua ja teiste loodud
materjale kasutada;
http://www.online-stopwatch.com/eggtimer-countdown/full-screen/ liivakell aja fikseerimiseks;
https://www.classtools.net/random-name-picker/ juhuslik nime valik vastama kutsumiseks;
http://teamup.aalto.fi/ vimaldab moodustada gruppe.
nne Kruusmaa, Krla Phikooli klassipetaja,

petajana ttanud 36 aastat
Esimene kokkupuude tahvelarvutiga oli 2010. a sgisel, kui Kihelkonna Kool osales Eestis esimese
ppeasutusena eksperimendis, milles
kasutati 1. klassi ppets iPadi
tahvelarvuteid. Testimine toimus
projekti Teeme 1. sammu raames.
Osalesin eksperimendis testpetajana.
Katseaja koolitunnid eristusid
tavaprastest selle poolest, et nii
petaja kui pilane kasutasid ppets
pikute ja tvihikute asemel iPade.
Nelja ndala ainetunnid (tunnis
kasutatavad tekstid, pildid, videod,
hajutused jne) olid eelnevalt
digitaliseeritud. Kuna kik tunnid olid tahvelarvutis minu jaoks eelnevalt koostatud, polnud enam
vaja aega kulutada tunni ettevalmistamisele ega lisamaterjali otsimisele. Tunnis sain vaid he
srmeliigutuse abil pilasele lesandeid saata ning ngin ka seda, kuivrd rikkalikke vimalusi
pakub tahvelarvuti lastele individuaalseks lhenemiseks. Samas osutus tahvelarvuti kasutamine
pilasele vga mugavaks, sest tema jaoks ji ra pikute ja tvihikute lappamine. Nelja testindala
jooksul sain unikaalse ja positiivse petamis- ning ppimiskogemuse, mida sel ajal kellelgi teisel veel
ei olnud.
Tnasel peval arvan, et digi viks olla heks tunni osaks. Minu meelest sobib see mistahes tunni
ossa, olgu selleks siis sissejuhatus, uus osa vi pitu kinnistamine. Puhtalt digitunde kasutan harva.
Hsti sobib digi aga erinevateks rhma- vi paaristdeks. Palju kasutan Testmozi keskkonda, kus
loon teste, kuna need vimaldavad pilasel koheselt tehtu kohta tagasisidet saada, petajapoolne
hilisem tde parandamine jb ka ra, mis annab tuntava aja kokkuhoiu. Sel ppeaastal on mul
hea vimalus kasutada 4. klassi matemaatikas ja looduspetuses Avita poolt koostatud e-tunde,
mis pakuvad vga palju illustratiivset ja lisamaterjali ppe diferentseerimiseks.
Olen lbi viinud ka lahtiseid e-tunde nii oma kolleegidele kui ka vljastpoolt tulnud klalistele.
Koolis ttab vga aktiivne ja julgustav haridustehnoloog Margit Lindau, kes on alati valmis
erinevates digialastes ksimustes aitama, petama ja nu andma.
Oma tegemisi olen tutvustanud ka kolleegidele, lootuses tekitada asja vastu huvi ja panna nad ise
katsetama.
Olge julged proovima-katsetama, pilased tulevad asjaga alati kaasa!
Foto: erakogu.
Liia Opmann, Tallinna Laagna Gmnaasiumi petaja ja

haridustehnoloog
Isiklikult oman juba kaks aastat nutitahvlit Samsung Galaxy Tab
Note 10.1 ja ikka veel ei suuda selle vimalusi 100% ra kasutada.
Aegajalt avastan jlle rakenduse, millega saab oma elu teha
lihtsamaks (nt S Note) ja huvitavamaks (nt Lightbot: Code Hour,
Circle Pie). Koolis on meil nd vimalus pilastega kasutada ka
Lenovo nutitahvleid.
Kummaline, et oma esimest digikogemust arvutiga ma tpselt ei
mletagi, aga hel hetkel oli minust saanud arvuti algpetuse
petaja.
Lapsena, see oli siis 1970-ndate keskpaigas, isaga vi emaga tl
kaasas olles, olid minu mnguasjadeks mehaaniline trkimasin ja
pikad kitsad aukudega paberiribad (perforeeritud paberiribad),
mis olid vist mingi teletaibi-telegraafi aparaadi kasutuse jgid. Sellest ajajrgust (kestis umbes
kaheksa aastat) on ilmselt kaasa tulnud positiivne, praktiline ja loominguline suhtumine masinate
kasutamisvimalustesse ja uudishimu, et milliseid vimalusi tehnika meile veel pakub.
Jrgmine (ja pris) kokkupuude arvutitega oli juba klassipetajana Jgevamaal Saare Phikoolis
1995. aastal, kui pidin pilastele arvutis tekstittlust petama. Kool oli siis just saanud kolm arvutit
(ilmselt IBM PC) ja oli olemas ka telefonivrgu kaudu internetihendus. Minu suur uudishimu ja
julgus tahta ppida ise uusi asju ja neid siis edasi anda oli selle taga, aga teadmised veel puudusid.
Kisin siis kolhoosi raamatupidaja juures paar peva enne tunni toimumist teadmisi omandamas, et
need vrskelt omandatuna kohe edasi anda. nneks korraldati 1996. a kevadel petajatele arvuti
algpetuse kursus (juhendaja Mustvee Keskkooli petaja Vello Mgi), mille jrel hakkas asi mind
huvitama nii, et jtkasin enese tiendamist sel alal. Esialgu olid tekstittlus ja e-kirjad. Hiljem juba
palju, palju muud.
Praegusel ajastul on paljuski le hinnatud nutivahendite vime pilasi targaks teha. Just nii, targaks
teha, sest nen, kuidas ha targemate vidinate omamine tekitab omanikes hoopis sedalaadi
mttelaiskust. Nutivahendid on kasulikud ja annavad eduelamusi hariduses, aga ainult siis, kui neid
targalt kasutada.
petaja ei pea olema enam tark entsklopeedia, kes edastab tarku teadmisi, vaid hea
meeskonnajuht, kes planeerib, organiseerib ja juhendab tegevusi, mille kigus pilane ise tegutseb
ja lbi mille omandab teadmised. Enam ei pea klassis pikust tarkust vlja lugema, nd saab
nutitahvlite ja -telefonidega vljaspool klassiruumi (ues, muuseumis, ppekigul jne) tunde lbi
viia nii, et pilane saab mrkmeid teha, pildistada, lindistada hli, teha mtmisi ja lugeda teooriat
omades vaid ht tehnilist vahendit. Ka klassiruumi saab lbi nutivahendite tuua elu enese,
kasutades liitreaalsuse rakendusi, petades elektrijuhtivuse teemat nt Makey Makey abil
Kui petaja on uudishimulik ja julgeb uusi asju katsetada, vahel ka ebannestuda, siis kasvatame ka
pilastes seda. Eeskuju on lbi aegade rohkem petanud, kui snade peale lugemine. Koos
tegutsedes kasvab julgus ja soov ka ksi proovida.
Mina pan silitada tasakaalu nutivahendi kaasamisel tunnitsse ja rgin jtkuvalt, et
nutivahend on vahend millegi tegemiseks, mitte elu sisu, ja see ei pea olema 24 tundi nppude
vahel. Vrdluseks vin tuua taskunoa, millega saab mitut asja teha, aga seda ei pea kogu aeg
avatuna ja kes hoidma.
Nutikus nakatab, silitagem terve mistus selle kasutamisel!
Pilt: http://paweere.havike.eenet.ee/wordpress/wp-content/uploads/2016/04/13059686_1203098309702980_737724575_n.jpg
Pille Juus, Tallinna 21. Kooli kehalise kasvatuse

petaja
Mu esimene digikogemus on lausa eelmisest sajandist! :) Aasta oli siis 1999. Ja ma ise olin le 30
aasta vana. Kohaks NKK Tartu jaoskond. Tegelesime seal kirjavahetuse ja tabelitega. Palju asju tuli
iseseisvalt katse-eksituse meetodil ppida, koolitust keegi ei pakkunud.
Praegu on aeg on selline nutikas ja pnev ka. Kui osata nutiseadet kasutada, siis pakub see hsti
palju vimalusi. Niteks oma aines, kehalises, saab:
leida huvitavaid videosid, nende jrgi kaasa teha igahele midagi ikka leidub;
otsida huvitavaid fakte, sndmusi hilisemaks arutlemiseks teoreetiliste teadmiste omandamiseks
hea;
liikuda nutiseadmega annab olulise info, kui palju liikusid, mida kulutasid, kus liikusid jne;
filmida hilisem anals nhtu phjal annab hea tagasiside tegevuse sooritajale, saab parandada
sooritaja vead, toob vlja tema head;
leida pildimaterjali, ise pildistada, ppematerjali koostada, suhelda, tundi anda (saab ka kaugemalt,
kui petaja koolist eemal viibib).
Mina soovin kll proovida kasutada tunnis nutiseadmeid ja muidugi ise juurde ppida, et olla
noortega samal lainel ja sama osav;)
Kui huvi on, siis saab alati, kik on tahtmises kinni
Kui soovite veel lugeda, mida Pille Juus maailmast arvab, siis kiigake ka siia kliki siia.
Foto: https://www.facebook.com/ScultEstonia/photos/ecnf.100000549884624/1608362192509839/?type=3&theater
Kailit Taliaru, Tallinna Reaalkooli petaja

Vanemate t juures (umbes 1986. a, olin siis viieaastane) sain vahel Pacmani mngimas kia. Arvuti
ekraan oli vga vike, graafiline operatsioonissteem puudus ja arvuti kasutamine tundus vga
keeruline.
Koju judis esimene lauaarvuti, kui olin 10-aastane. Esimesel kuul mngisime terve perega
kordamda htuti mngu Prince of Persia. Hiljem ppisin isa palvel paari programmi
phjalikumalt kasutama (trikke ja nippe), et neid ka talle tutvustada. Oma esimese e-posti aadressi
sain 17-aastaselt.
Tnapeva pilastele on seadmete kasutamine igapevane. Kindlasti tasub kasutusele vtta koolis
kiire tagasiside andmine (niteks testid Kahooti keskkonnas). Infootsingu kiirus viks samamoodi
kasvada.
Nutikat tehnikakasutamist!
Eve Liis, Audentese erakooli ja Audentese

spordigmnaasiumi petaja, lapsevanem,
haridustehnoloog
Esimene kogemus oli vga ammu. See oli veel kooliajal, pakun, et aastal 1986/1987. Minu isa kis
EMI-s (Eesti Majandusjuhtide Instituudis) tiendkoolitusel, kus edumeelsetele juhtidele tutvustati
uut innovatiivset seadet personaalarvutit. Koolitus toimus kord ndalas ja paar tundi korraga.
Esmalt petati lihtsat tekstittlust, teksti sisestamist ja kujundamist. Haarasin kike lennult ja
aitasin peagi ka oma isa. nneks sain istuda omaette arvuti taga ja kike ise katsetada. See oli vga
pnev. Koolitusel sain osaleda kolmel-neljal korral. Ootasin neid kordi vga! Kahjuks ei mleta, mis
arvutiga tegu oli, aga elamus on jnud meelde siiani.
Kige lihtsam ja loomulikum phjendus nuti kooli toomiseks on see, et nutiseadmed on pilastele
tiesti igapevased ja loomulikud vahendid. Kool viks aidata nha, et nutiseadet saab kasutada
mitte ainult meelelahutuseks, vaid ka t tegemiseks. Teine phjendus tuleneb tturu ootustest.
Kui pilased lahkuvad koolist tellu, siis tnased tandjad eeldavad, et ttajad on teatud
etteantud piirides digivimekad ja diginutikad. Ainult paberi ja pliiatsiga nendele ootustele
vastavaid noori ei nnestu koolitada. Muidugi teevad digiseadmed ppimise ka lihtsalt
huvitavamaks ja mitmekesisemaks.
Soovin kikidele Nutikuul diginutikust!
Dmitri Mitenko, Ehte Humanitaargmnaasiumi petaja,

haridustehnoloog, Targalt Internetis programmi ja
HITSA koolitaja
Minu isa ttas Kberneetika Instituudis. Kooliaastatel (19851990) kisin
tema juures ja vaatasin igasuguseid suuri serveriruume. Isaga mnikord
sain mngida ka arvutimnge, mis olid tehtud MS-DOS baasil.
Koolis, kus ma ppisin, ei olnud arvutiklassi. Mletan, et 9. klassis kisime
mitu korda kuskil kesklinnas arvutiklassi kasutamas. Peale seda oli paus
4-5 aastat, kui ma ldse ei kasutanud arvutit. Siis astusin aga likooli, kus
olid graafilise operatsioonissteemiga arvutid. Neid tuli ppida kasutama!
Sellest ajast alates muutus arvutitega tegelemine regulaarseks.
Minu meelest sobib nutitehnika hsti tunni mitmekesistamiseks. Vga hea
on nidata pilastele, kuidas saab nutiseadmeid teistmoodi (hariduslikult)
kasutada, mitte ainult meelelahutuseks. Oma koolis viime tihti lbi niteks
QR-koodi mnge. Algkoolipetajad kasutavad oma tundides (matemaatika, loodus, vene keel,
muusika ja teised ained) vga palju erinevaid ppe.
Dmitri tegeles nutikuu ajal Phja-Tallinna Nutitsirkuse korraldamisega. Siit saate lugeda, mida
nutitsirkus tegelikult thendab http://nutitsirkus.blogspot.com.ee/ ja kuulata tema Raadio 4 antud
intervjuud
http://r4.err.ee/v/umnaja_shkola/saated/41c063ff-b54d-4379-a042-5a64a864dc68/umnaya-shkola.
Svetlana Dtenko, Lasname gmnaasiumi infojuht,

HITSA koolitaja
Minu esimene arvuti oli IBM umbes 30 aastat tagasi. See oli Tallinna Raadioelektroonika
Konstrueerimisbroos, kus ttasin programmeerijana.
Nutiseadmed on kaasaegse plvkonna seadmed. Uued seadmed uued vimalused! Niteks saab
organiseerida ppeprotsessi ues, vib kasutada
projektits, loovts, tundides niteks mngu vormis,
programmeerimiseks. Lastel on nii palju huvitavam.
Samamoodi saab digiseadmete abil teha palju projekte
vlismaiste partneritega. Ise olen teinud le 30 projekti
oma kooli pilastega. Olen sellest saanud juurde nii
palju uusi ja huvitavaid kogemusi. Sama on pilastega.
Lisaks soovitan inimesi kiita ja tunnustada, sest sellest
tekib rm ja tahe uusi asju teha kiitke oma pilasi,
petajaid, koolijuhte ja ka partnereid.
Tnan Nutikuu organisaatoreid vga huvitavate
rituste eest!
Foto: erakogu.
Raino Liblik, Tallinna Kuristiku gmnaasiumi direktor

Esimene kokkupuude digitehnikaga oli mletamist mda koolis nn arvutiklassis Juku arvutitega ja
seda tnu tuttavale petajale, kuna minu petajatest vanemad olid tema tuttavad. Kooli poolt meid
sinna kahjuks ei suunatud, vaatamata sellele, et olime juba phikooli keskosa lbinud.
Ega nende arvutitega minu mistus tollel hetkel midagi peale mngimise teha vimaldanud. Tpselt
mletan aga seda, et likoolis tegin oma kursusekaaslase abiga oma esimese ja ka praegu
kasutatava e-kirja aadressi.
ldistatuna viks elda seda, et nutiseadmetest on saanud meie igapevase elu tavaprane osa.
Viks ksida seda, et kas kool on ks elu osa ise vi on kool midagi muud? Kohati on isegi kurb, et
kool ei suuda tulla igapevase eluga piisavalt kaasa ja nutiteemasid vetakse kui mingit lisa-,
tiendavat tegevust vi projekti. Asi peaks olema loomulikum ning suuremate vimalustega. Samas
ei tea ju meist keegi, miks tnane olukord millegi jaoks hea on!
Deniss Presnetsov, Tallinna Lnemere Gmnaasiumi

koolijuht
Vanemad ostsid esimese lauaarvuti, kui olin kaheksandas klassis. Enne seda olid kasutuses ka
erinevad mngukonsoolid.
Tnane kooliseltskond on vga mobiilne ehk mobiilseadmetega tehakse palju asju ning ollakse
seotud ka erinevate digikeskkondadega. Uudsed kogemused on vajalikud ja teadmised olulised.
Samas oluline on koolil anda ka turvalisuse alased oskused!
Digivaldkonnas on kooli jaoks kindlasti ka vljakutseid. Niteks palju tuleb melda probleemidest,
nagu kiire seadmete amortiseerimine, ning ka sellest, et kuna kik muutub kiiresti, siis tehnoloogiad
arenevad ja siis jlle kaovad.
Jaanus Paasoja, Tallinna Sdalinna kooli petaja ja

infojuht
Esimese digikogemuse sain umbes 1987. aastal, kui pakuti koolis arvutiringis osalemise vimalust.
Mtlesin, et miks mitte, kuigi pidi minema teise kooli ja pris hilja, umbes kella kaheksa ajal htul.
Selles koolis olid Juku arvutid ja philiselt tegelesime programmeerimiskeelega BASIC ja mngisime
ka neid mnge, mis olid samas programmeerimiskeeles loodud. Mni aasta hiljem sai isa helt
tuttavalt kasutatud rperaali ja siis sain arvutit lhemalt uurida. Oskamatuse tttu keerasin arvuti
nssu ja alguses aitas tuttav selle korda teha. Sain ise ka selle tegevuse juures olla ja hiljem hakkasin
juba ise selle arvuti parandamisega tegelema. Sellest ei psenud, sest ikka ja jlle tuli vlja, et olin
teinud midagi, mida teha ei olnud soovitatav.
Tnepeval on mistlik nutiseadmed kasutusele vtta minu meelest juba seeprast, et nad annavad
tavalisele ainetunnile lisavrtuse. Varem piti tunnis philiselt piku jrgi ja kuulati, mida petaja
rkis, aga nutiseadmega saab kiiresti lisainfot leida. Pealegi on mngud pilaste jaoks paeluv
teema (mngude tasemedki on ju iga kord raskemad, kuigi raskustest hoolimata tahavad lapsed
ikka neid mngida).
Praeguseks on loodud pris palju ppemnge, mis on ka pilaste jaoks vga pnevad. Peale
mngimise saavad nad ka teadmistele tiendust. See muidugi ei thenda, et peaks ainult
nutiseadmetega ppima. petaja jutt, pik ja vihik on ikka vga thtsal kohal.
Niteks viks inglise keele tunnis Suurbritannia teema juures peale pikust lugemise olla vimalus
leida ise selle kohta kige vajalikumat infot. petaja rgib Suurbritannia thtsamatest kohtadest
ja nitab SMART-tahvlil nende kohta pilte. Tunni lpupoole vtavad pilased oma nutiseadmed
vlja. petaja on koostanud ksimused programmis Kahoot ja pilased vistlevad omavahel aja
peale, kellele ji kige rohkem fakte meelde. See on pris huvitav tegevus ja htlasi jb vajalik info
paremini meelde.
Foto: http://paweere.havike.eenet.ee/wordpress/?p=800
Kaja Pello, Tallinna Humanitaargmnaasiumi petaja,

IT-ttaja
Ma arvan, et minu esimene kohtumine arvutiga juhtus
80. aastate lpus 18-aastase verinoore petajana
fsika petaja kabinetis Jukuga. Mida teha sai, seda
ma kll ei mleta, kllap klahvegi oli lahe vajutada ja
ekraanile ilmus midagi. Aga hsti pnev oli. Ja ega
noored petajad seal siis ainult arvutit vaatamas kinud
kah.
Nd nutiseadmete kasutamisest enam ei pse. Pole
ainet, kus kasutada ei saaks. Kasutada tasuks ju seda,
mida noored ise kasutavad. Avastada, mida kike
annab nendega ra teha keelepe ja infootsing.
Fsikas ja matemaatikas mtmised ja katsed.
Orienteerumine. Videofilmid ja animatsioonid.
Visualiseerimine anatoomias, keemias jne. Ja pnevus,
mis kaasneb selle kigega.
Mina soovitan petajatele ikka julgust ja otsimis- ja
avastamisrmu!
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1299982613359015&set=pcb.1158546294201231&type=3&theater
Maia Lust, Tallinna Pae gmnaasiumi petaja ja

haridustehnoloog
Esimene kogemus arvutitega oli mul oli sna vara tnu sellele, et minu isa ttas programmeerijana
ja ema elektroonsete arvutusmasinate operaatorina Eesti Plevkivis. Mind veti vennaga vanemate
t juurde tihti kaasa. Seal oli vrviliste tulukestega, srav, julukuuske meenutav poole toa
suurune elektroonne arvutusmasin. Isa lubas meil seda arvutit ka kasutada. Selle arvuti ekraan oli
must-valge, mida tnapeval eriti enam kuskil ei ole. Arvuti kasutamiseks oli vajalik ekraanipliiats.
Arvuti marki kahjuks ei mleta, kuna see oli 1980. aastate algul.
Tnapeval nuti- ja digiseadmed mitmekesistavad minu meelest tunnitegevust. Kindlasti muudavad
petaja t kergemaks. Niteks lheneb oluliselt testide kontrollimisele kuluv aeg ja pilastel
testide tulemuste teada saamise ootus tulemused saab ktte kiiresti, kui mitte kohe. Lisaks
arendab tehnika pilaste loovust ja motiveerib koolis kaasa ttama.
Kui nutikaga sbraks saada, siis saab temast nii pilase kui petaja abimees.
Maial on vahva petaja abiveeb, soovitame kiigata: ekvk.weebly.com ja Tallinna Pae gmnaasiumi
edulugude kohta saate lugeda siit http://tpgdigiajastu.weebly.com/edulugu.html.
Eve Saare, Pirita Kose Lasteaia ppealajuhataja

Minu esimene kokkupuude arvutitega oli aastal 1994, kui
abikaasa tkohas kanti maha arvutid 286. Olin siis 35-aastane.
Tarisime he koju. Sellel arvutil me midagi muud ei teinud, kui
mngisime Supat ja Princei. Arvuti oli vga aeglane. Ei mletagi,
kui palju seal mlu oli, kui vimas oli protsessor ja kui palju
mahutas kvaketas. Internetihendust ei olnud.
1996. aasta hilissgisel vtsime Hansapangast laenu ja ostsime
endale uue arvuti, mis judis meie koju jaanuaris 1997. See oli
selle aja viimane sna: tolle aja tippklassi hetuumaline
protsessor 133 Mhz (tnasel peval on tavaline 2 GHz ja
mitmetuumalised), mlu oli ilmselt paarsada MB, kvaketast
mned GB-d, videokaardiks Voodoo (esimene 3D-kaart ldse), Windows 97 ja internetihendus
sissehelistamisteenusena 56 kbit/s, tarkvaraks Microsoft Office. Interneti kasutamine oli pris kallis
ja me jlgisime hoolega internetis kimise aega. Ka selles arvutis mngisime mnge, kuid abikaasa
tegi ka td, kasutades programme MS Word ja MS Excel. Mingil hetkel hakkasid tegema seal oma
koolitid vanemad pojad. Mina arvuti ja sealsete programmide vastu eriti huvi ei tundnud. Vajadus
tuli aastal 2001, kui asusin ppima Tallinna likooli ja pidin hakkama oma koduseid tid
arvutiphiselt tegema. Esimesteks petajateks pojad. 2004. a suvel vahetasime selle arvuti uuema
vastu.
Enamusel lastest on oma nutiseade koolis kaasas ja seda nagunii kasutatakse igal vimalikul hetkel.
Milleks neid tunni ajal kokku korjata, vlja llitada vi aina keelata neid nppimast. Parem on neid
rakendada ppets niteks mingile probleemile lahenduse leidmiseks, internetist olulise teabe vi
ksimusele vastuse otsimiseks, emakeeles ja ldse keeleppes snade ja vljendite ppimiseks,
testide sooritamiseks ja tagasiside saamiseks, harivate mngude mngimiseks, koost rhmat
tegemiseks oma klassikaaslastega, oma sportlike tulemuste mtmiseks ja salvestamiseks,
looduspetuses ja kunstis fotografeerimiseks, filmimiseks, fotode ttlemiseks ja videote
monteerimiseks.
Kindlasti sobiks koolitundidesse ka nutiseadmeid kasutades hletamine vi oma arvamuse
avaldamine, hists mingi arvamuslehe vi klassi ajakirja koostamise. Viks pakkuda ajakirjaniku
rolli kellelegi, kasutades nutiseadme helisalvestajat. lesandeid paari vi grupi peale viks anda
sageli, et lapsed piksid koostd tegema, ksteist mrkama ja kuulama. lesandena viks anda
mingi teema ettevalmistamise, kus lapsed ise ksteist petavad, kuidas nad mingi teabeni judsid.
Vi huvitavate ppide ksteisele tutvustamise salvestatud video abil, kus paarists ks pilane
tutvustab, teine teeb videot jne. Tihti lapsed ei teagi, mida head ja kasulikku telefoniga teha saab.
Hea oleks lausa mingi situatsioon tekitada, kus lapsed peavad kiirelt oma telefoni kasutama ja kiirelt
reageerima.
Oleks pris huvitav, kui lapsed viiksid koolis lbi niteks nutivimaluste tutvustamise
lapsevanematele (kui seda juba tehtud ei ole). kki on abi ka kooli ja kodu vahelisest koostst.
Kui soovite lugeda edasi Pirita Kose lasteaia digisammudest, siis seda saate teha siin:
http://piritakosedigiajastu.blogspot.com.ee/.
Mart Laanpere, Tallinna likooli teadur

1982. aastal TPedI-s matemaatikat ppima asudes tuli esimesel kursusel lbida Hannes Tammeti
arvutipetuse kursus arvutil Nairii2. Sel arvutil puudus ekraan ja vljundseadmeks oli kirjutusmasin.
Esimese kooliarvuti (vrvitelekaga hendatud ja kassettmluseadmega Commodore64) hankis
1989. a minu arvutiringile Kolga koolis direktor Enn Siim. Selle he arvuti kallal askeldas siis
paarkmmend poissi ja paar tdrukut kah.
Tnapeva koolis on mistlik nutiseadmed kasutusele vtta, sest ilma pidevalt keulatuses oleva
isikliku nutiseadmeta on vga
keeruline rakendada muutunud
piksitust ja valmistada pilasi
ette eluks ja tks homses
teadmushiskonnas. Kuna
nutiseadmed (nutitelefonid ja
tahvelarvutid) on disainitud
isiklikuks kasutamiseks, oleks
ainus mistlik lahendus Eesti
kontekstis Vta Oma Seade Kaasa.
VOSK-i puhul saab nutiseade iga
pilase ja petaja teadmusloomes
igapevaseks ja kasulikuks
abivahendiks, mis vimaldab ppida ja petada paindlikumalt ja tulemuslikumalt. Niteks viksid
pilased projektppes kasutada tnapevaseid projektihalduse tarkvaralahendusi, mis thustavad
meeskonnatd ja muudavad teadmusloome lbipaistvamaks.
Teine nide on pianaltika kasutamine nii petajale kui ppijale reaalajas tagasiside andmiseks
ppeprotsessi kohta.
Andres Seire, Tallinna Tehnikagmnaasiumi

haridustehnoloog, petaja ja veebilehe administraator
Minu esimene kogemus personaalarvutiga oli keskkoolipilasena Paide 3. keskkoolis, arvuti oli Juku
ES101 personaalarvuti. See esimene kokkupuude oli 1991. aastal. Kasutasime informaatikatunnis
5,25-tolliseid floppy-kettaid ja programmeerisime Basic-keeles lihtsaid programme, niteks plot-
ksuga graafilisi kveraid jne. Olin ise siis 17-aastane.
Jrgmine phjalik kogemus oli juba 1993. aastal TT 1. kursusel IBM Sun Microsystems arvutiga.
Olime siis htuti kursusekaaslastega TT arvutiklassis likoolidevahelises andmesidevrgus.
Trkkuvaritega liikusime UNIX-operatsioonissteemis ja sealt ka esimene jututubade kogemus,
mngisime ka MUD-arvutimngu. Olin siis 18-aastane ja 1. kursuse htud mdusid just TT
arvutiklassis. Suhtlesime siis jututubades ka Tartu likooli informaatikatudengitega. Oli paar
jututubade kokkutulekut-pidu looduskaunites Eesti paikades. Programmeerisime nende arvutitega
svitsi Pascal-keeles, kursusetna programmeerisin ise 1000-realise Pascali programmi, mis
hinnati ppeju poolt vga heaks. See oli ka minu esimene suurem programmeerimiskogemus.
Tnapeva koolis on nutiseadmeid igati mistlik kasutada. Aga nendega ei tohi ka liialdada.
Loomulik ja inimlik suhtlus peab kindlasti lastele koolis jma. Mdukas nutiseadmete kasutamine
koolis, erinevate ppide kasutamine on hea vaheldus tavaprasele ppetle ja arendab last
digivallas. Nutiseadet saab meie koolis kasutada ka niteks ppet organiseerimisel. Saab kiirelt
ja lihtsalt vaadata tunniplaani, skla toidumend, ainepetajate kontaktandmeid, vrskeid kooli
uudiseid ja kaaspilaste snnipevasid oma nutitelefonist meie kooli spetsiaalselt nutiseadmele
kohandatud veebis. Hiljuti toimus meil ka huvitav lekooliline nutimng (QR-koodi vistlus), see oli
vga mnus ja tore vaheldus argipevases ppets. Nutiseadmete kasutamine teeb ppimise ja
ppeprotsessi efektiivsemaks ja vaheldusrikkamaks. Aga lapsed peavad nutiseadmeid kasutama nii
koolis kui ka kodus mdukalt. Loomulik suhtlus petaja, kaaspilaste ja vanematega peab kindlasti
jma.
Foto: erakogu.
Mari-Liis Sults, Tallinna Kunstigmnaasiumi koolijuht

Esimest kokkupuudet tehnikaga meenutades tuleb mulle
silme ette pilt Mustame Gmnaasiumist aastast 1996 vms,
kui toimusid esimesed arvutipetuse tunnid ja arvutiklassi
kui klassi kontseptsioon oli samasugune nii siis kui ka
praegu. Seal me mllasime jututubades, jooksutasime
arvuteid kokku ja tegime vahepeal Wordis asju ka. nneks
rate.ee konto tegemine ji mul pooleli.
Teine pilt meenub mulle bakalaureuse- ja magistrit
kirjutamisest Tartu likoolis teoreetilises keemias. Ehk siis
lihtsa inimese keeles lin ma molekuli arvutisse lisasin kik
mtmed ja keemiliste sidemete nurgad jne ning panin
molekulid arvutama. Vrdlesin erinevate programmide
arvutustulemusi katsete tulemustega. Ekraanil oli must kast
ees ja seal ma siis tegutsesin. Vin ausalt elda, et alguses
ei saanud ma ikka tpselt aru, mida tegin. nneks mingil
hetkel hakkas pilt aina selginema. Nendel aastatel sai juba
raha eest loodud ka mned kodulehed. See oli tore aeg!
Kolmas pilt, mis mulle meenub, on seotud mu ttrega, kes
viis aastat tagasi oli kaheaastane ja laadis mu esimesse
tahvelarvutisse ise esimesed rakendused, ilma et mina
oleks suutnud sellesse vidinasse veel sveneda.
Minu jaoks on nutiseade osa elust. Minu meelest on arvutiklassid statsionaarsetena oma elu ra
elanud. Olemasolevad arvutid viks paigaldada 24 kaupa klassidesse ja anda petajatele reaalne
vimalus ppet diferentseerimiseks ning pilaste tunnustamiseks ja motiveerimiseks. Selle
asemel, et anda kiirele ja tublile pilasele uus tleht viks pilane saada mngida arvutis mnda
arvutusmngu, mis rakendab pilase olemasolevaid teadmisi teises vormis. Nii ei tapaks me
andekate laste huvi ja motivatsiooni ennast edasi arendada.
Sama oluline on arvuti olemasolu klassis ka nrgemate pilaste seisukohalt: petajal on vimalus
pilane kaasata ppetsse lbi arvuti selle asemel, et lasta tal tunnis niisama vegeteerida. Niteks
poole ppeaasta pealt teise ppekeelega koolist tulnud pilasele on lihtne luua ja anda
tegutsemiseks keskkonnas learningapps.org pildi ja sna hendamine ning edasi juba ristsna
lahendamine selle asemel, et rabeleda ennast ribadeks kolme vi viie erineva tasemega pilasi
petades. Loomulikult ei tohi neid pilasi arvuti vi nutiseadme taha unustada ja lasta neil osaleda
ka terve klassi ts.
Nutiseadmed on tnapeval igal pilasel kaasas. Neid on elementaarne kasutada tunni teemat sisse
juhatades, arvamuse ksimisel jne. Neid vimalusi ja rakendusi ning ppekeskkondi on lputult. See
on ka phjus, miks ei ole enam vaja minna terveks tunniks arvutiklassi, vaid pigem limida
nutiseadme kasutamine oma ppetundi. Vajadus selleks on juba olemas. Nd on vaja veel aega
petajate harjumuste muutusteks. Usun, et see tuleb kiiresti, kui nad mistavad, et 2-3 minutit
mne rakenduse kasutamist ratab les praeguse plvkonna pilased jrgmiseks 1520 minutiks,
et teha tisvrtuslikku ppetd.
Mina ise kasutan nutiseadmeid ka tkoosolekutel petajatega niteks keskkondi Padlet ja
Mentimeter. Need vimaldavad lihtsalt ja kiiresti info kokku koguda, langetada valikud ja liikuda
teemadega edasi. Ka HITSA konverentsil vlisesinejaid kuulates hakkasid mtted liikuma nendel
pean laskma veel settida.
Andrus Rinde, Tallinna likooli lektor
Minu esimene kogemus arvutitega oli vga ammu, vanemate
t juures oli Nairi-S nimeline miniarvuti. Selle juures
paelusid mind tulukestega (nagu vanades ulmefilmides)
tabloo, mille keskel trooniva mehhaanilise kella ma valeks
keerasin, ja kangprinter ehk arvuti juhitav kirjutusmasin.
Keskkooli ajal sai koolis natuke nukogude ISKRA
personaalarvutil BASIC-keeles programmeeritud (peamiselt
kll vaid vrvilisi pilte ekraanile) ja he koolivenna kest sain
laenuks legendaarse Commodore 64 (see hendati teleka
klge, salvestusseadmena oli kasutusel kassettmagnetofon)
kima sain ning isegi mingi mng nnestus ra proovida.
Tsiseks lks muidugi likoolis, alguses kooliarvuti Juku, siis
Yamaha PSR (oli vist) ja nii riburada ka vist kik PC plvkonnad. ks ere mlestus on ka esimene
kogemus slearvutiga 1994. aastal sain helt arvutimjalt laenuks 286 Triumph Adleri nimelise
mustvalge ekraaniga aparaadi. Sellega kirjutasin oma diplomitd. Vga uhke tunne oli, paljud
polnud sellist asja ninudki.
Tnases koolis viks kasutada m-pet. Igasugused m-ppe vahendid lisavad niteks kasvi
looduses kies vimaluse nhtu kohta lisainfot hankida. See on minu arvates vga hea. Olukord,
kus kiki vastuseid mistahes ksimustele oma nutiseadmest leida loodetakse, on natuke kurb. Kui
ei ksitaks, ei taipaks mni vist otsidagi.
Nutiseade ei tee kedagi automaatselt nutikamaks, annab aga selleks vimaluse!
Petri Asperk, Pelgulinna Gmnaasium, klassi- ja

arvutipetaja
Esimene digikogemus oli Tallinna 32. Keskkoolis 6.-7. klassis, kui kooli tulid esimesed Jukud.
Ussimng oli vga pnev!
Praegusel ajal aitavad nutiseadmed muuta koolitunde mitmeklgsemaks, lisada ppeprotsessi uusi
vimalusi ja lisada vljundeid. Kool ei pea olema lihtsalt koht, kus tarbitakse ja omandatakse infot,
vaid tuleb ka anda vimalus pilastele ise luua ppematerjale, ppida koos, ppida ksteiselt,
tulemus ei pea alati olema tavaline tvihiku harjutus, vaid hoopis midagi pnevamat.
Petri Asperk on 2015 aastal tunnustatud kui Tallinna Aasta Innovaatiline petaja. Samuti on ta
paadunud eTwinner. Kui otsid koostpartnerit, siis otsi ta netist les!
Kaido Tiits, Tallinna Teeninduskooli keemiapetaja ja

lapsevanem
Esimest korda 18-aastaselt (1989) tehnikumis ppides ngin
meetri kauguselt Jukut meil olid juba pikemat aega
teoreetilised arvutipetuse tunnid toimunud, siis lpuks
nidati pris arvutit ka! Kaks aastat hiljem ma
programmeerisin Pedagoogilises Instituudis (Pedas) juba ise
Jukul Basic 80 keskkonnas.
Praegusel ajal kutsekoolis testime pitut mnikord Kahooti
testide abil, Youtubeist vib leida hid petusi a la kuidas
teha .?, mnikord lasen guugeldada ja me veendume, et
sealt ei leia kike (eesti keeles), ja samas tuleb leitavasse
kindlasti ka kriitiliselt suhtuda. Enamasti on nutitelefon
pilase jaoks eelkige meelelahutuskeskus, mitte tvahend.
Tekib ksimus, et kui me teeks niteks mehaanilise t ja
vimsuse teemast atraktiivse mngu, kas see on efektiivsem
ja parem ppimisviis, vi kogume kooli trepil liikudes andmed,
mille phjal arvutame klassis kik koos oma t ja vimsuse?
hes olen kindel, et teine versioon sstab silmi, kuigi jah, arvutused teeme nutitelefoni
kalkulaatoriga ning pilaste keskendumist hakivad Facebooki teated vi kargab mingi muu chat
kalkulaatorisse.
Sirje Klaos, Tallinna Vanalinna Tiskasvanute

Gmnaasiumi petaja
Minu esimene kokkupuude arvutiga oli 1993. a, olin siis 32-aastane.
Sel ajal olid Eesti koolid varustatud arvutitega Juku ja pean
tagantjrele tunnistama, et ega need valged ksuread mustal
taustal mulle ei meeldinud. Palju pnevamaks lks siis, kui kooli
ilmusid esimesed personaalarvutid. Tnu Tiigrihppe SA-le sai minu
kodukool viis personaalarvutit Windows 95-ga. Esialgu oli ligips
arvutitele piiratud, sest arvutiklass oli pilastest le ujutatud ja
arvutitunnid hommikust htuni. petajad said arvutite juurde vaid
siis, kui arvutipetajaga olid head suhted vi nnestus vljavalitute
hulgas esimesele arvutikursusele pseda. Minul ei olnud nne ei
hes ega teises. Mille peale vtsin ktte ja lksin personaalarvutit ppima Tartu likooli
Arvutiteaduste Instituuti. Seejrel nnestus aga kohe saada ka kodukandi arvuti algkursustele.
1996. a julukuul saime oma perre esimese personaalarvuti. Viimane maksis terve varanduse,
20 000 EEK. Samas tmlu polnud teisel ollagi 500 MB ja kvaketta maht oli 10 GB. Kvaketas
titus ige ruttu, sest ppimise kigus tuli luua palju erinevaid t- ja kodulehti. Oma trkitde
transportimiseks kasutasin flopikettaid, mille maht oli 3,2 MB. Viimased ei olnud sugugi turvalised,
tihtilugu oli vaja neid formaatida, kuna salvestatud infot ei osanud teine arvuti ra tunda, vi
nakatusid nad viirustega.
Olen omal nahal tundnud, kuidas iga uue asja ppimine t krvalt nuab aega ja phendumist.
Vastuseis arvutippele on olnud enamjaolt tiskasvanute poolt tugev, sest inimesed leidsid, et see
on puhas aja raiskamine. Ning mingi uue tehnikavidina selgeks saamine ei olnud toona nii lihtne kui
praegu. Arvuti arenes pidevalt, kord lks riistvara eest ra, siis jlle tarkvara. Kogu aeg kis mingi
tants ja trall. Pigem nhti tol ajal kompuutrit, kui meelelahutuse pakkujat. Noored seevastu on
julged ja ei karda eksida. Kui liikuvad pildid neid enda vimusesse haarasid, siis oli raske neid
eksitada. Samas tahan elda, et kski tegevus ei kesta igavesti. Virtuaalmaailm pakub inimesele nii
kaua huvi, kui ta saab ise kaasa la, kui tal on mingi eesmrk. Kasutaja peab olema motiveeritud ja
saama ise kaasa la. Siis vime elda, et programm on end igustanud ning oma eesmrgi titnud.
Tehnoloogia areng on olnud niivrd kiire, et enam ei vaja noored nobenpud arvutit, vaid piisab
multifunktsionaalsest nutiseadmest (tahvelarvuti vi nutitelefon). Praegu teavad paljud, mis on
Dropbox , Google Drive, Youtube, Facebook, Skype, Viber, WhatsApp jne. Paljud asjad on testi vaid
he kliki kaugusel. Tnapeva koolis peaks petaja soodustama oma aines nutiseadme kasutamist,
et anda noortele vimalus otsida ja leida iseenda jaoks sobivaim infoallikas ja samas tuleb ppida
kriitiliselt hindama leitud info thtsust. Siinkohal tahan elda, et snum, mida edastate, ei tohi olla
pikk ega keeruline. pilane peaks ise vastavalt oma vajadustele ra mrama, kui palju ta infot
vajab. Ja kui tekib vajadus petajalt midagi ksida, on petaja teatud kellaajal tema jaoks
virtuaalselt olemas, nt Viberi vi Skypei vahendusel. Lisaks on iga inimene uudishimulik ja enamus
omab Facebooki kontot, seega olulise info jagamisel on soovitav kasutada sotsiaalmeediakanaleid.
Niteks FB gruppi, kuhu saab saata ldinfot vi ppematerjalide linke. Tean, osa lugejaid mtleb
praegu Aga meil on eKool, miks ma peaks veel FB-i kasutama. Jah on, aga vin teile kinnitada, et
kui ppur ei kasuta mobiilirakendust, siis ta ei pruugi iga pev eKooli sisse logida. Ja mingi oluline
info vib sedasi temast mda minna vi thelepanuta jda.
Teine teema on see, kui pilane vajab individuaalset lhenemist, siis viks omavahel jagada hiseid
dokumente (nt Google Drive, kus on rakendus DocHub, mis vimaldab onlineis PDF-dokumente
parandada).
Ei tohiks ra unustada noorte tegusate meeste poolt ellu kutsutud mitmeid lahedaid keskkondi,
nagu niteks Kae kool vi mobiili- ja tahvlisbralik Foxcademy.
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10212479433214139&set=rpd.1631468944&type=3&theater
Maria Malozjomov, Gustav Adolfi Gmnaasiumi

klassipetaja
Pris esimene kokkupuude arvutiga oli siis, kui ppisin algklassides Viljandi Paalalinna
Gmnaasiumis (praegune Viljandi Paalalinna kool). Arvutitunnid algasid meil neljandas klassis.
Esimene programm oli Type Trainer mis oli sna igav. Jrgmine etapp oli e-mail hot.ee-s.
Gmnaasiumi lpuni oli digielu sna tavaprane: sotsiaalmeedia ja erinevad infootsingut nudvad
lesanded ja kirjutamisprogrammid.
petajatle asudes hakkasin huvitama programmeerimise ppimisest ja petamisest.
Meie koolis on tehnoloogia kasutus vga
laialt levinud. Kik petajad kasutavad
oma tundides erinevaid vahendeid: iPade,
projektoreid: Nutitahvleid nende
olemasolul. Algklassid peavad
igandalaselt vhemalt he tunni raames
klastama ka arvutiklassi. petajad ning
pilased on motiveeritud tehnoloogia
kasutamisest.
Maria tegemistest Raspberry Pi
kasutamisega seoses vite saada osa siit:
http://vaarikapirukas.weebly.com/.
Aivar Metsaveer, Tallinna Kuristiku Gmnaasiumi

IT-ttaja
Kisin 3. klassis, kui isa t juures puutusin
esmakordselt kokku 386 arvutiga. Sain seal Win 3.1-s
Paintis natukene joonistada, aga enamuse ajast
vaatasin, kuidas kontoritdid kordamda Solitarei
mngisid ja suitsul kisid.
Kui 9. klassis ppisin, sain pris endale arvutiks
Pentium 133 MHz koos Windows 95-ga. Alguses sai
palju mnge mngitud, kuid siis hakkasin uurima,
kuidas raadiost ja CD-st muusikat arvutisse saaks.
MP3-st polnud paljud siis veel kuulnudki, rkimata
MP3 muusika allalaadimisest internetist. Hiljem liikusin
edasi juba videottluse juurde.
Kasutagem tehnoloogiat, aga jgem inimesteks.
Vaata videot ka: https://youtu.be/NCwBkNgPZFQ.
Raul Pavelson, Ristiku phikooli IT-juht

Minu elu esimene kokkupuude arvutitega oli vga hilises elueas, nimelt olin siis 23-aastane. See
juhtus aastal 2002, kui lksin peale keskkooli ppima IT-d Astangu Kutserehabilitatsiooni
Keskusesse. Mletan vga hsti, kui raske mul see algus oli. Esimesel koolindalal kartsin ma isegi
arvutit tle panna, palusin abi kursusekaaslaselt. Mletan, et mind ajasid segadusse kaks nuppu
ks monitoril ja teine arvutil ei olnud endas kindel, kumba nuppu vajutada.
Esimeseks arvutiks koolis oli IBMi mingi mudel ja operatsioonissteemiks Windows XP. Vib elda,
et ma ei olegi ttanud vanemate Windowsi operatsioonissteemidega, kui seda on Windows XP.
Varsti prast ppima asumist sain ka koju oma isikliku lauaarvuti. Perekonnasber kinkis enda vana
arvuti ja monitori.
Nutiseadmed on tnapeval taskus pea igal pilasel. Lastele vga meeldib nutiseadmetega
tegutseda. Miks siis mitte seda meeldivust hendada kasulikuga ppimisega. Saab seadmeid
kasutada tavaliseks Googlei infootsinguks, saab kasutada orienteerumiseks jne.
Lisaks saab pilane tunda ennast hsti olukorras, kus ta saab petajale ise midagi pnevat
petada/nidata.
Nutikuu mte Tallinna koolidele on vga pnev. Loodan, et sellest saab igakevadine traditsioon.
Anne Krull, Tartu Kutsehariduskeskuse limitud

fsika ja keemia petaja, staai 24 aastat
10. klassis oli meil arvutipetus ... ilma arvutita, aga me kisime TR-s
arvuteid vaatamas ja koolis oli ka Juku. Teadlik teekond algas 2005.
aastal, kui lksin Tiigrihppe Arvutikooli tienduskoolitusele
Veebiphise ppe korraldamine III.
Digi on muutnud minu elu lihtsamaks info on alati kaasas. Lisaks saab
tunde palju huvitavamalt lbi viia.
Digi levib hid praktikaid jagades ja ksteiselt ppides. Minu klge on ta
jtnud hdnime Digiprane petaja ja aidanud loosifortuuna vahendusel omandada Calliope.
Tartu KHK digitegemistel saab silma peal hoida blogisid lugedes: http://dptkhk.blogspot.com.ee/ ,
http://tislerkk.weebly.com/
Soovin meenutada Albert Einsteini tarkusetera Sa ei ole lbi kukkunud enne, kui lpetad
ritamise.
Foto: http://tkhkdigiajastu.weebly.com/uploads/7/0/9/1/7091194/1446620864.png
Jekaterina Barsukova, lasteaiapetaja Tallinna

Lasteaias Kirsike, staai viis aastat
Minu digikogemus algas arvutist. Praegu on meie elu ilma digita vga raske ette kujutada.
Digimaailm on meie igapevuses elus: e-hletamine, digiallkirjastamine, internetist saab palju
kaupa osta jne.
Lasteaias pan kasutada nutitegevusi vga tihti. Kasutan jrgmisi vahendeid: nutitahvel, Bee-Bot
ja Ozobot , LEGO klotsid. Eelmisel aastal koostasin palju mnge Bee-Botiga, sel aastal tekkis huvi
Ozoboti vastu. Kuna praegu on mu rhmas vikesed lapsed, siis jtkan td mesimummudega.
Lastele vga meeldib, koigi nende asjadega mngida. Lisaks kasutan oma nutitelefonis mningaid
ppe.
LearningApps on vga lihtsasti ksitletav keskkond vga erinevate mngude loomiseks.
Tea Tamm, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gmnaasiumi

inglise keele petaja
Annan veel jrgmisi kursusi: inglise rikeel, kirjandusest filmiks, American Studies. Tkogemust
petajana on 15 aastat.
Ma ppisin arvutit tundma Lootus Lubi ke all Prnu I Keskkoolis. Tema oli see, kes petas meile
Jukude peal, et arvuti ei tee kunagi midagi valesti, inimene kskis tal midagi valesti teha! Hiire
kasutamise tutoriali mletan ka paar aastat hilisemast ajast, kui esimest korda slearvutit kasutasin.
Digitaalsed vimalused on andnud petamisele palju juurde. Eriti neile, kelle jaoks on oluline asjade
lbi tegemine (Quizleti testid, Kahoot) vi visuaalne tugi (esitlused, Mentimeter jms). Vahva on
saada kohest tagasisidet ka neilt pilastelt, kes
muidu klassis suud lahti ei teeks mobiilis julgevad
nad oma arvamust avaldada ja sna vtta.
Kasutasin pris pikalt vikisid oma igapevases ts,
aga neid on suures osas asendanud praegune
Stuudiumiga kaasas kiv Tera.
Viki, mille koostasin oma inglise rikeele kursusele
eelmisel ppeaastal: http://tkigbe.pbworks.com.
Hea meelega jagan pitud uusi asju ja piisab sellest,
et nendest hinaga rgin, kui kolleegid soovivad,
et neilegi nitaksin ja petaksin.
Silmad ja krvad tasub lahti hoida ja leida endale
katsejneste grupp, kelle peal on vimalik asju
lbi proovida pilased, kes on toetavad ja
koostaltid. Prast lheb juba kiirelt ja lihtsalt, kui
uus asi kpas.
Tea on lbi viinud mitmeid ttubasid inglise keele
petajatele EATE konverentsidel ja seminaridel.
Foto: http://tkigbe.pbworks.com/w/file/121383270/23192387_10154907617237611_1239941844_o.jpg
Merle Pintson, Plva Gmnaasiumi petaja

Aasta oli siis umbes 199, kui koju tekkis arvuti. Kuna mingeid
ttamiseks vajalikke programme arvutis polnud ja oskuste tase
samuti nullilhedane, aga mned mngud olid olemas, siis
elamuseks sai pkapikkude mng, mis tekitas telist sltuvust.
Kurbust, sest pkapikud said surma, ja tigedust, sest nad said surma
ja mina ei saanud jrgmisele tasandile.
Mne aasta prast leidsin tee asjalikumasse digimaailma. Koolis oli
vimalik ttada teliste programmidega, mitte pkapikke taga
ajada, ning oskusi lihvisin peamiselt tekstittluse valdkonnas ning
kiikasin ka internetiavarustesse. Eesti keele petajana oli peamine
tvahend Word. Aastal 2000 seadsin sammud Plva Keskkooli arvutiklassi, mis oli tolle aja kohta
vga heal tasemel. Ausalt eldes mletan praeguseni seda hingevrinat, et kki teen midagi valesti
ja rikun arvuti ra, vi nitan teistele, kui rumal ma tegelikult olen. Polnudki vga kole. Mulle
omistati arvutikasutaja oskustunnistus nr EE01515, puha ingliskeelne tekst peal, mis tles, et
tunnistus vastab leeuroopalisele kvalifikatsioonistandardile. Oh, kui uhke tunne oli. Ma oskan
midagi! Aga see oli alles pika ja pneva teekonna algus
Elu digita ei ole enam vimalik, see oleks keeruline, aeganudev, vaevarikas, ttute toimingutega
tidetud tundide ja pevade kogum.
Telus on digi parim mitteisikuline abiline (kolleegide abi on sageli sdamlikum). Arvutikott le
la, telefon kekotti ja tle. Projektor surisema, vajalik materjal tahvlile ja tund algab. pilaste
kasutada on slearvutid ja tahvlid, samuti nende oma nutitelefonid. Dokumendikaamera on
asendamatu, kui tekib vajadus raamatuteksti tahvlile projitseerida. Seega riistvara on meie koolis
tasemel. Samas vin elda, et ei saa inimene massina vastu.
Digikeskkondadest on igapevaselt kasutuses Stuudiumi Tera, kuhu postitan ppematerjale,
samuti olen neid jaganud www.koolielu.ee ja www.opiveeb.ee keskkondadesse. Koolis ilma Google
Driveita hakkama ei saa, sest kogu elu keeb seal. Kui PG emotsiooni lehest midagi ei tea, siis sind ei
ole olemas.
Tarkvara, mida kasutan, on palju, samas seda, mida pole veel kasutanud, aga tahaks, veel rohkem.
wordpress.com on leht, millega kiusan ka oma pilasi blogime koos. Mina pan oma blogisse
koguda nii endale kui pilastele kasulikku/vajalikku materjali, et saaks kokku korraliku digitaalse
arengumapi.
Digi nakkab ja tugevalt. Meie haridustehnoloog Aimi Jesalu on niivrd nakkusohtlik digimaalane,
et tnu temale astub vist kogu kool pikkade sammudega, arvuti kaenlas, digiprdelisse maailma.
Digikohvik, digiseinaleht, digivahetunnid, postitused nutitunni lehele on igapevane tegevus.
Kes pole veel avastanud, et digimaailm muudab teie t lihtsamaks, pilastele mitmeklgsemaks,
endale pnevamaks, siis soovin nakatuslikku avastusretke.
Anne-Ly Sarapuu, Tallinna Kristiine Gmnaasiumi 14-

aastase kogemusega klassipetaja
See oli ammu, kunagi keskkooli ajal viis meid ks
tore petaja klassi, kus olid Juku arvutid. Tol ajal
oli sellist tegevust vga vhe ning seetttu mind
see kaasa eriti ei haaranud. Olen minagi
mnginud erinevaid nukaaegseid
elektroonikamnge Nu Pagadi munakorjamise
mngu, kus aparaadi sees olid poolthjad
patareid. Oma esimese diplomit trkkisin
tehnikumi ajal trkimasinaga. Edasi oli kasutusel
juba arvuti ja Windows 95. Oma esimesel
taastal vikeses maakoolis petasid kik kiki.
Keegi oli targem ja juba siis alustati n-
sisekoolitustega. Alguses oli petajate toas
esimesel korrusel ainult ks arvuti. Printer
arvutiklassis teisel korrusel ning sealt tuli vlja
tihti leheklgede viisi mittevajalikku materjali,
sest ega tpselt ei saanudki aru, mis valesti lks.
he npuga klaviatuuril trkkimine On, mida
meenutada.
Kik on nii pnev ja avatud. Info edastamine on kiire. Vimalusi on palju kuidas tundi teha, kus
keskkonnas tundi teha. On julgust katsetada, avastada ning seda jagada oma pilastega. Samuti
vastupidi, et pilased petavad mind. Tunnen end kindlamana ja julgen kaasata pilasi, et ppimine
huvitavam oleks.
Mind motiveerib toetav keskkond koolis ning samuti toetavad kolleegid. See on mind nakatanud.
Ole avatud ja valmis katsetama midagi uut. Jaga seda teistega. Pa selles kiires elutempos olla
toetav ja innustav!
Anu-Liis Lauk, Saku Gmnaasiumi ajaloopetaja,

tstaai kolm aastat
Olen see plvkond, kes juba lapsena kasutas arvutit mngimiseks. petajana avastasin arvuti
petajakoolituses. Esimese asjana katsetasin pilastega Kahooti mngu. Keegi polnud seda varem
mnginud ja neile vga meeldis ning nii sain minagi innustust uute keskkondade kasutamiseks.
Minu jaoks on digipetamine see, kui petamiseks kasutan piku asemel veebiphiseid rakendusi.
Olen kasutanud erinevaid keskkondi, kuhu olen teinud vistlusi. Enim kasutan Kahooti, ka
Learningappsi ja Quizizze keskkonda. Olen andnud koduseid lesandeid, kus tuleb ise mni mng
vi lesanne eelmainitud keskkondades luua. Tavaliselt
on selline lesanne vabatahtlik, aga pilased ikka teevad
seda.
Kui pilased ise rgivad ka teistele petajatele, mida
tunnis tegime, siis vib see ka kolleegides teema vastu
huvi ratada. Lisaks tehakse petajatele digikoolitusi.
Lasksin pilastel (5. klass) vabatahtlikult Kahooti mngu
teha. Paljud tegid vga phjaliku ja nii mnigi oli ostnud
okolaadi, et see oma mngu vitjale auhinnaks anda.
Tore on ka see, kui lapsevanemad hakkavad kodus lastega
Kahooti mngima ja siis nad arenguvestlusel rgivad
sellest.
Kati Kurig, Saku Gmnaasiumi klassipetaja, tstaai

17 aastat
hel hetkel tundsin, et see, mida lastele pakkuda, ei ole piisav. Nad on nii nutitelefonis,
nutimaailmas, et midagi peab koolis uuendama. Tuleb rohkem lastele pakkuda! Ja hakkasingi
vimalusi uurima. Kuna olen noor, leidsin lihtsalt mned huvitavad rakendused.
Kord oli nii, et andsin lastele matemaatika tundi. Muidu rgin-selgitan lastele pris palju, aga
tookord otsustasin kasutada pikuga kaasa antud materjali (pane seinale, nita slaidi, arutle, vaata
videot jne). Tund oli umbes poolel maal, kui poiss klassist ksis: petaja, kas sa ei viitsi meiega
rohkem rkida, et meile kike ekraanil nitad?! Naera pooleks. See oli esimene kord, kui kasutasin
Avita valmis tundi.
Digipetamine on minu jaoks digitaalsete materjalide kasutamine petamises. Olgu see video, laul,
tants, esitlus vms. Mngud ja virtuaalsed tegemised arvutimaailmas.
Kasutan erinevaid pikeskkondi, mis lastele meeldivad.
Mulle endale meeldib vga kogemuste jagamiseks meldud pituba. Vi internetis digipetajatele
meldud lehed. Saame petajatega kokku, jagame kogemusi, nitame uusi nutivahendeid ja saabki
teisi nakatada!
Meeldib see, et lapsed on elnud, et kll on tore, et meil on petaja, kes viitsib meiega nutikaid asju
teha. Vi et meil on petaja, kes teab, mis on android.
Seila Jermann, Tallinna Kristiine Gmnaasiumi

klassipetaja, tstaai kaks aastat
Esimese digikogemuse sain kodust, kui ngin oma IT-spetsialistist isa arvutit ehitamas. Minu isa oli
sel ajal vanem ssteemiadministraator, mistttu oli meie kodus alati kasutusel mitu arvutit,
hulgaliselt igasuguseid arvutidetaile ja -programme. Varases teismeeas tundus pnev see, kui isa
petas mulle Linuxi ja sealjuures programmi Gimp kasutamist, mida iga sbra arvutis ei olnud.
Arvutit kasutades veetsin aega jututubades, ttlesin pilte, tegin plakateid jm.
Vanusest tulenevalt on digi olnud alati minu elu osa. Seetttu on digivahendite kasutamine
ppets minu jaoks loomulik tegevus. Tle asudes kasutasin lihtsamaid veebileheklgi
harjutamiseks ja kinnistamiseks. Lhikese aja
jooksul olen tkaaslastelt palju ideid saanud,
mida ppets kasutada. See omakorda
motiveerib mind pnevaid programme ja
veebileheklgi otsima. Nen, et digivahendite
kasutamine pakub vaheldust, muudab tunni
mitmekesiseks ja on pilastele huvitav.
Digivahendite kasutamine aitab ka aega ssta.
Salvestan piveebi enda koostatud tlehti,
valmistan internetis lhikese ajaga ristsnu,
snargastikke, kordamislehti, esitlusi.
Oma avastusi peab jagama. Meie koolis ttab
hsti ssteem: Leidsin sellise pneva
programmi, proovi Sina ka! Entusiasm on
nakkav.
Maimu Torn, Saku Gmnaasiumi keemia- ja

fsikapetaja
Kunagi vtsin osa kursusest, mis toimus Moodlei keskkonnas. See oli
esimene kursus, kus kohal kima ei pidanud. Ise pidin lugema ja
kodutid tegema. Kursus ji lpetamata, sest oli tunne, et on aega ja
kll ma juan. Tegelikult td kuhjusid ja thtaeg kukkus. Peale seda
hoidsin veebikursustest eemale. Kuna petasin ka arvutipetust, siis
olen digimaailmaga kokku puutunud ja tunnen ennast digimaailmas
hsti (jnni ei j ja kartust pidevate uuenduste ees pole).
Just enne seda, kui koolidesse tulid tahvlid ja nutitelefonid, lksin
lapsepuhkusele (2010). Viis aastat hiljem, kui tulin kooli tagasi, pidin
sukelduma nutiseadmetesse. Tle naastes ostsin endale ka nutitelefoni, et pilastega hel lainel
olla. ks vanem ja digipdevam kolleeg kutsus mind osalema HITSA veebikursustel. Nendel
kursustel osalemine aitas mind joonele ja andis veebikursustel osalemise eduelamuse. Nd
teadsin, et kodutd peab ikka ndala jooksul ra tegema.
petamisel kasutan ise pigem tahvlit, projektorit. Meil on uus dokumendikaamera ja julgen seda
kasutada! Tunnikirjeldusse panen les esitluste lingid. Kasutan palju Drivei ja sealseid dokumente
jagan lingiga ka pilastele.
Mulle ji meelde HITSA kursuse raames tehtud t. pilased kasutasid Padletit, tegid pilte ja
esitasid need kollaaina. Enne t alustamist kasutasin rhmadesse jagamise programmi
http://teamup.aalto.fi/. pilastele need tunnid meeldisid, nad said vga edukalt hakkama. Kasutasid
lisaks minu programmidele ka enda programme kollaaide tegemiseks. Nendes tundides ppisin
mina vist rohkem, kui pilased.
Mina pole eriline nakataja ja ka inspireerida ei oska, aga kui nen, et kolleeg tunneb huvi, siis jagan
hea meelega oma kogemust ja olen nus abistama. Ise olen kige uhkem selle le, et olen
avastanud Google Drivei vimalused. Selle ppeaasta alguses kasutasin Google Formsi pilastelt
tagasiside saamiseks.
Kuna HITSA kursuse raames tehtud tund on mulle kige eredamalt meelde jnud, siis jagan
tlehte ka teiega:
https://docs.google.com/document/d/1ygVzr5i7EHpzGx3hK4q5ht_2EdbK_bkiQEoxmiVoUZk/edit.
Foto: https://www.facebook.com/maimu.torn/friends?lst=1064179844%3A1190951610%3A1509684427&source_ref=pb_friends_tl
Liisa Lumiste, Saku Gmnaasiumi klassipetaja,

tstaai viis aastat
Digimaailma avastasin vist sarnaselt enamikule minuvanustele.
Teismelise eas sai vimalikuks interneti kasutamine ning eelkige
sai selle abil suhelda. Esimesed suhtlusvrgustikud, jututoad, e-
mail, msn kik oli vga pnev, vahva oli erinevate tuttavate ja
vhemtuttavate inimestega suhelda.
Digipetamine ei ole minu jaoks eraldi petamise liik. Kik
digitaalne on loomulik elu osa. Sama loomulik, kui lugemine vi
koogiretseptis koguste arvestamine. Samamoodi on erinevate
digivahendite ja eelkige interneti kasutamine ppet tavaline ja
igapevane osa.
Kasutan petamisel erinevaid ppe, aga eelkike internetti. Info
otsimisel ei kasuta ma tunnis enam paberkandjal entsklopeediaid,
snastikke ega leksikone. Lasen teha palju vikeseid uurimistid, mida teistele esitletakse,
kasutades nt PowerPointi programmi. pilaste koostoskusi ja vastutustunnet arendab t
tegemine Google Documentsi programmiga, suheldakse omavahel erinevates chatides.
Proovin hoida oma kolleege kursis erinevate vimalustega, pakun oma abi.
Oleme kolmel aastal osa vtnud Matetalgutest. Esimesel aastal oli hasart hsti suur. Kuna tasuta
sai mngida ainult 7.0014.00, kasutasid paljud hommikust koolisitu, et oma nutiseadmes
arvutada. pilased, kes autoga kooli toodi, keeldusid autost vljumast, et veel natuke mngida, sest
koolis sees on nutiseadme kasutamine keelatud.
Turvalises vikeasulas elades on hea kasutada Loquizi ppi. pilased on ues seiklemas, petaja
jlgib arvutist ja kik on rmsad.
Tagasiside saamiseks kasutan palju ppi Whiteboard, mis ttab kui tavaline valge paberileht.
pilane kirjutab vastuse, tstab tahvli hku ja mina nen kohe, kas pitu on selge.
Olga Polomina, Saku Gmnaasiumi vene keele petaja,

tstaai kaheksa aastat keeltekoolis ja kaks aastat
Saku Gmnaasiumis
Juba ammu tundsin, et pean rohkem kasutama digivimalusi. Mistsin, et see vib olla
ppeprotsessi heks osaks, mis aitaks teha vene keele tunde mitmeklgsemaks ja lastele
lhedasemaks. Suureks toeks oli vene keele klaviatuuri ilmumine arvutiklassi, tnu millele keele
petamisel saan kasutada digimaailma ties mahus.
Arvan, et digipetamine on petamine digivahendite abil, kus digivimalused ei ole omaette
eesmrgiks, vaid need aitavad teha ppimist huvitamaks ja tulemuslikumaks ning samas lastele
arusaadavamaks. Selline petamine sobib hsti info otsimiseks, teema kordamiseks ja ka esitluse
koostamiseks. Digipetamine lubab keeleppes hendada teoreetilisi teadmisi pikust praktiliste
oskustega priselus.
Harjutame pilastega vene keeles trkkimist (haruldane oskus, kui rkida vene keelest kui
vrkeelest, arvuti abil koostame mistekaarte, esitlusi jne., kasutame selliseid keskkondi nagu
quizalize.com ja learningapps.org. Ma ise koostan PowerPointi esitlusi snavara ppimiseks
(pilastele kodutks). Sooviks kll areneda ja teisi vimalusi ka kasutada (niteks, rohkem
kuulamisharjutusi).
Kolleege saab digipetamisega nakatada, kui jagada oma kogemusi ja teadmisi, edastada pilaste
positiivset tagasisidet, vajaduse korral aidata digivahendite omandamisel.
Jagan head thelepanekut: 8. klassis oli esimene teema Internet, teema raames heks
lesandeks venekeelse e-maili tegemine ja petajale e-kirja kirjutamine (tegime koos pilastega
arvutiklassis). pilaste arvates trkkimine vene keeles pidi olema palju kergem, kui ksitsi
kirjutamine. Arvutiklassis selgus, et see on palju raskem, kui tundus (vhemalt alguses). Aga samas
oli pilastel vga hea meel, et nad said hakkama vene keeles trkkimise ja venekeelse internetiga.
Eesmrk oli saavutatud: vene keelt saab kasutada igapevaelus nii nagu emakeelt vi teist
vrkeelt.
Maris Pkka, esimest aastat eesti keele ja kirjanduse

petajana Plva Gmnaasiumis. Alati entusiastlik,
aktiivne ja innovaatiline!
ppeaasta alul snastasid ppijad muuhulgas eesmrgi eesti
keele tundides Googleist targemaks saada. See vib klada
justkui vimatu missioon. Peaaegu sama vimatu kui le saja
aasta eest loodud prantsuse futuristliku maali loojale, kes
kujutas krvaklappidega pilasi 2010. aastal juhtmeid pidi
tarkust kogumas. Ent eesti keele ja kirjanduse tundides pime
nii digiga kui digita vljendama oma teadmisi, ja ka jreldusi,
tundeid ning kogemusi, mis on igal ppijal ainulaadsed. Nende
vastu ei saa ka Google.
Arusaadavat enesevljendust harjutavad gmnasistid
kneldes, pastakaga kirjutades ja ha enam on ppimisel abiks
arvutid vi nuhvlid. E-pe on ppe loomulik osa. Lisaks
tekstiloomele on veeb ppematerjalide, pijuhiste ja
tagasiside edastamise vahend, vahel kolib kogu tunni kirjalik
tegevus arvutivrku. Tehnika kasutamine ei vlista suulist
suhtlemist ja koostd. Niteks Google Docsis tagasiside
soovitamise korral saab ppija parandused enne petaja tundi saabumist. Nii saab ta ette
valmistada ksimused, mida tunnis vi konsultatsioonis le ksida. Olen tnulik, et ei pea tassima
sedavrd raskeid paberipakke, tundidesse ja hindamiseks, kui see arvutite puudumisel oleks.
Diginakkuse levikukaart slearvutite, tahvlite ja kooliarvutite kaudu uueneb Plva Gmnaasiumis
veebitsi Googlei kalendris. Nakkus levib ka petajate ja ppijate oma seadmetesse.
Diginakkuse levik on eriti laialdane Plva Gmnaasiumi Googlei kalendris.
Foto: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1321226307963791&set=pcb.1344904585565400&type=3&theater&ifg=1
Jelena Kontse, Tallinna lasteaed Kirsike

Ttan lasteaiapetajana.
Lapsed on 5-6-aastased.
Teeme limitud tegevusi
minu ja keskkonna, keele ja
kne, eesti keele,
matemaatika teemadel.
Eelmisel aastal lpetasin
koolituse Nutiseadmed
ppets. Oli vga huvitav
ja kasulik. Mind hakkas
huvitama interaktiivne
tahvel, mida nd kasutan
oma tegevuses lastega vga
tihti. Kik mngud mtlen
vlja ja koostan ise
Notebook 10 tarkvaraga.
Meie lasteaias oli kevadel
legode koolitus, talvel
toimus praktikatund
tiskasvanutele Mngud
Bee-Botiga. Tekkis huvi
robotite vastu. Teeme esimesi samme programmeerimises. Praktikatund oli kasulik nen, et minu
kolleegid on nd tegemas esimesi samme digimaailmas. Juba mtlesin vlja mned mngud.
Lastele vga meeldib, kui me mngime interaktiivsete tahvlitega, mesimummudega, legodega.
Rmu palju nii lastel kui tiskasvanutel!
Pilt: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=10203131738570325&set=gm.1331910596864799&type=3&theater&ifg=1

Nutitund Igasse Kooli Haridustöötajate Persoonilood

Uploaded by

Document Information

Original Title

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

Nutitund Igasse Kooli Haridustöötajate Persoonilood

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

Nutitunni persoonilood

Nutitund igasse kooli! E-kogumik petajate ja digipdevuste ja piluguse e-raamatu,

Projektitoetus on saadud programmist: petajate ja koolijuhtide professionaalse arengu

Kogumik on leitav: https://sites.google.com/view/nutitund-kogumik/

Nutitund igasse kooli algatus: https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Eesti Informaatikapetajate Selts: http://eiops.edu.ee/

Heli Jrve, Roosna-Alliku Phikooli matemaatika- ja

Olga Pilate, Tallinna Kesklinna Vene Gmnaasiumi

Katrin Uurman, Rpina Aianduskooli petaja ja

Terje Tenso, Kalli-kalli lasteaia petaja

Koidu Svaorg, Vru Kesklinna Kooli klassipetaja,

Piret Siivelt, Tabivere Phikooli ajaloo- ja

Margit Ojaots, Koonga Kooli petaja

Mari Kauber, Randvere kooli

Maiga Hallap, Sillaotsa Kooli vene keele ja

Tuuli Hiiesalu, Tartu Luterliku Peetri Kooli meedia-

lle Juuse-Tumak, Kunda hisgmnaasiumi 21-aastase

Ljudmilla Rodestvenskaja, Tallinna Kesklinna Vene

Agnes Kaio, Jrva-Jaani Gmnaasiumi matemaatika- ja

Eve Reisalu, Ristiku Phikooli haridustehnoloog,

Lisett Sarandi, Tallinna Kristiine Gmnaasiumi

Tiim Salumgi, Vastseliina Gmnaasiumi

Ene Krg, Parksepa Keskkooli petaja

Eve Kubi, Antsla Gmnaasiumi ajaloo ja

Jrvi Kimst, Martna Phikooli eesti ja vene keele ning

Kerli Perend, Haanja Kooli eesti keele, matemaatika-,

Kersti Varblane, petaja Kiili Gmnaasiumis

Rasmus Kits, Tallinna 21. Kooli robootika petaja

Marii Maamgi, lasteaia Vike Pike tantsu- ja

Margit Lindau, Krla Phikool

Kristel Tereping, Palivere Phikooli petaja

Aimi Jesalu, Plva Gmnaasiumi saksa keele petaja

Raili Vanaveski, Tallinna Lauliku lasteaia petaja

Jri Memat, Pelgulinna Gmnaasiumi kunstipetaja

Kasutan arvuteid, iPade, mobiiltelefone.

Liia Lees, Haapsalu Phikooli klassipetaja

Jelena Volkova, Tallinna Liikuri lasteaia petaja

Andres Mihkelson, No Reaalgmnaasiumi robootika- ja

Airi Aavik, kauaaegne koolijuht ja tnane Haapsalu

Tiina Lillemets, Valga Priimetsa Kooli klassipetaja,

Marianne Jaanson, Vru Kesklinna Kooli

Mari Tnisson, 25-aastase staaiga

Ingrid Maadvere, 21-aastase haridusvaldkonna

Kairi Mustjatse, Martna Phikool

Ave Soodla, kauaaegne Prnu Vanalinna Phikooli

Ilotana Haalen, Tallinna Kristiine Gmnaasiumi

Tiina Aro, 30-aastase staaiga

lle Kreos, Kuressaare Vanalinna

Inga Nurme, Saku Gmnaasiumi muusika- ja

Mare Hallop, juba 20 aastat haridusvallas toimetanud

Margit Uus, Pltsamaa hisgmnaasiumi matemaatika-,

Maria Savina, Tamsalu Gmnaasiumi matemaatika- ja

Olen ka ise natuke materjale

lle Anier, Antsla Gmnaasiumi looduspetuse ja eesti

Eike Abel, Tallinna Lauliku Lasteaia ppealajuhataja,

Mari Tammur, Ristiku Phikooli matemaatika-, eesti

Nele Tnisson, kuuendat aastat Pelgulinna Gmnaasiumi

Tiina Treibold, Tallinna Saksa Gmnaasiumi

Taimi Dreier, Prnu leje Phikooli

Mare Mrsepp ttab Randvere Koolis ja Tallinna

Anne Koppel, Elva Gmnaasiumi 30-aastase kogemusega

Liia Toomas, 34-aastase staaiga Vru Kreutzwaldi

Diana Veskimgi, Prnu Vanalinna Phikooli