Professional Documents
Culture Documents
Boris Bernstein - Visuaalne Kujund Ja Kunstimaailm PDF
Boris Bernstein - Visuaalne Kujund Ja Kunstimaailm PDF
Boris Bernstein - Visuaalne Kujund Ja Kunstimaailm PDF
TARTU LIKOOLI
KIRJASTUS
T allinn-T artu 2009
(iu m a n ita a rte a d u s lik e m o n o g raa fia te sari H e u re m a ta
Sarja kolleegium
d r Luule Epner (Tartu likool),
p ro f Cornelius Hasselblatt (Rijksuniversiteit Groningen),
p rof Jaak Kangilaski (Tartu likool),
d r Sirje Olesk (Eesti Kirjandusm uuseum ),
p rof Thomas Salumets (University of British Columbia),
dr Virve Sarapik (Eesti Kirjandusm uuseum /Eesti Kunstiakadeemia),
p ro f Jri Talvet (Tartu likool),
p rof Peeter Torop (Tartu likool),
p rof M ardi Valgeme (City University of New York, Lehman College),
p rof Rein Veidemann (Tallinna likool)
Ladina ja kreeka allikate tsitaadid toim etanud ja osaliselt tlkinud M arju Lepaje
Konsultandid Eduard Parhom enko, Riina Schutting, Auh H aabpiht Ott, Ivo Volt,
H endrik Lindepuu, Jaan Kalda
Illustratsioonid
Corbis/Scanpix, Scala Archives, Bildarchiv PreuCischer Kulturbesitz,
Tartu likooli Raamatukogu, erakogu
ISSN 1736-809X
ISBN 978-9949-19-050-8
Tartu likooli
Sisukord
Sissejuhatus 9
1. Teine ksk 17
2. Pahupidi-Pygm alion 81
3. Kristuse kink kuningas Abgarile 139
4. Kujunemisaeg. Giorgio Vasarist Charles P errau ltn i 250
5. Kolmas kuningriik 357
Lpetuseks 461
Sum m ary 476
Bibliograafia 494
Isikunim ede register 527
Moissei Kagani mlestuseks
r
Pjimene mAte Red Idl raametut tekkU mul )ub* kahek(kUmnendatel aaitatel,
inll oNitlesIn kunslIllNc kutluiiri iijiiloole phendatud kollektilvteo.se klrjutami.ses.'
IWise pliralud malui klmlliikclise jaj(iimisc Iftttu autorite valiel ji tlauale hulk
llij<seks osutuinid materjali, mis ahvatles edasi ttama. ht-teist saigi visandatud
juha tollal, aga muud (d-legemi.sed sundisid kavatsuse teostamise edasi lkkama
parematele aegadele. Mni aasta tagasi|jnnestus t uuesti ksile vtta. Ja prob
lemaatikat phjalikumalt lbi meldes mistsin, et algset strateegiat tuleb muuta.
Sndis sootuks teine raamat, mil on vhe hist kunagise kollektiivteose vastavate
jiealiikkidega.
Mned siinse uurimuse osad on varem avaldatud,^ teised ilmuvad kesolevas
niamatus esmakordselt. Ka varem ilmunut on redigeeritud ja tiendatud.
Mtlen tnutundega spradele ja kolleegidele, kes tutvusid ksikirja m nin
gate kohtadega ning jagasid minuga om a thelepanekuid; lahkunud prof Irina
Sventsitskajale (Moskva), kelle mrkused osutusid iseranis kasulikuks, profM ihhail
llellzerile (Haifa), kunstiteaduste doktorile Mihhail Libmanile (Jeruusalemm),
Uoald Rabinovitile (Sankt-Peterburg); arutelud tnaseks lahkunud prof Moissei
Kaganiga aitasid mul tpsustada oma seisukohti. Suur tnu ka Sabina Agranovale ja
Vladimir Kuznetsovile hindamatu vrtusega tehnilise abi eest.
2006. aasta suvel ilmus see raamat Peterburi kirjastuse Petropolis vahendusel vene
keeles. Suure heameele ja tnutundega vtsin vastu ettepaneku tlkida Visuaalne
kujutis ja kunstimaailm ka eesti keelde - idee eest vlgnen tnu Virve Sarapikule;
samuti tahan tnada Eesti Kultuurkapitali ja Haridus- ja Teadusministeeriumi riik
likku programmi Eesti keel ja rahvuslik mlu, mis vljaannet finantseerisid. Minu
eriline tnu kuulub Inta Somsile, kes vttis enda kanda raamatu tlkimise raske
l ja tuli sellega hlgavalt toime. Sdamlik tnu ka kolleegile ja heale sbrale Kaia
l.eharile, kelle varasemat tlget M im esis ja inkarnatsioon kasutatakse snseski
vljaandes ning phjalikule keeletoimetajale Tiina Liasele. Eestikeelse vljaande
valmimisele aitasid kaasa oma nuannete, tpsustuste ja kommentaaridega Marju
I .epaje, Riina Schutting, Eduard Parhomenko, Auli Haabpiht Ott ja Piret Viires.
Neile kigile minu siiras tnu.
Vaevalt sndinuks raamat niisugusena, nagu ta nd ilmub, kui mul poleks
selja taga aastatepikkust kogemust omaaegse Eesti N SV Riikliku Kunstnstituudi,
tnase Eesti Kunstiakadeemia esteetika ja kunstiajaloo kursuste lugejana. Mistes
<imu .suurt tnuvlga sealsete hinnatud kolleegide ning paljudest tudengiplvkon-
diidest koosneva kannatliku kuulajaskonna ees, tahan neid kiki sdamest tnada!
SISSEJUHATUS
10 1 V t n t A r t o f O c e a n i a l 9 6 9 . i l l l 0 6 . 107, 108.
Mnrccl Duchamp. Fontn
(1917).
Koopia, 1 9 5 1 V hiljem.
Pariis, Estate o f M ared
Duciiamp/ADAGP.
Corbis/Scanpix
2 N iteks P ariisi M usee N a tio n a l d rt M o d ern e, L o n d o n i Tate M o d ern , San F rancisco kaasaegse
kunsti m u seu m - M O M A . ..Pissuaari tira e erim ise t ild d o n m to lo g is e e ru n u d - Los A ngelese
ku n stik o g u ja d m r. ja m rs. Bell tu n n e v a d u h k u s t selle le. e t n e n d e k o lle k tsio o n i k u u lu b ju st
pissuaari varajane v ljaan n e.
,1 1)u c h a m p i a k tsio o n i p e d an tse te l u u rijate l ei o le n n e s tu n u d tu v a stad a to lle seeriaga id e n tseid
..ulililaarseid eksem p lare - p o le k a m id a g i im e stad a , m d u n u d o n ju p e a sajand. K a h tle m ata n eed
eksisteerisid; a k tsio o n i tu u m selles ju seisneski, e t e k sp o n e e rid a m in g it s e e ria to o d a n g u n a v alm ista-
l;ival lih tsat, u tilitaa rse o tsta rb e g a asja, m is o n steriilselt isik u p ra tu , u n ik a a lsu se v a rju n d ita . 11
..kunstivljas" sndinud, a.o algusest peale kunstiteosena kavandatud,
teostatud ja tajutud objektidest nagu M icnelangelo skulptuur, C^zannei
n at rm o rt ja m iljonid teised, kaasa arvatud tunnustam ata, hvinud vi
igaveseks unustusehlm a vajunud kunstiteosed.
Niisiis leidub tnasel kunstivljal m itut eri tpi objekte: hed p ri
nevad teistsuguse elukorraldusega kultuuridest, kus kunstivli puudus
vi p u u d u b tnini; teised snnivad sam uti kunstivlja-vliselt, kuid kul
tuuriareaalis, kus vli ise on olem as ja valm is laienem a uute valdkon
dade arvel, m is varem selle koosseisu ei kuulunud; kolm andad kuulu
vad nii loom ult kui pritolult algusest saati kunstivalda. Jrelikult vib
eeldada, et kunstivli eraldi kultuurisfrina ei snni koos kultuuriga
ega kaasne ilm tingim ata iga kultuuriga. See tekkis ja asus end kehtes
tam a seal, kus olid soodsad tingim used, sam as kui m uul ajal ja m uus
kohas vis kunstivli kas p u u d u d a vi jda nii piiridelt kui sisult eba
mraseks. Algselt kunstivliste objektide hlvam ise vim e tendab, et
olles k o rd kujunenud, ei sili kunstivli sam asena, vaid on suuteline lbi
tegem a thendusrikkaid transform atsioone.
Kunstivli on igupoolest' m etafoor, m ida m a kasutasin nitlik
kuse huvides - tnases erialakirjanduses eelistatakse pigem m aailm a
kujundit. K onventsiooni kohaselt on kunstim aailm om andanud te r
m ini thenduse ning ehkki vlja ja m aailm a kujundeil leidub silm a
nhtavalt h ulk erinevusi, ei ole m tet konventsioonide arvu kasvatada.
Kunstim aailm a kui term in i tekkeloost ja sisust tuleb lhidalt juttu
edaspidi, esialgu leppigem lihtsalt teadm isega, et see m iste hakkab ed a
sises ksitluses pidevalt k ordum a - ja siis juba jutum rkideta.
E nt esm alt veel paar sna jutum rgistatud snahendi teem al. Kui
liitsna kunstim aailm teine pool, s.o ,,m aailm m rgib kujundlikult
keeruka struktuuriga enesekllast tervikut, siis kunsti osaks jb selle
erilise m aailm a kvalitatiivse om apra piiritlem ine juba m ittem etafoor-
ses thenduses.
M issugune on olukord phim iste endaga?
12 4 O x fo rd C o m p a n io n to P h ilo so p h y 1995; 5 8 -5 9 ,
VUd iieeneMit pcMe uut. i w u ^ on nuieiHiuaiiK liUBHwnti wu-
k*utntav(i8 teatm ikus, liiatigi veel artikli avalausena, kftlab see k in n itu
sena, ct legeniist on ksmeelselt aktsepteeritud, triviaalse tega.
Kunsti mistel on niisiis om a ajalugu. Vimalik, et ajalugu m oodus-
liibki miste sisu. Rnt kust algab kunsti ajalugu?
Risti vastupidiselt teatm ikus vili^etule on kunsti m isteloo ajaar
vamist kom beks alustada vga iidsetest aegadest - vahest seetttu nibki
see pika puudum ise loona. Kui uskuda retrospektiivseid kirjeldusi (aga
m uid ju polegi!), siis on miste puudum ine tajutav ning sestap koge
takse seda vajakuna, petetud lootusena, thikuna seal, kus ootuspraselt
pcnks asum a m iste kunst. Vahel tundub, nagu oleks tegem ist algusest
saati eksisteeriva m aatriksiga, m is ji pikaks ajaks titm ata: kunst nagu
oli, aga vastavat sna polnud.
O lukorda kom plitseerib ka uuritava aine ja uurim isanri ebam ra
sus. M nikord on ainevald ja ksitlusanri iseloom m ratletud siiski
piisavalt tpselt; uuritakse kunsti m iste kujunem islugu misteloolises
vimes, vi kui kasutada m oodsam at snastust - ideede ajaloo raames.
See anr juurdus filosoofia ajaloo rpes. 1940. aastaks, kui A rth u r
(). I.ovejoy alustas om a Ideede Ajaloo Ajakirja (Journal o fth e History o f
Iticas) vljaandmist, oli m istelooline lhenem ine juba kpsenud ene
semratluseni.
Ajakirja esimese num bris ilm unud koostaja sissejuhatav artikkel pii
ritles uue teadusharu iseloom u ja eesm rgid. Lovejoy ngi ideede aja
lugu teadusena, m is uurib analtiliselt ja kriitiliselt paljude inim pl
vede kestel inim este meeli hivanud, neid innustanud vi vaenulikeks
leerideks jaganud ideede loom ust, pritolu, arengut, levikut, vastasti
kust tiiju ja thendust vaim ukultuuris. N iisugune tunnetuslik lesanne
on silm anhtavalt interdistsiplinaarse iseloomuga. U urim ise lpptule
m usena loodeti Delfi im peratiivi teostum ist - inim loom use selgemat
mistmist, mis autori snutsi m oodustas toona, 1940. aastal, m eie kige
keerukam a ja fundam entaalsem a probleem i (Lovejoy 1940; 8-9). Kas
pidada juhuseks, et m istm isvajadust dem onstreeris filosoof ju st kunsti,
iseranis kirjanduse uurim ise nitel (Lovejoy 1940:10-11)?
Km m ekond aastat hiljem avaldas Lovejoy kolleeg ja m ttekaaslane,
rcnessanssfilosoofia uurijana tu n tu d Paul O skar Kristeller Ideede Ajaloo
Ajakirja veergudel m ahuka uurim use, m is oli ph en d atu d m iste kau
nid kunstid snniloole (Kristeller 1951, 1952). M ne aja prast pidas
la vajalikuks eraldi artiklis tpsustada ideede ajaloo ainevaldkonda,
eristam aks seda filosoofia ajaloost. Ka Kristeller rhutas m ttelooliste
uurim uste ldhum anitaarset ning seetttu interdistsiplinaarset iseloo-
mu. PAgusas ajaloolises levaates Ideede ajaloo idee ajaloost osutab ta
selle prinem isele saksa vaim uloost - Geislesgeschichte.' htse vaimu
jagam isega eraldi ideedeks loodeti ainestik puhastada m etafsilisest
krvalm aigust ehk teisisnu - vabastada ksikud ideed jigast seotusest
universaalsesse ssteemi, nagu phjendab seda sam m u Kristeller (1972:
160jj). N nda sai ideede ajaloost pigem m istete ajalugu, ning sel
lisena ju u rd u s ta ka hum anitaaria he h a ru n a / Intellektuaalse ajaloo
(vi m itm uses: ajalugude) institutsioonistum isest ning elujulisusest
autonoom se uurim isvaldkonnana kneleb lpuks ka vastavate entsk
lopeediate ja teatm ike ilm um ine. Esimene psuke oli Ideede ajaloo
snastik, m is ngi ilm avalgust rohkem kui kolm km m end aastat tagasi
(D ictionary 1973-1974).
M istelugu taotleb universaalsust, prgides kigi m istete ajalooks,
ent entsklopeedilise kikehlm avuse varjukljeks on ksikm istete
ajalugude seostam atus. Seeprast on just esteetika ajalool eriteadusena
phjust pretendeerida kunsti m iste ajaloo staatusele - siin uuritakse
seda kigis vajalikes seostes. Teatud ajalooliste tingim uste puhul, kus
vastavat diskursust ei nnestu tuvastada, on esteetika ajalugu sunnitud
m u u tm a vaatenurka ning intellektuaalse refleksiooni asemel uurim a
knealuse kultuuri esteetilisi vaateid vi esteetilisi arusaam u. Seda
oleks igem nim etada esteetilise tunnetuse hpoteetiliseks rekonstrukt
siooniks, m is luuakse vga erinevat pritolu tendite phjal - eeldatava
m iste otsinguisse (antud juhul ,,kunst) kaasatakse vim sam ad tead-
vusladem ed kui kitsalt teoreetilise m tte huke kiht. Paradoks siiski
silib: hilisem ale kunstile vastavat m istet, sna vi vljendit ei kibi
heski kultuurikihis.
I siin |D DM tsilc critu d vljaannet: Piibel. V ana T estam en t. A pogrfid. U u s T estam ent.
lllinil: l',cll 1'illillsclls, IW ). 17
Pragusid ja uurdeid ikooniloomet tAkestavas tammis on otsitud mit
mel moel.
Esiteks keri<ib ksim us, kas vanatestam entlik kujutam iskeelu snas
tus ise ei jta ehk m ingit vim alust plastilistele kunstidele.
Jum alikku keeldu edastava teksti keel on am m u kaotanud lbi
paistvuse, kui ta selgesnalisusega ldse kunagi hiilgas - snum i edas
taja olnud ju kuuldavasti raskevitu suu ja raskevitu keelega. Vana
Testam endi m uudes kohtades leidub kujutam iskeelu teistsuguseidki
snastusi kui dekaloogis; vrdlusest snnib m itm esuguseid filoloogilisi
tlgendusi, m ida om akorda kom plitseerib teoloogiliste vitluste rafinee
ritu d kasuistika. Erinevate tlgenduste t ttu m uutub aga radikaalselt ka
kujutam iskeelu sisu. Kas keeld kib valm istam ise vi ksnes k u m m ar
dam ise kohta? - vastusest sltub plastika saatus. Edasi, m ille valm ista
m ise kohta? Keelu alla langevate objektide nim etused on ebam rased
ja varieeruvad, andes seega phjust erinevateks tlgendusteks; ks sna
thistaks nagu ainult puust vi kivist m arplastikat, teine - m is tahes
visuaalselt tajutavat kujutist Jum ala eeldatava vlim use kajastusena.^
Jrgmiseks kerkib ksim us, kuidas sobitada keeldu Jum ala enda
ksuga seaduselaeka ja kogudusetelgi valm istam iseks, kuhu snaselgelt
soovitatakse llitada ka kujutavaid m otiive. A naloogne olukord tekib
Saalom oni tem pli ja Saalom oni koja ehitamisel, m ida sam uti kaunista
takse m itm esuguste kujutistega (vt IK n 6-7). Vastuolu teises ksus esi
tatu d keelugd vib antud juhul ksitleda tpsustava piiranguna, millega
seaduseandja kehtestab seaduse pdevusala - siis om am oodi konstitut
sioonilise parandusena.
Pigem ajaloolise kui teoloogilise aspektina tuleb arvestada ka judaist-
liku kultuuritraditsiooni reaalset kujutam ispraktikat, m ille kohta leidub
nii dokum entaalseid kui artefaktilisi tendeid. M oosese keelu kehti
vus torkab silm a ebajrjekindlusega - vahel ei jrgitud kujutam iskeeldu
kuigi rangelt, ajuti aga eirati sootuks. Ilm selt rikuti teist ksku sageda
m ini, kui Piiblis fikseeritud, kuigi tendatudki juhte leidub enam kui
kllaga.
Kunstiajaloolaste vastav argum entatsioon on alati suunatud kujuta
m iskeelu letatavuse testamisele.
P iirdugem he nitega:
Isegi eeldusel, et keeldu testi rangelt jrgiti, viitab kujutam iskeelu
ksitlem ine kunsti arengu tkestajana kunsti piiride ja funktsioonide
rm iselt kitsale tlgendusele: kaugeltki kogu kunst ei ole jljendava
2 Pe-sel ja t m u -n a h ; vt p h jalik k u kD inm entaari; Jacob 1992: 547, sam u ti G u tm a n n 1971: xv; vrd
B arasch I95: I7 jl.
)a ka kujutava kunsti kik s t t ^ e e d ktke Inlm- vl loo-
mttllguure, lrclikuH jagunuks kunstile c k i r u u m i isegi juhiiL kui Piiblis
NnuNliiliKl keeldu llgendati testi s n asc^r* l''*^l ning vram atult ka
jBrglll. lint srane eeldus on ekslik. Kas ni*:T ietatud loik Piiblis thendab
lAeNli kftlgi inimlike ja animalistlike v ^ r m ic J e otsest kujutam iskeeldu mis
IrthPN itsjaoludel. pole pris selge; kll aga o n vljaspool kahtlust tsiasi,
f | nftndtt ei tlgendanud seda isegi kige lo ja a ls e m a d ja ortodokssem ad
juudi kogukonnad, igupoolest lubavad j u b a Teise M oosese raam atu
knlkttNjrtlikud juhtnrid seaduselaegast eh tiv ate keerubikujude val-
mlitttnilNC kohta loogiliselt jreldada, et d e k a lo o g i karm i keeldu tuleb
suhestatuna jrgm ise stroofigsa: Sa ei tohi neid kum m ar-
dldtt cgii iHid teenida - see thendab, k u j u t i s e d ei tohi m u utuda kum -
ei tohi re p re se n te e rid a e g a asendada. ^
M m ritan nidata, et srane jreldus o n vhem asti ebatpne, vl-
lin d kujut ised ei tohi representeerida a g a vastuolus keelu sisuga.
Kuivrd thelepanu keskmes on k u ju tart^isk eelu ajendid ja vim ali
kud lahendused, ning sedagi vaid s e o tu n a k u n sti m istega, siis datee
ringu jtt luitorsuse problemaatika k s itle m in e pole ehk esm athtis, kuid
lOlHuk m da minna sellest ka ei saa.
Tttnrtpeval valitseb seisukoht, et J a h v e kultuse ikooniloom e-vas-
IIM pftliimte vormus 7. sajandi lpuks (t p s e m a lt 622. a e.m.a) seoses
kynlhgUfi joosija usupuhastusega.
IVyggvc Mettingeri arvates vis k e e ld p rin e d a ka krbernnaku
kuid teadmata phjustel ei j u s tu n u d see enne Joosija usure-
flurmii sitlliiuid allikmaterjaliga sobib k ig e parem ini siiski see seletus,
tl pole onia suhtum ist k u ju tistesse kunagi ldse vljendanudki
ning kfcld sndis hoopis prohvetite ebajum alakujude-vastase vitluse
lultnuiftcnii. Uurijad leiavad, et peam ine p h ju s, m iks traditsioonm e
14 V t v rd lev at tabelit: N ielsen 1968: 10; veelgi k sik asjalik u m alt: F ree d m a n 2000: 15-16.
15 N e id esin eb m u u d e sk i k sim u stes. Kui p iird u d a v aid d ek alo o g ig a, siis niteks asjaolu, e t k ik
k su d k n elev ad teatav ate t e g u d e k aristatav u sest, v iim a n e aga h o ia ta b m t t e g i eest: Sa ei
to h i h im u s ta d a o m a ligim ese koda! Sa ci tohi h im u sta d a o m a ligim ese n a ist.. "Jne.
al/e, et vAJtlum iisraellaste hingede eest pole pha vihaga Jumala
im plm iui vastased ei teised, vrad jum alad ega isegi m itte ebaju-
HIiiImiI, villil hoopis nende kujutised - m itte Baal ise, vaid teda kujutav
llliilikI 'Itisisnu, jum alaid ja nende kujusid s a m a s t a t a k s e , ksit-
C lukiif ja kogetakse he ja sam a asjana.'' Seeprast kipuvad ka esim ene
iJ i Iililt* kiisk ajastu kontekstis tiesti m istetaval kom bel pim um a.
Rlll on ka selge, m iks rhutab nii seaduse kehtestaja kui hiljem keeldu
f irfiirtiuul prohvetid (eeldusel, et ajaline jrgnevus on ikka niisugune!)
ebajum alakujude tehtust ehk tnapevasem alt - kunsti
|lwnlllkkust. Inim ese poolt tehtus, s.o teisene pritolu osutub pha-
Jukuniniardam ise kriitika ja kujutam iskeelu kehtestam ise esmaseks
Algupoolest ka ainsaks loogiliseks ja teoloogiliseks phjenduseks,
linuks j eeldada risti vastupidist hoiakut: kunstlik kujutis peaks tu n
ta llUcsti kahjutuna. Sureliku ksitm eistri nikerdatud kuju, tavali-
I ilnittllkust m aterjalist - puust, m ida sa pletad ahjus, et valm istada
Mu ktta eluaset osavasti kaunistatud skulptuurne vrdkuju ongi
I pflgoll k u j u t i s , mis kuulub nivusem aailm a, nagu elnuks Schiller.
I vAlii npust - nii M ooses (jgem lihtsuse m ttes selle juurde!) kui
lifn h v ellil seostavad kujutiste kahjulikkust just selle tsiasjaga. N ende
reaalsusevlisus osutub hoopis keelu peam iseks ajendiks: sea-
l i u iv kelttcslaja silmis peitub just selles asja silmanhtav, vaieldam atu
uleiiuislik tuum . igupoolest jb lausa mulje, et Vana Testam endi
llkunlstide meelest on see, m ida m e tnapeval nim etaksim e kunstiks
I kuiistlikkuseks, ks ohtlikum aid asju maailmas!
Kh* nimelt siin ei asu teerist, kust algas nende m istete derivatsioon,
l i l l i d i* mc vlgneme kunsti tekke?
Kui hpoteetiline kahekne prohvet Jesajaga vim aldaks m eil
|i^ll*liil)iindete tagant ksida, m ida ta arvab kunstist, siis tenoli-
lll ei suudaks ta taibatagi, m ida tulnukad tulevikust tem ast tahavad.
fUlltiHobjekti hm ased piirjooned om andavad kindla kuju alles tnase
Uuendaja huvikeskme kaudu, kes uurib Piibli kujutam iskeelu vahe-
IHIb kujutavate, m im eetiliste, plastiliste kunstidega. Teise M oosese
laniHtu koostajad ja sja tsiteeritud prohvetid ei tu n d n u d ei plastikat
..kujutavaid kunste: kom m entaatoreid eksitavad snavnked, mis
'llvlmlsi ritavad kom bata Jumalale vastum eelsete esem ete nim etusi
nVttlrtluil kujud, raidkujud, visuaalne sarnasus, piltkujutised -
MUlitViul parem ini kui kski teoreetiline argum ent, et Piibli-inim ese
p i i Anoellku llcrlcjim u p eab ju m a la te ja n e n d e k u ju tiste sam a sta m ist V ana T e sta m en d i tekstides
f HlHlllillHiiViik, 1'siti'crides eespool v iid a tu d l ik u Jesaja ra a m a tu st (4 0 :1 8 -2 0 ), m rg ib ta, e t Jahve
f i l Mlmlii iilinilsesl m ille ju m alaid , vald vastavaid k u ju tisi (B erlejung 1998; 286, 372). igem oleks
' Miilil kniiflilri |inniil kujiilislesi".
maailmas puudus kindel mrgistatud Ja piiritletud ala, mis vastaks
tnastele kunstilise tegevuse, plastilist* kunsti, kunstiteose, esteetilise
objekti jm s misteile. Vita, et j u m a l a k u j u d e valm istam ise praktika kul
tuslikul eesmrgil hlm as kogu kujutava vastupidi -
et keeluseadus kehtis vaid sakraalse osa kohta lejnud neutraalsest
kunstisfrist, thendaks Piibli-inim ese m ttem aailm a m berlikam ist
talle vraste ja m istm atute m allide jrgi. Juba keelu totaalsus ise - ei
m ingit kujutam ist! - kneleb kaude sellest, et kultusvliseid ksitiseid
kujutisi seadusandja ei tunne: ilm alike funktsioonidega kujude ja piltide
kohta ta om a arvam ust ei avalda, sest tenoliselt d tule srane vi
m alus talle phegi. M isteloo o t s i n g u d m uutuvate thenduste virvarris
prkuvad thendusrikkale thjusele.
Piibli autorid ei knele kunstist -- jrelikult pole ei esteetikal ega
kunstiajalool m ingit pistm ist teise ksu keeldudega. Samas knelevad
n ad just sellest, m ida esteetika ja kunstiajalugu tna enam -vhem ks
meelselt kunstiks nim etavad ning ku n stin a ka uurivad. Seega kuulub
teine ksk otseselt kunstiteooria ainevalda.
Srases vilkuvas topeltvalguses tulebki u urida teksti, m is o n k o rd u
valt kerkinud nii teoloogiliste vaidluste kui sotsiaalsete ja kultuuriliste
kataklsm ide keskmesse.
2.
Niisiis alustades kunstiajalugu kas legendaarsest esimesest k o n tu u
rist - varjukuju piiravast sejoonest koopaseinal, vi arheoloogilisest
loom ulikust m aketist vi hoopis M adeleine i kultuuri koopajoonistest
(vt C to 7ip 1985), riskim e kunsti m iste sootuks ajaloota jtta. Palun
m ista m in d igesti: m itte kunsti, vaid kunsti m i s t e . Sest n n d a jks
kunsti m iste m inevikuta, isikliku biograafiata, nagu A abraham i Jumal:
teadupoolest ei m uuda ju term in semantikat,, m uutm ata om a m u u tu
m atust srase lhenem ise puhul aga knib ars lnga lpm atusse ning
tidab igavese ideaalse m aatriksi ars aeterna na. Seetttu kipubki kunsti
m iste ajaloolisuse paljastam ine, tem a m ineviku avalikustam ine t h e n
dam a kunsti desakraliseerim ist ja kunstiteaduse dogm aatiliste aluste
nestam ist. nestustegevusel on ohtlikud tagajrjed - retsensioon
hele p aarkm m end aastat tagasi ilm unud m aailm akunsti ajaloole k an
diski juba skeptilist pealkirja M aailmaajalugu kll, aga mille?
20 T siteerin te a d lik u lt in g lisk eelset v lja an n e t B eltin g 1996: xxi, m is tlgiti v a ra se st re d a k tsio o
n ist. H ilisem ale re d a k tsio o n ile to e tu v a s venekeelses v ljaan d es klab see k o h t teisiti, k u id m te
j b sam aks: K ujutise a jalu g u ei o le s am a n e k u n stia jalo o g a . K uidas seda m ista? T avakeelepruugis
h lm a b m iste kujutis k ik e ja ei m id ag i; e n am asti k ib see k a ..kunsti k o h ta . S eeprast tuleb
r h u ta d a , e t k u ju tise all p e a m e silm as p o rtre e lis t k u ju ta m is t (im ago). Srane k u ju tis esitab alati
te a tu d k in d la t isik u t n in g see p ra st sed a isik u n a k a k o heldi. [...] K unsti m iste t eelistaks a u to r
k sitled a iidse k u ju tise k riisist tu le n e v a m b e rm te s ta m ise n a k u n stite o se k s, m is to im u s re n e ss a n
siajastul. m b e rm te sta m in e oli s eo tu d ettek u ju tu seg a k u n s tn ik u s ltu m a tu se st ja vitlu steg a te m a
te o se k u n stilise iselo o m u le. (BenbTMHr 2002: 11; v rd saksakeelne v ljaan n e - B elting 2000: 9.)
B eltingi s n u k a su ta s o m a ra a m a tu s A rth u r C . D a n to , k u u lu ta d e s - sam u ti B eltingile tu g in e d e s,
k u id v eid i teises, h eg eliaan lik u v rv in g u g a k o n tsep tu aa lses ra a m istu se s - k u n stiajalo o l p p u
(D a n to 1997; v t B elting 1983; ing lisk eeln e v lja an n e - B elting 1987, sam al te e m al h ilje m - B elting
1995). D a n to ra a m a t p h ju sta s elava d isk u ssio o n i - v t H is to ry a n d T h e o ry 1998; G aig er 1999.
Jean-Baptiste
Greuze. Kla
kihlus. 1761.
Pariis, lo u v re.
1990. Photo
Scala, Firenze
21 H e a lev aate d isk u ssio o n ist vib leid a raam atu s: D av ies 1991.
22 See D ickie (D ickie 1984) p s tita tu d p ro b le e m ta su b m e e ld e j tta , sest edasiste a ru tlu ste k igus
v ib see k sim u s u u e sti p ev a k o rrale k erkida.
23 In stitu tsio n a alse s u u n a p h iid e e d e sitati ra a m a tu s: D ic k ie 1974, k o n tse p tio o n i m b e r p u h k e
n u d v itlu s v im a ld a s a u to ril h iljem o m a seisu k o h ti t p su sta d a : D ickie 1984. In stitu tsio n a alse le
te o o ria le te e d ra ja n u d o lu lise m ad v itlu sm aterjalid n in g te o o ria e n d a p h im tte d o n a valdatud
ka venekeelses an tolo o g ias; AinepMKaHCKaii 4)Hoco(j)Ha MCKyccxBa 1997. In stitu tsio n a alse te o o ria
k sitlusi leid u b ka: C u ltu re 1976; D z iem id o k 1 9 8 0 ,1 9 8 5 , 1987; BepnuiTeMH 1990; D avies 1991 jt.
pean sUmaa vtmethendusega (Udmittet kunstiniaUm"
M<?enutan lhidalt Dickie phiteesi: artefakt ei kuulu kunstiteoste
bulkti sugugi .snnipraselt, tnu teatavatele eriom adustele; kunstiteo-
neks vih saada ..kunstniku loodud vi valitud artefakt kunstim aailm ale
fHumisc kaudu, kelle pdevuses on kas tu n n istad a vi m itte tunnistada
KPt nn hinnangu kandidaadiks. "Ettevaatlikult snastatud ..hinnangu-
kiulidaat ongi igupoolest kunstiteose snonm . K unstim aailm on
Inwtllulsionaalne selle sna kige avaram as thenduses, siia kuuluvad
lill rtsuUised - m uuseum id, galeriid, kunstiajakirjad, nitusi korraldavad
ornniiisatsioonid, kunstioksjonid jm s, ent sam uti ka kriitikud, diilerid,
kuriialorid, kollektsionrid, kunstnikud ning viim aks - vaatajaskond,
ke VHUtamata raskesti piiritletavusele ei kattu siiski elanikkonnaga ter
vikuna, vaid m oodustab sellest teatava kindla osa. K unstim aailm a pde-
VUCfi on kunstiteosele staatuse om istam ine (vi ka m itteom istam ine) -
tpselt samuti, nagu niteks vaim uliku pdevuses on pruutpaarile abi-
kaamule staatuse om istam ine.
igluse huvides olgu m rgitud, et kunstim aailm a m iste veti kasu-
|Ui*fU*juba v a r e m ,e n t vljaarenduse ja tpse m ratluse leidis see alles
i )it:kii tdes, seejrel aga levis m itte ksi esteetikute, kunstiajaloolaste ja
krilllkule seas, vaid hlm ati ka sotsioloogide ja ajaloolaste snavarasse.^^
|)lckic kontseptsiooni m ber puhkenud diskussioon aitas tpsustada
mil meid misteid. ksikasjalikum a analsi tulem usena seadis autor
IIKeks teatud piirangud hinnangukandidaadiks pretendeerivale objek-
lllr uuemas versioonis pidi tegu olem a artefakti, inim ese ktetna
Vtthuimid m ateriaalse esemega. Sotsioloogilised tlgendused tiendasid
Imnstiinaailma kirjeldust teguritega, millele viitam ine on m inu meelest
ttrinisclt vajalik: H ow ard S. Becker niteks rhutab, et kunstim aailm a
niooilusUivad inim esed koordineerivad om a tegevust vastavalt teata-
Vttlc konventsionaalsete arusaam ade korpusele, m is on kehastunud selle
imuiihna" kibepraktikais ja artefaktides (Becker 1982: 34).
Kilibcpraktikais ja artefaktides kehastunud konventsionaalsete aru-
n#rtnu\ilc all, mis hlm avad siiski ka vastavaid teooriaid ja kvaasiteo-
relllisi konstrukte, m eldakse lppkokkuvttes m uutuvate m istete
kogumil teemal, m is on kunst, m is on hea kunst, ja nende tuletisi.
Kill lilhUida eeldusest, et sedalaadi ideaalsetest ksustest juhinduvad nii
kiHiNli loomise kui tarbim ise praktikad, siis m uutub ksitavaks institut-
Innoalsc kunstim aailm a suvernsus selle krgeim a instantsina, mille
jittU*vuscs on kunstiks kuulutada m is iganes. Samas ei takista miski
3.
K ujutam istegevuse plah v atu slik k u a re n g u t lem p a leo liitik u m is o n kom beks ksitleda k u n stia ja
lo o alg u sen a vi k u n sti koidikuna", k u n s ti s n n ia ja ja -k o h a n a n in g sestap ka selle eelajaloolise
p e id u p a ig an a , m is v arjab kiivalt v tit k u n s ti o lem u se ja eesm rgi lah tim u u k im isek s. S rane v a a
teviis l h tu b k u ltu u rilise ja esteetilise k o g e m u se h tsu se, j rje p id e v u se ja leldisuse eeldusest,
m ille k o h ta m eil o n siiski v h e te a d a. P u u d u v a d t e n d id , e t n e o liitik u m p ris ja teisendas (olgu
aeg a m d a vi rev o lu tsio o n iliselt) p a le o liitik u m i k u ju tu sm o tiiv e, -vtteid, oletatavaid ta otlusi
jm s, n in g sestap o n so o tu k s u sald u sv rse m o letad a, et eksisteeris m ra m atu l hulgal k steisest
s ltu m a tu id k u n stik o id ik u id , e h k k i k a to llal m n g isid k in d la sti vga olulist rolli vastastik u sed
m ju tu se d , m ig ratsio o n , d ifu sio o n - n a g u k a m u ja l ajaloos. S o otuks teine asi o n silm a n h ta v a d
analo o g iad , m is tu le n e v ad so o tsiu m id e ja k u ltu u rid e sarn asu sest.
32 H iljaaeg u ilm u n u d P jo tr K u tsen k o v i t d e s e sitatak se p a le o liitik u m i k u ju ta m isp ra k tik a te osas
u u s h p o te e s (Kyi^eHKOB 2001, 2003). K u tsen k o v eitab j g itu lt paleoliitiliste k ujutiste k u u lu m is t
k u n sti h u lk a n in g h a a k u b ses m tte s seisu k o h ag a, m id a m in a g i a re n d an . K ahjuks ei n n e stu m u l
seda o o ta m a tu t to e tu s t kuigi t h u salt re a lisee rid a , sest a u to ri a rg u m e n ta tsio o n tu n d u b m u lle r
m iselt haavatav, K utsenkovi lh tetees seisn e b t d em u ses, e t n o id k u ju tisi lo o n u d olevusi ei saa
p id a d a veel p rise lt in im estek s, v h e m a sti m itte liigiks H o m o sapiens sapiens, sest n a d olid v im e
tu d e d e n e m a t n d u se , h isk o n d lik u e lu k o rra ld u se ja k u ltu u rilo o m in g u vallas. A utor ise s n asta b
sed a jrg m iselt: lem p aleo liitik u m i ajastu, k u i lu g e d a selleks liigi H om o sapiens sapiens eksis-
te e rim isae g a k u n i m e so liitik u m i a lg u sen i, k estis gen eetilise t e n d u sm ate rja li phjal, m id a osalt
to e ta v ad k a a rh e o lo o g ilised leiu d , v h e m a lt 100 000 aastat. M esoliitikum i algusest t n a p e v a n i
on m d u n u d v aev alt 12 000 aastat, seega k ig est 400 p lv k o n d a . K u m m a ti o n in im e n e selle aja
jo o k su l l b in u d tee m ik ro liid it n d u se lt p e rso n a a la rv u tin i; ta o m a n d a s m aaviljeluse ja k a rja k a s
vatu se, m e ta llid e k aev an d am ise ja t tle m ise osk u sed , p p is e h ita m a m a sin aid ja le n d a s k o s m o
sesse. Seega o n v iim ase 10 000 - 12 000 a asta p ro g ress to im u n u d vga kiires tem pos, m is ei ole
ldse v rreld a v lem p a leo liitik u m i aren g u k iiru seg a. (KyueHKOB 2003, v rd KyiieuKOB 2001; I3jj.)
See m ik ro liid it n d u se lt p e rs o n a a la rv u tin i a re n e n u d in im e n e on p e lk a b strak tsio o n , m is eirab
n ii k u ltu u riU st m itm ek esisu st k u i reaalsete k u ltu u rid e a re n g u d n a a m ik a erinevusi. T eisisnu k e r
kib k o h e k sim u s: m is in im en e? M issu g u se st k u ltu u rist p rit in im e n e ? htse, lin eaarselt kulgeva
in im a ja lo o ideega ei p e ib u ta t n a p e v a l n a lja lt e n am kedagi, V ah em e re m a a d e/l n e tsivilisatsioo-
n ite isen d i e sitam in e u n iv ersaalse in im e se a re n g u te en a o n aga e b ak o rre k tn e n ii po liitilise lt kui
tead u slik u lt. K ui m n es reg io o n is o n H o m o sapiens sapiens p alju d el p hjustel, m id a m a ei h a k k ak s
l h e m alt t p su sta m a , t e sti p alju j u d n u d n in g s aa v u ta n u d v iim astel sajanditel te a d u se ja te h n ik a
vallas ek sp o n e n tsia alse are n g u te m p o , siis teisal o n seesam a A afrikast p rit (vi sin n a k a j n u d )
in im liig i esin d a ja silitan u d 400 p lv k o n n a v ltel sn a p siv ad , v h em u u tlik u d h isk o n d lik u e lu
k o rrald u se , k u ltu u ri ja elatu sallik ate h a n k im ise v o rm id , m is K utsenkovile a frik a n istist e tn o g ra a
fina ei to h ik s te a d m a ta olla (KyitenKOB 1990, 2001). ig u p o o le st m a in ib ta seda lausa o tsesnu;
12 000 a asta v ltel p o le L u n a -A a frik a (b u m a n id ) ja A u stra alia a b o rigeenide k u ltu u rid [...] ikka
veel v lju n u d m eso liitilise k iv it n d u se r a a m e s t.., (Kyi(eHKOB 2 0 0 1 :9 0 , v rd 102.) Jrelikult vivad
k a p ris -in im este k o g u k o n n a d kas in te n siiv selt a re n ed a , e k sisteerida p iira m a tu aja vltel (kui ei
s ek k u ju s t v lised asjao lu d ) m rk im isv rse lt m u u tu m a tu n a , n - h e l tasan d il, kasv a ta m a ta ega
k a h a n d a m a ta o m a o rg a n isatsio o n ita set, ja v ivad ka d e g ra d ee ru d a . K um m aline, et selle t siasja ees
p ig istab s ilm a d k in n i tra d itsio o n iliste k u ltu u rid e erite a d lan e , t tates tegem a globaalseid ldistu.sl.
T egelikult p o le m id a g i llatav at asjaolus, e t p rim itiiv se d v i k lm a d , n a g u tavatses eld a C la u d e
L evy-S trauss, p a le o liitik u m i-in im e se k o g u k o n n a d silitasid k m n e te a asta tu h a n d ete vltel m ad ala
o rg a n isatsio o n ita sem e, m n e d n e ist aga d e g ra d e e ru sid ja h v isid sootuks,
P aleo liitik u m iaeg seid k u ju tisi ei saa p id a d a k u n stik s ju b a form aalsete tu n n u ste p hjal, leiab
K utsen k o v : p u u d u b n ii k o m p o sitsio o n (valdavalt o n te g u k sik figuuridega, kujutised lad estu v ad "
k steise p eale), p u u d u b stiil (s.o m eeleliselt a n tu te isen d a m ise ja ld ista m ise v tted) n in g v astavalt
m ista g i k a stiililin e areng. T epoolest, k o m p o sitsio o n ilist k o rrasta tu st k o o p am aalin g u is ei esine,
n in g m a n u s tu n K u tsenkoviga ka selles, e t A n d r^ I.ero i-G o u rh a n i ja ta in ttekaaslasle h p o lc f
tilised re k o n s tru k ts io o n id o n ebaveenvad. Knt tu n n u ste p u u d in iiise theldam isesi on viihe, eldul
ta su n u k s t ie n d ad a selle oletatav a phjusega. V ahest on asi selles, et knealuste kujutiste fu n k tsio o n
oli so o tu k s teine? Vib olla titis vrske ku ju tis m ingit k in d lat le.sannet, .seejrel ugu kao tas om a
Hangi him u Ngil-mask. Gabun,
Kamerun.
Berliin, Ethnologlsches Museum.
nH ildarchiv Preufiischer Kulturbesitz,
Hcrliin /lithnologisches M useum , SMB/
C laudia O brocki
36 N iteks Z a irest p rit e le v an d ilu u st kujuke, m ille p u h u l t lgendaja oletab, e t tegem ist v ib olla
n ii k o h a lik u k lb lu s p e tu se h e id eaalk u ju k u i ka klbeliselt k ahtlase t b ig a (Vogel 1986: 184).
37 V t ClifFord 1990: 163. 1978. aastal seiskasid zu u n i h im u p e a lik u d he n e n d e sjajum alakuju
o k sjo n m g i n in g p rast seda re p atrie eriti k m n e d sam a su g u se d kujud nii avalikest kui e ra k o
gudes! laas o m a p h a p a ik a d e sse ... ( Ihe A rt H ulktin. 3. jaan u S r 1995).
fia lied 8akraalkuju(tise)d olevat kuniilM a v61 valiHivalt eatee-
I Urlitonuiga.
UurlilcN siiiirastclc kujudele omistatava ve loomust, mis toimejult ja
ktt vilrtuslikkuselt letab vrreldam atult kiki esteetilisi omadusi,
initf (Adcmuscni, mille triviaalsus kipub varjutam a selle tsiasja kaa-
||(Ji Utulitsioiiaalse kunsti tlgendamisel. igus on Roy Sieberil, kui
\ Wlrulb; . I kui seletada Aafrika kunsti tulenevalt sealsetest kultuuri-
rtjttloolistest ja kontekstuaalsetest iserasustest, siis vrivad tsist
lltpHlui just csteetikavlised tegurid. (Sieber, Roslyn 1987: 27.)
UlltkNin, cl m itte pelgalt tsist, vaid lausa phithelepanu.
KAIk eespool m ainitud asjaolud ei thenda siiski, et kultuskujud, -ese-
I ja "Ickslid ei viks phjustada ka esteetilist vastukaja. Esteetiline
KUK pole sugugi vlistatud, kuid esiteks on ta m arginaalse thendu-
I m ille sihiprane taotlus - esteetiline m ju vib n- kaasneda pea-
I, nakrttalse sndm usega ehk jum aluse kohalolu kogemisega. Siiski
idttb eslectiline elamus srase liitse kogem use koosseisus sootuks
vorm id kui uusajastu euroopalikku kultuurikonteksti kuuluval
1@Nel. Ainuksi juba sel phjusel on m etodoloogiliselt ebakorrektne
iadil Oht huuli esteetilist reaktsiooni sakraalskulptuuridele ning lbi-
ilt nittlNtclc tarbeesemetele: need ei asu m itte lihtsalt eri kultuurini-
N, Vrtlil olemise eri tasanditel, kuuludes kultuuri keskseim ate oposit-
inide koosseisu.*
Kujul Ulele om istatakse m itm esuguseid m itteesteetilisi funktsioone
i nellepilrasl, et kirjakultuurita hiskondades osutuvad nad esimes-
40 V iisile, k u id a s G o m b r ic h s e d a m a a li a n a l s is , p h e n d a b p a a r k r iitilis t m r k u s t k a N o r m a n
H ry so h (lir y s o n 1989: 4 3 - 4 5 ) .
vime loobuda, kuid kaks m ttekiku on olulised ka m inu seisukoha
mistmiseks. Ksiteks. Vitluste kigus kujutavate keelte loom use le on
u}{cli osutatud kujutiste phim ttelisele erinevusele keelelistest teksti-
ilcHt, eelkige asjaolule, et kontinuaalne visuaalne kujutis ei vim alda
eristada ei diskreetseid thenitfusksusi (..kujutavaid sem eem e vi
..kujutavaid snu) ega ka nende seostam ise sntaktilisi reegleid. See on
Ilmselge ning sestap tuleks lingvistiliste m istete tarvitam ist plastiliste
kunstide kohta pidada lbinisti m etafoorseks. Siiski rakendatakse siin-
Kfii uurim uses sem antikat he vtm em istena - ja seda tiesti teadlikult.
Selleks annab phjust tuginem ine Eco koodide spektraalsele hierarhiale,
Itttes vga tugevatest (nagu m orsethestik), millele jrgnevad tugevad
(nnalised keeled), ja lpetades nrkade koodidega, m is on raskesti
mttilratletavad ja pidevalt m uutuvad ning kus fakultatiivsed teisendid
kipuvad vlja trjum a thendust-eristavaid tunnuseid ( 3 k o 2004 : 169).
Nimelt see kujutavate koodide nrkus ja hajusus vim aldabki ra tunda
lihe ja sama eseme, vaatam ata tem a kujutam isviiside paljususele.
Kui see vide vastab tele, siis on kujutiste sem antikast knelem ine
lle.sli igustatud.
'leiseks vib Eco. ning m nes m ttes ieti juba Erw in Panofsky jrgi
irifilada erinevaid kodeerim istasandeid ja seega ka vastavaid sem anti-
IInI kihte. Esmaseks, ja siinse m ttekigu jaoks lausa kriitiliselt oluliseks,
omitiib ..ikooniline kood, m ille pinnalt siirduvad sem antilistesse sga
vikesse ..ikonograafilised ning seejrel ka ..ikonoloogilised koodid.
Krtdiiliigetn jllegi Eco nidet. ..Ikonograafiline kood stestab teatavad
IrttUmtavustingimused. kehtestades niteks seose, et poolalasti naine
Vtttinnaga, millel lebab m aharaiutud m ehepea, thistab Saloomet, veidi
kMeliim naine aga, kelle vasak ksi hoiab juukseidpidi m aharaiutud
mehepead ja parem m ka, Juuditit. N eed konnotatsioonid trkavad
Ifthumala sellest, et ikonograafiline kood ei kehtesta denotatsiooni-
Wegleid. Milliseid tunnuseid peab valdam a visuaalne sntagm a naine,
#1 lesli kujutada naist? ( 3 k o 2004: 195-196.)
Vtiiil seda esmast, ikoonilist ehk denotatsioonikoodi m e eelkige
Vljumegi. Kneldes sem antikast, pean m a m istagi silmas kogu sem an-
IIIInI koonust, mis hlm ab kiki thenduskihte. Ent algab sem antika
lilN k I kujutatavast/thistatavast - naise, ,.mga ..vaagna ..m aharaiu
(Kilmilii.s oclilab ritu aali k in n ista tu st, selle m u u tu m a tu s o m a k o rd a t e n d a b ja tag ab p h alik k u se,
jm I Miii Ipnijaiiovi ja Juli reideri m ra tlu s v lje n d ab sed a seo st o ivalise lih tsu se ja selgusega: olu-
liiililiiilrs, kus tagasiside o n v im atu , o su tu b ..k itu m ise eesm rg ilev astavuse a in sak s k rite e riu m ik s
Mlliiiiillviii nil tp n e k o rd am in e. (M ap T eM b H H O B , Illp eiifle p 1975: 115.) P rim itiiv se te h isk o n d a d e
liiililii kiiibil) jti pea s n o n m se lt v ljen d ..tra d itsio n a aln e - v a h est tu le b selle ta v a tru u d u s e igi-
lllliiii II" (ilsida jusl e elp o o lm a in itu d asjaolus? (Ig iliik u r selles m ttes, e t tra d itsio n a a lse d koo slu sed
vnlviul pilliiiiKMleliselt ek sisteerid a p iira m a tu aja vltel, ilm a et n e n d e s o tsio k u ltu u rilin e seisu n d
livitllliilllvsell m u u tu k s,)
Vi ll l'r m lb i'r g 1991: 80. ig u p o o le st m rk is ju b a Schelling. e t ..kreeklastele ( ld se) ja iseranis
*M(llki'i'|iiisclc o n im oiine lbinisti vras, sest n e n d e ju m a la d k u u lu v a d lo o d u sse (lUe/raM nr 1966:
tmii
4 / Slliikiilml vaid k s paljudest sam alaad setest n id etest: ..K achina - ks e n am k u i viiesajast esi-
i(iii)tiiuviilmusl I ... I K achinad viibivad h im u seas p o o le aasta vltel n in g v im a ld a v ad k o g u k o n -
liiil 1'Mil nilliu siis, kui n ichcd esitavad tra d itsio o n ilist ritu aali, m ille kigus k an tak se k a ch in a m aske.
M iiikil kii|iiUilU(l olem lll k sitatak se k o h alviibivana koos tem a rolli esitajaga, kelleks ta ajutiselt
(l',iK yclopcdiii 1999: (i27.)
vrdkuju valmlstuniat - vtsU vtte laatel - vAlb
ksitada om am oodi pnise seadmisena jumHlulc. Kargemale judude
srane vime, igem ini siin ja praegu kohaloleku om adus ongi see,
m is ainsana vim aldab inimesele kontakti lemeelelise m aailm aga tea
tavas ruum is vi ajas vi aegruumis, m ida me nim etam e sakraalseks.
Jum aluse kohalolu saavutab tiuse toim ingutes ja artefaktides, mis
m oodustavad n n prim itiivse vi traditsionaalse kunsti algfaasi.
Olgugi ldjoontes ige, ei am m enda tavaprane ettekujutus, et vaim
asub kujus vi et kuju ja vaim on samased, kaugeltki kogu keerukat
ja loogiliselt Higendamatut sakraalse kohaloleku ja maagilise ve prob
leemi. igem oleks knelda sakraalesemete ontoloogilisest staatusest,
m ille keskm e m oodustab esinemine n- jum ala kloonina. Krgemate
olendite vi judude viibim ine srases objektis ei vlista nende sam a
aegset viibim ist teisteski sakraalobjektides - kll aga vlistab vastavate
objektide viibim ise semiootilises universumis thistajatena.
Niisuguse funktsiooniga sakraalseid objekte, eelkige kujutisi, ksi
tatakse kokkupuutekoha ja -vahendina kikvimalike lemeeleliste
judude, vaim ude ja jumalustega, kelleni inim ene m uidu ei kniks.
K ohtum ine eeldab lemeeleliste judude vi olendite vahetut kohalole
kut iidolis, m askis vi m aalitud kujutises. Teadliku refleksiooni kigus
vib eristada m itm eid kohalolekuvorme - alates iidoli j a jum ala tielikust
sam astum isest kuni vaim u ajutise viibimiseni kujutises vi m uus pha-
esemes rituaali hetkel; ent enamasti seda ei analsita: s a k r a a l n e
k o h t o n t e o f a a n i l i n e n- d e f i n i t s i o o n i j r g i .
Jum alakuju ei esinda jum alat - rm usjuhul ta o n jumal.'**
N im etagem srast praktikat maagiliseks selle sna kige avaramas
thenduses, pidades silmas artefakti kuulum ist htaegu nii meelelisse
kui lemeelelisse (vi fsilisse ja metafsilisse) m aailm a korraga, ehk
teisisnu - m ittesem antilist seost, mrgi ja thenduse ..kokkusulam ist,
kujutise ja kujutatava, representandi ja representeeritava samasust.^^
48 V alik t n a p e v a e sin d u slik es u u rim u ste s leiduvaist vlj en d eist, m is kirj eldavad sak raalk u ju tiste ja
re a alsu sesu h e tp rim itiiv se te sk u ltu u rid e s.k la k sj rg n e v a ltiju m a la k u ju d C v im a sk id v m sje ito v flt/v
e sin d a va d (jum alat, va im u ), representeerivad ku ju ta va d sm boliseerivad ..m eelitavad
ligi k a itseva d (jum ala, va im u eest), p a ku va d ko kk u p u u te p u n k ti (jum alaga, vaim uga), ka n n a
va d lelo o m u likku vge, on (jum ala, va im u ) ilmnemispaigaks, on (esivanem ad, vaim ud, ju m a la d vm ).
See k au g eltk i m itte a m m e n d a v lo e te lu peegeldab k o rrag a k a h t m a a ilm a - kirjeldaja ja kirjeldatavat
m a a ilm a . Sn av ara ja k situ ste eb aadekvaatsus ilm n eb e riti lo e te lu alguses, reetes esiteks sajan
d ite p ik k u s t k u ju tiste re p re sen ta tiiv se fu n k tsio n eerim ise k o g em u st, teiseks kirjeldatavale k u ltu u
rile tu n d m a tu id m iste eritlu si ja -m ratlu si, n in g viim aks t n a p e v a k u ltu u ri seda e rip ra , m ida
m n ik o rd kv alifitseeritak se sem io lo g ism in a. Silm anhtavalt t e p ra se m a n a n ib m u lle a n tro p o
lo o g i seisu k o h t, kes eitab o tsu sta v a lt ..argpkslikku videt, n a g u religioossed k u ju tise d kigest
re p re se n te e rik sid p ro to t p e , n in g v id ab otsesnu, e t n ad o n ju m a la d (vt Gell 1998).
49 D av id F reed b erg p e ab ig em ak s h o id u d a seda laadi sam a stu ste p u h u l m aagilise m istest
(F re ed b e rg 1991: 77, 8 0 -8 1 ). M a a n n a n endale selgesti aru , e t k asu tad es sna ..m aagiline, a.stun
Seejuures tuleks veel mAnda niisugust veidrat vimalust nagu eri-
nevii vimsusega sam asused. Sest erinevalt m eie m oiiem isele harjum us-
pttnisest vastanditepaarist sam ane-m ittesam ane vastab ..primitiivsele
m nallm am testam isvorm ile parem ini libiseva skaalaga samasus.
Kik eelnev kneleb jlle selget keelt m eie snavara klbm atusest
nillto meie tingim uste kirjeldamiseks: kujutatavaga sam astatavad kuju-
lUcil ei k u j u t a prototpi - nad o n sama, m is prototp. Isegi
niJitrastel puhkudel m eeleldi tarvitatav sna ..inkarnatsioon ei kirjelda
pttris adekvaatselt seda phaduse kohaloleku kogem ise m ra, m is on
llllMiniiiuli m iinivljale, sest v aid lu sed m aag ia m iste seletam isel o n tip n e n u d h u lg a erinevate
VilIrvilsliU' k eh testu m iseg a, n ii e t m n e d te a tm ik u d la u sa v ld iv ad sed a m iste t d efin eerim ast,
jM lliliiilfs levaatega m itm e su g u ste st se isu k o h ta d e st (n t E n cy clo p ed ia 1999: 6 7 8 -6 7 9 ; v rd O xford
Mylli Mi)}: .127, jt). E n t k a s n a sta tu d d e fin itsio o n i p u u d u d e s ktkeb see im p litsiitse lt ksitluses;
ftU p viiinic t h p o te e si k o rras v ab alt to e tu d a n itek s jrg m isele, sam u ti ld k asu tatav as ksiraa-
niillliii (in U id m ratlusele: m aag ia o n .. lelo o m u lik e j u d u d e m ju ta m ise k u n st, sam u ti n e n d e abil
|lM itliiii|ftu d u d e v alitsem ise k u n s t (F u n k & W ag n alls D ic tio n a ry 1972: 660). M o n o g raafias Ile T p o B
ilN I I V illi) leida l h i lev aate m itm e te st l h e n em isv iisid e st m aag ia pro b leem ile, alates k o n k re e t-
mII itjiilooliscst, siis lbi E d w ard B, Tylori ja Jam es G . F razeri t d e st l h tu v a a n tro p o lo o g ilise v.
twiimUMioloogilise su u n a, n in g l p etad es tn a p e v a se sotsio lo o g ilise lhenem isega. M in u m eelest
niKVPlutiii.l ksitlusviisid k steist e i vlista, v a id to im iv a d p ig e m v astastik u se t ie n d am ise p h im t-
ll, u u r i d e s m aagia fe n o m e n i e ri ta sa n d e id . Siinse a ru tlu sk ig u seisu k o h a st sobivad h tv iisi h sti
lill li'm inu'iK )loogiline k u i so tsio lo o g ilin e p h im te . A n d re i P e tro v v iitab jrg m isele sotsioloogilise
m u n a niiiratlusele, m ille s n astu s p rin e b D av id E. A u n e l sulest: (1) M aagia ja re lig io o n esine-
V*il lill p im u n u lt, e t n e n d e k sitlem in e d isk re etse te so tsio k u ltu u riliste k a te g o o ria ten a o n sisu-
lltvll V(^imalu. (2) M aag ilis-relig io o ssete fe n o m e n id e stru k tu u r-fu n k ts io n a a ln e a n al s vlistab
tdiiVii hoiaku m aagia suhtes. (3) M aag ia fen o m e n ek sisteerib k sn es k in d la religioosse tra d its io o n i
fciiiiti'ksll.s; m aagia ei ole re lig io o n a in u lt selles m tte s, n a g u liig im iste ei sam a stu soom istega.
k, iiikrectiie m aag ias steem vastab re lig io o n i stru k tu u rile ses m ttes, e t ja g a b kontek stu aalse
l|i||(!l(Hisse reaalsuse fu n d a m e n ta a lk o n s tru k tsio o n i. (4) M aag ia o n relig io o n i u n iv e rsaa ln e erip ra
tm im tl iiagci h lb elin e k itu m in e in im h is k o n n a p u h u l. (n erp O B 2001 - h ttp ://w w w .c e n ta n t.
|HI I u/iii'islcas/m o n o g r/p etro v /0 0 1 _ 0 0 0 0 .h tm .) Jb v a id lisad a, e t reaalsete religioossete pra k tik a te
|Miliul cl (isulu hlbeliste v o rm id e e rista m in e n o rm is t m itte k si rask en d atu k s, v a id suisa vim a-
llili Aiiluil ju h u l o n o lu lin e v aid k o k k u lep p id a, m id a m e ld a k se m iste ..m aagia all seoses k u ju -
(l*lr iiniliisofjii m aagilistes to im in g u tes. N ag u p e a k s n h tu m a ksitlusest, p e a n m a silm as p ra k ti-
u i t l , niis eeldavad k u ju tise k u i ju m a lu se v rd k u ju v im e t k as sp o n taa n selt vi teatavate ritu aalsete
liilliilnnule lulem usel silitad a, m u u ta v i s u u n a ta asjad e k u lg u soovitavas su u n as. K ujutise srase
Vftlliu villllinaluks eeld u sek s o n k as sam a sta tu s p ro to t b ig a (su u re m a l vi v h em al m ra l) vi
)tlciliil(iiil)i p resen tsu s kujutises. Sageh m o o d u s ta b sak raalesem e p e am ise v rtu se ju s t selle eel-
ikliiv vOlnie m ju ta d a tegelikkust. (S ak raalto im in g u te-v lisel ajal v ajuvad n e e d a rte fa k tid u n u s-
liUMhfilnia; m n ik o rd v isatak se o m a fu n k tsio o n i t itn u d p h a ese m e d m in e m a vi hvitatakse.)
Siiii lingi plijuseks, m iks n o rm a a lse te relig io o ssete m e n e tlu ste e rista m in e m a a g ia hlbelistest
Viilnilnliil) Ulul le ta m atu id raskusi. Kas h lb elise k itu m is e n a vib t lg e n d a d a nitek s kreeklaste
I* icMimhisle lav ap rasl k o m m e t e n n e m n e k a alu k am a ettev tm ise a lu stam ist o h v e rd a d a vasta-
ViiIp jum nkisele? Kas teg em ist p o le p ig em lelo o m u lik e j u d u d e m ju ta m ise aktiga, n e n d e soo-
tlii^ii vol kallse taotlem isega? Kas hlb ek s n o rm a a lse st relig io o ssest k itu m isest tu le b lugeda
llllliiiliiiMna lu itam isi k aitsm a lin n a vi riik i m n e te m a iseran is a u sta tu d ik o o n i k a u d u , n ag u
itiilii liilnidasell h a rra stas am e tlik kirik? U su p ro tsessio o n e v ih m a p e rio o d i p eatam isek s vi algata-
llpkii( Tcrvcm laniispalveid, m illega p rd u ti P h a A n to n iu se ik o o n i poole? N m a in itu d ku i
Hlliiiiulclcl m uutlel ju h tu d e l p o ln u d tegem ist p elg alt h esu g u se religioosse reaalsuse fu n d a m e n -
iKiiUr kiin slru k lslo o n i^ a" k on tek stu aalse relig io o n i raam es, vaid m aagiliste u sk u m u ste ja to im in -
DUIr l(lll(ulucnii ..n o rm aalse relig io o n i keh an d isse. N iipalju l h id a lt selgituseks m aagilise m iste
NivlliiJifiil kilesolevus tekstis.
om ane sakraalesem ete toim im isele nende snniprases kultuurikesk
konnas. 1apselt sama kib jum ala kohalolu tajum ise kohta phakujus.
Ilm selt on tiesti vim atu eristada jum ala em anatsiooni, vaimu vi ve
kohalolu m istet jum ala enda presentsuse mistest: siin valitseb teisele
teadvusetbile iseloom ulik hm asus, ebam rasus, tlem atajetus, mis
sakraalsfri puhul on ka kigiti kohane.
N iteid selle kohta leiaks etnograafilistest allikatest leheklgede
kaupa; p iird u n osundusega, kus aine suureprast valdam ist tiendab
snaselge viide asjaolule, et artefaktiga seotud elamusi kirjeldab meie
kaasaegne. Jutt kib Zaire pritolu kujust.
Vallates vim sat vge, m uutuvad srased kujud nii hirm uratavalt
ohtlikuks, et neid tohib puudutada vaid lavarre klge kinnitatud kepiga.
See kunsti- ja m aagiaedver on nii tulvil nhtavaid ja nhtam atuid
judusid, et kige objektiivsem gi lne vaatleja hoidub vaistlikult kuju
paljaksi puudutam ast. Sulekuhil peas, drooge tis pikitud kaelakeed
rinnal, line pind, vastavalt siledad kubistlikud ked ja torso, silma-
n bid ja esiletungiv lug loovad peaaegu ooperliku agressiivse ju
aura. Sama tugevasti m jub nhtam atu kohalolu - aim us esemetest, m is
on varjatud peaehte alla, kum m aliselt kinni pitseeritud khunde ja
sgavale uurduvasse neelu. Kuju krvad ja anus m oodustavad avad, m is
on tid etu d m aagiliste ollustega. Enam asti kannavad need kujud peas
veel suure loom a sarve, m is on sam uti tidetud droogidega [... ] Sraste
objektide vim e m eilegi m ju avaldada on vljaspool kahtlust, lahtiseks
jb vaid ksim us, kas neid vib rangelt vttes nim etada kunstiteosteks.
Julgeksin vita, et nende kujude vljendusrikkus, vim e vaatajat erutada
tuleneb ekspressiivsest vorm ist, m is om akorda viitab silm anhtavalt
esteetilisele vorm ivalikule. Kui piirduda pelgalt teose skulptuurse osaga,
siis torkab kohe silma vorm ide harm oonia: kik kehaosad on ku ju n d a
tu d ainsa sihiga silme ees - iga joon ja m aht kneleb tarm ukusest, agres
siivsest j ust ja kurjusest. [...] N iisugused suured kujud olid m eldud
kogu kogukonna kaitseks, kuigi kuulusid ksikisikutele - ravitsejatele
vi r n d e- ja kaitsem aagia tundjatele. K asutushetkel ratati kujudes k t
kev vgi m enetlusega, m ille vljendusrikkus on skulptuuride vriline:
kuju m b er puistati m aha peenike pssirohuring n ing sdati plema.
(Vogel 1986: 180, tabel lk 129.)
50 K ui j u a b k tte iid o lik u m m ard am ise ra tsio n a listlik u k riitik a ajastu, h b im rg istatak se see
h lo te ism in a e h k m a te eria ju m a lik u sta m ise n a . H lo teisti v ib k irje ld a d a in im e sen a , kel p u u d u b
a b strak tse m tlem ise vim e, sest ta ei su u d a vi ei soovi v a h e t te h a ju m a la ja te m a m ate ria alse
k ujulise vahel. (F in n ey 1994: 47.) See iseenesest vga selge m ra tlu s o su tu b p a ra k u liiga h c l-
bahscks. O lscse h lo teism i ju h te esin eb kige erin ev am ates relig ioossetes p rak tik ates, sellest leem e
ju llu e d asp id i, lint soe m iste ise k u ju ta b sak raalse k o h alo lu ja le lo o m u lik e j u d u d e g a koiitaklec-
SK ru n ilse k eeru k al, m iiratlom alul k ogem usi liiga lih lsu stalu lt.
k, Ktmiip liAlin, Kungo (Sair).
KunrjW)). a Cario M onzino
kunstikogu.
||4 ftMii )ii ktijtilisc s u n n itu d e ris ta m in e sed a la a d i to im in g u te p u h u l p o le p ris seaduslik, igem
I kOiiflilii iihlsost liig e n d a m a tu st ritu aa lsest a k tist, m illesse erin ev ates k o m b in a tsio o n id e s sulan-
liy V ill flpM irndld, m is alles tu lev ik u s era ld u v a d ja iseseisvuvad - m u u h u lg a s sak raa lsed kujutised.
I nkl cl jljen d a m to lo o g ilist s n d m u st, ta o n selle kehastus. ldjoontes v ib elda, et
I (llil-skdiidades lbi e latav m t (1) k o n s titu e e rib lelo o m u lik e [olendite] Tegude A jaloo,
II) l lill Ajiilugu p eetak se a b so lu u tse lt teseks (sest see p u u d u ta b tegelikkust) ja p h a k s (sest see
i i d tlb liiiiim illk c te o statu d ), (3) e t m t s u h estu b alati loom isega^ sest a n n a b te a d a, k u id a s m iski
Iflltilii vfti mil nuicl k u ju n es teatav k itu m istav a, in stitu tsio o n , tviis; see p ra st k o n stitu e e rib m t
iildllnlc in im leg ev u sle p a ra d ig m a d , (4) t n u m d i tu n d m ise le teatak se asjad e p rito lu ja
H r vniiiwltliil) ni"ld k o n tro llid a ja o m a ta h tm is t m d a s u u n ata ; teg em ist ei ole vUse, ab strak tse
seda leudm ist kogetakse" ritu aalselt, o lg u ritu aa lse m b e rju tu stu se v i m d i p hjal
miillDVii I lliiiiiilse lo iin iiig u kigus, (5) m ti ..elatakse lbi ses m ttes, e t e sitajat h a a ra b seesam a
r t, lllp iiiliiv m is is e lo o m u s ta b s n d m u s i , m i d a ta p a ja ta b v i e s ita b . ( E l i a d e 1 9 6 3 ; 1 8 - 1 9 . )
V m tr tv n U l t t i d i l l f le iiliih v g a e r in e v a t e ja o m a v a h e l s e o ,s ta m a tu te p i i r k o n d a d e m t o lo o g ia is
. Vt i M i l i l )"ifi: S I . 9 H , 1 7 2 , I H S ; v r d S p r o u l 1 9 7 9 : 1 8 ,4 9 , 1 2 7 , 1 5 3 - 1 5 5 , 3 4 9 ,3 5 3 ; M H (t )b i 1 9 8 2 : 8 .
N t v u l i i i i l . lu i p U l , d o g o n i d p e a v a d in in ile g e v u .s e p h i l i i k c - p l l u m a j a n d u s t , k a n g a k u d u m i s t , ta n t s u
Il w k tiiu iiU iiiild d a lg s e id liio m i s s n u jiire le a i m a v a ik s k n e v o r n i i d e k s ( v t M a c la g a n 1 9 7 7 : 3 0 - 3 1 ) .
M i t U f t l O n u d o n ^ e fl^ illll Ic a d ii (ik.sn cs C T < ilc frlll,'ie lc i n i m g r u p i l e ; s n a v a l d a m i n e k in g ib
Ft ruum i teha kujutisele k u j u t i s e n a , peab lhenem a see onto-
loogiline samasus, mis m oodustab iidoli olemuse. Kuniks seda pole ju h
tunud, on vara knelda kunsti olemasolust.
Niisiis, kui vaadelda prim itiivseid kultuure Max Weberi ideaal-
tbi sarnase puhta tpoloogilise rekonstruktsioonina, olem e su n n i
tu d tdem a, et nende praktikate prim aarsed vorm id, m ida m eie olem e
h arju n u d ksitlem a kunstina, om a loom ult seda ei olnud.
K unst kujunes sakraalse kujutise ja m aagilis-sakraalse sna teisene
m ise lbi, igem ini nende funktsioonide kardinaalse m uutum ise lbi,
m illest olulisim oli desakraliseerum ine: sekulariseerum ine sanktsio-
neeris kujutise ja sna toim im ise representandina. Varjatud eeldused
selleks olid olemas m lem al - nim elt esindam isvim e nol, m is vis
pdida meelelise vorm i lbipaistvusega, ja artefaktuaalsusena, tea
tava meelelise korrastatusena, m is tkestab lbivaadatavust, olles ise
esteetiliselt thenduslik. Selle paradoksaalse, pingestatud htsuse reali
seerum ise tee oli pikk ja vaevaline. Tee alguses seisavad kum m ati p rim i
tiivsed, st prim aarsed kultuurid, kus vahe thistaja ja thistatava vahel
oli veel olem atu. N ende pinnalt om akorda vrsus oluliselt keerukam ,
kuigi phim tteliselt sarnane kultuuripraktika, m ida tundis Piibli kuju-
tam iskeelu kehtestaja n ing m illest paratam atult lhtus ka tem a plastilise
kujutise tlgendus.
4.
f I f V i M it I i .f I r . : .('>2 ; v r d K f C .s 19 7 7 : .M .
mt, loti oinapeaga jumal Khnum valmistab pottsepakedral Inimese
ning loob ka inimese teisiku ka; hellenistlikus ja Rooma ajastu Egiptuses
peeti K hnum i kige oleva loojaks. Heliopolisest lhtuva m di vib
tpoloogiliselt liigitada ..viljastamise ja snni loom ism tide hulka:
m aailm am ere algkaosest iseend loonud pikesejum al tekitab pid ep u n k
tiks m aaknka, kus toob ilm ale esimese jum alate paari, kellest saab
alguse jum alate ja inim este edasine sndideahel. Ja viim aks M em phise
m toloogiline traditsioon, m ille jrgi m aailm luuakse snast. Kige
oleva eelne jum al Ptah, kelle pritolu m t ei kajasta (hilisem piibli-
h erm eneutika hakkab srast seisundit tlgendam a ajaeelse ja -vlisena
ehk igavikulisena), valab snadesse sdam es m eldu ning jum ala
lausutud snast saab loom isveline nim i. Jum al P tah on kigi ju m a
late ja inim este, kariloom ade, room ajate ja kigi elusolendite kehas ja
huulil, sest kik tem a m eldu ja kstu [titub] tem a soovide kohaselt
(JlMHMHCKaH, Mapi(MHHK 1983: 33).
M em phise m dis kaotab loom ine seose kehalisega ja m uutub
p uhtalt tahtelis-intellektuaalseks, vaim seks aktiks - vlja arvatud ehk
snade lausum ine. R afineeritult abstraktne M em phise teoloogia algatab
loom ise kui kontsipieerim ise kujundi, kus jum ala teadvust ksitatakse
kige oleva algphjusena ja kreatiivse akti allikana, sna kui m rki aga
m itte valmis oleva peegelduse, kujutise vi thistusena, vaid reaal
sust luua suutva m tte esim ese m ttevlise staadium ina: kne = jum ala
m tte m aterialiseerum ine ehk kirjendam ine, m aailm = jum ala kne
m aterialiseerum ine ehk esem eline kirjendus.
Loom isjulise sna M em phise versioonil on silm anhtavaid sarn a
susi Piibli vastava kontseptsiooniga. Vana Testam endi asjatundjagi m r
gib, et Looja snu tuleb eristada tavalistest snadest: Jumala poolt lausu
tu n a m uutub sna ksuks saagu! (W esterm ann 1982: 78). Sam asugust
kskivat ja seeprast loom isvelist iseloom u om istatakse Vana-Egiptuse
jum ala snadele. Jum ala snast saab jum alaseadus: Jumala lausutud
sna loom ejud laieneb ka kirjasnale.
Olgugi et vastavalt Siegfried M orenzi autoriteetsele seisukohale ei
olnud Vana-Egiptuse religioon phakirjausk nagu judaism , vaid kul
tus, kus keskse thendusega on tegevus - rituaalsed toim ingud, m ille
abil Niiluse o ru homo religiosus kippus korraldusi jagam a jum alatele
(M orenz 1964: 21), - tu n d u b M em phise loom ism t siiski ladestuvat
otse Vana-Egiptuse kultuuri svaalustesse.^
A l) |lfilc |u iig 1998. Lisak.s k a su ta tu d m a te rja li e sin d u slik k u sele n in g a u to ri k irjeld u ste ja tlgen-
rfm lc liii|i(nifiT ivale loogikale ta h a k sin m a in id a k a siinsele ksitlusviisile l h e d a st lhteseisukohta;
kitlulla, milrgili A iigelika B erlejung. p o le k u n a g i k u ju tis iseeneses (BiM a n sic/i), v a id o n n ii taju ta-
Vtutill kill k asutusviisilt alati gen eetiliselt s u h e s ta tu d k u ju tatu g a; k u ju tise k o n stitu e e rib vaataja (lk 19).
K m lim rM liiU'h silm as p id ad a, et a u to r n eb o lu list v a h e t m iste te B ild ja A b b ild v ah el (vt lk 6jj),
(tllig (( crlstiiN viliirlli liihcicpanu. K ogem use viks le v tta ja su h esta d a v enekeelsed m isted
( vuHliivall liiliCi n in g uM H ipuxcuue A hbild'i m istega. Sest n a g u saksa B ild o su tab seosele ver-
lil^ j 'vulinlstrtm ii/loom a, kujundam a', ilm u ta b ka v ene o&pas silm a n h ta v a id seoseid sna-
K eiolm teemaga haakuvad kige enam jrgmised seisti
Nii nagu mujalgi, realiseeris kultuskuju ka V ana-M esopotaam ia kul
tuurides jum ala konkreetset kohalolu.'' Sellest eesm rgist lhtuvalt olid
m ratletud kik keerukad protseduurid, m is kaasnesid uute kujude
valm istam ise vi kulunute vrskendam isega. Kuju valm istam ise vi
restaureerim ise algatuski ei prin en u d siitilm ast - vastava ksu andis
jum al, kelle tahet kuulutas kas kuningas (olles saanud selle kohta m rgi
kas unes vi m nel m uul m oel) vi teisal preester. T kiku regulee
risid kanooniHsed reeglid ning kuju valm istati tuginedes olem asoleva
tele nidistele, mis kik prinesid hestainsast, sam uti jum alailt saadud
algprototbist, sakraalses m ttes sam astus iga kuju seega prototpse
(7r&fWiga. Sellest hoolim ata toim usid kik m enetlused jum aluse
valvsa silma all ja vsim atul osalusel; nagu ka kuninga isikliku valve
all ja otsesel osavtul, kes valdas sageli vastavaid oskusi ning toim is
peatm eistrina. M eistrid ehk jum ala ked ksi kultuskuju valm is
tad a ei suutnuks, sest vastavaid teadm isi valdas jum al ksi. O m eti oli
m eister ravalitu juba seetttu, et jum al suvatses tem aga jagada om a
tarkust: n n d a kuulus kultuskuju valm istajagi me-alge koosseisu, mis
hlm as jum alikku arhetpi ja selle nhtavaid m anifestatsioone ning
kiki nende aktualiseerim iseks vajalikke m enetlusi ja toim inguid jm s
(vt B erlejung 1998: 20-25).
igupoolest kujutas kogu aktsioon, m ida m eie kirjeldam e jum ala
kuju valm istam isena, m esopotaam lase m istes jum al-kuju snniprot
sessi (Berlejung 1998: 83), m is kulges kolm el tasandil korraga: ju m a
likul, kuninglikul ja inim likul. Fsiliselt valm is kuju polnud sugugi
valm is ontoloogiliselt - see eeldas veel otsustava thtsusega elustamise
Ikooni loom ist keelav koht Piiblis klaarub, kui seostada see teisel teljel
Nuva kultuurikontekstiga.
Dekaloog oli adresseeritud juutidele. Seaduse kehtestaja jum aliku
|)omuse, ainulisuse ja vim utiuse tendusena varieerub m letatavasti
tiks ja sam a vorm el: M ina olen Issand, sinu Jumal, kes sind ti vlja
liglptusemaalt, orjusekojast. Vinuks ju eeldada, et palju m jusam alt
kolaks viide m aailm aloom ise absoluutaktile, m itte he rahva pstm i-
rlc ligiptuse rauasulatusahjust, m is on sisuliselt ksikjuht. Siiski seis
neb ..ligiptuse argum endi vajalikkus just selles, et kindlustada Jahvele
nH (llcv iu u lfl iMiilcliisl iicm lc te rm in ite le n in g e rin e v a test se isu k o h ta d e st v t M ettin g er 1995:
I/ II
nlllste ja ikonoklastiliste praktikate sugulus ja hine pritolu, et tege-"
m ist oleks kvalitatiivselt hetaoliste nhtuste katkem atu arengujadaga.
M ateriaalse anikonism i ja thja koha anikonism i vahel vib laiu
tad a sgav kuristik. Sest viimasel juhul puudub sootuks see m ateriaalne
ese, m is hel vi teisel m oel asendaks ja esindaks jum alust, keskenda
des rituaalsete toim ingute fookusena enda m ber kogu sakraalse ruum i
ja m oodustades keskme, m illele koondub religioossete em otsioonide
energia. Esimene anikonism itp seevastu eeldab vram atult srase
esem e olemasolu, anikoonilisus taandub siin pelgalt nhtava, optiliselt
registreeritava sarnasuse puudum isele; sakraalne objekt ei sarnane isi
kulise jum alusega, kll aga toim ib tem a siin ja praegu kohalolekut
tagava keskm ena antud kogukonna tarvis. Lnesem iidi kultu u ritrad it
sioonis titsid seda rolli kivitulbad (masseboth) kurikuulsatel kngas
tel, m illega Piiblis leppim atut vitlust peetakse.
Selle pham utbi ajaloolist arengut rekonstrueerides torkab silm a
kindel suundum us: kui pronksiaja vastavad m lestised kujutavad
endast reeglina vertikaalse asetusega kivirhm a, siis hiljem, rauaajal,
dom ineerib statistiliselt hestainsast pstisest kivirahnust m oodustuv
phapaik. M ettinger rajab sellele hpoteesi, et kivide arvu kahanem ine
viks nagu osutada religioosse teadvuse arengule m onoteistliku kultuse
suunas (M ettinger 1995; 17jj). Ent m itte vhem a (vaid pigem suurem a)
tenosusega kneleb see asjaolu hoopis kultuse diferentseerum isest;
he-jum ala-altarite olem asolu ei pruugi ilm tingim ata viidata vastava
jum ala ainulisele staatusele panteonis. Teine Kuningate raam at kirjel
dab, kuidas kuningas Joosija rvetas need ohvriknkad, m is olid ida
pool Jeruusalem m a, luna pool Hvitusemge, m is Iisraeli kuningas
Saalom on oli ehitanud Astartele, siidonlaste jledusele, ja Kemosele,
m oabide jledusele, ja M ilkom ile, am m onlaste vastikule ebajum alale
(2Kn 23: 13). Kivide arvu kahanem ine phadel kngastel annab m rku
pigem kultuse diferentseerum isest ja panteoni liigendum isest ehk teisi
snu - polteism i svenemisest.
E nt m is peam ine, thja koha anikonism i (mis vlistab m itte ksi
jum aluse m ateriaalsete vrdkujude, vaid ka phapaikade olem asolu) ja
n n m ateriaalse anikonism i kvalitatiivne erinevus on nii suur, et vaevalt
on neid phjust m ista hilisem ate anikooniliste ja ikonoklastiliste ideo
loogiate htse hise lttena.
M ateriaalne anikonism on nim elt hoopis suurem as suguluses p agan
like jum aluste kum m ardam isega kui p uhta thja koha anikonism iga -
jum alakujudega suhtlem ise rituaalidest eristab seda ksnes kivitulba
vlise sarnasuse puudum ine kum m ardatava jum alusega. Ent silm anh
tava sarnasuse nue m oodustabki vaid erijuhu. Teadupoolest ei taga
HMHUS veel jumaluse presentsust sakraalesemes. kll aga vib kohal-
oltirlrkll theldada puhkudel, kus nhtav sarnasus kujutise ja kujutatava
Vuhel piuidub. Piisab, et on olemas m ateriaalne keha - siis on alati mel-
llrtv, fl seda asustab sakraalne subjekt.
.,'losiasi, et iisraellaste massaboth sattusid hiljem koos ikooniliste
jUliittliikujudega keelatud esemete nim ekirja, o n om am oodi ajaloolise
iren((u iroonia, sest igupoolest vlgneb kujutam isveto om a olem asolu
IMlircnisli just eelnevale masseboth-k\tusele (M ettinger 1995: 194.)
Kaldun arvam a, et sedapuhku ajalugu ei ironiseeri: ei kuningas
luusija valitsusaja ega ka hilisem ate ajajrkude vihavaenus m ittekujuta-
VUle sakraalsete objektide vastu ei tuleks nha pelka peretli anikonism i
Ntinics - tegem ist on telise lahutusega ja vara jagamisega. Ehk teisi-
liui - revolutsioonilise sam m uga usu kum m utam ise suunas, et jum al
viks mingil m oel viibida m ateriaalses esemes.
Vanas Testam endis leidub hulk reetlikke vihjeid selle kohta, et eba-
juntuiakujude kum m ardam ise nol oli tegem ist pikaajalise tavaga, mis
puhkes itsele iseranis religioosse snkretism i perioodil, kui m itte
veelgi varem - alates Laabani ja Raaheli jum alatest kuni kuningas Joosija
UKUjHihastuseni vlja m il phapaigad ja -kujud kngastel m uutusid
Villil cl ldlevinud nhtuseks. Aga iga rahvas valm istas om a jum alad
) nad paigutasid need ohvrikngaste kodadesse [...] N tegid Paabeli
mehed Sukkot-Benoti, Kuuta m ehed Neergali ja H am ati m ehed Ashim a
(,..r (2 Kn 17: 29-30.)
ikonoklastilise keelu kaudu kehtestas end nii Jum ala kui tem a ole
misviisi uus kontseptsioon. Ehnatoni ainujum al sarnanes ses m ttes
veel paganlikele jum alustele, et kuulus loodusse. M oosese Jum al see
vastu ilmutab ajapikku ha svenevat kalduvust loodusliku piirest vl
jumisele.^
C)ntoloogiline kriitika silitab judaism i traditsioonis om a eluju
veel siiski, kui eitav suhtum ine kujutistesse hakkab m itm etel phjustel
liiiiiiduma ning loovutab koha dogm aatilisele sallivusele; n n d a kirjutab
<1. sajandi m oralist juba inim es(t)e kom best joonistada seintele kuju
lisi - olgugi et ta ei suuda neid varustada ei hinge ega hingam isega,
sisikonna ega elunditega.^'
/I) A m ciih o tep IV, im p e ria listlik u ..m o n o te ism i u n iv e rsaa ln e p ik eseju m al, o n v rreld a m a tu lt
lithfMiul V iina-liglptusc p a n te o n i rahvuslikele p ik eseju m alatele k u i varase Iisraeli Jum alale (B uber
l )KK; x).
71 Tslt Icwisli A rt 1961; 32 jrgi. Tsi kll, sed asam a liku B ab loonia ta lm u d ist in te rp rete e rib
joNcpli (iiilm n n ii so o tu k s Icisili ~ nim elt h u k k a m istu n a k u n s tn ik u pre te n sio o n ile vallata loom is-
louilii, mi on ksi lum alu a triln iu l (C iutm ann 1971: xvi, allm rk us). M rkigem , et teoloogilisest
1'liiukohiiNl llgctululiikNC kujutlsti' o n to lo o g ia p ro b leem i (ei ole elavad, ei saa r k id a jn e) vga tp-
ll. I l l i l t O l i kii lillesil loom ulik. Riibidc sagedasti Ilm nev sallivus kujutiste vastu - isegi snagoogis -
Ntgu peagi n&eme. o n i M P H N P M M i plrljateKi v iru e a lan-
kutsad ja apologeedid, kes vastavat vldet laialdaselt ka rakendasid - esi
algu kuulus nende hoiak selgesti ikonoklastilissc traditsiooni/'*
Ent naaskem algse teem a juurde.
Just siin ootab m eid jrjekordne paradoksaalse loogika silmus.
Kunstist knelem ata postuleerib Piibli keeluseaduse kehtestaja otsekui
m dam innes ja ise seda m rkam ata kunsti vim alikkuse. Rhutades
asjaolu, et jum alakujud ei ole pris, avab ta silm ad tsiasjale, et n ad on
kunstlikud - loov tautoloogia, m is kujundab k u ltuuriruum i tulevasele
kunstile. Samasuse lhenem isega ei vabane ksi jum alus om a lputust
hulgast ja lpm atuseni paljunevatest kohalolukohtadest, vaid vabane
vad ka kujud ja pildid jum aluse m ajutam ise kohustusest. N d ja alles
n d saab kujutis vim aluse m uutuda testi kujutiseks - jljenduse,
isikutevahelise kom m unikatsiooni m eedium i, sm boli, teksti, m ngu,
dekoratsiooni, vaim uvlgatuse vi vahetu tekaem usena, intellek
tuaalse ldistuse, vljenduse, alateadlike tungide em anatsiooni, p s
hiline laengu, kollektiivse alateadvuse objektivatsiooni, lum m ava vale
vi fiktsioonina, esteetilise fenom eni ja om akasupdm atu naudingu
allikana osutub ta seelbi htlasi kogum ise, silitamise, eksponeerim ise
ja falsifitseerimise objektiks ning om andab absurdini kndiva vahe
tusvrtuse. .. Katkestagem see loetelu n - poolelt snalt, sest keegi pole
veel suutnud esitada am m endavat koondnim ekirja neist raskesti h a a
kuvatest tunnustest, m ille abil ritatakse m ratleda kunsti; selleks on
hulk keerulisi phjusi, aga neid m e siinkohal ei aruta. Piisab ka m eele
valdsest valikust, et m ista, m illest jutt. Tdenud, et ebajum alakujud on
inim ese ktet, mis valm istatakse puust vi kivist, m is ei ne, ei kuule.
leiab p h je n d u se T alm udi jrg m istes snades; see, m illesse su h tu ta k se n a g u Jum alasse, o n keelatud,
e n t see, m illesse ei su h tu ta n ag u Jum alasse, o n lubatud. (Tsit S h anks 1979: 147 jrgi.) O m a artiklis
Teine k sk m rg ib ra b i B en n o Jacob ig u s ta tu lt ..Paganlike k o m m e te k o h a se lt o n ju m a lu ste k u m
m a rd a ta v ad k u ju d sisuliselt n e ed ju m a la d ise. N in g t d e n u d seejrel, e t vastavaid p iibliteksti s n u
vib t lg e n d a d a n ii v raste ju m a la te k u i p ag an lik e ju m a la k u ju d e t h e n d u se s, j u a b a u to r j re ld u
sele, e t ega seal v ah et polegi: Igasugune k u ltu sk u ju , m id a k u m m a rd a ta k se , on g i vrjum al. (Jacob
1975: 23.)
72 h es h ilju ti ilm u n u d t s e sitatak se u u s t lg e n d u s P iibli ik o n o klastilisele hoiakule: k u n a p ro h
v e tid v iitav ad alatasa eb aju m ala k u ju d e in im lik u le p rito lu le , siis ei o levatki p ro b le e m s e isn e n u d
n iiv rd e b aju m ala k u ju d e k u m m a rd a m is e v ltim ises k u i h o o p is soovis k rv a ld a d a k u ju ro e istri
ro o jase k e osalus; Vana T e sta m en t ei d isk v alifitseeri k u ju ta m is t m itte kujutise, v a id in im e se
k te t n a v a lm in u d esem en a. T eisisnu, h u k k a m is tu ei p lv in u d p h a k u ju ise, v a id selle v a lm is
ta n u d ked. (M o n d zain 2002: 326.) Sellest jreld ab autor, e t seega p id i v ara k ristlu s p a ra ta m a tu lt
kib ele v tm a ja kige k rg e m a lt v rtu sta m a m itte k sit ise id p h a k u ju tisi, acheiropoietoseid.
M ittek sit iste k u ju tiste p ro b le e m i ju u rd e n a ase m e teisal, k ll aga tu le b k o h e m rk id a , et katse
e b aju m ala k u ju d e h u k k a m is tm in e m b e r su u n a ta n e id v a lm istav a m e is tri kele o n p ris k u n s t
lik n in g v a stu o lu s P iib li tek sti, m u u h u lg a s e esp o o l ts ite e ritu d l ik u d eg a. Ke-p ra s t-a rg u m e n ti
k a su ta ta k se seal alati selleks, e t d e m o n stre e rid a k u m m a rd a ta v a te k u ju tiste k u n stlik k u st, elutust,
tegelik k u sse m ittek u u lu v u st.
H H iV W U | ^ -----------------, ,
I m e s e m r a t l u s e , snastades - olgugi eitavalt, ent vga tpselt
)molNiistavalt - tem a esmase, phjapaneva ja vram atu tunnuse.
Vib elda, et niisugused on kunsti icujunemise ja m testam ise
llnglnuised kikjal, kus kujutam ispraktikat ldse esines. Vana-Kreeka
ki Heniusele kuulub siin eriline J a vahest ka erandlik roll, millest
(tfiigi knelem e lhem alt. Judaistlik traditsioon seevastu on m ratud
kmulma kunstivastase m ainet. Teise ksu keelav sisu kipub varjutam a
kmisnevaid konnotatsioone, millest olulisim on k u n s t l i k k u s e ,
lehluse tunnuse eraldamine maagilis-sakraalsete
p r a k t i k a t e p l a s m a s t . igupoolest sisaldab dekaloog im plitsiit-
nell kvalitatiivselt uue om aduse avastamist.
Sellele vastab ka uus m eistri, kuju autori kontseptsioon. ksnes
M csopotaamia kogem use valguses saab m istetavaks, m iks korratakse
pliicvalt, et ebajum alakujusid valm istav m eister on inim ene nagu kik
Icisedki. [...] ja sepistajad [vene tlkes: xyflOHMKM] ise on ainult in i
mesed (Js 44: 11).
Nii vene tlke kunstnikus kui eesti sepistajas kaob see kahetine
lilhendusvarjund, m ida ktkeb originaali vastav sna, m is thendab
nii ..ksitlist kui vlukunsti, m aagiat. Ses sem antilises vnkes
heiastub veel kord too salaprane vgi, m ida om istab kujuioojale p ri
mitiivne teadvus ldse ja idam aine traditsioon sealhulgas, - heiastub
.selleks, et hetk hiljem m eister esm akordselt ja sestap lim a otsusta
vusega ta m stilis-m aagilisest oreoolist ilm a jtta. Kui M esopotaam ia
traditsioonis am m utatakse loom isvge jum ala abist, siis Piibli prohvet
kasutab seda kahe thenduse vahel m nglevat sna ksitm eistrite
paljastamiseks, kes ise on ainult inim esed (Berlejung 1998: 382-383).
Kui M esopotaam ia traditsioonis oli jum aluse osavtt kultuskuju loom i
sest otsustav tegur - jum ala tahe juhtis m eistri ktt ja iga maise teos
tuse sam m koosklastati krgem a ning igupoolest ainsa autoriga - , siis
Piibli kultuskujudevastaste paljastuste kigus rvitakse m eistrilt just
see olulisim tegur - Jum ala kaasabi.
Kik taandub m aisele tasandile. Silib lbinisti ilm alik tahel: m eis
ter - tavaline tooraine - ksit - elutu puuslik. K sitline jb ihuksi
silmitsi om a loom inguga, tem a selja taga ei seisa kski krgem jud, kes
suunaks ta tegevust ning aitaks kaotada maise teostaja jlgi valm is teo
ses. M eister tegutseb om al kel ning osutub loodu ainsaks allikaks.
Ent jrelikult saab tem ast esm akordselt pris autor, teose algph
jus.
Kunsti negatiivset mratlust tiendab kunstniku
n e g a t i i v n e m r a t l u s . M lem a m iste kultuurilooline 75
ku)unnine kulgei vilga vsevaliselt ning paradoksaalsel kombel s n d i
sid nad seetttu esm alt negatiivi vorm is.
Pruugib vaid m eenutada neid niliselt vastuolulisi kohti piibliloos,
kus jum al ilm utab teadlikult tahet osaleda kultusobjektide )a otseselt
kujutiste loomises.
Nagu eespool juba m ainitud, on Jumala ksusnad - seaduselaeka
ja kogudusetelgi ekfraas, m is esitatakse kahel korral, esm alt ksu ja
juh en d in a (2Ms 25-27), seejrel valm istam iskiguna (2Ms 36-39) -
teise ksuga kas vastuolus vi tuleb seda tlgendada keeluseadust tpsus
tava piiranguna. K urikuulsad keerubid ning lisaks ka Saalom oni tem pli
skulptuurid, m is ei osutu lvaks argum endiks m itte ksi tnapeva
kunstiajaloolaste tdes, vaid m illele viitavad juba kristlikud phapildi-
pooldajad om a kaitseknedes, nivad M oosese keeldu kummutavat.^^
Tlgendamisvim alusi on siin m itm eid. Esiteks vib probleem ile
lheneda ajalooliselt ja siis on seletus ilmne: vahest prinevad seaduse-
laegas ja kogudusetelk testi ajastust, m il juu d id olid veel rndrahvas.
M igratsioonitingim ustes titis teisaldatav phakoda Jum ala aujrjena
om a lesannet am m u enne seda, kui anikonism tipnes Piibli selges
nalise kanoonilise ikonoklastiaga. Sel juhul osutuvad Piiblis leiduvad
viited Jahve-kultusega seotud kujudele lihtsalt juutide varasem at usuelu
kajastavateks jnukiteks.^'* Mis puutub aga Saalom oni templisse, siis see
peegeldab toonase usuelu snkretism i. Teisisnu, vastuolu tlgendatakse
puhttekstoloogilisena, st kirjutatakse koos paljude m uude sellesarnaste
vastuoksustega kanoonilise teksti autorite ja redigeerijate arvele, kes ei
taibanud vi ei tih anud kustutada tekstist reaalse ajaloo jlgi. Siis m ee
nutab Jum ala p oolt vljavalitud ning teadm iste ja tarkusega varustatud
m eistri roll vgagi M esopotaam ia ksitlise osa nii kultuskujude kui
m uude m aagiliste objektide valm istajana sealses teoloogilises skeemis.
Ent ksim usele on vim alik lheneda ka teisiti, n - phakirjasiseselt
seisukohalt.
Sel juhul eksisteerib vastuolu ksnes juriidilise loogika piires, m ille
jrgi kehtestatud seadusele allub ka seadusandja ise. Piibli-loogikale on
73 K e eru b id sead u selaek al, v a sk m a d u , s k u lp tu u rid S aalo m o n i te m p lis o n Ju m ala .ju m a lik u d v a s
tu r k iv u sed , n a g u h a ta b H e re etik h e s Ih e o d o ro s Studitese teoses. H e re e tik u v id e t k u m m u
tades v iitab ig eu sk lik n - k rg em ale eesm rgile: Ju m al teg ev at n n d a selleks, et p iltid e ja k u ju d e
kaudu lh en ek s Iisrael v im alu ste piires ain u lise Ju m ala k a em u se le ja teen im ise le . Seadusetelgi
kirjeld u stk i n im e ta b T h e o d o ro s ig eu sk lik u su u lbi k aem u sek s: K as ju b a k o g u d u sete lg i k a v an d
ise, m id a Jum al n itas M oosesele v a rju k u ju l s m b o listlik es k a em u ste s, e i k si selgesti te e n id a Teda
tes ja v aim u s? (Tsit CryfliiT 1907 jrg i.) K u ju tam isk eelu h ilise m a p rito lu h p o te e s m istag i
kaotab.
74 A ja lo o lis e s t s e is u k o h a s t o n k o g u d u s e te lg i k ir je ld u s e l p a lju h is jo o n i te is te l h im a te V a n a -
lila k u ltu u r itr a d its io o n id e g a : k e e ru b id m o o d u s ta s i d J u m a la a u j rje , s e a d u s e la e g a s selle ja la m i -
viislav all le v in u d ta v a le s ilita d a ju m a lu s e p o o lt h e a k s k iid e tu d le p ln g u r ik u iil le n m ja lg e e e s (v t
W clnCckl 1990; 2H).
Ilmselt vAras; reegel kehtib ksnes seadusandja puhul, kes kuulub
enikistega reguleeritavasse m aailma. Looja, kes ksib inimestel teos-
iM(lt) midagi om a jum aliku kavandi kohaselt, sellesse m aailm a e 1 kuulu.
Kttt.se allutada Jumalat teisele ksule on niisam a absurdne kui nuda
lemult tapm iskeelu kohusetruucVjrgimist vi heita ette ligim ese naise
himii.stamise p attu ...
Scaduselaeka keerubid pole ei inim loom ing ega tegelikkuse jljen-
dttniinc. Seaduselaegast ja kogudusetelki valm istam a kutsutud ja sea
tud Helsaleel ei ole ei autor ega looja, vaid lihtsalt osav ksitm eister,
kcN on suuteline kuulekalt teostam a Jumala pisiasjadeni tpse snalise
Joonistuse. Just jum aliku joonistuse tiuslikku jljendust kajastab
kUsii ja valm istam iskigu sna-snalt kattuv kirjeldus. Ent Jum ala ksu
)n kavandi kohaselt lo odu asub sootuks teisel olem istasandil kui kultu-
lepuuslik, mis on inim liku rum aluse vili ja Jumala vim alik konkurent
usiiteenistuses, et m itte elda - katse anastada jum alikku loomisvge.^^
Seaduselaegas luuakse m nes m ttes sam am oodi nagu Aadam , ainult
vahendatuna m eistrist, kes toim ib Jum ala kepikendusena.
Kujutamiskeelu ja seaduselaeka keerubite vastuolu pole seega ole
mas, sest puudub ruum im de, kus nad viksid kohtuda.^' Keeld on
rtbsoluutne - tielik ja tingim usteta.
Viimaks veel ks vaatenurk, m is vim aldab aim ata perspektiivi ava
misi kunstile phakirjatekstis.
N im etasin seaduselaeka ja kogudusetelgi esim est k irjeld u st ekfraa-
slks; ja testi, see on ks kahest kige iidsem ast ju h u st (vhem alt
mi nu teada), kus kirjeldatakse objekti, m id a m eie n im etam e k u n s
titeoseks. Teise m o o d u stab kuulus A chilleuse kilbi kirjeldus Iliase
XVIII laulus. N ii htviisi kauge m ineviku teoste p u h u l sobib n eid ehk
i\iiuetada en am -v h em ajastukaaslasteks. S nkroonsusel pole k u m
mati erilist th tsu st vrreldes vim alustega, m id a pakub kahe erineva
k u ltu u ritrad itsio o n i ju u rm iste tekstide suhestam ine.
liirallcelne m tte k ik esin eb ka islam i tra d itsio o n is. K o raan ei keela o tseselt k u ju ta m ist, seal
Iriiliili vaid so o v itu si v ltid a e b aju m ala k u ju d e lo o m ist {vt 5: 92; 6: 74; 22; 31). A lain B esan^on sele-
Irtl) scdii asjaoluga, e t kui ju u d i ik o n o k lastia o n Ju m ala ja Iisraeli rah v a vahelise le p in g u tu le m u s, siis
iniislcini ik o n o k lastia tu len eb , v astu p id i, srase liid u p u u d u m ise st. ..Seeprast p o ln u d K oraanis
kii p hjust a m e tlik u lt kuju tisi keelata. Ju m ala m iste ja v o rm ise o n islam is ja K oraanis piisavalt
Im nsIsiM ulenlscd, et m u u ta lo o tu se tu k s selle k u ju tlem in e. (BeaancoH 1999: 91.) K u m m a ti leidub
kii K oraani k o m m e n ta a to rite t d e s piib ellik u lh en em isv iisi peegeldusi, m is r h u ta b h e lt p o o lt
tu ju lis lc flu tiist, teisalt aga h o iatab v im alu se eest, e t k u n s tn ik h a k k ab o h u sta m a Ju m ala ain u i-
)(ul loom isele. .. lestusm ispeval tabab kige h irm sa m k a ristu s m aalijat, kes m a tk is Jum ala lo o
d ud olciuleld. Ta tleb siis sellele m aalijale Eks sa ra ta n a d ellu! (al-B uhari); N eed, k e d a A llah
vlliiiNcl kohliipiieval kige k a rm im a lt karistab, o n m aalijad , kes jljen d av ad te m a loo m in g u t. (Ibn
I liHibiil. Tsil IM pudopulo 1979: jrgi.) Taas h e ia stu b siin v arjatu lt elu.sa/elutu o n to loogia.
7fi Scdi\ lilhelcpiiniiviiiirscni o n a,s)aolu, et teise ksu au to rik s ja seaduselaeka, kogudusetelgi,
pi iTK lrlrftlvusleJnis kirjcldiijiiks vis olin Oks Ja sum n i.tik (vt l'rie d m a n 1997; 2.S1).
l a i l eiem fllide p o , ftu id e f m phendab
paar rida, thtsam on kilbil kujutatu - see, mis ilmub nhtavale m ate
riaalse keha k a u d u, dem aterialiseerib kandja ning asendab selle ni
vusega. Siin avaneb kogu H om erose m aailm aruum - taevas ja ookean,
sda ja rahu, t ja lbu, klad ja linnad. Snam aalingud on nii elavad,
et kunagi sepakunstijum ala poolt sile heidetud kva vask, ltina,
kallis kuld nin g hbedat lisaks haihtuvad otse lugeja silme all ning
m uutuvad piltideks:
I.
Kreeka ime oli seesmiselt antinoom iline nhtus ja vastuolu selle kul-
tUUrl riiames lepitam atu.
20, sajandi keskel leidis E. R. D odds, et 19. sajandi ratsionalism oli
IlmuUtnud liiga vhest huvi teatava inim kogem use t b i ja selle tlgen-
dUNtr vastu antiikkreeka teadvuses. M iks peaksim e antiikkreeklastele
omlNlama im m uunsust primitiivsete m ttevorm ide vastu, kui m e ei
IllH seda hegi vahetult vaadeldava hiskonna p u h u l? ksib ta (D odds
|% 3 ; vii-viii).
Sajandi teisel poolel kerkib see kogem us aga uurijate huvikeskm esse
(Hilisest suundum usest ei j krvale ka antiikajastuga tegelev kuns-
lllriuliis. Uurijate ja tlgendajate thelepanu koon d u b h a enam antiigi
kiijiilainispraktika am m u tuntud, kuid varem vhem rgatavale varju-
pDolclc, mis ilm utab end erinevate nim etuste all - inkarnatsioon, ani-
niHlsioon, m aagia jms. Silmas peetakse skulptuure ja m u id kujutisi, mis
Uuinaste arusaam ade kohaselt olid jum aluse vi m n e teise tegelase asu
kohaks; osa neist kandis kreeklastel nim etust em psychos} H ingestatud
kujutiste tunnistam ine m uudab rhuasetust vi lausa teisendab ajaloo-
IttKc rekonstrueeritud pilti nnda, et lihtne ja selge ettekujutus antiik-
ki ccklastest kui plastika-kesksest rahvast asendub m rk sa heterogeen-
(fma ja vastuokslikum a kujutluspildiga (D odds 1963: 179jj).^ Sisuliselt
liuicstub kreeka plastika im m anentsele vastuolule - realism i (teise mis-
Irlcssteem i kohaselt naturalism i) ja ideaalse tiuslikkuse taotlem ine
korraga - nd veel teinegi vastuolu, nim elt m im eesi ja inkarnatsiooni
vahel.
I V nio kcclesl t lk in u d Kaia l.ehari, k reek a- ja lad in ak eelsete tsita a tid e t lg e Ivo V oldilt (vt
llci n sirin 20(10, 2002). Teksti o n to im e ta n u d ja o siti u u e sti t lk in u d In ta S o m s ja M a rju Lepaje.
! OKl) W cinrcich eristas k u ju lise ja ju m a la o tsest sa m a sta m ist n in g ra fin e e ritu m a t aru saam a,
kii kuju m islctl ju m a lik u o lem u se a su k o h a n a (als Sitz des g ttlic h e n W esens - W einreich
l'J0); 144). Sam as h o iatas ta igati a.sjakohaselt, e t p iir im e ja m itte -im e v ah el oli a n tiik k u ltu u ris
litiwcll miiiirulloiinilii (sam as, v ii-v iii). Siingi n em e, k u i liig e n d a m a tu ja m iste lise lt h a a ra m a tu on
iilfk, m is cl ole voel te a d v u stu n u d m isten a, vaid m rg ib pigem ju m a lu se k o h a lo lu tajum ist.
( lrol>lcciiii.sclusel( kiie.solevale k sitlusele l h e d ase s u u rim u se s (vt B arasch 1995) r h u ta ta k -
iicgl )t ju m iiliikujulislc nuM stmlsc h e lo ro g cen su st a n tiik k u ltu u ris. M n in g ates teistes vljaannetes
(vastu pcc((elduh llgcnduN tradllsiooni in erts; n t an tiik re lig io o n i a lg allikaid hlm avas kogu-
mikvis (I VvHUSon 1980) kncrtluiic religioosse p riik llk a uspekl k o o staja vaatevlja ei m ahu.
Ernit Gombrich oli minu seadis eesmrgiks ni
data, et vastuolu on nilik: elutruudus ja anim atsioon on omavaile! seo
tud, teineteist tingivad nlitused. Sec li<reei<a nuitoloogia], Icirjutab
G om bricii, lcneleb icunsti varasest ning omal kom bel hirm uratavast
funktsioonist, kus kunstnik ei taotle niivrd [loodu(se)] m atkim ist,
kui loob Loojaga vistu. T untuim m t, milles on kristalliseerunud
usk kunsti vimesse pigem luua kui portreteerida, o n Pygm alioni lugu.
O vidius teisendab selle kll erootiliseks novelletiks, kuid tem agi p ee
nutseva snastuse tagant aim ub aukartust kunstniku salaprase vim e
ees. (G om brich 1972; 93.) G om brich ristibki selle Pygmalioni veks
(Pygmalions power).
M tet, et kujude elutruuduse ja nende m istm ise vahel hingestatud
ksustena valitseb kindel seos, on om a teostes korduvalt vljendanud
teisedki uurijad, olgu siis E. H . G om brichile tuginedes vi sltum atu
jreldusena. E rnst Kris ja O tto Kurz tstatavad om a klassikalises u u ri
m uses ksim use, m iks on su u rte kunstnike ko h ta kibivate anek d o o
tid e levinuim aks seeks illusiooni v tm ine tegelikkuse phe. N ad
taandavad need lood D aidalose kui esim ese skulptori legendile, kelle
lo o d u d kujud p o lnud ksi m eelepetteni elu tru u d , vaid suutsid ka lii
kuda, k n d id a vi koguni knelda; D aidalose-m di ju u ri om akorda
seostatakse H ephaistose enese elustuvate toodetega (Kris, Kurz 1979:
6 6 -69). Tsi, otsesest seosest kujutise m aagilise ve ja m eelepetteni
kndiva t etru u d u se vahel kneldakse Krisi ja Kurzi uurim uses vga
ettevaatlikult, kll aga theldavad selget sltuvussuhet m ned teised
uurijad.
N ina Braginskaja nim etab antiikekfraasi levinud m otiivi - nagu
elus - igustatult m udeltooposeks. Sarnaselt G om brichiga osutab ta
selle prinem isele ettekujutusest, et kujutised on jum ala vi vaim u
kohalolust hingestatud olevused. Niisugune arusaam ei kadunud
Kreekas kunagi, hiliskreeka kirjandus on tulvil im etegude kirjeldusi,
m ida sooritavad vask- vi kivikujud, millesse on sisse m ritud ju m a
lus, nagu vljendab seda Plutarchos (BparMHCKaH 1981: 250-251).
G om brichi m tet edasi arendades on A ndrew Stewart sunnitud m a
salgama koguni Platonit, sest nagu peagi nem e, on Platoni m im eesi-
tlgendus knealuse m ttekiguga hitam atu. Ta nihutab Platoni a ru
saam a jljendam isest antiikkreeka kujutam isideoloogia perifeeriasse,
m rkides, et nii staatilist ettekujutust m im eesist kui reaalsete esemete
tuim ast kopeerim isest ei saa pidada tpiliseks: Varase Antiik-Kreeka
ootused kujutavate kunstide suhtes peaksid seega olem a [...] selged.
Vastavad teosed ei pidanud loom a m itte ksi reaalsuse illusiooni, vaid
olem a teataval m oel ka elusad. Samale jreldusele vib juda m uudegi
Uikate phjal; AchlUeuse kilbil kujutatud stseenid elustuvad Homerose
kirjckliiscs, Daidalose kujud knnivad (...1 (Stewart 1990; 73.)
nl kunsti ime" srasena, nagu seda kujutab Hom eros, jtkab
Sifwart, on alles alguspunktiks kunsti ja ..reaalsuse lahknem isel,
niis lpeb ratsionalistliku tlgenduse viduga 5. sajandi lpul e.m.a, kui
ktnisli hakatakse m istm a illusioonina. Samas ei hbu ka teine m t-
leiiiva, toites kreeklastele om ast naturalistlikku kujutam isviisi (Stewart
im ) : 74).
Viimases vites vastab jgitult tele ainult lause esim ene pool -
kujutiste elusaks pidam ise traditsioon ei hbunud testi. Kll aga on
*Ucvaatamatu arvata, nagu tunnistanuks antiikteadvus otsest sltuvust
kuju tiusliku elutruuduse ja vim e vahel toim ida reaalse olevusena.
Puraku kipub h a laiem alt levim a just niisugune m im eetilise printsiibi
(AlgcMidus.
Phjalikult argum enteerib seda Nigel Spivey om a veidi hilisemas
uurimuses. Spivey arvates m oodustab kreeka antropom orfism i tuum a
usk hingestatud kujutistesse ehk teisisnu veendum us, et sltum ata
teostuslaadilt olid skulptuurid, olgu tegu siis arhailise raidkuju vi kige
micma stiihnitega, kultuse kontekstis alati m idagi enam at kui lihtsalt
representatsioon - n ad reageerisid inimese tegevusele ja tegutsesid ise,
elusid omaenese elu (Spivey 1996:48). V iidanud m ningatele lugem atu
test nidetest selle kohta, kuidas kujud kituvad elusolendeina ning neid
koheldakse nii, nagu suudaksid n ad kuulda, nha, vastata ja m jutada
iituimuste kiku (kusjuures m ainim ist leiavad nii tinglikum ad, arhailise
ttjiisiu kui ka klassikalise ajastu raidkujud), lpetab autor levaate oota-
iii(u jreldusega: Kige loetletu tulem useks kunstiajaloos on see, et
eftniaseks ja levinuim aks kriteerium iks kuju vrtuse le otsustam isel
kujuneb ksim us, kui elutruu ta on. (Spivey 1996; 51.)
Seejrel viitab autor Platonile, kes heitis kunstnikele ette illusiooni
joomist (mis kinnitab veel kord, et Platon ei jaganud ldlevinud usku
kujutise ja elava algkuju samasusse), m ainib antiikepigram m e, mis
miinglevad standardse listusvtte nagu elus teemal, ning lpetab
(iniberjut ustusega kuulsast H erondase m iim ist, kus kaks daam i im et-
levail tem plis vljapandud kujusid, varieerides taas ldkibivat listust
..niigu elus. Intellektuaalidest auditoorium vis kll m uiata provintsi-
diiamide pretensioonikalt lihtsameelse vaim ustuse le, tdeb Spivey,
rtga ekslik oleks eitada ldrahvalikku usku elusatesse kujudesse.
Spivey jreldus on jrgm ine; Seletamaks kreeka revolutsiooni [kunsti
vtillas - Illi.], tuleb eriti rhutada antropom orfsest kultuspraktikast tule
nevaid nudeid. Ja m itte ksi seetttu, et enam ik kreeka skulptuure on
kunagi seisnud m itm esugustes selgelt sakraalse thendusega kohtades.
vald ka selleprast, et skulptorit peeti olem use volinikuks: tem a
kaudu lasi end aim ata vi lausa nha jum al." (Sp ivcy 1996: 52.)
Ja edaspidi nim etab tem agi G om brichi kannul kujuri niisugust vi
m et Pygmalioni veks.
ritan nidata, et asi oli sootuks teisiti.
Esimese argum endina viitaksin tsiasjale, et antropom orfsed kujuti
sed on iseloom ulikud paljudele primitiivsetele kultuuridele ja varastele
tsivilisatsioonidele. Ses m ttes ei olnud kreeklased sugugi ainukordsed;
antropom orfsed skulptuurid ei m oodusta antiikkreeka kultuse erip
ra.^ Ja vastupidi: kreeka usutavadele polnud vrad ka m itteikoonilised
sakraalsed artefaktid - nagu eespool juba viidatud, m ainivad kirjalikud
allikad neid kllalt sageli.
Teiseks ei toim inud sakraalkujutised jum aluse m ahutina ainult
Vana-Kreekas - tegem ist on universaalse kultuurifenom eniga.
Kolmandaks: m eieni j u d n u d andm ed skulptori ja maalija staatuse
kohta nii klassikalisel ajastul kui hilisantiigis ei kinnita, et neile oleks
om istatud osadust sakraalsega vi peetud neid m aagihse ve kandjaiks.
Neljandaks: miste n a g u elus on elusa vastand ega hajuta seep
rast piiri elusa ja kunstliku vahel, vaid hoopis kehtestab selle esm akord
selt ajaloos vram atu eraldusjoonena. Vljendid nagu, otsekui, just
nagu (elus) vhstavad elusarnase sam astam ise elusaga ehk teisisnu -
loovad u u e o l e m i s m o o d u s e , m ida tulevikus hakatakse n im e
tam a kunstihseks.
Viiendaks: kujutiste funktsioneerim istava antiikkultuuris institut-
sioonistab eranditult ja phjapanevalt struktuurid, m is m oodustavad
tulevase kunstimaailma mudeli.
Kaks esimest videt on ldtuntud. lejnud vajavad selgitamist.
4 K reek a relig io o n i an tro p o m o rfism i saab k ll v a sta n d a d a e g ip tu se terio m o rfism ile, k u id sedagi
m n d u ste g a. K reeka lh im ate id am aiste n a ab rite k u ltu sk u ju tised olid sam u ti lviosas a n tro p o
m o rfse d (v t B erleju n g 1998: 3 3 -3 4 ). Teisalt le id u b kreek a m to lo o g ia s teatavasti selgeid jlgi ka
te riom orfistlik est u su n d itest.
5 A nal sid es k reek a religioosse a n tro p o m o rfism i iselo o m u , r h u ta s W alter B urkert, et illusioon,
nagu oleks O l m p o se ju m alate s steem m id a g i un ik aalset, h aju s k o o s v a n aid a k irjan d u se av astam i
sega: V anaida ja egeuse m aailm a k o in ee sisaldab selgesti k a a n tro p o m o rfse te ju m alate p a n te o n i, kes
knelevad ja vestlevad om avahel n ag u in im esed , arm astav ad , k an n atav a d ja tu n n e v a d h irm u n ing
on abikaasade ja vanem ate-laste suhetes [...] jn e (B u rk ert 1985: 182). S am u ti ei o ln u d m itte ik o o n i-
line k u ltu sv o rm ain u k si l n esem iid i re g io o n i iidse u su n d i o m a p ra , m ille ju d a ism le vttis ja
Piibli iko n o k lasm ik s aren d as - a n ik o n ism o li tu n tu d teisteski u su n d ite s, k a asa a rv a tu d p ro to k reek a
ja kreeka k u ltu se d (B u rk ert 1 9 8 5 :88jj; m rk u ses 53, lk 383 o n lo e tle tu d kre e k a allikaid, m is viitavad
varajasele p u h tale, s.o ju m alak u ju tisteta k u ltu ste trad itsio o n ile). T eatavasti o n k reeka a u to rid k l
laltki sageli m a in in u d h e vi teise ju m a la k u m m a rd a m ist K reeka e ri p a ig u s k ll kivi, sam ba, p ra -
iniidi, ro h m a k a p u u t k i, tulba, lauatahvli jm s kujul; m u ljetavaldava loetelu srastest iidolitest vib
leida ka A lek san d ria C lem en sil (v t U su v irg u taja IV, 46: 2 -4 ; C le m en s 1934: 119.) Alain S chnapp
ju h ib t h e lep a n u kuju thistava sna p u u d u m ise le kreek a keeles; ta annal) lfvanlo vljenditest,
m is lh istasid eelkige inim ese p o o lt v a lm istatu d k u m m a rd a m lso b jc k lf, n tn u kiKisUih ka tabeli,
kuhu vrdsetel alustel kuuluvad nii ikoonilised kui m ittelkoonllliied HrlflMkCUI. kii{iiiirc.s vllniii-
Nilitena teenigu m eidki ellurkavate kujude teem a puhul nii m enu-
kiifi Pygmalioni-legend.
1,00 punt seisneb kum m ati tsiasjas, et P y g m a l i o n i l
p u u d u b P y g m a i i o n i ^ g i! Kujur on vim etu elevandiluud
rluslam a. O vidiuse snul on kuju nagu elus;
See vike nis vlistab jgitult kuju elususe, vhim agi hingestatuse
vimaluse. Viimast kinnitab Pygm alioni kitum ine, m is m jub jaburana
Just seetttu, et ta kohtleb skulptuuri elusa arm astatuna - rivastab, ehib
ja hellitab teda, just nagu tundlik see oleks testi. Just nagu r h u
tab olukorra absurdsust veelgi: Pygm alionil ei pruugiks ju teha m uud,
kui kuju elustada, ning ta arm upiinad lakkaksid ja kitum ine oleks loo-
n\ulik. Aga ei!; Kprose kuningas, A phrodite preester ja suur kujur, kes
nikerdas elevandiluud vramatu osavusega, ei suuda seda, m ida suut
sid paljud teised legendaarsed m eistrid alates Daidalosest, kelle kujud
kndisid, noogutasid pead, avasid ja sulgesid silmi, knelesid ja tegid
palju m uudki. Pygm alion ja Daidalos pole lihtsalt eri liiki tegijad -
nad on erinevatele olem istasanditele kuuluvad nhtused.
Teatavasti oli antiikkreeka teadvuse puhul kllalt tavaline, et h t ja
sama kujutist peeti korraga nii kujuks kui jum aluseks. Paljudel p u h k u
del oli skulptuuri r tam ine ja kaunistam ine tiesti loogiline tegevus
ning kuulus, erinevalt Pygm alioni absurdseist katseist rivastada, ehtida
ja hellitada tu n d etu t elevandiluud, kultuskitum ise nutavate norm ide
hulka. Troojalastele saatuslikul peval, jutustab Iliase VI laul, anne
tas Hekabe A thena kujule om a kige hinnalisem a r. Suurte panate-
naiade pevil tienes neitsijum alanna garderoob alati uue peplosega.
si-il ja^ab a u to r k ah ek s - n o n fig u ratiiv sed sk u lp tu u rid ja reaalsed esem ed (S ch n ap p 1994: 41).
|i'.ui lierre V ernant m rg ib o m a tu n d lik e e ritlu ste t ttu rm iselt s m paatses teoses, e t m itte m i-
iiu-clili.sed - k ro n o lo o g iliselt vi loogiliselt v ttes - ..m im eetilise-eelsed iid o lid olid o m a algse
kahetise fu n k tsio o n ig a p a re m in i koosklas: h e lt p o o lt ak tu alise erisid n a d lem eelelisi j u d u sid
v<ii vim ald asid teh a n eed p resen tsek s siinses m aailm as, teisalt aga sihs sed a laad i presentseks
Icgeinises vajalik d ista n ts, et p id ev alt m eeld e tu le ta d a e sin d a tu m u u tist (otherness) p rito lu ,
kuuluvust k rgem asse m aailm a, iln iu tu slik k u st e h k k o h alo lu sse k tk e tu d ra o le k u t (V ernant
IW i: I,'i2-I.'>3). |a seep rast, j u a b u u rija jreld u sele, ei le ta n a d ei p rito lu lt ega fu n k tsio o -
nill seda lve, m illest alates on p h ju st k n eld a k u ju tiste st (im ages) stricto sensu {sam as, 154).
I llllseiHiid ju m a la te a n tro p o m o rfse d eh k p o rtree lise d k u ju tised silitavad k u m m a ti sam a fu n k t-
Kliiiini. ..Innuila Ju tem a kujulise h e n d a m in e heks, v ah etu lt tajutavaks k u juks oli V ana-K reekas ja
Kdoniiis lev in u d Icm leiils, m illel leidus m itm e id av ald u m isv o rm e. (Bara.sch 1995: 30.)
(1 M elain o rfo o sld 10, 250 252. Tlk A. K aalep ja . Ib rp ats. R oom a k irjan d u se a n to loogia
IW I; 'lOH,
h e kivisse raiutud in ven tariloen dl jirg i oh Hermesel 3 8 kitooni,
Artcmisel 48 him ationi (Novicka 1988; 5 0 )/ Milu antiikautorit vahen
davad lugu Sitsiilia trannist Dionysiosest, kes lasknud Zeusi kuju kuld-
rivad vahetada villaste vastu - sest neis pole suvel nii palav, talvel aga
on soe (C lem ens 1934: 126, vt ka m rkus 4). Theophrastos kirjeldab
ebausklikke inimesi, kes halbadel pevadel tavatsesid prgadega k aunis
tad a herm afrodiite.
Sama kehtib arm uvahekorra kohta kujudega. Dionysose auks peeta
vate kevadpidustuste eelse veetis Ateena teise arhondi, basileuse abi
kaasa iidse veini- ja viljakusjum ala kujuga; A ndre B onnardi kinnitusel
viitab algallikas kasutatud verb hem tteliselt sakraalsele abielusuhtele
(BoHHap 1958: 17). A thenaios jutustab hest palverndurist Delfis, kes
tstnud A polloni kuju pjedestaalilt m aha ning veetnud sellega arm u.
Tegu ei karistatud, vastupidi - arm uhte tasuks jetud prja eest vljen
das Apollon oraakli suu lbi koguni heam eelt (Spivey 1996: 51). Kigil
niisugustel p u h k u d el kuulub kujude kohtlem ine elusolendeina loom uli
kul viisil elukorraldusse.
Skulptuuri ajalugu tunneb teisigi Pygmalioni-legendile vastanduvaid
juhtusid. Pausanias jutustab atleet Theagenese kujust Thasose saarel.
Prast kuulsa atleedi surm a kinud ks ta verivaenlane igal sel kuju
juures ja piitsutanud pronksi nii, nagu teotanuks ta sellega Theagenest
ennasfl^ Siinne nii nagu klab selgesti Ovidiuse just nagu tundlik
see oleks t esti! vaimus. Ent edasi vtab lugu sootuks teise prde: hel
hetkel saab k u ju l teotustest villand, ta kukutab end solvajale otsa ja m u l
jub ta su rn u k s." H ukkunu pojad kaebasid skulptuuri kohtusse ning vas
tavalt D rakoni p o o lt Ateenas kehtestatud seadusele uputati kuju k o h tu
otsuse phjal m erre. Ent kohe tabas Thasose elanikke kuju (vi hoopis
atleedi? vi p eak s tlem a: atleet-kuju?) raevukas kttem aks - katastroo-
I, Vl Kris, Kiirz 1 9 7 9 :6 7 -6 8 . Kris ja K urz lisavad, e t D aid alo se k u ju d e liik u m isv im esse u su ti veel
pikku iu'na, nlim viitavad t e n d u se k s Sokratese s n ad ele P la to n i M enonis (97d). K in d la sti usuti,
kiilillusiki, ain u lt e( Plalon ise usk u jate h u lk a ilm se lt ei k u u lu n u d . M e n o n i kontek stis
niiilnllaksc k ujusid, niis kip u v ad laiali jo o k sm a, k u i n e id k am m itsasse ei p a n d a, k sn es reto o rilise
vfinlluHc-na, sam as kui ..Suurem as H ippiases k n eleb P lato n i Sokrates D aid alo sest v a id arhailiste
a u to rin a n in ^ tcn ia s n ad es klab ilm selge iro o n ia: k u ju rid rgivad, et k u i D aidalos
pi.ir((ti rliik.s ja in elstcrd ak s sum u |a sju | kui n eed , m illega ta k uulsaks sai, n a erd ak s ta kllap vlja
DiiUlaliwc legendi p h jalik u analiisi vib leida k ap itaalsest u u rim u se st M orris 1992,
silmis endiselt kohaks, mida asustab jumalus. Kusjuures eseme sakraal
suse m r ei sltunud sarnasuse m rast kujutatavaga: kige pham aks
peeti iidseid kultuskujusid. Prslaste pealetungi ajal tttasid ateenlased
esim esena pstm a A thena vana puutulpa. I sajandi haritud room lane
avaldab im estust kaasm aalaste veidra (m aitse)eelistuse le: Mulle tu n
dub veider, et Itaalia kujud [statuae] prinevad kll nii kaugest ajast,
aga tem plites phitseti ikka pigem puust vi savist kujukesi [simulacra]
- k u n i Aasia vallutam iseni, kust tuli luksus. (Plinius, Looduslugu,
XXXIV, 34.) Ent Kprose kuninga rom antilise looga pole pistm ist ei
prim itiivsetel puujum alatel ega luksuslikel skulptuuridel, kuni neid
m isteti jum aluse kohalolukohana.
Galateia on teise teadvuse snnitis.'^
Tema ei ole suuteline ise, spontaanselt elustum a - elusoe hingav
olend saab Galateiast ksnes tnu jum alikule sekkumisele. S e l l e
kuju ellurkam ise lugu tendab, et ldiselt olid kujud kivistunud. Kui
lugeda Pygm alioni-legendi, lhtudes loo lpust, siis kujutab see endast
m im eetiliste kujutiste algsest sakraal-m aagilisest tervikust vljalange
m ise em blem aatilist ju h tu ehk teliselt teedrajavat sam m u, m is kuulutas
kunstiajastu saabumist.
2 .
Lahknem isperspektiivi idu on ktketud juba H om erose eeposse, kus
seppjum al on suuteline loom a nii elusaid kui elutuid kujutisi.
Teema avab kuulus Achilleuse kilbi kirjeldus Iliase XVIII laulus,
m illele eespool juba viitasin. Iseranis rhutab laulik kujutatu m eelepet
ten i kndivat elutruudust, teluse illusiooni.
Kilpi kaunistavate piltide autor H ephaistos suutis luua ka hinges
tatu d kujusid - niisugused olid niteks valvekoerad faiaakide kuninga
lossi sissepsu ees:
Samal kom bel tavatsetakse kiita ka teisi pilte ja kujusid. Juba antiik-
rtjal m enukad n ing ndseks lausa krestom aatilised anekdoodid lindu-
jlcsl, kes ritan u d nokkida m aalitud viinam arju, Parrhasiose eesriie,
hobused, kes hirn u des tun n istan u d om asuguseks ratsu Apellese m aa
lil jne - kik drapeerivad vaid H om erose loodud karkassi, igaks om al
moel. Kui hilisantiigis Philostratostel vorm ub ekfraas iseseisvaks kirjan-
iliisanriks, silib illusionistliku m atkim ise idee selle n - m etodoloogi
lise alusena. Ekfraas taotles sisu kirjeldamist*^ - tegem ist oli m aali
lise (Kallistratosel skulptuurse) narratiivi snalise reprodutseerim ise ja
kom m enteerim isega. Kujutatu m berjutustam isel rhutati eriti kujutise
meelepetteni kndivat tetruudust, telusest eristam atust. N nda k ir
jutab Kallistratos veel 3. vi koguni 4. sajandil endise innuga Skopase
..Menaadi kohta jrgm ist; bakhandi kuju, tehtud Parose m arm orist,
on m uutunud teliseks bakhandiks, sest jdes talle om asesse olekusse,
ls kivi le astuvat kividele kehtivatest seadustest.'*
'Ibopos nagu elus elab le om a snniajastu antiigi, m is talle van
kum atult truuks ji, ning kerkib jrgnevate sajandite jooksul ha uuesti
pinnale, m nikord vgagi ootam atutes kohtades. K onstantinoopoli
patriarh Photios kasutab sedasam a iidset retoorilist vtet Jum alaem a
19 M o liere 1974:429. T lk O. O jam aa. K lassikaline to o p o s lih tsa m ee lse tegelase h u u lil o n m istagi
M o lierei iro o n ia , e n t k o h e, k u i k u ju elustub, t rju b selle v lja rg n e h irm .
vUlmuae mehMtnlUse ) t iub)ektiivuh m e X i m |U|endtml<
W, Rnt tnu om a rm uslikkusele osutub just see jljendam ise tl-
Iseiiranis selgesti m im eesi-idee rollile kunsti m iste teoreetilises
fritrimiscs.
..Sofistis tstatab Platon nn Pygm alioni ve seisukohast vtm et-
heiuliiscga ksim use kufutise ja tegelikkuse vahekorrast. Knealune lik
Itftlttli jrgmiselt:
Vramaalane (kes esindab Platoni vaateid) eristab kaht liiki jljen-
dwiiilsl. Esiteks juht, kui keegi teostab jljendi, jrgides eeskuju s m
m eetriaid pikkuses, laiuses ja sgavuses, ning annab neile lisaks veel
Virvid. - Aga kuidas? vaidleb talle vastu kaasvestleja Theaitetos. Kas
mitte kik jljendajad ei p a teha m idagi sellist? - N eed kindlasti
inlttc, kes suuri teoseid vorm ivad vi m aalivad. Sest kui nad esitaksid
lluNU telise sm m eetria, siis sa tead ju, et lem ine paistaks viksem
kill peab, alum ine aga suurem , sest h t nem e kaugelt ja teist lhedalt.
(Solist, 235d-236a.)
Prast seda thelepanuvrset tendit antiigi krgel jrjel perspektii-
vlliinnetuse kohta jtkab Vras om a arutluskiku nnda; eldust jrel-
tlub, et kunstnikud ei kujuta m itte tegelikke proportsioone, vaid ksnes
lUisuguseid, m is nivad ilusad; see aga, mis nib kll ilutaoline (lhtu
mata seejuures ilusast endast) ja lhem al vaatlusel ei sarnane sellega,
millega arvati sarnanevat, on viirastus. Just viim ane vorm on laialt
levinud m aalikunstis ja jljendavas kunstis ldse.
Niisiis on esimeseks jljendam isliigiks kopeerim iskunst ja teiseks -
..viirastuslike vrdkujude loom ine.
Viirastuslike kujutiste kohta olem iselt m itteolem isele lem ineku
dialektikas on paraku pris raske m rata. Platoni vastav arutluskik
vrib pikem at osundust:
Vras ; [...] Niisiis, kui m e tlem e, et ta [s.o. sofist - B.B.] tegeleb
ksnes viirastuste-kunstiga, siis taolise snatarvituse puhul prab ta
meie snad hlpsasti vastupidiseks [...], ksides, m ida m e siis ldse pil
diks {eidolon) nim etam e?
Iheaitetos : Selge, et m e knelem e piltidest vees ja peeglis ning veel
m aalidest ja kujudest ja m uust taolisest. [...].
Vras : Kui sa talle taoliselt vastad, kneldes m idagi peeglitest ja
voolitud kujudest, naerab ta su snad vlja, sest sa rgid tem aga nagu
ngijaga, aga tem a teeskleb, et ei tea ei peeglist ega veest ega ldse m il
lestki nhtavast, vaid ksib sult seda, m is [tuleneb] arutlustest. [...] Seda,
mida sa lbi nende kikide, m ida sa kll rohkelt loendasid, pidasid
kohaseks kutsuda he nim ega ja nim etasid pildiks, justkui oleksid nad
kik miski ks.
Iheaitetos: Aga kuidas siis on, vras? Miila mc saame pildi kohta telda
peale selle, et ta on sarnane telisele, aga miski teine taoline?
Vras : Kas see teine taoline on teline vi m ille kohta sa tled tao*
line?
Theaitetos : Kindlasti m itte teline, vaid sarnane.
Vras : Aga teline on olevalt olev?
Theaitetos: Just.
Vras : Aga kuidas on? Kas m itte-teline ei ole telise vastand?
Theaitetos : Kuidas teisiti ?
Vras: N ii et sa tled, et sarnane ei ole olevalt olev - kui sa tled, et set
ei ole teline?
Theaitetos : Kuid m ingil viisil ta ju on?
Vras : Ent sa tled, et m itte teliselt.
Theaitetos : Ei ole jah. Ta on ksnes vrdpilt.
Vras : Nii et see, m ida m e nim etam e vrdpildiks ja m is olev ei ole, on
olevalt om eti vrdpilt?
Theaitetos: Paistab, et m itteolev ja olev on m ingiks pim eks kokku keer
d u n u d - vga kohatu! (Sofist, 238d-240c.)
^(1 1'liilim , P lm U liill, lO U , 1(121) IMulim 2()().l;l 11 11.1; larmcnklcs, 13()c 13hi. ys
iir nivuse ja tegelikkuse vahel pea olematuks (Gombrich
. Kuid antud juhul polegi nii lhtis, kas Platonil oli igus vi
isem on see, kuidas ta m tles - tollal, 4. sajandil e.m .a kreeka
skmes, - ning milline oli tem a kujutise-kontseptsiooni then-
ajal ja tulevikus. Olen^ht m eelt Jean-Pierre V ernantiga, kes
im eesi-idee otsustavat rolli (ja just nim elt ranges platonlikus
sioonis) iidoli kui presentsuse asendum isel skulptuuri kui
(V ernant 1991: 164jj).
ses osalem atuse vide lhendab platonlikult m istetud
ana Testam endi kujutam iskeelule, hoolim ata erinevast kul-
ikstist ja diskursuse laadist - Vana-Kreeka m tleja puhul filo-
Piibli seadusandjal teoloogiline.
poolt lbi viidud kujutise olevast vlistam ine polegi nii m ar-
nagu kinnitavad m ned antiikkunsti asjatundjad. Kui krvu-
visuaalse jljendam ise ranget kriitikat Vana-Kreeka m aali ja
tseajaga 4. sajandil, siis ei knele see tsiasi m uidugi Platoni
ooni poolt: filosoofi vaated ei m jutanud kuigivrd tegelikku
<tikat (vt Pollitt 1989, m rkus lk 140). Kll aga on m nes
gemist aktuaalse praktika eesrindlike ilm ingute filosoofilise
nisega rm uslikul kujul. Kuulutades kujutise kuulum atust
eostab Platon lesande m astaapsusele vastava radikaalsusega
iku intellektuaalse operatsiooni, mis tabab kaht sihtm rki
siteks: kujutis desakraliseerub ning eem aldub m aksim aalselt
t reaalsusest. Teiseks avab, igem ini eldes koguni loob kuju-
n b e r seelbi uue olem ism tm e - nim elt kunstilise ruum i,
eed enam ei ole: siin asub veelahe, m is jagab kujutised kehas-
illusoorseiks - edaspidi elab kum bki liik om a elu.^^
21 P lato n , Politeia, X, 598a; 425, v rd 602d. S iin k o h al sobiks m e e n u tad a k a Lysippost, kes PH niuse
jrg i k irje ld a n u d o m a te o ste e rin e v u st v rreld e s eelkijatega nii, e t n e m a d k u ju ta sid in im e si sel
listena, n a g u n a d o n (essent), sellal k u i te m a k u ju ta b n e id n iisu g u sten a, n a g u n a d p aistavad olevat
(videren tu r esse - P lin iu s, L o o d u slu g u , XXXIV, 65). A rvestades, e t ju s t L ysippose lo o m in g u s h a k a ti
p eagi n g em a sed a tiu slik k u seid eaali, m ille p o o le oli m ra tu d p d le m a k o g u k reeka sk u lp tu u ri
areng, tu le b t d e d a , e t P lato n sih ib o m a k riitik an o o le otse k reeka klassika sdam esse. Sam as vib
Lysippose lo o m in g u t t lg e n d a d a k a realism i v id u n a k lassitsistliku id ealisatsio o n i le - k a sel ju h u l
o su tu b P la to n i k riitik a loogiliseks (vt C a rp e n te r 1973; 96 -9 7 ).
22 V t P la to n , S eadused, V I, 769b, c. E rw in P an o fsk y h o iatab siiski o m ista m ast P latonile k u ju ta -
m isk u n sti tielik k u e ita m ist n in g v iitab Politeiale, ku s P lato n v rdleb ideaalse riig iju h i teg ev u st
m aalija t g a; K ui n a d v ta k sid p o lise ja in im e ste k o m b e d k tte ju stk u i tahvli, siis n a d p u h a s ta k
sid selle k ig ep ealt ra [...]. Seejrel t d a lu stad e s h o ia k sid n a d sageli silm a ees k a h t [asja); seda,
m is o n lo o m u p o o le st iglane, ilus, m d u k a s ja m u u selline; ja teisalt jlle seda. k u id as see o n in i
m estes. Segades ja k o k k u p a n n e s [in im este] ta o tlu si, lo o v a d n a d m e h isu se algvorm i, m ille m ra b
see, m id a ju b a H o m e ro s n im e ta s ju m alatao lisek s ja ju m alasarn aseks, k u i seda inim este ju u re s
esines. (P oliteia, V I, 5 0 1 a -b .) Panofskyl o n igus, k u i ta r h u tab , et k u v a n d i lo o ja ei ole jljendaja
- ju tt k ib m a a lija am e ti k av an d av ast (e h k ..poeetilisest vi ..heuristilisest) po o lest, kus m a tk id a
p tak se k u ju ta ta v a id e e d - n iiv rd k u i sed a v im a ld a b f siliselt n h ta v k u ju tis (IIaH 0 (J)cKH 2002:
15). Sam as le id u b P lato n i s n ad es k a vihje, k u id a s j u d a id ee m istm iseni: eelnevast k u m a b lbi
p arim ate, s.o a n tu d asja ideele vastav ate o m a d u ste s n teesi p h im te , m ille n itlik u ap ro b eerim ise
olevat te o sta n u d ju b a Z euxis K ro to n is, k u i u sk u d a h t p o p u la a rse m a t an tiik le g e n d i k u n stn ik e st.
2.^ P lato n i m im e e tiliste k u ju tiste k a rm e ritlu s o lem ise/m itteo lem ise seisu k o h a st o n le id n u d
loetust h e t n a se te o re e tik u m tte k ik u d e s. O m a k m m e k o n d aasta t ta g a si ilm u n u d ra a m a tu s
p h e n d u b k a M oissei K agan k u ju tiste o n to lo o g ilise staatu se u u rim isele n in g j u a b P latoniga p ris
sarnasele jreld u sele; k u ju tis ei k u u lu olevasse, seega k u u lu b ta m itteolevasse. T n u sellele o su tu v ad
vim alikuks p a ra d o k sa a lse d v ited la ..k u n stn ik lo o b eim iski. O levaks p e ab a u to r ksn es teose
m ateriaalset v o rm i, sam as k u i k u ju ta tu d kv aasireaalsu se l ik tu leb K agani arv ates tin g im u ste ta
m itteek sisteeriv a h u lk a arv ata. Sellel liig en d u sel rajan eb k a a u to ri esteetilise ja kun stilise eristus;
esteetilise ela m u se esem eks o n m a te ria aln e, reaalselt eksisteeriv, k u n stilise tu n n e tu s e objektiks aga
o lem atu , eim isk i (K araH 1997; 67jj). p ris ja h m a ta v v ide ra a m a tu ko h ta, k u s tegeldakse p h ja li
kult just k u n stilise k u ju tise an al sig a.
taandub piir nivuse ja tegelikkuse vahel pea olem atuks (G om brich
1972; 97jj). Kuid antud juhul polegi nii thtis, kas Platonil oli igus vi
mille; olulisem on see, kuidas ta m tles - tollal, 4. sajandil e.m .a kreeka
kultuuri keskmes, - ning m illine oli tem a kujutise-kontseptsiooni then-
his tem a ajal ja tulevikus. O len/ht m eelt Jean-Pierre V ernanfiga, kes
rhutab m im eesi-idee otsustavat rolli (ja just nim elt ranges platonlikus
interpretatsioonis) iidoli kui presentsuse asendum isel skulptuuri kui
kujutisega (V ernant 1991: 164jj).
01emises osalem atuse vide lhendab platonlikult m istetud
mimeesi Vana Testam endi kujutam iskeelule, hoolim ata erinevast ku l
tuurikontekstist ja diskursuse laadist - Vana-Kreeka m tleja puhul filo
soofiline, Piibli seadusandjal teoloogiline.
Platoni p oolt lbi viidud kujutise olevast vlistam ine polegi nii m ar
ginaalne, nagu kinnitavad m ned antiikkunsti asjatundjad. Kui k rvu
tada tem a visuaalse jljendam ise ranget kriitikat Vana-Kreeka m aali ja
plastika itseajaga 4. sajandil, siis ei knele see tsiasi m uidugi Platoni
kontseptsiooni poolt: filosoofi vaated ei m jutanud kuigivrd tegelikku
kunstipraktikat (vt Pollitt 1989, m rkus lk 140). Kll aga on m nes
mttes tegem ist aktuaalse praktika eesrindlike ilm ingute filosoofilise
phjendam isega rm uslikul kujul. Kuulutades kujutise kuulum atust
olemisse, teostab Platon lesande m astaapsusele vastava radikaalsusega
vga vajaliku intellektuaalse operatsiooni, m is tabab kaht sihtm rki
korraga. Esiteks: kujutis desakraliseerub ning eem aldub m aksim aalselt
jum alikust reaalsusest. Teiseks avab, igem ini eldes koguni loob kuju
tis enda m ber seelbi uue olem ism tm e - nim elt kunstilise ruum i.
Tagasiteed enam ei ole; siin asub veelahe, mis jagab kujutised kehas-
lavaiks ja illusoorseiks - edaspidi elab kum bki liik om a elu.^'*
24 Tuleb siiski t p su sta d a , e t m im e e tiliste k u ju tiste v listam ist o levast ei m a k sa m ista p ris t h t-
llielt isegi P lato n i p u h u l. K ujutis - n ii e sitatu n a k u i e situ se n a - ek sisteerib k in d la sti, o le m a tu k s ei
saa k u u lu ta d a h tk i k u ju tiste liiki, k a m itte id e a alse t (m ttelist?) k u v an d it. S gavaid m tte k ik e sel
(eem al p a ku b H a n s-G e o rg G ad am er, kes e rin e v a lt P la to n ist a n al sib m u u h u lg a s p h ja lik u lt ka
pildi (kujutise) ja p eeg elp ild i (peeglis n h ta v a k u ju tise ) erin ev u st. Peegelpildi e rip ra k s o n hegi
iiim i eesm rg i p u u d u m in e k u i sam asu s o rig in aalig a n ii e t te g elik u lt pole see ld se ei k u ju tis ega
peegelpilt, sest tal p u u d u b so o tu k s ise-olek. [...] P eegeldus t h ista b isee n d a ses m ttes, e t fu n k t
sioneerib v a h en d in a, ja n a g u ig a v a h e n d i p u h u l, k a o b see fu n k tsio o n n iip e a , k u i e e sm rk saavu-
lalud." Peegeldusele v a sta n d a ta k se kuju tist; K ujutis [...] esteetih se n h tu se n a o n ise. See iseole
m ine eristabk i te d a pelg ast p eeg eld u sest, te e b te m a st k u ju tise, esitaja, e h k k u ju tatav ag a ju s t nim elt
m ilteid en tse ksuse. [...] Selline k u ju tis ei ole p eeg elp ilt, sest ta laseb n h a m id a g i n iisu g u st, m is
kuju lan iata pole nhtav. (FaAaMep 1988; 1 8 5 -1 8 7 .) Tees iseen esest o n h u v ita v ja v rik s p ik e m a t
a rutelu, aga p a ra k u m itte siin. h e m rk u se ta h a k sin siiski teha; e t m in u v a ated k a ld u v a d p ig em
iioniinali.snii poole, m id a G a d a m e r alatasa k ritise e rib , siis ei saa m a k a n u s tu d a te m a l p p j re ld u
sena, m is klab n n d a; ties m d u s ilm n eb k u ju tise iseo lem ise j u d religioossete k u ju tiste puh u l.
Sest ksnes ju m ala palge ilm u tu se k o h ta vib t esti elda, e t see saab n h ta v a k u ju a in u k si snas
ju pildis." (Sdim is, ly o .) .Ses ksim u.ses eelistan m a ilm selgelt te istsu g u st t lg e n d u st, e d asp id i tuleb
sel keerukal teem al p ikem alt pentudii, 97
i
M im eetlllsuse ehk teisisnu kujutise Illusoorsuse ksimuses olid eri
filosoofilised koolkonnad ksmeelsed. Sofistide antropotsentristlikus ja
relativistlikus m aailm apildis oli illusioonil eriline koht. Piiritlenud esi
m estena techne ja looduse pdevusalad, osutusid sofistid vastutavaks
kunsti ja ksit eristam atuse eest kreeka m tteloos (Pollitt 1974: 34).
Kum m ati visandas just sofistlik filosoofia ka kunsti lahknemise vlja
vaate m uudest ksitaladest. Gorgias kneles looduse olematusest.
Ka nii rm uslik seisukoht ei vlista jljendam issuhet, kll aga muudab
selle keerukam aks. Illusioon, m iraa, hallutsinatsioon - kigis seda laadi
nhtustes esitab visuaalne kujutis end reaalsuse phe vi nib reaalsena.
Kui illusoorne kujutis esitab uskum atuid, ei kunagi ega kusagil koha
tavaid olendeid vi olukordi, siis selles ju illusioon seisnebki, et me
nem e neid telistena. Jljendamisega sim uleeritakse originaali reaal
sust; kujutis on kas m im eetiline vi kvaasim im eetiline, kuid represen-
tatsiooniprintsiip silib igal juhul, sest snaline, draamaline, plastiline
m im ees kujutab endast representatsiooni ka siis, kui representeeritakse
olem atuid objekte.
Platoni olemises m itteosalem ine on seega lihtsalt teine viis vljen
dada teluse illusiooni.
Aristoteles eitab nii Platoni ideede-petust kui ka jljendamise tl
gendam ist ksikesem e portreteerim isena. htlasi taandab ta asjade
osadussuhte vastava ideega, methexHsega, taas m imeesile (Metafsika,
1 .987b), kuid annab viimasele uue m tm e. M itteolnu kujutamise kohta
tleb ta jrgmist; [...] luuletaja lesandeks pole knelda mitte sellest,
mis toim us, vaid sellest, m is vib toim uda ja on vim alik kas tenoli
susele vi paratam atusele vastavalt. (Luulekunstist, 1451a - Aristoteles
2003: 29.)
Teoorias rm useni viiduna osutub m im eetiline printsiip tiesti
nagu elus nii ajalooliselt kui ka loogiliselt kunsti ja elu eristamise lhte
kohaks, eeltingim useks ning sm ptom iks.
Siiski tuleks silmas pidada, et ju tt ei ki ainuksi optihsest illusioo
nist, st ainult plastilistest kunstidest. Sofistid knelesid eelkige teatrist.
Platon kasutas mistet jljendavad kunstid, m is hlm as ka vrssdraamat
ja eepihst luulet. Aristotelese Luulekunstist algab snadega: Eepose- ja
tragdia-, sam uti kom dia- ja ditram biloom ing ning enamik aulose-
ja kitaram ngust on kik tervikuna vttes jljendused, erinevad aga ks
teisest kolmel vsil: nad jljendavad kas erinevate <vahenditega> vi eri
nevaid asju vi erinevalt, m itte htem oodi. Ning alles seejrel lisatakse:
m ned [...] paljusid asju jljendavad, kujutades neid vrvide ja vormi
dega (Luulekunstist, 1447a - Aristoteles 2003: 17).
Tpselt sam uti nagu skulptuur ja m aal p idid teadvu stum a m illegi
muu kui sakraalse inkarnatsloonina, tuli ka tragdial lahku la m to
loogilisest reaalsusest - paralleel siinse problem aatikaga on kergesti
hoomatav.
Filoloogid ja kultuuriJfeolased on nii phjalikult ksitlenud tragdia
mtoloogilisi allikaid, et ndseks ei kahtle enam keegi, et vanakreeka
Iragdia uurim ine ja m testam ine on m eldam atu, ilm a et arvesta
jaks selle veresidem eid ja funktsionaalseid seoseid m di ja rituaaliga.
'Tnapeval vib knelda koguni vastupidisest probleem ist. 5. sajandil
c.m.a on tragdiakunst kll lbinisti seotud m diga - aga siiski on
see juba kunst, m itte m t. Ta jljendab m ti. [...] M im eetiliselt m ti
jljendades juab inim ene teise, m ittem dilise hoiakuni. M imeesis
peitub kunsti algus ja esteetilise vaateviisi lhtepunkt. (AxyxMH 1990:
7-8.) M tilisest seisundist vljum ine m oodustab esteetilise hoiaku
konstitueerum ise eeltingimuse. Ja jljendam isel on siin tita phiroll.
Sofistide funktsionaalse klassifikatsiooni phjal jagunes techne
kaheks liigiks: kasulikud kunstid ja naudingu-kunstid. Viimaste
puhul on eriline koht illusioonil. Gorgiase jrgi loob tragdia illu
siooni, kusjuures see, kes li selle pettuse, titis om a lesande parem ini
kui see, kellel see ei nnestu, ja petetu [selle illusiooni vaataja] on targem
sellest, kes sellele ei allu. Nim elt, pettev [poeet] on tegusam , sest titis
lubatu; petetu [vaataja] targem , sest olla vastuvtlik knede nautim isele,
thendab m itte olla tundetu. (Gorgias, Fr. B 23 Diels-Kranz.) Sarnaselt
knede nautim isega nauditakse ka plastilisi vorm e: Kui kunstnikud
loovad paljudest vrvidest ja kehadest m eisterlikult he keha ja kuju,
siis rm ustavad nad silma; skulptorite loom ing ja kujude tegem ine aga
pakuvad silmadele nauditavat vaatepilti. (Gorgias, Fr. B 11.18 Diels-
Kranz.)
Gorgias polnud nhtavasti kaugeltki esimene, kes hakkas knelem a
illusoorse nautim isest - seda erilist meelelis-vaim se naudingu liiki oli
m rgatud varemgi. Peagi sai (silm a)naudingute le arutlem ine filo
soofias sam a tavapraseks kui kujutiste elutruuduse im etlem ine epi
gram m ides ja ekfraasides. Jumalad, kirjutab range Platon, andsid
meile rtm i- ja harm ooniatunde koos naudinguga [...]; naudingual
likaks vis olla ka jljendam ine. [...] sest ringtantsud on iseloom ude
jljendused, mis vljenduvad kiksugustes tegevustes ja olukordades,
kusjuures igaks esitab om a osa nii om a kom m ete kui teiste jljenda
mise abil [illusoorne on seda laadi kordam ise puhul kigiti kohane
epiteet! - B.B.], siis on paratam atu, et need, kelle iseloom ule kneldav,
lauldav vi mingil viisil tantsitav vastab - kas loom use, harjum use vi
m lem a suhtes - ka rm ustavad ja kiidavad seda ja nim etavad ilusaks.
(Seadused, II 653e-654a, 655d-e.) Aristoteles seostab naudingut kigi
jljendusvormidega: jljendused aga valmistavad kigile rm u.
Selle tenduseks on tegelikkuses toimuv: me tunnem e rm u, vaadel
des kige tpsemaid kujutisi asjadest, m ida endid vaadata pole meeldiv,
niteks plastusvrseimate loomade ja laipade kujutisi. (Luulekunstist,
1448b - Aristoteles 2003; 20.) Seejuures ei jnud tal m rkam ata, et
htedele valmistab rmu jljendatava ratundm ine, teised naudivad
jljendust teostuse ja vrvide tttu vi mnel m uul sarnasel phjusel
(Luulekunstist, 1448b). Kunstilise naudingu struktuur m uutub keeru
kam aks ja pingestub, ratundm isrm ule ladestub nauding esteetilise
laenguga vormist.
Kujutisest saab kunst siis, kui teda hakatakse vtma kunstina. Asja
tu u m seisneb hoiakute, rollide ja suhtum iste muutumises. Vaimse, p ra k
tilise vi htaegu nii vaimse kui praktilise suhte kuju-jum alaga trjub
vlja tema kujutise vaatlemine ja selle ilu nautimine. Ehk teisisnu: kuju
kui jumaluse kehastuse vi jumaliku ve m ahuti krval nhakse nd
ka skulptuuri, mis rabab teise imega - nim eh inertse m aterjali m o o n d u
m isega elava olevuse sarnaseks. Kusjuures objekt vib m lem a hoiaku
p u h u l olla ks ja sama, erinevus seisneb funktsioneerimisviisis. Teisalt
snnitab erinevate funktsioneerimisviiside kristalliseerum ine ka vasta
vat tpi kujutisi. Poisi hanega vis ju phendada jum alusele ja paig u
tad a templisse, aga talle ei ohverdatud ega annetatud uusi rivaid - kll
aga vaadeldi ja imetleti inimkte imelise loominguna. Toopos nagu
elus klas nd lemlauluna vastavastatud naudingule - sarnasusest,
illusioonist, matkimismeisterlikkusest ammutatavale silmarm ule.
Ilmekaks niteks leminekuseisundile iseloomuliku kahetise olu
ko rra kohta on hes Herondase miimis (kirjutatud on see tenoliselt
um bes 3. sajandi esimese veerandi lpus e.m.a) esinev dialoog naiste
vahel, kes olid tulnud Asklepiose t e m p l i s s e jum alale tnuohv-
rit toom a. Stseen algab tavaprase palvega ja lpeb preestri teatega, et
ohver on armulikult vastu vetud. Vaatamata phalikule taustale kitu
vad naised om eti nagu m u u s e u m i s - imetlevad kujusid ja pilte ning
vahetavad muljeid. Vestlejate jutt ei kinnita vhimalgi m ral Spivey
hpoteesi, et tollal valitsenud naiivse usu kohaselt peeti kujutisi hinges
tatu d olevusteks, kui mitte lausa elusolenditeks.
Asklepiose templit esmakordselt klastava ja ilmselt ldse lihtsakoe
lisem a naise vaimustusavaldused klavad pris traditsiooniliselt:
ifl J i i l ( ( e i i k a l i c l i l u S p i v e y v i l M , e i l f g e m i.'il p i d i o l e m a l i h t s a m e e l s e t e k l a n a i s t e g a , s e s t n a d k n e -
I l l l B l i i d l N c i i n i l i k u . s J o o i i l u d i a k k t i s ( l l e r d i l i i 1 9 7 1 ; 1 4 - 1 .5 ; v r d J2 7 ) )a s e e g a ei is e lo o m u s ta ta s iin
k e e le k a u d u .
Jy Huvituva (aktina Itmiku ehk Wliliilii et A.sklepio.se kiiltu.se importimisega Ateenasse
tMI auala |>iilkti r.iii.ii kiiiMiieKrdifjliiodrterliiviienilne ning hulk muid tavatuid tegureid, mis kne-
Icviii) iMMllllsle tendentside iiveiidiilne! Il) vrldl lilllsemal a|jiirgnl (lolllll I9HV: 12.5 126).
Seega tuleb jlreMida, e t Po l i s hanega** )a Aiklepiose kuju kuult
nevatessc maailmadesse ehk teisisnu - oleva eri lavsandeile.
Vaevalt et knealuse skulptuurigrupi nol oli tegem ist ju it
Asklepiose kujuga, m ida hiljem ngi Pausanias, kuigi priselt vlll
seda vimalust samuti ei saa. Igal ju h u l vrib thelepanu ka PauW
tunnistus, olgugi kaudse tendina; [Asklepiose) kujust on n ha i
ngu ning ke- ja jalalabad - sest sellele on peale heidetud v a l g f '
lane kitoon ja himation. Samamoodi o n ka Hygieia kujuga; ka
saa niisam a lihtsalt n h a - niivrd m b ritsev ad seda naiste juuksedt i
likavad need jumalanna tarvis m aha, sam uti babloonia riiderid
(Kreeka periegees, 2.11.6.) Seega ei ole Asklepiose kuju veel m itu ll^ l
dit hiljem gi eksponaat, vaid jum aluse kohalolu kehastus.
E nt naaskem n- museaalsele tasandile. Prast Kokkale pikale
n u d snavttu, kus kiki Apellese m aali tegelasi kirjeldatakse k sh i
nagu elusatena, suunab Kynno vestluse teise voolusngi, ju h tid es tl
lepanu pildilt hoopis autorile;
3.
28 P a lju d u u rija d on ssukohal, e t m iim i teg ev u stik to im u b K osi saarel asuvas A sklepiose t c i n p .
lis. T egem ist o n siiski oletusega, m illele leidub k a v a stu v ite id (vt H e ro d a s 1971: 128). Teliti|
o n te a d a, e t ju s t Kosi Asklepiose tem plis asusid A p e lle se k u u lsa d teosed - A n tig o n c p o rtree )
v h e m a lt sam a tuntud ,An. A p h ro d ite m id a H e ro n d a s ei m a in i. K uid l puks ei p ru u k in u d U
d o k u m e n ta a ls e lt jdvustada h tk i k o n k re e tse t te m p lit, sest teg em ist o n ju ilu k irjan d u slik u Ickn*
tiga. Skulptuurigrupp, mida k irjeld a b Pausanias, a s u s aga A sklepiose Icm plis Sikyoni liih eik l
P elo p o n n eso sel.
29 H e ro n d a s, 4.72-76.Tlk I. Volt. ~ V anakreeka k irja n d u n e ttnIoUuigiii ZdOh; ,'RK 389,
lilMint, Peleldei Adileuie v t m n i ^ Kujutlii i t e v tr a
pjumiil. kelle puhul ei knelda Inspiratsioonist; isegi jum alikus
l i u n tegemisi pelga ksitga, olgugi et hom eerilisel, leinim li
kul. Teisisnu, snaioom ingule ei ole om ane (kutse)m eisterlikkus,
itf inspiratsioonv Kahel jutustam isviisil puudub kokkupuute-
#IH llom erose ekfraasis ilm neb tahtm atult, otsekui kogemata
I niflvaheline sugulus. Ise nad om a kokkukuuluvust veel ei taju,
[ f | tujti seda ka laulik, kelle suu lbi kuulutab tulevikku muusa.
IniAlte kunst puudum ist antiigi leksikas ei m aksa tlgendada
puudusena - phjus peitub sootuks sgavamal. Plastilistest
lKt kneldes viidatakse tavaliselt avarale techne mistele (vi
fkvlvalendile ars), m is hlm as ka kunstnikutd, tasandades
|iA fdeks kingsepa, arsti, laevniku, puusepa vi m is tahes m uu
|H.
Jihose teoses Unengu ehk Lukianose elu ilm uvad kujurist onu
m rtlt ppivale poisile unes kaks naist. ks oli tise, m eheliku
emisega, m rdunud juustega, ked tis m hnu, leskritud
I, kaetud kipsitolm uga [...]. Teine aga oli vga ilusate nojoon-
I ItMUnI rhiga ja m eeldiva rivastusega. (U nengu ehk Lukianose
I#,) lillimcne oli Herm oglyphike, skulptuuri vrdkuju, teine kehastas
llfll haritust ja vaba inim ese kasvatust.
(Kui otsustad jrgneda mulle, peibutas poissi H erm oglyphike, ja
i m inuga, siis kasvatan su ennekike tugevaks laialgseks meheks;
I nrllelc ei hakka keegi sinusse suhtum a vaenulikult, sul ei ole kunagi
lUNt reisida vrastes linnades ega jtta isam aa ja kodused, ja kik
ivnd sind su tegude ja m itte su snade prast. ra plasta kulu-
Vlljiiusl ja m rdunud riideid; sest ka kuulus Pheidias alustas nii
t HAKhh hiljem inimestele om a Zeusi, Polykleitos vorm is Hera, M yron
I kuuluuks, ja Praxiteles nautis ldist imetlust; nin g praegu austatakse
l llttgu jumalaid. (U nengu ehk Lukianose elu, 7-8.)
ilM>Uiks teistsuguse pildi m aalib kujuri am etist Paideia: Sinust saab
llflf kitsitline, sa koorm ad om a keha tga ja paned kik lootused
liuiu jule; sa elad tundm atuna, palk on vike ja vritu. Su mis-
I napiks, elad nruselt, ei otsi su seltsi sbrad, vaenlased sind ei
M lliiikiTl iw rv y|{ v rd rrcp ilh crn I W l; Iiiim kiiictii looiliid, tucvttsc a n n in a .saadud kujuli-
iai*nWrtil tillis t rtilll IkiioiilkulUiRC siiu u i ju u re s v arukrlslluscs, m is anlllnl vastavad Ideed ka
|inli)iillkiill villjti urendiili.
Kxrarihuttit vbi, tHng k5ik m uu. m ld t om tttatftkie tiuslikult nr
kule inimesele. See olekski inimese jaoks taieiil< nn, mis haaraks kogu
eluaja lpuni, sest nne juurde ei kuulu midagi, mis oleks ebatielik"
(Nikomachose eetika, 10.1177b - Aristoteles 2007: 228-229.) Poliste
judeaja-tsivilisatsiooniks nim etatav kultuur li vajalikud eeldused
nii haardelt kui intensiivsuselt pretsedendituks intellektuaalseks aren
guhppeks, m ida thistab filosoofia, ajalooteaduse, luule, kunsti, arhi
tektuuri jm alade itseaeg (vt OponoB 1981: 9),
Kummati osutus plastiliste kunstide olukord kahemtteliseks: vaba
judeaja sfri kuulus vaid teoste n a u t i m i n e , m itte loom ine. T ela*
tise teenim ise eesmrgil kandis m itte-vabaduse pitserit. Plinius Vanem a
j a teistegi autorite vitel m aalinud Polygnotos stoa poikile (Kirj u sam m as-
kigu) tasuta ning saanud tnutheks Ateena kodanikuks. Delfi m aalide
eest plvinud ta aga Kreeka riikide konfderatsiooni Delfi nukogult
(amfiktoonialt) vga erilise austusavalduse - nim elt prii toidu ja eluase-
me.^^ Veelgi snaselgemalt vljendub Plutarchos: Polygnotos ei olnud
tavaline ksitline ega kaunistanud sam m askiku m aalingutega m itte
tlepingu prast, vaid tasuta, tahtes vita linnas austust. (Kim on, 4.6.)
Sest tavaline kunstnik oli endiselt palgatline, tellim ustde teostaja
polise teenistuses.
Maali, skulptuuri ja arhitektuuri jaoks Parnassil kohta ei leidunud.
Pheidias nimetas end dem iurgiks (Schweitzer 1925: 55; vt ka HyoBa et
ai. 1986). Tuntud legendid suurtest kunstnikest - et Zeuxis hoobelnud
om a rikkusega, Aleksander Suur kinkinud Apellesele om aenese arm u
kese, rhodoslased pstitanud ausamba skulptor Athanagorasele jm s -
ei m u u d a asja. Pigem vastupidi: need ju h u d vrivad thelepanu om a
erandlikkuse poolest, seeprast neid korrutataksegi.
Lukianose Unenos kajastuv suhtum ine jtkab sisuliselt katkem a
tut traditsiooni, m ille ltet vib nha juba M keene kuningate hoiaku
tes ja tavades, nii et Bernhard Schweitzeril oli kigiti phjust ksitleda
kreeklaste suhtumist om a kunstnikesse lausa kreeka kultuuri he fun-
dam entaalvorm ina (Schweitzer 1925: 46). Ent vorm id, nagu teada, on
vaadeldavad mitm est kljest.
Kunstnikut kuulus techne valda, m ida vaba tunnetuse sfrist
lahutas letamatu piir. Samasuguse mriga olid algselt eraldatud plas
tiline loom ing ja poeesia. Maalikunsti ja luule sugulust hakati kreeka
m tteloos tunnistam a alates Simonidesest 6. ja 5. sajandi vahetusel.
H oratiuse kuulus fraas ut pictura poesis, m ida edaspidi vsim atult kor
ratakse, polnud kirjapanemise ajaks enam kuigi u udne mte. Kuigi sisu-
M Kii(tl itimilljiil Ming kii (W)fOtlil m is laho.s s a n d a d a on voli tielik ikka ju olniuJ, (H oruliiis,
U) K oom a k irjan d u se an to lo o g ia 1971; 342.)
l C lip h i, H iinusliiniiscsl, 1,38.80 D e m o k rito s, !>. H 17 D icls-K runz.
Ifi ;iy |i|,f 1970; .156. Sri4; v rd Jlocen 196.3; 4 7 8 -4 7 9 . Vl ka ). U ndi lainel; W117, 1982;
l li;
ja m aalijat Jumaliku m eeletusega ei nnistati, kuigi phjendatakse seda
teisiti kui omal ajal Piiblis. Aga just tnu sellelt* osuUivad kujutava kunsti
m eistrid nd jlle om a teoste (ainu)phjuseks ehk autoriks.
Viimast siiski teatud m ndustega.
Platoni Phaidroses eristab Sokrates nelja m eeletuse liiki: prohvet
likku, mille patrooniks o n Apollon, rituaalset, m ida kaitseb Dionysos,
erootilist, m ida sisendavad A phrodite ja Eros, ning poeetilist, m ida ins
pireerivad m uusad. M uusadest inspireeritud m eeletust uurides theldab
E. R. D odds jrgm ist iserasust. Nimelt nhtub H om erose prdum is
test m uusade poole (Iliases), et abi ootab laulik sisu, m itte poeetilise
vorm i osas. O n ju m uusad M nem osyne ttred ja erinevalt jutustajast,
kes kneleb kuuldu ehk kum u phjal, m letavad ja teavad n ad kike.
V iiT U M ii, Tyana Apoll<miiis, Im etegija elu, 6 . 19, - Tsit P ollitt 1995; 224 jrgi.
III ( ie ro , Kiiciiiff.s, 2.9. riilH'k')-ianclik lugeja m rkab, ct s a m a la a d se t m te t ktkeb varjatu lt ka
Pygiimlliiiil mlUH. Kui nlm ik an g claiu (ileks (ia la te ia lo o n u d k a u n i e lusm odelli p hjal, ei plvinuks
U'nm u rn iu lu n d eid k i ilm scll tu im kivikuju. )relikult tuleb arv ata, et m odelli ei k a su ta tu d ja leva
lil) ku)ulls'' p rin e b k u n stn ik u k iiju tlu sm aailm ast. R iskantne oleks m ti t lg e n d a d a latentse stoit-
tliilllku d o k lriln in ii, kdll agu lekib klusalus tiiilia sllii varast iiildliiivsel a ru saa m a loiiiiievimc.vl,
Mtl cl vii)ii villini a)rm lll ega eeskuju.
Siiski ei seganud see tsiasi maali )a kvallfitseeri-
mast technena. Ilmset vastuolu ei ptudki lahendudu. Kik fantaasiat
puudutavad m ttekigud, puhuti vgagi rafineeritud ja naiivset a n tro p o
m orfism i vltivad, taandusid lppkokkuvttes sna ksmeelselt jum ala
palge tabam ise vimele - kusjuures tendusena viidati sam a ksm eel
selt iidsetele, viis-kuussada aastat vanadele teostele. Kaasaegsete td
ei vri thelepanu - vanaroom a kirjanduses tollaseid kunstnikke nal
jalt ei m ainita. 4.-1. saj e.m .a A leksandrias ttanud kunstnikest team e
nim eliselt ainult nelja, kolm e signatuuride jrgi ja h t m ainib Plinius
Vanem; Antiookias O rontese kaldal asunud skulptuuride autoreist on
teada ainult ks (HyoBa et ai. 1986, vt tabelid). M ujalt on nim esid si
linud rohkem , aga seda eelkige tnu allkirjadele skulptuuri jalam il, m is
on nnestunud taastada (vt n t H anfm ann 1975: 62-63). Kirjanduslikud
allikad kaasaegseid kunstnikke ei tunnista, kll aga kuulus tavapra
sesse retoorilisse repertuaari m ineviku suurkujudele viitam ine: Kui
om a vite kinnituseks [...] vajati konkreetset nidet vi sooviti petatult
viidata kunstile, siis oli keprast abloonne valik tegelasi, kaasa arva
tu d M yroni hvake. Selleks sobisid vaid m daniku m eistrid ja teosed
- kaasaegsetel kujuritel, gem m i nikerdajatel, maalijatel ja pronksskulp-
tuuridel ji vajaka kultuuripaatinast. (Burford 1974: 206-207.)
Td jagus tollastel kunstnikel seevastu kllaga - skulptuuritko-
jad olid itsval jrjel, sest tellim usi sadas nii kroonitud peadelt, am eti
vim udelt kui eraisikutelt. Kujuri ja m aalija staatus vis hellenism i ja
vanaroom a ajastul n kerkida kui langeda, aga seda k o o s k s i t
s t a a t u s e k i k u m i s t e g a l d s e ; selle piirest ei vljutud, sest
uusajale iseloom ulikku k u n s t i j a k s i t v a s t a n d u s t ei
kujunenud antiikaja lpuni.^* Stoitsistliku traditsiooni vaim us kirjutab
ka Seneca A thena ja Zeusi kujudest, keda m eister ei saanud n h a n atu u
ris, kuid om eti oli suutnud tabada vaim usilm as (Vaidlused, 10.34 -
vt Pollitt 1995; 224). Kujude im etlem ine ei sega tal siiski plastam ast
nende loojaid. See antiikteadvuse psiv vastuolu ei tu n d n u d lahendust:
sotsioloogilist ja sotsiaalpshholoogilist vaatenurka ei ritatudki koos
klastada ontoloogiUse ja kultuurilisega. Kahe viim ase kontekstis vrib
'I.l I ) lo g riifN l iir r t lo s , K u u lsu tc lilo so o liU c elu jii vaated, V I I I , 4 7; 1 lu lu rc h o s, Ateenlaste uu.st, 2
VI 1' n l l l l l I W ' ; H !"',
ottO mfieldtitfirvdepAikenft, jutu tuum on
muus! pealtnha viks arvata, et tegemist on veel he stam biga plasti-
ka-alastes tekstides. Kummati seisab knealuse toopose taga terve teoo
ria, olgugi et pigem impiitsiitselt. Flinius iseloom ustab iga thelepanu
vrset kunstnikku teatava kindla skeemi jrgi, kus m eistri loom ingu
eripra kirjeldatakse uue tahu avastamisena kujutam iskunstis ehk
panusena hisesse technesse - seega kindla arenguastm ena teel tiuslik
kusele. Skulptuuris algab see Pheidiasest, jtkub Polykleitose, M yroni ja
Pythagorase loom ingus ning lpeb Lysipposega (Looduslugu, XXXIV,
54-65). Kreeka m aali kuldaega alustab om akorda A pollodoros, ju u ru
tades valguse ja varju kontrasti - skiagraphia; jrgm ise innovatsiooni
teostab Zeuxis, Parrhasios vtab kasutusele sm m eetria, s.o proport-
sioneerim isssteem i; edasi tiendab m aali technet Euphranor, k uni kik
need avastused snteesitakse viimaks Apellese loom ingus (Looduslugu,
XXXV, 60-97).
Liikumine tiuse poole kulgeb m itm el teljel korraga, m is ei ole o m a
vahel kuigivrd koosklas.
M im eetiline printsiip nuab ha kasvavat tegelikkusetruudust,
pidades lppsihina silmas tiuslikku teluse illusiooni, nagu elus.
Idealiseeriv intentsioon, olles m uu hulgas suunatud tiusliku sm
m eetria saavutamisele, hlgab sarnasuse ksikjuhul, taotledes loo
duse letam ist.^^ Puhttehnilised leiutised ja tiustused (niteks enkaus-
tikatehnika) m oodustavad om aette arengujoone, teenides htviisi hsti
m lem at eesmrki.
Tiuslikkust m eldakse seejuures juba m ingil m oel eksisteerivana -
otsitav tuleb vaid ktte leida. Iga sam m u kunsti teel eesmrgile ksita
takse pigem avastuse kui leiutisena.^"* Hic prim us (juurutas valguse/varju,
rakendas hiaatust, kujutas avatud suud, kasutas teatud vrvivalikut jne)
43 K u n sti m te stam a a su d es t sta tas n aiiv n e antiilrteadvus algul k aks v a sta n d lik k u te e m at k o r
ra g a (sam a to im u s h iljem ren essan si m ttelo o s): a ru saa m a , et k u n stite o s o n lo o d u s e s t alam , sest
k sn es j lje n d ab seda, saav u tad es p a rim a l ju h u l v aid p e tlik u [t e luse]illusiooni, ja a ru saa m a , et
k u n stite o s o n lo o d u sest le, sest k rv a ld a b igale k sik u le lo o d u slik u le o len d ile o m a se d p u u d u se d
n in g v a sta n d a b sellele u u e, o m a lo o d u d ilu kehastuse. (riaHo4)CKM 2002; 220.)
44 O lu lise th e lep a n e k u te e b E rw in Panofsky, r h u ta d e s, et P la to n i k o n tsep tsio o n is t h e n d a b
h e u re es (heuresis) k u i m im e e si v a sta n d ig u p o o lest risti v a stu p id ist sellele, m id a m e m tle m e
s n ag a ..leiu tam in e; P la to n i h e u re esi p u h u l o n te g e m ist pig em igaveste, univ ersaalse k ehtivusega
p rin tsiip id e av astam iseg a k u i u u te in d iv id u a a lv o rm id e loom isega (IlaHocJjCKM 2002: 113). Raske
o n h in n a ta , k u iv rd m ju ta s P la to n i se isu k o h t X en o kratese k u n stia jalo o list skeem i, m is m eieni
j u d n u d P lin iu se esituses. V im alik, e t ei m ju ta n u d ldse, liiatigi ku i P la to n i arvates te o stu b h e u
rees kige p u h ta m a l k u ju l a rh ite k tu u ris ja m atem aatikas. Kll aga klab p la to n lik m tte v iis lbi
k u n stip ro g re ssi k irjeld am isv tetest: iga esim ene ei m rg i m itte u u e e h k sen i o le m a tu loom ist,,
v aid v a re m v a rju l o ln u avastam ist. Lisaks vib t h e ld ad a a re n g u k iirte la h k n e m ist: t n u s m m e el-
ria sea d u ste av astam isele to im u b a re n g u n iv ersaalse su u n as, sam as k u i m a k sim aa lse elulhcdu-scna
liig u tak se in d iv id u a a lse av am ise s u u n as - teg em ist o n seega P latoni in v ersio o n i in v ersiooniga uviis-
tu sk o n tse p tsio o n i raam es.
#l thista absoluutset originaalsust, vaid teatava seeria algust, nihet itaa-
mmis: prast teila, esimest, haickavad seda tegem a i<ii< teisedki.
Seega osutub kreeka klassika kanoonilisus V ana-ldam aa kultuuride
kunoonika peegelpildil^: kui viim aste puhul on kaanon algusest peale
pttc antud ja teoreetiliselt vidakse seda korrata lpm atuseni, siis kreek-
Ittste kaanon toim ib kui lppeesm rk ja phjus, causa finalis. Samas kao-
tttb teose autor ja htlasi taotletava tiuse m ne uue tahu esmaavastaja
kreeka kultuuris lbipaistvuse, m is on iseloom ulik m eistrile kui algse
kunoonilise m udeli vahendajale. Ta m uutub nhtavaks ning om andab
nn vahephjuse seisundi. K anoonilise ssteem i niisugust, sublim eeru-
mul tpi viks nim etada kum ulatiivseks kaanoniks. Paljude m uude
Ideede krval vtab renessansiajastu antiigist le ka loom ingulise akti
uttiirase tlgenduse, m testab selle m ber ning arendab phjalikum alt
vlja.
Aristoteles rhutab jrgm ist olulist erinevust; kunstliku eseme vib
Vttlinistada ka olemasolevat nidist m ehaaniliselt jrgides, aga telise
tol line aluseks on teadm ised - valm istam isvtete, m eetodite, printsii
pide tundm ine. Teadm ine m oodustabki ieti techne - erinevalt loodud
tootest, m is ei ole (ise) kunst, vaid on kunstiga saadud (Sofistide kum -
m utam ised, 3 4 ,184a). Sestap tuleb kunsti (techne) eristada kogem usest
{(inpeiria): viim ane kujutab endast tegevuse jljendam ist ehk indivi-
lUuialse tundm ist, sam as kui kunst on ldise teadm ine. Need, kes on
kogenud, teavad, m is [on], aga ei tea m iks [on]; kunsti valdajad teavad
n)iks-i ehk tunnevad phjust. (M etafsika, 1.981a) Techne nol on
ega tegem ist hinge m istusprase vimega.
Veel he liigendusega eristab Aristoteles kunsti sellistest tegudest,
kus tegevus ja tulem us htivad - kunsti puhul on saadus tegevusest
laluitalud.
Kik nim etatud tunnused koondab Aristoteles htseks m ratlu
seks N ikom achose eetikas: Oskus pole ju seotud asjadega, mis on
olemas vi tekivad paratam atult ja ka m itte loodusest lhtuvalt, sest
neil on lhtealus iseendas. Kui loom ine ja tegutsem ine on erinevad, siis
kuulub oskus paratam atult loom ise ja m itte tegutsem ise juurde, [...j
( )skus on siis, nagu eldud, tele vastav m istuseprane loov seadum us,
oskam atus aga, vastupidi, valel viisil m istust kasutav loov seadumus.
(NIkomachose eetika, 6 .1 139b - Aristoteles 2007; 127.) N nda m iste
tud kxhne teeb meistri, kes teab, kuidas [teha] ning loob eesm rgip
raselt uusi asju, toetudes testele otsustustele, om a teoste algphjuseks.
(ieneetiliselt prineb m eister - asjade ja kujutiste looja - sotsiaalsest
lollist, mis eristum ise ja enesem ratlem ise kigus om andas ha vim-
namu sakraal-m aagilise oreooli. Tnu sellele om istati tem a t suadusele
ontolooglUst staatust. Vana-Idamaades tsteti meistri-rolli esile inlr
tegevuse erilise, unikaalse liigina; see hoiak prines prim itiivsetest
tuuridest, kus hakati teadvustam a ksitlise, eelkige sepa ja pottse|
eripra. Jumalate valm istajana oli m eister spetsiifilises seisundis. h
poolt oli teda nnistatud leloom ulike olendite ja jududega suhtlemll
vim ega ning see eristas teda kaasinim esest. Samas just vahendaja
m eedium ina osutus ta isiksusena lbipaistvaks. Teostuse varieeruv
m is kaasaegse vaataja silmis sam astub teose unikaalsusega, m e iste r,
ei tajunud; vastupidi - valm istaja m eelest olid kik tem a ke alt tuim
jum alakujud identsed.
Iisraelis teeb m eistri rolli nhtavaks prohvet, paljastades inlr
ktetna valm inud jum alakujude elutuse. Kreekas teeb sedasam a l
soof - juba H erakleitos hoiatab naiivse pettekujutelm a eest, nagu asii
taksid jum alad kujusid.
A utorsuse teed eri kunstiliikides lahknevad enne, kui on judnti
enesem ratluseni. Poeet kuulutab jum alikus hulluses, kunstnik
m ib argiselt m ateeriat, kasutades om a m istust ja oskusi, et rikastad
m aailm a vajalike toodetega. Luuleloom ingu algphjus asub luuletaja
vljaspool ning ksnes klastab poeeti aeg-ajalt. Kujur seevastu o n ^ l
vline j u d ehk phjus, m illest jb vljapoole vaid causafinalis, ots'
tarbephjus, mis on kigile hine.
Skulptuuri teadvustam ine m istusprase ksitna on teatavas mt*
tes revolutsiooniline sam m : kuju osutub jgitult m eistri ktetkii
Tavaline surelik inim ene, osav ksitline lihtsalt t e e b selle - tegem ist
o n techne lise. aktiga, milles ei osale m ingid leloom ulikud jud.
Edasised tlgendused sltuvad sellest, m illisest vrtushinnangut*
teljest lhtutakse. Idam aades thistab m eistri kuju ilm um ine jum alat*
m u utum ist puuslikeks. Ent niipea kui keskseks saab inim lik mde
kerkib ka kunstnik-dem iurgi staatus; ta osutub nd enam -vhem
vrdseks rum alavitu poeediga vi ehk veidi enamgi. Kui lheneda
kuulsale ut pictura poesis-teemale teisest vaatenurgast, siis polegi ehk
juhus, et H oratius osutab m aali ja poeesia sugulusele teoses, mis ksitleb
luulet oskuse, arsina.
K unstnik-ksitlise toode on n d lbinisti inim likku pritolu ja
see m oodustab veel he vajaliku eeltingim use kunsti kujunem isel kuns
tiks. Kuulakem Senecat: Kujul oli nii aine, m is kuuletus taidurile, kui
ka taidur, kes ainele andis no. Niisiis oli kuju puhul aineks pronks, p h
juseks taidur.'*^
4 5 Seneca, M o raalik irjad lA ic iliu s c lc , 65:3 . Tlk I. Vene. Seiiccu 1 9 % ; I K l . Kirja iU u H iisib liih r -
114 m ait Panofsky (riaH(Kl)CKH 2002; 27 2H).
IffiNter Ise mistis seda ilmselt esimesena ning ritas kujutiste loo-
l< redcksiivselt m testada, 'lliiem used nitavad hem tteliselt,
[ mlllliicUl eesm rke kunstnik-dem iurg silmas peab, kui asub vorm im a
mateerial; htki vihjet hingestam isele, maagilise vega varus-
IllllUiiclc Jms neis kirjutistes igiahes ei leidu. Visuaalse kujutise teooria
lii, Dttgu selle rajasid kunstiga tegelejad ise eesotsas Polykleitosega, on
Ihviulutud esteetilisele problem aatikale, m ida lahatakse m im eetilise
ridigm a raam es, tpsem alt - idealiseerim ise ja elutruuduse vaheli-
1 pingevljas. 3. sajandi knnisel e.m .a hakati sndm usteahelat kne-
Ifi Alhiim islos, O n illo i i in l r i i ncnlcs, 10. |Tslli\nl on iminaiHlodnl ju viiljajiitetcga.| 117
jtk - arvatakse prinevat 3. vi koguni 4. sajandist,^ sam uti eksisteeris
hellenistlike valitsejate ja Room a im peraatorite jum alikustam ise ajaloo
line kogemus. Seda thelepanuvrsem on Athanasiose tekst ajastukaas-
lase tunnistusena, tnu reaalse ajaloo kahetisusele on see htaegu nii
olukorraga korrelatsioonis kui osutub ka ajaloolindi tagasikerimiseks.
Elavate valitsejate jum alikustam ise teem a vtam e ksile hiljem, praegu
phendugem kujutistele surnute m lestam ise vttena. Kui isad usku
sid, et kujutatuna surnu eksisteerib edasi, siis pojad, hlgam ata priselt
sedagi arusaam a, hakkasid kujudes htlasi ngem a lihtsalt skulptuure -
vHselt sarnast kujutist, m ille eesmrgiks on jdvustada m lestus lah
kunust. Lpuks on ju iga kujutis m ingi raoleku korvam ise vahend,
surm aga m eie tu ntuim vahetu kogem us katastroofiliselt lplikust sam
m ust siinoleku piiri taha. Seeprast on loom ulik, et just selles p iirip u n k
tis tajutakse vajadust kujutise jrele eriti teravdatult. Visuaalse kujutise
esm avorm thistab tiuslikku trium fi raoleku le: esiisad ise vi nende
vaim ud kas asustasid kujutisi vi lausa kehastusid neis. Ontoloogilise
sidem e katkem ine lahkunu ja tem a kujutise vahel on teliselt revolut
siooniline akt, m illega sillutatakse teed kujutise naasmisele iseendana,
s.o kujutisena. U rnid lahkunute tuhaga Dipyloni m atusepaigas olid kul-
tusesem ed, kuulus pooleteisem eetrine vaas leinatalitusstseenidega (8. saj
keskelt e.m.a. Ateena R ahvusm uuseum ) titis kll ka jookohvri toom ise
otstarvet, aga phieesm rk oli juba teine; sellega thistati krgeaulise
daam i lahkum ist ja jdvustati tem a m lestust (vt H urw it 1985: 93).
Analoogselt lhenes kaheks ka hauasteelide otstarve. Seostudes
vahel kll veel surnutekultusega rituaalselt lpetam ata vorm is, esindas
Steel h a enam raolijat pelga m eenutusena; ent kigest m lestusese
m ena oli see vim alustest tiine. Kreeka hauam onum endid olid m n i
kord lim alt kunstiprased, m eenutagem kas vi krestom aatilist Hegeso
hauareljeefi, kus lahkunut kujutatakse om a juveele srm itsem as - seda
on tavaks ksitleda lausa kreeka klassika m usternitena (vt H anfm ann
1975: 60, iil 122). Siiski ei ole asi ksi kunstilises tasem es, m ida m e v
riliselt h in n ata m istam e - kunstihse laengu poolest ei jta m idagi soo
vida ka C hephreni portreeskulptuur. M uutub esem e roll, ta paigutub
m b er teise kultuurivlja: kujutis toim ib n d vaadeldava esem ena, mis
teatava kultuurihoiaku tekkides vallandab tem asse laetud kunstipo-
tentsi, ilm a et satuks vastuollu ka m em oratiivse funktsiooniga."* Olgu
47 Vt Peaco ck 2000: 441; G eo ffro y -S ch n eiter 1999: 77, 79; naB/iOB 1965, iil XXI, X XII.
48 sna argise stseen i k u ju ta m in e o n iselo o m u lik n ii eg ip tu se h auakam brireljeefile k u i ka
antiik steelid ele. Ja o m e ti o n eg ip tu se sk u lp to rit Iu tit tem a t k o ja s ku ju tav stseen (M a rb e 1961,
iil 165) p h iliselt su u n a tu d tu lev ik k u - h au atag u se elu reaalsusele, sam us kui hellenistliku kujuri
M cgistoklesc p o rtre e (B urford 1974, iil 84) esitab tem a o le m a tu sse vo o U iu u l m inevikku.
^tiliukii Kell, kuninglike ehitiste lema
kkiilpluuriga. U. 2323.-2150. ae.m .a.
Kgiptus, Sakkara nekropol.
Corbis/Scanpix
56 A lso p 1982: 193 -1 9 4 . C icero k iri F ad iu s G allusele, k u s m a in ita k se D am asip p o st, i)n h u v
selleski m tte s, et a n n a b e tte k u ju tu se C icero k o lle k tsio n rik ire st n in g sk u lp tu u rid e ja m atU l
p a ik n e m ise st te m a kogus.
57 JJ. P o llitti a rv e stu ste k o h a se lt v rd u k s 1600 sestertsi u m b e s 450 d o llarig a ( 1 % 0 . aa.stole ku
jrg i - P o llitt 1966; 6 8 -6 9 ). V t k a B ian ch i B an d in elli p o o lt v iid a tu d h in d u (B ianchi n a n d liie lll I I
38jj).
58 C icero , V errese v astu , II, IV, 6.12; 7.14.
59 P o llitt 1966: 7 6 -7 8 . Sageli m a in ib h in d u k a Plinius.
60 C icero, V errese v astu , II, IV, 7.14. C ic ero e n d a k u n s tio stu d e s t A teenas om a s b rii AttlC U
v ah en d u sel, k es k a n d is sed a n im e ju s t p ik aajalise A teenas elam ise t ttu (vt O n ia n s 1999: 15.1), ) t
O n ia n s leiab, e t k o lle k tsio n rin a ei e rin e C icero k u ig iv rd V erresest: krgesti h a ritu d ru o tn ll
k u n stiv a im u stu s m e e n u tab p ig e m s ja h in a t re sto ra n is k u i in im e se h a rd u s t phakoJtKi K n
ju h in d u b o m a m isih ast, aristo k raatlik u k esk k o n n a" lo o m ise ta o tlu sest n in g soovi.sl dem onilr
rid a o m a n ik u eelistusi ja v aru staja h e ad m a itset jm s {samus, 156). T tt- c ld a vib s e liis fk i
t h e ld ad a p alju d e k u u lsate k u n stik o llek tsio n i irid c p u h u l liiniipcvaiii vlja.
Canopus,
A tese kuju.
2. saj I pool.
Hadrianuse villa,
Tivoli.
C orbis/Scanpix
. /lv
5.
62 V i i d a t u d / lo c c B 1 9 7 9 : 1 2 7 - 1 2 8 j r g i.
130 63 J u m a la j a t e m a k u ju t is e s a m a s u s e k o n t s e p t s io o n i k o h t a v t B a r u s c li 1 ^ 9 5 : 7 4 78 .
kehtis clclsrolik mida suursugust viki o lli tkojas?!-m en-
illltrrt.'"' Kui ideaalis !<iinstnikku liNtatigi, siis ksnes seoses am m use
klHNNikaajastuga.
Suina vib elda kunsti-kaem use kohta: teoreetiliseks baasiks
jilh cMulisell ldm iste puj^dumine, kuigi pealisehitusena kerkib selle
luiliiili' m itm esuguseid kunsti htset loom ust theldavaid ideid - nii
niorloloogilisi, esteetilisi, m im eetilisi kui nauditavusel phinevaid.
Olrks kik need suudetud kokku sulatada, sndinuks arvestatav kunsti-
Itditria; paraku seda ei juhtunud, sndim ata ji kunsti mistegi.
{'oolikult ja ebahtlaselt arenesid vlja ka kunstim aailm a institut-
lloonid. Kujutavad kunstid suutsid kll vallutada koha aristokraat
liku judeaja prusm aal nautim isobjektidena, kuid n n vabade kuns-
lltlr hulka neid ei llitatud. Plastiliste kunstide lhirefleksioon ehk
kttttsacgsete m testam iskatsed vtsid veidravitu kuju: k u nstikriitikat
kUtianuis thenduses ei tekkinud, diletandid - literaadid ja reetorid -
Varlecrisid ksteise vidu t tuseni tuttavaid seisukohti, kirjeldus
tltim ineeris analsi ja h in n an g u le. K unstiajaloo ksitlem ise kat-
Nrd olid kige thelepanuvrsem ad klassikalise ajastu lpul, otsekui
(ilunuks ep o h h ise om a am m en d u m ist ning ritan u k s kokkuvtteid
I p I i ; vaevu s ndinud, tabas sedagi distsipliini hiljem pris haletsus-
65 D o d d s 1 9 6 3 : 1 7 9 . R o o m a k u l t u u r i o s a s o n G e o r g i K n a b e k i r j u t a n u d r o o m la s t e h is e s t te g e
lik k u s e t a j u s t , k u s k ig e a lu s e k s o n t e a t a v m u u t u m a t u o l e m i s k o r d . S e e m o o d u s t a b h i s k o n d l i k u
e lu p h j a j a t a u s t a , s iit p r i n e v a d id e a a l m u d e l i d , h i n d a m i s k r i t e e r i u m i d ja v r t u s t e p a r a d i g m a .
S ra s te l m u u t u m a t u t e l m u d e lit e l r a ja n e b k o g u e l u - o l u . [ .. .] M i t m e t i j a v a s t u o lu lis e h a r e n e v te g e
l i k k u s o n m u u t u m a t u t e m u d e lit e g a h i t a m a t u , l h u b n e i d e g a v i m a l d a n e n d e j r g i t o i m i d a . [ .. .)
O m a a r g ie lu elas r o o m l a n e id e a a ls e l h t e n o r m i j a r e a a ls e te h lv e te v a h e h s e s v a s t u o lu s , o l u k o r r a
l a h e n d a m a t u s t ta ju d e s ja s a m a s s e d a le ta d e s - n i n g j u d i s p r a k t ik a s k l l d i s h a r m o o n i l i s e , t o o r e ,
e b a m u g a v a , k u i d l p p k o k k u v t t e s v l t i m a t u v a s t a s p o o lte s n te e s in i. K e r k i g u k a e v u s t p e a le g i v e e
t o r n , a g a v e t t v o o l a b s e a lt a la ti n a g u a l lik a s t, j r e l i k u l t e la b s e a lg i a l l i k a n m f n i n g t o i m i b Ja n u s e
v g i ... ( K n a e 1 9 8 6 ; 1 9 9 .) K u l t u u r i m i t m e k i h i l i s e , ..a g lo m e r a t iiv s e s t r u k t u u r i m n i n g a d t a h u d
s ili v a d l b i k i g i a ja s tu te . D o d d s v i i t a b B u r c k h a r d t i l e , k e s o n e l n u d , e t 1 9 . s a ja n d i r e lig io o n o li
r a t s i o n a l i s m v h e s te le ja m a a g ia p a lju d e le , n i n g lis a b , e t s a m a k e h t i b k a k r e e k a u s u e lu k o h t a a la te
5 . s a ja n d i l p u s t ( D o d d s 1 9 6 3 : 1 9 2 ) .
66 P h ilo s t r a t o s V a n e m , P i l d i d . S is s e ju h a tu s , 1 .
67 P h ilo s t r a t o s N o o r e m , P i l d i d . S is s e ju h a tu s , 2 .
68 P h ilo strato s N o orem , Pildid. Sis.scjuhatus, 6.
Illlne printsiip, mis muutis visuaalse kujutise tegelikkuse suhtes teise-
(tek nhtuseks - viks arvata, et prdum atult. Iseranis kehtib see
Olm pose ju m alate kohta, kelle saatus antiigi vaim uloos oli niigi heitlik.
Nende olem asolus kahtlem ine - vhem asti sel kujul, nagu kirjeldavad
Honicros ja Hesiodos - , mootlustab kreeka m tteloo leitm otiivi natuur-
(llosoofiast saati. Vahendatu phjal otsustades pidas Thales jum alaks
mistust, kuigi m aailm aruum is tegutses tem a arvates hulk teisigi jum a-
lujtl (tI>paiMeHTbi 1989). O lm pose ssteem i tesuses nib kahtlevat ka
mileetoslane H ekataios (Kaflan 1957:196; D odds 1963; 180,195). Elea
koolkonna rajajat X enophanest nim etab T im on H om erose valskuste
nuhtlejaks. X enophanes ritab loogika varal testada, et jum al on iga
vene ja ainus, iseendaga identne ning sestap kerakujuline. Juba ainuksi
ICC m ttekik, mis snastati tenoliselt 6. sajandi lpul e.m.a, vinuks
indfi surm ahoobi antropom orfsetele phakujudele. Ent m tleja lks
veelgi kaugemale, kritiseerides jum ala inim nolisena kujutam ise tava
viisil, mis edaspidigi kasutust leidis:
Kui hrgadel ja lvidel oleksid ked, / et nendega inim ese kom bel
jottnistada ja voolida, / siis hobused hobustele ja hrjad hrgadele sar
nase / vlim usega jum alaid joonistaksid ja vooliksid nende kehasid /
Ittpselt sellisteks nagu neil endil.
Xenophanes kritiseerib hteaegu nii antropom orfism i kui pol-
leismi. Herakleitos, kes tavatses naeruvristada religioosseid kujutelm i
j rituaale, sihib he filosoofilise noole ka m rklaua pihta, m is haakub
otseselt meie teemaga: N ad puhastavad end asjatult verega, olles ise
Iverega] m ritud - just nagu kui keegi sopasse kukkunult end sopaga
puhastaks; teda peetaks hulluks, kui keegi inim estest neks teda niiviisi
toimivat. Ja nad paluvad neid kujusid siin, just nagu keegi kneleks h o o
netega. Ei m ista nad, m illised on jum alad ega kangelased.^
Herakleitos on teaduprast kurikuulus hm aralt vljenduja, aga
jum alakujude vrdlem ine maja, s.o elukohaga, m is konteksti phjal
otsustades osutub thjaks, lubab oletada, et m tleja pidas silmas n-
Hsustatud kujusid. Sel juhul tuleb efesoslase m ttekiku pidada kriitili
seks aktiks, mis juba arhailise ajastu lpul eitab skulptuuride kohtlem ist
jumalate asupaigana.^'
Intellektuaalne lausrnnak O lm pose panteonile algas veidi h il
jem, Vana-Kreeka valgustusajastu saabudes. Selle sjakigu ksikas-
jiid viiksid meid teemast krvale, piisab tdemusest, et prast sofistide,
I )cmokritose, Protagorase, Platoni, Aristotelese ja epikuurlaste kriitikat
72 H e r a k l e i t o s e m e t a f o o r j t a b k lla g a t l g e n d u s r u u m i . M o s h e B a r a s c h m is t a b s e d a k u i v e s tlu s t
s e in te g a m i n u in t e r p r e t a t s io o n o n s a m u t i v e r i f i t s e e r i m a t u , k u i d t u n d u b p is u t s is u k a m (B a r a s c h
1 9 9 5 ; 5 4 ) . V a r a s e d s k e p t ik u d k i p p u s i d ld s e o le m a k s ik la s e d , k e s j i d a r u s a a m a t u k s is e g i k a a s a e g
s e te le . D i o g e n e s L a e r t i o s p a ig u t a b X e n o p h a n e s e h iilg e a ja 6 0 . o l m p i a a d i l e , s .o u m b e s 5 4 0 . a a s ta te le
e .m .a (fliioreH /laapT C K M 1 9 7 9 : 3 6 4 ) , s a m a l a ja l o le v a t s n d i n u d H e r a k l e i t o s . K u i l h t u d a s e lle st
t i n g l i k u s t d a a t u m i s t , siis v e i d i v a r e m , 5 6 6 . a a s ta l e .m .a o li P e is is t r a to s r e f o r m i n u d A t h e n a k u lt u s t
j a S u u r t e P a n a t e n a ia d e t s e r e m o o n i a t , m i l l e h u l k a k u u l u s k a r iv a s t e k i n k i m i n e A t h e n a l e . P r a s t
1 3 - a a s t a s t p a g e n d u s t n a a s is t r a n n 5 4 1 . a a s ta l A te e n a s s e , o lle s e n n e liik v e le la s k n u d k u u l d u s e , e t
j u m a l a n n a is e k u t s u v a t t e d a t a g a s i. L i n n a sisse s ite s seis is P e is is t r a to s e k r v a l k a a r i k u l e i k e e g i
m u u k u i A t h e n a is i k l i k u l t - j a a u k a r t u s e s t h a a r a t u d r a h v a s t e r v it a s t r a n n i k u m m a r d u s e g a . A t h e n a
r o lli t itis k e e g i P h y e , k e s o li k a s v u l t k o l m s r m e v h e m k u i n e li k n a r t , ja ld s e k a u n i k u j u g a
( H e r o d o t o s , A j a l u g u , 1 .6 0 ) . H e r o d o t o s n i m e t a b s e d a p e t t u s t p r i s r u m a l a k s , A r is t o t e le s v a n a k s ja
lih tla b a s e k s ( A r i s t o t e l e s , A t e e n l a s t e r i i g i k o r r a l d u s , 1 4 ) . N i n g k u i g i H e r o d o t o s e s n u l o l i d h e lle n id
b a r b a r it e s t a r u k a m a d j a r u m a la s t e b a u s u s t p r i i d , u s k u s i d o m e t i k i k , e t s ee n a in e o n t e s ti j u m a
l a n n a , p a lv e t a s id s u r e lik u in im e s e p o o l e j a v t s i d P e is is tr a to s e v a s t u ( H e r o d o t o s , A j a l u g u , 1 .6 0 ) .
V e e l s a j a n d e id h i l j e m g i t a v a ts e s id a te e n la s e d e n d is e h r iv a s t a d a j u m a l a n n a k u j u s i d ; k ig e s u u r e
m a t a u s tu s t p lv is A t h e n a v a n a p u u s t k u j u , m is o le v a t l a n g e n u d t a e v a s t ( S h a p i r o 1 9 8 9 : 1 9 ) .
V e e l h e t h e le p a n u v r s e l o o A t h e n a P a r t h e n o s e k o h t a v a h e n d a b D i o g e n e s L a e r t i o s M e g a r a
f ilo s o o fil e S t i lp o n ile p h e n d a t u d p e a t k is : R g it a k s e , e t k o r d o le v a t t a P h e id ia s e A t h e n a k o h t a
k s i n u d n n d a : K a s p o le t s i, e t A t h e n a , Z e u s i t t a r , o n j u m a l ? N i i s ee o n , v a s t a t u d ta lle .
A g a s e d a A t h e n a t ei l o o n u d j u Z e u s , v a i d P h e id ia s ? N u s t u t i s e lle g a g i. S e e g a ei o le ta | A t h e n a
Hellenlimi ja rooma kultuuril leidus hulk tegureid, m is toitsid lido-
llkiiinmardami.st selle algsel, kujutise ja kujutatu sam astam ist eeldaval
kujul. Hellenism iajastule iseloom ulik kultuste pim um ine ja religioosne
Hnkretism hlm as ka kujutise inkarnatiivse tlgendam ise tradit-
dlooiii, mis Idam aades oli silin^ud ehedam alt kui Kreekas. Prast visa
vastupanu pidi ka room a kultuur om aks vtm a hellenistliku religiooni-
pollbonia, kus iga usk silitas om a k ontrapunkti - alates abstraktsetest
niilleantropom orfistlikest petustest ning lpetades naiivse, ebausust
Uilvil polteismiga. U nustada ei m aksa ka Room a om a jum alaid, keda
Iciuliiprast oli terve leegion.
Kigele lisaks tekkis hellenism iajastu alguses veel ks jum alate pal
jundam ise m ehhanism - nim elt vim ukandjate jum alikustam ise nol;
viistav kultuseteisend on m eie teem a seisukohast olulise thtsusega.
Keisrikultus on silm anhtavalt seotud Idam aade m juga. Heraklesest
plvnemise genealoogilise puu toel kuulutas A leksander Suur end Zeus
Amoni pojaks - seda htaegu nii poliitilistel kaalutlustel kui ka loom u
omasest m stitsism ist. Prast A leksandri surm a varastas Ptolem aios I
If ma surnukeha ja toim etas Egiptusesse, kus see m aeti hauakam brisse,
JDillest sai kultuspaik. N nda alguse saanud, m uutus kuningate jum ali-
kustam ine hellenistlikes m onarhiates edaspidi tavapraseks ning sndi-
Kiil ka vastavad religioossed kum m ardam isvorm id (Pollitt 1987; 271jj).
Vimukandjate kultust tunti Ateenaski; D em etrios Poliorketesele,
Aleksandri kindrali pojale ja hiilgavale vejuhile, andsid ateenlased eiu-
Bscmeks P arthenoni ning riline ise tavatses end tituleerida jum alanna
nooremaks vennaks.
kii|ul jum al! N iisiis o sati ..piibellikku a rg u m e n ti k a su ta d a m u jalg i ku i Piiblis. F ilosoofile lppes
Ilul siiski a re o p aa g ik o h tu ette k u tsu m iseg a; S tilp o n v ttis e ld u p u ik le m a ta o m ak s, k u id k in n ita s,
(I k<iik on ige: A th e n a p o le t esti ju m al, v aid n a isso o st o le n d in a h o o p is ju m a la n n a . See vike
krt villus m tlejat ei p stn u d : k o h u s kskis ta l v iiv ita m a tu lt lin n a st la h k u d a (D io g en es L aertios,
Kuulsale filosoofide elu ja vaated, II, 116). N iisiis 4. saja n d i II p o o lel e.m .a tu n n is ta b filo so o fk u ju
kunsllikuks, m eistri k tet k s, sam as k u i a re o p aa g ik o h tu n ik e o tsu s p h in e b a ru saa m a l, e t k u j u
IIII K I j u m a I.
/ ( Ka l c n d id k u ju tiste staatu se m u u tu m is e k o h ta - in k a rn a tiiv sest m im e e tilise k s - o n vahel
ia l 'lrp u iu iv rseh k a h et h e n d u slik u d - v t e esp o o l m a in itu d H e ro n d a se 4. m iim . L eidub h u lk teisi,
ili'llkiiiitseniald n iteid k u ju tiste k ah etise k o h tle m ise k o h ta . K n ek at e p iso o d i k irjeld a b P lutarchos
Slkyiiiil Anilo.se, A h h a ia liid u strateeg i eluloos; k n e alu se d s n d m u se d to im u s id 3. saja n d i k e s
kel iMii.ii. ligiptusse saab u d es le id n u d A rato s eest vga h e ata h tlik u lt m e e lesta tu d k u n in g a
iPliilcinaios II P h ilad elp h o s - B.B.], kes oli lim a lt ra h u l jo o n istu ste ja m aalid eg a, m is A ra to s oli
liillr K reekast saa tn u d . (A ratosel oli h ea m aitse ja ta k o g u s p id e v a lt p a rim a te k u n s tn ik e teoseid, eel-
kAlne Piim philose ja M elan th io se t id ). (P lu ta rc h o s, A rato s, V II.) N siis oli te g e m ist k u n stis b ra
ju iiiiiiiliiisjatundjaga; Sikyonis to im is aga te m a g i n n d a ; [...] A ratos, kes p ra s t lin n a vab astam ist
lill liiiviluiiud kik t ra n n id e k u ju tised , k aalu s k au a, k u id a s to im id a A ristra to st k u ju ta v a m aaliga.
See l ra iu i oli eh m ud P h ilip p o se (P h ilip p o s II M ak e d o o n la se - B.B.] ajal, p o rtre e olid m a a lin u d
M rlutillild.ir p ilasctl n in g Po lem o n Periegetese teatel oli t.s o salen u d ka A pelles ise. A ristrato st
kujulull )kuiirlkul v id u ju m a la n n a krval seism as ja m aal oli nii hea, et m a alijate m e isterlikku-
t"l lll^ulnlunu A ralos ulul leebus - e n i ko h e v llis te m a s viha t ra n n id e va.stu n in g ta kskis pildi
____ __ym nv MAOtnnfr^i^^piMiiieit alitei kiUttatakse keis
_
rit prast surma jumalana. Ent peagi saab tavaks ka elupuhune keisri
kultus. Kuulakem Suetoniust: Ta pstitas ka om a jum alusele eraldi
templi koos preestrite ja lim alt valitud ohvriandidega. Templis seisis
tem a elusuurune kullast kuju, m ida riietati iga pev sam ade rivastega,
m ida ta ise kandis. Preestriam eteid kindlustasid endale kige rikkam ad
nii lipitsemisega kui ksteist le makstes. Ohvriteks olid flamingod,
paabulinnud, m etsised, prlkanad, faasanid, keda ohverdati iga pev ise
liik. (Gaius Caligula, 22.3.)
Jutt kib silm anhtavalt elus valitseja kultusest.
Sootuks raske on tm m ata piiri kujutise ja kehastuse vahele.
Im peraatori portree thendas tem a isiklikku kohalolu ning keisri kuju
koheldi sam am oodi nagu keisrit ennast. Sestap pole juhus, et keisrite
portreedele langes m nikord osaks damnatio memoriae ehk mlestuse
raneedm ine, mille kigus need hvitati. Kui kum m ardades seisti keisri
portree nagu jum ala palge ees, siis arveteiendam ise tundepuhangus
unus vahe isiku ja tem a kujutise vahel. Need kuldsed ja loendam atud
(sc. kujud) ohverdati puru ks pekstes ja lhkudes avalikuks heameeleks.
Oli m eeldiv virutada vastu m aad kige lbem aid ngusid, raiuda m
gaga, kirvestega m ratseda, nagu jrgneks igale hoobile veri ja valu.
Keegi ei hoidnud tagasi rm u ja heameelt, et ta justkui kttem aksjana
saab vaadata tkkideks kistud ikm eid ja rarebitud jsem eid, hiljem
aga leekidesse heidetud ning sulavaid julm i ja udseid ngusid. (Plinius
N oorem , Panegrika, 52, 3-4.)
[Imperaatorite] kujusid m itte lihtsalt ei avatud, vaid phitseti sisse,
lpetab kaasaegne uurija ldistusega levaate analoogsetest juhtudest.
1tt K irjeldades V ike-A asia k reeka lin n a d e e lu k o rra ld u st R oom a v im u ajal, kneleb G eorge
lln n ln in n n snkri-eU esl ideaalist, m illes k e h astu s n ii ^klassikalise p o lise filosoofiline k o d a n ik kui
(nmK ka lojaalne R oom a k o d an ik , kes k u m m a rd a s vagalt h ta e g u n ii k a h tte ist tra d itsio o n ilist
jtinmliil kui ka k o lm e te istk m n e n d a t ju m a la t, praesens d ivu s't eh k v a litsevat keisrit. (H a n fm a n n
IWA : 71.) K eisrik u ltu s oli in stitu lsio o n istu n u d kikjal. A quileias leidus k e isrik u ltu se riitu ste lbi-
Vllniliirk.s kahl t p i p re e streid - flaam en id ja seviri Augustales. A rh e o lo o g ilise d leiud k innitavad,
l llnliincd tavutscsiil k o d u s h o id a ka ..keisrite b ste vi p isem aid s k u lp tu u rk u ju tisi, m id a kum -
timiiliitl Nrtniii.selt k o d u k o ld e ju m a la teg a - esiv an em ate k ujutistega, m ille tarv is ehitati laraarium e.
( llitiKii(|>oha IW 4; 200.)
inim ese ktet. [...] kui nad on jum alad, siis m iks nad ei ole olem air
algusest saati? Miks nad ilm uvad hiljem kui need, kes nad valmistasid?
M iks vajavad inim ese kteosavust, et olemas olla? ksib ta ja lpetab
Piibli prohvetite vaimus: Kik see on ainult savi, kivid, puit ja osav
m eistrit. (Tsit D onohue 1988:204.) Ebajum alakum m ardam isest saab
ks kristlike apologeetide keskseid teem asid, m ida vaatlem e peagi lhe
m alt, esialgu piirdugem tdem usega, et kritiseeritav nhtus m oodusta*
tollal argitegelikkuse.
Niisiis tuleb nustuda vana hea O tto W einreichiga, kes tdeb, et usk
jum alakujutiste hingestatusse ning kujutise ja kujutatu sam astam ine
silis antiikaja lpuni.^^
77 Selle te m p li vastas seisab ah elaisse k a m m its e tu n a iid n e E nyaliose kuju, k irju ta b P ausanias.
L a k e d aim o n lase d o m istav ad sellele sam a su g u st t h e n d u s t n a g u ate en la sed n iin im e ta tu d N ike
A p tero se (T iiv u tu V id u ju m a la n n a) kujule: n a d usu v ad , e t k u i E nyalios o n a h eld atu d , siis ei la h k u
ta n e n d e ju u re s t k u n agi, ate en la sed aga arvavad, e t Vit j b alati n e n d eg a , kui ta l p u u d u v a d
tiivad. K ui siin p iird u b P au san ias kirjeld am iseg a, siis m n i l ik edasi v lje n d ab ta o m a s u h tu m is t
sed a la a d i u sk u m u stesse, k n eld es a h e ld a tu d A p h ro d ite k u ju st. M is p u u tu b [...] loosse, e t a h e la
tega o levat T y n d areo s ju m a la n n a t k a ris ta n u d selle eest, et to o te m a t ta rd e le v a id h bi kaela ti, siis
ra in a s ed a ei u su ; sest oleks ju rm iselt ru m a l arv ata, et k u i v a lm ista d s e e d rip u u s t k u ju ja n im e ta d
ta A p h ro d itek s, siis saad [kuju k au d u ] k a rista d a ju m a la n n at. (P ausanias, K reeka periegees, 3.15.7
ja 10.) N iisiis k a ttu b k reek a p e tla se a rg u m e n ta tsio o n siin t ie sti p ro h v e ti videtega Piiblis.
78 W ein reich 1909: 145. See ra a m a t sisaldab ro h k esti fa k tim a te rja li Cfjii ole oiiia viiiirlusl k a o ta
n u d t n in i.
KRISTUSE KINK K UNING AS ABGARILE
I.
5 A raab ia lap sep lv eev an g eeliu m , 36/35 - Mwcyc XpMCToc 1998: 279.
6 AnoKpH(j)bi 1989: 148, m rk u s 4, E n t v a h est vib asja t lg e n d a d a nii, e t savikujude elu stam ise
im e o tsek u i k u stu ta b lau p ev al te g u tsem ise p atu , sest elu lo o m in e ei m a h u v a sta n d u sse t - p u h
kus? 'leisa lt aga p rin e b h in g a m isp e v a im p e ra tiiv n e m u d e l ju s t Jum ala p u h k u sest p ra st s u u rt
lo o m is t d ...
7 Isit Mwcyc X pucToc 1998; 405 jrgi.
Nii I.apseplveevangeeliumis kui kigis m uudes legendi vahendava-
Ickslides peale Koraani snnib elustum isim e Jeesuslapse talitel. Kas
wlWst vib jreldada, nagu suhtunuks apokrfiliste tekstide Kristus
flltivtiit m itte ksi laupeva hingam ispevaks pidam ise nudesse, vaid
ka Irlsc ksu kujutam iskeeldu, rAis judaism i eneseteadvuses m oodustab
Vhf masti sam a fundam entaalse thtsusega p him tte kui sabat?
Sel juhul oleks tegem ist rm iselt vrtusliku argum endiga. Evan-
(#ellum ide vaikim ise taustal, m is ei tle kujutiste kohta snagi,
Mllituulab see apokrfiline episood erilise kaalu; vim alik, et Lapse-
Blvccvangeeliumi populaarsusele vaatam ata jeti see Piiblist vlja just
fbttkiinoonilisuse tttu. Ent loo sgavam olem us peitub m in u m eelest
lootuks muus.
Tiihelepanu vrib asjaolu, et vee kogum ise ja lindude elustamise
Ime Lapseplveevangeeliumis on esim ene m rk noore Kristuse leloo
mulikest vimetest; neil nidetel on nii-elda algatamise thendus. O n
MC juhus, et prim aarseks osutuvad just niisugused im eteod? Naivistliku
iiliucllse stseeni kujul, mis pdib im eteoga, kordab Toom a jutustus
dlruktuurilt ju Vana Testam endi m aailm aloom ise lugu, rhutades selle
kithl vtm ethendusega akti; kosm ose tekitam ist kaosest ja elu loom ist.
l,Hpscplveevangeeliumi Kristus kogus voolava vee lohku, m uutis selle
puhtaks ning suunas veevoolu palja sna jul, mis on silm anhtavalt
fkvivalcntne m aailm am ere veekaose taltsutam ise ja m aism aa eraldam i-
rga: Veed kogunegu taeva all hte paika, et kuiva nha oleks! (IM s 1:9);
pnhas on m aism aast lahutatud vesi, st toim ub algelem entide eristu
mine. mis om akorda on m ateeria korrastam ise vltim atu eeltingimus.
I.lntludc elustam ise im e vastab neljandale loomispevale: Ja Jumal
litifs; Vesi kihagu elavaist olendeist, ja m aa peal lennaku lin n u d taeva-
liiotiise poole! (IM s 1: 20).
Araabia lapseplveevangeelium tugevdab analoogiat veelgi, lisa
des lindudele m itm esuguste loom ade kujud, Koraani versioonis aga
rliislah jeesus savikujud nnda, et puhub neile peale - tpselt samuti,
iiitgti jum al li inim ese m aam ullast, ja p uhus tem a ninasse eluhinguse:
iintla sai inim ene elavaks hingeks (IM s 2: 7).
Moosese raam atu esimeste salm ide kaudu (aga vim alik, et ka m uul
niocl) ilmutavad apokrfi esim esed im eteod geneetilist seost kolme
lundam cntaalse loom ism tologeem iga, m is on levinud Piibli-
Iraditsioonist avaramaltki: vit kaose le, m ida sm boliseerib vee-
dtiihia, elusolendi loom ine savist, m is ktkeb analoogiat kujuri tga,
MII kii |i<illsc()(i ju Jumal-pollscpa e riline ro ll: niteks Vana-Kgipluse mtoloogias valmistab
jiin iitl Km im Inimese poltsepuketiral jne (vt M iianoii 1980; 309-310). V rd savist loomi.se idee pee-
)mi!wet Icswjii k iiiie kujim dis; Ni'id aga, Issand, oled sina meie isa! Meie oleme savi ja sina
V III lillil i i ir lil, nie kftlk oleme sim i k iite lii l" ()s M : 7.)
ning Jumala sna ja hinguse loov vi elustav vgi (In-splratsloor
Lapseplveevangecliiimi arntiDla versioonis tttavad ningukaasli
sed Jeesuselt uurim a kas Ta pole m itte Looja Poeg. See pole juhus: I
m isakti kordam ine loodud m aailm as kinnitab, et tegu on Looja pojag
Samas on m aailm aloom ise lhivariant - ent siiski im eteo kujul - paigu^
tatu d vikelinna argielu konteksti; poisike m ngib teiste seltsis igiplM
said lastem nge, ehitab tam m e, voolib savist linde...
K unstlikult valm istatud kuju elustamise akt nib esm apilgul vljs
kutset heitvat Piibli kujutam iskeelu hele kaalukam ale argumendi!
Vanas Testam endis korratakse km neid kordi, et (eba)jum alakujud ^
elutud, hingetud, liikum isvim etud, inertsest m aterjalist, hesnaga
sakraalselt teovim etud just tnu kunstlikule pritolule. Selle tausts
m jub Jeesuslapse lendu tusev varblaseparv reva m eenutusena koi
m em tm eliste jljendavate kujutiste hirivalt kahem ttelisest loonMl^
sest: plastilises kujutises on alati ellurkam isoht - vrdkuju balansseeril
hvardavalt elutu ja elusa hapral piiril.*
Siiski langeb savikujukeste elustum ine m aise elu kulust vlja nin g pai- |
gutub sootuks teise, ebamaisesse m tm esse. Selle piiri letam ise vim et |
ja igust valdavad ksnes Jumal ja jum alapoeg Kristus. Absoluut kehtes
tab seadused, jdes ise seadustest lem aks - ksnes sellest phim ttest
lhtudes nnestub hitada teist ksku Betsaleeli teostega, nagu ritasin
n idata eespool. Seeprast ongi Kristuse kujukestevoolim ine pim itud
ldise loom isakti kangasse ning jrelikult ei saa seda kasutada m aiste
9 Seda alates n n M em p h ise (lo o m is)m d ist k u n i Jo h an n ese evan g eeliu m in i vlja jne; lev aa
te id v t L each 19 5 6 ;M aclag an 1977; S proul 1979 jt. Sam as vib Jeesuslapse elu stam iss n u k rv u ta d
ka ritu aa lid e g a , m is m u u d a v a d k sit m eistri v a lm istatu d e sem e ju m a lu se asupaigaks v i E giptuse
tra d its io o n is - s u rn u elavaks teisikuks.
10 K ris ja K urz t h e ld av a d ses ap o k riiv atek sti lo o s ig u sta tu lt k a h t klge, n ii- eld a p ri- ja p a h u
p o o lt: K ristu se lapseea im e te g u v iita b n ii iidsele ju m a l-k u n s tn ik u , ju d a istlik u tra d its io o n i Looja
k o n tsep tsio o n ile , e n t o m ista b sam as im eteg ijast lapsele k a o h tlik u m a a g i jo o n i (K ris, K urz 1979;
60, v rd 90). K u m m a ti ji a u to rite l m rk a m a ta e p iso o d i sem a n tilin e m itm e k ih ilisu s, ise ra n is s tru k
tu u rn e sarn asu s m a a ilm a lo o m isak tig a , m is o n im e te o sgava t h e n d u se m istm isek s rm iselt
o lu lin e. K risi ja K urzi oletus, e t ju s t L apsep lv eev en g eeliu m i eeskujule tu g in e b k a u d e re n e ssa n
siajast alg u se s a a n u d k o m m e l lita d a k u u lsate k u n stn ik e lap sep lv e k irjeld u stesse im elisi ju h tu
m u si {samas, 60), tu n d u b m u lle m n e v rra risk an tn e.
11 Siinset m tte k ik u o n v im a lik k a v aidlustada: L apseplveevangeelium i p eetak se gnostilise
v aad e te s ste e m i r p e s v rsu n u d rik u k s (vt CBeH^M^Kaa 1989a: 130jj). M inuga a n tu d pro b leem i
aru ta d e s r h u ta s p r o f Irin a Sventsitskaja, e t g n o stik u silm is o n m aailm a lo o m ise a kt kas eksitus
v i k u rita h tlik u salasepitsuse vili, m ist ttu Jeesuse k u i lo o ja k u ju n d o n olem uslikult gnostilisele
tead v u sele v astu v etam atu . E n t teisalt - kas L apseplveevangeelium i vib ikka k sitleda g n o s ti
lise m aa ilm a p ild i s steem selt j rje k in d la d o k u m e n te erin g u n a? hes teises u u rim u se s m rg ib ka
Sventsitskaja, e t apo k riiv ad es ilm n e b m n in g ast, kuigi t en o liselt pu h tv list n im e d e ja m rk id e
m aag ilist t h e n d u st ksitlevate gn o stiliste tek stid e m ju (CBeHitmtKaH 1988: 307). M istagi pole
m a piisavalt p d ev a p o k riiv ad e g n o stitsism i asjatundja, e t k in n ita d a o m a hpoteesi paikapidavust,
k u id arv an , e t nii h etero g een n e tekst nagu l.apsepiveevangeeliuni vib sisaldada m itm e te vaatevii
side jlgi.
jtamtspraktikate igustamiseks ega ksitleda ikooniteoloogiale nii
^hftdiiviijaliku pretsedendina, leigem vastupidi, Lapseplveevangeelium
HHIb Icisl ksku ksnes kinnitavat.
I.apscplveevangeeliumi peetakse prinevaks um bes 2. sajandi algu-
Veidi hiljem hakkab kujune|na sootuks teistsugune lugu Kristusest
)n Irm a portreest.
lisiniene kirikuajaloolane Eusebios Kaisareast pani aluse legendile,
HUllfsl kirjutaja teadm ata sai phapildikum m ardam ise ks nurgakivisid.
..Kiriku ajaloo esimese raam atu viimases peatkis kneleb Eusebios
Hilfssa valitseja Abgari kirjavahetusest Jeesus Kristusega (tuues ra ka
Mrjailc teksti, m ida ta om a snutsi olevat ninud). Episood ise ei pruu-
s meid antud juhul ldse huvitada, kui legendi tvel poleks hiljem
Ittrganud pnevaid vrseid. Nim elt lisab arm eenia ajaloolane Movses
Khorcnatsi Eusebiose snum it vahendades jrgm ise ksikasja: Abgari
Itskjalg A nan to o n u d kuningale Jeesuse vastuse koos Pstja palge
kujutisega, m ida silitatakse tnapevani Edessa linnas.'^
Phjalikum versioon sellest loost on esitatud apokrfilistes
'lhaddaiose tegudes {Aeta Thaddaei). Seal eldakse, et Abgar soovi-
lind om a saadikult Kristuse vlim use tpset kirjeldust. Paraku ei suut-
luui Anan (vi A na/nia) pilti kuidagi m llu talletada. Taibanud seda,
pullis Kristus, et talle toodaks pesem iseks vett vms. Talle ulatati rtik.
Kui la oli end pesnud, kuivatas Ta [rtikuga] ngu, ja linasele kangale
Ji Tema [no, palgejoonte] kujutis. [...] Saanud A nan/ialt [selle rti],
Itiiiges Abgar plvili ja oli vaim ustuses [kujutise] sarnasusest. Legend
Kristuse portreest rikastus hiljem veel m itm esugustest ksikasjadest;
Niiadikuks osutus juba evangelist Luukas, esim ene kristlik m aalija, kes
olevat ritanud K ristust portreteerida; nhes, et Luukas asutab teda
maalima, kskinud Kristus tuua rtiku, pesnud end ja kuivatanud siis
Ni'llcsse ngu - kangale ilm unud Pstja palgejoonte jljend.'^
Niisiis ei keegi m uu ku i Kristus ise saatnud kuningale om a pildi!
liusebios oli vaadetelt phapildivastane, nagu peagi nem e, tem a ksi
siin m ngus polnud: see teisenes algautori tahtele sootuks vastupi
dises suunas. Legendi hilisem a versiooni tulevikus kige olulisemaks
kujunenud konnotatsioon seisnes selles, et Kristusele om istatakse siin
hoiakut, mis on vanatestam entliku kujutam iskeelu suhtes revisionistlik:
jeesus n u s t u s , l a u s a s o o v i s , et teda kujutataks.*'*
1. '('sil M ncyt X pH cioc 1998: 435 jrgi. K ristuse k irja A bgarile olevat o m a k o rd a h o itu d
K im slanliiuiopoli k eisripalees, m id a m ain ib teiste h u lg as k a A n o n y m u s T a rrag o n a st (vt A h o h m m
,I H ) I ) : I 5 ) .
2.
I^Nimcsena nuab vastust jrgm ine ksim us: m iks vttis judaistliku reli
gioosse kultuuri rpes vrsunud ning sellest tasapisi eraldunud uus usk
(htkki om aks Jumala k u j u t i s e kum m ardam ise phapildi nol, nii
rl scc m uutus koguni kultuspraktika vtm eteguriks?
Kuidas vis juhtuda, et paganlikus keskkonnas kujunev varakristlus
siittus uuesti valiku ette: kujutada phadust vi mitte? Kui jah, siis mis
eesmrgil ja kuidas - kas sm boolselt vi m imeetiliselt? Ja kas k u ju ta d ^
ainult phadust?
Kristlike kujutusvorm ide esim ene arengufaas on m rgitud omap*
rasest paradoksist; varakristlikke kujutisi hakkas ilm um a just siis, kui
varakristlik m ttem aailm oli tiesti hem tteliselt ikonoklastilise hoia*
kuga.
W raseks tendiks selle kohta sobib kas vi apostel Pauluse arvamui j
paganlike ebajum alakum m ardajate kohta, kes on kadum atu Jumala *
kirkuse vahetanud kaduva inim ese ja lindude ja neljajalgsete ja roo
m ajate kujutistega. [...] N ad o n Jumala te vahetanud vale vastu ning j
austanud ja teeninud loodut Looja asemel, kes olgu kiidetud igavesti,
Aamen. (Rm 1: 23, 25.)
Pauluse sallim atust phakujude vastu kinnitab ka lik A postlite
tegudest: Kui m e n d olem e Jumala sugu, siis ei tohi m e arvata, et
jum alus on kulla vi hbeda vi kivi sarnane vi nagu inim este oskuse
ja kujutluse loodud. (Ap 17: 29.)*'
ksmeelselt eitavat hoiakut plastiliste kujutiste vastu ilm utavad ka
varased kirikuisad ja apologeedid, vaatam ata erim eelsustele dogm aati-
listes ksim ustes ja kujutiste tlgendam ise ksikasjades; kik, kes seda
teem at ldse puudutasid, sdisid m itte ksi phakujude k u m m ard a
mise, vaid kujutam ise vastu ldse. Tsi. kriitika oli suunatud eelkige
paganate ja paganliku ebajum alakum m ardam ise pihta - aga teisiti ei
saanud see ju ollagi. O m eti lhtuvad sellest tsiasjast hihsem ad vited,
m is nii-elda tagantjrele oletavad, et eldu kiski ainult paganliku usu-
p raktika kohta, sam as kui kristliku kujutava kunsti vi ilm aliku kunsti
vim alust kristlikus m aailm as lihtsalt ei ksitletud n ing seega ka ei vaid
lustatud.
1/ Slii ilc m o n stre c rib ilm ek alt o m a ra a m a tu s Paul C o rb y F in n ey (1994), R aam at o n selgesti
|i(ilrd )illlse h o iak u g a tav ap raste t lg e n d u ste su h tes n in g ks selle keskseid teese vidab, et iido-
llkiinuiiiirilainist eitavatele kristlik ele a p o lo g eetid ele o n an tiik k re e k a p re tse d e n d id kaugelt kaalu-
kiiiiirtd kui ju u d i m udel (sum as, l.'), K aldun siiski a rv a m a , et a u to r a la h in d a b v anatestam entlike
nxllliM nudcllte rolli, m is sna silm a n h ta v a lt kajastu v ad ka apologeetilises k irjanduses. M nele
i if is l vIKiiii rtigc pfii (vt san u ill u m k o i i 1999,1, 47 48).
sisuthjaks kunstilise osas, mis oli tajunud oma pAhimAttelist erine
elusl enesest ja teadvustab end nd just kunstilisena. Apologeedid (
vsi kordam ast, et inertne, surnud, hingetu m ateeria, mis tnu ksitt
Ilse jupingutustele ja lum m avale m eisterlikkusele om andab elusarr
kuju, jb sellegipoolest elutuks ning seega e b a t e l i s e k s . Elik tl
sisnu: tundes suurepraselt m im eesi ideed, ei ni n ad tundvat plastil
k u nstina - vi tunnevad, kuid ei soovi seda tunnistada.
Kuulakem m ningate vljapaistvate ja vaieldam atult autoriteeti
varakristlike m tlejate seisukohti.
A leksandria C lem ens kirjutab: Ehkki m nel elusolendil pole !
meeli, nagu niteks vakladel ja tukudel, ja ka neil, kes paistavad i
ilm ale tulles vigased, nagu niteks m utid ja karihiired, kes Nikandr
snul on pim edad ja abitud, on nad om eti krgem ad ksoanonideit
kujudest, m is on tiesti tundetud. Sest neil on vhem alt ks meel - 1
kuulm ine vi kom pim ine vi m idagi analoogset haistm isele vi m i
misele, aga kujudel pole htki meelt. O n palju elusolendeid, kellel ei (
ngem ist vi kuulm ist vi ei suuda nad hlt teha, nagu niteks
rite sugu, om eti nad elavad ja kasvavad ja on m jutatud Kuust. See\
kujud, liikum atud, toim eta, m eelteta - neid seotakse ja klopsiti
naeltega, liim itakse, valatakse vorm i, treitakse, saetakse, hveldat
nikerdatakse. Kujutegijad rvetavad tu n d etu t prm u, hljates selle Ic
m use ja veendes [inimesi] om a oskuste tulem usi [jum alana] kum m i
dam a. Aga jum alategijad ei kum m arda m inu arvates jum alaid ega (
m oneid, vaid p rm u ja oskust, millega tehakse kuju. Kuju on tegeliku
su rn u d aine, m ille kunstniku ksi on kujuks vorm inud.*
IpHIilDVHil kiikniNl kultlii jn vaevad vaega h b e d at, p a lk a v ad k u llassepa ja see v a lm istab jum ala,
; Wlll* fMr liud pi^kivlliivud ju m id a n a d k u m m a rd a v a d . (Js 46: 6.)
|V hKiiiuI il fNllii oiiiii lo o d u d asju m illegi m u u p h e, kui n e ed o n - n im e lt k u n sti loom ing, .sama.s
: ilUl rllglniiii (ilul) villjam cldud o len d eid tegelike phe. (I.udw ig F euerbach, Vortesungen iiher
* 1 1 Wf tf i i i l f i Hfiljjloii HcropMH ;icrc'iHKM 196 7:213.)
m im eetillsed teosed; Iidsed ksoanonid )a ebam aist pritolu iidolid, m l
olevat langenud taevast vi ilm unud m nel m uul imeprajiel moel |
hesnaga kik selle, m ida hlm as miste ixchciropoietos in in ik te tij
loodud! Clem ensi silmis on need lihtsalt puu- ja kivitulbad, m ida ini
m ene on ige veidi tdelnud. Kllap llatab paljusid, kirjutab ta, 0 ti
D iom edese ja Odysseuse poolt Troojast kaasa viidud pallaadium , m i
kuuldavasti olevat langenud taevast, osutus tegelikult Pelopsi luunikei
duseks - sam uti nagu oli Pheidiase Zeus O lm pias tahutud india me
loom a luust.^Clem ensi ratsionalistlikud paljastused tasub m eelde jtta*
need saavutavad erilise klaju tulevaste sndm uste foonil, m il ji
acheiropoietoste kristlikele analoogidele phistatakse ikoonim aal n in j
igustatakse ikonolaatriat.
M im eetiline ajastu ksnes svendas kujutise teluse phe vtm lafj
eksitust, leidis Clemens. Ent teda ei huvitanud m itte niivrd m im eetilisfj
phim tte jrgim ise kui selle r i k k u m i s e juhud. Ta kogus k o k k ai
hulga krestom aatisi transgressioonijuhte, kus jljendav kujutis, m is oUf
n a g u pris, kolitigi ebaseaduslikult illusoorse vallast le tegeliku vldi*
ning vastavalt ka koheldi; Kusjuures kujusid ja m aalitud kujutisi ei pida*
n u d reaalseiks olendeiks ksi arutud linnud ja hobused, vaid sam a eksi
m us tabas ka inimesi - olgu Pygmalioni vi toda noorm eest, kes arm u l
BCnidose Aphrodite kujusse ning astus tem aga arm uvahekorda... ClemeiM
ei m rganud, et kik need juhtum id, kaasa arvatud hulk plastikateostele
phendatud epigramme, esindavad ht ja sam a paradoksini paisunud
toopost - nagu elus, osutudes seega lemlauluks jljendam iskunstile,
kus sna kunst viitas htaegu n kunstlikkuse kui ksitmeisterlik-
kuse misteile, m ida vrtustas le kige (ning ilukneliselt ka listas)
kps antiikkultuur. N agu eelmises peatkis ngime, vib seda pidada
kunstiteose ja jum alust dubleeriva kultusobjekti separatsiooni ldtunnus
tatud mrgiks, kujutise konstitueerum iseks kunstina ning htlasi kunsti
listamiseks. Clemensi m te liigub aga risti vastupidises suunas - tem a
neb selles vimalust seletada i n k a r n a t s i o o n i - e e l a r v a m u s e
p s h h o l o o g i l i s i p h j u s i : just sarnasusest ajendatud meelepette
tttu hakkasid paganad uskum a, et kuju sisaldab jum alust, ning asusid
kum m ardam a elutuid puuslikke.^' Seeprast on kik m imeetilised kuju-
liisU- vasiu n in g seep rast ei leiduvat n e n d e teo stes v iiteid sellele, n ag u oleksid k u ju tise d k eelatud
Iiri!lil,sele. P aganlike k u ju tiste k riitik al oli F in n e y arv ates v ltim a tu lt olu lin e roll v araste kristlike
kiintid iislf e llu jm ise slralegeem is; k o g u k o n n a sise ste p ro b le e m id e g a p olevat v ljapoole su u n atu d
kl lillkal m ingil p islm isl, nii e( (o laaln e anikoni.sm , m id a o m ista v ad v arastele k ristlik ele autoritele
I l l i lililsiinisi kui p ro le sla n lism i ik o n o k lastid , o n hilisem m tte k o n stru k tsio o n , Jrgnevad o s u n d u -
M'tl Tei liilliaiuiscll o n sllm aiih lav all s u u n a tu d k ristlastele ja ta s n ad e selge, otsu sta v a lt v lje n d a
tu d lillile kolgiiliib lu b lisll Piim ey le o o ria aluseid,
ritades traktaadi tcKigui oma ksimusele vastata, kirjeldal
Tertullianus vaatem ngude nautim ise eripra; Seal on teotused, sim,
kuigi pole iglast viha, seal on heakskiit, aga ilma teenitud arm astuseta.
M ida otsivad need, kes sinna lhevad, kes ei ole iseenda pralt? Peale
selle ehk, m ille tttu nad ei ole iseenda pralt? N ad kurvastavad vrast
nnetusest, rm ustavad vrast nnest. M ida iganes nad soovivad,
m ida iganes vihkavad - kik see on neile vline: nnda on ka arm astui
nende juures kasutu ja viha ebaiglane. Vi on ehk phjusetu arm astus
iglasem kui phjusetu viha? (De spectaculis, XVI - Tertullian 1842:
206-207.)
Sellele retseptiivse m eeletuse kirjeldusele lisab Tertullianus m is
tagi sirgjoonelise gnoseoloogilise kriitika, m is viitab taas kord jljenduse
analsile Platonil. N agu Clem ens, haakub ka Tertullianus elusarnase
ebareaalsuse m tte klge, ksitades seda jljendil lasuva needusena.
Vaataja em otsioonid on ebatesed, nagu on vltsid ka neid phjusta
vad vaatem ngud - kik keerleb vale, illusiooni ja elutuse niaringis.
Seeprast ei osutu vaatem ngudest sndivad kired Tertullianuse tlgen
duses m itte ksi m ttetuks, vaid ka phjusetuks.
Avanud probleem i pshholoogilised tagam aad, nnestus Tertullia-
nusel erinevalt Clem ensist vga hsti m ratleda kunstilise elam use
loom ust. Seostudes silm anhtavalt Aristotelese kaastunde ja h irm u -
phim ttega, on Tertullianuse lhenem ine sam as sootuks erinev.
Aristotelese em paatiaidee kaotab siin om a eesm rgi ja igustuse, sest
nagu igesti theldab M oshe Barasch, ei kaasne vaatem nguliste kirge
dega Tertullianuse jrgi vaim se puhastum ise katarsist (Barasch 1985:
119jj).
Tertullianuse vited suhestuvad antiigi m ttetaustaga laiem aski plaa
nis. Kujutise illusoorsust, olem isest vlistatust teadvustas antiik l p p
kokkuvttes kunstilise elam use allikana ja seega om aette vrtusena -
see hoiak lbib punase niidina nii sofistide illusiooninautim ist kui ka
kannatuste jljendaja eraldam ist ja lendam ist vrreldes kannatajaga
Plutarchosel.^^ Kujutise loom use m istm ine jb samaks: ebatelisust,
m is teeb kujutisest kunstilise nhtuse, kirjeldab Tertullianus oivaliselt, -
en t m is antiigi silmis vrtus, osutub siin puuduseks.
Kui lisada veel asjaolu, et m itte-olevast phjustatud kired rveta
vad ju b a seeprast, et kristlaselt nutakse tugevate afektide vltim ist, siis
ongi ksim us kunstiliste naudingute lubatavusest vastatud.
25 levaate v ara k ristlik u st k u ju tise k riitik a st, olgugi et m itte a m m e n d av a , vib leida: BbiHKoa
1981; 16 7 -1 7 9 ; sam al te e m al p h ja lik u m a lt - B w i k o b 1999, I, 4 6 -1 2 8 . K uidagi ei saa j tta m r
k im a ta , e t n ii m n e g i a u to ri k sitlu ses l h e b k a o tsi asja tu u m . N iteks vites: K unsti k sitati p e t
tu s e n a ja h elg i teisel ajastul ei p lv in u d ta n ii k a rm i h u k k a m is tu k u i u u e k ristlik u id eo lo o g ia
v itlu se p o h h il a n tiik k u ltu u ri m eelelise ilu ahvatlustega. (M y paT osa 1988:101.) N agu sja ngim e,
ei j e tu d v itlu se kigus u n a ru le k a m eeleliste a h v atlu ste te e m a t, e n t k riitik a n o o le d o lid s u u n a tu d
teisele sih tm rg ile, sam as ei ta k ista s ra n e h o ia k v a ra k ristlik e l k irjan ik e l p u h u ti krgelt h in d a m a st
a n tiik sk u lp u u ri vlusid. M in u ciu s Felix k irju tab : K ui j tta teie iid o lid ilm a sellest im elisest ilust,
m ille a n d is n eile s u u rte k u ju rite p eitel, siis ei j n e ist jrele m u u d k u i v o rm itu m ateeria. (O ctav iu s,
23.) A p o lo g eetik aajastu l p p j rk u esin d av L actan tiu s k irju tab - k u sju u re s k ristluse a pologccdi t
p iliselt p h a k u ju -v a stase s k o n te k stis n ag u M in u ciu s Felixki et a n tiik ju m a la d vlgnevad nii oni
t iu slik u lt k a u n i k u ju kui o lem aso lu g i k u n s tn ik u st loojale, kes v rib su u re m at austust kui need
jum alu.sed ise (vt BbiHKOB 1981: 177). V astu v etam atu oli eb ajum alrtkiijude k u m m a rd a m in e , m ille
n e n d e esteetilised o m a d u se d s k u lp tu u rid e n a .
gu <in eimiski, ning ksnes ohvriannitl on miiratud kurjadele vai-
WUilele. Hiljem seevastu om andab deem onite suhe kujutistega juba
kvaasipaganlikke jooni - sellele osutavad paganlikud kristlu-
Ifkilikud, Kelsos distantseerub snaselgelt Jumala ja tem a kujutise
Nliuislajatest, ent seda igustatum alt klavad ta etteheited, et varakrist-
lUNr fiiillimatus ebajum alakujude vastu ktkeb suuri vastuolusid.^*^
M lnucius Felix: Need rvedad vaim ud, deem onid, nagu on nida
n u d maagid, filosoofid ja Platon, varjuvad sam m astesse ja phitsetud
kujiulesse, mis plvivad nende sisendusel autoriteedi, nagu oleks neis
luihiil jum alus; htlasi inspireerivad n ad kord prohveteid, kord jvad
fhlljicma templitesse, siis hingestavad vahel [loomade] sisikondi, suu-
httviul lindude lendu, juhivad liisulangem ist, toovad esile valesse m ssi
tu d ftlekuulutusi. Sest neid petetakse ja nem ad petavad, kuna nad ei tea
puhust tde, ja m ida teavad, nad ei tunnista hvingut kartes. Nii pressi-
Vid nad [inimesi] taeva poolt m aa poole ja kutsuvad telise Jum ala juu-
fPKt mateeria ju u rd e... (Octavius, 27, 0323b-0324a.) Justinus M rter
>nui korda leiab, et skulptuuridel on nende kurjade deem onite nim i ja
ku)u, kes ilm uvad meile vaim usilm as (tsit Cam ille 1995: 58).
Sam am oodi eeldab ka A ugustinus, et kujusid asustavad vaim ud,
kes suudavad kurja teha ning tita inim este soove, kes austavad neid
)iimalatena (vt Kris, Kurz 1979; 79-80). Thelepanuvrsel kom bel sel-
Hub 'iatianose jrgi, et deem onid on nii kehalt kui hingelt ainelised, mis
lc*fb nad nhtavaks ning sestap ka kujutatavaks: deem onite substants
(III inimese m ateriaalsest substantsist vaid veidi peenekoelisem , m eenu-
tiules midagi udutaolist. A thenagoras om akorda oletab, et kurjad vai
nuni meelitab kujudesse nende ees peetav ohvritalitus, sest deem onid
)inmevad verd jne. Kujutised, iseranis skulptuurid, on varakristlaste
meelest kahjulikud selle poolest, et neisse asuvad deem onid, keda ebaju-
itialakum m ardajad siis teenivadki. See raskendab veelgi kunstnike olu
korda, kes osutuvad eluasem e loojaks saatana teenritele deemonitele.^^
Niisiis naasevad sja kujudest pagendatud leloom ulikud olendid
N in n a uues kehastuses - ja tunnevad end seal koduselt terve keskaja vl
tel. l i n t sedapuhku ei vasta kuju ja deem oni suhted priselt mstilise
Ml K rislliisfil iiiislavad k u ju d o tsu stav alt h u k k a . Kui n a d m tle v a d nii sel p hjusel, e t kivi, puu,
liKiiiks vrti kuld, m id a teatav m e ister on t d e ln u d , p o le ju m a l, siis o n see n a e ru v rn e tarkus. Sest
kl' |>ciilr liiid ik u lollpea p e ak s neid ju m a la k s ja m itte k in k id e k s ju m a la le ja n e n d e k ujutisteks. [...]
Sel kdiiihcl peavad n ad p a ra la n iatu lt tu n n ista m a , et k u ju sid p stita tak se kellegi auks, sarn an ev ad
ii m l sIIn villlskiijull vi m ilto, ja et n eed , kellele k u ju d p h e n d atak se , pole ju m a la d , vaid d e em onid;
iifju cc, kes illi,slab ju m a la l, ci tohi lecn id a d e e m o n e id . (Kelsos, A lethes logos (Te sna). - Tsit
MwoiMTejiM 19.SH: 222 jrgi.)
liiiiMhim 1981: I7.V l. h iiilcv aad el selsu k o h lad est, m is vidavad k u jude asu sta tu sl d e em onitega
vfti )iiliittiviid kurjiidc vtilim idr viiljuajiimlscst kujulisest vi li|n n ey IW 4: S-l (v, K am erick 2002;
15 iy,
_____ ^ w ^ ) n m in H n m v ,i K ijq u iir Ru^atib e n d u t pigem t h ja I
m id a deem on id vivad klastada ja seejrel jlle hljata. Samas jl
see kujude suhteline autonoom ia tava-arule hoom am atuks ja nu
nhakse antiikskulptuuris aastasadu sna otseses m ttes valget sai
nat, otsekui sam astuks kuratlik persoon jgitult kujutise materla
substantsiga.
Lorenzo G hiberti vahendab ..Kom m entaarides loo sellest, kuU
14. sajandil leiti Sienas Venuse m arm orkuju, m ille jalusel oli Lysipf
allkiri - G hiberti oli nin u d A m brogio Lorenzetti joonistust skulp
rist. Kik kunsti ja skulptuuri hinnata m istvad inim esed tttasid i
im etlem a, jtkab G hiberti, sest see oli tahutud nii oivalise oskuse i
im etlusvrse osavusega. nneliku leiu puhul korraldati linnas pic
tused ning kuju paigutati auvrsele kohale. Siiski hakkasid vanamc
sed linnakodanikud varsti rkim a, et kuju paigaldam isest saati l
kik Sienas allamge, ning kuna ebajum alakujude kum m ardam ine '
teatavasti ristiusuga vastuolus, siis ilmselt nuhtleb Jum al linna selle ]
eest. Sestap otsustati kuju purustada, killud aga kaevata Firenze
dele - lootuses, et nnda prdub ebann vaenlase vastu (vt G hibef
1 9 1 2 ,1, 63). Niisiis tulenesid linna tabavad nnetused sienalaste ar
tes nende om a steost - teadlikest toim ingutest taevaisale talu m ai
ebajum alakum m ardam ise piirim ail. Firenzelaste sdam etunnistus
patust puhas: paganliku kuju killud sattusid ju Firenze m aadele linla
teadm ata ja nusolekuta. Sellegipoolest olid Siena kristlased veendu
nud, et isegi m arm orikillud, m is kunagi olid m oodustanud paganlli
skulptuuri, on suutelised vihavaenlast kahjustam a. Jrelikult jaotus dee<
m onlik vgi htlaselt kogu ainele, m illest valm istati paganliku jumi<i
luse kujutis, pesitsedes sna otseses m ttes otsekui kuju igas aatomis.*
tflfm is- ja m atm ispaikadesse, siis ji see sisuliselt m rkam ata nii kristluse
Wlftlastel kui apologeetidel, kes pidasid om eti sam al ajal gedaid vitlusi
|ib#jim ialakujude ja nende kum m ardam ise teem al. kski kirjalik allikas
jni 300. aastani vlja ei luba kahtlustadagi m ingite kristlike kujutiste
lleniasolu peale kige napim ate, lakoonilisem ate smbolite. (Kitzinger
[1954:87.)
ja nagu teoreetikud polnud nhtavasti kige parem ini kursis elutege
likkusega, paistsid lihtkristlased om akorda kurdiks jvat om a vaim sete
juhtide phapildivastastele m anitsustele. O n kigiti phjust oletada, et
juhu 2. sajandil ritasid kristlased kaunistada om a palvepaiku petliku
linuga piltidega.^ 3. sajandil sndis nhtus, m ida m e nim etam e vara
kristlikuks kunstiks. Praktika m nis kll niliselt keeluprintsiipi, kuid
Isidis siiski viisi kujutada kujutam atut.
Teatavasti osutus seejuures heks vtm eteguriks teoreetiliselt
*llalava an tiik k u ltuuri keskkondlik mju.^ See toim is isegi judaism i
jiiiluil: just sellesse ajajrku kuuluvad kige karjuvam ad (vhem asti
kloimli i abtist, kes a v asta n u d h t k e tse rit k la stad e s k iv ist N eitsi M aa rja kuju, m illes e la n u d saatan
(iiliiiiis, 17).
J VI C ra b a r 1957; 23. F in n e y p a k u b v lja julge h p o te e si, seletam aks k ristlik e k u ju tiste p u u d u -
HilH kuni 3. sajan d i alguseni. T em a arv ates p o ln u d p h ju sek s su g ugi v a ra k ristla ste an ik o o n ilised
Viipiiilimuiscd: h aju salt p a ik n e v ad silm a to rk a m a tu d k ris tlik u d k o g u d u sed ei e rin e n u d igapevaselt
(ilinr )ii m u u h u lg as ka m a te ria alse lt k u ltu u rilt m illeg i p o o le st m b ritse v a st p a g a n lik u st k e sk k o n
n a l , cUiti nagu teisedki n in g see p ra st ei v a ja tu d k a erilist v isu aa lse t/m a teria alse t nii; vastupidi,
fllr k u ju n d a m in e o ln u k s isegi o h tlik (vt F in n e y 1994: 99jj). F in n e y m tte k ig u veen v u se le
a.ijatundjad. K uni ju tt k ib p u h te se m e lisest k e sk k o n n a st, klab h p o te e s m in u m eelest
lliiiii tepraselt. E nt see ei seleta, m ik s ei s a a n u d k u ju n e d a m in g e id esoteerilisi, sh k u jutavaid
lUinliiilciil, m is te e n in u k s k o g u d u seliik m ete id en tifitseerim ise, p e tu se p h a sisu n itlik u m e e n u -
lti*p )nw 's n i rk e , M ik s n eil ei ole m in g e id o h v ria lta re id , m in g e id te m p le id , m in g e id ld tu n tu d
kii.sih p agan k ristlaste k o h ta M in u ciu se a p o lo o g ia s (M in u ciu s Felix, O ctav iu s, 1 0 ,0264a).
(Ild irv lm ild testi p o ln u d , kll aga vis e sin e d a lokaalseid. K ristlikke k u ju tisi 3. sajan d i eelsest
litiil pille leiu id , kuid see ei t esta, et n e id p o ln u d . P ro b lee m i tu u m o n m uus: o lu lin e p o le k ristlike
le k k im ise aeg, vaid .see, m i k s n a d tekkisid.
I l.dliKilevaale k ristlik k u ik o n o g raafiasse tra n s fo rm e e ru n u d a n tiik k u n sti m o tiiv id e st v ib leida
in.HinlkiiNl A n e d l SpiritUiilily 1979: 51 3 -5 1 4 .
l u i i n i iv iS M tu ttlt) p h im ttelt ta g tn e m lse j
judaistlikus kultuspraktikas.^' Sltum ata sellest, kuivrd visid nl
m ndused tuleneda Siinai keelu liberaalsest tlgendusest ja mis tl
liberaliseerum ise, kneleb kujutiste juurutam ise fakt kujutamisvaeS
likku kultuurilis-religioossesse keskkonda selget keelt antiigi plasti]
kultuuri teadvustam isest R oom as ja hellenistlikus maailm as.
D ura-E uropuse baptisteerium i seinam aalingud prinevad ur
sam ast ajast kui eespool tsiteeritud kristlike autorite m tteavaldui
stseenid Vanast Testam endist, Hea Karjase ja Kristuse le vee mlni
m otiiv on loodud 212. aastal ning rakendavad vga loom ulikult h i
hellenistliku stilistika Sria erikuju.^^ V arakristliku kujutamisprali
paganlikele ltetele viitab ka tollase kunsti stilistiline stabiilsus. Viir
ei th en d a siiski stiililist hom ogeensust: m ultikultuurse im peerit
erinevad traditsioonid annavad endast m rku varakristlike kujut
stiilierinevustes regiooniti. Kristlike kujutiste arenguprotsessi tasane
vhem asti niivrd, kui see on rekonstrueeritav silinud m lestiste ]
jal - , kehtisid aga kigutam atult nhtava illusionistliku reproduts<
m ise antiiksed phim tted, m ille ainsana visid proovile p an n a teost
professionaalsed oskused.^^ M uutlik polnud niivrd stilistika kui
nograafia, viim ase piires aga teisenes teem ade repertuaari m uutudes i
ikonograafiline phim te.
sna ksm eelselt oletatakse, et enne evangeelium ide kujunemli
kibisid varakristlikus keskkonnas n n testim onium id - tsitaadikogU*
m ikud Vanast Testam endist, m is viitasid Messia tu le k u le .K ig e v a rt-
sem ate m aalitud kujutiste puhul on valdavalt tegu sam a tem aatikaga, ^
Tunnistuste illustratsiooniks saab neid siiski n im etada vaid m n d u l-
tega: kujutavad tsitaat-sm bolid pidid olem a silmaga hlpsasti haarati*
vad - seega pole tegu m itte piiblisnade raskesti visuaalsele tlkele allu v t <
m berjutustusega, vaid otse silme ette m aalitava pildiga A abrahaini
ohvritoom isest, Joona psem isest valaskala khust, Taanielist l u k o erti
("i ,,lo fs li hiim m astav o n see in im e se m tte lin e v a ja d u s a se n d a d a k s ese teisega - m itte niiv rd
iHivlsl Iccia lim aks te h a kui varjata. M eta fo o r p e id a b asja, m ask eerid es o savalt ta so o tu k s teiseks
itiilrtkN; niclafooril poleks m in g it m tet, kui selle tag a ei seisaks tu ng, m is h u ta b v ltim a kike
ituiiiUpl." (O p re i a-M -laccer 1991: 249.) Lisaks v is siin k aasa r k id a sakraalse e sitam ise ld ree-
Kfl, m iila )can -licrrc V crn an t t h e ld ab v arase k re e k a p la stik a p u h u l: k so an o n , m rg ib ta, vnguks
iiliifkul kalle iirniiise - salad u ses p e etu se ja avalikult esitatu se ta o tlu se vahel. K so a n o n i n g em in e
i.iMiiunduli inilsiatsiiiiini v rtu se. T eisisnu, ju m a lik u iid o li silm itsem in e v rd u b o tsek u i h irm sa,
milmliwllku reaalsuse avanem isega (V ern an t 1991; 155). K a M oshe B araschi arvates on vljaspool
krtlitluitl, ei v arak ristlik u s k u n stis oli kesksel kohal n h ta m a tu - see m o o d u sta s v a ra k ristlik u k u nsti
|iftliislii" (lluriisch lyyH; 41).
v i t l u s e k u j u t a m i s e nKldete ritta vib paigutada ka m iniatri
oletatavasti 4. sajandist prinevast nn CiolcniStSevi paprusest, mis
kujutab A leksandria patriarhi Theophilost Serapise pham ut ja pagan
likku jum alat teotamas...^*
Vaevalt nnestub seda protsessi kujutada lineaarsena: hilisantiigi
kunsti transform eerum ine varakristlikuks kujutam isssteem iks toim us
m itm eid kanaleid pidi. K ristlikku kibesse llitati koguni antiigi kuju
tatavate-repertuaar, kusjuures m itm el m oel korraga. O rpheus, H erakles
ja isegi eerosed om andasid uue thenduse, suhestatuna allegooriliselt
kristliku m aailm apildi phim istetega - vhem asti arvavad nnda
m ned asjatundjad, kuigi srased tlgendused jvad m istagi alati
vaieldavaks.^^ Ent olgu tlgendustega kuidas on, sem antilise vnkum ise
fakt ise kneleb paganlike ja kristlike elem entide segunem isest ja pi
m um isest.
Lisaks tasub silmas pidada, et kristluse proseldid prinesid kesk
konnast, kus plastikateosed olid kultusssteem ist vljunud nin g teki
tanud kunstilise tarbim ise m aailm a ega su utnud kohe hljata usup-
h im tete suhtes neutraalseid esteetilisi ihalusi. Kui Sevso aardeleiust
(4. sajand) prit hbenude valdajad, jukad kristlased, serveerisid
htuski vaagnatel, m is olid kaunistatud kujutistega M eleagrose vi
Achilleuse m dist, jahistseenide ja Kristuse m onogram m iga, siis s
rane sm bioos sjaid ilmselt ei hirinud, nagu ei nhtud m idagi halba
ka Venuse kujutiste, om aniku olmelise rivastum isstseeni ja kristliku
sisuga allkirja hitam ises kuulsal Esquilinuse aardeleiust prineval
Proiecta laekal, m is kuulub Briti Muuseumile.^*
36 Vt E lsner 1998; 257, iil 162. A naloogsete seede k u ju tam isest k psel keskajal v t C am ille 1995.
37 N itek s Josepha W eitzm an -F ied ler k sitleb 3. saja n d ist p rit sark o fa ag ifra g m en ti te rm id e
m u u s e u m ist R o o m as tra d itsio o n ilise k a rju ste v i k ttid e p id u s tu se k u ju ta m isen a ; e u h aristlik k e
k o n n o ta ts io o n e p e ab u u rija k ah eld av ak s (v t A ge o f S p iritu a lity 1979: 2 5 4 -2 5 5 ) - sam as k u i tein e
a u to r n e b selles sn a v e e n d u n u lt ju s t a rm u la u a sa k ra m e n d i s m b o lit (vt G o u g h 1973: 4 6 -4 7 ).
R o o m as V ia L atin al p a ik n e v a k ata k o m b i sein a m a a lin g u te k ristlik e s eed e k rv a l o n k s ru u m
te rv e n isti k a u n ista tu d stse e n id e g a H erak lese m d ist. M . Bell seo sta b k ll kangelase fu n k tsio o n i
A lkestise tag asito o m iseg a a llm a ailm a st K ristu se fu n k tsio o n ig a L a a tsaru se ellu ra tam isstsee n is,
m id a o n k u ju ta tu d n aab ersaalis, k u id arv ab sellegipoolest, e t p a g an lik tegelaskuju sattu s k ristlik k u
h a u ak a m b risse t n u p ag an au su listele sugulastele, kes p u h k a v a d seal k rv u o m a k ristla stest v e n
d ad eg a (vt A ge o f S p iritu ality 1979: 2 4 2 -2 4 3 ). M rk sa k e e ru k a m a ja p n e v a m a in te rp re ta ts io o n i
p a k u b vlja E lsner, l p e ta d es ts k li p h ja lik u a n al si j rg m ise jreldusega; Via L atin a k a ta k o m b i
H e ra k lese -ts k k el k u ju ta b e n d a s t k e sk p u n k ti P h a k irja g a s e o tu d eksegeetiliste k u ju tiste n in g
k u n s ti vahel, m is p eeg eld ab m b ritse v a h is k o n n a k u ltu u rik o n te k s te ja m n g ib n e n d e g a tu n d u
v alt ld ista tu m a l m oel. N e ed s ein a m a a lin g u d o n k u n st, m is rg ita b allegoorilistele t lg e n d u s
tele, k u id l h tu v a lt an tiig i k u ltu u rie n ts k lo p e ed ia s p e itu v a st alg p u n k tist. [...] H erak lese-ts k k el
p a k u b a v araid lo o m in g u lisi v im alu si m b e r tle v a te k s t lg e n d u stek s ja m tisk lu stek s - n e n d e
t h ja d e k u ju tiste t d e o n v alla in te rp reta tsio o n io rie n tiirid e le , m is k tk e v ad vaatajate usus. (E lsner
1995; 2 7 8 -2 7 9 ; v rd E lsn er 1 9 9 8 :152Jj.)
38 V t A ge o f S p iritu ality 1979: 310. Veel p a arsa d a aastat p ra st CA)n,sliinlinu.se u su v ah e tu st r h u
tasid p a lju d k ristla stest ro o m lase d en d iselt o m a helleni.stllkku IdciitU ectl, m brilsi-dcs e n d sealsest
Kristliku kogukonna tegelikus elus januneti niisiis nhtava kujutise
jrele. Miks seda vajati?
O tsides vastust sellele esmasele ja vga loom ulikule ksim usele, mis
kum m ati enam asti esitam ata jetakse, tuleb nustuda M osheB araschiga,
kes mrgib, et m is tahes usutunnistusega usklikud on ikka soovinud
om a jum alat n h a fsilisel kujul, inim likus kehastuses - hoolim ata
kigist teoloogihstest keeldudest (Barasch 1998: 16-17). Tepoolest,
meeleliselt tajum atu visualiseerim ine osutub lausa usulise elam use vl-
tim atuks eeltingim useks rituaalse kontakti saavutam isel jum alusega -
iseranis niisuguses kultuuris, nagu nhtava ja vaatem ngulise alge eelis
tusega room a traditsioon. Otseselt varakristlikest kujutistest kneldes
nim etab Hans Belting kige olulisem ana representatsioonivajadust ehk
eemaloleva (niteks keisri) vi tajum atu (Jumala) kohalolevaks m u u t
mist; teiseks aga kaitse- ja soosingutaotlust ning vajadust objekti jrele,
mida tnutheks kum m ardada. See kik on tsi, ent loetletud ajendid
pole varakristlusele eriom ased: tpselt sam adel phjustel kujutasid om a
jum alaid ja kum m ardasid vastavaid kujusid paganausulised ning lan
gesid puhuti ebajum alakum m ardam ise p attu ka juudid. Varakristlikud
kujutised ilm usid katakom bidesse, sarkofaagidele jm nii eelm ainitud
kui ka teistel, spetsiifilisem atel phjustel. Kige varasem ate mlestiste
puhul teenisid kujutised usuhse harim ise, m eenutam ise ja m anitse
mise krval (ehk kigi nende lesannete krval, m ida Elsner nim etab
koondavalt visuaalseks eksegeetikaks - Elsner 1995: 250) eeldatavasti
ka esoteerilise kogukonna htekuuluvustunde hutajana ning salajase,
vaid phendatuile m istetava koodina. Samas puuduvad andm ed, nagu
litnuksid kujutised varaste usukoguduste praktikas, am m ugi siis veel
craviisilistes usutoim ingutes m ingite palvete vi kum m ardam ise adres
saadi rolli. Katakom bid olid m atm ispaigad, sealsed seinam aalingud
fi olnud jum alateenistuse elementideks.^'^ Kaitse- ja soosingutaotluste
(nktsioon tugevneb alles esoteerika kahanedes, kui kristlik kirik saavu
tab valitseva seisundi. Vaat siis psevad tie juga m jule kik Beltingi
iiim etatud vajadused - ning leiavad ka u utm oodi rahulduse. Esialgu aga
oli asi teisiti.
Varakristlikud kujutised ilm usid tenoliselt hoopis hilisantiigi
kultuuripraktika survel - kusjuures just kultuuri, m itte kultuse!
Icatavas m ttes vib varakristlaste religioosset kunsti nim etada
klijrtiiduslikust ja m to lo o g ilisest k a a n o n ist p rit kujutistega. (E lsner 1998; 13; v t sam u ti F reud
i m ; 374 -375, jt.)
liespool m a in itu d U ue 'le s la m e n d i s n d m u si k u ju ta v a d s ein a m a a lin g u d te a d ao le v a lt v anim as
lirislllkii.s k irlk u ch ilises D ura-H u ro p o ses k a u n ista sid b a p tistee riu m i, sam as k u i palvesaalis silis
|iiiKUiilik d e k o o r (l.iissu.s 1967; 11)1 161
antiikplastika ilmaliku olemisvormi sakraalseks
t e i s e n d i k s.' Kristliku kunsti esim esed katsed - jutustavad, m ee
nutavad, viitavad, sm boliseerivad kujutised - peegeldasid antiikkunsti
otsekui negatiivis selles tem a funktsioonis, milles ta toimis telise kuns
tina.
M letatavasti ritasin eespool nidata, et just antiikm aailm as harg
nes kujutiste funktsioneerim ine esm akordselt kahte suunda - ja m ida
lhem ale hilisantiigile, seda selgemini. ks neist suundum ustest oli
traditsiooniliselt kultuslik, kus m itm esugustes vorm ides silis kujutise
m istm ine ja tajum ine kujutatava reaalse asupaigana - m istuslikult
liigendam atu, sisuliselt maagilise esindatava ja esindaja sam asusena.
Just selle paganliku praksise pihta oli suunatud nii kristluse apologee
tide raevukas kriitika kui erudiitidest kristlusekriitikute plastav p ah a
m eel - ja om eti vim utses see endiselt inim este teadvuses, kusjuures
kaugeltki m itte ksi lihtrahva hoiakuis. Teine suundum us, m is kogus
j u d u m im eetilise phim tte arenedes ning selle filosoofilise m testa
m ise teel, om istas kujutisele looduslik-leloom ulikust reaalsusest eri
neva, n - teisese staatuse, luues nnda vltim atu eeltingim use kujutiste
tulevasele elule kunstina - ja kultuuripraktika kasutas avanenud vim a
luse varm alt ra. Nagu pris - ja seega m itte-pris - kujutis osutub
spetsiifilise, kultusvlise tajum ise objektiks, pakkudes elamusi, m ida
m eie m ratlem e kunstilisena. Selleks ajaks, kui kristlus levis esm a
kordselt le kogu toh u tu Room a im peerium i ning kinnistus iseranis
m etropolis, saavutas kujutiste kunstilise tarbim ise kultuur enneolem atu
ulatuse ning snnitas vgagi arenenud institutsionaalsed struktuurid,
m is iseloom ustavad n n kunstim aailm a. Erinevalt traditsioonilisest eba-
jum alakum m ardam isest vi vaatem ngude ja tsirkuseetenduste p ras
test julm ustest po ln u d kristluse apologeetidel selle kohta su u rt m idagi
elda - vlja arvatud ehk kunstilise naudingu loom us kui selline, mis
vris kriitikat, sest eeldas kaasaelam ist teluse phe esitatavale eba-
telusele ning om as paratam atult m eelelist elem enti, m ille vis taan
d ad a loom alikule kihule. Range Tertullianus ksitles m letatavasti iga
kujutist kui m itte tegeliku, siis potentsiaalse ebajum alana, m is tol ajal
p o ln u d enam igustatud; ei kuulsate kreeka kujurite meisli all valm i
n u d vi neile om istatavad paganlike jum aluste kujud ega ka lugem atud
koopiad, m is kuulusid keiserlikesse ja erakogudesse, m ida eksponeeriti
avalikult vljakutel ja tem plites, m is olid m u u tu n u d kollektsioneerim ise,
spekulatsiooni, varguse ja vltsim ise objektiks, ei olnud enam kultus-
l I lcugi n em e, e t m iftesak raalsete k u ju tiste l h ik e st itseaega k irik u in te rj ris san k tsio n eeriv ad
kiigiiiil b iilsan tsi p h ap ild iv astased .
42 lilsneri arv ates ilm n e b v arak ristlik u s k u n stis h a svenev s m b o lisee rim iste n d e n ts, m is
u il koosklas k u ju tiste alleg o o rilise t lg e n d a m ise tra d itsio o n ig a , m ille ju u re d viivad u u s p l a -
(iMiulkiile ja Teeba C eb ese k au d u v arasesse an tiik aeg a (E lsn e r 1995: 250). M eie ja o k s o n praegu
ii|iilii-m, iM k u ju tiste a lleg o o rilin e t lg e n d u s v a sta n d u s sam avrselt m im eetiliseg a arhaili.scle
k f li ii N l ii m is p h im l tc l e .
'H Nillleks k ristlik u k o g u d u se u su elu p eam isi te g u re id kirjeldav ja reg lem en teeriv teos I)idache';
ml* p iirln eb n h tav asti 2. sajan d i algusest, ei m a in i k ujutisi ldse (vt CBeHuuuKaH 1988: 114-116).
SuimiK cl p ru u g i m c kaugeltki a m m e n d av a lt tu n d a kiki v a ra k ristlik u k e sk k o n n a eripalgelisi ja h t-
limlHiiuilii iisulavasid. I.eklub t e n d e id , et ju b a 2. sajandil k a u n istati g n ostilisles sektides K ristuse
kiilimlil piirgiidegu analiiogsell u n iiik ju m alale ja K oom a k eisrite sk u lp tu u rid e g a ; sellest kneleb
lllfiiiiiy im iN (v i IVkry lyH.S; 117).
runud piiratud lesannetele.^^ Tertulllanuse kartused, kes nhtava
polnud selle praktikaga kursis, osutusid siiski phjendatuks. Sakraalsed}
kujutised ktkesid testi teisenem isvim alust, mis peagi ka teostu.s.
Sakraliseerim islehter toim is kultuuri desartiseerim ise suunas.
3.
69 K itzin g er 1954: 96. N ag u sja r g itu st n h tu b , e elistak sin m a u s u k u ju tiste im elisse p rito llu
t s ta p ig e m su lg u d e ette selle l h te o m a d u se n a , m is tagab n ii p h a p ild i k u m m a rd a ta v u se , m a a g i
lise d o m a d u se d jm . Iseran is k eh tib see k u ju tiste k o h ta , m is o n s n d in u d fsilise k o n ta k ti teel
algkujuga. F razerile v iid ates m e e n u ta b F reu d h t m a o o rid e k o m m e t: M a o o rip e a lik ei h u ta iial
l k k e tu ld o m a h in g e h u g a, sest p h a h in g u se k a u d u k a n d u k s te m a p h a vgi leekidele, leegilt
o m a k o rd a l k k el keevale savipotile, sav ip o tilt to id u le, m is selles valm ib, to id u lt aga isikule, kes
sed a h ilje m s b ... (O p e fl 1991: 223.) O tsest a n alo o g iat n h a oleks eh k risk a n tn e , k u id teatav
t p o lo o g ilin e su g u lu s sraste u sk u m u ste v ah el silm a n h ta v a lt eksisteerib; sakraalse v e p u u te lin e
le k a n n e n ib to im iv a t kige t h u sam alt.
70 O lg u n itek s k as v i lu g u e ra k u st, k e s e n n e p a lv e r n n u le s u u n d u m ist s tas alati k n la n in g
p alv etas Ju m alaem a ik o o n i ees, p a lu d e s p h a p ild il ta g a d a n ii n n e lik k u te e k o n d a k u i h o o litse d a
h tla si selle eest, et k n a l ei k u stu k s, - m is sai k a alati t id e tu d , k u i p ik a lt e ra k k a ra ei o ln u d
(K itzin g er 1954: 97). Siin o n k u m m a rd a m is e m o tiiv h e n d a tu d m otiiv ig a im e h sest sek k u m ise st
asjad e lo o m u lik k u kik u . ld se o n p h a p ild i religioosse k u m m a rd a m is e ja m aagilise ra k a s u ta
m ise s eg u n e m in e vi k ih iti la d e stu m in e n ii v a n a ja t n in i laialt le v in u d k o m m e, e t n e n d e selge
erista m in e k u ltu sp ra k tik a s o su tu b e n am asti v im atu k s. V h em a sti o n n iisu g u se d k a tse d ebaveen-
vad. N ite n a k a su ta k sin veel k o rd P jo tr K u tsen k o v i id eid , s e d a p u h k u re lig io o n i te k k im ise ko h ta.
M n e d arvavad, e t u sk o n rg se m aag ia tu letis ja Looja m iste n i j u a b in im k o n d p ris hilja. See
sk eem o n h o o lik a lt p h je n d a tu d n in g p u n u tu d hiilgavate tu le tu sk ik u d e tugevaks ahelaks. K ik
oleks ju k o rras, v lja a rv a tu d k s p isik en e aga: n im e lt ei le id u h tk i, k a kige a rh a ilisem a t ra h
vast, kel p u u d u k s k u ju tlu s a in u lisest Loojast. N eed a ru s a a m a d o n k ll sageh m a ttu n u d vim sate
m d i- ja m aag iak ih ististe alla, k u id ek sisteeriv ad sellegipoolest. (KyiieHKOB 2001: 59.) Pisike
aga o n eksitus, k u i m itte m id a g i h u llem at: le id u b k u ltu u re, k u s k o sm o g o o n ilised m d id p u u d u
v a d s o o tu k s vi ta a n d u v a d n - n u llv a ria n d ile : n ii o n alati o ln u d ; lisaks ja g u n e v ad lo o m is m d id
m itm e k s t b ik s ja a in u lt k s n e ist o m ista b lo o m ist a in u isik u lisele loojale, m a h u k a s m d ir h m
esitab m a a ilm a geneesi s p o n taa n se s n n in a n n m a a ilm a m u n a s t vi stiih ia te (tuli, vesi, k lm jn e)
v a sta stik u sest to im e st, laialt o n le v in u d m d id s n d id ea h e la st, m is l h tu b h e st k in d la s t algpaa-
ris t jn e. (Vt n t L each 1956; M aclag an 1977; To no pO B 1982: 6 -9 ; W o rld R eligions 1999: 2 6 7 -2 6 8 ,
jt.) M a a ilm a m u n a m d is t v lja l d id a ain u lise lo o ja id e e d o n v im a tu , k u i lo o b u d a k a h tla
sev itu sofistikast. K utsen k o v i e d asin e k atse m aag ia ja re lig io o n i la h u ta m ise l p o le k u ig i veenev.
M aag iat seo stab K u tsenk o v e ra n d itu lt m to lo o g iag a, m id a e rista b o m a k o rd a ran g elt religioonist.
M aterialistid e seisu k o h alt o n v iim a n e (s.o re lig io o sn e m tle m in e - B.B.) a d ek v aatn e m to lo o g i-
hse m tlem iseg a. Ses p u n k tis ei saa m a te ria lism ig a t tt- e ld a k u id a g i n u stu d a: vaid u su k o g em u -
sega in im e n e ise teab, e t ta ju m u ste l p o le m id a g i h is t sogaste eb au su v o o g u d e ega sn g ete alatead-
vusekuristikega. (Kyi(eHKOB 2001: 60.) V iited isiklikule ja k a h tle m a ta ainulisele k o gem usele n in g
sam a v rd p e rso n aa lsele tea d m ise le teev ad p ro b le e m i ed asise a ru te lu v i m a t u k s : lhtetees o s u t u b
k o n tro llim a tu k s ega allu k a K arl P o p p e ri falsifitseeritavuse p h im tte le e h k on k u m m u ta m a tu .
P a rim a l ju h u l o n seega teg em ist eso teerilise tarkusega, m i d a o n i l m u t a t u d tcu tav nl c i n i m r h m a l e
tuied iru ia im u ) pnktikxid. mli puudttvid ko1^jpuutpunlMd
reellste kujutiste kunstilise funktsioneerim isega m itm ete param eetrite
plijni korraga,
ksikasjalikult pole phapiltide kasutusviise siinkohal ehk phjust
loetleda, kuid nim etagem siiski m ned episoodid, mis om andasid pret
sedendi thenduse. Imettegevad ikoonid ilm utasid tervendam isvim et ja
tiiitsid m uidki palveid - iseranis juhul, kui need lhtusid vaga eluviisiga
inimestelt, kuigi see polnud obligatoorne tingim us. Ravitoimega vis olla
phapildi aineline kandjagi.^' Tervendam ispalved olid sageli adressee
ritud ikoonile ja reliikviale korraga; viimasele om istati vahel suurem at
vge kui phapildile.^^ Ikoonid valasid pisaraid ja tilkusid verd. Ikoonid
otsustasid lahingute saatust. Esim esena sooritaski srase im eteo ilmselt
just kuulus Edessa phapilt 544. aastal, m il linna piirasid prslased -
lugu kirjeldab phjalikult Evagrios Scholastikos. H iljem viidi phapilt
K onstantinoopolisse, kus ta teenis pealinna kaitsjana ning saatis arm eed
sjateel; analoogseid kaitse-, soosingu- ja sjalise toetuse funktsiooniga
ikoone leidus K onstantinoopolis teisigi. 626. aastal, m il linn oli taas pii
ram isrngas, otsustas K onstantinoopoli saatuse Jum alaem a phapilt. 7.
sajandil loodeti Kristuse ikoonilt Room a pstm ist langobardide eest.^
Sjasndm ustesse imelise sekkum ise juhte jagus ka hilisem aile ajastuile:
Niketas C honiates jutustab, et veel 12. sajandil om istavad keisrid om a
sjalisi vite Jum alaem ale ning vidukaarikul ei sitnud lbi linna m itte
keisrist vejuht ise, vaid Jum alaem a ikoon.^^ B tsantsi phakute elulood
7fi Sam u allikas (M agiiirc 1995) k tkeb ka teisi sarn ase id n iteid. Vrd P h a Sofia kujutisega pitsat-
lalisniaiii k irjeld u st O ik o n o m id e s 1991: 42.
77 Tsit HciiA^iep 1987; 27 jrgi. M istagi m o o d u sta s m is ta h e s v o rm is kun stilise naud in g u diskre-
ilito crim in e v arak ristlik u k irjan d u se h e ju h tm o tiiv i n in g h lm as kogu kunstik o m p lek si - nii kuju
tiim ist, vaatem iiiige kui m u u sik at, liran d e id siin ei te h tu d : esteetiliselt h a ritu d ja tu n d lik A ugustinus
koges kll k u n stilise n a u d in g u ah v atlu si n in g talle p o ln u d v rad k h k lu sed , m ida ei tu ndnud
k a rm ik o elisem 'lertu llia n u s, ent l p p tu le m u s o su tu s p ris sarna.seks. K aunid ja m itm ekesised
voi inid, siiravail ja k enail viirviil niee/tlivati silm adele. rgu n a d k(kes(agu m u hinge, Ictifkesfag
teda luim il, kes n ad on tein u d kll vga hvellsteks, k u id m inu hveks o n Ta Ise, m itte nem ad.
| . . . | NOndii k ig u n n u u d liig u o h u ja te rv islik k u se t estu se vahel n in g lplikku o tsust langetam ata
k a ld u n m a k irik u s laulmi.se k o m m et pigem h eak s k iitm a, et k rv ad e m eelistuse kaudu len
(luku n fiin c m h in g vagiulu.'iluiuleiil. Aga kui jiililiib, et Imil lilgtilah m in d ro h k e m kui .ee, mil
leul liiultlMkne, uil tu n n istiin , et o len karlstusviiilr.selt p a tu stan u d , n in g eelistan lauljat mitte enam
kuultirt." (1lhllnillBeii, X. ,M. Til; X .1.1, A ugustiiuis 2tl(17: 279, 2H0.)
A sjatundjad osutavad 8. sajandi teise veerandi knnisel lahvatanud
ikonoklastia-puhangu m itm etele tekkephjustele, m uuhulgas nii kei
ser Leon III (Isaurose) Sria pritolule, m illest vis tuleneda tema
poolehoid m onofsiitlikule petusele, kaliif Yazidi phapildi-vastastele
aktsioonidele ning Kaisareast prit salaprase juudi im eravitseja mjule,
kes olevat kaliifi terveks ravinud ja keda hiljem nhti K onstantinoopolis,
- aktuaalse poliitilise phjusena aga keisrivim u katsele taltsutada
kloostrivaim ulikkonda/ Samas torkab silma, et ka kum m ardam i-
se-m ittekum m ardam ise probleem ise oli selleks ajaks tavatult teravalt
pevakorda tusnud, ning kujutistekultus - htses sulam is reliikviakul-
tusega - om andanud argikibes vgagi ebajum alakum m ardam isele ja
m aagiale sarnanevad vorm id/^ Kaalukat rolli m ngisid n n pilditli kee
rukas eelloos nhtavasti ka puhtteoloogilised vastuolud.*
Vrreldes Kesk- ja Kaug-Ida m aadega vedas btsantsi esteetikal ses
m ttes, et vga pika perioodi vltel (am etlikult alates 726. ja lpetades
843. aastaga) osutus kunst, tpsem alt kujutav kunst, phapildikum m ar-
dam ise probleem ina btsantsi vaim ukultuuri keskseks teem aks. Kik
btsantsi kultuuri tollased helgem ad pead olid hlm atud vitlusse, m is
seadis kunstist sltuvusse kogu idakristlaste maailmavaatelise ssteemi.
( B h h k o b 1977: 7.)
Hfi Tsil Jliiiiupcii iynh; -l jr){i. Siinkohal so h ib clik m ain id a, ct elulookirjckiiisi; kangelane, p h a -
kiisl im in k S tep h an o s isegi s n iiis t n u to llesam a V lah ern i k iriku )um alaom a ikooni im eprasele
abile: )ul pliaplll ravliuui vastuseks S tc p h a n o se em a palvetele la viljatuses! (vt ('.orm ack I9H5;
I IH).
H(< Velill tilljein iiiieiiic, et iiiiiiloiigliil Hl.tiinl.sl piiliiiplldlvii.iluse liik u m ise n in g ktijiiliivuiil
mniteKt lo o b u m ise vahel 20. sajandi av an g ard istlik u s k u n stis siiski nhakse. 1araku ei Ilm utu
kolk vntavate pH rallrellde ti^m bajad h tv iisi sgavat u sjatu iullikkust jn m(^ttedlltHlpllinl. Vc^tkem
Damaskuse Suur m oee, Sria.
nitek s kas vi j rg m in e m ttek ik . A asta tu h a n d ete v a n u ste k u ltu u ritra d its io o n id e laastam ise
m a staa p id e lt o n selle g lobaalse k u n s tife n o m e n i [av an g ard i - B.B.] ta g a jrjed v rreld a v a d p h a p il-
d ir s ta m is e ajastuga 8 .-9 . sajan d i B tsantsis, e n am g i veel - n e il n h tu ste l o n k a palju sisulisi li-
k u m isp u n k te . A vangardisti, m o d e rn is ti, p o s tm o d e rn is ti p u h u l o n te g e m ist eelkige k u n stn ik u g a ,
kes m ssab k eh tiv a m aailm a-, lo o d u se -, in im e sep ild i v astu, m is o n ette a n tu d [huvitav, kelle poolt?
- Ju m ala k av an d i n o l, m id a p eeg eld ab T em a lo o m in g . K u n stn ik o n o m a l algatusel v tn u d
e n d ale L ooja ig u sed m itte e n a m m etafo o rses, v a id s n a o tseses m tte s, luues ise, e n d a nim e l
ja o m a e n ese p alg e j rg i n ii in im e st k u i k esk k o n d a. M ah a salates, eitades, hljates to im ib ta Ivan
K a ra m az o v i p ro h v e tlik e s n ad e k o h a se lt - e ita m a ta Ju m alat, e i soo v i ta tu n n is ta d a Ju m ala lo o d u d
m a a ilm a ja lo o b selle e n d ale ise. (ilroflOBCKaa 1995: 3 9 -4 0 .) P h a p ild iv a stase d ei m ssa n u d m aa-
ilm a p ild i vastu; ik o n o k lastilise id eo lo o g ia tu u m o n so o tu k s m u u s. Ik o n o k la stia m iste o n t iesti
ta rv ita ta v n ii m itm e g i 20. sajan d i k u n stis n d m u se p u h u l, e n t teisest vaaten u rg ast. Sel te e m al on
ilm u n u d h u lk t siselt v etav aid u u rim u si; m eiegi k n e le m e sellest tin g im a ta , k uid veidi hiljem .
S iin k o h al p iird u g em m rk u seg a , e t u n u s ta n u d teise k su m tte , e ira b sja tsite eritu d a u to r htlasi
ka k o lm a n d a t ksku. P a ra k u tu le b tu n n is ta d a , e t Ju m ala n im e a sjatut su h u vlnil.';! Iiarraslalakse
v e n e h u m a n ita a ria s viim asel ajallaialda.selt n in g p u h u ti on raske e rista d a, k u si see hiliil ieli k oslab -
kas ak ad e e m ilise st k a te ed rist vi ju tlu stajak an tslist.
gid valmisid 8, sajandi alguses, s.o kmmekond aastat enne ..pildltli*
inihkeinist jii m ilukm nicini aastat enne revisionistliku dekoori loomist
Vlalierni kirikus. Igatahes kinnitavad Damaskuse m osaiigid esemeliste
tenditena seda, milles ei pruugiks niigi kahelda; nim elt et Btsantsis
cl katkenud ilm alike^kaunistuste kasutam ise traditsioon profaansetes
ruum ides, seda rakendati vhem asti kahel knealusel juhul ka phapil-
ilivastase ringkonna sakraalehitistes, kusjuures ei kultuslikul ega harival
eesmrgil, vaid puhtalt kaunistusena.
N im etatud Pha Stephanose eluloos m ainitakse teisigi ilmalikke sei
nam aalinguid, millega trann, s.o K onstantinos V, religioosse sisuga
pildid asendas vi vahel ka uuendatud kujul silitas - need on puude,
lindude, loom ade kujutised, sam uti saatanlike hobuste viduajam iste,
jahi-, teatri- ja hipodroom istseenid (vt M ango 1972: 152, 153, 159).
Ikonoklastiaretsidiivi-eelse 806. aastaga dateeritava eluloo autor ei saa
nud kuidagi ette nha, et need hipodroom i paganlikud ehk saatanli
kud kaunistused silivad kuni 1204. aasta ristisjani.
Neist nidetest peaks piisam a, veendum aks, et phapildivastase lii
kum ise energia ei olnud suunatud kunsti vastu: vaidlusalune esem eline
piirkond ji kunstilise vallast lihtsalt vlja. Kui leiame, et knelda on
phjust ka Btsantsi p l a s t i k a kahe h aru tum m ast vitlusest, siis see
om akorda ei kajastunud teoloogilises poleem ikas. Phapilte puudutava
vastasseisu kese asus mujal.
A rnold Hauseri arvates ei olnud ikonoklastide nol sugugi tegem ist
pu ritaanide, platonistide vi tolstoilaste laadis kujutisevastastega - pigem
andis see liikum ine kujutam ise kunstile uue suuna, mis m jus kunsti-
toodangule lausa vrskendavalt (H auser 1985, I, 141). See on huvitav
mte. Btsantsi ikonoklastiat vib testi pidada teise ksu tlgenduseks
sam as vaimus, m illest oli ju ttu siinse ksitluse I osas: kujutam iskeeld
om a kontekstuaalsetes seostes ktkeb kunsti sanktsiooni. Tsi kll, bt-
santslaste ikoonivastased t e o o r i a d keerlevad kultuspraktikasse
hlm atud, kum m ardatavate phapiltide mber. Phapildivastane teo o
ria, mis m ratleb selgelt veelahkm e religioosse ikooni ja enesekllase
kunstiteose vahel, ilmub sootuks hiljem: selle piiri tm bavad reform at
siooni juhid. lint Btsantsi phapildivastaste p r a k t i k a on sam m uke
just selles suunas.
M eenutagem , et geneetiliselt kpses ikoonikum m ardam iskultuur
n- rohujuure tasandil - stiihili.selt sndinud praktikana, mis oli vas
tuolus nii kujunem isjrgus kristliku teoloogiaga kui Vana lestam en d i
primu.sega vi lihtsalt ignoreeris neid. Ja reaalsuse surve all oli teoloo
gia sunnitud tasapisi taganem a. Siit ka ikonoklastide loom uprane tugi
nem ine kirjalikule traditsioonile, ikonoduulidel aga praktikale. Kirjalike
allikate lhtekohaks on Vana Testamendi kiijiitamiskeeld. Teine ksk ja
vastavad paralleeltekstid sisaldavad esimesi kunsti m ratlust, igem ini
kll - kunsti v i m a l i k k u s e snastust aga sellega asi ka piirdus.
Phapildivastane liikum ine viib selle vim aluse ellu. Ent Siinai mel
klanud keeld sihtis vastupidises suunas - tranni ning tem a abiliste
ja m ttekaaslaste kunstilised uuendused ei kajastunud teoloogilises
poleem ikas.
Varaste kirikuisade silmis oli teise ksu kehtivus vljaspool kahtlust.
8. sajandi phapildiaustajail tuli leida uus vaktsiin Piibli kujutam iskeelu
m ju vhendam iseks. Esimese sam m una kasutati ra hiljem vgagi tu n
tuks saanud vte: otsiti Vanast Testam endist hoolega kohti, m is olid teise
ksuga vastuolus vi kitsendasid m ingil m oel selle kehtivusvaldkonda -
seaduselaeka keerubid, vaskm adu, kujutised Saalom oni tem plis... Ent
phapildikum m ardajatel oli varuks veel teinegi, sootuks vim sam vas
tuvide - nim elt ajaloolisuse tees koos selle vram atu enne ja prast
liigendusega. M oosese keeld osutus vaidlustatavaks, kuna kehtestati
e n n e , kui Sna sai Lihaks. Ssteemset analsi hin n an u d D am askuse
Johannes lisas sellele m ttekigule olulise m etodoloogilise thelepaneku.
Apostel Paulusele tuginedes rhutab ta, et Jum al kneleb m itu korda ja
m itm el kom bel - just nende snadega alustab Paulus Kirja heebrealas-
tele, kus kinnitab Uue Testam endi lim uslikkust Vana le: Nim etades
u u t on ta [Jumal] esim ese tunnistanud vananenuks. Aga m is vananeb ja
raugastub, see on hbum ise rel. (Hb, 8: 13.)^ Niisiis kneleb Jumal
m itu korda ja m itm el kom bel - Sest nii nagu kogenud arst ei anna ki
gile alati h t ja sam a, vaid annab igahele kohase ja kasuliku ravim i, vt
tes arvesse paikkonda ja haigust ja aega vi kestust ja seisundit ja vanust:
ks vikelapsele, ent tiskasvanule, vastavalt eale - teine [...]; nii kee
las kikhveline hingede A rst piltide tegemise neile, kes on veel vike
lapsed ja kannatavad iidolikum m ardam ise haiguse kes, pidades iidoleid
jum alateks ja kum m ardades neid nagu jum alaid, ning ei kum m arda see
t ttu Jumalat, vaid om istavad auhiilguse tem a loodule.*
Kristluse-eelset m onoteism i vrreldakse m etafoorselt lapseeaga, m il
lele on iseloom ulikud kangeid ravim eid nudvad lastehaigused. Kpsele
inim esele avatakse uued ted,
Sest pidades silmas, et Jumal sai lihaks, i l m u d e s m a a p e a l e
lihas ja e l a v a s t i n i m e s e s t , olles vastu vtnud snulvljenda-
m atust hvesusest nii loom use, nii ulatuse, nii vlim use kui ka ihuliku
vrvi, m e ei patusta, kui teem e ta kujutise, soovist vaadelda ta jooni. [...]
Ikoon on ju p e e g e l d u s ja a i m u s , m is vastab m eie keha rohm a-
H9 Id h a iin fs I ) i i m a s c c in is , O ralio iics, III, 2 - JlaMiicKMii 191.1; .191. Teisal ta jiilkah; aga
nii n ag d Sna .ai liliiik.v, jiidc.s .sdick.s. m is la oli, nii sai ka liha S naks, k a o la in ala seda, m is lal
o n , agu siinia.iUKlcN .Snaga vaslavall hposliiasilc. ScetlUi mu k u ju ta n v ccn ilu n u ll n iiluam atut
liiniiiliil, k rild c .tai m c ir pilrasl osak.s liha Ja veri. Ma ei kujuta niililum alul Jum alust, vald kujutiin
lu m ala nilhlud ihu." (O riitiones, III, (i jlaM "-'KMH 191.(; .W-l.) Vrd; Kui Kolm iiiiui A inulisus om a
s n u lv itljrn d u n ialu liilvesiises laskus alla in im lo o n u isesse, saades m eie sa rn a s rk s ..." ( Ih e o d o ro s
Studltes, AnIIrrluM liiis, I, Tslt ('. m m i u d i I9K7; 2M Jilrgi.)
Hoolim ata kigist paganliku ja kristliku llhnkssuumiseprintsiibi eri
nevustest jrgivad nad silm anhtavalt hesugust nitlekonfiguratsiooni:
transtsendentne olemus k e h a s t u b meelelises kujutises, mis jbki
vrelem a kusagile eheda vrdkuju ja kujutam atuse piirimaile. Ent vas
tupidiselt paganausule ksitab kristlus lihakssaam isi ainulise kosmilise
sndm usena - kik korduvad kehastused koonduvad hte punkti, m illest
saab m aailm aajaloo kese ja tuum . Siiski osutub just i n k a r n a t s i o o n
htlasi k i g i m i m e e t i l i s t e a k t i d e eelduseks, vltim atuks
tingim useks ning aluseks. L ahknenud paganluse rpes, h i n e v a d
ku ju t i se s n d nii i n k a r n a t s i o o n kui mimees.
Vgisi tahaks elda, et hinevad eristam atult ja sam astam atult.
Sellest tsiasjast tulenevad teatud jreldused, millel peatum e hiljem.
Esialgu aga vaadelgem phapildivastase liikum ise kigus kujunenud
ikooniteoloogia m ningaid kandekonstruktsioone.
Ikonoklastia filosoofilis-esteetilistele tahkudele phendatud m o n o
graafias rhutab V iktor Btkov iseranis Corpus Areopagiticum i rolli
ikoonikum m ardam ise phjendam isel (Byckov 1980: 63-64). Tsi kll,
Pseudo-D ionysiose paradoksaalne loogika varustas argum entidega
m lem at vaenutsevat poolt. Apofaatiline Jum ala-m ratlus (igem ini
apofaatiline lhenem isviis Jum ala m ratlem isel) oli ks vim sam aid
kui m itte kige vim sam phjendus phakujutiste vastu: loogilisele
m istusele haaram atu Jum ala olem use m ratlem ine pelgalt negatiiv
sete tu nnuste kaudu thendab juba ette visualiseerim ise vim atust.
Theodoros Studitese snastuses klab see m ttekik jrgnevalt:
Hereetik: Ei, m eil ei ole sam a usk, kuna see, keda teie kum m ardate,
esineb ju suure hulgana, sest te kasutate ikoone, ja see dem ooniline kuri
kunst on katoolsesse kirikusse tuln u d le kreeka kom best kum m ardada
iidoleid. Jum alus on om eti hlm am atu ja kirjeldam atu teoloogide ks
meelse tunnistuse kohaselt. (A ntirrheticus, I, 2. - C m m b o >h 1987: 254.)
Teoloogide ksmeelse tunnistuse kooris klab iseranis juliselt
Pseudo-Dionysiose hl, kel Jumala transtsendentsuse idee saavutab
lim a pingestatuse. Jumal kui kogu loodud m aailm a ainuphjus peab
juba selle tttu eksisteerima enne ja vljaspool loodut ega ole sestap kir
jeldatav selle m aailm a kategooriates. Kigest inim esele tuntust lem ana
ei ole talle rakendatavad ka katafaatilised m ratlused - Jumal kui kigi
(om aduste) tius(likkus)e kehastus - , sest see vte phineb loodud m aa
ilma om aduste ekstrapoleerim isel. Maailmavlisena, transtsendentsena
on Jumal nhtam atu, kirjeldam atu, kujuteldam atu, m ratlem atu, kum -
m utam atu ja phjendam atu ehk teisisnu - lihtsa (liigendam ata) abso
luutse olem usena on Jumal helgi viisil piiritlem atu. Ses mttes osutub
apofaatiline teoloogia phapildivastaste teooriate purinuiks lugipinnaks.
Kll aga on apofaatilisest printsiibist kergesti tuletitiv mltteRnrnaste
kiijutislc" idee: Kui jum alike [iisjaclc) puhul on clluseci (apophascis)
(Ocscd (...j, siis nlitam atu kirjeldam isel on kohasem selgitada m il
lesarnaste kujutiste {anaplascis) kaudu. Seetttu nitab Phakiri
selgitades taevasi AstmeidVieile m ittesarnaste joontega {morphopoiiai),
just selle abil, et see Olem us on vrreldam atult lem al igasugusest
ainelisusest.'" Areopagita kneleb sm bolitest. See petus kujundab
teise perspektiivi: nhtam atu ja m ratlem atu Jumal avab end inimesele
ainsal vim alikul viisil - s m b o l i k a u d u . Seejuures tasub hoolega
thele panna, m ida asjatundjad vidavad Corpus A reopagitkum \ autori
sm boli-ksituse kohta. Erinevalt tavatlgendusest, kus sm bolit m is
tetakse m rgina, m il pole thistatavaga m idagi hist, esindab Pseudo-
Dionysiose symbolon - m ille erinevust sm boliseeritavast kll kusagil
ei eitata - pigem seda, m is neis on hist. Tema arvates pole symbolon
ainult m rk, vaid tegelikult ka asi ise? '
Smboli kui teofaania organoni, phim tteliselt nhtam atu n h
tava ilm um ise ideed said kasutada ning kasutasidki phapildialase
vitluse m lem ad osapooled. Tunnistades Kristuse ainum eldavaks
kujutiseks ja sm boliks arm ulaualeiva ja -veini, tuginesid phapildivas-
tased sm boli mistele just selles thenduses, m ille oli vlja ttanud
Pseudo-Dionysios (vt MeyendorfF 1976: 44). K onsubstantsiaalsus teeb
euharistiast nhtam atu, ksitam atu ja m ratlem atu Jumala ainsa ehtsa
sm bolkujutise. Samas ktkeb see erisuse-sam asuse htsus elem enti,
mis llitub ikooni kontseptsiooni idakristlusele iseloom uliku eritu n
nusena. Veel enne pilditli puhkem ist, kui sellest hakkasid knelem a
[lhapildikum m ardam ise ideoloogid, m rkab ja arendab seda m tet
M aximos Confessor. Tema keerukatest hom oloogilistest suhestustest
Kristus - Isa kujutis, Kirik - Kristuse kujutis aim ub analoogne ldi
sem seos: jljendaval kujul sisaldab kirik sam a energiat mis Jumal,
Pha Jumala Kiriku valduses on m eie suhtes sam ad toim eved, mis
lumalal, vallates neid nii nagu kujutis ja arhetp (tsit ^ m b o b 1982:
119). Sestap Kirik kui kujutis laseb m eil m ista kujutise ja arhetbi
htsust ldse: kujutis valdab sam u jum alikke energiaid nagu ka arhe
tp (samas).
Viktor 7 A ksitleb M axim os Confessori petust hendusllina
v o v
W ('scinlit-O idiiysios, D c a ic lc sti h io ra a /iia , II, 3. - Tsil licvii.THiir 2002: 549 jrgi.
41 Haiiisi.li 1483: 167. Viifvall saab m rk a m a ta jd a IV u d o -D io n y s io s c a ru saa m a lhedus
A Icksfl l.iissfvi s m lm lik o n lsc p lsio o n ilc, kus sm lioli lo o m ust n h ak se ..thistatava c.scnic Ja
Itllil.sliivii Idrpllsc k iijim d llk k u sc samasusc.s, |i in n m u iso s" vi teisal: ..thistatava ja thistava sam a
sii.Hos crlnevuNcs" (/io tc ii W7(i; h, 37). Viinui.sest .snastusest kostah selgesti kreeka teoloogia anli
iioonillifie loogika vastukaja.
Uku energia omistamine mooduittb tAestl olulise tahu phapildipool-
dajate kpses ikoonikontseptsioonis, )ill)ciulamiiie" saab uue ja seni
tundm atu tlienduse, mil on vlie hist kreeka klassikalise filosoofia
in im esisega. Selle motiivi arengulugu jiilgime kohe lhemalt.
Hakatuseks paar eelm rkust.
Teadupoolest oli ikoonipooldajate vit phapildialases vitluses
pigem poliitiline - kum bki pool esindas teatavaid hiskonnakihte ja
nende elulisi huvisid. Phapildipooldajate argum endid ei osutunud
vastaste om adest tugevam aks - vitis jud, m itte igus.^^ K ujunenuks
keisrinna Irene saatus teistsuguseks, vinuks ajalugu vtta sootuks
teise prde: II Nikaia kirikukogu jnuks ehk toim um ata ja phapil
dipooldajate kirjutisi tulnuks taastada fragm entide phjal (nagu n d
tuleb taastada ikoonivastaste teoseid ja 754. aasta kirikukogu akte),
ikonoklastilise loogika pinnalt vrsunuks aga vib-olla m itm eks sajan
diks om alaadne anikonism - vhem asti idakristlaste areaalis, kui m itte
terves kristlikus m aailm as. Sndm uste teistsugune areng kajastunuks
om akorda kultuuril lugem atu arvu tagajrgede nol.*'^ Vaidluse otsustas
vim (nagu vim pilditli ka algatas) ning vim u toel m ras ikooni
pooldajate teostes kujunenud ja II Nikaia kirikukogu otsustega j u stu
n u d ikooniteoloogia kujutiste edasise koha ja loom use kogu kristlikus
kultuuris ldse, iseranis aga igeusklikus kultuuriareaahs. Kuna see
teem a on m eie huvikeskm es, siis kuulub lhem ale vaatlusele nii vastu
sena ikonoklastilisele vljakutsele kujunenud teooria kui hel vi teisel
m oel seda jrginud praktika.
Kristoloogilise problem aatika tstatam iseks koos kigi selle teoloogi
liste kitsaskohtadega puudub hetkel vajadus. M oodustades kll teoloogi
lise sanktsiooni kujutiste kasutam iseks kultusssteem is, hargnesid need
vitlused tasandil, mis esteetika kui kunstiteooriaga otseselt ei liku.^'*
Vaatleksime vaid selle poleem ika m ningaid limi, m illest olulisi
m ad on (pha)kujutise aine ksim us, kujutise seotus arhetbiga ning,
vastupidi, arhetbi suhestatus kujutisega.
95 P n ev oleks u u rid a , m illist osa m n g isid .j lje n d i ja ..peegelpildi m iste d om al ajal m ark-
sistlik -le n in lik u s e steetik as n ii m ju v im sa p eeg e id u ste o o ria raam es. Paralleel pole ilm selt alusetu,
k u id p a ra k u m o o d u sta b see o m a e tte teem a.
n d ln u d H o rt^ n u lld * tuletU ed n in g leet ttu
Kflt Ncostulavad, Kt Inimktetu looiUid jljend-kujutised vflilstavad koos
lolmkiiega loom ingulise aktiivsuse ldse, siis krvalsaadusena osutub
taandatuks ka meistri kui arhetbi ja ikooni suhet vahendava ksuse
roll. Kui kujutis sam astu^ jljendiga, m uutub teostaja lbipaistvaks.
Teostaja elim ineerim ine lhendab aga ikoonikriitika he vaiuli-
kiima argum endi kum m utam ist, mis viib juuripidi ebajum alakujude
manuaalse pritolu tooposeni Piiblis. N d jb le vaid lahti saada too-
po.se teisestki poolest - puuslike elutu ainese argum endist. Theodoros
lahendab otsustavalt sellegi lesande, paigutades kujutise ning m ater
jali, milles see on teostatud, eri ontoloogilisteie tasanditele.
Kujutis kui vrdpilt on kll meeleline objekt, ent sam as om istatakse
talle teatavat sltum atust m ateriaalsest kandjast. Sest sarnasus ju silib,
igemini - kujutis jb iseendaga identseks, sltum ata m ateriaalsest
substraadist, millele ta kantakse. Teisisnu nib Studites kujutise all sil
mas pidavat seda, m ida m e tnapevaselt nim etam e h t ja sam a objekti
kujutavate piltide (skulptuuride, reljeefide) invariandiks. Siiski vaevab
m ind kahtlus, et srane m oderniseerim ine ei vasta priselt Studitese
m tle sisule; ehk tasuks proovida pigem traditsioonilist vorm i mistet.
Iheodorose m ttekiku jlgides juad tahes-tahtm ata jreldusele, et
tegemist on ontoloogilise nhtusega: vrdpildiline vorm ei ole pelgalt
mrk, talle om istatakse iseseisvat eksistentsi, m is siiski erineb olem u
sest. Fitsat thistab m etafoorselt arhetbi vlim ust, (pitser)jljend
ikooni. A rhetp ei asu kujutises m itte olem uslikult, vaid olemis
viisi sarnasuse jrgi (A ntirrheticus, III, 1 - CnMBon 1987: 319). Ei
kum m ardata ju ikooni olem ust, vaid prototbist verm itud kujutist, sest
ikooni olem ust kum m ardada ei saa. Samal m oel ei kum m ardata ikooni
materjali, vaid prototpi, m illest m eldakse koos kujutisega, m itte
koos olemusega. (A ntirrheticus, III, I - C m m b o ; i 1987: 319-320.)
'ieisal lisab Theodoros; [...] kui Kristuse kujutises kum m ardatakse
Kristust, siis jb kujutise m aterjal kum m ardam isel tiesti krvale, sest
austus kuulub sellel [kujutatud] Kristusele - sarnasuse prast, mis k u u
lub Kristuse Palge juurde ja millest [meldakse] m aterjalist eraldi, ehkki
see on nhtav. Ja nagu mulle nib, sarnaneb see niteks [vrdpildile, mis
peegeldub] peeglis, sest ka siin justkui joonistatakse vaataja ngu [peeg
lis], aga vrdpilt jb m aterjalist vljapoole.'"
Kujutamise lubatavuse teem a on vltim atult seotud kum m arda-
mi.se ksimusega, iseranis seetttu, et igupoolest keskendusid pildi-
lli kige teravam ad lahkarvam used just phapildi kum m ardam isele;
'M ..l.ilk ltiiK M liilo iilU 'lk (i< iiil(lr k iii ii ii ii i n li ii ii l .i c k o lilii." C m m m iv i I ) H 7 : ^.S I.
nnda kirjeldab Theodoroakl om i T)eiies ikonoklastide kummutami
ses ikonoklastia leebemat varianti, kus l<ujutamise mnmisega kaas
nes kummardamise eitamine.
N iipea kui kum m ardatav objekt l a h u t a t a k s e a i n e l i s e s t
e s e m e s t , millele ta on kantud,^^ kaob ikooni esem eline pool kum -
m ardam isenergia teelt nii eesm rgina kui takistusena. T nu sellele o su
tub igustatuks Basileios Suure kuulus ja sageli tsiteeritav vide: austus,
m ida osutatakse phapildile, prdub ikooni m ateriaalsest kehandist
m da, otse prototbile. Seda m istagi juhul, kui phapildikum m ar-
dam ine ldse vajab igustusi, sest austuse vahendam ine phadusele to i
m ub nii vi teisiti m stilise aktina.
Teisisnu, phapildikum m ardaja ja prototbi vahel tekib tnu ikoo
nil kujutatule m stiline, m ateeriavline, ent sellegipoolest tiesti reaalne
s i d e , m ille olem ust on vim atu m ratleda, kuid olem asolu vim atu
ka eitada. Kujutis phapildil - silmaga nhtav, kuid om eti vaba m ateeria
taagast - , osutub tundlikuks vaimseks m em braaniks, m is suunab austus-
im pulsi lo o d u d m aailm ast vlja, nhtam atule ja hlm am atule loojale.
Studitese hoolim atus ikooni m ateeria vastu eristab m ningate asja
tundjate arvates tem a hoiakut hes olulises ksikasjas D am askuse
Johannese vaadetest. Johannes leidis nim elt, et ikoon on kllastatud
Jum ala arm u nnistusrikkast energiast; Theodoros eitab seda, trjudes
n n d a ikooni fetiistliku tlgendam ise vim alust. Johannes kirjutab:
Ainelistele [asjadele] antakse jum alik arm nendel kujutatute nim e
prast. Nii nagu iseenesest on thtsusetu teokarp, m illest saadakse p u r
purit, aga ka siid ja sellest vi teisest tehtud rivas, ent kui selle paneb
selga kuningas [taas kuninga motiiv! - B.B.], siis tehakse rivas au osa-
5.
112 825. aastal k in n ita s P ariisi S in o d K arli ra a m a tu tes e sitatu d seisu k o h a, m istes h tv iisi h u k k a
n ii ik o n o k la stia k u i p h a p ild ik u m m a rd a m is e II N ik aia k irik u k o g u o tsu ste vaim us.
113 Libri Carolini k sik irja h n e k o o p ia leiti ja av ald ati alles 16. saja n d i keskel (F eld 1990: 16).
V iim asel ajal o n k a h tlu se alla se a tu d t n a p e v a l tu n tu d Libri te k sti k u u lu v u s K arl S uure aega (vt
Speck 1998), k u id m in g it a lte rn a tiiv set h p o te e si p o le vlja p a k u tu d . M a ju h in d u n siin ke h tiv a st
t lg e n d u stra d itsio o n ist, sed a e n a m e t Libri C arolini p rin e v u st L n e -E u ro o p a a reaalist ei o le v a id
lu sta tu d , ja a n tu d ju h u l o n see k ig e olulisem .
114 K neldes esim ese a a s ta tu h a n d e v a h etu se p e rio o d ist, r h u ta b G eorges D uby, e t ..m itm e su g u ste
fa k to rite seas. m is to im isid k rg e m a te s k u ltu u rik ih tid e s ja ta g a sid n e n d e sidususe, m n g is e n d ise lt
e lu t h tsa t ro lli k a ro lin g lik ..tsem en t. A a sta k m n e te vltel h e n d a s sisuliselt k o g u L n e -E u ro o p at
h o m o g e e n se k irik u teg elaste ja s ea d u san d ja te g ru p i p o liitilin e d o m in e e rim in e , kes p rin e sid s a m a
d e st su g u v sa d e st ja o lid h a rid u s e s aa n u d k u n in g a k o ja egiidi all, [...] Just selleprast m o o d u s ta s
h e te istk m n e n d a sajan d i a risto k ra a tia v a atam a ta k illu statu sele ja lo o m u lik ele takistavatele asja
o lu d ele k sm eelse te rv ik u in im e s te r h m a n o l, k e d a sid u s ks usk, h ise d ritu aa lid , h in e keel ja
k u ltu u rip ra n d . (D u b y 1 9 8 6 ,1 , 10.) Kigi e eld u ste k o h a se lt elas neis ka K arli rnaniatutes" v lje n
d a tu d m e n ta a ln e hoiak.
Sest pildid puudutavad hinge rohkem kui
kirjeldused."
Knne kui asuda jlgima l,ne-Huroopa
kristliku plastika edasist kekiku, tuleb
rAliufada, ei erinevalt ikonoklastillse kriisi
jilr({.sest Btsantsist m ndi siin m ittere
ligioossete teem ade eluigust m itte ksi
dek)ratiivsete ja ornam entaalsete elem en
tide puhul, vaid ka phakodade ja ksikir
jade kujutavatele kaunistustele. Sellal kui
idakristlus vastas phapildivastaste vlja
kutsele totaalse, igasugust kujutam istege-
vust suunava ja reguleeriva kaanoni vlja
ttam isega, mis ilmalikke kujutisi kirikus
ei tunnistanud, arenesid Lnes sndm used
sootuks teises suunas.
Suundum us m uutus ilmseks rom aani
stiili ajastul. Kirikute skulpturaalsed kau
nistused ning sakraalsete raam atute m ar
ginaalid rm ustasid silm a vi pelutasid
plastilise fantaasia pillava vorm im nguga,
arendades seesid, m illest kaugeltki kik
ci kajasta kristlikku tem aatikat vi sm
Souillac' Pha Maarja kloostrikiriku
boolikat. Sltum ata sellest, kust niisugust vana portaali sammaii.
dram aatilist, pingestatud kujundlikkust U I 130. Souillac.
1995. P hoto ScoUi, r i r f i i / f
anuTiutati, kas metslase toore kujutlusju
salaallikast vi lhem atest ja kaugem atest
kultuuriallikatest, igatahes vlistas kuju
tiste sisu ja iseloom nende kum m ardam ise
vi Jumala m stilise kohaloluna tajumise.
O tsida neist kujundeist kurjade judude ja
pattude kodeeritud esitust on kahtlase vr
tusega ettevtm ine. Sedalaadi ikonoloogilis-
tele ritustele vastandab Meyer Schapiro
igustatult n- negatiivseid tunnistusi
kaasaegsetelt, esm ajrjekorras Clairvaux
Hernardi, tuntud kaunistu-stevastase kuul-
.said filipikaid (Schapiro 1977; 6).
l l 'i (iiilllrlm iiit Ih iriiiu U iu , K itllo iiu lr D I v ln o r u n i O l l k l i i n j i n , III, 22. liill lltih I W ; U I , 12.1
JiBl,
Kllap osanuks B ernard m stiku ja petatud teoloogina hinnata
fantastiliste ilustuste sm boolikat, kui need seda sisaldanuks. Siiski ei
sisalda, kui otsustada B ernardi kirjelduse phjal, m is loetleb pikalt vaid
skulptuurseid kurioosum e. Ja ldse: mille jaoks on kloostrites, lugevate
vendade silme ees, see naeruvrne m onstroossus, see veider inetu ilu ja
ilus inetus? M ida on seal teha rvedatel ahvidel? Vi m etsikutel lvidel?
Vi koletislikel kentauridel? Poolinim estel? Tpilistel tiigritel? Sdivatel
sduritel? Jahimeestel jahisarvedega? Vib n h a palju kehi, m ille kohal
ksainus pea, teisal palju pid ja ksainus keha. Vib nha neljajalgset
m aosabaga, siis jlle kala neljajalgse peaga. Siin loom eestpoolt ju st
kui hobune, tagant selle kljes pool kitse, seal loom sarvedega, tagant
hobune."
H iljem hakkavad gooti illum ineeritud ksikirju kaunistam a niisam a
m itm ekesised kentsakad drleried ning ka gooti kirikuid ehtivate skulp
tu u rid e tem aatika kipub kristlike seede raam est vljuma, olgugi et
vhem al m ral kui rom aani ajastul.
Ent loetletud asjaolud kajastavad vaid olukorra h t ja kaugeltki
m itte kige olulisem at tahku. Tuum on m uus. Schapiro snastab selle
nii: Visuaalsetel kujukestel on kristluse kahes harus erinev staatus;
Btsantsis luuakse neid kum m ardam ise eesmrgil, sltum ata sellest,
kuidas seda parajasti m ratletakse - kas listam isena {veneration)
vi austam isena {hommage); lnekristluses on kujutised alates Libri
Carolini ajast am etlikult taandatud kaunistava ja hariva [elem endi rolli],
vljendades nii lihtrahva kui kleeruse suhtum ist kujutistekultusse.
(Schapiro 1977: 10.)
LneIik staatus, kus alusprintsiibiks on representeerim ine ja
esteetiliseks phim tteks kaunistam ine, nihutab k u j u t i s e m i s t e
l h e m a l e k u n s t i m i s t e l e , avades sellega tee kujutiste vastavale
eluvorm ile Euroopa kultuuriruum is. Ent kunsti m iste snnini kulub
siiski veel h ulk aega.
M a kavatsen taas lhtuda sellest silm anhtavast eeldusest, et selgepii
rilise m iste vi vhem asti vastava m istega haakuvatest m ratlustest,
kirjeldustest ja assotsiatsioonidest koosneva thendustom bu olem asolu
vi puudum ine peab olem a korrelatsioonis reaalsete ajalooliste prak
tikatega. Juhtudel, kus inform atsiooni praktikate kohta napib, osutub
m istevli iseranis kaalukaks tendiks.
116 B ern ard u s C laraevallensis, A pologia ad G u illelm u m , X II, 30. Tuleks e h k siiski r h u ta d a , e t
B e rn a rd ta u n is fan tastilisi m o tiiv e k lo o strik irik u te k a u n istam ise l - lugevate v e n d ad e silm e ees
- , lin n a k irik u te d e k o o ri su h tu s aga lib eraalsem alt, sest seal vis m is tm a tu k o g u d u s j u d a vaga
h a rd u s e n i eh k ka lih alik u ilu v ah en d u sel. (Tsit McTopuH acTexHKn 1962; 281 jrgi.) N ii et ka kiri-
k u k a u n istu ste luksu.st p a h ak s p a n e v k a rm tsistertsla n e ei o le u n u s ta n u d ..kirjaoskiiinululc liihli
p h im te t n in g o n valm is seda tu n n is ta m a , olgugi et m n d u ste g a.
Kujutiste teadvustamine )a kasutamine kunitlnt pt(hnuki In i otM*
selt vi vhem asti l<audselt Itajustuma inimtegevuse valdkondade struk-
liireerim ises ja riim itam ises. Seoses ikonokiastide ja ikonoduuiide
koniliktiga viitasin eespool asjaolule, et Btsantsi m tteloos puuduvad
seisukohad, mis kas vi \^hjamisi reedaksid poeesia, m aalikunsti, m u u
sika ja hipodroom ivaatem ngude m orfoloogilise htsuse intuitiivset
tabamist. Sama kehtib lnekristluse areaali kohta; kunsti ldm iste >sel
ajastul puudub, lhim isted aga knelevad antiikm aailm as vlja t ta
tud intellektuaalse aparaadi redutseerum isest.
Sna ars seostus esiteks sihiprase tegevusega - selles jrgivad kesk
aegsed autorid antiikm tlejaid; tpsem alt tegevusega tegemise, m itte
tegude m ttes - need kuulusid m oraali valda; ja teiseks teadm isega, mis
eesktt thendas reeglite tundmist'*^ Arsi (ja vastavalt artifexi) tlki
misel ja m testam isel kunstina (kunstnikuna) on sestap tegem ist
vritim istm ise vi spekulatsiooniga. Antiikajastul eraldatud ja lej
nud kunstidest (oskustest) peajagu krgemale seatud vabade kunstide
kompleks kinnistub prast M artianus Capellat ja B oethiust kindlas koos
seisus ning keskaegse kom be kohaselt triviu m i ja quadrivium ina kor
rastatult. Tulevaste kaunite kunstidega seostuvad vabade kunstide seast
ehk retoorika ja m uusika, kuigi viim ane kuulus m atemaatiliste kunstide
hulka; liiatigi dom ineerisid reaalselt klava instrum entaalse m uusika
(musica instrum entorum) le krgema, abstraktse tasandi musica tnun-
dana, m aailm am uusika, ning sellega harm oneeruv inimlik m uusika
{musica humana)}'* Plastilised kunstid kuulusid eristam atult arsi kui
ksit hulka. onglride ja m enestrelide kirju kunst oli sam uti om a
niita: nende riivatuid ja patuseid m nge pti halastam atult vlja ju u
rida, kuid etendused lksid suure m enuga nii laadaplatsil kui lossis. Luule
ja m aalikunsti he nim etaja alla hlvamise katsed olid m rksa argliku-
mad kui antiigis."'' Kui Aquino Thom as m ainib inimtegevuse valdkondi
klassifitseerides m uuhulgas ka oskusi, m is teenivad inim hiskonna
m eelelahutuse'^" eesmrki, ei pea ta kindlasti silmas rom aani portaalide
skulptuurseid kaunistusi vi C hartresi katedraali vitraae.
117 M ain ik sin ses seoses, cl tcchne k re ek ap rasc m istm ise tra n sle eru m ise s vis teatavat rolli
n in g iiia A ristotelese ..N ikom acliose eetika", m ille tlkis la d in a keelde R obert Clrosscteste.
IIK o e tliiiise jrul jagiincvail n ia le in aa tilise d d istsip liin id pidevateks, teatud su u ru si uurivaleks,
n in g d isk reetsetek s, hulki uurivaleks. N ii ksitlevad aritm eetik a ja m uusika hulki ja arve kui selli
seid n in g ((eiinicclria ja a stro n o o m ia su u ru si, st arve, m is iseloom ustavad ulaliisl. A ritm ee lik a ja
jteo in eelriu u u rim isa in e k s o n n iu u tu m a lu d ob jek tid , m uusikal ja astro n o o m ial ~ m uu tu v ad objek
lid (vi M atiopoii 19')(): 3.17).
I | y Vl 'H iliirklfw iiz I9N0; 109 11.1. Kida lloraliu.sc ..Kirja.st Pisodele, m illest on .saanud kiilic
ku n sti sunuluN i'sm bol, Ilm ub m n e v rra o o ta m a tu lt ka pii.skop D u ra n d u se eespool m a in itu d (eo-
( ii I2H6. Il), kuld m in g eid m o rlb lo o g ilisi jiireldusi a u io r selle sarnasu.se pinnalt ei lee.
121) Tull M y iiiiK ii/ ii.iirtii iK i r rn K a l )(i(v, j iirn i. id .l
Nii elus icui refleksiivses teadvuses olid tulevased kaunid kunstid
tollal laiali pillutatud m itm esuguste teaduste, ksitalade ja m uude
om avahel krvutam atute inim tegevuse vorm ide vahel (Kristeller 1951:
508).
Tsi, probleem ile vib lheneda ka teisiti, >,mittemorfoloogilist
teed pidi: otsida kunstilisuse tunnust nii-elda vahetu kaem use teel
otse plastikateostest endist, ritam ata fikseerida vastavate tegevusalade
rhm a.
Vita, et niisugune kogem us keskajal puudus, thendaks olukorda
tugevasti lihtsustada. Kll aga vib kinnitada, et vastavat teooriat ajastu
endast m aha ei jtnud. Instruktiivsetel teostel ja algallikatel oli teine
eesm rk ja need ksitlesid teisi teem asid. Idakristluse kujutisekont-
septsioon oli lbinisti teoloogiline, nagu ngim e, m itte esteetiline; kui
m ned tekstid knelevadki esteetilistest elamustest, siis need m o o d u s
tasid visuaalsete kujutiste konnotatiivse thenduse, nende keskne fu n k t
sioon - teenida kum m ardatava objektina ja Jum ala arm u kandjana -
ji esteetilise diskursuse raam est vlja. A insa vastuvitena nii karm ile
otsusele vib ehk viidata esteetilistele hinnangutele, m ida keskaegsete
m tlejate kirjutistes leidub ju kllaga. Aga need ei kuulu teooria valda;
h in n an g u id tuleks ksitleda pigem heterogeensete praktikate kontekstis,
m ida jrgnevalt vaatlemegi.
6 .
A lustada sobiks kultuurirollist, m ida m eie tavatsem e thistada snadega
kunstnikud ja autorid. Tnases m istetessteem is seisneb n im eta
tu d rolli eripra selles, et vastavad tegelased e i o l e v a s t a s t i k k u
a s e n d a t a v a d ning ka m is tahes klassifikatsioonile vi tpoloo-
gilisele rhm itam isele (stiili, suuna, koolkonnana vms) alluvad ksnes
isikulise ainukordsuse silimise tingim usel. Et keskajal peeti seda nuet
mitteobUgatoorseks vi koguni soovim atuks, siis knelgem kunstniku
asem el esialgu m eistrist. Vrrelgem m eistri rolli ida- ja lnekristluse
traditsioonis - erinevused on olulised, vim alik, et lausa saatusliku
thendusega.
igeusu raam es on ikoonilooja pigem roll kui isik, kusjuures seesm i
selt nii selgesti liigendunud roll, et lheneb hlpsasti kaheks. II Nikaia
kirikukogu aktid kinnistavad selle kahestum use n- seadusandlikult:
ikoon ei snni m aalija vljam eldisena, vaid kirikuprim usest ja v
ram atust seadusest. Seega ei loo m itte m aalija, vaid phad isad om a
ettekirjutuitegi -
leksti ~ techne), ..loovautorld" on kirikuisad. Siiski ei saa ka kirikuisade
rolli pidada esm aautorsuseks, sest see ei ole Isiku-, vaid koguiik - ksnes
siiilrases vorm is kehtestatakse traditsioon. Esmaseks loom isaktiks ei saa
seda kuidagi nim etada:\knelem ata juba m ltteininiiikku pritolu ni
distest, on ka kik teised seed reeglina ainult kirikuisade poolt vlja
valitud, sanktsioneeritud ja kanoonilisse ssteem i koondatud tradit-
.siooniliste kujutam isvorm ide variandid. Teostava m eistri puhul on aga
kigiti asjakohased Dam askuse Johannese snad; Ma ei knele midagi,
mis lhtuks m inust endast. (flwnb 1947: 54.) Saja peatki kiriku
kogu (Stoglav, 1551) tun tu d vastus tsaar Ivan IV G rozni ksim usele
Ikoonim aalim ise asjus on hea nide kirikuisade otsusest: ..M aalida [...]
ikoone vanade eeskujude jrgi, nii nagu m aalisid kreeka ikoonim aalijad
ning m aalis A ndrei Rubljov ja teised kuulsad ikoonim aalijad, ning all
kirjastada Pha Kolm ainu [nimel], iseom a tarkusest aga m itte m idagi
muuta.^
Snastus on kahem tteline, m is sageli jetakse kahe silma vahele:
kas m aalida kstakse nii, nagu m aalisid kreeka ikoonim aalijad ja A ndrei
liubljov, vi jrgida eelm ainitute eeskuju ja m aalida vanade eeskujude
jrgi, m itte om aenese tarkusest. Kui lhtuda viim asest vimalusest,
siis pole esm ased ka tunnustatud, kanoniseeritud eeskujud, vaid algus
on n ih u tatu d kujutam iskunsti silm apiiri taha: eeskujude eeskujuks o su
tuvad algsed koopiad natuurist ja hilisem ad ikoonim aalijad on vaid
tiuslikult originaalitruu tlgenduse teostajad.
Veel ks oluline nanss. O sundatud kirikukogu otsuses m ainitakse
Kolmainsust. Kui sellest lihtsalt le lugeda, nagu enam asti tehakse,
vib knealust fragm enti m ista kirikukogu seisukohana ikoonim aa
limise ksim uses ldse. Tegelikult on tegem ist vastusega konkreetselt
Kolmainsuse ikonograafia ksimuses. ldisem ate ksim uste osas (ni
teks Jumala kujutatavuse probleem ) kirikukogu otsuses htki nim e
ei m ainita, kll aga rhutatakse korduvalt vajadust m aalida phapilte
vanade nidiste jrgi ja nii, nagu Jumal li inim ese om a no jrele,
luua ka ikoone, pidades silmas vanade maalijate [loodud] nidiseid ja
juhindudes headest eeskujudest. Rubljovi nim etatakse osundatud li
gus konkreetselt seoses tem a Kolmainsusega, tulenevalt Kolmainsuse
kujundi tlgendam ise ikonograafilistest lahknevustest, mis nudsid
krvaldam ist.'^
v rism eta llist k a tte e h k n n oklad'i all. K in d la lt o n teada, e t p eag i see igatahes h in n a lise o kla d iga
k a eti (v t BanopHOB 1981: 10). Jb m ulje, e t R ubljovi m aale ei h in n a tu d tollal n ii krgelt, n a g u n a d
m e ie arv ates v rivad.
123 M an g o 1972: 186. Teatavat h u v i e lav n em ist k u n s tn ik u isiku vastu, k u igi sn a arglikult, vib
t h e ld a d a 12. sajan d i teisel p o o le l (KajKflaH 1968: 215) - selle vis tin g id a ju h in d u m in e E u ro o p a
k u ltu u rist (v t M an g o 1972:183). Seoses 1204. aasta k atastro o fig a see l p p es ega m u u tn u d l p p k o k
ku v ttes ldpilti.
124 V t n t n im e d e re g istrit u u rim u se s J la s a p e s 1986.
125 V anavene CKaaauue o c e n m u x uKOHonuo^flx ju tu s ta b m n e te istk m n e s t vene ikoonim aaU -
jast, k elle h u lg as o n A lim pi, A n d re i R ubljov ja te m a p a astu k a a sla sed D a n iil T orni, D io n issi jt -
k ik i iselo o m u sta ta k se v aga eluviisiga in im esten a, kes m a a lisid im elisi ja im ettegevaid ikoone.
A lim p il aga a id a n u d Ju m ala in g lid k o g u n i p h a p ilte m a a lid a, o tsek u i oleksid n a d o ln u d te m a
p ip o isid ; a m e n u rocnadHu noM oeaxy u n u c a xy opaaw , xKo yneH uii,u ezo u tu a (vt M acTepa
MCKyccTBa 1969: 15). E n t sellestki d o k u m e n te e rin g u st o n asjatu o tsid a viiteid h e vi teise m eistri
m a a lim isv iisi erip rale. le j n u d m itm esaja ik o o n im aalija h u lg a st n ivad nad esile t ste tu d o le
v at m itte n iiv rd p a re m u se vi isik u p ra t ttu , vaid v ag am a eluviisi poolest,
126 V tn tD e m u s 1963: 102jj.
vKliiele nrnuuiele omiitttl tettm itl luort
m etatekstide olemasolu tegigi kultuurivrtuste loom ise lbinisti
kanooniliseks (vt Ik rn stein 1990). Nitlike alguprandi"-raam atute
roll igeusu ikoonim aalis on ldteada ega vaja eraldi ksitlemist.'^"
Algusest peale kahek^ lhestunud ikoonim aalijast kunstniku ideaal-
roll t)n ebamrane. Kahe likum atu hulga - sakraalse ja ksitlis-
te-teostajate - liikmena korraga puudus ikoonim aalijal om a ni ega
suudetud seda ka vlja kujundada; ..kunstnike klass ei saanud srases
olukorras m oodustuda.
Mistagi pidi ka m aalija- ja skulptoritegevus leidm a m ingi insti
tutsionaalse vormistuse, isegi kui see ei olnud erialaphine. Siiski on
selle kohta vga vhe teada. K onstantinoopoli likkond oli ainus
hiskonnakiht, kelle elust-olust m e pisut team e (Ka)KffaH 1968: 205).
Krgkihi olm e peegeldab vaevuaim ataval kujul ka ksit argiseid
eksistentsivorme. Uurim usest nim ega Patronaa kolm eteistkm nenda
sajandi K onstantinoopolis loem e, et illum ineeritud raam atut ksitleti
Btsantsis juba enne 13. sajandit kunstiteosena; neid telliti spetsiaalselt
sel eesm rgil tegutsevalt kirjutajate ja illum inaatorite r h m alt - ja m itte
igapevaseks tarvitamiseks, vaid kunstilise rariteedina raam atukogusse
(Buchthal, Beling 1978: 101). Vrreldes ikoonide suure hulgaga m o o
dustasid sedalaadi kunstivrtused pigem m arginaalse nhtuse, sisuliselt
m idagi Btsantsi tarbekunsti taolist, aga nende kunstiline staatus ja kr
getasem eline teostus on vljaspool kahtlust. Ikoone seevastu ei tajutud
ega m testatud kunstiteosena - kunstilise vrtusena, m ille lahutam a
tuks atribuudiks on unikaalsus. Ikooni esm ane ja obligatoorne om adus -
127 V ljavte h e st niisu g u sest a lg u p ra n d ist (15. saj): ..A postel P e e tru s oli h eled a ju m eg a, [ ...j
p u n a p sin e , eakas, lokkis ju u ste ja p u n e ta v a te silm adega, ju u k s e d ja h a b e hallid , tih e d a te v u n tsid e
ja p stn in a g a jn e (M acxepa w cK y ccT B a 1969: 17). S n alin e k irjeld u s t ie n d a s sk em aatilist pilti:
id a k irik u p u h u l o lid n e ed v ajalikud m u u h u lg a s k a selleprast, e t erin e v a lt l n ek irik u tra d its io o
nist k u ju ta ti p h a k u id ilm a iselo o m u lik e a trib u u tid e ta ja p ro to t b i n o jo o n te t e tru u k a ja sta
m in e aitas k u ju ta tu t ra tu n d a.
128 M rg ik sin vaid, et ei ole n n e s tu n u d tu v a stad a h tk i ju h tu m it, k u s m n i tu n tu d m e ister
oleks k an o o n ilise v alem i n u d e id o tsu sta v a lt eira n u d . N iten a vib te e n id a T h eophanes K reeklase
fen o m en . Tolle aja k o h ta u n ik aalses s n alises p o rtree s, m ille p ra n d a s m eile Jepifani P rem u d r i.
m ain itak se m u u h u lg as, et T h eo p h an es ei k a su ta n u d a lg u p randeid: ..K ike sed a jo o n ista d es vi
m aalid es ei n h tu d te d a kunagi n id iseid vaatam as, nag u teevad m n in g a d m eie Ikoonim aalijad,
kes m istm atu ses kogu aeg (nidiseid] u u riv a d , h t ja teist p iidlevad ega tegelegi niiv rd m aalim ise
kui n id iste vahtim isega. Temal k ed m aalisid, ise aga nis ta p idevalt rin g i kndivat, tulijatega
vestlevat, sellal kui m istus tegeles leva ta rk u se m testam isega ja targ ad silm a d taba.sid m is tu s
likku hve. (M a crep a ncKyccTHa 1969: 28.) T h eo p h an ese g en iaalsu st tu n n u s ta v a d kik, aga tem a
.silinud t d , olles kll m a a llm istem p eram e n d ilt ja o m a erili.ses, k a rm is pa te etik a s k o rd u m a tu d ,
ci valdlu.sla vhim algi m ral k e h tin u d k a n o o n ilisi skeem e; 'Ih e o p h a n e s ei v a ev u n u d nidiseid
u u rim a m ille selleprast, nagu ta la m m u ta n u k s k aan o n it, vaid selleprast, et teadis neid peast.
Mis p u u tu b agii Irooniat ..m n in g ate m eie ikoonim aalijate" arvel, siis see ei ki a lguprandile
luglnem lK r p lilm llr kohtu: p o ln u d tarv is k o h m ak ate kslllisle kom bel m istm atu ses alalasu
nilldlseld u u rid a vaadata tull m istv alt, larga silmuga.
sarnasus prototbiga - on transleeritav: isegf kui Ikoon saab kahjus
tada ja sarnasus kaob, edastatakse see tiuslikult jiirgmisele koopiale.
Viim ane ei kehti ksi tavaliste, n- reaikoonide puhul: leidub tendeid,
et ka kuulsate im ettegevate ikoonide vgi kandus edasi koopiatele - kui
m itte tervenisti, siis osaliselt. M ingid m ajanduslikud huvid ikooniga ei
seostunud, sam uti puudus m te ikoonide kollektsioneerim isel.
I k o o n i m a a l i j a l b i p a i s t v u s ja m u u t u m a t u t e s
metatekstides kinnistatud kaanoni vimutsemine
a h e n d a s i d o l u l i s e l t s p o n t a a n s e a r e n g u
vljavaateid.
A nnan endale selgesti aru, et srane vide on m nevrra riskantne,
sestap olen sunnitud otsesnu tpsustam a seda, m is igupoolest on
iseenesestmistetav. M a ei rita sugugi testada, nagu toim inuks ikoo
nim aalija vi m onum entalist kanoniseerunud vorm ide ideaalselt lbi
paistva translatsioonikanalina. Ajalooline reaalsus on ideaalsetest ees
kujudest alati rikkam , m itte vaesem . Ikooni ideaal ei realiseeru kunagi
ega kusagil tiuslikult. lemeelelise kaem ust saadab alati tem a esemelise
esituse meelelise poole tajum ine, m is ohustab pildist l b i vaatam ist:
ikooni aineline kom pleks vib ka Jumala arm u kandjana vaim usilm a
t d prssida, paeludes pilku ning pakkudes m eelelist naudingut. Olla
rohkem kui kunst ja vhem kui kunst, nagu tavatses ikooni m ratleda
Pavel Florenski, ei thenda m itte olla kunst; phapildi m eeleline pool
kuulub kll letamisele, kuid selle olem asolu o n paratam atu - ning
htlasi ka kunstiline intentsioon. Phakujutise stru k tu u r jb tege
likult vastuoluliseks - esteetilisi tuletusi ktkeb ikooni esemelisus ise.
B tsantsi ja Vana-Vene ikooni- ja m onum entaalm aali stiiliarengut on
phjalikult u u ritu d ja kirjeldatud nii ajalistes m uutustes kui lokaalse
tes teisendites: ajastu, hoiakud, ideed ja eredad loojanatuurid tekitavad
m ra, m is m uudab figuratiivse m tlem ise suunda ning tiendab le
kantavaid kanoonilisi vorm e uute elem entidega.
130 Ses m ttes o n th elep an u v rn e, e t sja p ra n d a alt vlja p se n u d ik o o n im a a lik u n st V enem aal
kaitses vaat e t kiivam alt kui ku n ag i varem o m a m u u tu m a tu st ja d ista n tse e ru s kunstist selle stia
tnases t h e n d u se s - vt ajakirja Teopnecm eo ik o o n im aalile p h e n d a tu d e rin u m b rit (1991, n r 1).
131 Vt H a u se r 1985, i, 173; vrd Eco 1986: 114. M lestus D a id alo se st ei k u s tu n u d - seda peegel
d asid m u u h u lg a s la b rin d id g o o ti k irik u te p ra n d a l, k u h u ra iu ti e h itu sm eistrite n im e d , niteks
A m ien si ja R eim si kirik u is (M y p a x o sa 1988; 169).
132 M onte C assin o k lo o stri rek o n stru e erim ist k irjeld ad es esitab k ro o n ik O stia Leo uusehitise a utori
ja teostajana abt D esideriust, kellest hiljem sai paavst; ju tu stuses k o rd u v a d pidevalt vljendid nagu
la k avandas, ta paigutas", ta alustas e h itu st d , ta p stitas, ta ti R oom ast m aterjale" jm s (H olt
1957; 11-12). Kui D esideriuse isikus h in e sid algautori ja peateostaja fu n k tsio o n id , siis kuivrd on
need eristatavad? K akssada aastat hiljem k irjeld ab Suger S aint-D enis basiilika ehitam ise lugu; te a d u
prast ei m ain ita tem a m rk m etes esim ese gooti k irik u arh itekti n im e - kas see thendab, ei sellek.s
oli Suger ise? N ikolaus Pevsner loetleb m itm e id silm apaistvaid kirikutegelasi, kellele om istatakse
a rh itek tu u rsel a u to rsu st, ja m rgib, et peaaegu kik k u ltu u riv rtu ste loojad keskajal parinesitl klee
ruse hulgast" (P ev sn er 1979; 66). Sellele V iollet-le-D ucist alguse saan u d seisukohale vasUindub teine;
|o h n l liirvey arvab, et kirjeldustes o n fu n k tsio o n id segam ini linud ja i.segi varakeskaeg.sele ehillslc
tegelikeks au to ritek s olid spetsiaalse ettev alm istu se saan u d krgem a kvalifikatsiooniga ehllusm cl.sl-
riil, kes oskasid ka m rsep a, lisleri jm (d. Paljud neist olid kirjaoskajad inim esed, sllniapaislviid
k u n sln lk iid ja g eo m eetria asjatu n d jad (lla rv e y 1954; xi). H arvey keskaegsete inglise arhitek tid e blo-
gncdfilliie h k s lh i n nuilnlh ligi l.)00 n im e ja vaim ulikke o n n e n d e hulgas vald kolm ek m n e ringi,
neistki osa kaheldavad (.uimw, 32't). Pranlsu.se 11. 12. sajandi eh itu sm eistrite hulgas on suhe veidi
telMc M4 nlin ed id i kolila (iiiiliev ^ O k lem w cw lH d aju l (vi K^f^vre P onlalis 1911),
looi liikm ed )a tsunftim eistrid, ning vilmakR flukonnakunstnlkud.
M eistri sotsioloogia keskaja Lne-Euroopas puudutab kesolevat
teem at vaid he tahuga. O luline on m ista, et tegevusvaldkonda, m ille
produktsioon m oodustab tnapeval kunstiajaloo ainese, om al ajal s
rasena ei ksitatud - ei teoreetiliselt ega institutsionaalselt. Kleerik, olgu
ta nii andekas ja hea ettevalm istusega kui tahes, kuulus eelkige ikka
vaim ulikkonda - n n d a m ratleti tem a staatust nii sotsiokultuurilises
m aailm as kui teatavas m ttes m aailm as ldse. G ootika-ajastu saabudes
diferentseeruvad rollid snkreetsete kirikukom plekside loom isel ha
selgemini.'^"* Ehituse kui terviku eest vastutavatele arhitektidele om istati
krget staatust, neile kuulus kaasaegsete tnu ja tunnustus: arhitektide
n im ed ja portreed ehtisid nende ke all valm inud hooneid, nende saa
vutusi loetleti hauakivil ja m ainiti m itm esugustes dokum entides. Aga
arhitekti seisund oli erandlik - m eid huvitab nii-elda keskm ine m eis
ter, kelle tooted teevad tem ast uusaja k unstniku keskaegse ekvivalendi.
Kige parem ini sobib sellesse rolli kpse keskaja tsunftim eister, kuigi
tem a eristam ine M ercuriuse kaitse alla kuuluvast ksitliste ja kau p
m eeste universum ist ei ole kerge; vahel osutub see lausa vim atuks,
sest tsunftideks Higendamise phim tted pole tnapeval enam arusaa
davad. Hilisem ast, n- vlisvaatleja seisukohast vib ritada kaunite
kunstide m istest lhtuvalt selle vikese ksitalade ringi fikseerim ist,
m is seostuvad plastiliste kunstidega - skulptuuri, arhitektuuri, maaliga.
Keskaegsele teadvusele, m is kaunite kunstide m istet ei tundnud, oli
kaunis hajutatud kigi ksitkunstide vljale - alates relvam eistri-
kunstist ja lpetades kgikunstiga. Ajastusisene klassifikatsioon ei
erista krutsifiksi valm istajat sadulsepast.*^ Kunsti lahustum us ksits
133 ksikasjaliku levaate sellest problemaatikast vib leida phjalikust uurimusest MypaTOsa
1988, millele edaspidi korduvalt viitan.
134 V a im u lik k o n n a h u lg a st p rin e v a k s m ittek u tselisek s a rh ite k tik s - erin e v a lt h ilisg o o tik a ja
re n e ssa n si s u u rp a tro o n id e st - n im e ta b S ugerit P an o fsk y (naHO(j)CKHH 1999: 169), G o o tik a a jastu l
v isid p a tro o n id ja tellijad, o lg u n a d ilm a lik u d vi v a im u lik u d , e sitad a k ll n ii k sik asja lik u kava
k u i ta h e s, k u id p u h ta rh ite k tu u rilise la h e n d u se ja te rv ik te o stu se eest v a stu tas siiski a sja tu n d ja st e h i
tu sm eister, rm iselt k rg e k o m p e te n tsu sa stm e g a p ro fessio n aal. Tsi, vlist s ek k u m ist ik k a esines
- S u g er m a in ib k o rd u v a lt Issa n d a Ju m ala ja p h a d e m rtrite t n u v rse t abi, h d a s id ja e b a n
n e stu m isi ta v a tse ti aga p h je n d a d a saatan a salasepitsustega: ju s t n ii seletab t d e ju h i G u illa u m e
d e S e n sig a ju h tu n u d n n e tu s t C a n te rb u ry G erv ase o m a ju tu stu se s C a n te rb u ry k a te d ra a li m b e r
e h itu sest (H o lt 1957: 58). A rh ite k ti osak s lan g esid h a s u u re m a l m ra l projekteerija, in se n e ri
ja o rg a n isaa to ri in te lle k tu a alse d fu n k tsio o n id . M u u tu s o li m rgatav, k u id k augeltki m itte kigile
m istetav. Veel 13. sajan d il p a h a n d a b k s P ariisi d o m in iik la se st ju tlu sta ja e h itu sm eistrite peale, kes
te m a s n u tsi a in u lt h u lg u v a d eh itu sp latsil ringi, k in d a d k es Ja to k k p eos, n in g m u u d k u i ksutavad,
ag a t d ei tee - e t nihil laborant k u ig i saavad k ige s u u re m a t p a lk a (H arvey 1954; 4).
135 P ariisi p ro v o sti fitien n e B oileau Pariisi lin n a k sit ja k a u b a n d u se ra a m a t a asta st 1258
v im a ld a b p ilk u h e ita lin n a tsu n ftim a a stik u le 13. sajan d i teisel p o o le l (B yano 1957, 1958). R aa m a t
n im e ta b ligi sad a t k u tseala, k u n stiliste h u lk a viks liig itad a j rg m ise d : ju veliirid, p u u s e p a d (kes olid
v a h e tu lt se o tu d eh itu steg ev u seg a), m rse p a d , k iv iraid u rid , k ro h v ijad ja tsem en lc e rija d (k u u lu sid
h te, h ise statu u d ig a tsu n fti), p u u sk u lp tu u rid e ja -k ru tsifik sid e valm i.stajd (m(i(iclu(iisld Pariisis
oH muuhulgas tingitud v a lm iititm te l e m ^ otitiriM it d tk
'Ihoniase jrgi - nn otstarbe-phjusest (causa finaUs). Otstarbe eba
m rasus kajastus institutsionaalsete struktuuride iigusas liigenduses,
mis psis aastasadu: veel 16. sajandil, renessansi lppjrgus, kuulusid
l'irenze maalikunstnikiKl arstide ja apteekrite tsunfti.
Tnapeva mistes tegeles keskaegne meister muuhulgas ka kuns
tiga. Tegevusspekter oli laiaks venitatud, tuli osata m itm eid ameteid.'^'
Kunstnikuna mratlem ata, nii-elda om a kohata triiviv seisund soosis
universaalsust. Keskprane meister ji vanade oskuste ja harjum uste liistu
juurde, andekat hutas olukord om a vim eid mitmeklgselt vlja aren
dam a - just niisugused inim esed tusid vastutusrikaste ehitustde ju h
tideks, sest see eeldas asjatundlikkust grandioosse snteesi kigi elem en
tide osas. N itena vib tuua Villard de H onnecourti, kuid ajalugu tunneb
teisigi tem ataolisi (Harvey 1975: 159-160). Vimalik, et renessansiajastu
universalismi juuri tuleb otsida just keskaja mitmeklgsuse-algetest ning
h ise tsu n fti), m a a lija d ja sk u lp to r-m aa lija d ( k s tsu n ft), sadulsepp-m aalijad. L isada viks e h k veel
ka saratse en i ja tavaliste v a ip ad e k u d u ja d , s lese p ad ja v ap pide valm istajad. T egevusalade k sik a s
jalik liig en d u s m n e s tso o n is (n d ik in n a s te k u d u ja te tsu n ft, p aabulinnusulgedega k b a ra te v a lm is
tajate tsu n ft) m o o d u s ta b v e id ra k o n tra sti k u n stilise tso o n i diferentseerim atusega: niteks k irik u -
ehitajate tsu n fti k u u lu sid nii k iv itah u jad , ts e m e n te e rija d k u i kujurid; m aalijatel o m a tsu n ft Pariisis
p u u d u s; n e e d ja g u n e sid k ah e m u u tsu n fti v a h el - sk u lp tor-m aalijad ja sa d u lsep p -m a alijad "
(m aalija ja sad u lsep a a m e tite h ita m in e oli m u id e ld le v in u d n h tu s - vt M a rtin d a le 1972; 14-16;
H arvey 1975; 163; m aalija- ja s k u lp to rit h e n d a m ist h a rra sta ti veel pikka aega - v t H u th 1923;
3 1 ,7 7 ,7 9 ,82jj). K eskaegsete m e istrite n id isteraa m a tu is leid u b m aalim isel vi s k u lp tu u rid e v a lm is
tam isel p ru u g itav a le n id isk u ju tiste k rv al k a k an g a- ja tik a n d im u strite jo o n ise id , relvade eskiise
jm s (S cheller 1963; 12). Kll k a u d selt, k u id sam as v ga ilm ekalt tendavad k u n stiliste tegevusalade
e rista m a tu st p h je n d u se d , m illele to e tu s id P ariisi m aalijate ja skulptorite privileegid; Skulptor-
m aalijad v ab astatak se v a h tk o n n a tee n istu se st, sest seda eeldab n e n d e kutseala, m is o n m e ld u d
te e n im a k sn es m eie Issandat, te m a p h a k u id ja p h a kirikut. P uunikerdajate, sk u lp to rite ja
k ru tsifik sid e v alm istajate p u h u l o n p h ju se d veel h lm a v a m ad - selleprast, e t n e n d e osku-sed on
m ra tu d te e n im a k sn es p h a k irik u t, v alitsejaid , p a ru n e id n in g m u id rik k aid ja krgest seisusest
in im esi. Sam al p h ju sel o lid v a h tk o n n a te e n istu se st v a b asta tu d niteks ka p a ab u lin n u su lg e d e g a
k b a ra te v alm istajad (h ja n o 1958; 176, 211).
136 u k o n n a k u n stn ik e v ikesearvulise, staa tu se lt tsu n ftim e istrite st erineva klassi a m e tik o h u s
tu sed olid sam u ti m itm ek lg sed . u k o n n a a m e tite ..k aad riteraaraatu s vastav la h te r p u u d u s - e ri
n ev alt k o k ast, h ab em eajajast, ta llm e istrist ja n a rrist. K u n stn ik k u ulus teen ijask o n n a h u lk a lin ler
fa m ia res) ja oli t le v o rm ista tu d k as see rsa n d i, tserem o o n iam e istri vi k a m m e rte e n rin a ; v iim ane
a m e t oli kige psivam , silides P ran tsu se u k o n n a s (valet de chambre) 17. sajandi keskpaigani.
Vaid h a ru h a rv a k o h ta b am e tite lo etelu s k a n im e tu s t k u n inga k u n stn ik (pictor regis). Vastava
a m e tip o sti lo o m in e oli ilm selt k u n in g a v im uses, k u id p u u d u s t k o h u stu ste m ra m atu se tttu.
Inglise riig ik assa 1326. a arv e ra am atu te s leid u b sissek an n e kellelegi St. Albansi.st prit Jackile,
,,k u n in g a m aalijale, m a k stu d h v itise k o h ta , m illeg a ta su ti k u n in g a m eeleheaks laua peal lant,sl-
nii.se ee.st (M a rtin d a le 1972; 3 9 -4 0 ). E rak o rra lin e ta su k neleb nhtavasti sellest, et laua peal laiil-
sim in e m aalija (acki igapevaste a m e tik o h u stu ste h u lk a ei kuulu n u d . A ga t d jagus k u n stn ik u l
selletagi; te m a lesan d ek s oli k a u n istad a losse, laevu ja isegi vanglaid, d e k o ra ato rit p id u stu ste
p u h u l, m is olid k u ulsad o m a pillava luk su se p o o lest, kikvim alike atra k tsio o n id e, m e h h a n ism id e
ja m n g u asjad e leiu tam in e, v a lm istam in e ja t k o rra s h o idm ine. V iim ane tra d itsio o n ke.slis kaun:
Va.surI julu.slab, k u id as vananev l.e o n a rd o v a lm istas Pranc^ois 1 lbustam iseks m eh aan ilise lvi,
m ille iivuiiev rin d k e re oli liiis liiliaid (V asari IV, 28 Ba;iapn 1970: 2.S). 15. sajandi M adalm aade
k im sln lk e p u h u l oli see (avapilnine p ra k tik a (vt llu l/ln g a 2007: 267jj).
legendaarse Tuotilo jrglasena osutub Villard htlasi Brunelleschi eelki
jaks. Selles peitub veel ks Lne-Euroopa kultuurisituatsioonile omaseid
kahestum usi - kahemttelisus, mis ktkeb m itm eid arenguvimalusi.
N eid leidub veelgi.
K unstnikut eristam atus kpse keskaja tsunftissteem is tegi k u n st
n iku heks liikm eks artifexiAe pikas reas, kuid kindlustas nagu teis
telegi ksitlistele vhem asti selgesti m ratletud, turvalise koha sei-
suslik-korporatiivses struktuuris. K unstniku positsioon stabiliseerus ja
m uutus ha lugupeetum aks seoses fsilise t, iseranis aga kvalifit
seeritud oskust kasvava vrtustam isega keskaja teadvuses. Ses suhtes
erines Lne-Euroopa keskaeg antiikkultuurist: vaba judeaja vastan
dam isest m anuaalsele tle hakati tasapisi l o o b u m a .M a a r ja esiletst
m ine vrreldes M artaga evangeelium ides ei thenda judeaja listam ist
fsilise t arvel. A ntiik-K reeka paideia asem e tidavad vagad teod,
jum aliku te otsim ine ja palvetam ine. Ent ka antiigi judeaja m iste oli
seesmiselt liigendatud, hlm ates m itte ksi Platoni Piduski, vaid ka
Trimalchio piduski. Viimase judeeluvorm i hbim rgistas kristlik
ideoloogia logelemisena, mis, olles ise patt, li soodsa pinnase ka m uude
paheliste ihade trkamiseks.'^*
Varakristlikel anahoreetidel rajanes m unkluse idee igupoolest ju
taevalindude phim ttel - m eenutagem kas vi em eriit Paulust, esi
m est Thebaise erakut, kellele lind ti nokas leivapalukesi. Ent kui Pha
Benedictus m ungaelu no rm id 6. sajandil kinnistas, m uutis ta vram a
tuks nudeks ttam ise kui kindlaim a vahendi patuse judeelu vastu.
Kusjuures tise tegevuse esm ane liik, fsiline t, seatakse lugem isest-
kirjutam isest krgemale. Just tnu kloostrite ksitl phinevale elu
korraldusele m jutasid m ungad nii oluliselt keskaja kunsti ja kultuuri
arengut, leiab A rnold H auser (H auser 1985,1, 169). Ent kloostrite tine
m ajanduselu on lahutam atult seotud ka t rehabiliteerim isega krist-
137 N iisu g u n e v im alu s oli p ro g ra m m e e ritu d ju b a t d a m b iv a len tse lt hin d av atesse p iib litek s
tidesse. ld le v in u d a rv am u s, e t k ristlu s m ista b t d Ju m ala k a ris tu se n a p ris p a tu eest. vastab
tele v a id osaliselt. V ana T e sta m en d i p h ja l vib t d sam a h sti p id a d a in im e se p a ra ta m a tu k s
fu n k tsio o n ik s ilm alik u s m aailm as. .Ja h v istlik u lo o m islo o salm id es, m is e eln ev a d p a ttu la n g em ise
kirjeld u sele, eldakse, e t ain u stk i v ljap sast ei o ln u d m a a p e a l ja a in u stk i v lja ro h tu ei t rg a n u d ,
k u n i Jeh o o v a p o ln u d la sk n u d m a a p e ale v ih m a sad a d a ja in im e st ei o ln u d p ld u h a rim a s (1 M s 2:
5). V eidi h ilje m lisatakse, e t Ju m al p a n i A a d am a ja Eeva E ed en i a ed a h a rim a ja h o id m a (IM s 2:
15). N n d a l litatak se t Ju m ala k e h te sta tu d m a a ilm a k o rra ld u sse selle v ltim a tu k o m p o n e n d in a .
K ristus ti j n g rite le eeskujuks taev alin d e, kes ei k lv a ega lika, ja lilli vljal, m is ei t ta ega k etra,
ku id a p o stli kes ei t ta , see ei s lisab t o n to lo o g ilisele p h je n d u se le ilm aelu p a ra ta m a tu s e n a
ka eetilise m tm e .
138 Kige o lu lisem keskaja s ilin u d k u n stia laste st tra k ta a tid e st algab liguga P ha B enedictuse
vaim us: T heophilos, presbter, Ju m ala s u laste su lan e, v ritu m u n g a n im e k a n d m a , .soovib kigile,
et m istu se j u d e o le k ja h in g e ek slem in e aetak s m in e m a k a su lik u t g a, nildn Ichuk.sc om a e n ese
k te g a ... (M a crep a MCKyccrna I96.>: 231.)
luses. Sel tauNtul hukkas arenem a linnakultuur, m ille lAld ju ^itiulisdt
linim escd, nii et jiirgminc sam m t rehabiliteerim isel (oimus jubu
linnam ride vahel brgeriiku teadvuse ja eneseteadvustam ise raames,
mis sublim eerus teoreetiliseks mtteks. Inim tegevuse jao tu s vabadeks
ja m ehaanilisteks kunstideks, nagu keskaeg oli selle p rin u d antiigilt,
m testatakse linnastum ise faasis m ber - liigendus m u u tu b keeruka
maks ja kaotab varasem a selguse. M uuhulgas plvis thelepanu seni lii-
gendam ata m ehaaniliste kunstide massiiv; need klassifitseeriti, m is juba
ise kneleb vastavate tegevusalade m uutunud staatusest. Saint-V ictori
Hugo pidas vajalikuks llitada ppessteem i vabade kunstide, fsika ja
eetika krval ka ksittehnikad; ta visandas seitsm e m ehaanilise kunsti
skeemi, m is olid vastavusse seatud seitsm e vaba kunstiga. N ende hulka
kuulusid kangakudum ine, navigatsioon, m aaharim ine, jah t, m ed itsiin ...
Maali ja skulptuuri paigutas ta arm a tu ra ks nim etatavate kunstide hulka
koos relvasepat ja ehitusega.'^ M ehaaniliste kunstide sekka sattusid
ka vaatem ngud ja m eelelahutused,*' ent m aalija skulptuuriga Hugo
neid veel kokku liigitada ei suutnud - lisaks kigile m uudele phjustele
olnuks see silm anhtavalt vastuolus igapevase praktikaga. H onorius
Autunist om akorda vrdles teadm atuse vaim upim edust pagendusega,
samas kui inim ese kodum aa on teadm ine; teekond koju viib lbi vabu
kunste kehastavate linnade; esim esed seitse m rgivad traditsioonilisi
vabu kunste, kaheksas fsikat, heksas aga m ehaanikat, kus rndurid
pivad metalli, puu, m arm ori ttlem ist, m aalim ist, skulptuuri ja m uid
ksitoskusi - siin ehitas N im rod om a torni, Saalom on tem pli. Noa
laeva jne (vt Le GofF 1966: 81). Kik need kunstid kuuluvad kohustus
liku osana tiusliku teadm ise koosseisu. Plastilised kunstid esinesid ikka
veel pim ingus ksitoskustega, kuid k o o s v i i m a s t e g a k e r k i s
ka n e n d e s t a a t us .
Kunagine intellektuaalse tegevuse ja fsilise t polaarne vastanda
m ine kaotab teravuse; vabade ja m ehaaniliste kunstide loetelusid ksitle
takse tihti vrdvrsete vi peaaegu vrdvrsetena. Vincent Beauvaiss t
leiab, et teadus vabastab inim ese vaim upim edusest, ksit aga tem a
m aist elu ohustavast puudusest (vt MyparoBa 1988: 123). N nda val
m istuvad vabad ja m ehaanilised kunstid m oodustam a hist, nii-elda
vabastavate kunstide klassi.''*'
139 S a in I-V iclo ri I k ig o klassilik alsio o n k u ju tas en d ast v arasem a, 11. sajamli li^pus A rd c n i RiuluHl
p a k u tu d liig en d u se a re n d u st (vt M y p aro ita 1988; 270).
140 N n d a trtlncndab sna llm ilr h ii W ladistaw 'latark iew icz (1'atarkiew ic/ 57). (eine iiifl
d av tlfjendus olck.s ..Viialemiinjiud" ja ..riiiitlitu rn iirid (vt la u p e l-O re v s 200(1: 127),
M l lisinduNlIkuks niiitcks lii vilrtuse te ad v u stam isest o n K enensburnl H ertholdi seisukoht.
..A ren d ad es p e tu st, et Iga lllilsk o n n aliin c o n luim tla poolt m aiiratud titmii leulaval iinielK, r h u
lill) ,Siik*n )iilliiJtlii)ii, rl noldltniUrlrl, k lh ellslrl )ti relifjioosselel phjustel (iii hildaviijullk. et kigi
Erinevalt tulevasest kunstnikukontseptsioonlsl, miji eristab kate
gooriliselt loomingut ksitst, peitub kpse keskaja kunstniku
puhul l o o t u s t e m a t l o o m i n g u l i s e i s e l o o m u
tunnustam isele just kuuluvuses ksitliste
h u l k a , sest loomingut ksitleti inimtegevuse (jllegi tegemise, mitte
tegude mttes) ldprobleemina.
Keskaegses teadvuses m ras loom ingu kontseptualiseerim ise vii
sid m aailm aloom ise akt. Vanad kreeklased ei tu n d n u d sna loom ine,
room lased aga kll. Kuid nem adki ei tarvitanud seda ei filosoofias ega
teoloogias, sam uti kunsti kohta; keskajal sai snast Looja Jumala sno
n m (vt Tatarkiewicz 1980; 250). Jumalale om istati loom isvim et selle
sna limas thenduses - htlasi thendas see jgitult tunnistada eim is
kist oleva loom ise vim et, olgugi et esialgu ainult he (ja ainulise) m is
tuse ja tahte puhul. Eimillestki loomise idee, creatio ex nihilo, m oodustab
loom ise m iste absoluutm tm e. Kiki edaspidiseid loomisakte, nii inim
likke kui looduslikke, m isteti suhestatuna Jumala esimese loomisteoga.
Plastiliste kujutiste m testam isel rakendati seda phim tet Lnes
teisiti kui idakristluse traditsioonis.
Btsantsliku igeusu kujutiseteoorias eristub ikoonim aalija ksi
tliste seast selle esem e phaduse poolest, m ille tem a kll teostab,
aga Jum ala arm ust ja Jum ala arm u kandjana. B tsantsi ikooniteoloogia
rajanes pigem Jumala lihakssaam ise kui m aailm aloom ise aktil. Suur
analoogia jum aliku ja inim liku loom ingu vahel olnuks siin kohatu ja
plastilise loom ingu puhul olulist thtsust ei om anud. Seeprast vttis ka
m im eetiline printsiip btsantsi traditsioonis kindla vorm i; ikoon jljen
das igavest m u utum atut prototpi, oli taandatav absoluutsele olendile
ning pris sellelt om a m uutum atu kuju. Lnes seevastu nhti creatio
ex nihilo idee valguses kike inim ese poolt valm istatut, nii plastikat kui
sakraalseid objekte.
Kui lhtuda Augustinuse tlgendusest, siis loom isakti teostas Jumal
om al vabal tahtel, m itte m ingi vajaduse sunnil. Loodusm aailm a eellased
olid kigi asjade jum alikud ideed ehk tielikud individuaalm isted
Jum ala kikehlm avas m istuses. Loom isakt m oodustab seega otstar-
be-phjuste (causafinalis) koondum iskoha: ku n a jum alikud ideed h l
m avad asju tervikuna, siis on neisse, nagu taim seemnesse, pakitud iga
asja tielik sisu, m inevik ja tulevik kaasa arvatud; seeprast on looduses
toim ivad phjused allutatud otstarbe-phjustele ja tidavad vaid abista-
M.1 Vl lliirv cy ly S I; 2>), O len liiicsli n us Kiru Murnloviinii, kes pciib nclil viililliisl kuu litliltnulti
vftl Iciulllkii n iiulriiilK ccilnilt' viljuks (M y p u io n u WKH; IH2). il**
firlnevilt kolme etlm eie, silmanhtavalt spekulatiivse lhenemise
esindajaist viitavad viim ase seisukoha pooldajad phjalikele ajaloolis
tele uurim ustele, m ille esimeseks ohvriks langes m t keskaegse m eistri
anonm susest. N ende nim ed on teada. Kusjuures sugugi m itte ainult
suurte kirikute ehitusm eistrite puhul, kelle nim ed oli tavaks jdvustada
rajatud hoones, vaid sajad ja sajad m eistrid on leidnud m ainim ist k ro o
nikais, am etlikes dokum entides, lepingutes, arvetes, kaasaegsete kirju-
tistes vms; m itm ed neist o n tuvastatud ka tnaseni silinud teoste auto
ritena. R om aani ja iseranis gooti ajastu ehitusm eistrid ja kunstnikud
on ajaloohm arusest esile kerkinud, nii m nedki neist on o m andanud
biograafia, kus iseloom ustatakse ka m eistrite varalist seisu ja hiskond
likku seisundit. Kik see on tsi, aga anonm suse-m di kum m uta-
m ine ei tle veel m idagi loom ingulise vabaduse kohta; m istagi osutu
vad tulem used ka reglem enteeritud tegevuse puhul eritasem eliseks ning
kaasaegsetel ei jnud see kahe silma vahele. Reglem enteerim isvorm e
tuleb u u rid a eraldi teem ana.
Loom ingulise kam m itsetuse algphjuseks peetakse tihti tsunftireeg-
leid: kunstilist tegevust ahistavat reglem enteerim ist theldatakse juba
eespool m ainitud Etienne Boileau Pariisi linna ksit ja kaubanduse
raam atus (McTopMH MCKyccxBOSHaHMH 1963; 60). See ei vasta tele.
Tsunftireeglid sisaldasid vhe puhtkunstilisi piiranguid, sest k u n st
n ik utd ei eristatud m uudest ksitaladest, ja esitatavad nudedki
olid enam -vhem s ta n d a r d s e d .T s u n ftis ta tu u tid e phjal otsustades
kontrolliti eelkige kutsetegevuse vlist, t sisu suhtes peaaegu n e u t
raalset klge. Sisulist poolt visid rohkem puudutada edvrile vi
MeisterstckWe, s.o m eistri nim etuse taotleja proovitle esitatavad
nuded, aga siingi jvad kirjalikult fikseeritud tingim used sna for
maalseks: vahel eeldati t d etteantud teem al (Jum alaem a, Ristildu,
Pha fri kujutam ine), teatud m dus (knrapikkune), alati kehtis
kindla m aterjali kasutam ise nue ja tingim us, et pilt oleks hsti m aa
litud (H uth 1923: 16). Jb le vaid m istatada, kas hsti m aalituse
m iste hlm as ka ikonograafiliste vorm elite ranget jrgim ist, sam uti
on selgusetu, m ida m eldi t hea kvaliteedi all, m ille le valvasid
tsunftikom isjonid, kontrollides htlasi ka hindu. K irjalikud allikad kin-
144 T su n ftista tu u d is fik se eritu d n u d e d o lid e n am asti ld ise iselo o m u g a: tu li a u sa lt ja k o rra lik u lt
teh a o m a t d , k a su ta d a e tte n h tu d ja k v aliteetseid m aterjale, p a rim a tu le m u se h u vides j rg id a
k e h te sta tu d t a e g u (niteks m aalijatel oli k e elatu d t ta d a p im e d a l ajal k u n stlik u valgustusega
- sed a v ib k i eh k lu g ed a h ek s v h este st spetsiifiliselt k u n s tn ik u vabadust piiravaks n u d ek s).
k sik asjalik u lt oli re g le m e n tee ritu d p ilaste a rv ja piaja k estus; tsu n fti visid k u u lu d a k sn es
vab ad e seisu ste esin d ajad , sam u ti k aitses tsu n ftista tu u t o m a liik m e id v ra m a iste k o n k u re n tid e
eest jm s. R eg u latsio o n ile allus vee! sissetu lek u te m r, o m a to o d e te g a k au p lem ise kord, sam uti
tsu n ftiliik m ete t in e, k lb elin e ja u su lin e k itu m in e (vt H u th 1923: 15).
nitavad pigem seda versiooni, et tsunftireegUtega slteititu d kutsealased
nudm ised puudutasid peam iselt tehnoloogilist p o o l t .T e o s e ikono-
graafiline ja ikonoloogiline klg kujunes m eistri ja tellija suhetevljas
kehtivate kanooniliste valem ite pinnalt ning m oodustas kokkuleppe vi
m uude vastastikuste toirhingute objekti.
Siiski leidus siin peensusi, mis ei vim aldanud vlja rehkendada loo
detud tpilist olukorda. T ripthhoni tellim us ja kiriku ehitam ine on
liialt erinevad lesanded, et alluda htsetele reeglitele.
Vib elda, et vim sate kirikukom plekside rajam ine kujundas otse
kui autorsuse vertikaalastm iku, m ida vib nim etada ka vabadustasan-
dite hierarhiaks. Lhtekoha m oodustab tellijast patrooni tasand, kes
osales terviku loom ises nii kavandam ise kui ehitam ise staadium is,
om astades n n da teatava osa hisautorsusest, ent delegeerides lejnud
autorsusem ahu ning vastavalt ka vabaduse m ra jrgnevatele struk-
tuuritasanditele - peaehitusm eistrile ja hierarhia m adalam ate astm ete
meistritele, kellest igahel oli siiski sam uti om a pdevusruum . Samal
moel jtkus autorsuse (ja vabaduse) valdam ine ja delegeerim ine kuni
kompleksi pisim ate viim istlusdetailide artikuleerim istasandini vlja.
Mistagi knelen m a abstraktsest skeemist, m is kirjeldab pigem rollide
kui reaalsete tegelaste hierarhiat. Tegelikkuses vis peaarhitekt teosta
jatele dikteerida figuuride iseloom u, kapiteelide dekoori vi visandada
isiklikult riituseriistade eskiisid - niteid rollide pim um isest vi kattu
misest leidub kllaga. Ent igal rollil on om a koht hierarhias siiski olemas
ning hes sellega ka vastav vabadusesektor - sltum ata asjaolust, kas see
aktualiseerub vi m itte.
M idagi hist kigis neis juhtudes siiski ilmneb: ei eratellim uste lepin-
guis ega kirikukom plekside rajam ise protsessi kajastavas dokum entat
sioonis ei leia m e m rke kaanoni pealesurum isest meistrile.*'**
Enam gi veel - nagu olen varem ritan u d phjendada, kujutab kul-
tuurikogem use kanooniline edastam ine endast traditsioonivorm i, kus
praktikat reguleeritakse spetsiaalsete tekstidega, m is kaitsevad, silita
vad ja kinnitavad traditsioonilist eluviisi. Kui tegu on kanoonilise teksti-
loomega, osutub kaanon m etatasandi nhtuseks, s.o. tekstiks teksti(de)
145 K audseks t e n d ik s selle k o h ta, e t tsu n fti n u d m ise d tu n d u s id keskaegsele m eistrile suhteliselt
m ugavad, o n a n d m e te p u u d u m in e t sise m a te st la h k h e lid est m eistri ja tsu n fti vahel seoses teose
lo o m in g u lise poolega. U siniene tead ao lev v ljap aistv a m eistri konflikt tsu n ftig a p u h k e s v a ra re n es
sansi l'iren/.es, aga selgi ju h u l ci rita n u d ts u n ft (niippo B runelleschit karisludu m ille Julgele lo o
m in g u liste tao tlu ste, vaid liiga krge tasu n u d m is e eest.
146 IVIecnuvtid k sik u d ju h u d , kus m eisirile k irju lali e lle lahendu.s, m is oli risti v a slupldinc Icnia
scnislelc t d e le nugii ju h lu s niteks A rislo lele rio rav u n li ja A levislo N iiovogii Mo.>(kva.s .suur
vrst Ivan III vulilsiisajiil; iiga need oii e n in d id : leillm usl m eistrile nll v ra s InulltsloonlN ciilnes
hiiruhiirvK,
kohta ehk kitsamalt - tekstiloomlse norme stestavaks tekstiks (vt
Bernstein 1990). M etateksti rolli vivad m istagi tita nii verbaalsed kui
m itteverbaalsed ksused - piltlikud nidised, skeemid, m udelid jms.
Polykleitose kaanon eksisteeris raam atu ja skulptuuri vorm is. Btsantsi
pilditli-jrgne ajastu kujundas m etatekstid vahest kige klassikalise
m al kujul - originaalide korpusena, m is hlm as nii piltnidiseid kui
snalisi seletusi. Im plitsiitselt ktkes teatavaid kanoonilisi reegleid ka
tellija kultuuriline ja puhtvisuaalne kogem us ning m eistri techne, seda
htviisi nii Ida kui Lne traditsioonis. N orm i ei suru tu d peale - see
kuulus im m anentselt oskuse juurde. Siiski hoidis igeusu traditsiooni
psiv kanooniline rakis kindlat vorm i, m ille raam es varieerus ikooni-
vi freskom aalija loom inguline initsiatiiv - sltum ata sellest, kas ks vi
teine m eister n orm i ldse teadvustas. Sootuks teine oli olukord Lne
areaalis, m is polnud kogenud ikonoklastiat ega p ru u k in u d vastukaaluks
vlja kujundada loogiliselt terviklikku kaanonit. Siin kujunes suhteliselt
h a j u s kanoonilise reguleerim ise teisend, m is osutus htlasi k an o o n i
lise kunsti viimaseks faasiks Euroopa kultuuritraditsioonis. H ilisem ad
retsidiivid, niipalju kui neid esines, taastavad kanoonilise struktuuri
vaid redutseerunult ja fragm entaarselt.
K aanoni m urdum ist soodustasid m itm edki tegurid. Kaalukaim neist
oli sotsiaalse, m ajandusliku ja kultuurilise konteksti m uutlikkus, m is
ilm nes nhtavasti juba Karolingide ajastul, iseranis aga alates I L sajan
dist. Spetsiifilisemas m ttes tuleb phiteguriks pidada kaanoni ontoloo-
gilise aluse m urenem ist.
Kanooniliste m udelite loom ise eesm rgiks on tagada teatava k u ltu u
rivorm ide kogum i silim ine m ram ata ajaks, et m itte elda - igavesti.
Kll aga peab igavikulisele tuginem a kaanonit kandev phi. K aanoni
m ju- ja phjendusjud am m utatakse ajatutest olem isvorm idest - olgu
selleks siis jum alate ksk, m aailm akiksuse m uutum atud phiksused,
m is peituvad nilike m uutuste loori all, transtsendentne jum alik p ro
totp vi logos. Pruugib kaanonil vaid kaduda seos absoluudiga, kui
ta jb otsekui hku rippum a, m uutudes tiesti maiseks, vhethtsaks,
juetuks ning lppkokkuvttes ka m duvaks - nim elt kutsealaseks
vtteks, oskuseks, am etisaladuseks. M etafsilise phjata kaotab kaa
n o n peagi eluju n ing hakkab varem vi hiljem m urenem a.
Tsi, kige usaldusvrsem a phja, nim elt ontoloogilise fundeeringu
puu d u m in e ei pruugi veel thendada toetuspunki kadu: kanoonilisi
m udeleid saab rajada ka sem iootilisele phjale - fikseeritud thenduste
edastam iseks m eldud sntaktilistele valemitele. Lne m tteviisi koha
selt pole phapilt ju prototbiga ei konsubstantsiaalne ega isegi m itte
konfiguraalne. Sellegipoolest suudab ta sm boolselt osutada lemee-
lelliele m iiilm tle . flbwiikult lUUb repnieiHiirtilomUuhe inifUNiniiil
olcmiHvormiga ning see eeldab koodi ja sntaktiliste konstruktsioonide
psivust. Suma nue kehtib kiriklike kujutiste kohta ka pragm aatili
ses m tm es. Snum ina usklikele osutub gooti kirik aga teoloogiliste
elem entide ..liidetavate j^ummast suurem aks ja rikkam aks - m itm eki
hiliseks tekstiks. Piibliks nii kirjaoskajatele kui kirjaoskam atutele, mis
kneleb piltlike kujundite ja sm bolite keeles. Ja sellisena on ta vljen
dusrikkam ja m jusam kui (kirja)sna, nagu on korduvalt rhutanud
kiriklikud autorid. Erinevalt ..snade sum m a phim ttest, mis ehitab
m aailm apildi les ajalis-lineaarse jrgnevusena, esitas kiriku unikaalne
plastiline polfoonia kristlikku kosm ost adekvaatses snkroonilises vor
mis - nii, nagu see eksisteerib Jum ala ettehoolduses, kus kik on koos
ja korraga. Ses m ttes teenivad kanoonilised vorm elid nii sm bolilise
sntaksi kui ..snavara psivuse, hethenduslikkuse ja m uutum atuse
tagatisena. 12.-13. sajandil sstem atiseeriti m uude kristlike kogem us-
valdkondade krval ka aastasadade vltel kogunenud sm boliline sna
vara. Siiski on sel m ningad huvitavad erijooned.
Kanoonilise iguse professori, piiskop Guillaum e D urandi (u 1220-
1296) eespool m ainitud teoses Rationale divinorum officiorum (u 1286)
ksitletakse phjalikult phakoja elem entide sm boolikat. Ksitlust vib
pidada kigiti esinduslikuks, sest see hlm ab ja ldistab ka varasem aid
seda laadi katseid; D uranduse eelkijateks kirikusm boolika seletamisel
olid H onorius A utunist (u 1080-1137) ja C rem ona Sicard (1165-1215),
keda ta paljuski jrgis.'"^ D uranduse lhtekohta viks nim etada sem ioo
tiliseks: kehalist kirikut {ecclesia corporalis) ksitleb ta vaimse kiriku
{ecclesia spiritualis) m rgina. N nda saavad kik kirikuhoone elem en
did tropoloogilise tlgenduse: iga ksuse klge kinnistatakse tem a var
jatud vaim ne thendus ja side liturgiaga. Aga seos on alati sem antiline,
m itte ontoloogiline: tegem ist on thenduste ssteem iga, milles pole
enam jlgegi liturgilisest presentsusest.
D uranduse sm bolthenduste ssteem on kikehlmav, erandit ei
tehta isegi ehitusm aterjalidele: tsement, mis aitab saavutada seinte
tugevust, koosneb lubjast, liivast ja veest. Lubi. liitudes liivaga, this
tab palavat ligim esearm astust ehk hoolt m eie vendade maise heake-
kigu eest. [... ] Savi ja liiva seob seinaks vee m anulus. Vesi om akorda on
VAIMU this. (Tsit Frisch 1971: 35.)
Jrgneb m tude sm bolistlik tlgendus: pikkus, krgus ja laius
suhestatakse vastavalt vaim uju, m ehisuse ja halastajalikkusega.
M7 D iiriiiu lu s c Kiil/iiMii/r a u liir iic v ls u s i kin n ilu l') seegi ei lA iro o p a n\uiiiatiik(igiK le.s o n
illlritK i I W lillc llk k d |ii / 't (iMili.sl kii.sikirjii; jiih ii llXI. iiiislak.v o li r m in u iltis l lln iiiD iiil 4 4 Iriik k I (v i
l'iiu p el D re v s 2000; ,Vi).
Arhitektuurseid phiksus) interpreteeritakse jrgmiselt; kiriku neli
seina thistavad petuse phinem ist neljal evangeeliumil, sm boliseeri
des htlasi nelja thtsaim at voorust - iglast meelt, vaim ujudu, m
dukust ja tarkust. Jum alakoja vundam ent on usk, m is pdleb silmaga
nhtam atu poole, m ida om akorda sm boliseerib katus. K irikutornid on
prohvetid ja kirikuisad - kiriku kindel kaitse ja tugi. Kiriku klaasak-
n ad thistavad phakirja; pidades tuult ja vihm a ehk kaitstes hukutava
m juga tegurite eest, lasevad need Telisel Pikesel, st Jumalal valgus
tad a usklike sdant. Uks thendab K ristust - vastavalt Johannese evan
geelium i snadele M ina olen uks, jn e.^* Kike seda on raske nim etada
praktika le vim utseva kaanoni snastam iseks - vundam ent, seinad,
katus, uksed-aknad kuuluvad ju pea kigi ehitiste koosseisu ning asja
olu, et kirikuhoone p u h u l om istatakse neile sm boolset thendust,
ei juhi ega piira m ingil m oel ehitusm eistrite tegevust. Liiatigi polnud
phakojaosiste sm bolthendused kinnistatud kuigi jigalt; sadakond
aastat enne D urandust pakkus H onorius A utunist neile sootuks teisi tl
gendusi; tlgendatavate ksuste valik ji m istagi enam -vhem samaks,
nagu ka thendused, kuid suhestatud olid n ad om avahel teisiti.
D uranduse edasised k om m entaarid puudutavad phakoja k aunista
m ist m aalide ja skulptuuridega. Piiblitekstide ja kirikuisade seisukohta
dega testatuna sisaldavad need hulganisti npuniteid, phjendusi ja
selgitusi selle kohta, kuidas oleks ige kujutada vtm eteem asid; esita
tu d pole need aga sugugi vga kskivas vorm is. M itm edki olulised asjad
jtab D urandus vabalt valitavaks - vahel vib kujutada paradiisi, m is
m eelitab usklikke tasuga vooruste eest, teinekord jlle prgut, et h irm u
tad a karistuse vaatepildiga; figuuride paigutam isel vahtseb sam uti vali
kuvabadus - phakute kujutisi vib m aalida kirikuseinale, altaritiivale,
vaim ulikurle vi mujalegi, peaasi et see hutaks m eid m tlem a nende
p h adusele... (vt H olt 1957; 127, 129).
Mis puudutab aga Vana ja Uue Testam endi lugusid, siis neid vib iga
k u n stn ik esitada vastavalt om a fantaasiale. Sest Poeet ja m aalikunstnik
tohivad kike, neile on kik vimalik, m ida nad tahavad^^
Viimase m nm ist ei m aksa lehinnata; H oratiuse kuulus rida kul-
p r i n e m i s e g a B t s a n t s i s t t o o d u d a r h e t p s e t e s t n i d i s t e s t ( P h a L u u k a k e g a m a a l i t u d , m i t t e -
k a t e is e n d k o o p ia le - k ig e k i n d l a m i n i ta g a s s e lle , n a g u ik k a , k o n t a k t n e r e p r o d u ts e e r im is v iis : H a n s
m j e n d i v i k a l k e e r i m i s e t e e l (B e ;ib T H H r 2 0 0 2 ; 3 7 7 ) .
sJieellses, ruum ilises kontekstis toitis skeemi pidevalt vrske loom in-
Hulisc elum ahlaga ja nestas htlasi tem a invariantsust. lUitsantsi kaa
noni psikandjaks oli stabiilne metatekst. Lne kaanon vnkus pide
valt teksti ja metateksti tasandile vahel. liiitsantsi ..originaali autoriteet
tugines seotusele prototbi te(li)se vlimusega, nii nagu seda k in
nitasid kirikuisade seisukohad, kirikukogu otsused, religioossed ilm u
tused. Lnes kuulus nidis pigem m eistri instrum entaalse varustuse
koosseisu.'^'* Siin peitubki ks oluhne phjus, m iks keskaegsed Lne
esteetilised ja ikonograafilised norm id olid tunduvalt m uutlikum ad,
labiilsemad, hm asem ad ja seega teisenem isaltim ad - kaasa arvatud nii
vim sad loom ingulise energia puhangud, m is kanoonilise vorm i lpuks
lhuvad. Teisisnu on tegem ist hiliskeskaegse Lne kultuuri eripraga,
mis avab vljavaate renessansi tpi kultuuri snniks.
7.
Ifi^l K l Miii p U liu lii JiiliiiKckN, cl iiiiU lls k T iia n iiiU iu l cl jiK iln lln k iin s liilk c varu itic.skiiJwUisIcN: nccil
III k IU i II Ic h n llls t' ..i lls lv u ru " lu ilk a s u n iu sc ll p liils llU ', v ilr v lilc )ii n n u illiiliis lc u ii (v i S ilic llc i'
l % .< ; 1 7 ) . xn
..Harimatute" reaktsioonile vib seeprtit litti haritute retseptsiooni;
raske elda, kui ksmeelsed nad olid, aga leidub valdkondi, kus arva
mused on lhedased vi lausa kattuvad, juurdlust vib korraldada
kaheti; uurida, mis neis hinnanguis leidub, vi vastupidi - ksida, mis
neis puudub.
D uranduse sm bolistlikud tlgendused lhevad vaikides m da
kaasaegse arhitektuuri reaalsest kogem usest, kuigi tegem ist oli ju 13.
sajandi teise poole hiilgava gootikaga; uurija neb selles krgharitud
kirikutegelase kunstilise tuim use m rki (Frisch 1971: 34). D uranduse
vaikim ine on siiski erand, m is tulenes ehk teose anrist - sm bolistlikke
tlgendusi ei olnudki phjust siduda konkreetse ajaga. Tegelikult plvi
sid u u ed kirikuansam blid kaasaegsete seas vgagi elavat vastukaja ning
nende suursugust toredust osati hinnata. 11. sajandi keskpaiku paja
tab B urgundia kroonik Raoul Glaber, kuidas uue aastatuhande hakul
alanud kikjal le m aailm a kirikubasiilikate m berehitam ine. Kuigi
vanad olid enam asti tiesti kasutatavad ega vajanud parandusi, asusid
kristlikud rahvad otsekui vistlem a uute kaunite kirikute rajam ises -
nis, nagu heidaks m aailm endalt vana r ja kataks end leni uute
valgete kirikutega. Kusjuures enam ik uusehitisi olnud vanadest pare
m ad ja suursugusem ad (vt Holt 1957:18).
K iriku m berehitam ist p h jen d ati tavaliselt sellega, et vana hoone
on kitsaks jn u d ega vasta enam nuetele vi kipub lagunem a; lo o
m ulikeks phjusteks visid osutuda ka p u ru stu sed vi tulekahjud.
R estaureerim isvim alust kirjeldused enam asti ei m aini, kneldakse
m berehitam isest, m is m uudaks kvalitatiivselt k iriku vljangem ist.
N iteks jutustab O stia Leo M onte C assino kirik u rekonstrueerim isest
abt D esideriuse eestvedam isel. C an terb u ry G ervase om akorda m istis
h in n ata G uillaum e de Sensi, C anterbury katedraali m berehitustde
peaeh itu sm eistri vrskeid ideid (Franki 1960: 24jj). Prast A u x errei
kirikus to im u n u d r stam ist m rkas sealne piiskop, et kirik u h o o n e
ongi vana, liiga pisike ja ajaham bast p u re tu d , sam as kui m berringi
kerkivad silm ipim estavalt kaunis stiilis uu ed k irik u d - ju tt kib um bes
1215. aastast - , nin g otsustas tem agi ehitada uue kirik u h o o n e ja lasi
selle projekteerida osavail ehitusm eistreil kaasaegses elegantses stii
lis (Frisch 1971: 27). Sugeri ettekandest S aint-D enis k loostri kiriku
m b ereh itu stde kulu kohta hkub selgesti nii abti enese kui kaas
tliste novaatorluse teadvustam ist, kuigi a n tu d ju h u l oli tegem ist eriti
keeru k a juhtum iga: p rim u se jrgi olevat S aint-D enis basiilika raja
n u d kuningas D agobert ning sisse n n istan u d K ristus isiklikult - sel
lest ajast saati p o ln u d k irik u t kordagi m b er ehitatud. Erw in Panofsky
m rgib Sugeri julge otsuse kohta, et see oli vrreldav olukorraga,
kui et AniMrtk* hendrlildde preiidem U itltt
m ber eh itad a Valge Maja (naHo4>cKMft 1999:160).
Panotsky vaim ukas vrdlus viitab tsiasjale, et sarnaselt Valge Majaga
ei olnud Saint-D enis vana basiilika puhul tegem ist m ne tavalise kul-
tuuri- vi kunstivrtusega, mille m berehitam isel polnuks su urem at
thtsust, vaid puutum atu phadusega. Just selleprast oli abt sunnitud
re k o n stru e ^ m isp la a n i phjalikult argum enteerim a, alates viidetest
ruum ipuudusele ja lpetades kaalukaima, taeva tahte vitega.
Igatahes seisis paljude niisuguste destruktiivselt loovate ettevt
miste (Panofsky vljend) taga soov saada uut ja parem at kirikut (ige
m ini ..kaasaegses stiilis uut ja paremat) ning tollane hiskond andis
endale sellest selgesti aru. Jrelikult polnud uudsusetaotlus ja uue vr
tustam ine Euroopa kultuuriteadvusele sugugi vras ei 11. ega 13.
sajandi alguses. Uue ja vana dialektikat m isteti keskajal siiski teisiti.
Vana kogeti ja tunnetati nim elt sgavalt antinoom ilisena. Keskaegse
teadvuse kiindum us vanasse, psivasse, traditsiooni ja autoriteetide
poolt phitsetusse on truism . Kanoonilised vorm elid dubleerisid ja kin-
nistasid traditsioonilisi stereotpe; m inevik vim utses kaasaja le, ent
siiski m itte m inevik tervikuna, vaid teatav valikuline osa vanast, m ida
pidevalt elustati, aktualiseeriti ning mis seetttu osutus kaasajaga n-
konsubstantsiaalseks, ajaliselt limunuks. Praktika ja prim use lbi kin-
nistatuna, igiplisuse autoriteedist phitsetuna om andas see osa vanast
transhistoristliku staatuse, samas kui ..ajaloolist vana, ajalist ja ajutist, ei
vrtustatud. Stiiliseier seega kll liikus, kuid puudus kella sihverplaat:
kui kiriku ehitam ine juhtus kulgema aeglasemas tem pos, kui vahetusid
stiilivoolud, siis ladestusid ehitises kik vahepeal kogetud arengufaasid.
Lausa m aterialiseerunud stiilikroonikana vib vaadelda Pha Foi puust,
lehtkullaga kaetud kuju-relikviaari: noore usukannatajanna pea arva
takse prinevat 5. sajandist, kullatis 9. sajandist, jrgnevad kihid 10. ja
14. sajandist, ksivarred ja ked 16. ning jalavarjud koguni 17. sajandist;
statuetti kaunistavad vriskivid segamini antiikkam eedega (vt M opan
1982; 277, tahvel XV).
Vike krvalepige kam eede asjus. Keskaja antinoom ilise vana-
tlgenduse rataste vahele sattus esimesena just antiigi plastikaprand.
Niipea kui antiikskulptuure hakati ngema deem onite pesitsuspaigana,
tu ndus kige kindlam nad puruks la ja kupatada pronks sulatusahju,
m arm o r lubjaauku. Seda huvipakkuvam on nende vheste antiikese
m ete saatus, m is hel vi teisel viisil siiski kibele jid. Silimise eel
duseks oli vimalus paganlikud seed kristlikult m ber tlgendada.
Bakhanaalistseenidega kaunistatud anum m uundus ristimisvaagnaks,
Hcrakle.se vitlusi lviga kujutav reljeef osutus loom ulikult Simsoni
kujutiseks, Venuse ees plvitav Mars teisenes Jumalaema kummarda
vaks ristirtliks, A thena tli Poseidoniga kujutav vana kam ee m uutus
tnu iiiljem lisatud heebreakeelsele allkirjale Aadam aks ja Kevaks para-
diisiaias (vt Holst 1967: 44-48). Kristlik sem antika oli im m uunne kuju
tise stilistika vastu; keegi ei teinud m rkam agi, et stiil viitab sootuks tei
sele ajastule ning ese isegi prineb m uust kultuurist. H eraklest/Sim sonit
kujutav kljereljeef ei haaku plastiliselt sam a sarkofaagi kaanereljeefiga
(H olst 1967; 46, iil 59). Meelevaldselt m bertlgendatud im peraator
Augustuse kujutisega kam ee paigutatakse Lothari risti keskmesse, mis
on vastavalt barbarite stiilile tis pikitud vriskive - oletatavast kinkis
selle A acheni katedraalile keiser O tto III (vt H olst 1967; 47, iil 60). Vana
rem inistsentsid elustuvad, aga vanaduse kaotam ise hinnaga: Karl Suure
kabeli ehitaja Aachenis, M etzi Odo, llitas kabeli sisekujundusse eht
sad po rf rist antiiksam bad sam am oodi, nagu Karli biograaf E inhard
pikkis keisri elulookirjeldusse leheklgede kaupa Suetoniust (FypeBHH
1972; 116). Kigil niisugustel juhtudel ei ole tegu jutum rgistam ata tsi
taatide vi inkrustatsiooniga vra ajastu ja kultuuri tekstikildudest,
vaid htse snkroonse tekstiga.
Sam am oodi suhtutakse ka om akultuurset pritolu lhim ineviku-
prandisse ~ seda ei ksitata ei kultuuri- ega am m ugi m itte kunstivr
tusena. Selle asemel et rem ontides ja restaureerides silitada vana kirik,
lhutakse see m aani m aha ja ehitatakse uus - vana peetakse jrelikult
tiesti asendatavaks. Vanad freskod vis kustutada, seintelt m aha taguda -
tsunftim rused ja ettekirjutused lausa rhutasid, et seda t d tehtaks
hoolikalt, vana m aal eem aldataks jgitult, jlgegi jtm ata. Uus korvab
vana kigiti ja igas suhtes - kaasa arvatud kunstilises m ttes, kui seda
tahku ldse m rgati. H aritud Suger laseb vana porfrvaasi hingepii
n adeta m b er tahuda kotka kujuks (H olt 1957; 35). Kui m ingeid ese
m eid hoitaksegi, siis tiesti kunstivlistel, eelkige sakraalsetel phjus
tel; esteetilised om adused m ngivad krvalist rolli, kui nendega ldse
arvestatakse.
Teisisnu, suurenisti m lu ktkeis elav kultu u r ilm utab kunstilist
m luntrust, kui k u n s t i l i s e s t m lust saab siin ldse rkida:
kunstilisi vrtusi ei teadvustata unikaalsete objektide spetsiifilise om a
dusena, seega ei nhta phjust kunstivrtuste silitamiseks ega k u ju n
data ka vastavaid m ehhanism e. A rtefaktide kogum ist ja silitam ist
puhtkunstiliste fenom enidena vib theldada alles alates 15. sajandist.
Teadaolevad tigad nivad sellele vitele m neti vastu rkivat: kesk
aegsetes allikates leidub hulk kirjeldusi, m is listavad arhitektuurilis-fi-
guratiivsete kom plekside esteetilisi vrtusi ja om apra. U urigem neid
lhem alt.
K a k s u m b e l pooIeM )andU iie i
kiiepiirusi vimulust esteetilise ..mullaproovi" hankimiseks. Vtkem
need eri kihtidest: esim ene autor on Suger, haritud eliidi hiilgav esin
daja. Saint-D enis kloostri abt, kahe Prantsuse kuninga usaldusisik ja
nustaja jne, jne; teine R obert de Clari, kirjaoskam atu rtel, A m iensi
Pierrei vasall ja neljandast ristiretkest osavtnu, kes ngi om a silmaga
K onstantinopoli vallutam ist ning dikteeris hulk aastaid hiljem om a
m lestused neist sndm ustest ja m uljed sellest linnast. M ttekikude
erinevused vib kirjutada autorite erineva hiskondliku staatuse,
vaimse silm aringi ja isiklike eelistuste arvele, kokkulangevustes tuleks
aga kuulda ajastu hlt.
Loetelu asjadest, mis sbisid m llu R obert de Clarile ja plvisid ris
tirtli im etlust, on kerge koostada. Esikohal on segu esteetilistest, estee-
tika-lhedastestjaesteetikavlistestom adustest: k v a n t i t a t i i v s e d
n i t a j a d , s r a v ja h i n n a l i n e m a t e r j a l , e s e m e
i m e t t e g e v j u d . B oukoleoni lossis, pajatab ristirtel, on viissada
omavahel hendatud saali, kik kaunistatud kuldm osaiigiga, sealsamas
asuvat P ha kabel - nii suurejooneliselt tore, et seal ei leidu uksehingegi,
mis poleks valm istatud hbedast, ega m uud tavalisest rauast detaili, ja
htki sam m ast, mis poleks tah u tu d porfrist vi m nest m uust kalli
hinnalisest kivimist. Prand ses kabelis on laotud nii htlaselt lbikum a
vast m arm orist, et nib kristalsena; rasketel hbekettidel ripub laest kaks
klluslikku kuldvaagnat. Blacherna lossis olnud kakskm m end kabelit
ja paar-kolm sada tuba, m is on om avahel hendatud ja kaunistatud k u ld
mosaiigiga, sealt olevat leitud tohutult aardeid, hinnalisi kroone, h in
nalisi kuldehteid ja kuldtikandiga siidrivaid, hinnalisi vriskive...
Hagia Sophia kirikus rip p u n u d ksivarrejm edustel hbekettidel
vhem alt sada kandelaabrit ja sealgi ei leidunud ust ega uksehingegi,
mis polnuks hbedast; peaaltar olnud nii rikkalikult kaunistatud, et
selle v rtu st on raske hinnatagi; neliteist jalga pikk altarilaud puhtast
kullast ja vriskividega, m ille kohal krgub hbesam m astel hbedast
b aldahhiin - selle h in d on kirjeldam atu. K irikuesisel platsil seisnud
sam m as m b erm duga kolm e m ehe haarde jagu ja krgusega
om a viiskm m end tuaasi, lisaks veel kaks sam a su u rt sam m ast, mis
teenisid sam baphakute asupaigana, teisal leidub kaks naisekujulist
vaskskulptuuri, kum bki vhem alt om a kakskm m end jalga krge,
Kuldvravaid kaunistavad kaks vaskelevanti - nii toh u tu suured, et
see on teline ime; teist linnavravat ehib kuldkuul, m is on valm ista
tud nii im eprasel kom bel, et kski vlk ei suuda K onstantinoopolit
tabada, kuni see linna kaitseb... (H olt 1957: 8 0 -8 7 ) O sundam ist
viks sam as vaim us jtkata, kuid kllap piisab senisestki taipam aks.
millised omadused tagavad ristirtli silmis Konstantinoopoli ehitiste
ilu ja suurejoonelisuse.
Lbisegi K onstantinoopoli linna imedega, mis vrivad esteetilist
hinnangut, kirjeldab prantsuse rtel ka sealseid kuulsaid reliikviaid -
autentset ristipuu tkki, piigiotsa, m illega torgitud ristil piinleva
Lunastaja rinda, kaht naela nende hulgast, millega Kristus risti ldi,
tuunikat, milles Ta Kolgata m ele tusis... D e Clari m ainib ka kanga-
tkki Kristuse isetekkeliste palgejoontega n ing toob ra vastava legendi,
m illest hm aselt ja m oonutustega klab vastu Edessa phakujutise saa
m islugu. M istagi olid nii m ainitud kui m itm ed teisedki tekstis n im eta
tu d im elist pritolu reliikviad sooritanud palju im etegusid. ldhinnangu
tuum a, m illega de C lari suurem ate variatsioonideta pidevalt opereerib,
vtab hsti kokku jrgm ine lik.
H agia Sophia kirik m oodustas tiusliku ringi, kiriku sees m b rit
sesid seda ringjoont kuplid, m ida kandsid to h u tu d vga kallihinnalised
sam bad - ja polnud nende hulgas ainsatki, m is polnuks valm istatud jas-
pisest vi p orfrist vi m nest m uust vriskivim ist, ning kik nad
suutsid imevel tervendada.'^^
M ningatel juhtudel oskab R obert de Clari vriliselt hinnata ka
teostuse kvaliteeti. Kaks kahekm ne jala krgust vasest naisekuju on nii
hsti ja loom ulikult tehtud, tleb ta, et see on isegi thelepanuvr
sem kui kujude tohutu suurus. H ipodroom i seintel ninud ta m ehe- ja
naisekujutisi, hobuseid, hrgi, kaameleid, karusid, lvisid ja m itm esu
guseid m uid loom i - kik vasest ja nii hsti tehtud, loom uliku kujuga,
et ei paganlikus ega kristlikus m aailm as leidu nnda osavaid m eistreid,
kes suudaksid neid parem ini kujutada (H olt 1957: 86). See tu n d u b ole
vat ainus koht, kus tunnistaja teeb ju ttu m eistrist ja m eisterlikkusest,
kusjuures m eisterlikkuse m dupuuks osutub kujutise loom ulikkus.
R istirtli jutustuses nii h aruldane m rkus tasub m eelde jtta.
Sugeri tekstides, m is on le poole sajandi R obert de Clari m em uaa
ridest varasem ad, kostab sarnaseid noote. Siingi on esikohal hinnaliste
m aterjalide ilu ja sra im etlem ine. Kuldse altari katteks kulus ligi neli
k m m en d kaks m arki kulda, kirjutab Suger, lisaks hulk m itm esugu
seid vriskive: hatsinte, rubiine, safiire, sm aragde ja topaase, sam uti
kalleid prleid; kullast krutsifiksi tarvis otsinud abt ise om a vahetali
tajate kaudu parim aid prleid ja vriskive, m ida ttlesid m itm elt
p oolt prit vilunud m eistrid, et kivide im etlusvrne ilu ristile kuulsust
e n n e d e C l a r i d k la s ta s p a l v e r n d u r S a e w u lf A te e n a t; P a r t h e n o n i s t j i ta lle m e e ld e j r g m i n e s e ik :
232 S e a l o n P h a N e its i M a a r j a k i r i k , k u s li l a m b ik e s e s p i d e v a l t p le b , a g a k u n a g i o t s a e i s a a . ( T s it
3 y6oB 2 0 0 0 a : 1 6 2 j r g i.) Ja s e e o n k ik .
L o th a ri r is t. U 1 0 0 0 .
Aacheni icatedraali aardekamber.
tooks, jn e (Holt 1957: 25-27). Suger m ainib tih ti osavate m eistrite rolli
hinnaliste m aterjalide ttlem isel, m is on kll iseenesestki ilusad - aga
ta ei nim eta htki nim e. H aruharva kuulem e tem a suust kiidusnu laa
dis: [nagu] m ni elnuks - teostus letab m aterjali.'^* Samas ei vsi
Suger hinal loetlem ast vriskive ja -metalle, m is helt poolt rm us
tavad silm a om a eheda ilu, vrvisra, hiilguse ja m itm ekesisusega, kuid
listavad htlasi m eie Issandat.
Viim ane m ttekik eristab Sugeri kaem uslikku vaim ustust R obert de
Clari m eelelisest im etlusest. P ha Dionysiose kloostri abt ngi m aailm a
siiski teisiti kui lihtsam eelne ristirtel. Tooksin ra tu n tu d fragm endi,
mis seletab ja igustab m aise hiilguse nautim ist kige parem ini.
Kui m a joobusin Jum alakoja ilust ja vrviliste kalliskivide sra su n
dis m in d unustam a kik argised hooled, m uutes ainelise ainetuks, ja
hveline kaem us hutas jrele m tlem a phade vooruste m itm ekesisuse
le, siis nis mulle, et olen - aga n nda see ju oligi - m ingis kum m alises
m aailm ehitise nurgas, m is on justkui m aise m uda ja taevase puhtuse
t a l l e e t t e . .m a t e e r i a e e l i s t a m i s t ( v t a H o ^ ic K M H 1 9 9 9 ; 1 5 9 - 1 6 0 ) . K u i s e e o l e t u s t e l e v a s t a b , s iin o n
l i s e m a d k i v e I . . . I, m i d a o n r u s k e le id u is e g i k u n i n g a t e j u u r e s , e ld e .s m e i l e j u s i k u i n e n d e e n d i s u u
l b i ; l h u d s a s e d a v i c l , a g a m e i e s o o v i m e k i g e p a r e m a l . ( T s it ( l o l l 1 9 5 7 : 4 6 j r g i . )
IlanfniHki oiutub daHmi - 'le lj^ v iu>ipunvuf;
il(|iita11iomas vldab (>tsesnu, et (asja), mil on srav vrv, nim eta-
l)i<tlti(iaks" (McTopHH OCTCTMKM 1962: 290). Claritase thendusvlja
(iiP moodustas uusplaloonikute selguse, valguse ja kirkuse ksitus,
(ilfcpani aluse Rseudo-Dionysios (kellele Aquino Thom as ka viitab),
(lllWleadvuses ja argikogemuses neelas kik m stilised thendusvar-
Jllrf viirisesenifite m eeleline sra.'* N nda m uutub esteetiline ese
tantsiks, mille taga ei peitu m iskit m u u d - see ei thista ega viita
|l peale iseenda.
Wd seevastu huvitab eelkige kujutiste saatus hes nende vim ega
UlmiKlainuud.
%r kujutisi peaaegu ei m aini - jb mulje, et need m ahtusid vaid
9ll)llllllsvlja perifeeriasse vi jid esteetilisest silm aringist sootuks
l)li Kneldes uute vitraaide oivalisest m itm ekesisusest, m ainib ta
ilieed (lisades igahe kohta paar vrsirida), k uid ei suuda ht-
Wiltamata jtta nende hinnalisust, m ille tagavad helt poolt im eline
tNIIUlja teisalt - tohutult kulukad m aalinguga ja safiirsinised klaasid,
liilWodustabki igupoolest ainsa tekstis leiduva esteetilise hinnangu.
Hlffimastavttl kombel loetleb R obert de Clari sadu m osaiike, poe-
M l iftnagi dflle kohta, m ida need kujutasid. R istirtli m lestuste
filjllvftiks arvata, et K onstantinoopoli paleesid ja kirikuid kaunista-
iMtines orilttmentaalsed m otiivid. Hagia Sophiat, Apostlite kirikut
Jlftcllerna lunialaema kirikut kirjeldades m osaiikm aale ldse ei mai-
[ithkki ilfitde hulgas leidus kindlasti anagoogilisele tunnetusele
IVlld pilti. Jutustaja m llu sbinud kujutised ei prine sakraal-
Ifipfrluuirlst: keisrite kujud. H ipodroom i lo o m akujud... Kirjeldusi
l l n i i r l i m r t i I f ii d e n ts ; k u s a u t o r v i i v u k s v a a t a m i s v r s u s t e a s j a l i k u s t l o e t l e m i s e s t k r v a l e
I j i v l v m l ^ l i i e e s k t t o b j e k t i k v a n t i t a t i i v s e d n i t a j a d ( k r g e , , . s u u r , p a l j u ) n i n g v r -
llib ig a s u H U s e p i i r i s e l m r a l , e t i n i m e s t e l , k e s l i n n a k l a s t a v a d , o n s u u r e p -
H i t i y i U t t t i d a . ( T s i t H o l t 1 9 5 7 : 6 9 j r g i . ) K a s j r e l d a d a s e l l e s t , e t n n d a k n e l e v a
n h liiv a s ti o le m a k v a n tite e d i ja m a te r ja li te a ta v a te o m a d u s te - e re d u se ,
l a t a v e e l h e l e n i t e l e . C l a i r v a u x B e r n a r d i k r i i t i k a e s t e e t i l i s t e l i i a l d u s t e
k o i t )ii s i h i t u d s a m a d e o m a d u s t e p i h t a : K n e l e m a t a j u b a p a l v e s a a l i d e s t ,
l n c n ile m d u tu n d e tu s t p ik k u s e s t, p a h a n d a b P h a B e r n a r d , s u u tm a ta
I, m i l l e s t k n e l d a g i e i t a h a , ,. M t m e t e k r v a l s a a v a d o m a j a o k a k a llid
llc v d ro h k e m Ilu k u i k u m m a r d a v a d p u h t u s t . ( T s i t M c T o p n H s c te T H K U
JU
Nivl li;l k I rjiiiu lu s c N i n i it te i d v i il ja i n e l d u d e h i t i s t e k i r j e l d a m i s e k o h t a n i n g
I f v U ilrln k lv ld f In n lM m (/Jyfioii 2()()0a; 16.1 165).
vahel, ning et Jumala armuheldusega vin kanduda sellest madalast le
sinna, krgesse, anagoogilisse ilma.'"^
Tsiteerinud sam uti seda liku, tlgendab U m berto Eco seda kesk
aegse m aitse paradigm aatilise nitena (Eco 1986:15). Sugeri rafineeri
tu d haritlaseintellekti ei saa siiski pidada tpiliseks. Nii selget tajum uste
vaim set kandum ist m aise vallast taevastesse krgustesse, et kirjeldaja ei
khkle lausum ast aga n n d a see ju oligi, m e R obert de Claril ei leia -
vhem asti ei kajastu see tekstis ja vaevalt oli ristirtlile tuttav ka ana-
googilise tusu miste. Kll aga kogevad m lem ad autorid meelelist
nau dingut hinnaliste m aterjalide ilu ja tiuslikku ttlust im etledes -
kusjuures pris sarnaselt.
Esteetiline nauding, olgugi see Sugeril esitatud sublim eeritum as vor
m is kui de Claril, on vahetu ja otsekohene. Erilise nansi lisab m aterjali
eelistam ine m eisterlikule ttlusele: vgisi jb mulje, et phithtsust
om istatakse vriskivide ja -m etallide loom ulikele om adustele (ja kal
lidusele), samas kui m eisterlikku ttlust, st puhtkunstilist klge m r
gatakse vaid erandjuhul ning pigem loom uliku ilu krval kui om aette
vrtusena; esteetilises koguefektis m ngib materia kaugelt kaalukam at
rolli kui opus}^^ See m aitse hisjoon leiab otsese vaste krgteoorias,
Sealgi ilm n e b sam a te n d e n ts: ku s a u to r v iivuks v aatam isv rsu ste asjalikust lo etlem isest kftrvale
kaldub, plvivad listusi eesktt o b je k ti k v a n tita tiiv sed n itajad {krge" su u r, palju) n in g vilr-
luslik ja kallis m aterjal. N iteks j rg m ise l m oel; ..R oom as oli 20 su u rt h o b u s t ku lla tu d pro n k sist,
kiilla.sl h o b u seid 40, elev an d ilu u st h o b u s e id 44 [...], h rg i, greife, p a a b u lin d e ;a palju m u ld k u ju
tisi, m ille kallidus letab igasuguse p iiri sel m ral, et inim estel, kes lin n a klastavad, o n s u u re p
ran e p 6 h ju s selle ilu nau tid a. (T sit H o lt 1957: 69 jrgi.) K as j re ld a d a sellest, et n n d a kneicvu
m en taalsu se silm is pidi ilu n h tav asti o le m a k v an titeed i ja m ate rja li teatavate o m a d u ste - ereduse,
selguse, vrvikuse, sra eh k o tseselt h in n a g a seostuva h in n a lisu se fu n k tsio o n ? N iisuguse h p o -
leesi k in n itu se k s vib v iidata veel h ele nitele. C lairv aux B e rn a rd i kriitik a esteetiliste lilnlduNle"
k o h ta k irik u is ja k lo o streis o n ju sih itu d sam a d e o m a d u ste pihta: K nelem ata ju b a palvesuulldcsl,
n e n d e to h u tu st k rgusest, n e n d e m d u tu n d e tu s t pikkusest," p a h a n d a b P h a H ernard, su u tn ia tu
siiski m a in im a ta j tta seda, m illest k n eld ag i ei ta h a .,. M tm e le krval .saavad om a juo ka kullid
kiiskavad m aterjalid : iV1is t h tsu st o n kullal p h a d u se jaoks?" h a ta b H ernard m illekrlsllim nil
a u to ri eeskujul, et seejrel sid u d a v rism etallid e ja kalliskivide luksus ol,sesnu priiskam isega. Uni
just neid o m a d u si ksilleb ta e steetilisen a: Kui reliikviad on kullaga k a etu d , p a k u b see n a u d in g u l
silm ad ele |a n ad im etlevad ro h k e m ilu kui k u m m a rd a v a d puh tu st, (1'sll HcropMH ;tCTernKM
IV62:2HI IHljiirffi.)
ir>y /.u b o v lo o b keskaegsest k irjan d u se st niteid v ljam eldud ch lllste k irjeldam ise k o h la n ing
n eiski to rk ab sllinu klrevale v risk iv id e lem b u s (Ilyfioii 2()()()a: lfi.1 IftS).
Neitsi Maarja. M osaiik. 867. a. Istanbul, Hagia Sophia.
Corbis/Scanpix
1 % % v
Tuli jum al ehk m aa peale alla, oo Pheidias, ja ilm utas sulle om a kuju,
vi lksid ise taevasse, et jum alat nha?''
13. ja 14. sajandi vahetuse paiku kordab B tsantsi autor pea seda
sama, asendades vaid Pheidiase kunstnik Eulaliosega ja m eldes Zeusi
kuju asemel K ristus-Pantokraatori kujutist K onstantinoopoli Phade
Apostlite kiriku laemaalil (ks neist teostest, m is R obert de Clari th e
lepanu ei plvinud):
Kas laskus Kristus ise taevast alla ja nitas tpseid palgejooni sel
lele, kelle ked on nii vim elised vljendam a, vi tusis kuulus Eulalios
otse taevasse, et om a osavate ktega joonistada les Kristuse tpne
vlimus.'^
Pedantsem lugeja m rkab kohe, m illine kuristik laiutab tran stsen
dentse Jumala kontseptsiooni ja Eulaliose taevase visiidi ning jum aliku
prototbi fsilise kaem ise vahel. Ekslik oleks siiski arvata, et autor
ise om a viga ei taibanud. Taipas kll ja vttis tarvitusele poeetilised
abinud vastuolu norm aliseerim iseks im e abil. Teises ligus, kus jutt
160 V t M an g o 1972: x iv-xv. See tra d its io o n o n h sti j lg itav k a v a ra se m a , ikonoklastiaeelse ajastu
ilm alikele sk u lp tu u rid e le ja m aalid ele p h e n d a tu d ekfraasides (vt M ath e w 1963; 7 2 -7 4 ), H iljem
av astam e sam a n h tu se v an av en e k irjan d u ses: m u n k d ia k o n Z o sim a k irju ta b K o n stan tin o se kuju
k o h ta, e t see o n k u u y o K x u e u 'n a g u elus m ees', N o v g o ro d i Stefan jlle Ju stin ian u se sk u lp tu u ri
k o h ta UKU x u e , veel k s a u to r S o p h ia k a te d ra a h m o saiig i k o h ta nanucan Comomoh Mycuew, UKU
MUB jn e. (V t McTopMfl acTexMKM 1 9 6 2 :4 2 6 ,4 3 7 ,4 3 8 .) M istagi ei rita ta selle vorm eliga vljendada
e lu tru u d u se m ra.
161 Tsit A H TH H H bie n o 3 T b i 1938: 31 jrgi.
162 N ik e p h o ro s K allistos (tsit M an g o 1972: 2 3 1 -2 3 2 jrgi). K u n stn ik E ulaliost P h ad e A postlile
k irik u m o saiik id e a u to rin a m a in ita k se t h e lep a n u v rse s kontek stis k a 12. saj l p u - 13. saj alguse
allikates. N n d a k irjeld ab N ik o lao s M esaritese su lest p rin e v d o k u m e n te e rin g stseeni Lunastaja
k irstu ju u rd e n i rri to o n u d n aistest ja ..rgib le st u sn u d K ristusest, kes rin g i vaadates m rk a b
to d a, kelle ksi kik selle m a a lin u d oli, seism as otse L u nastaja k irs tu krval nagu v sim atu v a l
vur, sam as rivastuses ja sam a v ljangem isega, m is tal elus olid o ln u d . K sikirjateksti rele on
k irju tatu d m iirkus | . . . | m tleb E ulaliost (3y6oB 2000: 130.) H a ru k o rd sele k u n stn ik u n im e
mainim l.solc lisan d u b siin veel h a ru ld a se m n h tu s - m eistri a u to p o rtre e l lita tu n a m osaiigi kom -
|i<),slt.sl(Hinl. 1'Ailalios oligi kige t h e lep a n u v rse m (vi t h e lep a n d u rn ) kuju n e n d e k u n stn ik e .seits,
kodu inulnlviul 12. saj rik u d .
kib Eulaliose loodud peaingel Miikaell kujutisest, kasutab Nikephoros
troope, niis ritavad vastuolu lahendada selle kinni(s)tam ise teel: See
neb nii vlja, et m aalikunstnik kas kastis pintsli mitteainelisusse, et
kujutada vaimu, vi - vastasel juhul - on Eulaliose kunst nii suur, et
vaim jb tem a pildil m rkam atuks, varjates vrvidega om a kehatut loo
must. (M ango 1972: 231.)
M istuspraselt hitam atud arusaam ad eksisteerisid loogikast ksi
m ata sbralikult koos kristliku teadvuse kigil tasandeil, alates lihtusk-
like phim assist ja lpetades h aritud kleerikutega, kuigi igas kihis veidi
om am oodi. Vastuolud sublim eerusid peene teoloogia virtuoosseks-
paradoksaalseks loogikaks, argiteadvus aga koges seda kooseksistentsi
kriisivlises olukorras nii norm aalsena, et neelas selle m asinlikult alla.
Kaalukas nide varabtsantslikust legendist: keegi vaim ulik lendatud
uneajal vaimus taevasse ja paradiisiaias kingitud talle kolm una - ning
rganuna leidnudki presbter om a peost kolm una. Sergei Averintsev
m rgib, et antud legendi loogika jrgi kaob sootuks vahe kehalise
ja kehavlise rn n u vahel taevasse ehk kosm oloogilise ja ontoloogi-
hse vastasseis. ks sam astub jgitult teisega. (ABepMH^eB 1977: 108.)
Srases olemise ja jljendam ise vahelises ruum is, iseoleva ja (jrele)
tehtu piirim ail m uutub kujutise loom us otsekui plinkivaks, vnkudes
kunstilise ja m ittekunstilise vahel.^ Tpsem alt eldes asub kujutis siin
kahes hitam atus ja hisosata seisundis korraga.
Seeprast polegi tarvidust otsida loogikanippe, m is vim aldaksid
lepitada m im eesi naturalistlikku kontseptsiooni spiritualistliku ikoo-
nitlgendusega. Vera Lihhatova oletuse kohaselt m istsid btsantsla-
sed phakujutise ,,peegelpildilikku illusoorsust kujutise rm usliku
lhenem isena prototbile, nnda et kunstilised kujundid osutusid
lemeelelisteks, ideaalseteks (JlMxaHesa 1981: 102). Kum m ati ei k in
n ita srast tlgendust tollased kirjeldused, sam uti oleks see vastuolus
ikooniteooriaga, mis ksitleb ikooni adaptatsioonina inim ese ebatius-
169 O su tak sin v astavale p e at k ile u u rim u se s ..G ooti iid o l (C am ille 1995: 2 2 0 -2 4 1 ), m is k a n
n a b p e alk irja N eitsi M aarja vi V en u s? v iid ates o tses n u Libri Carolini\e. Paljude ka su lik e n i
d e te ja t h e lep a n e k u te k rv a l a n al sita k se siin k a a n tiik m o tiiv id e h e ia stu st g o otikas, t p se m in i
antiik allik aist p rin e v a id k ristlik k e legende. V aadelgem h t n eist, m is o n l lita tu d k a G a u tie r de
C o in c i k u u lsasse teosesse ..Ju m alaem a im e te o d . K eegi n o o rm e e s p e lja n u d p alli m n g id e s k a o ta d a
o m a k ih la s rm u s t n in g l in u d k irik u st s rm u sele tu rv a list p e id u p a ik a otsim a; k irik u s s ilm a n u d ta
Ju m alaem a k u ju , m is o ln u d n ii k a u n is, e t n o o rm e e s la n g e n u d p lv ili ja t o ta n u d elu l p u n i te d a
tru u lt te e n id a, sest ta o levat tu h a t k o rd a k a u n im te m a k ih la tu st. N o o rm e e s p is tn u d s rm u se k ujule
s rm e , kes s ed a m a id s r m e k v e r d a n u d , et sed a e n a m ra v tta ei saaks. P a ra k u p e ib u ta n u d
n o o rm e e st siiski k a m a ised v lu d ja ta a b ie llu n u d v a ra se m a p ru u d ig a . E n t p u lm a l v a ib u n u d kki
k ik ih a d ja p e ig u in u n u d . Ju m alae m a tu ln u d ja h e itn u d te m a ja ta m rsja vahele, t e n d a n u d o m a
igusi s rm u seg a ja h e itn u d m e h e le e tte tru u d u s e tu st. C am ille n itab, e t teg em ist o n antiik le g e n d i
t tlu se g a - seal lib ista n u d n o o rm e e s k ih la s rm u se V e n u s e k u ju srm e. N n d a o su tu v ad
n e e d k ak s k u ju tist vastavalt Libri Carolini h p o te e tilisele leg endile k u ju d e a n im e e ru m ise p ri
m u ses s n o n m se te k s. K a m u u s o sas vib selles sees t h e ld a d a vastavusi eesp o o l k irje ld a tu d
an tiik le g e n d id eg a , m is k a jastav ad sealsete m eelate a rm a staja te tu lise id , k u id p a ra k u h e p o o lse id
tu n d e id k u ju d e v astu. E ttek u ju tu se n ii exem p la tes k u i m u u s k irja n d u s e s k ajastam ist le id n u d a rv u
tu te s t k u ju d e e llu rk am ise lu g u d e st a n n a b F ree d b e rg i v astav levaade (F reed b erg 1991: 2 8 3 -3 3 1 ),
ero o tilisi te ise n d e id k sitletak se sealsam as lk 317jj. T uleb siiski m rk id a , e t F reed b erg i m u id u
su u re p rase l u u rim u se l o n k s m e to d o lo o g ilin e p u u d u s - re ts e p tsio o n it b id j ta v ad o tsek u i kul-
tu u rik o n sta n tid e m ulje, a ja lo o lin e k o n k re e tsu s p u u d u b . M istagi v a ld a v ad re tse p tsio o n iv o rm id
ajap ik k u m u u tu v a d , te a tu d k u ltu u rie p o h h il k esk sed v o rm id ta a n d u v a d teisel ajastul p erifeeriasse,
k u id ei h b u p riselt - n ii p a n i E m a T eresa k u ju tis im e to im e veel 1998. a sep tem b ris, te rv e n d a -
des im eliselt in d ia la n n a s t M o n ica B esra n im e lise n a ise (vt T im e 27 V III 2001). P ildil k u ju ta tu d
tegelaste vi sk u lp tu u rid e tielik vi o salin e e lu stu m in e o n im e lu g u d e k s a rm a sta tu m a id te e m a
sid. V d a k em veel hele. K eegi r te l o levat o m a h in g e saa ta n a le m n u d ja K ristu sest la h ti e l
n u d - ag a Ju m alae m a e ita d a p o le v a t su u tn u d . P a ttu k a h etse d e s l in u d m ees kirikusse, k u s seisn u d
p u u s t v o o litu d ja k irk a lt v rv itu d Ju m alaem a k u ju Jeesuslapsega. R tel la n g e n u d ku ju e tte plvili
ja p a lu n u d , e t Ju m alaem a te m a eest k o stak s. Ja k u ju h u u lteg a, aga n i i , e t s e e o l i k u u l d a ,
p rd u n u d M aa rja palvega Poja p o o le, et see p a tu sele h a la sta k s - k u id to o p r a n u d p e a
k r v a l e . Seepeale Ju m alae m a k u ju t u s i s , p a n i l a p s e a l t a r i l e i s t u m a j a
l a n g e s t e m a e t t e p l v i l i jn e . P ra st seda, k u i ta p a lv e t oli k u u ld a v etu d , t s t i s
e m a l a p s e j l l e s l l e j a n a a s i s o m a k o h a l e . (Tsit BenbTMHr 2002: 468 jrg i; v rd
FypeBH H 1990: 138; teisal v a h e n d a b A ro n G u rev it veel lo o sellest, k u id a s Jum alaem a k u ju olevat
a n d n u d k rv a k iilu n u n n a le , kes o li tu n d n u d k iu satu st jrele a n d a h e v a im u lik u pa tu stele ihadele
ja tu li sed a a n d ek s p a lu m a - FypeBMH 1989: 285.) R aske oleks e ita d a s ee sm ist su g u lu st ellurkavate
Ju m alae m a -k u ju d e , leg en d aarsete d a id a lo td e ja O l m p ia n a e rd a r k k av a Z eusi k u ju n in g o m a v a
h e l v estlev ate M eso p o ta am ia ju m a la te v a h el - sed a v a a ta m a ta k u ltu u riliste, sealhulgas ka re lig io o s
sete k o n te k stid e erin ev u sele; te g e m ist o n h e p e re liik m eteg a, k u sju u re s m itte ta rv ita ta v u se p o o le st
h e s v i teises relig io o n is, v a id o h tlik u , u m b u s a ld u st ratav a v isuaalse s arn asu se tu n n u s te phjal.
R h u ta m ist v rib k a asjaolu, e t iseran is m u ljetav ald av o n k u ju tiste sraste a k tsio o n id e statistik a
kristlik e s legendides.
170 P h a B e rn a rd i olevat p ra st p ik k a ja vsitavat p a lv e tam ist k o s u ta n u d Ju m alaem ak u ju rin n a
piim (v t F reed b erg 1991: 305; sam as leid u b ka re p ro d u k tsio o n sed a im e t kujutavast A lonso C an o
m aalist, m is on m a a litu d 1650. aastate p aik u ja asu b P rad o s).
Mvrciirlusc lapsed. M iniatuur ksikirjast
D e S p h a e r a .V U 5 0 - l5 6 0 .
Modena, Biblioteca Estense.
171 K ui iirh im ip iic v a l jiililcis o le m a ilm ilus, siis t n a ti l h a U r b a n u s t te m a k u ju ees, k u i ilm oli
halli, v isa ti s e e s a m a k u ju n o li p o n i; te is te p h a k u l e k u ju s id ta v a ts e ti h a lv a ilm a k o r r a l v e tte u p u
tailadV peiiM M I W : 2K7 2K).
172 M e k u m m a r d a m e p h a k u i d h ir m u s t , et iia d ra h u lo le m a tu te n a m e ie p e a le ei v ih a s ta k s , m e id
ei k a ris ta k s ejta m e ile m in g it k iu j a ci te e k s . K es ei k a rd a k s P h a l.a u r e n tiu s t? Kes ju lg e k s lo o
hiidii l lihiili' A iiio iiiu se le villa o h v e r d a m a s t, k a r tm a ta te m a h ir m s a t tu ld ? " tle b 16. s a ja n d i alg u l
W illia m 'ly n d a l e (tsit I h o m a s |y 7 l ; 27 j rg i).
oiutuf tema teine roll - 0 f M m H I |n ^ H i n l H l jumaliku protot
bini. Anagoogiline tus, m ida koges Sugpr ..vliilriskivide ilu" vaadates,
osutub kige m uu krval ka ngemise denuUcriulisecriimlsc sublim ee
ritud vorm iks ehk lem inekuks optiliselt tajum iselt mittemeelelisele
vaimsele kaemusele. Selles igupoolest seisneski phakujutiste lim
eesmrk. Tee, mis Sugerile avanes kalliskivide ja vrism etallide sra
lbi, pidi lihtsakoelisem atele hingedele aim um a m im eetilisest kuju
tisest. lenem ise esimeseks astm eks oli vlise kujutise teisendam ine
seesmiseks. Hinge sbinuna om andab m eeleline pilt teise olemisviisi:
Jum ala palge p u hta vrdkujuna saavutab see sltum atuse kehalisest
kandjast. Srases ideaalselt meelelises pildis silib kll veel kehaline
varjund, kuid n n da vis see aidata anagoogilise tusu jrgm isse faasi -
transtsendentse vaimse kaem useni, vaid m istusega tabatava jum aliku
algkujuni, mis nhtam atu, kirjeldam atu, piiritlem atuna on erinevalt
Platoni eidosest m itte-kuju(ndlik). Teisisnu, ngemise jrkjrguline
spiritualiseerum ine vaim seks kaem useks kustutab htlasi kujundliku
alge. Seega ei tajuta ka vaimu lendaja rollis nhtavat kujutist enam ei
esteetilise ega kunstilise objektina - kui kujutises vastavat potentsiaali ka
leidus, siis titis ta om a vahendajam issiooni meelelise enesetapu lbi, sest
puhas m istuslik ilu on aist/iesfsest vaba juba definitsiooni jrgi.^^^
1.
Erinevalt varasem atest thtpevadest ei thistanudki teise aastatuhande
lppu erilised eshatoloogilised meeleolud. Lpuootused on n ihkunud
pigem kunsti valda: ksteise jrel ilm ub kunstiteaduse, kunstiajaloo, vi
eshatoloogilise terviklikkuse huvides koguni kunsti enda lppu kuulu-
tavaid teoseid. Vahel paigutatakse kunstitskli lppem ine ldkultuuri
lise loojangu kontseptsiooni (vt Barzun 2000).
N n kunstiajastu algust loetakse um bes 1400. aastast, kui lhtuda
H ans Beltingi periodiseeringust, A rthur C. D anto nihutab selle saja aasta
vrra varasem ale ajale, kuid asja tuum on m uus: igal juhul peetakse sil
m as Lne-Euroopat, kus on eristatav knnis, m illelt saab alguse renes-
sanslik liikum ine. Kunsti hbum ise nitem ngu etendatakse sam as
areaalis, ent tnu globaliseerum isele ritatakse seda arenguteed laien
dada ldkehtivaks. Lpu olem asolu annab ju erilise m testatuse algu-
selegi, ajalooline tskkel om andab sm m eetrilise terviklikkuse. Lisaks
tuleb vaid tskli raam es leida loogika, m is testaks tsklilisuse p arata
m atust: kunsti algsed konstitueerivad p him tted peavad seega kt
kem a program m e, mis teostudes tekitavad m ingil hetkel kriisiolukorra,
millele on kohaldatav lpu m iste (vt BenbTWHr 2002; D anto 1997).
D anto arvates osutus sraseks program m iks renessansi illusio-
nistlik m aalikontseptsioon ehk lihtsam alt - p d kujutada m aailm a
niisugusena, nagu m eie silm ad seda nevad. Selle ideaali taotlem ine
m oodustas renessanssm aali seesmise vedru, m ida protsessi peam ise
seadusprasusena esim esena m testas Giorgio Vasari. Vimaldades
kirjeldada kunsti arengut alates C im abuest ja G iottost ning lpetades
krgrenessansi m eistritega ja toim ides kogu uue teadusharu m udelina,
om as Vasari skeem ka prognostilist judu: nhtava sarnasuse vektor
suunas m aalikunsti arengut m itm e sajandi vltel, postim pressionis
m in i vlja. Kunstiajaloo kriis progresseeruva protsessina saabus siis,
kui am m endusid m im eesi vim alused. Sellest hetkest asub kunst ise
end reflekteerim a ehk teisisnu - m uutub vastavalt Hegeli prognoosile
kunstifilosoofiaks. Vhemasti toimub kflik nflndt O tnto Jrgi - llataval
l<()ml')el vullli see ralineerituii autor nii iilitsukoellsc strateegia. iaraku
on Daiito kirjeldus vastuolus ajaloolise tegelikkusega. Kujutava kunsti
renessansijrgne areng ci kulgenud sugugi ksnes kasvava illusionismi
suunas; areng toim us m itmel teljel korraga, osutudes paljukanaliliscks,'
nagu nd on kombeks elda, ning taotletav ideaal vi lppeesm rk ei
seisnenud^ilati sugugi m itte m aksim aalses tetruuduses. See tsiasi on
nii ilmne, et D anto m ttekigu kum m utam ine ei vrikski nagu vaeva.^
Kummati tuleb ka sellega hiljem tegelda, kuid esialgu vaatleksim e siiski
nn Vasari skeemi ennast, millele veeretatakse vastutus nii kunstiteadus
liku m tte kui - D anto jrgi - koguni kunsti enese ajaloolise arengu
suunam ise eest.
V a s a r i s k e e m ei k u u l u g i p r i s e l t V a s a r i l e -
see on esim ene tsiasi, millele tahaksin osutada. Teiseks sisaldab Vasari
Silmapaistvaimate m aalikunstnike, skulptorite ja arhitektide elu pal
jugi niisugust, mis e i m a h u m i m e e t i l i s s e a r e n g u s k e e m i vi
on sellega koguni vastuolus.
7 HapKM 1981; 39S -3 9 6 . Paljude v an aaja m a a lik u n stn ik e n im e ta m in e p h in e b nh tav asti ikka
jiillo 1liniuscl, kes m ain is vahel ka esitatav ate a n d m e te p rito lu allik aid . T n u sellistele m rkustele
on m u u h u lg a s n n e stu n u d re k o n s tru e e rid a k u n stn ik u ja k u n stiajalo o lase X en o k ratese kuju.
8 N im elt o m a t n u k n e s K ap ito o liu m il, kui ta p rjati lo o rb e rip rjag a . N im i saavutab s u re m a
tuse kahel viisil," e ln u d P etrarca, esiteks lu u letajail en d il, ja teiseks neil, k ed a nad o n p id a n u d
iilisliiiiiisc vriliseks. (Tsil Ile rpapK a 200.' 114 jrg i.) Vasari] o n j rje stu s vastu p id in e; ju tu sta d es
neist, k eda la pidas listam ise vrili.seks, m tles ta t en o liselt ka om aene.se n im e jdvu.stam isele.
K im stn ik k o n d a silm as p id ad es r h u ta ta k se tavaliselt E lu lugude ped ag o o g ilist rolli, e nt ei m aksa
umi.sliida kii iiiilori d e k la ra tsio o n e aja h am b a le va.stupidami.sest.
9 V iited O l i a n tu d vljaande jrgi; l.eon B attista A lberti, D ella p ittu ra (1436), vn keeles A;ii,6epTM
IsKrtallde t lk ed to ln ietas A, H aab p ih l O ti.
nteise elu nol. Kui keskaegsele religioossele teidvusele kulgeb reaalne
ajalugu ..tuleviku varjus", nagu tleb Augustinus (vt iy p cn n '1 1972: 105).
siis nd on ajalugu tulvil kreatiivset tegevust ja vim aldab loojal tule
vikku heita om aenese varju.
Ent lisaks sellele nii-elda m etafsilisele motiivile, m is lhendab
knealuseid autoreid, osaleb Plinius Vasari raam atus ka vahetult: otse
seid tsitaate ..Loodusloost leidub teose esimese vljaande eessnas,
kaudseid viiteid aga sissejuhatuses Elulugude teisele vljaandele ja
m uudeski kohtades. igem ini ei osale raam atus m itte niivrd Plinius
ise kui antiikautorite ja iseranis Pliniuse poolt aja ksist pstetud
kreeka allikad.
Niisiis vib Vasari suhtum ises Pliniusesse m rgata teatavat kahetisust:
helt p oolt toim is Plinius ..Elulugude autorile inspireeriva eeskujuna ja
m nes m ttes ajaloolise allikana, m ida Vasari ka m nab; ent teisalt on
tegem ist eeskujuga, keda autor ei plaani ksi letada, vaid igupoolest
ei kavatse ldse jrgidagi. A m bivalentne hoiak teostus ka tegelikkuses.
Vasari teos m itte ksi ei leta antiikentsklopedisti. vaid osutub m itm es
olulises m ttes sootuks teiselaadseks. Samas on ..Elulugude sltuvus
Pliniuse teosest kaheldam atu. Kusjuures sarnasusi ajalooliselt kirjelda
tavale ainesele lhenem ises, jrjekindlusetuse ja seesmiste vasturki
vuste analoogiat, m is kergesti silm a torkab, ei saa seletada pelgalt laenu
dega. Paralleelide phjused peituvad sgavamal.
Vasari raam atu seob tervikuks antiikallikatest prit ajalookonstrukt-
sioon, m ida ei pea ..Vasari skeemiks kaugeltki ksi Danto. Siiski pole
see pris ige.
N n Vasari skeeme on igupoolest kaks. ..M aailm akunsti ajaloo
kolm ikjaotusel - itseng antiikajal, allakik keskajal ning ..taassnd -
antiikallikatega m istagi m ingit pistm ist olla ei saa. Kuigi seegi skeem
ei kuulu rangelt vttes Vasarile.' pakub ta huvi ses erilises teisenduses,
m ille lisas nim elt Vasari - seeprast naasem e selle teem a juurde h il
jem veel. Kll aga jttis Plinius om a jlje itaalia kunsti arengu ..vasa-
rilikule skeemile, millele arvatakse tuginevat hiUsemate kunstiajaloo
liste kirjelduste kontseptuaalne karkass. Just seda alusrajatist nim etab
D anto ..progressiivse arengu narratiiviks (developmental Progressive
narrative), m is m oodustab ..vasariliku (kunsti)ajaloo jtku (D anto
1997: 64; v rd 73 jm ). Tepoolest, renessansskunsti ajalugu kirjelda
takse ..Elulugudes evolutsioonilise arenguna m adalam alt astm elt kr
gemale. Ent Vasaril leiab evolutsioon ka om a lpetatuse - tiuslikkuse
10 Juba W olfgang K allab nitas, e t n iisu g u n e liig en d u s k u ju n e s vlja h u lk aega e n n e V asaril, lom a
eelkijate t d es, m id a Vasari agaralt kasutas (K allab 1908: 408).
tipp ei ole liin lpmatuste nihutttud I d e t i M i M W W eiti retdne,
..jiiliistiisc" raames saavutatav seisund. Iga kunstniku kj)ha ajaloos m
rab (ema panus lppeesm rgi poole liikumisel, kuni Leonardo, Radiiel
ja iseranis Michelangelo selle viim aks tiuslikult teostavad. Ses mttes
on Vasari kontseptsioon silm anhtavalt teleoloogiline (vt naHocj)CKMA
1999:236).
Niisuguse teleoloogilise skeemi lhim a paralleeli leiab antiikauto-
reilt. Hespool ma sellele juba viitasin, nd on aeg antiikallikat lhem alt
uurida.
E. H. G om brich osutas pea snasnalisele laenule Cicero B rutusest,
millega Vasari illustreerib progressiideed om a sissejuhatuses ..Elulugude
teisele kitele (G om brich 1960; 309-311). G om brichi nim etatud kirju
tis pani aluse teatavale kindlale ksitlustraditsioonile. Svetlana Alpers
loetleb neli antiikallikaist prit kom ponenti Vasari teoses: Plutarchose
kunstnike elulood, antiigi ekfraasitraditsioon. antiikretoorikate eesku
jule tuginev stiiliarengu kontseptsioon ja tehnilised eessnad Vitruviuse
eeskujul (Leontief Alpers 1960: 192). Stiiliarengu kontseptsioonist
kneldes viitab Alpers nhtavasti just G om brichi sja m ainitud u u ri
musele. m is avaldati koos tem a enda artikliga W arburgi instituudi aja
kirjas. Sedasama allikate loetelu kordab hiljem H ans Belting. osutades
om akorda Alpersi ja G om brichi tdele (Belting 1987: 72. m rkused 15
ja 115). igupoolest peaks juba sellestki piisam a veendum aks, et k uns
tiajaloo evolutsioonilist kontseptsiooni ei ..leiutanud sugugi Vasari. Kui
knelda veel selle kontseptsiooni allikatest, tuleb lisada, et antiikkunst-
nike sna korrastam ata jrgnevuse Elulugude esimese kite eessnas
laenas Vasari ilmselt Pliniuselt.^' Teise kite eessnas, kus antiikkunsti
progresseeruvat arengut kirjeldatakse testi Cicero snadega, om andab
progressiidee selgemad piirjooned. Siiski on kigiti phjust oletada, et
Vana-Kreeka m aalikunsti ja skulptuuri progresseeruva arengu kujund -
kohm akatest katsetustest tiuslikkuseni - ei kuulu algselt sugugi Cicerole,
vaid prineb m nest varasem ast allikast, m is oli ilmselt tuttav ka
Pliniusele. Nim ede teine jrjestus ja erinev snastus viitavad pigem sel
lele, et alates 1. saj e.m.a oli arenguidee ise enam -vhem ldlevinud, kuigi
sltuvalt tlgendusest reastati vanu m eistreid ehk erinevalt. Sestap neb
antiikkunsti evolutsioon Q uintilianusel, kes esitab seda pigem p erio o
dide vahetum isena, vlja veidi teisiti kui Cicerol. ning Cicero kirjeldus
om akorda ei kattu priselt ..Loodusloos pakutavaga (vt Pollitt 1995: 5,
221 -223). Pliniusel on evolutsiooniidee vlja arendatud kige tervikliku-
1 1 1luvi vib p a k k u d a sccj>i tsiasi, et t iu slik k u se su u n as liik u m ise idee on snaselgelt vlju cl-
tliul simiiis /niiisis, kiis k u n sti aren fju t v rreld ak se in im o rg an ism i a re n g u g a n in g kus larviliilakse
esnirtkordsell sna ..renessanss" (V asari, II, 31 - Uaiiapu I9S6: IM -IS S ),
mm. vMsn ifoiet nrvucuni n e ia itu v ia iw p w t mirksa tijutavtmalt
Pliniuse vastavad peatkid kui Cicerolt laenatud lik. Need analoogiad -
vahest koguni hom oloogiad? - on meile iseranis huvipakkuvad.
Teaduprast ei kuulu kunsti progressi kontseptuaalse skeemi vl
jattam ise au Loodusloo autorile. Phjalike uuringute tulem usena
vib pidada tendatuks, et Pliniuse esitatav pilt klassikalise Kreeka
kunsti arengust on suurel m ral laenatud 3. sajandil e.m.a tegutsenud
kreeka skulptorilt ja kunstiloolaselt Xenokrateselt - sellele osutas veen
valt ju b a Eugenie Sellers 19. sajandi lpul (Sellers 1896). Pisut hilisem as
B ernhard Schweitzeri teoses'^ lisatakse uusi argum ente selle versiooni
kasuks: saksa uurija nitas, et nim elt Xenokrates leiutas evolutsioo
nilise vtm e'^ kunstiajaloo avamiseks ning jrelikult osutub ta lpp
kokkuvttes selle teadusharu tegelikuks isaks. Sestsaadik tunnustatakse
ksm eelselt Xenokratese rolli nii skulptori kui kunstiajaloolasena.*^
Arenguprotsessi kirjeldust alustab Xenokrates (vhem asti Pliniuse
m berjutustuses) om am oodi nullpunktist - m aali ja skulptuuri leiuta
misest; jrgnes areng nende kunstide jrjekindla tiustam ise teel oluli
sem ate m eistrite poolt, kellest igaks oli millegi uue algataja - arusaam ,
m is kinnistus evolutsiooniahelas h a korduva vorm eli hicprim us, tem a
oli esim ene kujul.
M aalikunsti puudutavas peatkis neb see jrkjrguline areng vlja
jrgm ine.
Prast m aalikunsti leiutam ist - esialgu m onokroom sena - , m rkis
E um aros Ateenast e s i m e s e n a m aha erinevuse m ehe- ja naisekeha
12 S chw eitzer 1932. S chw eitzer n h ta v asti ei tu n d n u d Sellersi u u rim u s t ega K a th arin e Jex-Blakei
P lin iu se t lg et. V h em asti ei v iita ta sellele k o rd ag i; h e s m rk u ses (lk 4, m rk u s 13) - seal ise
lo o m u sta tak se P a rrh asio st - p a k u b ta s n a p ictu ra v im a lik u t lg e n d u se n a fig u u ri te a d m ata , et
Jex-Blakei tlkes oli sed a ju b a k a su ta tu d .
13 V ljend k u u lu b R ay m o n d S ch o d erile - v t S c h o d e r 1968.
14 V t n t McTopMH MCKyccTBOSHaHMH 1 9 6 3 :1 2 -1 3 ; V e n tu ri 1964: 39jj; B arasch 1 9 8 5 :1 8 -2 2 ; P ollitt
1995: 3. N ii k u m m a lin e k u i see k a ei ole, ji see u u rim iss u u n d k a h e silm a vahele E. H . G o p ibrichil.
O m a artik lis ren essan si p ro g ressik o n tse p tsio o n ist m a in ib ta kll n im e tu t k a o tsilin u d k riitik u t,
kes seisvat P lin iu se skeem i taga, n in g v iitab C arl R o b erti a m m u sele u u rim u se le (R o b e rt 1886), kus
P lin iu se allikate k sim u s ld se alles t u sis (vt G o m b ric h 1999: 6 ,1 3 6 ), k u id l h e b v a ikides m d a
n ii Sellersi ja Schveitzeri k u i teisteg i a u to rite re k o n stru e erim isk atse te st. ( levaadet p ra st Sellersit
ilm u n u d u u rim u ste s t P lin iu se allikate k o h ta v t S c h o d e r 1968.) S am a te a d m iste l n k a n n a b e n d a st
te a d a k a sp etsiaalselt p ro g ressi p ro b le e m ile p h e n d a tu d u u rim u se s, k u s G o m b ric h n im e ta b taas
R o b ertile to e tu d e s P liniuse, C icero ja Q u in tilia n u se h isek s algallikaks Sam ose ajalo o last D u rist
(G o m b ric h 1971: 4), kelle ro ll o n kaasaegsete k sitlu ste v alguses tu n d u v a lt ta g a sih o id lik u m ega
se o stu m in g il m o e l k u n sti p ro g ressiiv se a re n g u ideega. SUski ei m a in i X e n o k ra test m itm e d teisedki
te o se d , k u st see n im i k ll k u id a g i p u u d u d a ei to h ik s - n ite k s G e rm a in B azini K unstiajaloo aja
lu g u , ku s isegi P lin iu st n im e ta ta k se v a id m d a m in n e s ja so o tu k s teises seoses (vt B asen 1995).
T h e le p an u v rsel k o m b e l m rk a b g en eetilist seo st X e n o k ra tese ja V asari k o n ts e p tsio o n id e vahel
selgesti tu ln u k a s teisest v a ld k o n n a st, m itte k u n stite a d la n e (vt A lsop 1982: 1 8 8-189), sam as kui
V asarile p h e n d a tu d p h ja lik u m o n o g ra a fia a u to r j rg ib ses m tte s G o m b ric h i, et viita b jllegi
a in u k si C icero le ja Q u in tilia n u sele (vt R ubin 1995: 1 6 5 -1 6 6 ).
v i ^ l n in g p flfld ii JM Jen d id a m i t m e i u g U f H p p p N I K i ^ ^ JU flo m m
tiendas eelkija uuendusi sellega, et ttas vlja krvale, les ja alla
vaatavate kujutiste m aalim ise tehnika, kasutas erinevaid rakursse, lii
gendas kehaosad, thistas esiletungivad veenid ning kujutas kangavolte
ja -kurdusid. Pheidiase vend Panainos maalis M aratoni lahingu, llita
des pildile ka m lem a arm ee vepealike portreekujutised. Polygnotos
'Ihasoselt kujutas e s i m e s e n a naisi lbipaistvais rivais ja vrviliste
peakatetega ning andis suure panuse m aalikunsti arengusse, nidates
e s i m e s e n a avatud suud ja ham baid ning vljendades m itm esugu
seid noilm eid. Apollodoros A teenasthakkas e s i m e s e n a kujutam a
varjusid; enne teda ei leidunud maale, m is oleksid lum m anud pilku.
Apollodoros lkkas valla kunsti vrava, m illest sisenes Zeuxis.Zeuxise
maalide elutruudus pettis nii inim este kui loom ade pilku, sam uti nagu ta
konkurendi Efesose Parrhasiose piltide loom ulikkus. Parrhasiose panus
m aalikunsti arengusse oli suur. Ta juurutas e s i m e s e n a m aalikunstis
sm m eetria, vljendusrikka noilm e, kaunid juuksed ja ilusad nojoo
ned. Pam philos, snnilt m akedoonlane, oli m aalijate seas e s i m e n e ,
kes harituna kigis teadustes, iseranis aga aritm eetikas ja geom eetrias,
kinnitas, et nende teadm isteta ei saavuta kunst eales tiuslikkust. Ning
viimaks Apelles Kosi saarelt, kes tusis tiuseni - letades kiki maali-
kunstnikke, nii varasem aid kui tulevasi (Plinius, Looduslugu, XXXV,
56-79). Pangem thele, et tulevasi on siin ehk thendusrikkam gi kui
..varasemaid; tusev arengujoon saavutab tipu, evolutsioon lpeb. Kas
hes sellega lpeb ka (kunsti)ajalugu?
Sam asugune hoogsalt tippu lendav progressikver esitatakse ka
skulptuuri arengu kohta, m is kulm ineerub Lysippose loomingus.'
Xenokratese kunstiajalugu Pliniuse m berjutustuses oleks ehk
kasulik krvutada teise sam alaadse katsega hilisantiigis - m a pean sil
mas Diogenes Laertiose esituses m eieni j u d n u d filosoofia ajalugu.'^
Phivorm el tem a oli esim ene on tuttav Laertioselegi, kuid ta kasutab
seda sootuks teisiti kui Xenokrates. Vaadelgem m ningaid niteid.
Anaxagoras vitis esim esena, et H om erose eeposed knelevad
hvest ja iglusest (II, 11), A ristippos hakkas Sokratese pilastest esi
m esena kuulajatelt tasu vtm a (II, 65), Speusippos m rkas esim esena
teadustes hisjooni ja hakkas neid vim alust m da ksteisega seos
tam a [...]; ja ta tegi esim esena avalikuks, et Isokratesel on tem a saladus
tega arvestatud [...]; ja ta avastas esimesena, kuidas kokku siduda hao-
15 Vril Viisiiri viiidel G io tto kohta, kes avas t e vrava kigile neile, kes h iljem t.stsid selle iiii-
su((iise liiiii.se ja levuseni, n ag u m e n e m e tn ap ev al (II, 44 - Baaapw 1956: 156).
16 Vrillu.sjoonle an al si vt Sellers 1896: xxvii-xxviii.
17 D iogenes l.iierlios, K uulsate filo so o tu le elu jn vaateil.
sletit, et oleki mugav kanda* (IV, 2 -lK A ricnlltoi Hhoidui esimesena
otsustusest, kui otsuses oli vastuolu, hakkas esim esena vaallema ksi
musi m lem ast kljest, viis esim esena edasi i*latoni piiranclalud petusi,
tekitades selles ksim uste ja vastustega palju vaidlust (IV, 28), Diogenes
hakkas esim esena om a m antlit kaheks voltim a, sest ta ei pidanud seda
ksnes kandm a, vaid sellel ka m agam a (IV, 22), Zenonist rgitakse,
et ta hakkas esim esena kasutam a m istet kohane toim ing ja kirjutas
sellest raam atu (VII, 25) ning m ratles esimesena, m is on lppsiht
(VII, 32), Pythagoras tles esim esena vlja, et hing kulgeb paratam atus
ringkigus, vttes endale jrgem da kord he, kord teise elu (VIII,
14) ja nim etas esim esena taeva kosm oseks, aga m aa keraks (VIII, 48),
kuigi ttt-elda hoopis Parm enides tles esim esena, et m aa on keraku
juline, aga paikneb keskel (IX, 21), Protagoras tles esim esena, et iga
[asja] kohta vib telda kahel viisil ja vastupidiselt ning hakkas esim e
sena vaidlustes kasutam a phjendusi (IX, 51) ning hakkas esim esena
vtm a tu n n i eest tasu 100 m iini; ta hakkas esim esena eristam a tegu-
snaaegu ja vljendam a tegevuskohta (IX, 52) jne. Selle kirju valiku
viks tervenisti kirjutada lustliku kreeklase m uretu kukerpallitam ise
arvele, nagu tleb selle kohta Aleksei Lossev (Jloces 1979:11), kui pealt
n h a hooletu vljendusviisi taga ei peituks vgagi sisukad m ttearen-
gud. Tpvorm elit tem a oli esim ene kasutab Laertios m uide sootuks
harvem , kui levaates filosoofiliste petuste ajaloost vinuks eeldada.
Enam asti alustab ta he vi teise m tleja panuse (vi rolli) iseloom usta
m ist teise sissejuhatava fraasiga: ta tles vi ta vitis. N nda nnes
tub Laertiosel vltida ajaloolise jrjepidevuse kujundam ist, tagades
endale vim aluse vabalt kirjeldada fakte, esitam ata ajalugu ja sstem a
tiseerim ata (JIoceB 1979: 10). Sest koos vljendiga tem a oli esim ene
sugeneb teksti vargsi ka aeg - teatav ajalooline seostatus, m is kinnistab
nhtuste vahel suhted enne ja p rasf vi eelneva tulem usena. Hic
prim us fikseerib innovatsiooni ning nitab htlasi teatava seeria algust.
Just selles punktis vib theldada nii sarnasusi kui erinevusi kahe antiigi
ajalookirjelduse vahel.
Laertiose kirjelduses puudub vaim setel ja praktilistel uuendustel
kindel suundum us, orienteeritus m ingile eesmrgile: meile antakse vaid
teada, et prast he vi teise m tlem isvtte vi toim im isviisi avastam ist
vi teatava idee vljapakkum ist vtavad teised selle omaks, tiendavad
m tet ja hakkavad kasutam a uut vtet - olgu tegu siis lpp-eesm rgi
m ratlem ise vi haokubu kokkukitmisviisiga.
Xenokratesel on asi sootuks teisiti. Tema arvates on iga uuendus
(juba ette?) hlm atud progressiivse arengu voolusngi.
Progressi kriteerium on silm anhtav - selleks on jrkjrguline lhe-
ntmine loodutele, ha uute vtete a v u t a W I M M d i u f e optUUt
Illusiooni. Sel m eetodil kirjeldatud liikum ise ^uuna le valvab pidevalt
m iinectilinc kujulisckontscptsioon; iga suur kunstnik astub jrjekordse
sam m u visuaalse tetruuduse poole.
Siiski ei osutu see ettetallatud rada sugugi laitm atult sirgeks,
lilutruuduse vektorile ladestub idealiseerim ise vektor - ja nende sihid
fi kattu. F joportsioneerim ise arengut ehk sm m eetria avastamist ning
liustam ist ksitledes ei pea Xenokrates sugugi silmas elusarnasust,
suundum ust tiusliku silm apette ideaalile - ta kneleb kujutise enda
korrastatusest ideaalse harm oonia seaduste jrgi. Millisesse valdkonda
liigitada om adus, m is avaldub m aalikunsti arengut krooniva Apellese
loom ingus - kreeklased ise nim etasid seda snaga X^PK. Plinius tlkis
w uustas veetlevus (Looduslugu, XXXV, 79), Q uintilianus aga gratia
m eeldivus?
Jljendam isphim tet ja idealiseerim ist ehk nhtava spetsiifilise tei
sendam ise phim tet vib tlgendada vastavalt eesm rgi ja selle saavu
tamise vahendina. Siiski ktkeb vahend siin varjatud iseseisvum istungi,
mis ilm neb isikliku stiili arengu trajektoori vljakujundam ises - ees
mrgi ja vahendi suhted pingestuvad. A rengujoon lheneb kaheks, ja
harusid hendada pole vhim atki lootust.^ K unst areneb kll tiuslik
kuse suunas, aga kum m a - tiusliku elutruuduse vi tiusliku h a rm o o
nia suunas? Siin peitub esim ene vastuolu, jtkem see meelde.
Lisaks eeldab Pliniuse tem a oli esim ene-vorm el vaikim isi, et iga
uusavastus ei m ratle niivrd selle vi teise m eistri loodud kunstim aa
ilma ainulaadsust, tem a leiutist, kui toim ib just nim elt avastusena,
rebides jrjekordse katteloori objektiivselt eksisteerivalt algvorm ilt ning
astudes veel he sam m u om alaadse lpliku kaanoni poole.'^ Nagu juba
eldud, viitab esimene sellele, et hilisem ad kunstnikud asuvad vs
20 V t V e n tu ri 1964; 45. N iisu g u n e oli L io n ello V en tu ri arv ates an tiig i l h e n e m in e k u n stile ldse,
kies n ii m im e e tilise k u i id ealiseeriv a a re n g u asp e k ti k o h ta. L u k ian o se teksti a n al sid e s m rg ib
ta teisal, e t Z eu x ise p ro p o rtsio n e e rim is o s k u s k u u lu s kll te m a isikliku k u n stim e iste rlik k u se valda,
k u id h in n a ti sed a ld ise p ro p o rtsio n e e rim is k a a n o n i su h tes (v t sam as, 51).
21 P lin iu s, L o o d u slu g u , XXXV, 6 7 -6 8 . K o n tu u rik sitle m ise vald am isest ja P arrh asio se jo o n is
tu ste k a su ta m ise st e esk u ju d e n a k irju tab ka Q u in tilia n u s (D e o ra to ria, 12.10.4, vt Pollitt IS)95: 222).
Kt P lin iu s o su tab siin snaselgelt o m a in fo rm a tsio o n ia llik ale , siis v ib oletad a, cl otseselt vi)i kuud
sell a m m u ta s sealtsam ast ka Q u in tilia n u s.
viiinh tslaKjale, et selle kunsti valdam ises ei leidunud F arrhasiosde vrd-
nel ei enne ega prast teda. Selle oskuse poolest on tu u n i k a a I n e:
joonte efekti kasutam ise osas on areng otsekui lppenud, tiuslikkus
Niiuvutatud, livolutsiooniprintsiip, mis m rab liikum ise htse kulm i-
iiijlslooni poole, annab siin trke: progressi ajalugu kulgeb om asoodu
eilusi, ..lineaarse kunsti haru kasvamise peatab aga tiuslikkuse tkke
puu.
l.ooniingu eripra lb arengupuu tvest otsekui lahku ja m oodus
tab cvokitsioonitupiku vesivsu. Suur kunstnik osutub krvalekaldeks,
progressi kulust vljalangemiseks; soovi korral vib seda m ista ka
..langemisena ajalisest otse igavikku. N nda osutub peam ise liikum is
suuna klgharu otsekui ennetavaks peaprooviks, sest lppkokkuvttes
pdib ka evolutsiooni philiin tiuse tipul, m is m oodustab htaegu nii
kulm inatsiooni kui arengutupiku. - Veel ks vastuolu, m is tasub m eelde
jtta.
Pliniuse ksitlusest lbi kum av ldine m etodoloogiline kom po
sitsioon ja selles sisalduvad probleem id vim aldavad autorile enesele
rakendada Xenokratese loodud vorm elit - tem a oli esimene!
Me m rkam e seda selgesti, kui naasem e Vasari juurde.
Mistagi hljus nii tipu poole suunatud arengu kui uue kuldaja (vi
,selle taassnni ehk renessansi enda!) ideid renessansi vaimses atm o-
sliiris am m u enne Vasarit (vt G om brich 1999). Esiteks juba seetttu, et
neid m ttem udeleid ktkesid Pliniuse teosed, m is kuulusid vram atult
tollase haritud inim ese lugem islauale.^ Tsi, renessansi kunstnike ld
kultuurilise harituse osas ei m aksa hellitada erilisi illusioone - haritud
kunstnik oli pigem erand. Ent need erandid kujundasid teatava tra d it
siooni. Niteks Lorenzo G hiberti Kom m entaarides avaldub progressi-
iilee ksnes seal, kus autor jutustab m b er Pliniust, jrgnevas Toskaana
kimstielu kirjelduses pole sellest jlgegi. Kll aga pidi Pliniuse (vi
pigem Xenokratese?) kontseptsioon E. H. G om brichi arvates toim im a
kunstniku teadvuses, tekitam a progressis osalem ise tu n d e ning m
rama tem a loom ingu arengu - alates Firenze baptisteerium i esimeste
uste ..nurgelisest stiilist ja lpetades teiste uste Paradiisivravaga, m il
les kehastub lysipposlik realism ja proportsioonikaanon.^^
Kaudse tunnistusena nii-elda evolutsiooniliselt m eelestatud
teadvuse kohta vib teenida ka asjaolu, et Pliniust lbi ja lhki tundvad
24 V t A m es-L ew is 2000: 1 0 2 -1 0 5 . L a d in ak eeln e k iri k lab j rg m ise lt; Sina, kes sa silm itsed siin
M an te g n a p ro n k sp a let, tea: ta oli v rd n e A pellesega vi te m a st isegi le. (V asari, IH, 555 - B asap n
1963: 577.)
25 K ui A pelles n g i im elist aasa, p d is ta v rv id e g a sellest p ilti m a a lid a. A as te rv ik u n a ilm u s
vaatevlja o o ta m a tu lt ja o o ta m a tu lt s tas k a soovi A pelleses. T aolist v a atep ilti ja s ttim is t vib
n im e ta d a ..toim eks M arsilio Ficino, T h eo lo g ia p la to n ic a. III, 1.14.
26 H u v itav al k o m b e l m a in iv a d sak sa a u to rid k ll teisig i k u u lsaid k reeklasi, k u id D re rit lis
ta ta k se k sm eelselt A pellesena, e sta m p id e p u h u l v id ab E rasm u s k o g u n i, e t selles k u n stis letab
D re r A pellestki (v t flio p ep 1957: 12, 1 9 6 -1 9 8 . 2 0 4 ,2 0 5 ).
27 V t G o m b ric h 1972: 72. Sam as seoses v t k a U lacxenb 2001: 8 5 -8 6 .
28 R o g er d e Pilesi K unstnike b ilan sis (C ours d e p e in tu re p a r p rin c ip e s avec un balance de p e in t-
res, 1708), m is p eeg eld ab h sti a jastu m tte m a a ilm a , p u u d u v a d trecento k u n s tn ik u d so o tu k s n in g
quattrocento o n e sin d a tu d v a id h iliste m e istrite G io v a n n i B ellini ja P e ru g in o nol, k u id n e ed k i p l
v iv a d ige m a d a la id h in d e id ; k o m p o s its io o n m le m a l 4 - R affaelil seev astu 17 - , ek sp ressio o n
B ellinil 0 - R affaelil 18 jn e. K m m e k o n d aasta t h iljem k irju ta b Jean-B aptiste D u bos: O ns
Leo X a ja stu m a a lik u n stil m id a g i h is t v a ra se m a te saja n d ite K unstiga, olgugi et see k a n n a b sam a
n im e ? (flio o 1976: 337.) Trecento ja quattrocento e sin d ajate k a a n o n ist v lja arv am in e oli to im u
n u d ju b a h u lk aega v arem : vanade m eistrite n itu stel 17. saja n d i Itaalias o su tu sid kige v a n e m a
teks e k sp o n e n tid e k s P in tu ric c h io ja taas P e ru g in o (Ha.skell 2000; 11). N agu m rgib sam as seoses I i
H . G o m b ric h , algab p rim itiiv id e eelista m in e alles 18, sajan d ist (vt G o m b ric h 2002; 4 1),
29 K allab 1908: 408. Kuigi k u n sti a re n g u idee heljus K allahi arvalos juba tollases vaijn.ses
Andrea Mantegna bst, M antegnahaud.
U 1504.
Mantova, Sant' Andrea kirik.
e 1990. Photo Scala, Firenze
liuslikus, p eab ta selle l p lik k u v lja k u ju n d am ist ja te rv ik lik k u te o stu st V asari teeneks. kski
vai ii.scni a u to r ei m d a k u n s tn ik u s u u ru sj rk u lh tu v alt te m a lig in e m ise st ideaalile - see k u n sti-
iijiiloolise t h e n d u se m ratlem ise p rin tsiip k u u lu b lb in isti V asarile (vt sam as). O lgu m u u h u lg a s
m rg itu d , et Kallab an al sib k ll p h ja lik u lt allikaid, k u st V asari in fo rm a tsio o n i a m m u ta s, k u id
im liik au to ritest lheb tiesti m d a . P lin iu st m a in ita k se a in u lt k s k o rd ja sedagi so o tu k s teises
sciiscs. 'lo si kll, K allabit h u v ita sid eelkige fak tid e allikad, k o n tsep tu aa lset k o ndikava ksitleb
lit iiksne.s p h iu u rim u se le lisa tu d m rk u ste s ja frag m en tid es. Just seal tuleb k i ju tu k s, et evolut-
sio o n ilis-teo lo o g ilin e a re n g u k o n tse p tsio o n e eln eb teosele. K ui nii, siis seda e n a m vrib u u rim ist,
kii.sl vi.s lek k id a .see a p rio o rn e idee. Ses seo ses so b ib m e e n u ta d a E. R, D o d d si u u rim u st p ro g -
ri-s.si m istest an tiik ajal, sest sealsed m tte k ig u d h aak u v ad otseselt eespool elduga. D o d d s r h u
tul) ig u statu ll, e t progre.ssi m iste l litu b alati k in d la sse v rtu sh in n a n g u te struktuuri,- ju s t selle
bil p aitn ak se p aik a ideaal, m ille p o o le k u lgeb p ro g ressi a re n g u jo o n . N im e ta tu d teesist l h tu d e s
V iiiillcb Dodcls k ehtivate v rtu ss tru k tu u rid e m u u tu m is t, n n d a n a g u see peegeldus filosoofili.se
m tle arenguis. X enokratese v isan d lik p ro g ressiteo o ria j b u u rijal kll k a h e silm a vahele, om e ti
v im ald ab D o d d si lev aad e p a ig u ta d a selle av aram asse vaim sesse k onteksti. D oddsi j re ld u sed
nn l h id alt jrg m ised . F.kslik o n a rv a m u s, n ag u o ln u k s pro g ressiid ee a n tiigile so o tu k s vras,
kuld laiem at tu n n u s tu st h a ritu d p u b lik u h u lg as leidis see t esti vaid p iiratu d ajajrgul 5. saj e.m .a.
H iljem su h tu sid kik su u re m ad filo so o fiak o o lk o n n ad p rogressi m istesse suhteliselt vaenulikult
kes v h em , kes ro h k em . S elgem ini a re n d ati vlja te a d u sliku ja te h n ilise progre.ssi m isted. I.aias
laastus korrelatiiv su st vib t h e ld ad a o o tu ste ja p ro g ressi tegeliku kogem ise vahel (D o d d s 197.1;
1'S). N eed teesid aitavad n h a X e n o k ra tese skeem i tag am aid . 4. ja 3. sajandi v ah etu se inim c-
.1)11 kiija.sla.s la h iaeg u nii k lassik aajastu pro g ressiv istlik e m eeleo lu d e heiastusi kui tajus ka n e n d e
am m ciiilalu sl. lliH.sell siil p rin e b re tro sp e k tiiv su s ja kun stilise ev o lu tsio o n i l p etatu s X enokratese
iireiigiiskccnils. )a kui vaslab tele o letu s, et an tiik ajal m isteti progressi eelkige (teaduslike) tead-
tn is lr k u m iila tsio o n in a ja te h n ik a a re n g u n a, siis k in n ita b seda kaudselt ka 1liniuse v a h en d a tu d
X eni)kruler kon.spekl: h o o lim ata vaadeldava v ald k o n n a eripiirasi ksitletak.ve ka kun.vli a re n g u l
luul Ift liiie liilUHlumlsena. N n d a p o le raske m rgala, m illes jrgib Vasari om a antiiksel eelkijal ja
lillile pDoIrxI tem ast erineb.
Vasari arendab iidse kunstiajaloolise mudeli vimsalt vlja ja rikastab
seda uudse kogemusega. Seeprast vib elda, et nii kontseptuaalne
skeem ise kui sellest sndivad probleem id teisenevad viisil, m ida ei osa
n u d aim atagi Vasari antiikne eelkija.^
Suurem a vaevata leiam e ka Vasaril need tiuse poole liikum ise lahk
nevad vektorid, mis m rkis m aha Xenokrates.
ks neist taotles testi looduse jrjekindlat m atkim ist - ses m ttes
jtkas ja arendas Vasari renessansi kunstialase m entaalsuse ld tu n
n u statud hoiakut: m aalikunstniku eesm rgiks olgu, et iga kujutatav
ese ei niks m itte m aalituna, vaid elusana, otsekui valm is pildilt m aha
astum a; kik m aalil leiduv olgu teostatud nnda, et seal, kuhu nad
paigutatakse, paistaksid n ad vaatajale m itte elutuina, vaid elusate ja t e
tru u d en a (1 ,16 - Baaapn 1956:92). Seetttu kaunistab surem atu nagu
elus'to o p o s om a m itm etes teisendites paljusid elulookirjelduste kohti,
kogudes hoogu sedam da, kuidas lhenetakse krgrenessansi m eistri
tele. G ioconda portree kuulsas ekfraasis - kik, kes on thelepanelikult
silm itsenud rangluunarust, m rkavad seal tuikam as p ulssi... (IV, 31 -
B asapii 1970: 26) - ei ole ksi nidiseid teisendava Vasari kirjaviisi
nidis, vaid m oodustab ka tpselt vlja rehkendatud kulm inatsiooni
punkti.
Teine vektor on sihitud tiusliku ilu loom isele - Xenokratesel lbib
see neid kohti, kus kneldakse sm m eetriast ja proportsiooninorm ide
m uutum isest. Vasari selja taga seisab teistsugune vaim ne kogem us, mis
vim aldab tal tiuslikku ilu siduda m itte niivrd meeleliste esem ete kui
nen d e ideedega.
Et joonistus, m eie kigi kolm e kunstiliigi, arhitektuuri, skulptuuri
ja m aalikunsti isa, am m utab intellektist lhtudes universaalset aru
saam a paljude asjade kohta, m is on sarnane kigi looduses leiduvate
asjade vorm ile vi ideele, olles liharukordne om a m tm ete poolest,
m illest johtuvalt tunnetab proportsioone, m is on terviku ja osade vahel
n ing m is on osadel om avahel ja kogu terviku suhtes - m itte ainult in i
m este ja loom ade kehades, aga ka veel taim edes ja ehitistes, skulptuuris
ja m aalikunstis ja et selle tunnetam isest snnib teatud kontseptsioon
ja arusaam , m ille kaudu form eerub ajus sedalaadi asi, m ida seejrel kte
abil vljendades nim etatakse joonistuseks, siis vib teha kokkuvtte, et
see joonistus pole m uud kui hinges peituva kontseptsiooni nhtav vl-
31 C ic e ro k ir ju ta b P h e id ia s e k o h ta : K u i k u n s tn ik te g i J u p ite ri v i M in e r v a k u ju tis e , e i h o id n u d
le in a e n d a m is tu s e s . S e d a v a a d e ld e s j a s e lle s s e s v e n e d e s k a s u ta s ta s a r n a s u s e s a a v u ta m is e k s o m a
K u iv r d s is a ld a b s e e k u n s tilis t t iu s lik k u s t, e i o s k a m a e ld a , k u i d p a n v g a s e d a s a a v u ta d a . (T s it
56 - A ;ib 6 e p T M 1 9 6 6 : 51 - 5 2 ) . A r e z z o s V o o r u s e V id u s a a li s e in a l V a s a r i p a le e s k u ju ta b m a j a p e r e
( r e p r B o a s e 1 9 7 9 , ii l 1 2 0 ) . L h e m a l t i d e e m i s t e k o h t a R a f f a e l i l j a h i l j e m V a s a r i l v t ria H o c jjC K H 2 0 0 2 :
5 5 jj,
iw f i i i .s e d a n j i s t i i k a s u t a b H a t k i n s j a t s i t e e r i t u d l i g u s , t h e n d a b i n i m e s e h a r i n i i s t e g e v u .s t ld .s c ,
l o o d u s e t e g e l i k k u k u l t u u r i s t a m i s t e h k k u l t u u r i s e l l e .s n a e s m a s e s t h e n d u s e s . I .o o d u .s e m a t k i m i n e
s e a d u s te k o h a s e lt. S e s ta p te k ib p in g e k a h e n im e ta tu d im p e ra tiiv i v a h e l - ig ik e s te v k a h e s tu m u s ,
m is e la b t n in i. O m a v a ra s e s u u r im u s e s Id e a p h e n d a b P a n o f s k y s e lle le p r o b le e m ile s u u r t t h e
n u d e d v is id re n e s s a n s ite a d v u s e le p a is ta h e p o s tu la a d i e ri ta h k u d e n a - p o s tu la a d i, m is tle s ,
(n a H 0 < j)C K M 2 0 0 2 ; 4 6 . ) E n t k u i t e o o r i a s v i s k i v a s t u o l u j d a m r k a m a t a , s i i s p r a k t i k a s t a t o i m i s
n in g se e k a ja s tu b ka te g e lik k u s e s u h te s te ra v a s ilm a g a V a s a ri te o s e s . L is a k s o n P a n o fsk y e tte
s id e s n a ja a b il: K u n s ti t r a n s f o r m e e r u m i n e is ik s u s e p h is e lt r e g u le e r ita v a r e a a ls u s e a v a s ta m is e
m u u n d u m i s e p r o b l e e m i A g a ^ a T i h h o n o v n a p r i n t s i i b i k s , n a g u s e d a m r a t l e b B a t k i n ( v t s e s s e o
s e s A g n o l o F i r e n z u o l a t r a k t a a d i . .N a i s e i l u s t a n a l s i r a a m a t u V p t - s ; B aT K M H 1 9 9 0 ) . K l l a g a t u l e b
tu s te o o r ia e e lk ija (v t J lo c e s 1 9 7 8 : 2 6 0 - 2 6 1 ) . I d e e im m a n e n ts e lt s u b je k tiiv s e id t lg e n d u s i le id u b
v e e lg i, o lg u n ite n a to o d u d k a s v i L e o n a r d o s n a d : K u i m a a l i k u n s t n i k s o o v ib n h a k a u n e id a s ju ,
m is s is e n d a v a d a r m a s tu s t, s iis o n te m a v im u s e s n e id lu u a ; k u i t a ih k a b in e tu s t, m is r a ta b u d u s t,
t e s ti, k ik , m is o n m a a ilm a s o le m a s o le m u s e , n h tu s e v i k u ju te ld a v a l k u ju l, a s u b a lu l te m a h in g e s
ja s e e j re l - k te s ... (Jle o H a p n o 1 9 5 2 : 4 0 . ) E t t e k u j u t u s i d e e s t k u n s t n i k u s i s e k a e m u s e s h a a r a b s i i n
k ik e o le v a t, k a a s a a r v a tu d id e a a ls e d k u ju tlu s p ild id , m il e i le id u g i p r o to t p i m e e le lis e s m a a il
p o le e h k p ik e m a ju tu ta v a lm is a s tu m a s u u r im g i p a ra d o k s ile m b . T si k ll, L e o n a rd o le p h en d a
tu d p e a t k is t n h tu b , e t L o s s e v t lg e n d a b te m a g i e s te e tik a t o m a la a d s e u u s p la to n is m in a , m is ei
r a ja n e k ll k o s m ilis e l m is tu s e l, m ille e m a n a ts io o n ik s o n k i k o le v , v a id in im e s e M in a l, k e s s a m u ti
niclist tem a oli esim ene; selge on ka see, millise traditsiooni jtkam i
sest ja arendam isest kib jutt; selleks ajaks olid juba loodud C orreggio
illusionistlikud kuppelm aalid. Caesari trium fi pikk ksitlus reedab
kahe lhenem isviisi vga iseloom ulikku pim um ist: SeIlest nhtub,
ct juba noil am m ustel aegadel uurisid vrikad m ehed teraselt asjade
telisi looduslikke om adusi ning m atkisid neid lim a hoolega. Seega
asutakse kusagil poolel arenguteel. Vasari jtkab: hesnaga, see teos
ci saanuks olla ei kaunim ega parem ini teostatud. (III, 552 - Baaapn
1963: 571.) Snastuse m inevikuvorm on kahem tteline: kas parem ini
on ldse vim atu vi oli teos letam atult kaunis tolle aja kohta. Veel
M antegnast, sedapuhku Kiviraidurite m adonna kohta: Tundub vi
m atuna saavutada niisugust tiuslikkust peenikese pintsliotsa abil. (III,
3.54 - Basapw 1963: 572.)
Avagem Piero della Francesca elulugu. helt poolt tleb Vasari
C]onstantinuse uneno puhul, et pilkast pim edust kujutades nitab
liero, kui thtis on jljendada loodusnhtusi, valides neist kige olu
lisemat. Ja et ta teeb seda nii suureprasel kom bel, siis andis ta uutele
kunstnikele vim aluse astuda tem a jlgedes ning saavutada see lim
tase, milleni, nagu me nem e, on jutud tnapeval. (III, 262 - Baaapw
1963: 250.) Siin on Piero della Francesca see esimene, kes avab veel he
arengujoone m im eetilise tipu poole. Ent sam ade Arezzo San Francesco
kiriku freskode maalim isel kipub Piero kohe ka subordinatsiooni rik
kuma: Ta kujutas rakursis hobustegruppi, mis on m aalitud nii imeliselt,
cl tolle aja kohta vib seda nim etada liigagi kauniks ja liigagi oivaliseks.
(III, 263 - Ba:iapn 1963: 251.) Ajast ettejudm ist esitatakse suhtelisena:
nlollc aja kohta. Siiski osutub etteruttam ine htlasi ajastu kehtestatud
piirangutest vljam urdm iseks: m itte enam oma aja kohta kaunite,
vaid om a ajastu taustal liiga kaunitena satuvad PIcro hobused abso
luudi piirimaile. A rengujoonest krvalekaldum ine lheneb tiuslikku
sele; [...] talupoeg, kes labidale toetudes kuulab nii elava huviga Pha
Helenat, sellal kui m aast kaevatakse vlja kolm e risti, - parem ini seda
kujutada enam ei saa. (III, 262 - Baaapw 1963; 250.)
Botticelli Tarkade kum m ardam ise kohta loeme; See teos on testi
suurim im e - siin on saavutatud koloriidi, joonistuse ja kom positsiooni
niisugune tius, et iga kunstnikku hm m astab see veel tnapevalgi [s.o
tiuslikkuseajastul! - B.B.] (III, 516 - Basapii 1963; 528); Apellese lai
m ust kaunim at ei saa ollagi. (III, 521 - Basapw 1963; 532.)
Neist nidetest peaks piisam a veendum aks, et Vasari polegi nii
lihtne ja sirgjooneline. Olgugi et tal ei piisanud alati term inoloogilist
ja kujundlikku snavara kunstniku isikupra kirjeldam iseks, taipas ta
hsti ja pdis ka snastada tiuslikkust o m a s v a l l a s - seda isegi
ldkontseptsiooni kiuste vi vhem asti teatava ebaklana. Seda vastu
olu m rkas Vasari isegi ning ritas ka loogiliselt phjendada. Neile,
kes leiavad, et m a listan liialt m nd vana vi kaasaegset kunstnikku, ei
oskagi m a igupoolest vastata m uud, kui et m a ei kiida kunagi lihtsalt
niisam a, vaid alati n- sedavrd, kuivrd, arvestades aega, k o h ta ja m uid
sarnaseid asjaolusid. (VI, 410 - Basapw 1971; 590.)
E rw in Panofsky, kes om a V asari-uurim uses analsib hiilgavalt ka
kahe n im etatud lhenem isviisi koosklastam ise probleem i, tlgendab
sedavrd, kuivrd-vljendit (originaalis secondo ehe) skolastika-
term inoloogiast prineva suhtelisust vljendava vitena - vastandina
absoluutvidetele (IIaHO(j)CKMM 1999; 231-232). V iidanud Vasari arv u
katele kiidusnadele renessanssstiili lapseplve ja noorukiea k u n st
nike kohta alates C im abuest ja Giottost, leiab ta m ujalgi autori igustusi
suhteliste hinnangukriteerium ide vltim atusest absoluutsete krval.
Vasari kasutas kaht m dupuud; hinnates kunsti ldist arengukiku
tiuslikkuse skaalal, seostab ta ksikuid teoseid lisaks ka om a ajastu
kunstitasem ega; kuid see, m is m eie silmis o n vastuolu, ei p ru u k in u d
n n d a paista kuueteistkm nenda sajandi seisukohalt, arvab Panofsky
(samas, 230). K um m ati selgub Elulugude thelepanelikum al uurim isel,
et kahe lhenem isviisi hitam ine, m ida autor ritab tagantjrele igus
tada, ei nnestu tal kaugeltki alati. Vaadelgem veel m ningaid like -
sedapuhku D onatello eluloost.
P h a Jri kuju kohta Firenze O r San M ichele kiriku fassaadil; Ja
33 P ie ro d e lla F ra n c e sc a e lu lo o s m a in ib V a sa ri k a B ra m a n tln o k a o ts il in u d t id , m u u h u lg a s
o le k s id m u u t u n u d p r is e lu s a ik s . ( I I I , 2 5 9 - B aaapw 1 9 6 3 : 2 4 9 .) P u u d u s v a id k n e v im e " o n k ll
M Ddiialcl Prt/.io si viitab igesti ..lepitamatutele pingetele ja vastuoluclclc", millega Vasarll liill
maailficia katseis letada ajaloolise mtlemise suhtelisust; probleemiks osutub ksitletava teose
lpetatus ja samas igal ajaloohetkel avatud lpetamatus - sest lpetamatus ideaalse n o rm i su h
te iih tib puhuti lpetatuse ja tesusega selles, m is puutub teose m issiooni antud ajaloollsrN kesk
konnas (vt Preziosl IW H : 2S). S iis k i nhtub toodud nidetest (m illise id viks kllaga lisada), et
..ideaalne no rm " kipub end vahel ilim ilum a ii griiafikuviilisell, keset tema poole su iiin itiid liik u
mise protsessi: lpetatuse ja avatuse draama laheneb antud kujutise harm oonilises tillusllkkuses
just s i i n ) praegu.
vorm on nhtavasti ette antud - m etapersonaalne paratam utus, mille
tideviijateks osutuvad hiilgavad m eistrid, kes krvaldavad ksteise jrel
kik tiuslikkust varjavad katteloorid, sam as kui personaalset tiuslik-
kuse-eelset tiuslikkust ksitletakse ldise arengujoone juhutise m o o
nutusena vi krvalepikena.
ldise ja ainulise suhte probleem i iselaadse, puhtrenessansliku
lahendusviisi kohta leidub palju huvitavaid m tteid Leonid Batkini t
des. Siin pole koht kogu laiahaardelise arutluskigu kordam iseks, sestap
viitan vaid phiideele. Ainulise ksusena on renessansi indiviid teistest
sootuks erinev. Siiski on iga indiviid valmis sidum a endasse kik le
jn u d n ing teda vaadeldakse seeprast otsekui m aailm a m itm eke-
sisuse telge. ksikisik o n om a erandlikkust selgesti tajuv ja selle le
uhkust tundev indiviid vaid sedavrd, kuivrd ta prgib kike teadm a,
kike oskama, Kik olem a, - on indiviid ainult sedavrd, kuivrd ei k in
nistu om a ainulisusse, vaid laieneb kosm iliste m astaapideni; lhidalt -
on indiviid, kui ei ole indiviid. [...] Renessansi isiksus on ldise ainus
sisukas eksistentsivorm. (BaxKMH 1990: 129-130.)
Srane paradoksaalne ldisest kllastunud ainuline sobiks im e
hsti kirjeldam a ka Vasari vastuolusid. A inulist sihtiv m im ees - sest
jljendada saab ksnes seda, reaalset! - osutub htlasi rihituks ideaal
sele ldisele; m eistri loom ingu vi ka m ne ksiku teose individuaalne
eripra hlm ab universaalse tiuslikkuse intentsiooni, ja vastupidi -
tiuslikkusetaotlus realiseerub ka personaalse loom ingu rm ustes ehk
isiklikes tiusesaavutustes. Ja polegi suurem nnetus, kui srane tl
gendus ei ole otseselt vlja loetav Elulugude tekstist, sest nii see kui
teised tollased kirjutised m oodustavad ju lpuks vaid ,,renessansiprint-
siibi fenom enoloogia; piisab, kui kirjutaja om a arusaam ad kaudegi ree
dab, jttes m eie m ureks need snastada.
M a ei pretendeeri Leonid Batkini sgavam ttelise teesi sisulisele
lahkam isele; siinset vaatenurka arvestades pole selleks tarvidustki. Sest
vflr/e^fl-kontseptsiooni raam es, m illest Batkin tuletab ldise ja ainulise
paradoksid, tuleks Vasarit ksitleda renessansiteadvuse snkroonilises
likes, olgugi selle pisut hilinenud esindajana. M ind aga huvitab - nagu
peaks selge olem a algusest saati - Vasari kuuluvus kunstiloolise m tte
diakrooniasse: tem a koht selles, tem a vastuolud, Vasari traagiline s.
N ing sellest vaatevinklist osutub m tlem ise ja m aailm avaate paradoksi
dest olulisemaks kirjeldatava objekti enda paradoksaalsus. Vasari teoses
ilm nevad vastuolud on tingitud sellest, et ta tajub ja m istab konstruee
ritavat kujutiste ajalugu k u n s t i ajaloona. igupoolest on tegem ist
kunsti enda snnipraste lahendam atute vastuoludega - kunsti vastu
oludega kunstina. N iipea kui artefakt hakkab elam a kunsti reeglite jrgi,
kunstilise nol, ilm neb kohe selle ntto" kahetine loomus; kujutisel tuleb
htaegu olla ise ja esindada teist - ..esindamise" Ja ..olemise" vaheli
ses ruum is kulgeb kogu ta vonkleva joonega ajalugu, lhenedes vahel
kuldsele keskteele, paiskudes hest rm usest teise vi puhuti koguni
piiridest vlja. Nagu ma olen pdnud nidata, algab kujutise ajalugu
igupoolest vljaspool kunstivalda - kunsti juab kujutis m itte-kunstist -
ning seal^ ..vljas, toim ub ka esindam ine ja (ise)olem ine sootuks teises
elu- ja thendusruum is (vt BepHuixeMH 2002,2002a). Siin, kunstiruum is
aga kuulub m im eetiline printsiip representatsioonikom pleksi, idealisee
rim ine seevastu autonoom se optilise eksistentsiksuse koosseisu isegi
juhul, kui sim uleerib jljendam ist; ..teatavast ideest sndinud Raffaeli
kauni naise kujutis, milles on uudses snteesis kll ka reaalsuse ele
mente. representeerib siiski m rksa nilikum at eksistentsi kui M asaccio
apostlid, ehk teisisnu - kuulub selgemini maali enda plastilisse orga
nismi, asub lhem al sellele kriitilisele punktile, kust algab valgum ine
pildivlise m aailm a representeerim ise sfrist pildi enda suvernse
esemelis-esteetilise kohalolu sfri. Kahetise tiuslikkuse pnise seadis
esimesele kunstiajaloolasele kunsti antinoom iline loom us ise.
Sama toim ub kunsti ajaloos.
Iga kunstnik, iga pilt on llitatud paljum tm elisse ajaloolise jrjepi
devuse, seoste ja laenude, innovatsioonide, vormide elu ja thenduste
elu kontiinum isse, kusjuures diakrooniline m de osutub d o m in an t
seks. Samas prib iga oopus - nagu kik kunstiteosed - om a kunstiliselt
olemuselt, terviklikkuselt ja lpetatuselt B enedetto Croce insulaarsuse
ehk enesekllase ainulaadsuse poole, mis eirab igasugust jrjepidevust. '
Palju oleks ehk elda, et Vasari m istis nim etatud antinoom iat - ent ta
tajus seda vaistlikult, isegi kui ei osanud sellele iget nim e anda. Sest
millest m uust knelevad tem a snad D onatello Pha Jri kuju kohta,
et heski kaasaegses skulptuuris ei leidu nii palju elu. heski m arm o
ritkis nii palju hingestatust, kui loodus ja kunst on sellesse ktkenud
Donato ke lbi. Kllap Vasari juba teadis, et ..koguseliselt leidub sama
palju elu ja hingestatust kas vi niteks M ichelangelo ..Taavetis, kus
|...| iga in d iv iid , k o g u n i in d iv iid i v a im u e lu iga lio lk kannab endas oma k u n s tilis i in a a llm ii
n in g k ik need m aailm ad on k u n s tilis e lt v rre U la m a tu d ." k irju ta b lie n e d e tto O o c e n in g jiitk a b :
,.N ii nevad m nin g a d itaalia k u n s ti lapseplve ( lio t t o s ja selle k p su st U a lla e lis vi 'i iy.ianis nagu
p ole kski ( iio lt o l pule v iid u d ja t iu s lik , k u i lhtuda tema h ing es le id u n u d tiim lc a in e sc st. M ttld iig l
p o ln u d ( iio tto v im e lin e jo o n ista m a in im k e h a n ii nagu Kaflael ega v rv im a seda nagu T i / l i i i i , ku ld
kas kalla el Ja Ti/ ia n o leksid o ln u d su u te lise d loom a ,,1 na I Vanciscuse abielu Vaesusega" vi ,,1 ha
(ram isc iise su rm a "? I''sim ese v a im u ei k o itn u d veel kehailu ja - k llu s, m ille ro iie ssim s ausse t s tis
)u u u rim is o b je k tik s tegi; teise oma o li juba tu n d e tu k s m u u tu n u d m n in g a te b in g ellse k ire |a fin u w i'
v a rjim d lste su h te s, m is k lk e sta sid k o lm e te lstk ilm iie n d a sajandi |orlg l i n r i i U i ehk kIIn H . wi|iiii<l
I i l i n i ] In im e st. K u id a s o le k sk i v lm iillk v rre ld a , k u i p u u d u b k rv u ta m is e a lu s? " ( C io ie lyiJH;
I7^) i7
D onatello skulptuurile iseloom ulik terrihilit om andab titaanliku pinge.
Ainus jreldus on, et snad kski kaasaegne skuipluur" ei vljenda nii
vrd absoluutse leoleku m uljet kui noore D onatello poolt relvam eist
rite tsunfti tellimusel O r San M ichele kirikule loodud skulptuuri tieliku
k o r d u m a t u s e, ainukordsuse elamust.
ldjoontes vib seega elda, et asunud kirja panem a kunsti ajalugu
kunstina, sattus Vasari nagu ta antiikne eelkijagi selle spetsiifilise aja
loo snniprase vastuolulisuse pnisesse. K unsti a j a l o o n a on see
pidev. K u n s t i ajaloona - diskreetne. K ontinuaalne pool vttis esialgu
progressiivse arengu kuju - ja siis oli abi tem a oli esim ene-printsii-
bist, m is vim aldas vastuolu lepitada ning llitada protsessi isik. O m eti
osutus see m eetod puudulikuks, loojaisiksuse ainukordsus ei m ahtunud
arengum ustrisse. Iseranis selgesti ilm neb see vastuolu just Vasaril. Pole
ime, et Elulugude arengukontseptsioonist knelejad tavatsevad vii
data eelkige sissejuhatavatele levaadetele. N iipea kui jrg juab k unst
n iku elukigu kirjeldam iseni, kipub arengupilt hm astum a ja lheneb
kaheks. Insulaarse ja protsessuaalse suhted pingestuvad ning see konf
likt ei tu n n e lahendust - ei siis ega praegu. Niisiis lb Vasari vastandid
lihtsalt kahte lehte; evolutsiooniidee paigutab ldlevaadetesse, unikaal
sus avaldub elulugudes.
3,
et A lb e rtil o n see veel l h e d an e ilu m istele - ja testi, v ljen d eis ilu ja elegants, ilu ja v e etle
vu s esin ev ad n e e d sageli k rv u ti (v t M a c re p a ncK yccraa 1966: 38, 39), F iren z e u u sp lato o n ik u d ,
sam u ti n a g u V asari, B lu n ti t h e lep a n e k u il ju b a e rista v ad ilu ja g raatsia m isteid , B en e d e tto V archi
A ru tlu se s ilu st ja g raatsiast aga lau sa v a sta n d a b n e id (B lu n t 1989: 9 2 -9 3 ; v rd B arasch 1985: 2 2 0 -
228). V iim a n e v id e p o le p ris t en e: V archi p ig em e rista b k u i v a sta n d a b ilu ja g raatsiat, A ru tlu s
isegi l p e b asja tu n d ja te t e se o tsu stu se s n astam iseg a, m is seisn ev at selles, e t ilu ja g ra a tsia o n
te in e teise st la h u ta m a tu d n in g o s u tu v a d sam astek s (ScTfiTMKa PeH eccaH ca 1 9 8 1 ,1, 375), O lu lise m
o n siiski see, e t V asari p u h u l o n g raatsial te in e t h e n d u s k u i V archi uu sp lato o n ilises tlgenduses,
Vites, e t ei ole ilu ilm a g raatsiata, p e a n m a silm as v a im set ja p la to o n ilist ilu, k n e ld e s aga, et
le id u b g ra a tsiat ilm a ilu ta - k e h alist ja aristo teleslik k u ilu, sest v astasel k o rra l eksisteeriks g ra a t
sia v aid sed av rd , k u iv rd ek sisteerib t elin e ilu, n in g k u n a g i e i le id u k s h t ilm a teiseta. Srasel
k o m b e l m is te tu n a o n g raatsia k a h tle m a ta etem p e tlik u st k e h alise st ilust. {Sam as, 374,) N n d a
m tle b V archi, V asari seev astu p e ab g ra a tsiast k n eld es ala ti silm as kehalise, aristo teleslik u ilu
te a tav a t o lem isv o rm i, M o ch e B arasch, kes o n a n a l sin u d g ra a tsiat iselo o m u stav aid m e ta fo o re
V asaril, erista b n e n d e h u lg as su ln id u st ja rn u st n in g ju h ib t h e le p a n u asjaolule, e t n e e d on
s u u n a tu d m u u d e le m eeleo rg an itele k u i n g em in e (B arasch 1985; 224); see o n m u id u g i t si, k u id
r h u ta k s in o m a k o rd a , e t m eelelisele o n n a d su u n a tu d kik. V rd g razia ja sellega s eo n d u v a m is-
te k o g u m i k a su tu sta v a k sitlu st u u rim u se s B oase 1979: 1 2 4 -1 2 7 , k u s m u u h u lg a s t h e ld ata k se selle
o m a d u se l b in isti m eelelist, v isu aalset lo o m u st, n a g u n h tu b V asari e n d a vastavast m ratlu sest,
Q uattrocento silm ao tsu stu si k u i p ro p o rtsio o n i- vi p e rsp ek tiiv ire eg leist ta g a n em ist v o rm i ja
iseran is ru u m ilise ta ju m ise te rv ik lik k u se ja t e tru u d u s e n im e l o n u u rin u d V iktor G ra te n k o v
(v t TpameHKOB 1988), E eld atav asti o m a n d a s silm a t lg e n d u s V asari kaasajal siiski m a n e ristlik u
v rv in g u . Lisagem , et p a a r s a ja n d it h ilje m o su tu b g ra a tsia Jo h a n n Jo ach im W ^inckelm anni jrg i
k au n i stiili k u n stia jastu - Praxitelese, Lysippose, A pellese e h k V ana-K reeka k u n sti selle a re n g u -
faasi p h ijo o n e k s, m is eelneb m a n d u m is e s t k n elev ate liia ld u ste ep o h h ile . S oovim ata v a sta n d a d a
lev at ja k au n ist stiili, erista b W ^inckelm ann v astav alt k a h t g ra a tsia liiki - ..levat ja m eeldi-
v at (gefllige). V iim ase t iu slik u m v o rm k tk eb e n d as ju b a m a n d u m is e id u (vt a n al si G o m b ric h
1971: 2 6 -2 8 ).
39 V rib e h k m a in im ist, et Plin iu s o m ista b an alo o g se o m a d u se A pellese lo o m in g u le, s.o V ana-
K reeka m a a lik u n sti a re n g u tip u le ja re n e ssa n sia u to rite t iu slik k u se eeskujule: Tema k u n s ti v lu oli
erilin e, e h k k i te m a kaasajal elasid kige v ljap aistv am ad m a a lik u n stn ik u d . Ja eh k k i ta oli n e n d e
te o stest v a im u s ta tu d ja k iitis kiki, tles ta siiski, e t n eil ei ole te m a veetlevust - m id a kreeklased
n im e ta v a d xapi<;eks - ja et n eil n n e stu b k ik m u u , aga selles hes te m a le v rdsel ei ole" (P linius,
L o o d u slu g u , XXXV, 80). K o m m e n ta a to r osutab, e t k reeka t lgitakse la dina k e e ld e g ru liu m )
n in g sed a A pellese m aalid e o m a d u st m a in ib Q u in tilia n u s. SeosI P liniuse x<ipK liilisrenessansi
g ra atsia vahel aim u b ju b a h ilisren essan si lekstidusl n iteks I.odovlcii D olce (vi 19X1:
4 7 3 -4 7 6 ). U u em as k irjan d u ses on sellest k n eln u d M oslie H arastli (H arasch 1985; 220 221),
Mliiiid (helepanckuil Vasari graatsia mftUtel Rluluj?udes selgesti
ci ciefinccrigi, !<uid erinevate mttelcikuile vrdlus lubab vita, et ilu
on Vasari arvates m istusprane om adus, mis sltub reeglitest, samas
kui graatsia on m ratlem atu om adus, mis sltub otsustusest ja sestap -
sihnast."'
Jumalikule graatsiale om istatakse ka jum alikku privileegi - igust
eirata seadusi. Kui irratsionaalse silma otsustusena tlgendatavast
graatsiast saab hindam is- ja klassifitseerim isaluste nurgakivi, siis osu
tub Leonardo, RafFaeli, A ndrea del Sarto, Michelangelo, Correggio,
Parm igianino, Giulio R om ano ja Perino del Vaga (IV, 8jj - Baaapw 1970;
8 -10) hendam ine krgeim a, kolm anda m aneeri kunstnike hulka
m neti igustatuks. Selle kategoriaalse nihke pritolu on kll silm anh
tavalt maneristlik,'*' kuid m uutus ise on rm iselt huvitav. O ns juhus, et
koos graatsia ja tem a m etafoorilise kaaskonnaga astub lavale ka indivi
duaalne m aneer? Kuulakem hoolega: Parm igianino oskas om a figuuri
dele lisada tiesti erilist, ksnes talle ainuom ast vlu, sulnidust ja rnust
[...]. Tema m aneeri jrgisid ja jljendasid lugem atud m aalikunstnikud
just selleprast, et ta loom ing sras nii m eeldivast elegantsist [...] (IV,
531-532 - Baaapw 1970: 505.) Vi teisal: see tem a m aneeris m aalitud
teos, tulvil ilu ja elegantsi, vrib lim at kiitust (IV, 543 - B asapn 1970:
513). Niisiis leidub s t a d i a a l - e p o h h i l i s e kolm anda m aneeri
m uude iseloom ulike tunnuste krval ruum i ka tiesti unikaalsele t e m a
m a n e e r i l e .
Silmaotsustuste kibelevtuga m uutub kriitiliseks m aitse roll, selle
kannul hiilib halastam atult sisse m aitse antinoom ia, millel puudub
lahendus. Reegel on m onistlik, graatsia seevastu sisaldab pluralist
likke ahvatlusi.
Vasari skeem osutub sootuks keerukam aks, seesm iselt vastuoksliku-
maks, elusamaks ja avatum aks kui tem a nii-elda skem atiseeritud kuju-
lis. Progressinool kipub alatasa harunem a puuks, kahepine ja ajaliselt
10 HIiiiU 1989: 93; v rd L e o n tie f A ipers 1960: 205; B urke 1991: 146-147. E }u h g u d e ko lm a n d a
Dsii i'i'ssiias m rg ib Vasari quattrocento e h k ..teise m a n e eri m e istrite k o h ta , et n e n d e te o se d pol-
luul nii liiiiislikiid, sest reegel ei h lm a n u d veel seda v ab ad u st, m is, o le m a ta kll reegliprane,
rct'((l('ili' siiski a llu k s n in g su u d ak s to im id a , p h ju sta m a ta seg ad u st ja rik k u m a ta teose le se h itu st
(IV, fi lla :u ip H 1970; 6). Selles p u n k tis h a ak u b V asari t lg en d u s g ra a tsia m istega B aldassare
(.'ii.illnl/mic ukm llases" (J52S), m id a a n al sib p n ev aJt L e o n id B atkin (BaTKHH 1990: 148-
I(i7). Clraalsia," l p etab la o m a m ttek ig u , o n e b ak o rra p ran e (variet hes t h e n d u sv a rju n -
ilU sisalduv, in d iv id u aaln e) k o rrap ra . See m o o d u s ta b nidise, m id a tasu k s j lje n d ad a , kuigi selle
jilljendam iiu' o n ig u p o o lest vim atu. (Sam as, 167.) A n tu d kontekstis kib sna graalsia siiski
llkiiiiNC k o l il a . Vasari seevastu k n eleb k u ju tiste teo stu se graatsiast. M ttek o n fig u ratsio o n teatud
imiiii kll kattub, k u ld m istete sisu on siiski erinev.
II M iin rrisn ii, m rg ib U elting, ei s aa n u d h in n a ta n a tu u rile vastavuse k rite e riu m i phjal, sest scc
( i r d l i l f f l l l c l t o la n u il olenia.solevates tin g im u ste s uusi lah en d u si (B clting 1987: 9.1). Seeprast tu ll
k c lilm tiK lii tiileiidiiv k rilre rliiin , millele' oml.sliiti o l u l i n e ro ll.
veniv kulm inatsioon aga viitab vimalusele, ct leiduda viks teisigi,
kunstiajaloo m i t t e e v o l u t s i o o n i l i s i kirjeldam ise viise.'"'*
4.
<!'( 1. sujrtiull llaiilliis (Kipulaursc e x voto an ri p iltid e arvuku.se le vib o tsu sta d a selle pftlijiil, ei
jiiltii iiliiuOksI ( :esrnii hes k irik u s o n silin u d 246 n id ist, m is k ik o n lo o d u d e n n e 1600. nastut (vt
H iirkr I WI : 127),
'f ) Anuliillslile.i pliupildl ja vaataja su h teid B tsantsi ikoonim aali tra ditsioonis, ksitleb K oberl
N rU oii pro b leem i parem a v algustam ise huvides ka tollaseid aru saa m u optikast, niinem lse m eliha-
nlnmUl. See ekiikurss k in n ita b u u le arg u m en tid eg a ld lu n lu d tsiasja, et vaataja suhted Ikooni tege
kis thus ja elav sidepidamine phaplldlkummardaja ja ikooni le
meelelise prolotbi valiel: ikoon toimis oisekiii Viilicnciaja, kllastudes
nnistusrikka jum aliku energiaga sealsest ja usulise austusenergiaga
siitilm ast, ehk teisisnu - vahendaja oli avatud m lemale reaalsusele,
osaduses kahe tegelikkusega. Frontaalsus kindlustab otsese kultusliku
kontakti. M nes m ttes ei taju vaataja enam esteetilist piiri, m is lahutab
teda kujutisest, kui neb seda keskkonnas, m is kuulub ka vaataja ole-
m isruum i. (BenbTWHr 2002; 203.) Jutustus seevastu, m is sulges kujutise
illusoorsesse ruum i, piiras ja kahandas seda avatust. M istagi ei suut
n u d ei Btsantsi m osaiik ega Lne m iniatuur jgitult vltida jutustavat
vormi.'^'^ Siiski esineb pildilises jutustuses kikjal kom prom isslahendusi,
m is avavad tegevustiku vaataja ruum ile ning kindlustavad thusa vas-
tastoim e. Narratiivse ahela lesehitus ise viis selle ikoonistum iseni.^^
N arratiivse ja ikoonilise alge rivaalitsem ine ei thenda veel vlistam is-
suhet. Leslie B rubaker m rgib: Misteid ikoon ja ikooniline vastan
datakse sageli visuaalsele jutustusele - kujutistele, m is kajastavad snd-
m uskiku - , ent [...] nim etatud kaht anri polegi nii htne eristada ja
sakraalkujutiste m aailm as toim ivad nad sageli koos. (Brubaker 1995:3.)
See on tsi - ent Firenze baptisteerium i kuplim osaiigi btsantsliku nar-
ratiivi pu h u l hel ja renessansi phaliku suhtlem ise puhul sootuks tei
sel moel. Frontaalseid phakute kujutisi ja altarikom positsioone loodi
siis rohkem kui kllaga. Ent m a ei pea praegu silmas arvulist vahekorda,
vaid ajastu vrtushinnanguid - eelkige neid, m is kujundasid Vasari
hoiaku. Kui tem al ja ta kaasaegsetel oligi raskusi narratiivse ja ikoonilise
alge eristam isega, siis jutustam ise rolli kunstilise alge kujunem isel tajuti
<IK Scllcsl iisjiKiliist OH tin g itu d ka fro n taa lsu se sp iritu a listlik u t h e n d u se u n u n e m in e ja fro n taal-
kii|iilislc p u litesicclilin c kriitika. N n d a viitab B arto lo m eo F acio o m a ..S uurm eestes k u n stn ik e st
knclilcs licle kollale Q u in tilia n u sest, ku s to o m istab r n g a lt h u k k a eestvaatelised fig u u rid (vt
Hiixiiniliill 1971: IH).
I') A iitliony Hkint m rgib, et lo o v a sta n d a b A lb erti hefig u u rilistele kujutistele, sest esiteks ole-
viil sfp kige raskem anr, m is e eld ab k o rrag a kigi m u u d e a n rid e p u h u l n u ta v a id osku.si, n in g
U'lsi'ks selleprast, et a n n a b sarn ase lt k irjalik u ajalooga pildi in im te g e v u se st ldse (vt B lunt 1989;
II 12), K olm anda a.sjaoluna viks lisada, et erin ev alt h e fig uuriga m aa list paig u tu v ad ka inimc.s-
Icviiliellscil .siililod terv en isti illu so o rsesse p ild iru u m i e h k A lb erti jrg i k ard in a ta h a . V aieldavana
lin u lu b m ulle rene.s.sansi p iltju tu stu se t lg en d u s ]. K raineva u u rim u se s, kus loo" p h im te t ja
..kolossi" (enesek llase vabalt seisva fig u u ri) p h im te t v a ad eld ak se renes.sansi kujutisekonl.sept-
slooiii k ahe v astan d lik u ja teinetei.st tien d av a te g u rina: esim en e v astab liik u m ise ja m uutlikku,fc
Ideele, lein e suhe.stub igavikuga (vt K paueB a 1986: 84jj). Siin p o le ige k o h t a re n d a d a o m a vas-
luvillleid. m rg ik sin vaid jrgmi.st. A rtik lis leid u v ad A lberti ts ita ad id ei esin d a kige p a re m in i cl
leiiessiMisi su h tu m isi ..lugudes.se ld.se ega iaegi m itte A lberti .seisukohta, .se.st p rin e v a d teosest
..Skulptuurisl". ntis on p h e n d a tu d in im k e h a p ro p o rtsio o n id e le ja arh itek to o n ik ale, .Slliivu,sl
Ikoonilisest p rin tsiib ist, m illele h u m a n is tid olevat o m ista n u d so o tu k s u u e sisu (sam us, 84), ei
Aiiiieslii Milmi m eelest kll lh elilad a. Teiseks ei arv estata sk u lp tu u rik u n sti p ra ktikaga alates N annl
lii HaiicosI vi D onatellosl n in g l p etad es V e rro c c h io ja M ichelangeloga, H uvitav o ln u k s jlgida,
kiililiis su h tu v ad siin ju tu stav alge, m is ligineb loole", n ing staa tilin e i.soleerilus ja enesekiilliisus,
m is im o m a n e isesei.svale figuurile; m a kavat.sen te.stada, et lo o lin e alge saavutas sk u lp tu u ri
kunslU kl veenvaid vile, l. p u k s ei k a su tata p ris k orrek tselt ka Aristotele.se kuulsat luu letaja ja
itjiiloolasr v astan d am ist (..luuletaja lesan d ek s pole knelda m itte sellest, m is loinuis, vaid scllesi,
m is vll) lo ln iu d a ja on vlnuillk kas t e n o lisu sele vi paralam alu.sele vastavail" - l.uulek u n sllst,
11'ilu A ristoteles 200.A: 29): I, K raineva leiab, et ren essansi lo o d vib su h esta d a ujulooll.sle lck.s-
lldegu, nagu neid k irjeld ab A ristoteles, ..kolossi p rin tsiip o m a k o rd a on vrreldav ..poeesiaga". Ma
ei niie ellekn plljwivtill aliisl ren essan ssm aall ..lood" h aak u v ad pigem poeetilise kui ajuUiollsegu
A rlm otelese kitsIdiNes, sam iiti lu n d iih m u lle ebalilpiie ..Poeetika" vastava Iragm eiull t lg en d u s Ise.
taotleb ka tema soovitus k u n s t n l H ^ ^ r a lr o ^ e e e t e )a knekunsti-
m eistreid , kellest vib palju abi olla ..jutustuse kuuni K o m p o sitsio o n i
kujundam isel. Tenduseks jutustab Alberti siinsam as m ber Lukianose
ekfraasi Apellese laim u kohta, millest sai hiljem inspiratsiooniallikas
Botticellile. See lik vrib m eenutam ist: Maal kujutas hiidsuurte kr
vadega m eest, kelle kum m algi kel seisavad kaks naist; he nim eks on
Rum alus, teisel - U m busklikkus. Klje pealt lheneb neile Laim: pealt
n ha vga kaunis naine, kuid hirm us salakavala noga; parem as kes
kannab ta lm avat trvikut, teise kega veab juukseidpidi jrele n o o ru
kit, kes ahastavalt taeva poole ksi laiutab. Veel leidus seal ks kahvatu
m ees - inetu, leni m udane ja pahatahtliku noilm ega, kes sarnanes
lahinguvlja kestvatest katsum ustest khnunud ja k urnatud sdalasega.
Ta juhtis Laim u ja kandis Kadeduse nim e [ ...]
Kik nim etatud tegelased kehastavad kll abstraktseid m isteid, ent
om eti naudib kirjutaja pigem nende isikupraseid visuaalseid om adusi
ja vastastikuseid suhteid m aalil - just need m oodustavad A lberti silmis
asja tu u m a ning seeprast lpetab ta om a kirjelduse vaim ustunud h a
tusega: Kui see lugu m eeldib m eile m berjutustusena, siis m elda vaid,
kui vrratult veetlev vis see vlja nha Apellese kega m aalituna! (III,
53 - AnbepxM 1966: 49-50.)^
51 K u n stn ik u d te a d v u sta sid sed a asjaolu selgesti. O lulise t h e le p a n e k u teeb M a rtin W ackernagel:
te a d u p o o le s t oli n ii quattrocento k u i h ilise m ate p e rio o d id e alta rim a a lile iselo o m u lik see
m a d o n n a k u ju ta m in e p h a k u te seltsis - Sacra Conversazione; v aikivat p h a lik k u s u h tlu st tav atseti
esitad a Ju m alaem a ja la p su k e st k u m m a rd a v a g ru p in a , m is to im is palvete a d re ssa ad in a , olles seega
v ra m a tu lt s u h esta tu d p a lv etaja o le m isru u m ig a n in g s e e t ttu ige n a p ilt m iste tav lo o n a . hel
v i teisel m ra l silitasid p re sen tsu se ele m en ti te ised k i s eed. Seevastu a lta rik u ju n d u sse k u u lu v a t
p re d e lla t, m is tavaliselt esitas ep iso o d e p h a k u elu st ja m o o d u s ta s tellija silm is a n sa m b li te isej r
gulise k o m p o n e n d i, ei p id a n u d sugugi t h tsu se tu k s te o staja - ju s t seeprast, et siin sai k u ju ta d a
lu g u . N eed ju tu sta v a sisuga v ik e se m tm e lised m a a lid v im a ld a sid t k o ja ju h tk u n s tn ik u l
n id a ta o m a k irjeld am is- ja in stse n e e rim iso sk u st, k a su ta d a m itm e su g u se id ta v a tu id v tte id ja uusi
k o m b in a tsio o n e, m is ei le id n u d ra k e n d u st tav ap raselt v ga lih tsa t lg e n d u se ja fig u u rid e p a ig u
tu seg a p eap an eelil, - ja sed a v im a lu st n h ta v asti u s in a s ti k a kasutati. (W ackernagel 1981; 134.)
E d asi m rg ib u u rija, e t ju m a la te e n istu st k lastav atele k o g u d u seliik m etele p o ln u d n e ed p e en su sed
ld se n h ta v ad , v aid a v an esid k sn es lh iv aatlu sel ja a sja tu n d ja silm ale (sam as). Jrelikult asja
tu n d lik k e (k u n sti)h in d a ja id ju b a leidus.
52 Sisuliselt sam a m e ld a k se ..Traktaadis m a a lik u n stist: A lb e rti tleb en d eelistavat, et k u n stn ik
ei k a su ta k s k u ld sete e sem ete k u ju ta m isel k u lla to lm u , sest j lje n d a d e s kulla sra v rvidega, plvib
k u n s tn ik su u re m a t au ja tu n n u s tu s t (II, 25 - A ;ib 6 e p T M 1966: 48).
53 Veel h iljem k o rd a b sam a m te t G alilei - n im e lt k irjav a h e tu se s l.odovico C igoliga, m ida a n a
l sis o m al ajal P an o fsk y (P an o fsk y 1954). Panofsky k n eleb kll l.eo n a rd o st, kuid ci villa, cl selle
282 p h im tte s n astas ju b a A lberti.
maalija vftl ka mni muu kujutiseteglja"*^ - ning toimub see klassika
lise ajajrgu lpus, mil arusaam kujutise kunstilisest (ilesaiulcst on kin
nistunud nii praktikas kui teoreetilise refleksiooni tasandil. Ajaks, mil
llo ratiu s paneb kirja kuulsa stroofi, mis raiub m aalikunsti ja poeesia
suguluse printsiibi otsekui kivisse, oli see m te ilmselt juba ldlevi-
mul. Vhemasti mrgib Plutarchos, kes Sim onidese tluse poeesia on
kneleb m aalikunst, m aalikunst - vaikiv poeesia m ber jutustab - tsi,
sadakond aastat hiljem kui H oratius et see on ldtuntud seisukoht (vt
McTopMH ^creTMKM 1962: 207).
Narratiivsuse tunnusel phinev analoogia m aalikunsti ja poee
sia vahel tuleb uuesti kibele 15. sajandi alguses (vt Burke 1991: 155;
sam uti Lee 1967). Poeesia hierarhiline diskrim ineerim ine Leonardo
paragoneski ei thendanud sugulussidem e eitam ist, vaid postuleeris
ksnes perekonnasisese ebavrdsuse. Vasari kaasajal leiab analoogia
uuesti thusat kinnitust Lodovico Dolce traktaadis.^*
Vib elda, et ekfraasi vrtustam ine kneleb klassikalise ja renes-
sansskunsti eelistest ja leolekust vrreldes keskaja kunstiga. (Leontief
Alpers 1960: 198.) N nda oli see nende jaoks, s.o renessansiautorite
eneseteadvuses. Sisuliselt aga kneles jutustavuse dom inant visuaalse
kujutise kunstilise olemisviisi vidukigust.
'I uleb aeg, kus suhtum ine m uutub m berprduks. Renessansiajastu
lugude otsese jrglase, ajaloolise maali dom ineerim ist klassitsismi
anrihierarhias hakatakse m istm a kunsti arengu pidurina. Gustave
(lourbet kuulutab ajaloolise m aali vim atuks, ent jtkab veel lugude
jutustam ist. Paul C ezanneil pole loost enam jlgegi. N arratiivsusest
saab plastusvrne literatuursus. hes literatuursusega hljatakse
seejrel ka esemelisus - kuidas siis m uidu! - , ja C lem ent G reenberg om a
ekstrem ism is kuulutab kunstiliseks ja esteetiliselt vrtuslikuks ainu
ksi maali m ateriaalse struktuuri. Ring sulgub: kui renessansi koidikul
listab Boccaccio G iottot selle eest, et tem a teosed on m eelepetteni te
truud ning vastavad seetttu asjatundja maitsele - erinevalt naiivsest
vrvim ngust, mis rm ustab vhiku silma siis nd kajastavad
5.
Peatusin Elulugudel ehk pikem alt kui hdaprast tarvis m itte ksi
soovist igustada Vasarit n n Vasari skeemi tnaste kuritarvituste taus
tal - sam avrd oluline tundus nidata Vasari lhenem isviisi ja raskuste
tulenevust teose tiesti uudsest, alles kujunevast ainesest. igupoolest
ei tegelnudki Vasari valm is kujul antud aine kirjeldam isega - ta pigem
kujundas, mratles, piiritles, eritles, kasvatas ja kinnistas selle eksis-
tentsiviisi ja -ruum i. M istagi ei teinud Vasari seda ainuisikuliselt, kuid
tem a rolli ei saa ka alahinnata.
N itlikkuse huvides m eenutaksin ht episoodi C im abue elust, nagu
seda vahendab Vasari. Kne all on Jum alaema kujutav m aal Santa M aria
Novella kiriku tarvis, kus suurem tm elisim figuur, m is tolle ajani iga
nes loodud oli, ning seda m britsevad inglid annavad tunnistust, et ta
valdas ka toda kreeka m aneeri, mis kujult ja vtetelt lhenes m neti
uuele m aneerile. Selleprast tunduski see teos srase im ena tollastele
inimestele, kes polnud iial ninud m idagi parem at, ning seeprast kanti
pilt C im abue majast kirikusse pidulikus rongkigus leldise juubelda
mise ja pasunahelide saatel [ ...] (II, 40 - Basapw 1956: 165-166).
Tundus i m e n a - seega paistis Cim abue M adonna firenzelaste silmis
renessansi koidikul m itterutiinse, seaduspratu, e b a r e e g l i p r a s e
sndm usena. Imelisus on lbinisti tingitud nihkest m aneeris, s.o
reaalsuse kujundliku esitam ise viisis, seostum ata m ingil m oel lem ee
lelise maailmaga. Kui tugineda Vasari snadele, sus m jus im ena pilt
ise - ilma et ta sooritanuks im etegusid. See kehtib kigi kujutiste kohta,
millest Vasari kirjutab: kui m ni neist ktkeski im ettegevat vge, siis
lelulugude autor ei tea ega tahagi sellest m idagi teada.*'
fUl c m lrlil V enem aal alles 20. sajandil. E sim ene p u h a n g langeb 1920. aastate algusse. Tnapevul
(ilem r teise vapustava im e tu n n ista jad - kikjal ilm utavad ik o o n id en d eid , ja selle laine algus t)n
>ii|^riitl eosltitav 1991, aastaga. Kuigi k sik u id ju h tu m e id th eld ati varem gi (niteks m rri n rgu-
iiiliii' KHUsani ju m alaem a ikoonist ja n d sa A m brosiuse p h ap ild ist O p tin o k loostris 16. novem bril
I9HH), liiikkaK Just 1991. aastal j rje p a n u kikjalt le V enem aa saab u m a teateid ik oonide im etegu-
ilf I, lill gneva k m n e aa.sla jo o k su l o n fikseeritud sadu sraseid ju h tu m e id . E sineb p hapildi Imelist
llmiuiilNt. uuenem i,st. n i rri eritam ist - nii kirikuis, kloostreis kui lih tin im este kodudes. )a cnam a.stl
nn I k k i i tegu m rri nrguva vi nutva ikooniga. Praegusel ajal o n raske leida kirikuelu kajastavat
ii|U'hte V6I ajakirja nii leriigiliste kui kohalike vljaannete hulgas, m is ei sisaldaks teateid m nest
uueni ImesI, See p eriiioil o n ka kige kestvam : vltab ju b a k m m e aastat ja esialgu intensiivsus ei
kiiliuiie." (JlKjoMyApoii 2001.) Esindades j rje k in d la lt igeusklikku p o sitsio o n i, hoiatab .sama a u to r
vnllnlmeile eest; ..Vanakuri, |u m a la ah v t tta b klge k leepum a kigele phale ning seda prola-
iieerlnui. Ib n g iv am alt kui kunagi varem kerk ib vajadus ikka ja jlle m eelde tu letad a p h a d e Isade
iltliinl lin u le ja k u rja d e v aim ude eri.stami.se vajaduse ja vltsim ede kohta. | . . . | 'lea d u p ra st tuleb ka
kitlolilkllkiis m aailm as ja Idam aade relig io o n id es ette ju h tu m e id , kus ikoonid, staatuad ja sk u lp
tu u rid eritavad verd. piim a vi pisaraid. Kas n eed im ed an navad tu n n istu st vastavate religioonide
Iftemiiienlf M uidugi m itte. Teises Moose.se raam atu s kneldakse sellest, kuidas M ooses ja A aron soo
I llitpiUl Imeslil liglptusem aal. Nail tegid seda lu m ala ksul, lint seejrel kordasid m n d a neist im edest
p jg ttn ltk u il n iad om a vlukunstiga?' (Surnus.) M eie ei tarvitse niisugust vahetegem ist jrgida,
n l l.evliuid v ersio o n , m is seletab P h a S ebastiani p o p u la a rsu st v im alusega k u ju ta d a kau
n i N t ulaati keha. o n ebapiisav vi vajab v h em asti t ien d u st. 1464. aastal, prast San C iim ignanot
laantanuil katkuepU leem lat m aalib lk 'iio / i ( io / /o li S a n lA gostino k irik u le fre.vko, m is kiijulab
1'ilhrt Sebantianl kaitsm as lin n a k a tk u n o o lte eest, m ida .saadetakse taevasi lum ala (Isa) ja inglite
puult, Selles pole m id ag i lavalul: k atkust kui lu m ala k aristusest inim este p a ttu d e eest k irju ta b ka
l l o i i a t t lo sissejuhatuses l)e k a m ero n l" esim ese peva lugudele: see oli ld le v in u d arusaam , Pha
S ebasllanl k iijtitalakse seism as altarljalam il, ted a m b ritsevad plvitavad lin n a e lan ik u d , kes anu
Vitd pOhkull kitllsrl. Inglid Pha S ebastian! )iea (tm ber pilvedes p a v ad ja p u ru sta v ad lallpiioll
aaliuvald luioll, L egendaarset D lo ile tla n u se aegsel p relo rlaan ist u su k an n atajat kujutatakse siin,
m uide, rnlvastatult (vt nt t lole I9H tahvel 91), I luvitaval koniliel mOnIs renessansi teadvus khk
n o o rte neidude kaitsephak, noore Toobija seltsis kujutatud peaingel
Raafael oli rndurite, iseranis noorte, kaitsephak, nii et tem a pilte tel
lisid isad, saates poegi pikem ale reisile.''' Raske on hoiduda oletam ast,
et kui p haku kujutisega taotleti tem a kaitset ja soosingut, siis osutus
see vim alikuks ainult juhul, kui kujutatu ja kujutis olid seotud sootuks
elavam a ja vim sam a sidem ega kui puhtm im eetiline suhe.*^
Ja testi, argielus ei olnud phade kujutiste kohtlem ine kuigivrd
m u u tu n u d vrreldes keskaegse praktikaga; igem ini - see praktika ei
katkenud. U suprotsessioonidel kanti endiselt Pha Sebastiani kuju
tisega standarte katkuepideem ia vltimiseks. Jum alaem a phapildid
aitasid parandada ilm astikuolusid.^ H ulk renessansiaegseid rikuid
sisaldab leskirjutusi juhtudest, kus Kristus vi phakud vljuvad om a
kujutisest ja sekkuvad usklike ellu. (Cole 1983: 37.) Usk kujutiste soo-
rilalavatesse imedesse elas ties jus edasi rahvausu tasandil ning leidis
telust ka kirikuladvikult, kaasa arvatud kirikupea isiklikult. M ainisin
juba, cl paavst Leo X, hum anistide sber ja ..eesrindliku kunsti toetaja,'^
liiba.s spetsiaalses bullas sajapevast indulgentsi kigile, kes sooritavad
palvernnaku Jumalaema im ettegeva ikooni juurde Regensburgis.''"
Seda loetelu pole tarvidust jtkata. Piisab reform atsiooni gran-
liioossote phapildivastaste ekstsesside m eenutam isest, m ida ajendasid
katoliiklikud kujutisekum m ardam ise praktikad - 16. sajandil olid need
niisama elujulised kui niteks 13. sajandil. G iordano B runo kirjutas
..Vidutseva elaja vljaajamises (Spaccio de la bestia trionfante, 1584),
oi .,mille ksnes sisalikus ja skorpionis, vaid sibulas ja kslauguski
on jum al m jusam alt lesindatud] kui m ingisuguses hingeta pildis ehk
kujus"'' - ses panteistlikus passaais kajab llatuslikult vastu Aleksandria
(llcm ensi m ttekik, mis polnud m inetanud aktuaalsust uuemalgi ajal.
M U i l ( i o r h i n k r i l>)K()'. H l
Sootuks teisel poolusel asus Firenze vaim uinim este subllm eerunud
religioossus - docta religio-, kristluse, uusplatonism i ja herm etism i ele
m entide pim ingus leidus koht ka kujutiste problem aatikale. M uuhulgas
eeldasid nii herm etism i traditsioon, m ille vastu tollased itaalia intel
lektuaalid elavat huvi tundsid, kui ka selle rpes vrsunud m aagilised
praktikad kujutiste erilist kasutusviisi m aiste sndm uste m jutam ise
eesmrgil. Vrib ehk m eenutam ist, et selle kauged eelkijad visid olla
skulptuurid, mis figureerisid herm etistlikes tekstides jum aluste nim e
all, sellal kui iidsetele rahvastele om istati v rratut vim et vlja kutsuda
deem onite ja inglite vaim e ning siduda neid om a ebajum alakujudesse
phade ja jum alike tserem ooniate abil, mislbi iidolid om andasid
vim e teha head ja kurja7 O kultistlikud allikad esindavad taas algset
olukorda, kus jum alaid tajutakse kujudes kohalolevaina, olgugi et renes-
sansiautorite tlgenduses om andab see uue ja keerukam a thenduse,
m oodustades snteesi uusplatonistlike ideedega. M istetaval kom bel
tuli H erm es Trism egistose kristlastest austajail ja jrgijail seda vaim set
p ran d it interpreteerida ettevaatlikult.^' M arsilio Ficino arvas, et asist
m aailm a vram atult m jutavate planeetide vaimu on vim alik k o o n
d ada n n talism anide abil ehk igale planeedile eriom ase kujutisega v
riskivil, m is kajastas tem a kasulikke ja kahjulikke mjusid.^^ Kujutise
maagilise ve printsiip silis, olgugi et kom paktsem al ja rafineeritum al
kujul, m is vltis naiivselt sirgjoonelist ettekujutust jum aluse personaal
sest kohalolust. Seos planetaarse algkuju ja vastava esemelise sm boli
vahel toim is pigem resonantsilaadselt ning phines eri om aduste paigu
tum isel uusplatonistliku olem ishierarhia eri tasandeile: kui soojus, k l
m us, kuivus ja niiskus olid otseses henduses m ateeriaga, siis eredus,
vrvus ja arv - kaasa arvatud proportsioon - kuulusid krgem a tasandi
nhtuste hulka ning olid seetttu tihedam ini seotud ideede m aailm a ja
jum aliku intellektiga.^^
Talismane, m illest kneleb Firenze akadeem ia pea, isegi kui neid val
m istati ja vastaval otstarbel ka kasutati, vib ju pidada m arginaalseks nh-
70 Tsit MeTC 2000: 40 jrgi. E espool, kesoleva ra a m a tu teises o sas viita sin seostele A sklepiose
ku ltu seg a.
71 A lati see siiski ei n n e stu n u d B u rc k h ard t m a in ib h t B o lo g n a a rsti 15. sajandi l p u st, kes eitas
l b in isti K ristu se ju m a lik k u st ja seletas te m a im e te g u sid ta e v ak e h a d e m juga. U sk oli k u stu n u d ,
m rg ib selle k o h ta B u rc k h ard t, e n t m aag ia silitas o m a p ru s v a ld u s e d (B u rc k h a rd t 2003: 431).
72 V t B urke 1991: 180. O m a tra k ta a d is D e vita coelitus c o m p a m n d a (E lu ette v alm ista m ise st
taev as), m illes o n olulisi aru tlu sk ik e n im e ta tu d teem al, k irjeld a b F icino ka kujutisi, m is tuleks
g ra v e erid a vastavatele v riskividele: p ik aealisu se tagab S a tu rn i k u ju tis safiiril - krgel aujrjel
vi d ra a k o n i seljas istu v a v a n am eh e (= S atu rn u se) kuju tis; p ik a ja n n e lik u elu k in d lu sta b Jupiteri
k u ju tis v risk iv il - k o llaseid r iv a d ja k ro o n i k a n d e v m ees k o tk a vi d ra a k o n i tu rjal jne; vastavate
k u ju tiste k irjeld u se ja v iited n e n d e p rito lu le vib leid a - M eftrc 2000: 6 6 -6 8 ; sam u ti S h u n iak cr
1972: 127-129.
73 V t G o m b ric h 1972a: 1 72-173; v rd rop(|)yH K e;ii, 1980: 84-8.S.
tuieka tollal loodud kujutiste Uldmasslivis. SItiki ei laa alahinnata sm-
piUitillNc .seose ideed eninist ju seda mitmel phjusel. Ivsiteks .sellepiirast,
cl lc((cmist oli tugeva ja m juka suundum usega renessansifilo.soofias -
iilrttes l'icinost ja Pico deila Mirandola.st^'' ning lpetades Cam panella ja
(iio rd an o Urunoga. Teiseks kajastus see arusaam ade kompleks ilmselt
lellim uspraktikas ja reaalsete teoste kasutusviisis. Ja tepoolest, esin-
du.ilikuiHkonoloogilised uurim used alates Aby W arburgi klassikalisest
teosest, mis pani aluse ikonoloogiale kui teadusele, kinnitavad selgesti,
et tiiiiiistesse m uuseum im aalidesse ja seinam aalingutesse on kodeeri
tud mitmesugu.seid herm etistlikku pritolu program m e. Ning lpuks
sndis okultsetest projektidest nhtavasti m ttem aalinguid, mis jidki
kujuteldavaiks ega judnud hel vi teisel phjusel teostuseni. Vga te-
niloliselt olid niteks C am panella Pikeselinnas m ajaseinu kaunista
vad freskod seotud okultistlike ideedega, m ida nii visalt ritas teostada
see (lalabria unistaja.^'
Sootuks erilise ja nii religioossetest kui okultsetest praktikatest sltu
matu teem a m oodustas kujutiste toim im ine karistusssteem is. Vrdkuju
karistam ist - vi karistam ist vrdkuju kaudu, in effigie - kasutati laialt.^^
78 F iren zes m o o d u sta s see ig ip lise tava, d o k u m e n te e rin g u id selle k o h ta leid u b trecento alg u
sest. K o m m e m u u tu s n ii p o p u la a rse k s, e t 1415. aastal tu li v lja a n d a era ld i m ru s, m is k eelustas
k a ristu so tsta rb e lised k u ju tise d e ra m a jad e ja b o rd e llid e sein tel - n h ta v asti eelistas sin jo riia ksi
e n d ale h o id a selle t h u sa p ik a ld a se k a ristu sv o rm i k tte m a k s u n a poliitiliste k u riteg u d e , s u u re m a te
re e tm iste ja m u u d e riig iv astaste to im in g u te eest (W ackernagel 1981: 190; sam as tu u a k se teisigi
n ite id ). Jrelikult oli te g e m ist argielus laialt ra k e n d atav a p ra k tik a g a . H e ad le v a ad e t kuju tiste
k a rista m ise ju h tu d e s t sisaldab vastav p e a t k k u u rim u se s F ree d b e rg 1991; k u ju tiste ro lh st k tte sa a
m a tu te isik u te m aagilisel k a rista m ise l v t sam u ti B urke 1991: 1 26 ,1 3 6 . K om m e oli tollal ja h iljem g i
n ii lev in u d , e t sattu s v iim ak s p o p u la a rse te sse ajalooliste a n e k d o o tid e kogum ikessegi. k s ne ist
k lab n n d a . Vanasti k a su ta ti E u ro o p as k u ju tiste h u k k a m ise v tet, kus kurjateg ija e n d a asem el
p o o d i v i p le ta ti te m a p o rtre e v i m n i m u u v rd k u ju . N aljakas lu g u ju h tu s h e Louis X IV aegse
liid e rd a ja m a rk ii P-ga. M ark ii oli v rg u ta n u d n eiu , kelle isa, j u k a s ja m ju k as m ees, h v ard an u d ,
e t k u i m a rk ii te m a t ta rt ra ei v ta, siis laseb ta liid erd aja les p u u a . P arem p o o d a g u m in d vlla,
k u i ra a t d ru k u ra vtan, v a sta n u d P. R ae v u n u d isa asu s asja ajam a ja saavutaski otsu se P. k u ju
tise n o l les p u u a . M ark iile tegi see h irm sa sti n alja ja ta saab us isik lik u lt lin n a, kus p id i to im u m a
te m a p o rtre e h u k k a m in e . H u k k a m isto im in g u k ig u s to rk a s ta lle aga silm a, e t p o rtre e o n m a a litu d
liiga k n d im a tu lt. Lbi ra h v a su m m a v llap u u alla tr g in u d , asus m a rk ii p intsliga p o rtr e e d p a ra n
d a m a , ise to rised es: K ui m u p ilti k o rd ju b a p u u a o tsu stati, siis o lgu see v h e m a lt n a tu k e n e g i m in u
m o o d i! (BceMMpnoe ocTpoyM ne 1995: 110 -1 1 1 .) V ru k aelast m a rk iil oli igus: vliselt m itte sar-
n a se k u ju tise h u k k a m in e o n ebaefektiivne!
79 U n u stu se h lm a ei la stu d v a ju d a teiselgi k u ju tisele k tte m ak sm ise viisil, m is p rin e b V ana-
R o o m a d a m n a tio m em o ria e tavast: k u i C o sim o M ed ici p o liitilin e v astan e, k u u lsate sein am aalid e
tellija Felice B rancacci langes e b aso o sin g u sse, h v ita ti n ii te m a e n d a ku i ta p e re k o n n a h ik m e te
p o rtr e e d k a b elisein al n in g F ilip p in o Lippi m aalis n e n d e asem ele n e u tra a lse te tegelaste k u ju tise d
(J la a a p e B 1979: 161). Seda e n a m silis rah v a stiih iliste k tte m a k su a k tsio o n id e tava p o rtre e s k u lp -
tu u rid e le , m ille n ite d o lid tu tta v a d ju b a V an a-R o o m a ajaloost: n n d a r s ta sid ja p le ta sid R o o m a
ela n ik u d p ra st p aav st P aul IV s u rm a m a a n i m a h a in k v isitsio o n ik o h tu h o o n e , p u ru s ta sid p aavstile
p s tita tu d m o n u m e n d id n in g ta ssisid tn av ail k aasa n e n d e o ts a s tl d u d p id (vt G o rfu n k e l 1980:
15 -1 6 ). L p u k s m a in ib h t n iisu g u st k a ristu sju h tu k a V asari: A n d re a del C asta g n o m aalis Santa
C ro c e k lo o s tri siseue sein ale K ristu se p iitsu ta m ise stseen i; see fresko o ln u k s k a u n eim A n d re a
t d e st, k u i sed a poleks rik k u n u d lap sed ja teised a ru tu d in im e sed , kes o n m a h a k ra a p in u d kik
n o d , k e d ja p e a k ik m u u g i ju u tid e fig u u rid el - o tsek u i soo v ist k tte m ak sta m eie Issandale
p h ju s ta tu d te o tu ste eest (III, 3 5 5 -3 5 6 - Baaapw 1963: 344). Irin a D anilova, kes sam u ti sellele li
gule viitab, k n eleb ig u sta tu lt keskajale o m asest v aatajate l lita tu se st kujutatavasse s n d m u sse
(flaHMnoBa 1984: 217), m illele tu lek s siiski lisada v iid e n iisa m a keskaegsele ja sgavalt ju u rd u n u d
ku ju tise ja k u ju tatav a sam a sta m ise tavale.
Andrea del Sarto. Poodu.
U 1529-1530. Joonistus, sangviin.
Iiren/.c, Uffi/.l galerii, Gabinetto dei D isegni
e delle Stampe.
'> IMM.V IMmto Scala, 1-irenzc; M inistero per i Beni
c le A ttivit C ulturali "
Kike seda Vasari siiski ei m rka - vi m rkab ainult ht, talle huvi
pakkuvat tahku. K m neid kordi nim etab ta Pha Sebastiani kujutavaid
maale, ent just selle phaku tellim ise m otiive ei m aini kordagi. Piltide
im ettegevaid vim eid ta ei tunnista. Ka uusplatonistlikud planetaarsete
energiate pdm ise vtted jtab Vasari thelepanuta. A ndrea del Sartolt
tellitud teosest kneldes piirdub ta klieeliku hinnanguga, et kunstnik
maalis figuurid niivrd sarnastena, et nad tundusid tiesti elavate ja
loom ulikena (IV, 392 - Baaapw 1970: 363). Palju vljendusrikkam alt
kirjeldab Vasari C'astagno analoogset teost, kes, judnud karistusaluste
kujutam iseni, teostas need nii suurepraselt, et kik olid rabatud.
Tepoolest, raske on kirjeldada, millist m eisterlikkust ja m aitset o m a
vad need enam uses natuurist m aalitud ja vrratult m itm ekesistes veid-
rutes asendites kujutatud jalgupidi poodud inim esed (III, 362 - Baaapw
l% 3; 348). Maitse, ilu, vrratu m itm ekesisus - ehtrenessanslik va ricl
kuld ci snagi virtuaalse hukkam ise phjuste ja algse funktsiooni
kohta.
Vasari kneleb kunstist; kujutlite ftinfctilneerlmlse teisi aspekte
neb ta niisam a vhe kui Kuu tagum ist klge."" See ..m ittengem ine
tuleb otsustavalt llitada Vasari m etodoloogilise prandi hulka, ig em
oleks kll rkida m itte niivrd m etodoloogiast kui m etam etodoloo-
giast, sest tegem ist on kogem use- ja uurim ism eetodi-eelse ..teadmisega,
ngem ist m rava hoiakuga, et kneldes kujutistest, knelem e m e h t
lasi kunstist.
Ses seoses tasub thelepanu prata veel hele renessansiallikate eri
prale, m is kehtib iseranis Vasari raam atu puhul.
Seal kajastuv kolm ikjaotus antiigi itseng - keskaegne m andum ine -
uus kuldaeg vljendab snaselgelt renessansi enese- ja om a koha tead
vustust kultuuriloos. Nii triviaalset tsiasja ei pruugiks korratagi, kui
siin ei peituks ks huvivrne seik: kunstnike ja kunstiteoreetikute teks
tides alates Lorenzo G hibertist ja lpetades Vasariga om andab see lii
gendus erilise klavarjundi. Kuulakem hoolega:
Sestsaadik kui hbus kunst, seisid phakodade seinad lagedalt val
ged ligi 600 aastat. M aalim iskunstiga alustasid kreeklased uuesti tiesti
abitult ja ttasid selles vallas vga tahum atult; sam avrd kui antiik-
kreeklased olid vilunud, osutusid nad n d kohm akaiks ja tahum a-
tuiks, tleb G hiberti (rMepTW 1981: 343).
Phjalikum alt ja veel otsustavam alt vtab sam al teem al sna Vasari.
Prast C onstantinuse rasitu tem a poolt Itaaliasse jetud keis
rid, kes ehitasid pidevalt nii R oom as kui m ujal, pdsid kll kigiti,
et nende teosed oleksid vim alikult tiuslikud, ent nagu m e nem e nii
skulptuuri kui m aalikunsti ja arhitektuuri peal, lksid asjad aiva alla
mge. Ja toim us see ilmselt seetttu, et kui inim kte loom ing hakkab
kord juba hbum a, siis teosed ha halvenevad, kuni viim aks jutakse
selleni, et hullem aid enam olla ei saagi. Tsi, peale halastam atu allaki-
6.
84 nexpO B 1982: 32, v rd 59jj; o m a v ite k in n itu se k s esitab M a rk P e tro v h u lg a sarn ase id m tte
avaldusi teisteltk i autoritelt.
85 K o h an e oleks m ee n u tad a , e t re n e ssa n sia u to rite a ru tlu se d ilu st ei se o s tu n u d o tseselt k u n stid e g a
-v tK r is te lI e r l9 5 1 :5 1 8 .
86 T eline esteetilise v alda m b e rm llim in e o n m o ra a litu le p o liitilisele tegevusele o sak s la n g e
n u d p o stm o d e rn is m i ajastul. T u tv u g u lugeja n itek s B oris G roysi ra a m a tu g a (G roys 1998), kus
Stalinit k sitletak se kaasaegse k u n s tn ik u n a , kes k u ju n d a s n u k o g u d e k o rra k u i su u rejo o n elise te r
vik lik u k u n stiteo se. A utori loogilisi v tte id m a siin k o h a l ei ksitle - see o n eraldi teem a; m rg in
vaid, et G roysi m e e to d on le id n u d h u lg an isti jrg ijaid n in g j re ld u sed k i pooldajaid.
huvltt - tema eeimHrglki on palgaarmee aiendam tne rahvuivlgedega."
Kik eelnevas tsituacIlK nim etatud niihtuseci kunclsicl testi n rtc nim e ju
nei viks loetleda veelgi. Ksimus on hoopis selles, kas nad tiihendasid
..kunsti" tingim ustes, kus kunsti miste polnud veel kristalliseerunud?
12.-13. sajandi piirimail Firenzes tekkinud tsunftide nim edes on ena-
Inasti sna arti, kuid selle phjal ei saa om eti kunstiks tunnistada ni
teks Arts^di VMlimala tsunfti liikm ete kaubanduslikku ja m uud tegevust.
IVlaalikunstnikud kuulusid teatavasti A rte d e i M ed ici e S peziali nimelisse
tsunfti - ja kunstnike arstide-apteekrite organisatsiooni kuulum ise fakti
on km neid kordi esitatud tendina nende e b a a d e k v a a t s e pai
gutuse kohta konservatiivses tsunftissteemis."*
line kui asuda m ratlem a kunstilise alge ulatust ja m jukust
renessansskultuuris, tuleb hoolega meeles pidada, et renessanss, mis -
meie jaoks - avas end kige eredam alt just plastilistes kujutistes ning
mis sageli taandataksegi kujutavale kunstile (phim ttel: ..Renessanss -
see on renessansiajastu kunst!), - et kunsti m istet seesam a renessanss
tegelikult ei snastanud ei m orfoloogilises ega essentsiaalses m t
tes ega om anud ka vastavat terminit. Ja see ldtuntud tsiasi sunnib
renessansi vastavatesse tekstidesse suhtum a ettevaatlikum alt.
Pealtnha sarnase sisuga snade thenduserinevuste hoolika eritle
mise eeskujuna vib teenida M ichael Baxandalli suureprane ksitlus
m aalikunsti problem aatikast hum anistide teostes; autor alustab om a
raam atut peatkist, m ille pealkiri on Snad (Baxandall 1971: 8).
M uuhulgas leidub seal ettevaatusele m anitsev hoiatus ka antud konteks
tis kriitilise thtsusega sna ars kohta. Keskaegses ladina keeles, m ee
nutab Baxandall, silitab ars suurenisti om a klassikalised thendused -
oskus, ksit, am et, teooria jne. Petrarca ja hum anistid kasutavad
y .' S eeprast o n tiesti loogiline, kui m rk im isv rn e osa kaasaegse te a d u se geneesi ksltlcviist
iirllklisi p h e n d a ta k se p erspektiivile ren essan ssm aalis ja m u u d e le t n a p e v a mOistes kunstiulustclc
p ro h leem id ele (vt l i i H ; i e n K O 1 9 9 9 ) . K ahjuks leid u b artik lis ka e b atpsusi, m is ei sea siiski viihinuilni
m ral k a h tlu se alla a u to ri p h ijreld u si. ks lev in u d ek sim usi re n e ssa n ssk u ltu u ri kirjeldam isel
w isn e h tead u se ja kun.sli lahutam ise.s - n itek s n n d a : G hiberti arv ates tead u s ja kunst llendavad
te ln rtc lst, ta o tle d es h ist lo o d u se tu n n e ta m ise eesm rki. (3cTerHKa P eiieccaiica 1 9 8 1 , I I . M2.)
Kiinut o n g i k s tead u stest. re ad u ste s p u u d u b t sik in d lu s asjus, m illele ei saa rak en d ad a inftnd
niiilem aiitikaharu, ja ldse kiges, m is p o le seo tu d m atem aatikaga, k irju tas l,eonard<i tiesti sltu
m atiill vitlustest m aalik u n sti kui te a d u se m b e r (JleoiiapAo 2()()(): 46); seo tu s nialriiiuallkagu tech
illiliillkuimtlsl m istagi tslkiiidla teaduse.
lal sootuks teisiti - m atem aatika, m ida m e peam e lbinisti teaduseks
ja koguni teaduseks par excellence, kuulus veel hte ritta retoorika ja
m uusikaga, m ida m e ju teadusteks ei pea. Olgugi et algseid rhm itusi
hakati varieerim a juba hiliskeskajal, ji alusskeem siiski sam aks ning
kehtis ka renessansi m tlejate puhul. R aidkiri Giotto kam paniilil p aigu
tab plastika vabade ja m ehaaniliste kunstide vahele, Lorenzo Valla
tagandab selle taas m ehaaniliste hulka, Ficino aga tstab vabade sei
sundisse. Ses m ttes osutus Ficino kige ettengelikum aks. Lhtudes
ldkehtiva ilu m istest, allutab ta kik kunstid krgem ale harm ooniale,
m is iseenesestki m ista kannab jlle M uusika nim e. Sellest m uusi
kast, mis, nagu ngim e, haarab om a vim usesse inim keha, am m u ta
vad inspiratsiooni kik loojad - oraatorid, poeedid, m aalikunstnikud,
kujurid, ehitusm eistrid. (Tsit IIIacTe;ib 2001: 198-199.) Tollase ajastu
k o hta h arukordne intuitiivne tistabam us, m is m rkas kunstide loom ult
e s t e e t i l i s t htsust ning llitas selle uusplatonistliku universum i
hierarhiasse om alaadse m aailm aseadusena. K um m ati ei leidnud Ficino
julge intellektuaalne sam m otsest toetust ei kaasaegsetelt ega ka lhitule
viku plvkondadelt, ja nnda m ratletakse kaunite kunstide kogum
m rksa hiljem ja teistsuguselt aluselt.
Esialgu aga toim usid kik m berpaigutused vana m istevrgustiku
piires. Kui soovim e seda n h a m oonutam ata kujul, tuleb om a vaatepunkt
vastavalt hlestada. Kus ngem isteravus kige suurem , seal kaotab pilt
jiga selguse ning kahestuvate piirjoonte vbelem ises nnestubki m r
gata seda, m ida otsime. N utavaid piiranguid arvestades avastame, et
m itte-kunstist kneldes knelevad renessansiautorid siiski kunstist.
Ilm nem ata snade tasandil, ilm utab ta end thenduste likum ises ja
lim um ises.
M a arvan, et siin on tegem ist antiikkogem use kordum isega uuel spi-
raalikeerul: intuitsioon ja praktika ennetavad kunsti m iste kujunem ist.
Lppkokkuvttes kum ab renessansi vastavatest tekstidest just kunsti
tu nnuste intuitiivset tabam ist - alates G hibertist, A lbertist, Filaretest
ja lpetades Leonardo, Vasari ja Dolcega. N ing m is kige thtsam ,
seesam a intuitsioon suunas kujuneva kunstim aailm a agente: m eist
reid, tellijaid, kollektsionre, vaatajaskonda. Sest isegi kui nim etatud
tekstid poleks silinud - niteks m ne kujuteldava katastroofi t ttu -,
kneleksid kunstiajastu saabum isest piisavalt selget keelt ka teated m aa
lide ja skulptuuridega m berkim ise praktikaist. rgu m eid heidutage
nende praktikate eripalgelisus vi - m eie m eelest - lausa karjuv kstei
sele vasturkivus. Plahvatuslikud loom eenergia puhangud ja rutiinne
ksit, range religioossus ja paganlik meelelisus, haritud m etseenlus
ja m aagilised m anipulatsioonid phakujudega nivad nii vastandlikud,
et vaevalt nnestub neid mahutada ka dlaloogilisuie ehk variet kui
rcnessan,ssl<ultuurl fiindam entaalsc printsiibi kontseptuaalselesse raa
midesse. Kik need praktikad eksisteerisid nii htaegu kui lausa lbisegi
- ajastu helgem aid pid ktkestas maagia, lihtrahvas aga ppis nautim a
kunstilisi vrtusi. Ses pulbitsevas olluses toim us kunstim aailm a kuju
nem ine. Uus suhtum ine kujutisse - olgu maali, skulptuuri vi reljeefi
nol - hlestas m ber kitum ist, nihutas vrtushinnanguid ja hutas
kunstim aailm a m oodustum ist.
7.
')7 Vl C d le IWrv. (i.l, A n lllk k u n s li o d is liim in c km isacn-sctc k u iis ln ik c l iiclclc Iscldoimisliili r c iif s
minsl kuiiN llk(iguiiil.sl v r d U ikk iicga.
..IIrlliiN c k lrjrliliis r' liitifiui kixipuul Ui)tliicviiil kKlklrJiilc N k c iil i) N liro ll kogun (vl I Ih km iidk
\M), iiilm lill iiviiliid kii iiuiillri)Hiili> algiisiijii kiiniilnikrit'. N kciill niirl H.<7. uiintnl.
kll, ei saa lausa vita, nagu poleks vljaspool erttoguild, avalikkusele
kttesaadavates kohtades ldse m idagi silinud: lisaks nii kuulsatele
m lestusm rkidele nagu M arcus Aureliuse ratsam onum ent, IVaianuse
sam m as ja D ioskuurid leidus R o o m a s teisigi skulptuure.
O sundaksin m ned ligud Petrarca pilase ja sbra G iovanni de
D ondi 1380. aastatest prinevast kirjast, kus eldakse palju olulist.
Napilt on m eieni j u d n u d antiikgeeniuse loom ingut, kuid need
vhesedki siin-seal silinud teosed pakuvad elavat huvi - neid uurivad
ses suhtes tundlikud inim esed, nende eest m akstakse krget hinda. Kui
vrrelda antiikm lestisi tnapeval loodavaga, siis torkab kohe silma,
kuivrd letavad nende autorid [tnaseid] nii andelt kui om a kunsti
rakendam ise oskustelt. Meie kunstnikud, kes uurivad hoolega antiikehi-
tisi, skulptuure, reljeefe ja m u u d sarnast, on rabatud. Tunnen h t kuul
saim at tn a elavatest Itaalia skulptoritest, kes on iseranis m eisterlik
m arm orkujude valm istajana; olen tihti kuulnud tem a m uljeid Room as
nh tu d skulptuuride ja reljeefide kohta, ning jutustades haaras teda alati
vaim ustus. Kuuldavasti olevat ta kord viie sbra seltsis sattunud paika,
kus vis n ha seda laadi teoseid: m eie kujur peatu n u d ning asunud neid
vaatlem a, olles vaim ustuses m eisterlikust teostusest; kaaslased u n u sta
tud, seisnud ta seal pikalt [...]. Prast knelnud ta nende kujude r
m iselt krgest vrtusest ning listanud autorite m tm atut annet, ja
lpetanud om a jutu snadega, m is m a tpselt ra toon: kui neil kujudel
ei puuduks elu hingus, letaksid nad elusolendeid, sest suurte kunstnike
geenius siin enam ei m atki, vaid vidutseb looduse le.
Niisiis leidus Room as kohti, kus vis n ha seda laadi teoseid - ning
seda ajal, m il ngem ine vis thendada k aht polaarselt erinevat asja.
V iitasin eespool G hiberti vahendatud loole Sienas leitud antiikaegse
Venuse skulptuuriga, m is plvis vastandlikke hinnanguid, vaim ustades
htesid ja hirm utades teisi, ning ldi viim aks kildudeks. M illest n h
tub, et antiikskulptuuri seisund - olgu tegu siis vabalt vaadeldava vi
sja m aa seest leitud kujuga - oli ka Petrarca ja D ondi ajal veel pris
ohtudealdis.
Knealuse kuju tajum iserinevuses kajastub asja olem us. Siena k o n
servatiivid ngid Venuse skulptuuris sootuks m idagi m u u d ja en a
m at kui esim esed antiikilu kum m ardajad: nen d e silmis ei kehastanud
m arm o rk u ju enam isegi niivrd paganlikku iidolit kui deem onliku
114 E sim este ..k u n stid iilerite jlg i av astam e Itaalias ju b a 14. saja n d i lpus: k a u bitsejatelt sai osta
p isem aid ik o o n e k o d u k a b eli ta rv is ja k o k k u p a n d av a id ik o o n e re isid e -r n n a k u te p u h u k s. V ahel
tegelesid sellega k a su u rk a u p m eh e d : n itek s k s A lbizzi v illa k a u p m e es m n u d k rv a lte g e v u
sen a k a p h a p ilte (vt W atso n 1992: 47). 16. sajandil ilm u sid ag a ju b a n iisu g u se d tu n tu d tegelased
n a g u Jacopo d a Strada. a sja tu n d lik k u n s tis b e r ja k o llek tsio n r, kes v a ru stas m aalid eg a E u ro o p a
u k o n d i; k u u lsal V iin i p o rtre e l k u ju ta b T izian te d a ..ak tsio o n is: d e m o n stre e rim a s h t a lasti ju m a
la n n a k u ju k est.
115 S ilin u d k irjeld u se d 16. sajan d i era k o lle k tsio o n id est k n e le v ad t h e lep a n u v rse te st k u n sti-
aaretest: n itek s P ie tro B em b o k o g u s leid u s M em lin g i. M an te g n a . Raffaeli. Jacopo B ellini, G iulio
C am p a g n o la m aale. D an te. P e tra rc a ja B occaccio p o rtre e d . E ru tu se . C aracalla, A urelianuse.
A n to n in u se . Julius C aesari. D o m itia n u se. A n to n iu se a n tiik b stid . C u p id o m a rm o rk u ju jm s (vt
K lein 1989: 2 5 -2 8 ). Veel ilm e k a m a lt k n eleb a ja stu n o rm ist S abba d a C astig iio n e Ricordi, m is lisaks
o m a e n ese ..vaesevitu k u n stik o g u k irjeld u sele sisaldab ka so o vitusi, kuldas llkul oleks k o h an e
k a u n istad a o m a eluaset kun.stlteostega ((Castigiione 1989: 2,'!-24).
on pretsedent: Raffaell vi Tizlnnl vrstllk elu, CIoiix Ionh, mille kinkis
vananevale l.eonardolc Pranijois 1... Kui kneldi ..Junialikusl Kaflaelist"
vi ..jumalikust M ichclangelost. siis tabas krv selle vljendi sem anti-
listes vngetes viidet loomejule, mis jum ala kombel oli suuteline s n
nitam a om aenese ainukordse kunstilise kosmose.
Siiski peitub asjas ks konks. M eenutagem Francisco de H olanda
vahendatud M ichelangelo snu.
..Michelangelo: [...] K innitan teile, krgeauline proua, et isegi Tema
Phadus paavst ttab ja pahandab m ind vahel, kui ta m inuga kneldes
tungivalt uurib, m iks m a tem a juurde ei ilm u - samas kui m a hsti tean,
et teenin teda palju parem ini, kui ttan om a vabal tahtel tem a heaks
kodus ega ilm u ksust hoolim ata lossi, kui selleks phjust ei ne. Ma
tlen talle sageli otsesnu, et sel m oel teenib M ichelangelo teda sootuks
parem ini kui terve pev jalul seistes ja [audientsi] oodates n a g u k i k
t e i s e d k 1. Ja veel vin m a teile kinnitada, et m u tsine kunstiteos
tagab m ulle selliseid eeliseid, et paavstiga kneldes unustan end vahel ja
torkan phe vaat sellesama viltkaabu, ise sam al ajal Tema Phadusega
sundim atult vesteldes. Aga tem a ei lase m ind selle eest hukata, vastu
pidi - ta aitab m ul elada. (M acxepa ncKyccTBa 1966: 194-195, minu
srendus - B.B.) Polegi oluline, kas jutustaja, Francisco de Holanda,
vahendab testi M ichelangelo snu vi paneb need talle ise suhu: p o r
tugallasest tunnistaja kujutab olukorda nii, nagu see tem a meelest peaks
olema. Sest lpuks on ka paavst asendatav, aga M ichelangelo on ain u
kordne - tem a pole nagu teised. Ent kige thelepanuvrsem selles
sageli tsiteeritud ligus on siiski konflikt om a loom eju ja unikaalse
ande teadvustam ise ning teenistusalase sihiseade vahel: Michelangelo
ttab o m a v a b a l t a h t e l t e m a h e a k s - kunstniku vabadus
ja vrikus realiseeruvad teenistusalases kultuuriruum is. Michelangelo
ise - vi kunstniku snu vahendav de H olanda - ei paista siin ngevat
m ingit vastuolu.
Veel ks episood.
Teadupoolest ritas Firenze suurhertsog C osim o I vanaldast
Michelangelot kigi vtetega Firenzesse m eelitada. Alul sidus hertsog
om a soovi vajadusega lpetada pooleliolevad td - San Lorenzo kiriku
krkam ber ja Biblioteca M edicea Laurenziana trepp. Hiljem aga kir
jutanud C osim o Vasari snul M ichelangelole, et ei soovi tollelt m uud,
kui ainult aeg-ajalt nu pidada tem a projekti jrgi teostatavate arhitek-
tuuritde osas, ning et nim etatud valitsejalt saab ta kik, mis soovib,
ilma et pruugiks om a kega ldse ttada (VI, 89 - Ba:iapn 1971: 279).
Hertsogi kirjas M ichelangelole 8. maist 1557. aastasi pole aga neistki
ootustest enam snagi; vastupidi, hertsog lubab, et ei koorm a kunstnikku
hegi tga ega esita m ingeid nudm isi - tunnistades m eistri krget iga
ja ainui<ordset annet, piisab talle lihtsalt Michelangelo ngemisest ning
kunstnikult ei eeldata m uud, kui ainult vim alust talle austust avaldada
ja kasulik olla.'"' M ichelangelo trjub ettepanekut m itm es kirjas - nii
suurhertsogile enesele, Vasarile kui isegi vennapojale Lionardole, tuues
ettekndeks hivatuse, krge ea ja halva tervise (M acxepa MCKyccxBa
1966: 174-182). Kirjas Vasarile leiab teatavat vastukaja ka hertsogi jutt
suure kunstniku pelga kohalolu vrtustam isest. M ichelangelo kirjutab:
Tnan hertsogit tem a helduse eest kuis oskan ja suudan, ning kinkigu
arm uline jum al m ulle vim alus teenida teda om a veti isikuga, sest
m u u d m ul enam ei ole: m lu ja aju on juba lahkunud, et oodata m ind
teises kohas. (MMKenaHfl>Keno 1964: 253.)
Taas klab sna teenim a, sedapuhku lihtsalt fsilise juuresoleku
m ttes. M istagi vib seda vtta pelgalt klieevljendina, kuid kontekst
viitab muule: tegelik, tisjus teenistus oleks vim alik siis, kui keprast
oleksid ka m lu ja aju...
Pinged sltum atu loom ingulise initsiatiivi ja t vahel patrooni
heaks on kll teistsugused kui looja ja tsunfti suhete puhul, ent uus olu
kord, mis m uutus tpiliseks, osutub kunstniku jaoks niisam a proble
m aatiliseks kui vanagi - vastuolu ei lahenda ka vaba tahte ja thusa
m alt teenim ise nilise dialektikaga. Sellest hoolim ata ootab sedalaadi
teenistust ees pikk eluiga: just srane oli ks lem inekuvorm e esi
algu veel hm ase tulevase paradoksaalse seisundini, mille valm istas ette
kunstniku kui looja kontseptsioon.
Ent juba tollal tekivad ka teised lem inekuvorm id. Juba 1540. aastal
valitakse M ichelangelo hertsog Cosim o I eestkostel loodud Firenze aka
deem ia liikm eks - akadeem ia tegeles filoloogiliste uuringutega, eesktt
Itaalia kirjanduse ja Toscana m urdega. Vasari viim ane tnini silinud
kiri M ichelangelole on phendatud joonistam isakadeem ia - Accademia
del Disegno rajamisele Firenzes; kirjas eldakse m uuhulgas, et hertsogile
kui ettevtm ise patroonile om istatakse esim ese akadeem iku tiitel, kohe
tem a jrel soovib akadeem ia om a liikm ena n h a aga M ichelangelot -
juhi, p atrooni ja petajana (vt R am sden 1963, II, 284).
12'1 A ilm ln l.s lrc r rlm ls l p u u c lu la v iu l a r t ik li d h lm a s id A lta d e c n iia s la lu iid is p e a p o o le iild m a liu itl
(vi ( io liU le ln im : 211).
1 K iin u k adccm iaN l niiI p u lro n a a J .i u lic rn a lllv ? A lp e rs n iiirn lb , et V ndarl, ,,1 'lrciize k u n s in ik e ak u
ilri-in lit irt)u)a, kiijullcN k u n s liilk k u m ille n i l'a r lliu l u k o n d la s e la o lls e iia " (A lp er.s i^KH; HM),
muutmine omam oodi gildiks thendas Nlkolaus Pevinerl lnul ..Vasarl
taotluste sgavat vritim istm ist.'^' Uude seisundisse lem inek kulges
lbi raskuste ja nudis m itu sajandit.
sna sarnane saatus tabas ka kunstnike vljapet. Silinud tendid
kajastavad Vasari akadeem ia seda tegevusklge napilt. Vgisi jb mulje,
et n o o rte kunstnike harim isega ei j u tu d kuigi kaugele, ei praktiliste
ainete ega norm atiivse teooria petam ist ei suudetud vlja arendada te
liselt akadeem ilise haardega.'^^ Federigo Zuccari 1570. aastate lpul k ir
ju tatu d kirjas hutatakse ppetd joonistam isakadeem ias reform im a -
llitam a ppekavva natuurist joonistam ist, sstemaatilist teoreetiliste
ainete petam ist jm s (vt Pevsner 1940: 51-52). Sellest vib jreldada,
et vastavad ppeained akadeem ias puudusid. Ent kuidas tegelikkus ka
ei erinenud projektist, kuulub nii Vasari k o n t s e p t s i o o n i l e kui selle teos
tam ise kogem usele vaieldam atult ajaloolise esimese au. Tema idee insti
tutsionaalse arengu edasist saatust vib jlgida sajandi lpul - need olid
P ha Luuka akadeem ia Room as, m ida juhtis sja nim etatud Zuccari,
n ing Bologna akadeem ia. Suur hulk s a m a l a a d s e i d , kuid vhem tuntud
ja -viljakaid eraakadeem iad eksisteeris Itaalias ja mujal 17. sajandi vltel
ning hiljemgi. H uvivrsem ad on siiski kaks esimest.
Room a akadeem ias phendati kunstnike vljappele sootuks ro h
kem thelepanu; om aenese kalduvustele toetudes soovinuks selle rajaja
ja ju h t teha akadeem iast htlasi teoreetilise m tte keskuse, kuid paraku
ei leidnud see idee toetust. K eerukad ja konarlikud olid akadeem ia su h
ted tsunftiga; vana ssteem ilm utas thelepanuvrset visadust (Pevsner
1940: 55-56; G oldstein 1996: 30-32). Vendade Carraccide Bologna
akadeem ia on phjustanud palju vaidlusi; nii m nedki uurijad seavad
kahtluse alla tem a olemasolugi.*^* Siingi avaldub veider vastuolu: vae-
vuaimatav, vrelev pilt Accademia degli I n c a m m i n a ti s t otsekui pool-
dub. Vimalik, et ta oli lhedasem mitteform aalsele koolile sarnaselt
Bandinelli katsetustega, ent teisalt theldatakse Bologna akadeem ia
phim tetes akadem ism i algm udelit: eklektilisus ja orienteerum ine
klassikute eeskujule, m ida bolognalastele omistatakse, nivad varju j t
vat seal ju u ru tatu d natuurist joonistam ise p r a k t i k a . V iirastuslik insti
tutsioon ja samas alusepanija m aine - vastuolu vib pidada om am oodi
sndroom iks.
126 P ev sn er 1940:50. F iren ze Jo o n ista m isa k ad e e m ia asu ta m islu g u ja to im im isp h im tteid k irje l
d a ta k se l h e m a lt sellele p h e n d a tu d a rtik lis flajKWHa 1998.
127 Sellegipoolest m rg ib u u rija ra p ilaste t d e s u u rt stiilihtsust (G oldstein 1996; 2 1 -2 5 ).
128 H a n s T ietze p h k is B o lo g n a a k ad e e m ia o m al ajal so o tu k s akadeem iliselt a jalookaardilt, ta a n
d a d es te m a fu n k tsio o n id m a tu seseltsi t p i o rg an isatsio o n ile, Pevsner to etab H e in ric h B odm eri
v e rsio o n i (vt P ev sn er 1940; 75jj), uusi a rg u m e n te lisab C arl G oldstein (G oldstein 1988).
ProtMU^ mli vIMrib tkdeemlllN lleui^#"vdl (MgMnlni akdee*
mia poole lilkuml.se" nim e, oli algusest peale kahetine; kaks loom ult
tiesti erinevat eesm rki pim usid geneetiliselt hte slme. Akadeem iad
olid m eldud asendam a vana tsunftissteem i, mis paigutas kunstniku
teatavale kindlale kohale nii sotsiaalses struktuuris kui kultuurihierar-
hias, m rates sellega pea autom aatselt ka kutseppe vormi: tsunfti-
m eister ja tem a tkoda m oodustasid htse terviku. Seevastu akadee
mia krg^staatusega kohana sotsiokultuuriHses ruum is ja akadeem ia
koolina, kogem uste jagam ise kohana, erinevad nii sisult kui lesanne
telt. Siin peitubki phjus, m iks Vasari projekti lootus neid funktsioone
hitada prkus teatavatele raskustele - funktsioonide erinev loom us kis
kus ehitise kiiva kord hele, kord teisele poole. Sellegipoolest kinnistus
staatuse, prestiiikuse ja kutseppe kooseksistents ha juhsem alt, saa
vutades viim aks kunstim aailm as valitseva seisundi.' N im etatud tegu
rite lahutam ine algab kriisiolukorra kujunem isest prestiiikuse rindel -
nim elt siis, kui selgub akadeem ilise vorm i m ittevastavus kunstniku ja
tem a koha kontseptsioonile sotsiokultuuriHses kosm oses - ehk just sel
lele kontseptsioonile, m is kpses renessanssm tte ja -praktika rpes.
Tsi kll, htsest kontseptsioonist knelda pole pris korrektne.
M aalikunstiteadust selles m ttes, nagu pidasid silmas Alberti ja
Ixonardo, sai arendada ka akadeem ilises ssteemis: esimestes akadee
miates prati geom eetriale ja perspektiivipetusele suurt thelepanu.
Raskemini kohaneb akadeem ilise ssteem iga eespool ksitletud graatsia
miste, veelgi vaevalisem on ju urutada akadeem iais alternatiivset dise-
jino interno kui seesmise plastilise kavandi, kunstniku m tteis kujuneva
visuaalse idee teooriat, iseranis tem a m aneristlikus tlgenduses.'^"
Ning lpuks, kui pidada renessansi loom ingulise taotluse kige ereda
maks avalduseks kunstniku saturnilist interpretatsiooni - et see ei j
nud vaid rafineeritud uusplatonistliku teooria prusm aaks, vaid hivas
ka krgrenessansi kunstnike meeli, pole ikonoloogilise koolkonna klas-
9.
iiklso, o n n e ed v ited t ie sti asjak o h ased . Selge see, e t n e ed ei h a a k u k u ig i h sti ku ju n ev ate akade-
inisiiii d o k triin id eg a . (P atrizi ja B ru n o te k stid e a n al si v t B arasch 1985: 2 9 2 -2 9 5 .)
l.^-l 1'ris 18. sajan d i l p u l leiab B erliin i K u n stiak a d e e m ia ja sed a h a ld a v a m in istrig a konflik ti
Milliiiuid m ssu m eelse A sm u s Jacob C arste n si s u u r au staja ja b io g ra a f K arl L udw ig F e rn o w t p se
k u ju n d i, v ljen d am ak s a jastu o o tu ste le v astav at k u n s tn ik u s steem iv lisu st: R iikide k e n asti
k o rra sta tu d p lan eed is steem is, ku s k ik k eerleb m a sin lik u lt ra n g e h ie ra rh ia k o h a se lt ja m istlik u
(ik o n o o m su seg a k rg e m a v im u k esk m e m b e r, s sta b k u n s tn ik u g eenius k rg u stesse n a g u v ab a
kom eet ega tu n n e m in g e id p iiran g u id . (Tsit B tsc h m a n n 1997: 65 jrgi.)
1.(5 N iteks Federigo G o n zag a k irjas S eb astian o del P io m b o le, m is o n ra to o d u d B urke
I9 ) |: 165,
studiolo's tajutakse Jumalaema ja Jeesuslapse kujutist sootuks teisiti
kui niteks perekonna kodukabelis: (pha)pilcli m berpaigutum isega
k unstiruum i phitseb ikonoklastiline kum m ardam isvastane printsiip
om a viim set, otsustavat vitu. Kui C arpaccio kujutatud Pha Jri im e
tegu Veneetsia Scuola San Giorgio degli Schiavoni seinal silitab veel
n h tam atu sideme linna taevase kaitsjaga, siis Raffaeli m aal sam al tee
m al (mis kunagi kuulus Erm itaai kogusse, n d aga ehib W ashingtoni
Rahvusgalerii kollektsiooni) sattus pea kohe prast valm im ist Inglise
kuninga H enry VII kogusse - ja seda ilm selt juba kunstilise isevr
tusena.'^ Kusjuures nudlus tahvelm aalide jrele kas koduse interjri
kaunistam ise eesmrgil vi kollektsiooni rikastam iseks m istagi kiiren
das seede sekulariseerum ist. Tizianilt jrjepanu tellitavad Venused
ja D anaed olid algusest peale sootuks teiseotstarbelised kui Pesaro
M adonna vi M aarja taevam inek Santa M aria G loriosa dei Frari k iri
kus Veneetsias, m ille m usealiseerim ine on pikalt edasi lkkunud.
Knealune protsess leidis paradoksaalsel kom bel toetust ja kinnitust
kahelt vaenutsevalt poolelt korraga.
1522. aastal toim usid reform atsiooniliikum ise keskuses W ittenbergis
esim esed ikonoklastilised ekstsessid. Selles polnud m idagi uut; ketser
likud usureform aatorid olid varem gi tstnud hlt phapiltide k u m
m ardam ise vastu - teise ksu vaim ust leidsid aeg-ajalt innustust m itm e
sugused ketserlikud liikum ised. Petrarca kaasaegne John W y d if peab
vajalikuks m eenutada Vana Testam endi kujutam iskeeldu ning viitab
autoriteetsetele kirikuisadele, kes olid phakujutised hukka m istnud.
Veel radikaalsem ad olid lollardid, kes kuulutasid nii krutsifiksi kui
Jum alaem a ja phakute kujutiste austam ise otsesnu ebajum alakum -
m ardam iseks ning leidsid, et srased kujutised tuleks sootuks hvi-
tada.'^^ Jan Husi jrgijad vitlesid nii snas kui teos praktikatega, mis
nen d e silmis thendasid ebajumalakummardamist.*^ Uus oli vaid pog
rom m ide ja hvitust ulatus, m is ajuti kippus m eenutam a Btsantsi
pildirstajate m ssu, iseranis aga see roll, m ida om istasid kujutiste
probleem ile protestantism i eri harud.
Reform atsiooni juhtide vahel puudus ses ksim uses ksmeel.
136 M aal k in g iti 1504. aastal k u n in g a e risaad ik u le G ilb e rt T albotile S u k ap aelao rd en i a n d m ise
p u h u l RafFaeli so osijale, U rb in o h e rtso g ile G u id o b a ld o d a M ontefeltro le; S u k a p a elao rd en i k a itse
p h a k oli P h a Jri. Sellele seosele v iitab su k ap ael p h a s d ala se tu rv ise s ja la m b e r n in g sellele
m a a litu d S u k ap aelao rd en i d e v iisi e sim en e sna. E n t m stilin e sid e taevase kaitsjaga o n a lgusest
p e ale k u s tu ta tu d m aalile osak s la n g e n u d k asu tu seg a. B elting k irju tab , e t tollastel in im e stel p o ln u d
te g e m ist m itte n iiv rd e r i l i i k i p h a p iltid e k u i k a h e p a l g e l i s t e k u jutistega - pildi pale
s ltu s sellest, kas te m a s n h ti p h a k u k e h a stu st vi k u n s tin h tu s t (v t B elting 2000: 510).
137 L ollardite m tte v iisi n in g selle m b e r s n d in u d v itlu se p h ja lik a n al s leidub m o n o g raafias
K a m eric k 2002.
326 138 lev aad et n eist liik u m iste st vt Feld 1990: 85jj.
ErhardSchn. Ikoonihvitajad. Puulige. U 1530.
l.W T s ll liwii.THiir 2()()2; 6 0 6 (liget korrigeeruil - li.B.). Phjalikku levaadet iisureform iinlorllc
AClKtikiililadr.tl vi l'el(l 1991).
Lucas Cranach vanem. Illustratsioonid Philip M elanchthoni pam fletile Kristuse ja Antikristuse
passionaal". W ittenberg, 1521. Puulige.
U 'l O liiv in i sc ls iik o ltll k iiju lis lc k iisiim isc s re fe re e rib ja a n a l s ib h o o lik a lt ( ii u s e p p e S tav l/,/.l
(S iiiv lz /I IW2: y 29; vi Niiimill D y r n e s s 2()l)'l: 72JJ),
U''< Vt ( :u lv ln , liiK llliilli) rell)(liin ls chrlN tliinuc, I, XI, I.
oskamatute Piibli printsiibi arvel - sest ei saa olla (hinge)harimatust"
seal, kus kirik om a kohust tidab, ig eu su ikoonikum m ardam isprakti-
kale ning selle phjendustele Teise Nikaia kirikukogu m rustes p h en
dab Calvin ige lhikese peatki, sest need totrused on nii rvedad,
et m ul on hbi neid m ainidagi, nagu tleb autor. Erinevalt Lutherist
oli Calvin kujutiste kultusruum is m is tahes m oel esindatuse leppim atu
vastane. Kusjuures hum anism i kooli lbinuna ti see usureform aator
ikonoklastia traditsiooniliste argum entide hulka uusi noote.
Eitades ikooni austam ist puhtakujulise ebajum alakum m ardam i-
sena, pdis ta m istuspraselt seletada ebajum alakum m ardam ist kui
sellist. Calvini arvates ei seisa selle taga ei soov kasu ligata, lootus
m jutada asjade kiku soovitud suunas iidolile m eeleprase tegevusega
ega kujutiste m aagilised om adused - ehkki sedalaadi ajaloolisi niteid
leiaks hlpsasti juba Vanast Testam endist. Calvini m eelest peitub p h
jus inim loom use algses ebatiuslikkuses, m istttu vhem haritud reli
gioosne tu nnetus ei lepi vaim se kaemusega, vaid nuab m eelteandm eid.
Inim ese m eelem istus, lbe ja m tlem atu, nagu ta on, julgeb Jum alat
kujutleda vastavalt om a vimetele: [...] ta peab thjust ja sisutut viiras
tust Jumalaks. Sellele kurjale lisandub uus nurjatus; seda, m illisena in i
m ene Jumalat on m istnud, pab ta vljendada teoses. Seega: m eele
m istus sigitab ebajum ala, ksi toob ilmale. Israeliidid pakuvad nidet,
et ebajum alakum m ardam ise algus on see, et inim esed ei usu Jumala
juuresolu, kui ta lihalikult enda kohalolem ist ei nita. [...] Peaaegu ki
gil aegadel alates m aailm a loom isest on inim esed seda pim edat kihu
jrgides psti p an n u d tendusm rke, m ille puhul nad usuvad, et Jumal
ilm ub neis ihulike silm ade ette.'"*^ Seda seletust, m is krvaldab ebaju
m alakum m ardam ise phjuste hulgast nii elulised huvid kui am m ugi
siis saatana salasepitsused, m ratleb ndisaegne uurija kui psh-
holoogilist ja antropoloogilist (Scavizzi 1992: 14). Ja om a aja kohta
tlgendas see ajaloolisi realiteete testi pris thusalt. Iseranis huvi
tav on meile aga ebajum alakum m ardam ist ksitlevasse peatkki llita
tu d lhike paragrahv, m ille pealkirjaks on K unsti lesanded ja piirid.
Ikonoklastiliste teoste kontekstis on see m idagi sootuks uut; [...] m a
ei ole sugugi nii jikade eelarvam uste ksis, et m elda, nagu oleksid
146 In stitu tio , I, XI, 14. Sam as p e a t k is v iita b C alv in k a Libri C a ro lim le, m ille stiil su n d iv a t te d a
..jreldam a, e t n e ed o n k o o s ta tu d sam al ajal {sam as). L ibri CaroUni a n ti vlja veidi e n n e seda,
k u i C alvin avaldas o m a R istiusu p etu se teise, t ie n d a tu d v lja an d e 1549. aastal. M n e d u u rija d
o n av ald an u d arv a m u st, e t Libri e n n e ta b re fo rm atsio o n i p h a p ild iv a sta st a rg u m e n ta tsio o n i (vt nt
D y rn e ss 2004: 23). V aevalt n n e stu b jlgida Libri m ju k a tk e m a tu jo o n e n a kigi n e n d e sajandite
vltel, m is la h u ta v ad K arl Suure teo lo o g e ja C alvinit, kll aga tu le b tu n n is ta d a , et t n u ilm um isele
tu li see K arolingide rik kibele vga igeaegselt.
330 147 In stitu tio , I, XI, 8.
lubamatud kik kujutlaed. Et skulptuur ja mtMctthit on Jum tli tnd,
siis pan mu mlem at kasutada igesti ja puhtalt..." (Institiitio, 1, XI,
12.) Kitades Jumala kujutam ist tema fsilisel kujul, jtab Calvin m aa
likunsti ja skulptuuri prusm aaks ainult need asjad, m ida meie silmad
on suutelised ngema (samas). N nda kordab Genfi usureform aator
enese teadm ata Alberti snu, mis eldud kll teises kontekstis: Mis
puutub asjusse, m ida m e ei ole suutelised ngem a, siis ei hakka keegi
eitam a, et neil pole m aalikunstiga m ingit pistmist. (I, 1 - AnbepTM
1966; 20.) See m tete likum ispunkt on om am oodi thelepanuvrne:
m aalikunsti listav Firenze hum anist ja Genfi phapildivastane leiavad
ootam atult hise keele. Sest m lem ad - kuigi kum bki om a loogikat j r
gides - knelevad kunstist kui niisugusest.
Ent jtkakem . Jljendamisest kneldes peab Calvin silmas reaalse
vljangemise m atkim ist - tem a videtes ei ole kohta idealiseerim isele
Jumala idee suunas; idee jljendam ise phim te, m is Itaalias leidis
nii viljaka pinnase, oli Calvinile vras ning kujutistest, m is letavad
loodust ennast, ei saanud olla juttugi. O tsesnu eldes pole ju idee
jljendam ine, kuidas seda ka ei tlgendataks, olgu Jumala universaal
selt tiusliku kavandi m atkim isena vi m eistri vaim ses m aailm as k p
seva seesmise idee objektiveerim isena, m iski m uu kui loom inguline
akt tem a lim as pingestatuses, m is eeldab loova kujutlusvim e sntee-
vivat kujundustegevust. N ende asjade kujutam isest, m ida silm otseselt
ei ne, kneleb juba Aristoteles, seejrel aga esitatakse see teistsuguses
teoreetilises kujunduses stoikute fantaasia kategoorias. Idee m iste
m etam orfoosid renessansi m ttekultuuris olid koosklas loom ingu
lise alge thenduse suurenem isega - kuni kunstnikule om istatava om a
ainulise m aailm a loom ise jum aliku vim eni vlja. U sureform aatorid
taipasid suurepraselt, et just sellega heidetakse kige jultunum vlja
kutse Jumala kreatsioonim onopolile. Sestap oli kujutiste taandam ine
Jimiala loodu otseseks jljenduseks pris loom ulik vastulk. See on
iseloomulik m ttekik ikonoklastilise teadvuse selles faasis, kus ilm a
lik kunst m uutub arutlusteem aks kunstilise reaalsusena: Savonarola
rkis om a jutlustes korduvalt, et m aalikunst m atkib loodust, kuid ei
saavuta iial sellega vrdvrset taset, knelem ata letam isest: (...] kui
kunstnik maalib figuuri natuurist, jb elusolevus alati kaunim aks kui
maalitu; ta vib om a kunsti kll m eisterlikult vallata, ent ta ei suuda
jkujuti.sele) anda elava elulisust - kiges ei suuda kunst loodust j l
jendada. (Tsit G ilbert 1980: 159.) Jljendamise naturali.stlik tlgendus
tuleneb ikonoklastia lhteteesist: jum alik on nhtav vaid vaimusilmale.
htlasi tagastatakse nnda loom isvim e atribuut algsele ainuvaldajale
(vi Howsma 1988: 80jj). Tlkes hilisemate m istete keelde thendab see.
et ikonoklastilisse kunstiteooriasse on snnihetkest peale sisse kodeeri
tu d realism i-kontseptsioon.''"
Calvin loetleb ldjoontes ka asjad, m ida saab ja tohib kujutada, jl
jendades silmaga nhtavat: lood ja sndm used, vorm id ja kujutised,
m is ei ole seotud m inevikusndm ustega, loom astseenid, linnavaated,
m aastikud. Kusjuures esim esena nim etatute ehk lugude puhul m
nab ta ka teatavat m eenutavat ja petlikku funktsiooni, olgugi et vga
vastutahtsi - m is on ka mistetav, sest selle m nduse taga kangastub
ju kirjaoskam atute Piibli vari. Seeprast peab ta arutluse lpetuseks
vajaUkuks eraldi rhutada, et valdkondades, kus kujutiste kasutam ises
pole m idagi halba, on nad harim ise seisukohast htlasi ka vrtusetud.
M is puudutab positiivseid vrtusi, siis Calvini arvates ei ole kujutistel
inim esele suurt m idagi pakkuda - p e a I e n a u d i n g u . Ent kuna
ilm alikud elum nudki on meile antud Jumalast, siis jrelikult peavadki
kujutised ju m a la a n n in a teenim a n au tim ise
e e s m r k i , m oodustades ilmselt teatavat erilist tpi naudingualli
ka.'"
M te naudingust, m ida vib pakkuda kunstiline jljendus, pole
iseenesest sugugi uus; phapildikum m ardam ise pooldajad n n d a ei
m elnud, kll aga leidub seUiseid viteid Augustinusel, Bonaventural ja
Aquino Thomasel. C alvini Ristiusu petuse m b erttatud ja tien
d atud teksti ilm um ise ajaks (1559) oli see juba ldlevinud seisukoht.
l^iO Veenvat argumentatsiooni selle kasuks leidub uurim uses Scavizzi 1992; 28-29. Ma arvan,
(M I.osscvil polnud pris igus, kui ta kirjuta s: K u i vaadata C alvini .snget m orallstikat sIIn
(in raske kujutleda, m is laadi kunstiteoseid viks see abstraktne protestantism listada vi m iilin i
csleotikat jutlustada kui m itte kige kunstilise allutam ist ikka sellele igavale ja sngclf m oralis
in lle " (iloceB 1978: 554-555.) igupoolest mras Calvin ju snge m o ra lism i" legclemu muu
sliliirlga, kunst aga plvis vabaduse toimida esteetilise naudingu allikana. Siinkohal oleks ('.alvlnl
protestantlikku phapildivastasust kasulik vrrelda Savonarola askeetliku ikonoklasllaga - need
p iilf mitte ksi kauged, vaid rajanevad lausa vastandlikel alustel. D om iniikla se phapildlvastasus,
m is kulm ineerus luksusesemete ja kunstiteoste pletamisega 1497. ja 1498. aasta veebruaris, pol
nud ldse suunatud ebajumalakummardamise, vaid thiste ilm alike rmude ja meeleliste lbude
vastu. I.ossev kirjeldab neid aktsioone peatkis, m is esitab Savonarolat renessansshum unfsnii vaul
cl piiblaima ja vrikaima kehastusena: suure paastu eel ei korraldatud neil aastail enam kurne
Vill/ikke orgiaid ega sndsusetuid meelelahutusi, vaid sootuks vastupidi - religioosseid pidustuitl.
kus muuhulgas pletati mned riiva tu sisuga raamatud ja pildid, narrirlvad ja kurncvullm uskkl."
(Sumus, .57.1.) Tasub ehk meenutada, et tuleroaks minevate esemele pram iid oli phjalikult liibl
meldud ning jiirje stu s paika pandud: kige alumise k ih i moodustasid karnevalikoslm ld. muit
kid, parukad jm s, jrgtnl.ses k ih is olid hum anistide ja aniiikautorite raamatud (V ergilius, Petrnrcu.
Ilo i caa lo jt) ning astroloogiline kirjandus, kolmas kih t olid kikvim alikud ehted ju tualelltiirbcd,
v r r i krgemal m uusikariislad ja mtigud, kaa.sa arvatud hasartmngud, kogu kuhju kro o n isid ugu
muulid ju skulptuurid, m is kik polnud sugugi ebasndsa sisuga. Kigele Usuks kasulull nende HI
vulule ruamulule ju p illid e" rckvireerimi.sel ja kokkukogumisel lupsi ju noorukeid siis oniumoodi
lit|i|iolllcld (vi Hrcdekamp 197.1: 4 1 , .56jj)! .Savonarola i.siku hind<imi/ic jiiiih i i i l n i i ki>m pelr))lll
iiclgeMlI viilju ning pole m liu i asi otsustudu, kus tema nol oli tegemisi just orlodoksiu selle eitln
dulugu. kc o li endasse Im aiuul kik renessansi ja hum anism i eesrindlikud Ideed" (Jloten I97H;
*iH I), kll ugu on Ilmselge, ei patusteks kujulisle ks pidus do m iniiklune sedu, m is renessuiisl niceleal
oll kuiiNl, N u m a s kui O ulvin eitus vuid sakraulsu,selc pretendeerivaid k u ju lisi, Kus Suvonurolu Hm
nmrkrt lllulduHle |u kombeltvuse pullu, seal niigi snge m o rullsl C ulvin jin n u lu u iu ll )a hve,
Teaduprast viisid reformatsiooni ikonoklastllised ideed arvukate
vandalism iaktideni: jutlustajate kirglikest knedest les ssitatud
rahvajuk m urdis sisse kirikuisse ning lhkus kujusid, m aale ja alta
reid - vihatud paavstim eelse ebajum alakum m ardam ise ja saatanliku
toretsem ise atribuute. Tsi kll, kaugetki alati ei to im u n u d kirikute
puhastam ine nii revolutsiooniliste vtetega - paljudel ju h tu d el k r
valdati iidolid kirik u st kas linnavim ude otsusel vi m nel m uul
tsiviliseeritum al viisil. Igal ju h u l phjustas reform atsiooniliikum ine
E uroopa kirikutes to h u tu t laastam ist nin g paljud silm apaistvad k u n sti
teosed hvisid alatiseks.
E nt asja tasub vaadata ka teisest kljest.
Igasugune ikonoklastiaavaldus kneleb selget keelt m ittekunstilisest
suhtum isest kujutisse. Kujusid purustava ja kirvega altarim aale lhkuva
rahvajugu otsesed m otiivid visid olla nii m itm etahulised kui tahes,
kuid need ei p u u tu n u d kunstisse - m ss kulges esteetikavlisel tasan
d i l .S e e j u u r e s ilm neb ikonoklasti teadvuses pea alati kujutistem aa-
ilm a kaheks lhestatus. Sakraalkujutisi ehk ebajum alakum m ardam ise
objekte hinnatakse puhtsakraalselt tasandilt, vlistades nad seega tiesti
kunstisfrist, enam gi veel - igupoolest ei saa ksim us nende reaalseist
vi potentsiaalseist kunstilistest vrtustest ldse kerkidagi. Iidolite l h
kum ist igustab just nende kuulum atus esteetilise valda, ja laiem alt -
kultuuriesem ete hulka ldse, John Phillips m rgib igustatult, et pildi-
rstam ine oli pildirstaja silmis tegu, m is erines sootuks selle hilise
m ast ksitusest vandalism iaktina (Phillips 1973; x).
rgem unustagem , et kristliku ikonoklastia loogikas toim us phaku-
jutiste teem a arutam ine rbiti (ja pim um isi) reliikviate kultuse tem aa
tikaga ning m is peam ine - vitlustega euharistia olem use le. Kujutised
sattusid sellesse kom pleksi jum aluse kohalolu tagam ise tunnuse p h
jal, m is m oodustaski philise vaidlusksim use. Btsantsi ikonoklastid
esindasid jigalt seisukohta, et Jumala ehedaid kujustusi on ainult ks -
nim elt kehastununa arm ulaualeivas ja -veinis. R eform atsiooniliikum ise
ju h id seadsid arm ulauasakram endi srase tlgenduse kahtluse alla: kui
l(,K lic k u n stiv a h en d a ja 1639. aastal k o rra ld a tu d Lucas v a n U ffeleni k o lle ktsiooni oksjo n iii k i
klastas ka lic m b ra n d t. M istagi oli ta sage k lalin e n ii v lja m k id e l kui A m sterd am i k uiisli-
po o ilid es, ent seek o rd sest visiidist ji n h ta v jlg. M d u d m a a lid e seas oli k a Raffaeli B aldassare
C iistlnlione p o rtree , m is tn ap ev al asu b L o u v resis, n in g o m a n d a s selle po rtu g a lla sest relva- ja
juvcclikiuipniees, l.ouis XIII ag en t ja ta rn ija A lfonso Lopez, p a k k u d es le Joachim van S a n d ra rli;
l.ope/,f saatjana R em b ran d t o k sjo n ile sattuski. Sellest o n silin u d R em b ra n d i v isand allkirjaga, kus
niiilnltaksc nii I.o p c/e poolt Uaffaeli m aali eest m a k stu d su m m a t (3 500 k u ld n a t) kui ka ok sjo n itu lu
kokku '156 floriini. A sjatu n d jate arv ates vis to o k o rd n h tu d C astig lio n e p o rtre e m O jutada
U cn ib ran d ll a u to p o rtre e d IMO. aastast, m is usub praegu L ondoni R ahvusgaleriis (vi l m p e l I W.V
iO ^ lv rd N o rlh 1W 7;')2),
gal m ral om a liikm ete tegevust, kuid eelkige seisid nende heaolu
eest. Siiski teostub just siin krestom aatiliselt puhtal kujul ka kehtivast
suhetessteem ist vljalangem ise juhtum , vimalus silitada tsunftist
sltum atu seisund. R em brandti saatust, tem a tahet ja iseloom u vib
kunstnikurolli arengu seisukohalt pidada lausa prognostiliseks m u d e
liks. M istagi leidub 17. sajandi suurte m eistrite hulgas teisigi selliseid
niteid, kuid vaevalt teostas keegi neist sam a spontaanselt om a sltum a-
tusetahet, m uutes autsaideri staatusse langem ise levaks tragdiaks.
Tavaprased biograafilised klieed sdistavad kigis R em brandti
hdades H ollandi hiskonda, mis ei olevat su utnud m ista kunstnikku,
en t kas tasub eirata tsiasja, et kunstnik om akorda ei soovinud m ista
hiskonda - lihvides sel m oel rolli, m ida no rm in a tunnustatakse alles
rom antism iajastu saabudes?*'^
Ka ses suhtes osutus H ollandi kogem us edasist arengut ennetavaks
niteks.
Kalvinismi m ju hollandi kujutava kunsti saatuse kujundam isel on
ldteada. Juba kiriku tellijate hulgast vljalangemise fakt ise nudis
radikaalseid m berkorraldusi terves kujutiste valm istam ise ja h anki
m ise ssteemis. M istagi kulges siin tiesti unikaalselt seede sekula-
riseerum ise protsess.'^ Ent sellega asi ei piirdu. Laiemas m ttes sisaldas
C alvini petus m letatavasti ju nii kujutam iskeeldu kui -sanktsiooni;
loetelu esemetest, m ida tohib kujutada, ning realism i phjendam ist
vib vaadelda H ollandi kuldaja m aalikunsti program m dokum endina.
K unstinauding kuulutati jum alaanniks - ja M adalm aade rahvas eelistas
n au tid a just m aalikunsti.'^'
N agu juba am m u m rgatud, tttasid seda tsiasja esim estena kinni-
169 R e m b ra n d t h o id is eem ale k ig ist k u n stn ik e h in g u ist, k aitstes k iivalt o m a s ltu m a tu st. A lpers
m rg ib ra k n e k a fakti: R e m b ra n d ti lo o m in g u lise ak tiiv suse tip p h e tk e d langevad ajavahem ikele,
m il ta t ta s tu ru ja o k s ~ 1634. aastale, k u s ta t ta s V an U y le n b u rg h i heaks, ja p a n k ro tij rg se le
1661. aastale! S uhetes p a tro o n id e g a ilm u ta s m e ister seev astu ra sk et iselo o m u - k itu s e tte a rv a m a
tu lt, v e n ita s t g a jn e (A lp ers 1988: 9 0 -9 1 ).
170 P e te r B urke o n re k o n s tru e e rin u d relig io o ssete ja ilm alike seede ligikaudse v a h e k o rra Itaalia
m a a lik u n stis p e rio o d il 1420 -1 5 3 9 : k in d la seega a llk irja sta tu d m a a lid e hulgas m o o d u s ta sid ilm a
lik u d 13%, m ille st o m a k o rd a u m b es k ak s k o lm a n d ik k u o lid p o rtr e e d (B urke 1991: 162). H o llandis
m o o d u s ta sid ilm a lik u d s e e d 17. saj alguses 65% , saja n d i l p u k s aga ju b a ligi 90% (N o rth 1997:
137).
171 M a ei v ida, e t see tu le n e s ju s t R istiu su p e tu se u s in a s t u u rim ise st. E n t k a A lpersil pole
v is t p ris igus, leides, e t p iltk u ju tise k e sk n e k o h t H o lla n d i k u ltu u ris olevat v a stu o lu s k a lvinism i
p h id o g m a g a - u su g a (ju m ala)s n asse. T e n d u sen a v iita b A lp e rs kuju ta m ista v a p u u d u m ise le
p re sb te rlik u l o tim aal vi k a lv in isth k u l U u s-In g lism aal, n in g seo stab v isu aa lk u ltu u ri itse n g u t
H o lla n d is M ad a lm a a d e v a ra se m a k u n s titra d itsio o n ig a ; n h tu se n a eelnes see nii m itm e sk i m ttes
re fo rm atsio o n ile (A lp ers 1983: xxvi). T iesti ige, sn a ilm selt m ju ta s v arasem k ogem us oluliselt
s n d m u ste kiku. Siiski ei saa v ita, e t v isu aalsed r m u d o leksid k alvinism iga vastu o lu s - p h je n
d u si tu le b lih tsalt o tsid a m u jalt, sealt, kus C alvin rg ib levaist n a u d ln g u ist kui |u m a la annl.st, m is
348 teeb n ad lubatavaks.
tarna hollandi kunstnikud Ite: h t r v i :
niidil ci ehiks m ni maal. Ent leidub teisigi tunnistajaid; Hollandit klas
tavad vlism aalased imestasid, et pilte on kikjal - kodudes ja poodides,
isegi sepapajas ja kingsepatkojas, knelem ata tohutust hulgast m aa
lidest, mis on m giks vlja pandud otse tnaval (B renninkm eyer-de
Rooij 1984; 62). M ningate rehkenduste kohaselt olevat Hollandi vaba
riigis ka|)esaja aasta jooksul m aalitud viis kuni km m e m iljonit maali
(Bok 1998; 103). Lviosa neist nnestus jrelikult ka m aha m a - m aa
lidele leidus ostjaid. N im etatud num bri paikapidavuses on kll kahel
dud, kuid isegi kui kahandada see suurusjrgu vrra viksem aks, jb
loodud m aalide hulk aukartust ratavaks. N iisam a thelepanuvrsed on
kaudsed andm ed: 1650. aasta paiku tegutses H ollandis htaegu 650-750
m aalikunstnikku, kunstnike ning vastavalt ka m aalide hulga statistilised
nitajad elanikkonna ldarvu kohta olid pretsedenditult krged.
Kik see on tsi, ent lahtiseks jb ksim us, kas m aalid olid m u u tu
nud puhtkunstilise nautim ise objektiks.
A rnold H auser rhutas om al ajal pigem m ajanduslikke kaalutlusi,
leides, et m aalide soetam ine oli eesktt populaarne investeeringuvorm :
keskmise sissetulekuga inim esed ostsid m aale eelkige selleprast, et
m uud nad ei judnud osta, ning teiste, endast jukam ate eeskujul; m aale
osteti selleprast, et nad ngid interjris head vlja ja jtsid pererahvast
soliidse mulje, ning lpuks ka selleks, et neid edasi m a. Ilujanu rah u l
dam ine oli ostuajendite hulgas kahtlem ata kige viim ane... (H auser
1985, II, 216-217.) H auseri seisukoht ei leidnud tunnustust. Hilisem ad
uuringud nitasid, et m ajanduslikud m otiivid ei saanud olla peam iseks
tukejuks; nagu kinnitab inventarinim estike anals, m oodustas m aa-
litle vrtus vallasvara ldm aksum usest keskm iselt vaid 3-5% (vt N orth
1997; 128-129).
Maali soetam ise ajendite hulgas viimasele kohale paigutatud ilu
janu klab Hauseri tekstis m nevrra irooniliselt. Teatavas m ttes on
see phjendatud, kuid sootuks teisest vaatenurgast; kunstiline suhtu-
tninc kujutisse ei taandunud siis ega taandu ndki pelgalt ilunautim i-
scle. Selge see, et nudluse kasvus m aalikunstile m ngisid om a rolli nii
prcstiiiksim used kui ldkehtivad kitum isstandardid, sisekujundus-
standard sealhulgas. Ja om eti phines see suhtum isel m aali kui vaatlus-
escmesse ehk teisisnu - kunstivrtusse.
172 llmi(ils i)li tol ajal le k ahe k u n s tn ik u 1000 elan iku ko h ta, D elftis - u m b es kaks; riigi kogu
rliinikkdiiiiii k o h ta tuli keskm iselt k s k u n s tn ik iga 2 -3 tu h a n d e ela n ik u k ohta, sam as kui rcne-
miniilulu hanllu.s oli see nitaja (lig ik au d sete arv estu ste k o h aselt m istagi) ks k m n ele tu h a n d e le
(vt N o rth 1W7; 79). Kik k u n s tn ik u d ei o ln u d htviisi viljakad, k u id nii m n e d k i t ta sid vda
kllrciill; lun van (lo y c n m aalis elu jo<iksul ligi (200 m aali, keegi O irck
koiillrtprtajii H aagist, m s h elain sal o k sjo n il adu v iilkscm am tm ellst m aali, jne (.(urnui, 91).
Gabriel Metsu. Kirja lugev naine.
U 1663.
D ublin, Iirimaa Rahvusgalerii.
175 Kui vastavaid teo seid llitatigi, siis kige v h em k ajastus see h o lla n d i k u n stn ik e m aalides.
N n d a ilm u s 1637. aastal A m sterd am i arsti ja e ru d iid i F ran ciscus Juniuse ra a m a t A ntiigi m a a
lik u n st, m is p d is k aasaeg set m a a lik u n sti s u u n ata j lje n d am a an tiik seid eeskujusid (vt B arasch
1985: 312). R aam at plvis k rg e h in n a n g u R ubensilt, kes k irjas a u to rile m rg ib siiski, e t ta tu n n e b
p u u d u s t sam a h o o lik alt k irju ta tu d tra k ta a d ist itaallaste m a a lik u n sti ko h ta, m ille n ite d ja n id ised
o n m e il t n ap ev alg i silm e ees - sest o m a silm aga n h tu t taju tak se te ra v a m alt ja talletatak se k in d
la m in i m llu ... (PyeHC 1977: 284.) Iseran is p h ja lik u lt u u ris Ju n iu st P oussin, kes viita b n im e
ta tu d teosele h es o m a hilises, v aid veidi e n n e s u rm a k irju ta tu d kirjas F rea rt de C h am b ra y le, m is
v ttis k o k k u te m a m tte d m a a lik u n stist (v t M acxepa MCKyccTsa 1967: 276). E nt see o n ju b a s ootuks
tein e a ren g u rin g . H o llan d i m a a lik u n sti reaaliatest ige kaugele jva k lassitsism i ideid leidus sam uti
Sam uel v a n H o o g straten i, e riti aga G e ra rd d e L airessei teostes. U u rim u ses, m is a n n a b levaate seda
laad i k irjan d u sest, leid u b k a u d n e t e n d ka selle k o h ta, k u i v he h o lla n d i k u n s tn ik u d n e n d e vastu
hu v i tu n d sid ; sih n u d 28 0 -st k u n stn ik e v arad e lesk irju tu sest (k o o stati e nam asti p ra st o m a n ik u
su rm a ) m a in ita k se Van M an d e ri ..K unstnike ra a m a tu t 12 k o rda, Juniuse ..A ntiigi m a a lik u n sti 4,
Lairessei ra a m a tu t 2 ja H o o g stra ten i o m a 1 ko rral (vt B re n n in k m e y er-d e Rooij 1984: 63).
Ent pecgi koitis ka ..fllosoofi tund.
Kujuti.stemaailma teadvuKtamine tem a kunstilises rollis pidi loogili
selt kulgem a ja kulges ka tegelikkuses otsekui kahelt poolt korraga, nii
elda seesmiselt ja vliselt. Seesmise ehk eneseteadvustam ise all pean
ma silmas kujutavate kunstide teooria kujunem ist ja diferentseerum ist.
Vlisest vaatenurgast oli tegu kunsti teadvustam ise protsessiga erilise
kultuurisfrina, kuhu kuulub m itm eid inim tegevuse liike - kunste
vi kunstiliike, m ida hendab teatav histe tunnuste kogum vi mil on
hine olem us.
M lem ad m ttesuunad leidsid 17. sajandil m rkim isvrset aren d a
mist.
M aalikunstiteooria om a kigis teisendustes lhtus juba tiesti kp
sest arusaam ast, et kujutiste nol on tegem ist autonoom se nhtusega,
m ida kige parem ini vljendab ehk Poussini tabav snastus; See on
joonte ja vrvide abil tasapinnale m oodustatud jljendus kigest, m ida
iganes pikese all leidub; kujutise eesmrgiks on pakkuda naudingut.
(M acxepa MCKyccxBa 1967: 276.) Lihtsa korrektsiooni teel on see m
ratlus kohandatav ka skulptuurile vi graafikale. N iisugune arusaam
sndis, nagu ngime, renessanssm tte ja -praktika tulem usena; uue
sajandi reflekteerivale teadvusele oli see juba aksioom . Me vime nim e
tatud m ratlust vtta definitsioonina ses kige vahetum as thenduses,
ct see kehtestas piirid, m ille raam es osutus vim alikuks (ja toim us ka
tegelikult) kunstiteoreetiliste probleem ide arutam ine - olgu tegu siis
klassitsism idoktriini vi vanade ja uute, poussinistide ja ruben-
sistide lahingutega. A lustatuna renessansikunstnike poolt, ei vaibunud
teoreetilised arutelud enam kunagi, vaid vtsid h a uusi suundi ja lades
tasid kihistusi nii m aneristide, vastureform atsiooni ideedest tukuvate
autorite kui ka 17. sajandi asjatundjate, kunstiloolaste vi lihtsalt asja
arm astajate m ttet tulem usena; teoreetilised vitlused kuulusid algu
sest peale kunstiakadeem iate program m i nii Vasari ja Zuccari loodutes.
Prantsuse Akadeem ias kui hilisem ateski sam alaadsetes asutustes; sl
tum ata teooriate sisust oli oluline teatava vaim se teatepulga jtkuv ed a
sikandm ine. Kunsti m etatekst oli lplikult hvasti jtm as kanooniliste
nidiste ja ksitise retseptuuri vorm idega; verbaalsed tekstid kunstiliste
tekstide ehk kunstiteoste kohta kinnistusid om aette diskursusena, mille
olem asolu aluseks ja igustuseks on vastava objekti suvernne eksis
tents. lem inek vttis aega ja snnitas teel m itm esuguseid segavorme:
pole ehk juhus, et Leonardo vastavad m ttekigud kasutavad enam asti
kskivat kneviisi - vta see, tee nii jne. Kestva jlje jttis kanooni
line printsiip ka akadeemilisele ssteemile, ent tegu oli siiski jljega ehk
pitseriga substantsiaalselt teistlaadsel pinnal. Saabunud oli teooria tund,
nii et seegi mfljukas mflttesuund, mis hutas jrgima Igavesi nidiseid,
osutus seejuures iicicagi teoorialcs, mis oii prdum atult asunud vara
sem ate sajandite instruktiivsete m udelite asemele.'^' Tliginedes renes
sansi prandile, ksitles plastiliste kunstide teooria 17. sajandi algusest
saati m aalikunsti, skulptuuri ja arhitektuuri juba n n kfnite kunstidena.
Siiski kujunes kaunite kunstide m iste ise lbi raskuste ja 17. sajandi
kestel kpseda ei judnudki.
Veel sajandi lpul tuleb A ntonio Palom inol tegelda testam isega,
et m aalikunst kuulub vabade kunstide, artes liberales hulka; om a ra a
m atus vahendab ta C alderoni argum ente, kelle vitel ei olevat m aali
kunst vabade kunstide loetelust vlja jnud m itte hooletuse, vaid just
tetpsuse t ttu - m aalikunst on sedavrd kunstide kunst, et valitseb
kigi lejnud [kunstide] le ning kasutab neid kiki (tsit H olt 1982:
228). Calderoni arutluskik on om am oodi thelepanuvrne: ksitledes
jrgem da m aalikunsti vahekorda nii gram m atika, dialektika, reto o
rika, aritm eetika, geom eetria, m uusika kui koguni astronoom iaga, ei
m aini ta niteks teatrit, m ida tundis ju parem ini kui keegi teine tolla
ses Hispaanias. Nii C alderon kui tem ale toetuv Palom ino on veel tra
ditsioonilise liigituse ktkeis. Teoreetikuna ji kuulus dram aturg seega
ajast m aha. Ent nagu ajaloos tihtipuhku juhtub, sai just nd krgeim at
jrk u institutsionaalse vorm istuse m aalikunsti seisund antiigi ja keskaja
klassifikatsiooni jrgi, s.o ndseks juba vananenud korrastatuse ra a
mes: 1677. aastal kinnitab H ispaania parlam ent m aalikunsti kuulum ise
vabade kunstide hulka {samas, 226).'^^
Samal ajal olid kpsenud eeldused radikaalselt teistsuguseks r h m i
tam iseks ning seda m itte ksi nende tegevusliikide raam es, m is funkt-
178 N ih e (o im u s siislii ju b a e n n e B e llo rit - v( McTopHg MCKyccTBOsHaHnti 1963: 154. IH. saju iiill
a lg u se k s v llis asi s u is a s lta n d a a ls e p r d e : ju b a m a in itu d R o g e r d e P ile si K u n stn il^ e b ila n s is "
k o g u s IV Iiclielangelo 37 p u n k ti - s a m a p a lju k u i n ite k s G io v a n n i d a U d in e ja v h e m k u i 'le n l e r s
vi P o lid o ro d a (;a ra v iig g io ; s u u r im a p u n k ti s u m m a s a a v u ta s RafTael - 6 5 , k u id r u b e n s is tin a a n d is
lilcs s a m a p a lju ka R u b e n s ile . A a s ta a rv u k s k ir ju ta ti to lla l 1708.
179 ju s t s e e p r a s t n ita b k i 17. s a ja n d i k o g e m u s ilm e k a lt, k u i m e e le v a ld n e o n m o e k a s a r v a m u s ,
n a g u j n u k s k o g u V a s a ri-j rg n e k u n s tia ja lu g u a re z z o la s e e v o lu ts io o n ilis e m e e to d i k a m m itsu lss c .
S u g u g i m itte , lisa k s s e lg u s v itlu s e k ig u s, ei a n d e l ja m a its e l r a ja n e v a le k u n s tid e p u h u l o n p r o g
re s s lid e e ld s e v a e v a lt ra k e n d a ta v , D a n to o m is ta b k o g u k u n s tia ja lo o le te a d u s e n a p r o g r e s s ip r ln l-
silb i, m is n if c n u la b h m a s e lt n u k o g u d e e s te e tik a k ig e ta r d u n u m a t e h a r u d e p rim itiiv s e l sk e e m i;
..k u n s tia ja lu g u o n re a lis m i a r e n g u ja k ln n i s l u m ls e a ja lu g u v itlu s e s a n tire a lls lIik e s u u iu lu iiu D ile g ii"
M a rx i m r k u s lilse ei to h i p ro g r e s s i m is te t v lla la v a lise s a b s tr a k ts io o n is " { d r u iiilr is s f lirr
K r illk i h r M l l l s t h f t i k n m m ilv , l',ln lc ilu n g " vt M a rx , U ngels 1983: 109) kus u n u s la ll s o o liik s v i
n ie riiu liill n n lu lu u uhiirvii.
Teaduse kujunemine tema uusaegses thenduiei vimaldas tmmata
teaduse ja maalikunsti vahele selge piiri, m ida ei suutnud ebamrased
ja sotsioloogilisele phjale rajanevad liigendused, nagu neid oli ritatud
antiigis ja keskajal. htlasi lhestati see m aalikunsti ja teaduse snkreetne
tervik (mis phines ju m tm istel ja arvutustel!), mifel olid rajanenud
renessansi m aaliteooriad - alates Albertist ja Piero della Francescast ning
lpetades Leonardo ja Dreriga. Lomazzo m aneristlikud m ttevlgatu
sed leidsid loogilise phjenduse. nnestus eristada maitse prusm aa ja
m aha m rkida selle piirid: vabade kunstide konglom eraadi lagunem ine
vabastas koha mratlustele, m is vastasid parem ini tegelikkusele.
Snahendit kaunid kunstid kasutas esim esena nhtavasti juba
Francisco de H olanda (Tatarkiewicz 1980: 20). Ent tollal, 16. sajandil,
m tles ta sellega ksnes plastilisi kunste, ning sedagi ilmselt kavatsuseta
luua term inoloogilist pretsedenti: tenoliselt oli de H olanda vljendil
pu h thinnanguline varjund, igatahes ji see thelepanuta. U uesti tarvitas
snapaari kaunid kunstid Charles Perrault 1690. aastal - ja sedapuhku
teadliku vastandusena vananenud vabade kunstide rhm ale. Kll aga
jb m nevrra m istatuslikuks tegevusalade loetelu, m ida ta sellesse
klassi hlm ab. Retoorika, poeesia, m uusika, arhitektuuri, m aalikunsti
ja skulptuuri krval llitab uute liider beaux a rtsi hulka ka optika ja
m ehaanika, ehkki nende kuuluvus arvutustel rajaneva valda ei vaja
n u d enam testam ist (Kristeller 1951: 527). Veerand sajandit varem oli
Jacques-Fran 9 0 is Blondel om a A rhitektuurikursuses seadnud arhitek
tuuriga hte ritta luule, retoorika, kom dia, m aalikunsti ja skulptuuri,
m illele hiljem lisas veel m uusika ja tantsu. H ilisem a arengu seisukohast
oli see tunduvalt jrjekindlam liigitus, kuid u u t m istet ta nende h isn i
m etajana vlja ei pakkunud (Tatarkiewicz 1980: 20).
Niisiis kuulus tulevik mistele, m ille m tles vlja Perrault.'
180 S iinkohal vib v iidata k okkulangevusele, m is viib e h k te e m ast eem ale, k u id v rib sellegipoo
lest m ain im ist. T hom as P u ttfa rk e n o n k irju ta n u d raam atu , ku s testatakse, e t m a a likom positsiooni
m iste ilm u b esm akordselt alles 1660. aastatel (vt P u ttfa rk e n 2000). See o o ta m a tu vide p h in e b
G reen b erg i kom p o sitsio o n it lg en d u sel, kes m istab m aali k o m p o sitsio o n i planim eetriliste su h ete ja
g eo m eetriliste p in d ad en a: seega ab strak tse m aali k o g em u st ra k e n d atak se tagasiulatuvalt m aalik u n sti
ajaloole alates renessansist. (N iisuguse lh en em ise k riitilist an al si v t M elville 2004.) V aatam ata vali
tu d strateegia kaheldavusele, p ak u b see teatavat m tteain et. A u to r leiab, e t renessanssm aal kujutab
e n d a st pelgalt k o lm em tm eh ste sk u lp tu u rsete o bjektide p a ig u tu st pild iru u m is. M in u arvates tuleb
k a sed a t p i ru u m ilist k o rrasta tu st p id a d a ko m p o sitsio o n ik s. E n t G reen b erg i-p ran e kom positsio o n i
m istm in e k in n ita b taas k o rd in ten tsio o n i, m illest oli ju ttu eespool: m a a lip in n a m u u tu m in e ideaalselt
lbipaistvaks, k u id sam as l b istam atu k s m em b raan ik s oli ta rv ilik pildilise jutu stu se kehtestam iseks
seal (st p ild iru u m is), ilm a e t see valguks ru u m i, k u h u k u u lu b vaataja - siis erinevalt vastastikusest
ko n tak tist, kujutise ja vaataja k o h tu m isest, m is oli n ii iselo o m u lik kige e rinevam at liiki keskaegse
tele kujutistele. Teisalt t h e n d as m aali tasap in n a le m tisk lem in e seda, et oli alanud m a a lip in n a kui
kunstispetsiifilise, a n tin o o m iliselt p in g estatu d lb ip aistev -lb ipaistm atu ksuse te a dvustam isprot-
sess. Sellega astutakse jrje k o rd n e sam m k u n sti ku n stlik k u se m istm ise poole, ja tsiasi, et see s n n ib
heaegselt k au n ite k u n stid e m iste kristalliseerum isega, o n k,sjagu knekas.
KOLMAS KUNINGRIIK
1.
1 M u u h u lg as k irju ta b ta ..tn astest k riitik u te st, kes te e v ad ..[...] m a a lik u n sti ja p oeesia s a r n a
su sest kige v im a tu m a id . K o rd s u ru v a d n a d p o e esia m a a lik u n sti kitsaisse p iiridesse, ko rd jlle
lasev ad m a a lik u n stil k o g u p o e esi laia sfri tita.(L ao k o o n eh k m a a lik u n sti ja p oeesia p iiridest.
T lk A. Kulpa, - Lessing 1965: 330.)
358 2 Phjalikku lev aad et sellest p ro tsessist vt Kai an 1972.
jiuisld algsetest, antiigilt pritud arusaamadest Alge kaugele. Aiexander
(lottlich Baum garlcn eitas jiiljciulamisc interpreteerim ist asjade m eele
lise vorm i kordaniisena; ..Suurim ad kunstnikud on pidanud meldavaks
im eprase, koguni im ede kujutam ist, mil pole m idagi hist loodusega
selle sna tavathenduses. Kui nii, siis mis m ttes saab kunstiteos olla
looduse jljendam ine? - Ses m ttes, et nagu loodus isegi on ta loodu,
sltudes lbinisti om a loojast. [...] Knealune looduski pole pelgalt
kige oleva kogum , [...] vaid eelkige universum is toim uvate m uutuste
see.smine printsiip (intrinsecum m utationum in universo principium).
..jljendam ine on selle seesmise printsiibiga koosklas olev tegevus...
{ Tsit AcMyc 1962: 28.) Jljenduse srane tlgendus, mis tihendatud
filosoofilises vormis sarnastab kunstniku tegevust universaalse loova
algega, klab pigem nn suure analoogia snastusena kui m im eesi-idee
arendusena.
Sajandi teisel poolel kinnistati kunstide stabiliseerunud uus vahekord
juba kindlam alt ja tiuslikum alt. D iderot ja teised Entsklopeedia"
autorid vtsid om aks Batteux pakutud kaunite kunstide ssteem i ning
andsid sellele htlasi viim ase lihvi, soodustades nnda selle ldist ki-
bclevttu m itte ainult Prantsusm aal, vaid teisteski Euroopa riikides.
(Kristeller 1952: 21.) hes teises Euroopa riigis ngigi varsti ilmaval
gust eraldi entsklopeedia, Johann George Sulzeri ..Kaunite kunstide
ldteooria ksikute artiklitena, kus kunstisnad on seatud thestiku
lisse jrjekorda. Tuleb tunnistada, et seegi oli om am oodi verstapost:
Michel Foucault mrgib, et entsklopeediline m aailm akirjeldam isviis,
kus alfabeetilise jrjestusega abstraheerutakse sisulistest seostest, kin
nistub alles 18. sajandi teisel poolel ning annab tunnistust uuest suhtest
snalise korrastatuse ja reaalsuse korrastatuse vahel (O y K O 1994: 74).
Ses m ttes on thelepanuvrne, et Sulzer rhutab pealkirjas nim m e
teose alfabeetilist lesehitust; m rksnade sisust sltum atu jrjekord
lagas m uuhulgas ka selle, et thistatavat reaalsust hlm ati universaal
selt ja piiritletult kui iseseisvat ja enesekllast ainevalda. Pole juhus, et
m itm edki uurijad rhutavad Sulzeri Kaunite kunstide ldteooria rolli
kaunite kunstide kaasaegse ssteem i kehtestam isel Saksamaal (Pochat
1986: 425-426).
Koos kaunite kunstide ssteem i kujunem isega ning htlasi selle tule
musel m uutus vim alikuks ja vajalikuks spetsiaalse teooria loom ine,
mis phjendaks ja seletaks m oodustunud tervikut. Selle kohta poetab
vrtusliku tendi Sulzer ise, kuigi tenoliselt poolkogem ata. Hsimese
I A lliie n ifln e 'lheo rle< lfrsih iin < 'n K liiis lf, iii c iiizvh i, n tu h iillih < ih cllsih i'r(> r< ln u iijtiler K m isiw iirtifr
iiiif f l i u i i u l e r l o l j i e m k i i A r l l k e h i ( S u lw r I77K, 177y). liNimcnc tr k k lliiu is 1771 1774; Irln c . lleit
ilrttiiil tr k k I77H I77V,
kaunite kunstide entsklopeedia autor llitab om a ..thestikulisse jr
jekorda seatud artiklite hulka ka m rksna ..esteetika". l,hikeses aja
loolises levaates nim etab ta ..vanadest autoritest ksnes Aristotelest.
Ent olulisem on see, et ..uutest kneldes nim etab ta eelkige Dubosti.
kes ..ritas esim esena kunstiteooria les ehitada ^ele ldprintsii-
bile (Sulzer 1 7 78.1. 27). m ainides alles seejrel m iste ..isana tuntud
Baum gartenit. Tepoolest, Jean-Babtiste D ubos ..Kriitilised arutlused
luulest ja m aalikunstist eelneb B aum garteni ..Esteetikale m itte ksi
kronoloogiliselt, vaid ka loogiliselt - esm alt oli tarvis kindlaks teha ja
m istuspraselt tervikuks siduda kunstide konglom eraat ise. Alles lh
tudes kaunite kunstide tuvastatud htsusest sai asuda phjendam a s
rase filosoofilise diskursuse vim alikkust ja vajalikkust, m is m oodustaks
kunstide ldteooria ning seoks selle ilu valdkonnaga kige ldisem as
thenduses. Viimases seisnebki B aum garteni teene, kes tegi m idagi
vrratult enam at, kui leidis nim e varem nim etule filosoofiaosale: n im e
tan u d selle esteetikaks, kutsus ta nim etatu ellu. ..Esteetika (kui vabade
kunstide teooria, alam astm e tunnetusteooria, kaunilt m tlem ise kunst
ja m istuslikuga analoogse m tlem ise kunst) on teadus m eelelisest tu n
netusest (BayMrapTCH 1964: 452) - seda B aum garteni phiteose esi
m est teesi vib pidada ajalooliseks piirim rgiks. Olgu saksa filosoofi
esteetikaalased m tted sisu poolest m illised tahes - kirja p an d u d on
need kllalt raskepraselt ja hm aralt - . avavad tem a teosed teliselt
esteetika ajaloo. Senine m ttelugu, m ida m e kaldum e nim etam a estee
tika ajalooks, koosnes ksikutest seostam ata ideedest he vi teise k uns
tiliigi kohta n ing arglikest oletustest nende om avaheliste suhete kohta,
m tteavaldustest ilu, leva vi koom ilise kohta jne; esteetika-alasteks
nim etam e m e neid seetttu, et rakendam e B aum garteni-eelsele ajaloole
B aum garteni-jrgset kategooriavrgustikku. m ida varasem ad m tlejad
ise oleksid p idanud ebaadekvaatseks vi lausa arusaam atuks. N d sai
varasem eripalgeline ja enam asti seostam ata ideede kogum filosoofilise
aluse, koha filosoofiliste teaduste ssteem is ja vljavaate areneda tervik
liku sltum atu filosoofiaharuna.^
B aum garteni ladinakeelne Esteetika ilm us 1750. aastal. Sajandi
364 g u te le v t k a B ts c h m a n n 1997: 5 2 -5 7 .
igamehe iguat o tiu ita d i Idrjanduateoae le iU ttuuiui*
tatud )a kaheldam atuks tsiasjaks. Sama kehtib lava Ja parteri suhete
kohta; sealgi on avalikkus om a igused prdum atult m aksm a pannud.
Juba m dunud sajandil arvestati teatris parteriga ning ritati publi
kule m eele jrgi olla. Moli^re ja M alherbe tavatsenud om a vrsse ette
lugeda kgitdrukutele - vhem asti kinnitab nnda tun tu d rahvajutt.
Raamat ja teater m oodustasid ennetava kultuurikogem use, mis kut
sus ellu ja andis igustuse ka nitusele. K unstikriitika pioneer La Font
de Saint-Yenne kirjutab esimeses seda nim e vrivas tekstis jrgm ist:
..Vaatamiseks vlja p andud m aal on nagu trkipressi alt pevavalgele
ilm unud raam at, on nagu teatris lavastatud nidend, m ille kohta igahel
on igus arvam ust avaldada.'^
Esim esed valgustajate snavtud publiku kohta ei om ista sellele
ksi otsustam isigust, vaid peavad publiku otsust koguni asjatundjate
arvam usest kaalukamaks. Seda kinnitavad m ned ligud abee D ubos
Arutlustes. Publik ei otsusta teose le m itte ksi erapooletult, vaid
otsustab just nim elt nii, nagu tulebki kunstiteose le otsustada - see
thendab toetudes muljele, m ida poeem vi m aal m eile avaldab, k ir
jutab 18. sajandi esimese poole thtsaim a kunstiteoreetilise teose autor
(A 1 0 6 0 1976: 431). Jrgnevalt vastandab ta publiku hinnanguid kriiti
kute argum enteeritud otsustustele lhtudes phjendustest, mis om al
kom bel ennetavad Kanti m isteta otsustusi: D ubos kneleb inim es
test, kes ei tunne kunstireegleid, kuid on vim elised tnu om a loom use
rm isele tundlikkusele snastam a otsustust m ulje kohta, m ida avaldab
neile liigutav kirjandusteos. Sraste inim este m uljed kujunevad sageli
mitte ksi enne, kui nad neid snastam a hakkavad, vaid koguni enne,
kui nad m eldagi juavad. (Samas, 436.)
Siiski prkab juba D ubos paradoksile, mis hakkab painam a ta n o o
rem aid kaasaegseid; kunstiteos on kll phim tteliselt avatud kigile,
ent publiku eristam iseks, kelle otsustus on vram atult ige, tuleb seda
kvalitatiivselt ebam rast ja am orfset hulka oluhselt piirata. Mul ei tule
mttessegi llitada lihtrahvast selle publiku hulka, kes on vim eline
avaldam a arvam ust luuletuste ja m aalide kohta ning suudab otsustada
nende tiuslikkuse m ra le. Snaga publik m tlen m a siin ksnes
isikuid, kes on om andanud teatava hariduse kas siis raam atuid lugedes
vi suheldes teiste inimestega. Ainult nem ad on suutelised otsustam a
luuletu.ste ja m aalide telise vrtuse le... (Samas.) Vhe sellest, igu
poolest ehitab Dubos jrgneva arutluskigu jooksul les sna range
l i Kii l'im l ilc Saiiil-Y cm ic, M flcx lo tis sur qucUiiics lauscs ilf IVlol p r h e n t ilv la pvliiliiri' eti l'm n ir
iivei iin exiinicn <les iirlni liuiiix o u vn ififs c x p m h uu io iiv rc If tnois / 74ft ( I s ll T c o rc ly iy I y?'!;
mlstmistasandite pramiidi. Nflnda avastati juba nituse Ja vaataja
arm usuhte mesindalail itohe ka avatuse ja m istetavuse vastuolu.
Tepoolest, kaasaegsete tunnistuste phjal otsustades ei tu n d n u d
valgustusajastu Salongid veel seda spetsiifilist valitud publikutuum a,
m ille m oodustavad alalised vernissaai-klastajad: ^sja avanenud
uksest m urdsid sisse kik, alates aristokraatidest ja asjatundjatest ning
lpetades inimesega tnavalt: sotsiaalsete, intellektuaalsete ja harid u s
tasem ete erinevus ning nituse klastam ise m otiivide ja kitum isstan-
dardite lahknevus plvis vaatlejate ja retsensentide kibestunult iroonilist
kriitikat.
Salong avatakse ja rahvam urd torm ab uksest sisse - kuidas see kirju
seltskond ja korratu tunglem ine segab vaatajat! Ne, seal asjatab ks,
m ttes vaid soov esim esena om a arvam ust kuulutada, siinsam as teine,
igavusest piinatu, kes ihkab ksnes uut vaatem ngu. Veel keegi neb
m aalides pelgalt ostu-m gi objekti ning tegeleb rehkendam isega, palju
need sisse viksid tuua; teine loodab siit leida thist lobisem isainet.
Asjaarm astaja uurib m aale kll kirgliku huvi, kuid harim atu silmaga,
ku n stn ik u pilk on lbingev, aga arm ukade, lihtinim ene on koom iline
ja rum al. Alam klassirahvas on h arjunud om a m aitset sobitam a isanda
m aitsega ja ootab ra nim ekate isikute arvam use, enne kui vljendab
enda om a. Kuhu sa ka ei vaataks, kikjal tungleb noori kontoriam et-
nikke, poodnikke, kskjalgu, kelles m onotoonne ja igav t tapab p a ra
tam atult igasuguse ilum eele... Kum m ati saab seesam a autor, kunstnik,
arhitekt ja literaat Louis de Carm ontelle, nitust ja just kujutava kunsti
nitust, Salongi, kirjeldada ka vaba hiskonna m udelina: Loobugem
usust, et orjus on inim ese loom ulik seisund; olgem tis veendum ust, et
m eie kohuseks on vabalt arendada kiki om a vim eid. Tsiviliseeritud
inim este, sisuliselt orjade reeturliku seltskondlikkuse ning m etslaste
raevuka vaenuhkkuse vahel, kes kardavad orjadeks m uutuda, nen m a
ru u m i tundele, m is on vriline hendam a inim konda: see on kirglik
arm astus kaunite kunstide vastu.'^
Paradoksaalselt kahetise publiku fenom eni tagant, m is Thom as E.
C row ksitluse phjal on kll vga peibutav om a ideaalkujul, ent samas
kaheldav konkreetse nhtusena, aim ub teatav valgustajalik hpotees,
m ida ei arutata, kuna tunnustatakse aksioom ina: nim elt oletus, et iga
hel on vrandam atu igus kuuluda publiku hulka. Olgu see publik
hea vi halb, suutku enam -vhem pdevalt otsustada kunstiliste vr-
13 T s i t C r o w 1 9 8 5 : 1 9 , 1 8 j r g i. S iin s a m a s m r g ib C r o w , e t s e lle s a rn a s e id v a a te id k u n s t in it u s e le
ja g a s r e v o lu ts io o n ie e ls e il a a s ta il k a M a r a t . K n e ld e s a v a lik u s t a r v a m u s e s t k ir j a n d u s e v a lla s , n e b
t n a p e v a u u r ij a f r g e n H a b e r m a s selles k o d a n l i k u a v a lik u a r v a m u s e a l g v o r m i - h i s k o n d l i k e
ii.sjade le o ts u s ta m i.s e h a r j u t u s v lj a k u l" (Is il P ii/ u r a 1 9 8 1 : 2 9 j r g i ) .
tuste le vi jtku see valitud vhemuse prlsoitki, tg t juurdepttXi
kunstItcDStele peab olem a avatud kigile.'''
Tekitanud publiku, sndis nitustest ka kunstikriitika.
Esimeseks kunstikriitikuks peetakse, nagu eldud, La Font de Saint-
Yennei. la vastas 1746. aasta Salongile kirjutisega, kus ksitles ni
tusel olnud teoste vrtusi ja puudusi, esitades om a snade kohaselt
m itte isiklikku arvam ust, vaid toim ides avaliku arvam use hletoru
n a .' Kunstikriitika rajajaks loetakse siiski D enis DiderotU. Ent m eid ei
huvita niivrd kriitikud kui kriitika. Snnib kunstikriitika, olles valmis
sisse vtm a teatava koha kunstim aailm as - kuid paraku pole seda kohta
kuigi hlpus m ratleda.
,,1767. aasta Salongis kurvastab D iderot, et nitusel ei esinenud see
kord m itm ed tu n tu d kunstnikud: nagu nad ise seda phjendasid, sai
neil villand anda end m etsloom ade vim usse ja lasta end lhki rebida.
(/inffpo 1980; 372.) Pole pris selge, kes olid need ..m etsloom ad - kas
publik vi kriitikud vi m lem ad kokku, aga kunstnike seisukohta vl
jendatakse adekvaatselt: neile ei m eeldinud ei hed ega teised. D iderot
suhtub asjasse teisiti. Tema hindas soovim atust nitusel esineda h ir
m una karm i te ees. Tajudes teravalt, kui dram aatiliselt thendusrikas
oli lem inek eratellim ustelt avalikule vljapanekule, snastab ta jrg
mise m ttekigu: ..Kui lpeksid need kunstnike iga-aastased avalikud
vistlused, algaks peagi kunsti allakik. [...] M eistrit, kellelt rikkur tellib
maali sooviga prandada see om a pojale teatava vrtasjana, ei heiduta
ei m inu ega teie arvam us, ei enesest lugupidam ine ega hirm kahjustada
om a head nime: ta ei ttaks rahvuse heaks, vaid eraisikule, ning tu lem u
sena saaksim e tem alt keskprase teose, m il pole m ingit vrtust. Avalik
arvam us - see on kige vim sam tke laiskusele, ahnusele, autusele.
(Samas, 373.) Kaitstes Salongi-nituste ideed, kujutab D iderot eratelli-
musel valm inud teoste saatust ige m ustades vrvides, m is polnud pris
koosklas tega, nagu D iderot kahtlem ata isegi teadis. Ent hetkel oli
olulisem vastandada ..avalikku arvam ust tellim use privaatsusele, sule
tusele. Lhemal vaatlusel, niteks kas vi sja osundatud C arm ontellei
sulest prinevat liku le lugedes, kaotab knealune m iste paraku sel
gepiirilisuse ning hakkab tu n d u m a pris tabam atuna. M ida see ieti
sisaldab - kas kigi nituseklastajate arvam ust? Vi vahest ainult p u b
liku parim a, kultiveeritum a osa hinnangut? Kas avaliku arvam use
l 'l V c i i o m a a l f j u d i s selle ig u s e t u n n u s t a m i n e K a t a r iin a I I v a lits u s a ja l, V a s llo o ilu il K u n s t id e
A k a d e e m i a k o h u s tu s t e h u lk a k u u lu s k a ig a -a a s ta n e a k a d e e m ia liik m e t e l o o m i n g u v lja p a n e k
..r a h v a le v a a la n iis e k s " ( v t li e p m i i T e u 1 9 9 3 ) .
I V t T e o r e ly t y 1 9 7 4 : 9 0 . 'I iille s v lja n ii u u d s e ? ,a n rig a n in g o.salt k a t a v a t u t e id e e d e g a , p e lg a s esi
in e n e k i m s t l k i t l k k u n i n g a v i m u t s e n s o r e id n i n g a v a ld a s o m a b ro i< r i .s e e t ttu I lo lla iK lls . l a v a t
v a s t u k a ja le id is see sil.ski k o d u s e l P r a n t s u s m a a l.
moodustavad Salongi-nitust puudutavad vestlused koHvlkuis ning
seltskonnaelu- ja filosoofilistes salongides? 'IVkisnas ilmuvad arvustu
sed? Vi on tegemist kirju, histulem usele taandam atu kigi arvam uste
kogum iga? Siiski usub D iderot, et just selles ktkeb karm tde.
D iderot kunstialaseid vaateid tundes on phjust olrtada, et ta ei pea
silmas kigi arvam uste kogusum m at, vaid kom petentseid otsustusi, mis
rajanevad teadm istel, kogem usel ning neist tuletatud kriteerium idel,
ehk teisisnu - kriitikute otsust. Erinevalt La F onfist, kes kinnitas -
vim alik, et m nevrra silm akirjalikult nagu ei kuuluks tem a poolt
kirja p an d u d arvam us nitusepiltide kohta sugugi tem ale isiklikult, vaid
on kokku kogutud publiku seast, osutub D iderot kriitik otsekui publiku
eriagendiks, kes vljendab tem a m uul m oel vljendam atut arvam ust, m is
kujuneb sam as sltum atult aktuaalsete, hel vi teisel m oel avaldatud
vi ka sootuks snastam ata arvam uste kogusum m ast. Kriitikat m testa-
takse siin avalikkuse organonina, hiskondliku kontrolli rafineeritud
instrum endina, ent sam as ka autonoom se vaim se m ehhanism ina, mis
toim ib om aenese phim tetel. Vib elda, et kriitika tung sltum atu
enesekllase eksistentsi poole kunstim aailm a vram atu vaba ksusena
avaldus sublim eeritud kujul ka D iderot enda arvustajapraktikas. Sest
teadupoolest ei olnud hiljem kuulsust kogunud Salongides vljenda
tu d avalik arvam us tegelikult adresseeritud ei kunstnikele, kellest seal
kirjutati, ega avalikkusele, kelle otsust see tihendatud ja kultiveeritud
kujul pidi sisaldam a, vaid ainuksi paarikm nele kroonitud peale, kel
lele p aru n G rim m lhetas om a ksikirjalist K orrespondentsi - nagu
kuningas Stanislaw Poniatowski vi Katariina 11.'^ Sellega deklareeriti
juba kategoorilises toonis kunstikriitika isevrtuslikkust kaasaegse
kunstielu vrika m testajana.
La Font de Saint-Yenne oli ka see, kes om a levaates 1746. aasta
Salongi-nitusest tegi ettepaneku avada ldrahvalikuks vaatam iseks
rikkalik kuninglik kollektsioon to o n a thjalt seisvas Louvreis. See
oli nituse krval avalikkuseprintsiibi teine saadus - m uuseum i idee.
Pealtnha puuduks siin nagu tiend avalik, ent sisuliselt on see ta r
betu. M uuseum i eristabki m is tahes laadi ja m astaapi kollektsioonist just
nim elt avatus, kigile juurdepsetavus, ning srase sulam ina m anifes-
teerus uus institutsioon kohe snnim om endist peale. Sna m uuseum
tem a antiigile viitavas, legendaarse A leksandria M useioniga seostuvas
thenduses tarvitati esm akordselt esimese rahvusliku, s.o m itte eraisi-
16 S e e p r a s t s a ig i ta e n d a le l u b a d a s ra s e id k a r m e s o o v it u s i k u n s t n i k e l e n a g u j r g m i n e ; J tk e
n iis u g u s e d s e e d , h r r a L . , n e e d e e ld a v a d t e a r m a s t u s t , m i d a te is ei le id u . V i v e e l p a r e m -
r g e m a a lig e ld s e . ( f l u ^ p o ) 9 8 0 ; 4 7 3 .) D i d e r o t teadi.s', e t h r r a I ,. te m a k ir j u t is t t i lo e . M u i d e ,
S a l o n g i d e k ig e t ie li k u m k s ik ir i a s u b K r m i t a a i k o g u s .
leule kuuluva, vid kigile avatud tollektiioonl pahal, mli aiutatl parla*
m cndi mitruscga - nim elt Briti M uuseum i i)hta.'^ Iuljudc teiste kol
lektsioonide muuseumiics m uutm ine ei kinud ehk nii revolutsiooniliste
w)(e<cga, kuid toim us sellegipoolest vramatuh. J 770, aastate) tekkis
viinlastel vim alus kolmel peval ndalas klastada ssteem selt korras
tatud keiserlikku kollektsiooni lemises Belvederes. hena esimestest
iivanes publikule ka D resdeni galerii kunstikollektsioon, m ille tarvis
ehitati m ber eraldi hoone. Nii P rantsusm aa kuningliku kollektsiooni
kui teiste erakogude avalikustam ise tund li revolutsiooni pevil: 1791.
aasta mais klas Rahvuskogus rahvusm uuseum i loom ise ettepanek
ning kulus vaid veidi le kahe aasta, kui 18. b rm aaril II aastal avaski
l.ouvre om a uksed juba m uuseum ina. ..Suureprane edvrite valik,
mida em igrandid ei vrinud valdam a ning p randasid natsioonile, kes
vrib neid ning oskab ka hinnata, hatas D avid Konvendis, hutades
kaassaadikuid kasutam a kiki vahendeid, ..et avada kunstiaarded rahva
elustavale pilgule, teha iga teos avalikult vaadeldavaks, keelam ata talle
teenitud kuulsust... (flaBMfl 1933: 128, 130). Prantslaste eeskuju jrgi
mist teistes Euroopa riikides kiirendasid N apoleoni vallutused, seejrel
arenesid asjad aga srase hooga, et 19. sajandit vib nim etada lausa
m uuseum ide rajam ise sajandiks. Lpuks lahendas valgustusajastu u u d
sel viisil ka personaalse autorsuse printsiibi justum isega kaasnenud
probleem id, luues vastava juriidilise institutsiooni. A utorsuse fenom eni
hiskondlik teadvustam ine ja vrtustam ine ei pakkunud veel k u n st
nikule kuigivrd turvalist kaitset; parim al juhul kaitsesid tem a igusi
klblusphim tted, aga sedagi rm iselt ebakindlalt. Niteks Vasari
suhtub vraste m otiivide kasutam isse veel tiesti sallivalt.'* Vasari kir
jeldab lugu D reri vltsim isest, m ida tavatsetakse esitada autoriiguste
esimese teadliku kaitsm ise nitena.* Hiljem hakkasid kunstnikud vlja
m tlem a m itm esuguseid vtteid, et kaitsta om a loom ingut: tuntud on
17 St t a s u ta ti 1 7 5 9 . a a s ta l. K o l l e k t s i o o n i a lu s e m o o d u s t a s a r s t H a n s S l o a n e i p r a n d a t u d e r a k o g u ,
kes s iites las k a n u d e , e t see o le k s p u b l i k u l e lig ip s e t a v - K u n s t i d e ja T e a d u s te p r o g r e s s i n im e l
n in g I n i m k o n n a h v a n g u k s (ts it H o l s t 1 9 6 7 : 2 0 5 j r g i ) . T u l e b s iis k i m r k i d a , e t a lu l ra s k e n d a s id
c k s p im a a tid e g a t u t v u m i s t m it m e s u g u s e d p i i r a n g u d ( y g u l s k i 1 9 8 2 : 5 1 ) .
IK A n d r e a d e l S a r t o e lu lo o s t lo e m e : E i s a a m a i n i m a t a j t t a , e t a ja l, m i l A n d r e a t t a s s e lle ju
Ic ls le (e o s te k a lla l, ilm u s id m n i n g a d A l b r e c h t D r e r i v a s e g r a v r id e t m m i s e d , m id a la k a s u t a s ,
liicM ulcs sealt m n e d f i g u u r i d n i n g k o h a n d a d e s n e id o m a m a n e e r ile . S e e a s ja o lu a n d is m n e d e le
j U in I v it a , et m is ta g i p o le p a h a , k u i o s k a d o s a v a lt k a s u t a d a v r a s t v a r a , a g a k lla p n a p p is siis
A n d r e a l e n d a l k u j u t lu s v im e t . ( V a s a r i , I V , 3 6 0 - B a a a p w 1 9 7 0 : 3 4 5 .) S a m a s t o o b V a s a r i iira k a
l i i n l i i i l lo i) K u H iie li m a a li n ii v ir tu o o s s e s t v lt s in g u s t , e t see p e t tis r a is e g i G i u l i o R o m a n o , k e s o li
< iiile n iu l ( i r ig liia a li lo o m i.s e s . V a s a r i e i v a r ja o m a v a im u s tu s t e i v lt s ija l e id lik u id e e eg a l a llm a lu
U -o M u s e p u h u l ( I V , 3 7 9 H a :ta p n 1 9 7 0 : 3 5 6 - 3 5 7 ) .
19 M a i v a n l i i n l o K a l m o n d i o s tis k o k k u D r e r i e s t a m b id , m is o l i d t o h u t u l t m e n u k a d , k o p e e r is
lir n i k a a s a a r v a t u d a u to r i m o n o g r a m m , n i n g a su s m m a o r ig in a a li d e p h e . D r e r i k a e b tis
V r iie e lH la N ln |(irH a le le id is v a id o s a lis i v a s t u k a ja : M a r e a n t o n i o l k e e la ti g r a v r i d e v a r u s t a m in e
v r a m i i i i o g r i u n m l g a ( v i V a s a r i, V . 7 H a :ia |)H I 9 7 ( la : 1 2 ) .
niteks C laude Lorraini kaustik, kuhu ta pani kirja kflik om a maalid.
M urranguhetk langeb 18. sajandi esimesele poolele: 1733. aastal vtab
Briti parlam ent vastu esim ese kunstniku autoriigust kaitsva seaduse
ajaloos - Akti joonistam is-, gravri-, ofordikunsti jm s edendam iseks
ehk n n H ogarthi billi.^ Veidi varem , 1709. aastal oli"inglism aal vastu
vetud ksikirjade om andiiguse seadus, m is vim aldas autoril kirjas
tam isigust m a, kuid selle teravik oli suunatud kirjastajate huvide
kaitsm isele (vt Shiner 2001:107-108). Kiki autoriigusi hlm av seadus
veti vastu alles prast Prantsuse revolutsiooni. N nda vorm us lplikult
suurejooneline ajalooline arengujoon - alates alul teadvustam atust, see
jrel juba teadlikust kunstniku isiku ja autorsuse elim ineerim isest ning
lpetades isikliku autorsuse juriidilise kinnistam isega kunstniku m ajan
duslike huvide kaitse vorm is.
Vahekokkuvtteks:
leminekuaja m iste on kultuuriajaloo m isteaparaadis end k in d
lalt sisse seadnud ning renessanss on m uu tu n u d selle ajalooliseks nidis-
m udeliks. Hiljaaegu on avaldatud arvam ust, et uusaega ettevalm istava
lem inekustaadium i tu n n u sed olid iseloom ulikud pikem ale perioodile,
hlm ates ka 17. ja isegi 18. sajandit (vt K aran 2001; 2, 25-27). Lhtuda
tuleks kainest seisukohast, et m ingis m ttes on iga ajastu lem inek.
Siiski sisaldab n- pikendatud lem inekustaadium i idee teatavat sele-
tusjudu. Sel piiratud vljal, m ille dikteerib m eie teem a, eristub selgesti
sndm uste kilise kuhjum ise, ajalookanga tihenem ise aeg, m is valm is
tab ette sotsiokultuuriliste struktuuride stabiliseerum ist. See aeg langeb
kaheksateistkm nendasse sajandisse, valgustusajastusse, kunstim aa
ilm a kristalliseerum ise ajajrku. Koos varasem atest sajanditest pritud
puhtkunstilise nautim ise kultuuri, kollektsioneerim ism entaliteedi ja
-praktikaga, loom ingulise isiksuse vrtustam ise, kunstituru tekkim ise
ja akadeem iatega, m ille edasine areng toim us enneolem atu kiirusega,
2.
K i r j c k l i K l f s iik k l p iili k c iu u l lu iv i in iia lik u ii.s tl V iis iu n in g k u M s lilu r ii p k ih v iiU i.s llk k ii k a s v u 1 7 .
iia|uiicll lO p u ri-.s Im ira lN lo iin ljiir K .s fl I n g li s m a a l, n i r g i b I V I c r W a l s o n : M u a llk u n .s l ju k iin n l U U r
n iiiti U is k I v O liiia ln s o k s n ilU liilii, cl I n i i n f s c l o n n ia ll.s c l. A j a v iil u M iilk u l I6 H II 1 7 7 ( 1 lu iv lla s n i u l l * ( '" .
K f l l r i n i i i i r a d i i m l n i n g I s l v llls c c r iv n ir t jii, n ik lu in a ll.s fU ' o m l s l a l l , p k lo v a ll n l l iig ii c k l fl|> c liilu il
i n d i l n a g u l o li n l i K k r , D a v k l l l u n i r , A l c x a i u l c r P o p c , j o lin D r y i l c n )a p a lju d l f l n f i l . I l u v i n iu lla r
v iin Ui iillan k a a n a n ll n i n c g l llr l l l lit M u k iillr k lf ilix in l r a j iu n ls d c , iiig lla d r it k u k i i l n i r u u r j u k u j u n e
dis filosoofiline ja esteetiline m te selles ra ning snastas v a i m s e
m e h h a n i s m i , m i s s i d u s Ic o k Ic u j a r e g u l e e r i s k o g u
e r i I o o m u 1 i s t, m i t m e t a s a n d i l i s t k u n s t i m a a i l m a -
kom pleksi.
K um m ati on m aitse, olles htaegu nii kunstielu s(adus kui univer
saalne regulatsiooniprintsiip, seesmiselt vastuoluline. See kahetisus
m uudab problem aatiliseks nii m aitse enda vim alikud definitsioonid
kui suhestab selle konfliktselt ka teiste uue kaunite kunstide m aailm a
fundam entaalsete phim tetega.
M aitseotsustuste em piiriline paljusus ei llatanud 18. sajandil enam
kedagi; probleem seisnes vajaduses letada relativism, et m itte elda -
kaos esteetilise tunnetuse vallas. Just selleprast, ja m itte niivrd tru u
dusest neoklassitsistlikele ideaalidele, m ida ei p ooldanud kaugeltki kik
kirjutajad, otsiti esteetikas m aitse histasandit vi nuti selle vljat
tam ist. Erinevad lhtepositsioonid ei takistanud ksm eelselt otsim ast
ja enam vi vhem rangelt fikseerim ast seda, m ida isegi David H um e
nim etas m aitsenorm iks? Esteetilise otsustuse objektiivse aluse leid
m ise taotlus hendas kiki: neid, kes pidasid m aitset om aette meeleks ja
selle eitajaid; m uutum atute iluseaduste postuleerijaid ja neid, kes m ist
sid ilu subjekti-objekti suhtena; nii H um elle, kes eeldas, et ilu eksistee
rib ksnes subjektis, kui Kantile, kelle m eelest sam uti esteetiline otsus
tus puudutab eranditult ainult subjekti ega ava m ingit om adust objektis
(vt AcMyc 1962: 202) oli htviisi vras m aitseprobleem i lbinisti rela
tivistlik lahendus.
H enry H om e vrdsustab m aitsenorm i klbelise norm iga: M aitsete
ja hinnangute sarnasusel, m ille m eie usk kujundab ldiseks, kigile h i
seks norm iks, on kaks olulist otstarvet; ks neist puudutab kohust(ust),
teine ajaviidet. [...] N nda loob kogu inim soole om ane hine veendu
m us m aitsenorm i, m illest lhtuvalt m detakse khklem atult iga ksik
inim ese maitset. (Xoyivi 1977: 548-549.)
Tnu m aitse hetaolisusele tekivad hiilgavad hooned, suurepra
sed aiad ja teised kaunid kohad, m is m eeldivad kigile, kirjutab Hom e.
M aitsehtsuseta ei sunniks ei om akasu ega kuulsus andekaid k u n st
nikke kike seda loom a ning tiustam a. M aitsehtsus on htviisi vaja
m is t k u n stim a ailm as: asjatu n d ja, o k sjo n ip id aja ja diiler. (W atso n 1992: 51.) K ik see o n tsi, nagu
o n t si k a v astu p id in e: u u te j u d u d e te k k im in e stim u le eris o m a k o rd a huvi m a itsep ro b lee m i
vastu.
28 T u n g i ..m a itsen o rm i p o o le vib t h e ld a d a ju b a re n e ssa n ssm tle m ises, m is m a itsete o o riaid
veel ei tu n d n u d ; E rw in Pan o fsk y m rg ib , e t isegi n ii k riitilised , vib elda, e t lausa skeptilised
u u rija d n ag u A lb e rti ja L eo n a rd o p d s id avaliku a rv a m u se vi ..asjatundjate h in n a n g u te p o olt
l b ifiltre eritu d m aterjali seast ta b a d a norm i, m id a a n n a k s v a sta n d a d a individuaalsele m aitseolsus-
376 tusele (riaHocjjcKH 2002: 49).
Ilk nii muusika, skulptuuri ja maalikunsti edendim lieka kui ka nende
l<iiullustmiilsci<s rahuliste vahenditega, kui nad juavad liiiuslikkuseni."
(Sartms.)
1'lnamgi veel - maitse letab esteetilise valla piirid ning on m eldud
hendam a kiki, seisusest ja seisundist ksim ata: ..Inimeste klassideks
jagam ine snni, am etikoha vi tegevusala phjal [ ...| nrgestab side
meid, mis peaksid hendam a he riigi kodanikke; neid kahjulikke taga
jrgi aitavad osaliselt korvata kigi seisuste inim estele kttesaadavad
avalikud vaatem ngud ja m uud m eelelahutused, m ida on kige parem
nautida heskoos. (Sam as.)
Voltairegi ei kahtle heainsa hea m aitse olem asolus. ..eldakse, et
m aitse le ei tasu vaielda; nii see on, kui ju tt kib vastikusest he toidu
vastu ja him ust teise jrele - selle le [testi] ei vaielda, sest kehalised
puudused on parandam atud. Teisiti on lugu kunstiga: et kunstis on ole
mas teliselt ilus, siis on olemas ka hea m aitse, m is seda eristab, ja halb
maitse, mis neid erinevusi ei taju, ent m istuse puudused - m aitse rik u
tuse phjus - on parandatavad. (Bonbxep 1974: 269.) Samas kneleb
Voltaire ka rahvuslikust m aitsest, mis vib kord itsele puhkeda, kord
alla kia. kuid vib ka sootuks puududa. Puudum ise phjuste seletus
tasub ra tuua, sest siit aim ub selgesti kunstim aailm a intuitiivset tab a
mist. ,. Leidub hulk suuri riike, kuhu m aitse pole veel suutnud tungida;
need on riigid, kus hiskond on arenem ata, m ehed ja naised ei kohtu
seltskonnas, usk keelab m aalijatel ja skulptoritel elusolendite kujuta
mise. Kui hiskondlik elu vaevu hingitseb, siis vaim kngub, vaim ute
ravus nrineb ja maitsel pole end millegi varal harida. Kui osa kauneid
kunste sootuks puudub, leiavad lejnudki endale harva toitu, sest kik
kunstid toetavad ksteist ning on omavahel seotud. {Samas, 270.)
l)A lem bert: Kui m aitse pole miski pris m eelevaldne, siis jrelikult
rajaneb ta vaidlustam atutel phim tetel, m illest om akorda jreldub, et
nende phim tete alusel saab otsustada iga kunstiteose le. (Mcropufl
(tCTCTHKM 1964: 301.) H utcheson kirjutas inim este ksm eelsest ilutun-
netusest ning pdis seda ka ksikasjalikult phjendada.^'' Tunduvalt
rafineeritum on probleem i dialektiline anals David H um eil, kelle tl-
VI XuTMCCDii, IOm, C m h t W 73; 103. p e tlik o ii lu g e d a n c k i k o liti I lu tc lic s o iil tr a k la a ills l, kii
kOiicUliiksc ..In im e s te Ilu m e e le u iiiv e r s a a ls u s e s t : M is p u u tu b Keoniivtrlllslvsse ll
k ill o n k e e ^ i kunii^jl min{<i e rilis e v a ja d u s e ta vi t s is e m u g a v u s e k a a lu llu s e ta valliHKi o m a m iijule
lriil>flsl vi m n e e h u k o rru p iiriisc /oii' k u ju , vi e h ita n u d v a s ta s s e in a d m ilh r iH il w k v i crtkflr/tu s
Ic u d i O n' I r d p fis flil, e lia k o rra p iir a s e id liu lk n tir k i Ja k n r j o o n l v a litu d u s te v i u k e iid e k u j u k s . ,, f"
(Sinilill, 1(15.) sn a ilm se lt ei u u r in u d llu lc lie s o n lo llu si a r h i te k t u u r i k u ig i tiih e le p u n e lik u silm agH .
1rdnslste s iu lm u s te ta u s ta l k la v a d te m a a r g iu n e n d id v ee lg i e b u v e e n v a m a lt. k u ig i m o d e r n is m i
k v e rjo o n r lis i v o rm e , riiiik lin iita lllllia o ( iu g g e n lie im i n u u is e u m ih o o n e s t, cl s a a n u d llu te h e m in
e lle iitlh a k ig e liIrniiiam iiN u n e n iio s k l...
gendust peab George Dickie m altsefenom eni uurim ise tippsaavutuseks
ld se." H um e vtab esteetilised om adused objektidelt ning om istab
n eed jgitult inim m eeltele. Ilu ei ole om adus, mis eksisteeriks asja
des enestes; ta eksisteerib eran d itu lt neid [asju] kaevas vaim us, ja iga
inim ese vaim neb ilu erinevalt. [... ] Teliselt ilus vi teliselt inetu
otsim ine on niisam a m tte tu kui p d kindlaks teha, m is o n priselt
m agus ja m is kibe. (XaxMecoH, K)m, C mmt 1973: 306-307.) O m eti
r h u tab ka Hum e: >,[...] kigi m aitseerinevuste ja -veidruste kiuste
eksisteerivad teatavad hised/ldised heakskiidu- ja hukkam istup-
him tted , m ille m ju tabab thelepanelik silm kigis vaim uavaldus-
tes. {Samas, 310.)
Inim soo tajum used ja tu n d ed on piisavalt hetaolised, kirjutab
H um e teisal, et teha kik need om adused kunsti ja m tlem ise objektiks
ning avaldada to h u tu t m ju elule ja kommetele. Lpliku seletuse nii
suurele sarnasusele leiab H um e inim liigi kui sellise loom usest: M aitse
phiprintsiibid on hetaoliselt om ased inim loom usele. (Samas, 333,
321.) Tasub au anda ettevaatlikkusele, m is sunnib H um ei - m aitse-
norm ile (standard) p hendatud teoseski - kogu aeg knelerna m aitse
p h i m t e t e s t , m is on tuvastatavad ksnes kogem use ja vaatluse
teel.
Vrreldes H um ei m aitseteooriat Kanti om aga, kaldub Dickie eelis
tus selgesti H um e i poole, ta heidab Kantile ette lhtekohtade gnoseolo-
gism i (eri tunnetusvim ete harm oniseerim ine), teleologism i otsustuse
eseme m ratlem isel (otstarbekohasuse vi eesm rgiprasuse vorm ),
selle knnise m ratlem atuse vim atust, m illest alates ilu loov vim e
esemes piisaval m ral olemas on (otstarbekohasus ei ole ju vljenda
tav kvantitatiivselt) ning veel paljut m uudki, kaasa arvatud raskeprane
snastus.^* Ent krvale jid Kanti m aitseteooria need tahud, m is seavad
selle vtm epositsioonile nii eelnevate m ttesuundum uste kui ka edasise
arengu seisukohalt.
Asi ei p iirdu ksi m aitse antinoom iaga, m ille Kant snastab sel
gesti ja sam as piisava tundlikkusega. M eenutagem : m aksiim m aitse
le ei vaielda om andab K antil aksiom aatilise aluse, k u n a m aitseo t
sustus on Kanti jrgi otsustam ine ilm a m isteta (ohne Begriff), s.o
otsustus, m il p u u d u b ratsionaalne alus. M illest om akorda tuleneb
tees: M aitseotsustus ei phine m istetel, sest vastasel korral saaks
34 K anti m tte p arad o k saalse illu stra tsio o n i vib leida m o o d s a s t k u n s tis t - n im e lt tao tlu slik u ll
absurdistlike ta rb e k u n stiteo ste n o l, k u s in im e se reaalselt se a tu d e e sm rk k a h tle m ata k u ju n d a b k i
esem e iseloom u: k in n ijo o d e tu d tilag a te e k an n , seesp o o l asuva k rv a g a tass jn e . N - o ts ta rb e tu
tarb ek u n sti p u h u l su h estu b ..e ttek u ju tu s o tsta rb e st p rak tilise o tsta rb e -e esm rg i k u m m u ta m ise g a,
millega d e m o n stre eritak se esem e p u h te ste e tilist iselo o m u. E n t vaevalt sai K nigsbergi m tle ja sil
mas p id a d a sraseid esem eid: ta rb e k u n sti to llal ju k a u n ite k u n s tid e h u lk a ei lo etud. K ll aga ji
Kanti vaatevlja arh itek tu u r, k u s ta p id a s esem e v astav u st o m a o tsta rb e le oluliseks; a rh ite k tu u ris
piirab esteetilist ideed ..k u n sti p o o lt lo o d u d esem ete k a su ta m in e , a rv a s K an t ( 51 - K a H T 1994;
196). K aasaegne k u n stite o re etik tleb , e t n iisu g u stel p u h k u d e l e sem e k u n s tilin e ta h k ..rakendub"
(npUK/iadbieaemcx): ra k e n d u sk u n s tid ..seep rast n iisu g u st n im e k an n av a d id , e t k u n stilin e fu n k t
sioon pole n e n d e p u h u l ainus, v a id o tsek u i ..rak en d u b u tilitaa rse fu n k ts io o n i klge (KaraH 1972;
317). Kuigi K anti vaateviis ei ole p ris j rje k in d e l, n gi ta asja a v aram alt k u i Sulzer. N iteks m a a
likunstiks laias t h e n d u se s oli ta v alm is lu g em a k a tu b a d e k a u n ista m is t tap eed i, o r n a m e n d i)
ilusa m b lig a ksnes silm a r m u eesm rg il, sam u ti m a itsek a riie tu m ise k u n sti (s rm u se d , tu b a
katoosid jm s). Sest lillek lu m b id m itm e su g u ste lilledega, to a d kikv im alik e k a u n istu ste g a (seal
hulgas isegi d a am id e tu aletid ) m o o d u s ta v a d su u rejo o n eliste p id u s tu ste p u h u l o m a m o o d i m aali,
mis sarn aselt p rism aalid eg a o n m e ld u d k sn es vaatam iseks, selleks e t rgitada k u ju tlu s
vim e vaba m n g u ideedega n in g p a n n a m in g i erilise sih ita t le esteetilin e otsustusvim e." (<i
il K a u r 1994; 197.) Ksimu.se ju u rd e ta rb e k u n sti k o h a st k a u n ite k u n stid e ssteem is kavatsen m
veri nniiNta.
Kuia seos sMb alati oQa vaid kaudne, st maitset peab esmalt kujutletama
seotuna millegi m uuga, sellek.s et heameelega mingi objekti paljast ref
lekteerim isest saaks veel seostuda rm tem a olem asolust (m illes seis
nebki igasugune huvi). ( 41 - K aur 1994: 169.) Rm olem asolust ei
p iird u utilitaarse kasu vim alustespektriga, vaid hlm ab ka klblusot-
sustusi.
Niisiis vaatam ata kigile piirangutele, m is ssteem i looja pidas vaja
likuks sisse viia, m ras esteetilise nautim ise kui kasuhuvita vaba tege
vuse abstraktne valem selle sihi vi piiri, m illele saab olem a suunatud
jrgneva kunstiprotsessi intentsioon. Sellest sai nii kunstilise tegevuse
kui kogu kunstim aailm a ha kasvava autonoom ia filosoofiline alus.
Aluse teise poole m oodustab Kanti geeniuse-teooria. Otsustam aks
ilusate esemete kui selliste le on vajalik maitse, kauni kunsti enese ehk
niisuguste esemete loom ise tarvis on aga vajalik geenius. ( 48 - Kanx
1994: 184.) Geenius on seega eriline vim e, m is on vajalik kaunite ese
m ete loom iseks ehk kunstiloom inguks. Sel m oel m uutub sna gee
nius Kantil kunstiande snonm iks: geenius on kunstniku, kunstili
selt andeka inim ese nim etus ldse, kes ei pruugi olla geniaalne tnases
tavathenduses. Siiski peitub siin ks raskus. G eenius kui loov vim e
ei saa toim ida reeglite jrgi. Reegli jrgi toim im ine eeldaks, et esteeti
lise otsustuse aluseks on m iste - m is Kanti jrgi on vim atu. (Samuti
viks lisada, et reegli jrgim ine seab kahtluse alla ka tegevuse lo o m in
gulise iseloom u.) Luues a n n a b geenius kunstile reegli. Et geeniuse all
peetakse silmas kunstilist andi, m illeta teliselt loom inguline akt oleks
vim atu, siis osutub kunstnik igupoolest otsekui looduse organoniks;
geeniuse kaudu annab loodus kunstile reeglid. Kant snastab seda nii:
Geenius - see on anne (looduse and), m is annab kunstile reeglid. Et
anne ise kui kunstniku kaasasndinud produktiivne vim e kuulub loo
dusele, siis viks elda ka nnda: geenius on snniprane vaim usttu-
m us (ingenium), m ille kaudu loodus annab kunstile reeglid. [...] Siinse
snatarvituse kohaselt tuleb kauneid kunste paratam atult vaadelda gee-
niuse-kunstidena ( 46 - K am 1994:180).^^
E nt sel juhul on tarvis ka ra nidata, kellele geeniuse poolt antud
reeglid on m eldud. Kui juhtnriks teistele kunstnikele, siis tuleb
arvata, et eksisteerib ka m itteloom ingulist, s.o reegleid jrgivat k u n sti
list tegevust. Teatud piires Kant seda vim alust testi m nab. Et otsus
tam isvim ena kontrollib m aitse kunstilist tegevust sel m ral, kuivrd
tf> Kus in llli' silt ei p riiu ' liikiiii k u u lu s llus, cl p o eeti tuleks h in n a lii Icnni iiulii pooli s n itu d
iiTHlllp plijiil? K anti vrtstaviikl scisukolill lukiii igatahes tu n d is ja viirluslas. Scllrtl kui csicfllkiil
im Kuuli |u I,es,siuni acnaiicsl arcnilaU ul nii avaralt ja selgesti, h o ia m e nielc Ikka veel kliinl la sk r
pitiar p ed aiu ll (ioltsclicU i sclsu k o h laitesi, korrulucles, ct ilu o n kau n i UioiUmc jiiljrntlantlnc )u rt
kunitll polilviliirlus se lsn rh kasulikkuNr," k irju tas la (I lyiiiKUii I9S4: 17(1).
otstarbest vaba otstarbekohasus; kunstilooming oma kige olemusliku
mal kujul on vaba reeglitest, nii esteetiline nauding kui ka esteetiline
loom ing eeldavad inim ese tunnetuslike vim ete harm oonilist vaba
m ngu.^
Schillerit seevastu ei kam m itsenud vajadus pstjjada filosoofiline
katedraal, kus tunnetus, eetika ja esteetika m oodustaksid laitm atu loo
gilise terviku. igem oleks elda, et jagades kll Kanti ideid, ehitas ta
om aenese ssteemi, kus esteetikavallale kuulus nurgakivi roll, kontsep
tuaalsed vlvid laoti aga sootuks teisest m aterjalist. Kogu gnoseoloogi
line problem aatika ji sisuliselt krvale, selle asemele asus tem aatika,
m ida vib ehk kokkuvtvalt nim etada antropoloogiliseks. Seeprast
vabastab Schiller esteetilise tegevuse tunnetuslike vim ete vram atust
m anulusest - jb ksnes vabadus ja mng.
Teoreetilises teoses, m ille eesmrgiks oli luuletaja enese snul estee-
tikassteem i rajam ine Kanti filosoofia phjal, kirjutab Schiller: Keset
kohutavat judude valdkonda ja keset p h a seaduste valdkonda harib
esteetiline kujundusaje m rkam atult kolm andat, rm sat m ngu ja ni-
likkuse valdkonda, milles ta inim eselt kik olude ahelad eem aldab ja ta
kigest vabastab, m ida kas fsiliselt vi klbeliselt seisukohalt su n d u
seks nim etatakse. (Schiller 1961; 138.)
Juba Kantil ilm ub filosoofialavale m ngu m iste, Schilleril m uutub
see keskseks teem aks - pole juhus, et ta phendab kunsti snnile m n
gust ja m nguna m itu kirglikku leheklge. Thelepanuta ei tohiks jda
tsiasi, et Kanti m aitseotsustuste huvituse-idee ning seejrel Schilleri
m ngu ja nivuse kontseptsioon pan id pun k ti kujutise ja tegelik
kuse lahutam ise pikaks veninud ajaloole, m ida alustas om al ajal antiigi
m im ees. Ses suhtes on eriti thelepanuvrsed need kohad, kus Kant
kneleb huvitatusest ehk huvist otsustuse esem e e k s i s t e n t s i vastu.
Suhestatuna pikaajalise traditsiooniga, m il kujutis eksisteeris just t h u
salt toim iva tegelikkusena, om andavad K anti snad m ningase uue vr
vingu, m ida ta ise kindlasti silmas ei pidanud. K anti-Schilleri teooria
see tah k ji m rkam ata, sest ebajum alakum m ardam ise igandid, kujutis-
tem aagia ja m uud kujutise ja kujutatava ontoloogilise sidum ise jnukid
vaim uinim este m tteid enam ei hivanud. Et selles veenduda, pruugib
vaid le lugeda Schilleri sja m ainitud geneetiline rekonstruktsioon vi
m eenutada W inckelm anni m aalitud pilti Vana-Kreeka kunstist, m is
tugines juba sna arvestatavale traditsioonile. Kige laiem al ajaloo
lisel taustal aga thistavad nii Kanti selgitused kui Schilleri m ng ja
37 V astavalt ajastu v aim u le m rg ib siiski k a K ant, et m a itse o n ..geeniuse d istsip lin ee rim in e (k a s
v a ta m in e); see k rb ib tu b listi ta tiib u ja teeb k o m b ek ak s ja lih v itu k s jn e ( 50 - KaHT 1994: 193).
D istsip lin eerim isv ajad u se a n al si - siin sest so o tu k s erin e v a s a spektis - vt Herry 1993: 10.
niivul veel he olulise, sedipuhku piirijoone letamiit.
MAiNtugi on kujutiste ontologiscerim le igaiuiiit hes vAi teises vorm is
(tttlllnud tiiiiapevani, kuid olgugi kronoloogiliselt elavad, surm ati nad
loogiliselt juba toona.
Schilleri ..paratam atusetuse kuningriigi paratam atust m otiveeris
cc Inimtegevuste ja inim isiksuse reaalne killustatus, m ida veidi hiljem
hukuti nim etam a vrandum iseks. Viidakem tuntud ligule, kus kuju-
tttlttkse Schilleri-aegse inim ese olukorda, igem ini selle philist arengu
tendentsi.
Kultuur ise oli see, m is ndisaegsele inim esele selle haava li.
Niipea kui laienenud kogem us ja piiritletum m tlem ine helt poolt tegid
vttjiillkuks teaduste teravam a lahutam ise, arenenum riigikellavrk teiselt
jH)olt aga rangem a seisuste ja tegevusalade eristum ise, rebenes ka inim -
loonuise seesmine side ning hukatuslik lahkheli kahestas ta h arm o o n i
lised jud. [...] N d kisti teineteisest lahku riik ja kirik, seadused ja
kom bed: lbu eraldati tst, vahend otstarbest, pingutus tasust. Igavesti
vttid terviku ksiku vikese m urdosa klge aheldatuna kujunes ka in i
m ene ise ainult m urdosaks; krvus igavesti vaid hetooniline m rin
ellest rattast, m ida ta m ber ajab, ei arenda ta iialgi vlja om a olem use
harm ooniat, ja inim suse vljakujundam ise asemel om a loom uses m u u
tub ta vaid om a tegevuse, om a teaduse pitseri kandjaks. (Schiller 1 9 6 1 ;
27 28.) Vastandatakse sellele olukorrale kreeka riikide polbiloo-
iiuist, kus iga indiviid m aitses iseseisvat elu ning m is hdakorral vis
m uutudu tervikuks, {samas, 27) - mis pole paraku m u u d kui ajastule
Iseloomulik illusioon, tpselt sam asugune, nagu on seda kom m entaa
torite poolt vahel esitatav keskaegse ksitlise idealiseeritud kuju. Ent
meid ci huvitagi praegu niivrd aja- kui m tteloo kulg.
Vabaduse, nivuse ja m ngu kuningriigis viks inim ene seega uuesti
leiila om a kaotsilinud terviklikkuse ja harm oonia. Vaevalt pool sajan
dit vana, teeb alles sja iseendana ra tu n tu d ja nim e leidnud kunst juba
peadpritavat karjri, m uutudes - vhem asti teoreetilises m tle
mises - selleks vallaks ja vahendiks, kus lahendatakse keskne an tro p o
loogiline dilem ma.
Siinkohal lubaksin endale he krvalepike, et naasta hiljem arutlus-
kigu ju u rd e otsekui krvalteed pidi. Krvaltee ei olegi aga nii krvaline,
sest ksitletav teem a on polfooniline: iga hlepartii n^uab om a joone
lpuniarendam ist, kik n ad on seotud ning igas ajalooligus ksteisega
ainukordsel viisil suhestatud.
K irju inim ese esteetiUsest kasvatusest alustas Schiller 1793. aasta
suvel. M istagi ei saanud ta vaikides m da m in n a sndm ustest, mis
tegid nutuks iga m tleva eurooplase. Kneldes kesoleva ajastu ise
loom ust ja tnastest sndm ustest, ei nita ta npuga otse P rantsusm aa
peale - selleks on K irjad liiga abstraktselt filosoofilised. Ent kui Schiller
kirjutab: M ratsev hiskond vajub alla, stiihiliste judude valda, selle
asemel et prgida les, orgaanilise elu poole, (UlM/inep 1957: 262) siis
on tlem atagi selge, m ida ta esm ajrjekorras silmas peab. Vib oletada,
et kuigi revolutsiooniliste sndm ustega kaasnevad ikonoklastilised aktid
p olnud ehk stiihiliste judude m ratsem ise phiavaldus, kib ju tt ka
neist. Ikonoklastilised pogrom m id m istab Schiller karm ilt hukka tei
ses teoses - M adalm aade revolutsiooni ajaloos. Sealset kalvinistlikku
(pha)pildirstam ist kvalifitseerib ta rpase plaani teostum isena,
mis sndis nurjatute jtiste, pbli hingesopis, kes on valm is jalge alla
tallam a usu, klbluse ja kunsti - viimased, nagu ngim e, olid Schillerile
he suurusjrgu vrtused.^ Kllap valdasid teda sam asugused tunded,
kuuldes kunstim lestiste hvitam isest revolutsioonilisel Prantsusm aal.
16. sajandil toim unust kirjutades neb Schiller seda 18. sajandi lpul
elava inim ese silme lbi, enam gi veel - m itm etele selle ideedele lpliku
kuju andnud, sajandit lpetava m tleja silm e lbi. Seetttu ei saanudki
ta asjasse suhtuda teisiti: Schilleri silmis oli kalvinistliku rste ohver
kunst. Ta ei m rganud, et protestantlikud pildirstajad olid tru u d
p ritu d traditsioonile ning vigastasid ja hvitasid kujutisi selleprast,
et iidolid e i o l n u d nende silmis kunst. Schilleri hinnang kujutab
endast uute arusaam ade rakendam ist kogem usele, m is neid arusaam u
veel ei vallanud, olles seega juba iseenesest m rk m uutunud aegadest.
Kujutistele kuulub ajaloos eriline koht. Kujutam ise probleem satub val
gusvihku ning m uutub raevukate konfliktide objektiks ajaloo prdelis
tel m om entidel. Ikonoklastiapuhangute katkendlik jo o n m rgib kriitilisi
kohti. Piibli ikonoklasm saatis m onoteistliku m aailm apildi tekkim ist,
lim us kahe m aailm areligiooni kangasse ja jttis sgava jlje kolm anda
ajalukku. Alates varastest apologeetidest ja lpetades Btsantsi pildi
11 ..Scp, cl kii)ulll liijiill pikku ttcnii kiijulaluviile iulkiile rciuilse s u b stitu u d in a (m is ase n d a sid neid
Itiiildllliirii. rlUmulNrii jn liinndliiHlikuN inAllrii), n in g lNiUNi, d lnapeval ei ole see e n am nii. on
o liilln r nrdiivftrd, kulvftrd uni p m id iil h kii)iilliile ftlnc vfVI vilitriv kasu tam ise s nasnalist vi m cta-
m uutunud; alates Caligula kujude purustam isest ja lpetades bolog-
nalaste lhutud paavst Julius II kujutava skulptuuriga, mille oli loonud
Michelangelo;''' alates Louis XV ratsam onum endi m ahavtm isest ning
lpetades Feliks Dzerinski vi Saddam H usseini ausam m aste krval
damisega. Teaduprast ristiti ka Louis XV nim e karrdev vljak, kus oli
krgunud viiem eetrine B ouchardoni loodud m onum ent, hiljem m ber
C oncordia (ksmeele) vljakuks, kuid enne seda juti seal he kuninga
pu ru statu d ausam ba jalam il m aha raiuda teise kuninga pea.
Kigis neis olukordades ilm neb selgesti pshholoogiline ja sotsiaal
pshholoogiline m otivatsioon; m lestusm rgi kunstilised vrtused j
vad m rkam ata ja thtsustam ata, osalt kaotab thenduse isegi m im ee-
tiline kvaliteet, s.o jljendam istruudus, sam uti ei arvestata ei ajaloolise,
m em oratiivse ega dokum entaalse vrtusega; kiht kihi jrel kuhtuvad ja
kooruvad m aha krgem ad kultuurikestad ning prast paljastavat taan
dust silib viha, hirm u, jum aldam ise, lootuse objektina pelk tema,
nem ad vi see - m ingi heatahtlik vi vaenulik, hvardav vi soosiv
subjektiivsus, mis kestab ja kaob ksnes koos om a kivist, pronksist, k ip
sist vi terasest kuju ja kehastusega... ks tnastest uurijatest kasutab
4.
45 Tasub v iid a ta k a hele v arasele eb aju m alak u ju d e silim ise ja h u le teistel, kunstiv listel p h
justel. 16. saj alg u l v iid i Zw ickau P h a M aria k irik u k etse rlik u d k u ju tise d ra lao h o o n esse, m id a
n im e ta ti G tzen k a m m er - eb aju m alatek am b er, k u s n a d e lasid o m a ha le tsu sv rse t m u u se u m i-
eelset elu h e ru m a la e elarv am u se n itlik e tu n n ista ja te n a , k u n i 1850. aastal p a ig u ta ti n a d v iim ak s
lin n a a ja lo o m u u se u m i (v t K o e rn e r 2002: 164).
46 N iisu g u se su h tu m ise l h is n a stu se k s vib p id a d a 1792. a asta suvel K onvendis k la n u d o tsu st
S ain t D e n is v rav ate k o h ta: olgugi e t Louis X V I-le p h e n d a tu in a vrivad n a d v ab ad e k o d a n ik e
v ih a , o n n e e d v rav ad ed v e r... (tsit G a m b o n i 2002: 35). R ev o lu tsio o n itu h in as ei p a n e keegi
th eleg i, k u i e b am ra selt v iid a ta k se v a b ad e k o d a n ik e v ih a objektile: o n see h u k a tu d k u n in g as,
k o n v e n tsio n aa ln e p h itsu sa k t, m is teeb n e ed v ravad t ra n lik u v im u sm boliks, vi reaaln e kivi-
m assiiv, m ille o n k o rra s ta n u d B londeli geenius? See liigendam atu.s lo id a b k i ik o n o k lastiaak ti e n e r
giat; p ru u g ib asja vaid t p su sta d a , e rista d es vravad e.steetilise fen o m e n in a , kui puru.slam i.sluiig
392 h b u b - ja vravad o n p stetu d .
kaiutatakii nim etatud kahe mlestusmHrgi ^ c iU ^ ir Iie k f. et ka jrel-
tulcvud plved teaksid, et kaks esimest uue vahurligi pstitatud m o n u
m enti rajati viie viimase Prantsuse despoodi hiilguse jnustest" (/laHM^
1933; 85). ..Hiilguse jnused ei thista siin m idagi m uud kui vana
re?,iimi kultiveeritud kunstinaudingule kllust. Kuulsusrikaste tegude
kimslilise jdvustam ise vajaduses seevastu enam ei kahelda. Kaudselt
hlm as see ka kunstiprandi vrika hoidm ine vajadust.'*^ O m eti langes
revolutsioon kaunite kunstide sajandi viimastele aastatele.
I'!nne kui asuda ikonoklastiatpide kallale, m is jvad tervenisti
esteetilise sfri, vaadelgem veel h t ikonoklasm i eriliiki: seda viks
nim etada latentseks vi vahest ka hiilivaks ikonoklastiaks, sest olles
jttlle - kui m itm es kord juba! - suunatud religioosse m aalikunsti vastu,
toim ib see religioosse kunsti enda piires, ritam ata seda kll otse-
ell hvitada, kuid vltsides religioosse kunsti eesm rke ja iseloomu.
Religioosse ja kirikliku maali- ja skulptuurikunsti srast m oondum ist
on hsti valgustanud G am boni (G am boni 1997: 232-254), tarvitam ata
kll nim etust varjatud ikonoklasm , kuigi nhtus seda selgesti vrib,
'lil theldab igustatult rhu m berpaigutum ist kirikliku kujutise tee
malt teostuse kvaliteedile ja t teostaja m ainekusele, mis torkab sel
gesti silma 18. sajandi kirjeldustes,'* ning dem onstreerib seejrel n it
likult, kuidas funktsioonilt sakraalne kunst killustub m asstoodeteks,
tuis Prantsusm aal said plastava nim e sulpicerie*'^ kirikuvliseks reli
gioosseks kunstiks, m ille algatasid natsareenid, ja professionaalseks tel-
lluuiskunstiks, mille loojateks olid sageli usukauged kunstnikud. Siiralt
ufiklikud natsareenid ei kaunistanud ju kirikuinterjre, vaid B artholdy
villal, samas kui lviosa kiriku tellim uste teostajaiks 19. sajandil olid
teisejrgulised kunstnikud. N nda toim us usu silm anhtav lahustu-
niine kunstis. Protsessi lppsaaduseks vib pidada sakraalsete interj-
1'itle avangardistliku dekoreerim ise praktikat.^'
m a a ilm a n itu se st 1855. aastal (G o n c o u rt 1982: 132). H u lk aega h ilje m jlgis religioosse k u n sti
p ro b le m a a tik a t n ii V en em aal k u i v rsil h o o leg a n ii ra n g e ja p e e n e tu n d e lin e vaatleja n ag u
A le k sa n d r B enois - v t B enya 1901; B enya 1997: 1 2 -1 3 , 5 9 -6 0 jm ; B enya 1997a: 1 6 6 -169; B enya
2002: 6 5 9 -6 6 0 . R eligioosse k u n s ti taaselu stam ise k atseid n im e ta s ta p ris m rg iselt evokatsioo-
n ik s - v a im u d e v ljak u tsu m isek s, tu n tu d m o d e rn istlik k e katsetu si a v an g a rd i-p iitsu ta ja B enois
s ilm a d e n a m n g em a ei p id a n u d .
52 Vt selle k o h ta D illen b erg er 1986.
394 53 R o th k o .snumi v im alik k e t h e n d u si vt m u u h u lg a s W edell 1986.
M a rk Kothko. R othko kabel. 1960ndad. H ouston.
5.
|iiii^lll*i'll liilliiw luid, k u id tiesti v rv itu id so tsrealism i te o se id - sel lih tsa l phjusel, et K u n stilo n d l
ImiIiIIuiI I l l i d pilgeni tis le a ru st n u k o g u d e k u n sti. See u n ik a a ln e ik o n o k la sm it p m o o d u stu b
ImiKii iMllll)ti.
Seepilru.st jlan k rv ale laialt k ib iv ad filosoofilise a n tio k u la rism i ideed, m is s n d m im lc
mtiiigiil k u n stis m ju tasid su h teliselt vhe, Selge ja asjaliku levaate an tio k u la arse st d isk u rsu se si
vAllt Ifldti Idiik Kiingllaski artikli.st (K angilaski 1998); j b le v a id k a h etse d a , et see o n kttesaudilV
nliHill r o l l keeles lugejate kitsale ringile.
selle lagundam isega seestpoolt, mis polnud alati arusaadav isegi asja
osalistele endile.-''' Kum m ati tuleb esteetilise ikonoklastia algust - m el
des sna eikn tem a algthenduses - otsida just siit. just tnu sellele oli
teist, philist sam m u astuda lihtsam , ning nagu selgus, toim us see ka
hm m astavalt ruttu.
Kahtluse alla seati kujutam ise phim te kui selline - esm ane, p h i
m ine paradigm a. M istkem selle tsiasja thendusrikkust. A bstraktne,
m ittefiguratiivne, esem etu kunst oli printsipiaalselt uus nhtus, kva
litatiivselt teistlaadse ikonoklastilise m tteviisi vili. Esmane, klassika
line ikonoklastia ei olnud sihitud sarnasuseprintsiibi kui sellise, jljen
dava kujutam ise vastu ldse - vitlus kis sakraalsete kujutiste m ber
nin g sedagi ksnes usuelus tarvitatavate esem etena, kusjuures phaku-
jutiste eitam ine avas varjatult vi avalikult tee sekulaarsetele kujutistele
ldse ning kunstilistele iseranis. Uue, avangardistliku ikonoklasm i
tingim ustes m uutub aga fakultatiivseks optilise sarnasuse om adus ise,
nii selle ranges kui leebem as thenduses htviisi. Samas on nim elt see
om adus m nes m ttes transhistoristlik: just optilisel sarnasusel reaal
sete vorm idega phineb nii kunstivline (m ittem im eetiline!) kujutise
ja prototbi sam astam ise arengujoon kui ka m im eetiline liin, mis
pani aluse kujutise elule kunstilise kujundina, sam uti kik vahepealsed
kom prom issvorm id.
Kui siinkohal peaks m nes lugejas trkam a kahtlus, et m a ritan ret-
rograadlikult naasta sotsrealistliku esteetika ideologeem ide m anu, siis
eksib ta sgavalt. M a ei arva sugugi, et realism on koosklas kunsti
olemusega vi et kogu kunsti ajalugu on olnud realism i vitlus anti-
realistlike voolude vastu vi et kujutavusest loobum ine on kunsti ole
m usliku tuum a m oonutam ine jm s. Kigest selles raam atus kneldust
peaks selgesti ilm nem a, et kvmsti transhistoristlikust olem usest ei tea
m a m idagi - teisisnu, m a ei ole essentsialist. O n kunsti ajalugu ja on
kujutiste ajalugu, ning om avahel kattuvad need vaid ositi. Kunsti ajalool
on om a loogika - m ningaid selle jooni pangi m a jlgida. Loogika ei
vlista ka jrske, revolutsioonilisi lem inekuid uuele kvaliteedile. Kll
aga on kunsti ajalool ja kujutiste ajalool hised juured, m is viivad trans-
historistlike optilise sarnasuse om adusteni.
Sarnasuse-alge relativisatsioon ja m arginaliseerim ine tnapeval
thendab kogu kujutam isajaloo tm bam ist tnaste vitluste ja avangar
dism i eelistuste vi filosoofilise logotsentrism i liistule. Optilises sarnasu-
59 [ ...] M an e t k a tk estas k ik sid em ed tra d itsio o n ilise k u n stig a, ise seda peaaegu m rk a m a ta vi
v h em asti so o v im ata. Kui k ik sillad olid p le ta tu d , seisis ta silm silm a vastu tegelikkusega, enl
k asu tas sed a k sn es lo o m ise e ttek n d en a. | ... IT a li k u ju n d e id , m is vljuvad lekise piirest n ing
398 m u u d a v a d tegelikkust ju st seep rast, et on k u ju n d id , p u h ta d vorm id." (I k ii rypH 19S8: 1,1.)
Ipeitub kujundi j kogu \^UMe i(l
k m k ulgus jn lte: ebajum alakiim m ardam lne, anlkonism , Ikonoklastla
)h Ikonoiluuliu, kunst, kirjakunst jne. Mistagi tuleb sarnasust ksitleda
ttvtirall; ka korrastatud kivikangur, m ida austatakse jum alatena, silitab
leulava sarnasuse mra, nim etagem seda kas vi hm aseks sarnasu-
ttekji.
Korrakem m ne snaga raam atu esimeses peatkis kneldut.
Sarnasuse-fenom eni ktketud kultuuripotentsid peituvad sarnasuse
nllnoom ilises struktuuris. helt poolt hutab optiline sarnasus asen-
dam iskiusatust, asendam ise piirjuhuks on tielik vastastikune asen d a
tavus, s.o kujutise ja kujutatu sam astam ine. Sarnanem ise lim m r -
vrtipill vi vrdkuju - ei sarnane, vaid o n : vrdkuju vrdub kuju-
Ittluga. Sel knnisel slm ubki kogu ebajum alakum m ardam ise, m aagia
ning vastandm rgiliste nhtuste - ikonoklastla jm s ajalooline intriig.
Teisalt pdleb optiline vrdpilt m rgilisuse poole, m is eeldab this-
tttjii erinem ist thistatavast; vrdpildi piirjuhuks om akorda on kujutise
ttticllk konventsionaalsus.
Sarnasuse vastuolu prdub lppkokkuvttes loom uliku, vahetult
nntud oleva (pris) ja kunstliku, inim tekkelise (nagu pris, st m itte-
pUrls) antinoom iaks.
Kujulise binaarne struktuur kajastub ka kunsti m ittesam astavalt
Miuna-olemise paradoksis. Inim tekkeline m ateriaalne objekt om andab
vftime olla ja thendada korraga, m uutub m ittelbipaistvalt lbi-
(nilfilvaks - kusjuures nnda, et kum bki pool ei saa teisest vabaneda.
I.isaks ..jljendavale sem antikale m uutub thenduslikuks artefakti ese-
ntclis optiline, m eeleline realiteet ise - ja seda m itte ksi neil juhtudel,
kus eseme kunstlikkust nim m e rhutatakse m ne stilisatsioonivttega,
vald ka siis ja koguni eriti siis, kui telisuse illusioon saavutab lim a
rtsime (..kunst varjab end kunstiga). Siin peitubki kujutiste kunstilise
olemisviisi algidu. Hiljem, kunsti raam es, haruneb antinoom iatepuu
ha edasi. Kunstilise artefakti visuaalsest esemelisest poolest saab deko-
rnllivse ja ekspressiivse alge lim um is- ja vitlusvli, ekspressioon om a-
kortla lheneb helt poolt kujutatu ja teisalt kujutaja isiksuse ja pshi-
lltile seisundite vljenduseks... Kujutatava vi thistatava antinoom iad
vftih siinkohal vahele jtta. Thtis on rhutada, et avangardistliku iko-
noklastia loogika, mis on loom ult analtiline ja lam m utab antinoom i-
llneil tervikud tkkideks ning lbustab binaarse, pidigi lpuks vram a-
lull judm a geneetilise algprintsiibi, sarnasuseni, et seegi vaidlustada.
M udelina vib teenida kas vi populaarne ajalooline anekdoot.
Kuuldavasti olevat keegi daam MatisseM maali silmitsedes m rkinud, ei
|i|ldil kujutatud naisel on ebaloom ulikult pikk selg. Analoogse etteheite
vomuKfid ira teenida nii Parmigianino, El Greco kui Ingres, phjust
selleks andsid ka varasem ad kunstnikud. Ent Matisse i ajal olid problee
mil kige tsisem ad tagajrjed. M adam, vastanud Matisse, see pole
naine, see on maal. Pole teada, m ida kostis selle peale daam . Piisanuks
tal sakust, vinuks ta vita, et m aal k u j u t a b ijgist. M ispeale Matisse
oleks vahest om a snad daam ile lahti seletanud: m aal e i k u j u t a naist,
vaid hlm ab ksnes transform eeritud naisekeha m otiivi sltum atu, ene
sekllase ja isevrtusliku m aaliorganism i he elem endina. Kui tlkida
see m eie keelepruuki, siis lbipaistvuse/lbipaistm atuse paradoksaalselt
pingestatud, vrelevas htsuses oli toim unud otsustav nihe lbipaistm a-
tuse suunas. Edasine liikum ine sam as suunas oli sellega prdum atult
m ratud, asi arenes kujutiste ajaloo lppem ise the all kunstina.
Kujutiste ajalugu ei lpe m istagi ses m ttes, et loobutakse kujuta
m ast; kui hvardavalt ka ei klaks uusikonoklastide deklaratsioonid ja
kui revolutsioonilised poleks nende loom ingulised aktid, iseloom us
tavad seda ikonoklastialiiki sm boolsed estid, m itte enam keelud.
Sltum ata sellest, m issugused olid ksikute kunstnike vi rhm ituste
vaated, ajendid ja eesm rgid, ning sltum ata ka konkreetsete teoste
taotlustest, vim alikest autorikom m entaaridest ja kunstiteaduslikest
tlgendustest, avaldus kujutavuse ikonoklastilises pagendam ises k u n s
tist teatav kindel loogika ning selge viide sndm uste edasisele arengu
perspektiivile. Lppkokkuvttes sulgub siin veel ks suurejooneline
ajalooline ring; kui kujutam ise ajaloo alguses seisab artefakt, m ida p ee
takse vlise reaalsuse osaks, kum m ardatav objekt ja suhtlem ise subjekt,
siis m ittefiguratiivsest kunstiteosest, m is loobub kujutam ast reaalsust,
saab om akorda sltum atu, enesekllane ja n - endasse naasnud reaal
sus, vaatam ise objekt.'*" Seda kirjeldab hsti abstraktse m aalikunsti hiil
gav apologeet C lem ent Greenberg; M aal on n d m uu tu n u d asjaks,
m is kuulub samasse ruum im tm esse, m is m eie kehadki; ta ei ole enam
[millegi] m ahuti ega [reaalsuse] ru um im tm e kujuteldav ekvivalent.
M aaliruum on kaotanud om a sees-[dim ensiooni] ning m u u tu n u d
lbinisti vlisuseks. Vaataja ei pea enam [maali] sisenem a, lahkudes
om aenese ruum im tm est. Kui pilt ldse veel vaataja pilku petab, siis
pigem tn u optilistele kui m aali jljendavatele vtetele; vrvi- ja vorm i-
vahekordadega, m il puuduvad pea tiesti kirjeldavad konnotatsioonid.
[...] Silmal on raske leida keskset, rhulist kohta ning ta on su n n itu d
kogu p inda tlgendam a htse Uigendamatu huvivljana, m is om akorda
hulgas vrvuste snaraam atu loom ise katsed phinesid kll peenel
rtNjiitundjaintuitsioonii, ent olid siiski vga subjektiivsed: snastikulist
liipsust ei saavutanud need kaugeltki, vhegi konkreetsem vrvide-vor-
mldc kodeerim ine ji paratam atult kttesaam atuks. Srase snastiku
nl I ) m i i I i > (in scllt' s e is u k o h ii .snustanucl uforL slllkult - <>lla, m itic liih riu liu la " ( l) u n t o 7 1 ).
vim itilllkii p r ln is ilh l u s c n d u m ls t C irc c n h c rg i p rin tsilb l)(u k sillen u cl lllk u m lsc iu i liihlN liim U cll
((IpiiiIiipIc (fn iiii lo tifliiji) c lik v iilx im as .idiiasliisc - c iiia iillk a ll O iitiiksllc (s iih k is , ION).
Nlliikiiliul iilckfi k o h aiu ' in ccn u laila, ei nm al ajul oli annliiogne arriiK loln u in iid vaKlupldliirii
uiiiiAM iilrmlKclt lUlu-ntlnmlHclr, nliuill rt kui u m ix iilo o alKuxcs oli iilcininc hlm iiinul kiixu iiitlii
(U iilm iw lldBl, hII ii\wiUili Hcc lim uti )iliincs(uul kiinstiliscks kunlllkkw "
loomise idee autor Kandinsky kirjutab; ..Kunstniku poolt igesti leitud
valiend on m ateriaalne vorm tem a hingevnkum istele, m ida tal on tarve
iga hinna eest m aterialiseerida. Kui vljendusvahend on testi ige, siis
kutsub see pea sam ad vnked esile ka vaataja hinges."^ Siiski on vas-
tusvngete trkam iseks vaataja hinges vaja v-tfel m uudki peale igesti
valitud vljendusvahendite - eelkige vastavat vaatajakogem ust ning
seelbi teravdatud esteetilist tundlikkust. Em otsionaalne nakatam ine ei
toim u autom aatselt, kuid teatavate tingim uste tidetuse korral on see
tiesti meldav.'^^ K andinsky ise tavatseb alatasa knelda sisust, m ida
sem iootika keelde tlgituna vib nim etada sem antikaks. Siiski on vae
valt phjust rkida kindlapiirilisest vi adekvaatsest vaatajaelam usest
vhegi rangem as thenduses, sest tegem ist on nii eriprase valdkonnaga
nagu hinge peenm ehaanika. Enam gi veel, selgusetuks jb paraku seegi,
kas ju tt kib hingeseisundite d e n o t e e r i m i s e s t vi em otsionaal
sete reaktsioonide p r o v o t s e e r i m i s e s t . ^ Kutseliste kunsti-
tundjategi katsed om a hingevnkeid verbaliseerida ei anna hem ttelist
vastust - isegi juhul, kui tegem ist on hiilgava snastajaga.
Kuulakem thelepanelikult (jutt kib Kandinsky kahest abstraktsest
kom positsioonist 1913. aastast): Iga m otiiv saavutab rm is pingesta
tuse, sarnanedes katastroofi, plahvatuse, uputusega. Vrvilaigud ja jo o
n ed toim ivad neis stseenides otsekui elusolendid. Aga see, et tegu pole
konkreetsete inim este, loom ade vi esemetega, vaid abstraktsete vorm i
dega, ksnes suurendab sndm use vljendusrikkust. K onkreetsust kao
tades om andab plastiline sndm us ldistuse kvaliteedi. [...] Erinevate
m otiivide vastastoim e loob m ulje kosm ilisest m aailm ade paljususest,
m is om avahel otsekui prkudes sulanduvad teatavaks universum iks.
62 Tsit AacKHHa 1993: 25 jrgi. O len ju b a e ln u d , et m aalikeele m itte m e ta fo o rilise d sam as-
tu se d lo o m u lik u keelega (ju tt ei ki ld sem io o tilise l h e n em ise ra k e n d am ise st, v a id selle ta a n
d a m isest lin g vistilisele) tu n d u v a d m u lle risk a n tse d ja v heviljakad. E n t k u i ku ju tav ate v o rm id e
p u h u l, iseran is k a n o o n iliste s s steem id es, o n see veel teatav al m ra l ig u sta tu d , sest siia m a h u
v a d alleg o o riad , s m b o lid ja m u u d sellised k o n v e n tsio n aa lsed k u ju n d id , siis ese m e tu le ku n stile
ra k e n d a tu n a viib s ra n e l h e n e m in e m eelev ald sete t lg e n d u sten i. K a n d in sk y e n d ag i vastavad
k a tse d p ig em k in n ita v a d k u i k u m m u ta v a d sed a arv a m u st. T em a ..s n astik k u ei saa ju s ilm a n h
tav alt sam a sta d a v rre ld a m a tu lt k rg e m a fo rm alise e ritu sastm e g a lingvistiliste s n araam atu teg a.
M een u tag em , e t o m a e tte k u ju tu se v rv u stele v a sta v a te st t h e n d u ste s t p a k k u s vlja k a K andinsky
s b er F ran z M are, e n t k u ig i aeg, k o h t ja m eelestatu s lan g esid k o kku, o su tu sid t h e n d u se d siiski
erin ev ak s.
63 A rv u sta d es em o tsio n aa lse re so n an tsi te o o ria id , m rk is E. H . G o m b ric h , e t p h iv ite n a ei k a n
n a ta n iisu g u n e ekspressiivsuse m iste k ll te rv e m istu se k riitik a t (G o m b rich 2002: 264). See on
m u id u g i v ga rm u slik s eisukoht.
64 Subjektiivset ek sp ressio o n i rad ik aalselt eitava s eisu k o h a - v astavalt o m a a rg u m e n ta tsio o n is s-
tee m ile - s n astas Jo sep h K osuth: Veel v ik se m a t t h e n d u s t om avad k u n stis Pollocki enesevl-
je n d u se d , sest sed a liik i su b jek tiiv sed t h e n d u se d o n k a su tu d kigile peale n e n d e, kes o n tem aga
isik lik u lt su h eln u d . Ja n e n d e spetsiifiline o m a d u s asetab nad k u nsti k o ntekstist vlja. (K osuih
402 1999: 167.)
V iu l ll Kindlim ky. Improvisatsioon nr 7. U 1910.
Moikv,'IVctjakovl galerii.
i 'nthu/Sitinpix
nn VI Koirryii 1988: 156-157. K n eld a vib m itte k si esem elisuse n u llta san d ist, vaid - edasiste
fk s|itT iin e n tid e p u h u l - k a m a a li n u llta san d ist. P e te r W eibel k irju ta b Valge r u u d u kdhin;
..Vulgi' iiu m ilin k u stu tab e n d as k ik v rv id n in g ilm selt k a m a a lik u n sti ldse. E sem etu valge m a a ilm
UH kori), kus m a a lik u n st hukkub. (W eibel 2002: 628.) K ohe viitab u u rija ka M aleviti e n d a srtnu-
illp; l'.l siia ju tlu g i olla sellest, e t su p re m atism is leid uks ru u m i m aalile. M aa lik u n st o n a m m u g i
lllrliih iil )ii iiiaallja isegi vaid m in ev ik u ig an d . (Sam as.)
fi'/ MuIcvllSI k u rik u u lu s ..hlbeline stiil o n p lv in u d p alju listu ss n u . Tuleb tu n n is ta d a , cl nck
itMiit|'itriiNfs kiicvoos p o le alati k erg e ta b a d a m tte k ig u loogikat. V ik to r B tkov t h e ld ab (ilgus-
lltill ktiiisliilkii vaadete e k lek tilist k irju su st ja k iiret m u u tu v u s t - k aasa a rv a tu d diam etraiilseil
hunnitpiWlrdcil , tem a m tteav ald u ste filosoofilist p h ja kvalifitseeris aga kainelt pscudofili)so(i(i-
llw i.i'g ,ip iid ru iia'' ............ 1999, II, 4 7 1 , 4 9 0 ).
lesriputatud [...) maali vrviplnd valgel luendil edastab m eie tead
vusele tugeva ruum iaistingu. Ma kandun phjatusse krbe, kus tajud
enda m b er m aailm aruum i loom ingulisi punkte.'" Teises m tteki
gus klab universalistlikke ja m essianistlikke noote: [...] m a eristasin
m usta, vrvilise ja valge ruudu, lin vrvilise ja vr^atu Suprem atism i,
ning julgeksin n d vita, et neist kolm est algest saab uus M aailm akord.
[...] N en m ingi suure arvu aastate jagu Suprem aatilist liikum ist, m ida
vahest [oli] ette ennustatud varasem ates eludes, ning jlle asub m u vaim
vi kogu olem us iseendast ehitam a m aailm a ja inim ese arhitektuuri.'^
Tasub siiski m eenutada, et hiljem rhutas M alevit m aalipinna tielikku
sltum atust, enesekllasust ja isevrtuslikkust. Vastusena iseenda ksi
m usele Mis on m aalikunst?, annab Malevit kaks piisavalt selget m
ratlust: M aalikunst on vrvi konstrueerim ine ldiseks massiks, mis
m oodustab m aaliluendi ja M aalikunst on tunneteavaldus vrvuse
vastu n ing vljendum ine om a viim atise vrvinhtusega aset leidnud
kontakti konstrueerim ise kaudu.^ Seeprast on esem etu kunsti juurde
j u d m in e tohutu sndm us [...] m aalikunsti vallas, sndm us, m ida
ei tu n n e varasem ajalugu [...] mille tulem usena toim uski jrk-jrgult
kujutise ja esemete hajum ine, kadus vaate- ja tajum isvljast tasapisi kik
inim ese m u u kitum ise poolt sisse toodu, teadlikud ja alateadlikud ele
m endid. M aalikunsti seda seisundit tuleb pidada ajaloo silm apaistvai
m aks, see oli lbim urre Kunsti kui niisuguse valda, mis ei sltu hestki
m uust tegurist, elust ega maailm avaatest. Ses lbim urdes pidi m aalija
m itte enam tundm a, vaid juba ka teadvustam a, et on j u d n u d eseme-
tusesse, s.o kohta, kuhu tal tuleb les ehitada m aaliruum , vljendada
m aalikunsti kui sellist ning m uuta kunst parteide ja esemelis-religioos-
sete ideede vliseks.^' Neile m ratlustele vinuks ke alla p an n a ka
e le m e n t Greenberg.
Ent sltum ata sellest, m ida m tles vi kneles (m aailm a)ruum i ees
istuja, m uutub teliselt riskantne taotlus esitada kike universum is lei
duvat hoopis vim atuseks ldse m idagi esitada.^^ Kik-olemise ja eimil-
tui hulgal filosofeeringuid antud taiese ja teiste sam aste ready-m adeide
teem al. Kuningas on alasti, vidm ise ja vim u eest hoolitseb kaaskond.
Kontekst ja ainult kontekst on suuteline esitatud eset m testam a; objekti
enese vaatlem ine on igas m ttes viljatu, esem e visuaalsed om adused -
vrvus, vorm , pindade faktuur, metalli, puidu ja kum m i taktiilsed om a
dused, siluetid, vorm i ja ruum i suhted pole olulised ehk teisisnu, ei
pu u tu asjasse. Ses m ttes o n Ratas vi Fontn puhtam ad juhtum id
kui niteks M an Ray Kingitus, m ida on ju sam uti hlpus kirjeldada
triikrauana, m ille alum ine pool on kaetud ogadega: viim ase vaatle
m ine lubab nautida vhem alt eesmrgiga eesm rgiprasuse absurdset
kum m utust.
R eady-m adeide ikonoklastiline paatos, m is ei ole kuidagi vlja loe
tav esem est enesest, vaid om istatakse sellele autori poolt, phineb m u u
hulgas ka asjaolul, et seda laadi teosed osutavad sarnasuse vi koguni
samasuse vim atuse ideele.^ Olgugi et vlja eldi see m te seoses
kurikuulsa pissuaari tiraeerim isega, kehtib ta ka laiem as kontekstis -
nim elt kui sarnasuse eitam ise filosoofiline phjendus.
prtilcsll lirciMiiks) m u u tm ise p a ra ta m a tu elu v alu lik k u se kogem usest. {FonbiHKO-BonbcjjcoH 2003.)
MiHhIiihI ku u lu b flagellatsioon-per/orm aficei t lg e n d a m in e fsiliseks haavaks te ise n d a tu d sot-
liiiilsr liuiiva" s m b o lin a ju b a teisese v erb aalse ..kaaskonna h u lk a ega ole m in g il m oel tuletatav
,,1'liivuliillkiiir' k u n stn ik u k isen d av a p e en ise klge k in n ita tu d ile tite ra v a h e tu st k aem isest. O lgu
iniiliilUul. i>t R u d o lf Schw arzkoglerile o m ista tav a d v e rised e n e s e sa n d ista m isa k tsio o n id o n a m m u -
lliiiti piiljiislaliid m stifik atsio o n ; m id a g i n iisu g u st p o le see V n i k u n s tn ik k u n a g i so o rita n u d , ci
iivullkiill i'na p rivaatselt, fo to d aga te h ti k o d u ste in s tse n e e rin g u te k igus, k u s k vaasiohvri rolli m n
gis S iliw arzkoglcri sber. K u n stn ik u s u rm o li kas en ese ta p p vi n n e tu sju h tu m ega o ln u d kui-
iIuKI soolini Icm a k u n stiliste a k tsio o n id eg a (v t h ttp ://w w w .b ra in w ash e d .c o m /a x is/sc h w a rz k o g ler/
I niidil, lil lil, sam uti: A rtfo ru m , Sept 1994, lk 104). D m itri G ol n k o -V o lfso n il o n see k ik k ah e silm a
viilifU' liiilinid. M uide, seda laadi a k tsio o n ik u n sti in te rp re ta ts io o n id v riv a d t h e lep a n u o m a e tte
liitliliisiMiii. liello o d u d tek stilt ei saa ju n u d a ratsio n aalseid seletusi ega k a sutatava te rm in o lo o -
glii |ii'ilii('iulainisl. Sotsiaalse h a b itu se ritu a a ln e o h v e rd a m in e o n ju p ig em luuleline m e ta fo o r
kui iiklslooiii m tte range k irjeldus. S am u ti ei saa k sida, m is asi o n sotsia a ln e haav, sed a e n am ,
p| C)iiii ,'i()l,siaaliie on m isk ip ra st ju tu m rg ista tu d . Jne. L eid u b k a a lu k a m a id teoseid, k u s ku n sl-
iilkii i-iulii vi leiste e lu so len d ite k allal to im e ta tu d veriste a k tsio o n id e v ajalikkus saab filosoofilise
|ii it|iiliM)llsi' p h je n d u se - m a p e an silm as n itek s P e te rb u ri filosoofi ja a k tsio o n ik u n stn ik u Valeri
StivlSukI l aaiiialu t (C^aBMyK 2001). Siin p o le v im a lu st a ru ta d a sed a te o st n ii p h ja lik u lt, kui ta .seda
viWi iks. seeprast p iird u n h e m rk u seg a: a u to ri m aalitav p ilt in fo rm a tsio o n ia ja stu m a h e d ast apo-
kKlpnUcsl, kus tn ap ev a in im ese n im e all elu tseb m in g i a b stra k tn e m o o d u stis, ei tu n d u m ulle
liill v m ic v cnii vasta ka tn ase m a a ilm a reaalsustele. Vaid k s n ide; Savtuki j rg i o n in fo rm at-
iiliiiiiiiii)iislii inim ene" elust e ra ld a tu d in fo rm a tsio o n ilo o rig a ; isiklikku m itte o salem ist s n d m u ste
VIliik k n n ip riise e rib In fo rm a tsio o n is n d m u ste h a kasvav tu lv . Sam as n iv a d reaalsed s n d m u se d
IlskI liilinuval kelleks p id a d a siis neis v a h e tu lt o salevaid inim esi? K uuluvad ju n e m a d k i infor-
MiaUliiimlnjiisUisse, kui pole ju s t teg em ist tu ln u k a te g a teisest ajast ja ru u m ist? Sam as m o o d u sta b
liisl cf, lilosoofilisest katseklaasist p rit tn ap ev a in im ese k u ju kigi edasiste seletuste ja pro-
Irk lfllrp iiiic k u k ' aluse, kus k n eld ak se v a jad u sest n aasta k ehalise lbielam ise e h ed u se ju u rd e ,
m'*(loliltiilse,sl lbi valu ja vere, arh ailise ritu aalse o h v erdam ise k a u d u - n in g h tlasi ka k u n stn ik u
p in iifcriiiilllsl .ses liikum ises p o stin fo rm atsio o n ilise seisundi poole. S rased tnapeva inime.sc"
IN Ipiim o lu k o rra a b strak tsed m u d elid , m is v aid riiv am isi p u u d u ta v a d t n a se m aailm a telisi prob-
iKdiiif, on vlliimsel ajal p o p u la a rsu st k o g u n u d ; olen k o rd selle m o e k a vttega ju b a p o le m isee rin u d
(VI lit>piiiii rcWii 200.1). Algse teem a ju u rd e tagasi tulles olgu m a in itu d , et kehaliste Irau m a d c p h -
limliiiiilsl iiliiK n u ild m a n ip u la tsio o n e o m a kehaga h lm avaid a k tsio o n e siiski toim us, ja .vala mu
llliilpiiol Kilinas pidasingi.
7M ( lli'V iiiult'1 s iiiir a s te s t .s e i s u k o h t i i d e i i l ) n e i u l e k r il l Ik a l v i l u l i u s 2 0 0 1 : .IH 4 9 .
Need on phendatud Vassili Kandlnskyle ja Ka*imlr Malevitlle Iko-
noklastidena. Kunstnike m tteavalduste uurim ise ja asjaliku, olgugi et
veidi sirgjoonelise analsi kigus juab uurija jreldusele, et m lem a
(nii erineva) kunstireform aatori ikonoklastiline intentsioon tuleneb
iselaadsest religioossusest, olgugi et kum m algi orast (B e a a H C O H 1999:
358-405). Religioosseid m otiive leiab ta teistegi 19. sajandi lpu ja 20.
sajandi alguse silm apaistvam ate kunstiuuendajate m tteviisis - kaasa
arvatud M ondrian. N nda saavutatakse ikonoklastia vaim se ajaloo
(niisugune on Besan 9 oni raam atu alapealkiri) seesm ine htsus: reli
gioon - vi religioosne teadvus - ja ikonoklastia osutuvad hel vi teisel
m oel seotuks kogu ajaloo vltel, alates kige varasem atest ilm ingutest
ja lpetades klassikalise avangardiga. K indlasti on paljud Besan^oni
varase avangardi ikonoklastiat puudutavad thelepanekud huvitavad.
Samas pole ilm selt juhus, et sjajrgse avangardi esindajad ja avangar-
dijrgne situatsioon jvad tem a huvikeskm est vlja. Sest siduda htse
varjatud vi m o o n d u n u d religioossuse lim ega ka edasisi nhtusi, kas
vi Rauschenbergi Voodit vi W arholi kurikuulsat Brillo kasti, oleks
tunduvalt raskem , kui tlgendada n n d a M aleviti revolutsioonilist
messianismi.^^
hendava alge leidm ine kigi ikonoklastiliste liikum iste ja ideede
m itm epalgelises ajaloos pole lesanne kergete killast, selle lahenda
m ine oleks teline intellektuaalne vgitkk. Paraku ei taha ajaloo kulg
hsti alluda he phjuse printsiibist lhtuvatele uurim isstrateegia-
tele. Seeprast eelistan m inagi sarnaselt paljude varasem ate uurijatega
6.
KII U usim a ik o n o k lastiav o rm i k irjeld u se, kaasa a rv atud selle v iim a sed m a n ife statsio o n id , vib
Irlilii 1'rlcr W cibeli a rtik list (W^eibel 2002) 2002. aastal K arlsruhes to im u n u d k n ek a n im e g a ni-
lii*p h imiu lash - m o n stro o sse s k atalo o g is. Seal p a k u ta k se teisigi p h je n d u si v iim asele ikono-
liliitilltiii)iisluli'. M a olen sellele t le eesp o o l ju b a v iidanud, e h k k i ei saa n u s tu d a k a W eibeli ko n t-
p|ituuiil' lh tep o sitsio o n ig a. Kui Besan<;on ta a n d ab kogu k u n s ti ju m a lik u represen teerim isele,
tlU Wi-ilicli esituses n eb asi vlja nii, nag u oleks Ikonoklastia ja ik onofiilia k onfliktide ta g a alati
llnKlniiilii |io liitllin e p hjus. L in eaarsed .sotsioloogilised seletused o n o m a ja h m a ta v a t k n d im a -
111*1 k u u l juba d e m o n stre e rin u d . M a ei saa kuidagi n u stu d a vitega, n a g u a stu n u k s ik o n oklastia
ulul! (lill |nlga progressiga, m itm e su g u se d kujutavale algele u stav a d v o rm id tuleks aga tin g im a ta lli-
yllmU ic lro g raa d sete j u d u d e h u lk a. N agu kohe rita n nidata, ei k ip u m a 20. sajandi ik o n o k la sm i
#lii(iniia ain u k si im m a n e n tse te , k u n stisisestc phjustega, n a g u sed a te e b W eibel - k u m m a lise
V iitluiiluiia alul d ek la re eritu d teesiga, et m rav ad on alati p o liitilise d te g u rid . O lulist rolli m ngl-
lil Kllnkl ka ldkulluurili.sed im p u lsid Ja k u n stim aailm a e n d a ku n stiv lise d m e h h a n ism id . I.puks
liiiiiliili m ulle liiald atu n a ka a u to ri o p tim ism p o s tm o d e rn istlik u a ja stu p rintsipiaalselt tei.stsugu.sc
Ittum ir' ('.sas. l.i.saks lo etletu d asjao lu d ele o n kataloogi l p p s n a m tte k ig u d so o tu k s vastuolus
pnig n iiiim ig it, m ille llru n o l.iilour .>1011(1*1111) .sissejuhatuses n n d a : Siin.sel nitusel ja kiics-
iilfv iis katalo o g is p ak u tav <in v ih k a m ise jii (iinallMiil iirlieoloogia. ( L a lo u r 2002: 14.) M illega mil
iiiiiiitl ri saa n u stu d a.
algselt tem a koosseisu ei !<uulunud. Kunstim aailm a laienem ine on alati
olnud transgressioon ning on seda tnini. Ilmselt tuleb oletada, et juba
kujunem isel ktketi kunstim aailm a struktuuri pinged, mis toitsid ta
kasvuenergiat ning m rasid kik edasised m etam orfoosid.
Loetlegem kunsti pideva iseenda piirest vljdm ise phisuunad.
Esim ene (ja htlasi kige varem ilm nenu) kulges kultuuriajas ja -ru u
mis: lihtviisil eldes on tegem ist kunsti ajaloolise ja geograafilise agres
siooniga. Teise, m orfoloogilise m tm e avardam ise teel hlm ati kunsti
orbiiti h a uusi tegevusvaldkondi. Kolmas laienem issuund ilm utas end
teistest hiljem, kuid seda thendusrikkam alt: just selles vallas toim usid
phisndm used, m is seadsid lpuks kahtluse alla koguni kunsti loo
m use enda. Parem a sna puudusel nim etagem seda kreatiivseks laie
nem iseks.
Viimasel tulekski peatuda kigepealt.
Telise kunsti loom ise tingim used nii, nagu neid m isteti 18.
sajandi lpuks, on Larry Shineri jrgi taandatavad neljale teesile, m illest
igaks tagab kunstnikule teatava vabaduseaspekti: vabadus m itte jl
jendada traditsioonilisi m udeleid (originaalsus), vabadus m itte alluda
m istuse ja (kunsti)reeglite diktaadile (inspiratsioon), vabadus fantaa-
siapiiranguist (kujutlusvim e), vabadus m itte jljendada tpselt loodust
(loom ing).* Esm apilgul nivad need neli ksteist tiendavat vabadust
m oodustavat kunstniku uue ideaaltbi tunnuste tervikliku ssteemi,
m ida kuigi oluliselt ei m uuda ka hilisem ad rom antikute rhuasetused.
Eeskujude jrgim isest vaba spontaanne loom ing, m is ei ole kohustatud
m idagi jljendam a, vaid toim ib kujutlusvim e jul (m illeni lpuks juab
seesm ise idee evolutsioon), m uudab geeniuse kunstilised eneseaval
dused tiesti sarnaseks jum aliku loom isaktiga. Mis alul oli tu n d u n u d
Jum ala eesiguse jultu n u d anastam isena, vttis n d suure analoogia
kuju, m is renessansist saati oli otsinud teoreetilist vljundit ning nd
viim aks selle ka leidis. Friedrich Schlegeli kuulus tlus: Kunstnikud
on vrreldes [teiste] inim estega sama, m is inim esed vrreldes m uude
maiste elusolenditega (Illnerenb 1980: 60) klab kll vljakutsuvalt,
kuid vljendab vgagi lugupidaval ja sestap ka pehm em al m oel loojat
Loojaga vrdsustavat analoogiat, m ille teadvustam iseni judis sajand,
mille see 1799. aastal avaldatud aforism otsekui kokku vtab.^
Siiski osutub knealuse kom pleksi ssteem ne korrastatus ja sees
m ine jrjekindlus pelgalt nivuseks. Lhem al uurim isel ilm neb teravaid
M"! M oonutan, et V enem aal leidis see id e e d e k o m p lek s k iire t ja elavat vastukaja. A leksandr
Suiihuokov k u u lu ta b o m a s n av tu s K u n stid e A k a d ee m ia av am ise p u h u l p id u lik u lt: M is p u u tu b
iijlii A kailoeinia k u n stn ik ele a n tu d v ab ad u sse n in g k u iv rd s e e o n v ajalik ja k asulik, siis tasu b m u u
stki. m oonutada, e t see on in im lik u ta rk u se allikas ja et n n d a , n a g u om avoli o n k a h julik ldisele
lioiiiiUilc, on tead u stele ja k u n stid e le k a h ju lik k sn es v ab ad u se p u u d u m in e . (CyinapoKoB 1964;
."i7 ) V abadus, m id a nii listas Sum arokov, p rd u s te a d u p ra st v a rsti vabad u setu sek s; scc oi vas-
(iiniul sugugi k u n stn ik u ro llile, m is k laaru s l p lik u lt ro m a n tism ia ja stu l. In n u s ta tu n a rom antiliste,st
lil (iH.uiiiuniost, k irju tab A lek san d r Ivanov o m a isale, s am a A k a d ee m ia professorile, jrg m ise sajandi
tll ndntol aastatel: ..Teie leiate, e t olla elu l p u n i k in d lu sta tu d p alg ag a 6 -8 tu h a t ru b la aastas, oniaila
kcnii nurgakest A k ad eem ia ru u m e s k oos k tte ja valg u stu seg a o n k u n s tn ik u le ju b a su u r n n , m ina
(IHU arv an , ot see o n talle tielik n n e tu s. Vene ajaloo m aalija p e ab o le m a k o d u tu , jgitult vaba, iial
Milllc kolloicgi a llu m a - l b ija l h k i s ltu m a tu ... K au p m eh elik k aalu tlu s ei s u u d a e d e n d a d a kunsti
|ii kigo kvakraega ei saagi te h a m u u d , kui seista valvelseisangus. (MBanoB 1969: 29S.) Kui locnis-
liu llk u slaaluso su h ted lo o m ev ab ad u seg a j id alatiseks le p ita m a tu lt v aenulikeks, siis kaii|>/iic'lit'llk
kiiiiiiitlus" (in solle p irtsa k a p a rtn e rig a m ah a m n g in u d k eeruka, k u id v iduga l |ip rn iid p artii,
iiilllosi jiiignovalt ka ju ttu tuleb.
Hfi I 7)7, aastal tu n n is ta b H eethovon, ot polo kunagi k u u lan u d M ozarti o o p e re id ja oolUlab illilsc
niltto k uulata tiste holiloojalo lo o m in g u l, ot m itto k ao tad a k betki o in a isikuprast (vt S hlnor
LM).
miitadtt keerukasse Ja muutlikku suhetevrku: kunstnik ja sotslokul-
tuuriline situatsioon, milles ta end leiab, tem a suhted om a aja ldise
kunstiparadigm aga, teiste kunstnike loom inguga - nii eelkijate kui
kaasaegsetega, suhe nhtava reaalsusega, iseenda kui individuaalse loo
m ingulise kogem use kandja ja akum uleerijaga.^ A rutlusainet oleks
lputult; igatahes viiks see m eid kesoleva teem a raam est vlja. Sestap
piirdun m rkusega, et an nan endale selgesti aru, kui erakordselt paljuta
huline problem aatika seostub kordum atuseprintsiibi (vi -im peratiivi)
m ainim isega. Sellegipoolest olen sunnitud asjade kiku ksitlem a redut-
seeritult, visandades vaid ldise arengujoone.
Veel m testam ata, kuid juba aktiveerunud ja thusalt toim iva kordu-
m atuseim peratiivi esim eseks selgesti ilm nenud saaduseks oli nhtavasti
kunsti stiiliajaloolise ksitluse kriis. Kui 16. sajandi Euroopa kunst m ahub
hdaprast veel htse stiiliarengu raamesse, siis 17. sajandit on juba vga
raske kirjeldada htse stiili kategooriais. Enam gi veel, ka polstilistilised
kirjeldused osutuvad lppkokkuvttes ebarahuldavaks. Just seeprast
oli m tlev uurija su n n itu d sisse toom a stiilivlise arengu m iste, mis
ainuksi om a olem asoluga m jutavat ka ajastu stiilisuundi.*^
87 Jevsei R o ten b erg a re n d a b n iis u g u st stiilit p o lo o g iat o m a m itm e te s t d es. hes n e ist k irju tab
ta, e t stiilivlise lo o m in g u lise m tle m ise v o rm i tek k im iseg a k a asn e s stiilis steem id e - b a ro k i ja
k lassitsism i - v im as a k tiv ise e ru m in e n in g t n u u u te sisuliste v im a lu ste ja plastik ak eele v a h en d ite
av astam isele kasvas h p p e lise lt n e n d e m ju tu sv te te valik. (PoTenepr 1989; 1 9 -2 0 .) R o te n b erg
seo stab stiilivlise a re n g u jo o n e te k e t reaalsu se u u e ..avastam ise e h k teisis n u - re a lism i v id u k i
gu g a 17. sajan d i k u n stis. M a ta ju n selles teatav at h in g e su g u lu st liberaalses n u k o g u d e esteetikas
alates 1960. aasta te st kibele l in u d id eed eg a. R ealistlik u m e e to d i m iste t ( ld k a te g o o ria n a , m is
h lm a s k a ..sotsialistliku re a lism i lo o m in g u list m e e to d it) ta v atseti v a sta n d a d a ..idealiseerivatele
m eeto d itele; v a sta n d u se p h ja l o m a k o rd a e rista ti k u n s ti stiililisi ja stiilivliseid eksistentsivorm e:
id ealiseeriv aist m e e to d e is t s n n iv a d stiilid, teg elik k u se e n d a m itm e k e sisu st p eegeldava realistlik u
m e e to d i ra a m e s aga av ald u v ad e rin e v a d stiH stikad (v t n t f ln e n p o B 1960). N iisu g u n e k ik v im a l
das o m a l ajal v a id lu stad a a m e tlik u n u k o g u d e k u n stip o liitik a n o rm a tiiv se t a k ad e e m ilist h o iak u t.
M in u m eelest ta su b R o te n b erg i vaateviisi v e id i t ie n d a d a : jrg n ev as stiilid e h a ju m ises m n g is o lu
list ro lh see. e t 17. sajan d i su u re d k u n s tn ik u d h a k k asid m is tm a o m a isiklikku lo o m in g u list valik u t
ja te a d lik u lt ta o tle m a k o rd u m a tu st.
S o o tu k s teistsu g u se ja o tu se v isan d ab o m a te m p e ra m en tse s artiklis ..Teine k u n s t A leksandr
Jakim ovit; leseh itatu n a sgavatele kosm ilistele p h je n d u stele p u u d u ta b see v a id k a u d e n ii ..p in
nalist p ro b leem i n a g u stiil. Teist. ..m itte a n tro o p se t k u n sti m illes k n eleb kaose hl. p a n n e s v a n
k u m a k ik k u ltu u rilise d k o rrasta tu se d , t h e ld ab a u to r alates ren essan sist n in g jlgib selle a re n g u t
k u n i 20. sajan d in i, k u s ..teise k u n sti j tk u ja k ro o n in a k u ju ta ta k se m d u n u d sajan d i avangardiste.
H p o te es o n liiga tsine, e t a n al sid a sed a lhikeses allm rkuses. M rkigem vaid, e t a rtik list ei
selgu, kas ja k u iv rd tu le n e sid ..subversiivsed re d u k tsio o n id , m id a Jakim ovit t h e ld ab kige e rin e
v a m a stiiliga k u n stn ik e lo o m in g u s, k u n stn ik e en d i te a d lik u st taotlusest. Jb m ulje, et k u n s tn ik u d
o lid p ig em m e e d iu m id , kelle k a u d u p u rsk u sid vlja m in g id k u h u u riv lise d m itte in im lik k u p rito lu
e m a n atsio o n id . ..R adikaalne re d u k tsio o n viib piirile. M id a v h em k u n stn ik ju tu sta b , kujutab,
t estab , m id a v h em d e m o n stre e rib o m a k u u lu v u st k u ltu u rim eh h a n ism id e sse , m id a e n am kneleb
ta Eim iski, M itte k u n stn ik u n im el, t h ju se ja ..s rik u au g u nim el, seda vljakutsuvam alt su h tu b ta
k u ltu u rin o rm id e ss e ... Kui k u n s tn ik esineb M rttek u n sti n im el, siis esitab ta Eimiskit^ rita b olla m asin
jms. (} ! k m m o bm 'i 2002-. 2 1 -2 2 .) P an g em th ele, e t E im iskit ja M itte-k u n stn ik k u au stab kirjutaja
su u re algusthega, ..k u n stn ik k irju tab vikese th eg a - eks seegi ole o m a m o o d i th en d u srik as. Ma
rita n siin liik u m ist av an g ard i su u n as p h je n d a d a te istsu g useid k u ltu u rim eh h a iiism c uurides.
Viim aki tull stiililise renguvorml lppemirt vOttt jubt sndinud
1'nktlmi: 19. sajaiuiil m uutuvad tpoloogiliseks phiksuseks kunstisuu-
nuti, mille raam es oi nnestu sugugi alati leida siiilihlsust."" Voolud ecl-
ilavad kunstniku loom ingulise autonoom ia sootuks suurem at m ra -
kordum atuseprintsiibi tsentrifugaaljud ilm neb siin m rksa tugeva
mini.
Mistagi suurenes koos teostatud kunstiliste ideede ja realiseeri
tud loom inguliste kontseptsioonide eksponentsiaalse kasvuga pidevalt
kii keelutsoon. Ehk teisisnu - seda, m ida ei tohtin u d korrata, oli ha
rohkem."'' Nilised varasem a juurde naasm ised ldreeglit ei kum m uta,
vaid m uudavad transgressiooniprotsessi veel thusam aks ja kllastatu-
maks. Kunstiteadlase silmale nii hrgud Ingresi ekspressiivsed m o o n u
tused kujutasid endast klassitsistliku doktriini laiendam ist, D elacroix
Tillebourgi lahing - R ubensi eeskuju arendust ja avardust. 2003. aas-
tul New Yorgi M etropolitani m uuseum is to im u n u d grandioosse h aar
dega nitus M anet-V elsquez kajastab kll ilm ekalt 19. sajandi m aa
likunsti lhem aid ja kaugem aid seoseid hispaania traditsiooniga, kuid
htlasi thendas hispaania kunsti taasavastam ine tollal ka m aalikoge-
nuist laiendavat akti ehk konkreetset transgressiooni peaparadigm a raa
mes. jrgnev nitus Prados, kuhu olid nim m e valitud ksnes fidouard
Miuiet vtm ethendusega m aalid, mis suhestati levaatega hispaania
klassikast, nitas veelgi selgemini, kui thusalt oli see hispaania eesku-
jiulest innustust leidnud prantsuse k unstnik laiendanud om aaegse m aa
likunsti piire.''
Igal juhul pidi m im eetilise paradigm aga visandatud ruum varem vi
hiljem pilgeni titum a nin g hakkam a ohustam a paradigm at ennast. See
helk saabubki impressionismiga,^' lpetades optilise illusiooni ajaloo,
inlllclc panid om al ajal aluse quattrocento m eistrid. igem ini klaarus tol
hei kel kahe renessansi algatatud paradigm a vastasseis: helt poolt kul-
(uiiriloom ingu paradigm a, m is varjatult sisaldab kordam iskeeldu, tei-
milt aken m aailma-paradigm a om a piirangutega. Vitis tugevam , sest
Amiro M alraux n im e ta b ro m a n tism i, m illest algas k u n sti stiililise eksislcn tsiv o rm i piWlrdii-
iihilii liinunem ine, m itte stiiliks, v a id k o o lk o n n a k s - v im alik, et H e in ric h H eine eeskujul (M nlriiu*
. .7), M iiui eelistan siiski te rm in it k u n stiv o o l.
M.illsse m rkis kord, et k u n sti a re n g ei s ltu a in u k si in d iv id u a a lse te st j u p in g u tu stc sl, ..v iild
lm iik u im ileeru n u d j u d u d e st, eeln ev ast tsivilisatsioonist. A n d ek as k u n s tn ik ei saa e n am tc lu i m i a ,
I l l i t lillil' m eeldiks. Kui ta k asu tak s a in u lt o m a a n n et, ei oleks te d a (k u n stn ik u n a ) olemil, s, (il o le
Mi^li' m eelevallas, m id a m e to o d a m e . See o n [vljastpoolt] m eile peale pandud." (Tsit D a n io l W7;
Ai ) l i i K l . ) V arem lelitu ta a k ei m ra ed asiliik u m ise s u u n d a ksnes k u n n ile c ru n u im pulsse nliislu
i|p, V i l l i l ka r l l c ( { a , et blo k eerib ju b a o m a n d a tu d v ald k o n n ad . M atisse te advustas seda sel({cll.
MII ..M iiiiel Prados", o k to o b e r 2003 ~ ja a n u a r 2004.
UI M a ei p e a s ilm a s im p re .s s lo n is lld e k s lll);ila la v a le k u n s tn ik e ko)fu lo o m in g u l, v aid Uk.siie)i x r llr
viMilii liiiiin lk u t m o o d u s ta v a t m e e lo d il.
see vljendas ldkultuurilist faustllkku printsiipi. Mimees oli sunnitud
om a valdused loovutam a - ksteise jrel ja ha kasvavas tem pos.
Im pressionism iga lpeb kunstivoolude ajastu ja algab avangardide
aeg. Uue epohhi phisisu ei m oodusta siiski m im eetilise alge agoonia.
Seeprast osutub ka eespool kirjeldatud u udne ikojsoklastialiik vaid uue
dnaam ilise printsiibi krvalsaaduseks: ksteisele jrgnevad avangar
did ei m oodustanud enam ksikuid kunstivoole he ldtunnustatud
p aradigm a raam es, vaid thendasid iga kord vana paradigm a eiram ist
ja uue kehtestam ist.
Tulemus on sam a, kui lahata olukorda teisest vaatevinklist. Teadu
poolest ktkeb iga kunstiteos ka iseenda program m i ehk seda laadi
teoste loom ise algoritm i, m is lppkokkuvttes viitab teatavale esteeti
lisele paradigm ale. Vastava suunitlusega anals vim aldab program m i
dekodeerida ning teadvustada selle taga seisvat esteetiliste eelistuste
ssteemi. Alates hetkest, m il kujutiste loom ine ja kasutam ine hakkas
orienteerum a nende kunstilistele om adustele, kehtis E uroopa kultu u
riruum is ka teatav raam leping selle kohta, m ida m ista piltkujutiste
loom ise kunsti all, olgugi et esialgu teadvustam ata kujul. Kik vistle
vate teooriate lahknevused m ahtusid selle ldtunnustatud ettekujutuse
raamesse. Ent sedam da, kuidas kasvas varem tehtu, -kogetu, -avastatu
tabutsoon, lhenes praktika vram atult kokkuleppelise ru u m i vlis
piirdele: varem vi hiljem pidi saabum a hetk, kus kordam iskeeld t u
kab piiririkkum isele. Piiriletus nuab uue kokkuleppe ehk m oodsas
keelepruugis - uute protokollireeglite kehtestam ist. Kusjuures tegem ist
o n printsipiaalselt uuelaadse protokolliga, m is ei stesta seda, kuidas
tehakse h t vi teist laadi kunstiteoseid ja m illine neist vtetest vi laa
didest on p arim vi kige igem, vaid milles phim iste m testatakse
kardinaalselt m ber. U u s p r o t o k o l l f i k s e e r i b k o k k u l e p p e
s e l l e k o h t a , m i s o n k u n s t . Piiririkkum ine uue piiri kehtes
tam ise nim el thendab m iste sisu uu t piiritlem ist ehk defineerim ist.
ksteisele jrgnevaid avangarde ei saa seega tlgendada pelga trans-
gressioonina. Avangardist ei ole tavaline piiririkkuja, kelle vib vahis
tad a ja koju tagasi saata. Tagasitee on suletud, sest avangardism on
loom u poolest kultuurinom aadlus - poliitika ja praktika, m is tegeleb
piiride m berjagam ise ja uute m aade hlvam isega. Avangardisti selja
tah a jb alati keelutsoon, kuhu naasta ei saa; ainus vim alus on vallu
tad a ja asustada kunstile ha uusi ruum ialasid, m ida juba hom m e tabab
jlle tabu alla langem ise saatu s..
92 P h jalik u ja sisu k a lev aate tra n sg re ssio o n ist k u i m o o d s a k u n sti p h ip rin tsiib ist vih leida
A n th o n y Juliuse ra a m a tu st (Julius 2003), kus, tsi kll, ei a n al sita selle p hjusi - r h u ta ta k se
420 p eam iselt tra n sg re ssio o n i ja v a b ad u se seoseid. U u rija e rista b tra n sg re ssio o n i kolm e liiki (vi vcr-
TKrelikult on iga avangardi sndmuse puhul tegem lit u udie vaitu*
Ncgii ksimusele mis on kunst?" Mul ei oie plaanis sellele taandada
kogu erinevate ajendite, loom inguliste taotluste, kunstilistest ja mit*
tekunstilistest kultuurisfridest prit ideede, intellektuaalsete mtte-
kitlkucle, eksperim entide, kirgede ja pettum uste m itm ekesisust. Tahan
vaiil rhutada, et vastus sellele ksim usele peitub vram atult igas
vilhegi m jukam as avangardi program m is pideva vltim atu konnotat-
loonina, sem antilise basso ostinatom . Knelgu avangardistlik artefakt
Ise vi kneldagu tem a kaudu millest tahes, paratam atult klab selles
ulati kaasa ka vastus ksim usele mis on kunst? M ningatel juhtudel
philiselt see klam a jbki - need teosed thistavad protsessi kriitilisi
slm punkte, ig u statu lt vga sageli tsiteeritav Joseph Kosuthi kuulus
dNsce nFilosoofiajrgne kunst {Art After Philosophy) paneb harukordse
eluusega i-le tpi. K osuthi keskne tees klab jrgm iselt; Kunstiteos
tautoloogia, sest kujutab endast kunstniku taotluse presentatsiooni,
Nt leos tleb, et antud kunstiteose on kunst, m is om akorda thendab, et
on kunsti [miste] mratlus! Ehk teisisnu: [...] kunsti idee (vi
tcos") ja kunst on sisuliselt ks ja sama, ning vaadeldav kunstina, vaja-
miita kunstivlist verifitseerim ist (Kosuth 1999: 165, 166). See on olu
lisim m ratlus, millega seadustatakse kunstiteose enesekehtestam ine
kunstina. Ent Kosuth snastab veel he vajaliku m ratluse. Prast
D ucham pi saab he vi teise kunstniku vrtust m ta selle phjal.
Illil mral ta ksib kunsti loom use jrele, ehk teisisnu - m ida ta lisas
kunst I mistele vi m ida enne nende tegevusse asum ist polnud olemas.
K unstnikud seavad kunsti loom use ksim rgi alla, esitades uusi pro-
positsioone kunsti olem use kohta. {Samas, 164.) M aksim alistlik Kosuth
roslab kunstialase revisionism i algust M arcel D ucham pi nim ega, kuid
pole raske mrgata, et igupoolest tstatatakse kunsti loom use ksim ust
)ttr)ekindlalt juba alates avangardism i esim estest sam m udest. Tollest
ttjiisl om andas kunstiteos selgesti kahetise struktuuri nii-elda teises
tttmes: olles ise tekst selle sna avaras thenduses, esitab ta sam al ajal
11(11 is (Itoy.s m rgib, et k u n stiv lise m ate rja li ku n stilisse s steem i h lv am ise vte o n o i a n c
liiiiii fslnuvslelc kollaaidele n in g k a K an d in sk y ab strak tse te k o m p o sitsio o n id e p u h u l oli sisuliselt
siuna m en etlu seg a, n im e lt k u ju tu slik u lt m o tiv e e rim a tu te v rvi- ja v o rn iik o m b ln u tslo o -
hlilf iiilen ieerim iseg a tra d itsio o n i - n e ed k u u lu sid v arem p ro faan sesse sfri ja neid ta juti rniir-
iliiiiiid k ullsudena, m id a oli k o m b ek s m in e m a visata (rp o iic 1993:167). E sim ene vide o n vaielda
iiiiiliilt (eiie, Icise t e stam in e n u a b veidi sofistikat: o lulisem o n siiski see, et s n lcelilise kubl.iiiil
liiilliiii^ld siiililavad pildi v o rm i ja K an d in sk y m rd u n u d k altski oli pildilikult rislk lik u k u |u lln e,
liiiollkiill siin lu d ja ra a m itu d . S e e p ra s te l saa p h im tte lise lt uusi keeli loova radikaalse avangardi
MiiH'li'iil kuidagi k ah eld a, et rcay-m ac on rev o lu tsio o n ilin e vte.
Ml Une pllrlmrgi.slu.se algataja ta rb e k s sobiks hsti n im e tu s Ircn-scttcr (kuna tre n d " kiilbib
n iik u in ii lubii ka eesli keeles). Seda s n a k o h tab ka e ria la k irja n d u se s (vt nl l.aborde 2(102; 26'!
kiiniluliinn lolni C age'i kolila) n in g liinu asisele klale vastab see m rk sa p a re m in i asja olcnm clc
liMl kO rgelonnullsed ..rajaja", pl<mecr" vinn.
l^^iatatsloonlvimalusl. Kuigi sraste kikude valik vib ehk testi olla
on tnaseks selge, et iga jrgneva vim aluse leidm ine lheb ha
^1 ^kamaks - tpselt sam uti, nagu ha raskem aks m uutub iga jrgneva
k W v u leidmine. N uab ha rohkem leidlikkust ja vaim ujudu, et vas-
7.
N;
^skem korraks Schilleri juurde.
pQ ''Kirjades inim ese esteetilisest kasvatusest leidub varsti prast ees-
tsiteeritud kohta, kus Schiller kneleb esteetilisest nilikkusest,
ky^^moodi geneetiline ekskurss, mis kirjeldab lem inekuhetke tegelik-
eh l^ paratam atuselt nilikkuse vabadusele. Jutt kib prim itiivsetest
..prim aarsetest kultuuridest; nitena m ainib Schiller m uistset ger-
j5^^st ja kaledoonlast kui ldistatud isikut. R ahuldum ata esteetilise
jadj * toom isega paratam atusse, kisub vabam m ngutung end hdava-
sel|S ah elaist tiesti lahti ja ta taotluse objektiks m uutub ksnes ilu kui
Inim ene ehib end. Vaba lbu vetakse ta vajaduste hulka ja m it-
^Jalik on peagi ta rm ude parim aks osaks.
tar'\^^ii nagu vliselt sugeneb vorm vhehaaval ta eluruum idesse, maja-
juk E tesse ja riietusse, nii haarab see lpuks inim est ennastki [...]
m o ^slik rm uhpe m uutub tantsuks, vorm itu est meeldivaks har-
kuvi^iiiliseks m iim ikaks; segased tundehlitsused arenevad, hakkavad
'e tu m a rtm ile ja pim uvad lauluks.* N agu ngim e, on Schilleri
98 T h elep an u v rsel k o m b e l p iird u b k a k aasaeg sete k u n stia jalo o lev a a d ete vaatevli sageli v as
ta v a a jastu v aim se silm ap iirig a - seal ei leid u e n am asti s n agi W edgw oodi vi Svresi m a n u fa k tu u
rid e k o h ta , kll aga m a in ita k se k in d la sti W illiam M o rrist ja A rts a n d C m fls liikum ist.
9 9 S u u rte ja ..vikeste k u n stid e staa tu se v rd su stu m ise st kneleb ju b a teose e s i m e s e kile p e a l
k iri - vt Riegl 1901.
tu* tttsaplsi tftusls, kuni ta hAlmati vHmaks tervenisti kunitim M ilm i -
uliilfji teoorias! ja kriitikast ning lpclatlcs vastava kunstituru tekkimise,
Hllltuste, erakollektsioonide ja kunstim uuseum ides esindatusega.'""
Tegemist on esimese ilmse tendiga selle kohta, et im peratiivksi-
nuis m ida veel annaks teha kunstiks? ei ole ksi avangardi liikum atu
If^llllkur". Kunsti mistevlja laiendam ine m oodustas otsekui kunstielu,
teooria ja -ajaloo seesmise paratam atuse sunni nende vastastikuses
jJlnuimiises ja tingituses.
Kige vim sam alt avaldus see paratam atuse sund kultuurilis-ajaloo-
llnes ja kultuurilis-topograafilises m tm es.
Kui jda Schilleri vljendi juurde, siis siin osutus laienem ise phi-
r?Nsursiks praktilistest vajadustest vabastatud, igem ini vgisi abst-
ruhccritud esteetiline jk. Just selle arvel toim us kunsti m iste
a j a l o o l i n e ja t o p o g r a a f i l i n e transgressioon.
'IVansgressiooni esimesi m rke vib leida juba kunsti intuitiivse idee
lekkides, olgugi see alles hgus, nagu intuitiivsele m istm isele om ane.
Antiikautorite! on seda avastada raske - just vtm esna puudum ise
lAttu -, aga siiski m itte vim atu, nagu peagi nem e. Renessansiautorite,
( ihlherti ja Vasari hvitav hinnang keskaegse m aali kohta tugines renes-
nansitcadvuse poolt om aks vetud k u n s t i l i s t e l e kriteerium i-
ilfle: kreeka m aneeris kujutisi iseloom ustati kui kehva ja vga kehva
kunsti - hullem at ei saa ollagi aga siiski kunsti; vastasel juhul olek-
itlil mis tahes kunstilised etteheited ka kohatud. K um m ati ei seleta kski
rrnessansiautor, m is phjusel tuleb neid teoseid ldse kunstiks pidada;
kujul isle kuuluvust kunstim aailm a tunnustati a priori. Kunsti ja k ujuta
mise m istete eraldam atus, m is esm akordselt ilm utab end selgem ini just
ncssansis, jb kunsti m testam ise fundam entaalprintsiibiks kuni 19.
(irtjandi lpuni. 18. sajandil saab kunstiajaloo avardam ine uue vim sa
inipulsi tnu teadvustatud, teoreetiliselt m testatud kunsti m iste tek
kimisele; sellest hetkest peale algabki kunsti avastam ine (vi ehk hoopis
oniislamine?) kigile m aadele ja rahvastele kui pidev protsess.
Universaalse kultuurihorisondi avamise vlgnes ajastu esm alt
(llitnibattista Vico, seejrel iseranis H erderi m ttetle, lpule vii-
rUI selle varased rom antikud. Lik W ilhelm H einrich W ackenroderi
MMI I ithiMuliisrikas sam m selle s u u n a a re n g u s a stu ti esim ese rah v u sv ah elise d e k o ra fiiv k u n stin i-
tti ' iiviiinlscga 'Ib rin o s. N itus to im u s 1902, aastal, olles m itte k si ju u g e n d stiili d e m o n stra lsio o -
iilU , V i l l i l lliislad es htlasi vastavate id eed e v id u k ik u . T h e le p an u v rsel kom bel eksp o n o crili
tiiliikiiMNlI just seal, m itte m n el k u ju ta v a k u n sti nitusel. N iipea ku i kaasaegse d e k o ra tiiv k u n stl
iiKMii!' Iilci Ib rin o s h ak k as ilm e t v tm a , .sndi.s o tsekui lo o m u lik u j tk u n a k a kava t ie n d ad a scdii
(iiliKiltiiscnii, m is reg lem en d i koha.sell pidi hlmiiiiiii iiksiu's niisu g u se id vorm ilt o rig in aa lseid
tiHil, m ille (iniiidiised d e m o n stre eriv ad .silmiinilliliiviill laollusi olla pigem k u n stite o s kui te h n ik a
niiviitiKlc vili," klrjuliis h e Itaalia lehe kiinnllkrllllk, (Tult I loll l')88: 16K jrgi.)
Kunstisbrast kloostrivenna sdam epuistam istest, mis kannab peal
kirja M ni sna kunsti leldisusest, sallivusest ja inim arm astusest,
snteesib vastavaid ideid ajastuom ase tundekllasusega.
Kunsti vib nim etada inim tunnete kauniks ieks. Igavesti m uutu-
vais vorm ides ilm itseb see kogu m aailm as, ja m eie hine isa, kes hoiab
om a ktes m aad ja kike sellel leiduvat, tajub selle htset aroom i.
Igas kunstiteoses, kus see poleks ka sndinud, m rkab ta jlgi tol
lest taevasest sdem est, m ille ta ise poetas inim sdam esse [...] Talle on
htviisi armas nii gooti kirik kui kreeka phakoda ja m etslaste toores
sjaviis paitab ta krva sam am oodi nagu sulnis koorilaul ja kirik u m u u
sika. [...]
Indiaanlasele ei heideta ju ette, et ta kneleb indiaani keeli, m itte
m eie m oodi. Milleks laita siis keskaega selle eest, et tollal ehitati teistsu
guseid phakodasid kui Kreekas?''
O sundan siinkohal vaid vikese ligu, sam as kui tsiteerim ist vriks
tekst tervikuna: kantuna inim konna htsuse paatosest - inim likkuse
avalduste ainulisuse ja paljuse ideest Jum ala palge ees - knib selle
m te puhtkunstilisest problem aatikast tublisti kaugemale, kinnitades
pluralistlikku kultuuride vrdsuse printsiipi. Ent htlasi paisati nnda
prani valla kunstim aailm a vravad: kahel kel oldi n d valrnis kunsti
rppe vtm a nii O keaania asm ati kultuuri esiisadetulbad kui tu h an d ed
teised sakraalsed artefaktid; tee kunsti - kunstim uuseum idesse ja era
kogudesse, nitustele, kunstiajaloo levaateteostesse ja eriuurim ustesse
nin g lpuks ka nidistena kunstnike ateljeedesse - oli kui m itte veel sisse
sidetud, siis m aha m rgitud kll.
Sisuliselt sisaldas kunstisbrast eraku sdam epuistam ine kokku
su ru tu d kujul koguni kolm e program m i. Esiteks kuulutas see vrtuste
hierarhia reorganiseerim ise, m berkujundam ise vim alust kehtiva kul-
tuurikaanoni raam es. Teiseks oli tegem ist leskutsega ratada, aktivee
rid a unustatud, kuid potentsiaalselt vrtuslikud uinuvad kihid, vald
konnad, personaalsed loom em aailm ad. K olm andaks viidati vajadusele
hlm ata kunstim aailm a ka see m aterjal, m is seni oli kuulunud kultuuri-
kaardi m ittekunstilistele aladele.
Mistagi klaaruvad nim etatud eristused selgem ini alles tagantjrele.
Era Angelico rehabiliteerim ine, Verm eeri, M atthias G rnew aldi vi
Georges de La Touri unustusehlm ast pevavalgele kerkim ine, Vana
riigi aegsete hauakam brireljeefide llitam ine kunsti hulka ja aafrika
m askide esteetiline vrtustam ine on erineva loom uga kunstinhtused.
Ajaloo toim um ise kigus jvad erinevused sam as sageli tabam ata.
|n ; V i ;i,c;iaK pya 1 9 5 0 : 2 2 4 . T h e le p a n u v r s e l k o m b e l m a i n i b D e l a c r o i x te is a l R e m b r a n d t i
IrtliiiM u m isl o m a d u s e n a , m is l h e n d a b t e d a p r i m i t i v i s t i d e l e ( f l e n a K p y a 1 9 6 0 : 3 3 ).
K IH C lh cs a r v u s tu s e s G o m b r i c h i k n e a lu s e te o s e k o h t a m r g ib r e ts e n s e n t , e t p e a lt n h a tle k s a u t o r
* llii n ii( 5u lahu d a r v i n i s t l i k u s t , s .o e v o lu t s i o n is t lik u s t k o n t s e p t s io o n i s t , m i lle l p h i n e b G o m b r i c h i
k l.u s ik .il ln c K u n s t j a illu s io o n . E n t s e e g i o n p e l k ill u s i o o n , j t k a b a r v u s t a j a : ig u p o o l e s t k it u b
( i i i i i i l i r k l i o m a v e r iv r s k e s u u r im u s e s s u u r e m a d a r v i n i s t i n a k u i D a r w i n ise ( B r a u e r 2 0 0 3 : 5 9 3 ).
I ili |i(iiilt's l, p r i m i t iiv s e j u u r d e n a a s m in e s elle s n a o ts e s e s , s .o e v o lu t s i o o n ilis e liik u m is e a l^ s la n -
illi iiiil lillic iu lu s c s k t k e b e n d a s p a r a d o k s i: n a j(u e l d u d , s e lle g a h t a e g u n ii t u n n u s t a la k s e e v o l u l -
liiiin l k ill s o a la k s o soe k a h tlu s e a lla . I.i^ p p k iik k iiv f illo s v iiv a d I s k lilis e d p r i m i t i i v s e j u u r d e n a a s m l-
u n i >i)t>i k u n s t i k i i m u l e e r u m l s c n i ju k t in iillin iiu lln u i p lli l d r a v a r d i im ls c n l.
hftimukunstlle ning Ameerika Indiaanlaste )a eskimote kunstile.'
Et nii Euroopa vanem a plastilise prandi kui Huroopa-viiliste artefak-
tide hlm am ine kunstim aailm a rppe ei pruukinud olla seotud ksnes
vastandustega rafineeritud/tahum atu, aneem iline/juline ning lpuks
ka arenenud/prim itiivne, on hlpus dem onstreepida m ne nitega.
Keskaja plastilise prandi m berhindam ine, mis oli iseloom u
lik juba 18. sajandile, ei kinnitanud ksi selle vaieldam atut kuuluvust
kunsti hulka lhtuvalt renessanslikust kunstiajaloopildist, vaid m uutis
ka hin n an gu m rki: negatiivsest sai positiivne ja keskaja kunstile hakati
om istam a vgagi krget vrtust. m berm testam ise he reaalse tule
m usena m uutus ka kunstim lestiste funktsioon - kultusesem etest said
esteetilised objektid. Me jlgisime, kuidas seda protsessi kiirendas k u n s
tikogum ise levik. 18. sajandil haaras see juba ajaloolisi svakihte. Kui
Piacenza m ungad ei suutnud vastu pan n a tolle aja kohta m uinasjutuli
sele sum m ale ja m sid kuulsa altarim aali Saksi vrsti erakogusse, vis
niisugust kontekstim uutust pidada juba tavapraseks, eriti arvestades
asjaolu, et RafFael kehastas kunstilise m aali e t a l o n i .M r k s a olulise
m aks sam m uks rekontekstualisatsiooni-protsessi seisukohast vib
pidada vhem tu n tu d fakti, et kui Padovas loodi 18. sajandil kunstikogu
nim ega Galleria progressiva, siis kige m uu krval eksponeeriti seal ka
kurikuulsas kreeka m aneeris maale, m illest Vasari tavatses nii plasta
valt knelda. Sakraalruum ist vlja to o d u n a ja plvim ata veel kahem t
telist term init prim itiivne, olid need j u d n u d ra oodata aja, m il neid
tu n n u stati kunstina, esteetilise nautim ise autonoom se objektina (vt
Baaen 1995: 85). Rom antilise epohhi teeneks oli ksnes tunnustam ise
lplik kinnitam ine.
Tiesti ilm selt vljendas m aalide ja skulptuuride teisaldam ine nende
algsest asupaigast spetsiaalsetesse eksponeerim is- ja hoiustam isruum i-
desse tehniliselt seda tsiasja, et m u u tu n u d oli kultuurikontekst, mis
om akorda phines vaateviisi teisenemisel. N iipea kui palvetaja hoiaku
asendum ine vaataja hoiakuga oli kinnistunud, langes ra vajadus m aale-
skulptuure fsiliselt m ber paigutada: nii asjatundja, kunstisber kui
lihtsalt turist vis sooritada vanu palvernnakum arsruute kordava reisi
11 'i V I 2 . t r k k : G o ld s c h e id e r 1 9 3 7 .
I Kl M i s o m a ko rd a t h e n d a b , e t d e k o n t e k s t u a J is e e r i m in e , m ille s t r a a m a t u e s im e s e s o s a s k n e l-
iliik s c te o re e tilis e o p e r a t s i o o n i n a , t o i m u b n d u m b e s s a d a k o n n a a a s ta j o o k s u l p r a k t i k a n a n i n g
k liin is la ta k s e e d a s p id i k u l t u u r i n o r m i n a . R e k o n t e k s t u a li s e e r im in e s e e v a s tu t o i m u b k it s a m a lt a n l-
i iip i ilo o g i a p iir e s . Ja m e s C l i f f o r d n i m e t a b k i g e d r a m a a t ili s e m a k s p r a k t ilis e re k o n te k s lu a lt u l-
liio iii j u h u k s M u s e e d 'O r s a y k o n t s e p t s i o o n i , k u s k u n s t it e o s e d o n p a i g u t a t u d a ja s tu a j a lo o li s - k u l-
h m r ilis s e k o n t e k s t i ( C l i f f o r d 1 9 9 0 : 1 4 7 ) . T u le k s s iis k i s e lg u s e le j u d a , m is s iis ie t i t o i m u s . K
|ild iu la n iis u g u s t e k s p o n e e r im is v iis i k u n s t i e d v r it e p a ig u t a m is e k s k u n s t iv lis e s s e e s e m e li.s sc )
K iils io k u ltu u r ilis s e k o n t e k s t i , v i e h k s o o t u k s v a s t u p i d i - k u n s t i m u u s e u m i s n id a t a v a k o n lc k iitl
liis im is e k s k u n s t i seisusesse? K u i t e le p e a k s v a s t a m a v i i m a n e o le tu s , siis o n t e g e m is t k u n s t i r u u m i
Itir jc k o rd s e la ie n d a m is e g a .
tatav m berkodeerim ise miste. Kui iidol hes tem a kui kultuskujuga
seostuvate rituaalidega kuulub hte kultuuriteksti, seesam a objekt
m uuseum ieksponaadina koos seelbi om andatud esteetiliste rituaa
lide auraga aga teise kultuuriteksti, siis on silm anhtavalt tegu njber-
kodeerim isega. N iisugune lhenem ine totaks huvitavaid tulemusi.
M uuhulgas vim aldaks see rakendada Juri Lotm ani ideid, kes ngi
m berkodeerim isprotsessis uute thenduste ning seega kultuuriloom e
allikat. Ksim us on selles, kuivrd igustatud on iidoli ksitam ine teks
tin a kum m aski seisundis. Nagu eespool veendusim e, pole algseisundis
elem entaarsed tingim used igatahes tidetud: kultuskuju ei thista ega
sm boliseeri, vaid kehastab, teostab kohalolekut. O m a pritolukultuuri
kontekstis ei ole iidol tekst, vaid olem ise m anifestatsioon. Tekstiks m u u
tub ta ekstravertselt - meie, vlisvaatlejate silme lbi, kes m e pam e
teda m testada teise kultuuri seisukohalt. Sestap vajaks antud juhul
m in u m eelest m berkodeerim ist m berkodeerim ise m iste ise. Esiteks
toim ub siin tegelikult objekti m bertstm ine m ittetekstilisest seisundist
tekstilisse. Uuel kujul om andab ta testi thendusi genereeriva vim e -
philiselt on tegem ist ekspressiivselt esteetiliste thendustega. Jrelikult
o n teisest kultuurist p rit objekti, kaasa arvatud sakraalesem e rata
m ise puhul uuele, tekstilisele elule tegem ist e s t e e t i l i s e v a l d a
l l i t a m i s e a k t i g a . htlasi thendab see ka knealuse valdkonna
l a i e n d a m i s e akti.
M illised objekti om adused teevad srase transform atsiooni vim a
likuks? Vastuseid sellele ksim usele leidub laias valikus. Spektri hes
otsas pakutakse hpoteesi, igem ini kll aprioorset ideed, et kunst on
igavene ning nii sakraalkujutised kui m uudki artefaktid on algusest
peale kunstilise iseloomuga. Vastaspoolusena tiendab seda avangardi
kogem us, m is nitas, et kunstiks saab m uuta m ida iganes. D u ch am p i
kuulsa tluse, et raske on teha m idagi niisugust, m is ei oleks kunst,
vib antud juhul parafraseerida vorm is: raske on leida (ajaloost, teistest
kultuuridest) m idagi niisugust, m ida ei saaks m uuta kunstiks.
Teravmeelsema vastuse annab varjatud esteetiliste om aduste
hpotees, m ille jrgi need ilm nevad alles objekti m berpaigutam isel
Lne uusaja kunstikultuuri m juvlja."^ Schiller kneles om al ajal
esteetilisest jgist. Kaasaegse autori esteetilisi konnotatsioone vib
pidada Schilleri m tte nnestunud tlkeks tnaste m istete keelde (vt
rpMropbCB 1984: 100). Lpuks on m eldav ka jrjekindlalt nom inalist-
lik lhenem ine: artefakt ise on esteetiliselt neutraalne ksus ega kanna
endas m ingeid ilm nem ata esteetilisi vrtusi. Alles sattum ine esteeti-
IIN H ilr liiii ii i c t Ii I c, cl see belgia k unstnik u palju kra tekitanud teos kujutab endast kuuest oniu-
V ilip l lllic iu h itiid klaasanumasi koosnevat hiiglaslikku kompleksi, m is kom puuterjuhtim lsc IccI
|| kocniiliste ainele abil im iteerib ksikasjadeni seedimisprotsessi, alates restoranltoUlu
HMIlualnnilHrM ja lpetades asjakohaste e ritiste ja vljaheidetega. Kloaak hendab endnx m ll-
H tflil kriiiM cxsfid kunsli.suundi. Neile on muuhulgas omane kasvav huvi ku n sti ja kaasaegse tch
niiliMinlii Irilkum lspunktide vastu ning madala kui inim eksistentsi fundamentaalteguri u u rim in e
kus sndsusnuded ja vrtusssteemid sundisid pikka aega kike f silist Igno-
HMMlilit ..Kloaak' kasutab moodsat tehnoloogiat selgesti nestava snumiga teose looml,sck.''
|hii( i7/www,iloaca,be/turbo.hlm, 31.111 2004.) Lisagem, et seedekulgla mudel, olles ise neslv"
I h i II i i i i i imtiulii, loodab omakorda lei.sest kultuurisaadusi, m is saabub elegantses steriilses pakenillit
tiiiiv ilii iMiikogiissc, kes vaevub seda interneti teol tellima. Te h n ilis-k u n sliliste vtetega loodud
k a ts io o n i, m is k u ju ta s in im e s t m a s in a n a (v t E n g e l 2 0 0 1 ). M a ei te a , k a s k e e g i k o m m e n ta a to r ite s t
on s e l l e s e l e t a m i s e k s k a s u t a n u d k a M i h h a i l B a h t i n i m a d a l a - p o e e t i k a t , m i s o ) e k .s j u s a m u ti v g a
k e p r a n e . K u u ld a v a s ti t ta v a t k u n s t n i k ju b a t i u s t a t u d m u d e li e h k T u r b o - k lo a a g i k a lla l.
KoouniM u KUI M
Primitivismi elitaarsesM la d v lk u ise kuuluvate k u n itn ik e t id ig ^
(iikse, k()giitai<se, eksponeeritakse ja kirjeldatakse samade reeglite jrgi
iigii tiinapeva prolessionaalset Euroopa kunstigi.
Primitivism kui kunstilise valdkonna laiendamise vimalus on jii-
mid kunstilukku ereda, kuid mduva etapina.
Samal ajal judis viimase piirini ka kunstihorisondi ajalooline avar-
dtunine. M itte siis, kui M arcelino de Sautuola vike ttar M aria m rkas
Altamira koopalaes hrjakujutisi, vaid tubli kakskm m end aastat hil-
)em, kui fimile C artailhac, ks m uinasajaloo juhtfiguure, kahetses oma
Igscl skepsist ning tunnistas koopam aalid paleoliitikum i-inim ese loo
m inguks. N nda sndis 20. sajandi algul m uinasaja kunstniku miste,
Inim kultuuri esim esed plastilised jljed aga llitati kunstiruum i.
Tagantjrele vib elda, et kunstiteooria ja -ajalugu helt ning avan
gu rdi praktika teiselt poolt toim isid selles protsessis kll seotult ja vas-
iHNlikuses sltuvuses, aga ka rivaalitsesid omavahel. Avangardi im pera-
lltvksimus m ida veel annaks teha kunstiks? valm istas teoreetilisele
kunstiteadusele pidevalt peavalu, sundides silmitsi seism a uurim is
objekti proteuslike m oondum iste faktiga. Ent seesam a ksk-ksim us,
initla erinevalt avangardist ei eksplitseeritud, kuid m is toim is aktiivselt
liileiilsena, stim uleeris teatavas m ttes ka kunstiteadust.
Kunstivlja laienem ine toim us tegelikult tn u selle agonaalse hen-
iltise m lem a liikm e jupingutustele. Ent niisam a thusalt toim isid tei-
ifdki jud.
Kunstiajaloo kui teadusharu seesmise arengu loogika pim us
paratam atult sndm uste arenguga kunstim aailm a kigil tasanditel.
Kutislnikud, kes avastasid vraid kultuure, m uutusid om am oodi
kunstiteadlasteks ning provotseerisid ha uusi esteetilisi m berhin-
daniisi. Kunstiteaduslikud transgressioonid om akorda innustasid
kunstnikke. Seejrel m jutati ja avardati heskoos kollektsioneerim is-
Muimitlusi, nituste repertuaari, kunstituru sortim enti ja prioriteete,
Nunuiti museaalse kogum ise, hoidm ise ja eksponeerim ise m ahtusid ja
iNfIdomu.
lint ka vastupidi; kunstituru nuded ning kollektsioneerim issuunad
uil asid om akorda thusalt kaasa kunstim aailm a piiride avardumisele.
IIK )iiii(l I h i i s o n ( D o r s o n 1 9 7 6 ).
Thelepanuvrsel kombel oli 18. sajandi esteetika, kriitika, k u n itil
teooria ja -ajalugu, vaatam ata erilisele huvile m aitseprobleem i vast
iseralikult pim e kunstielu m ajandusliku pJble suhtes. Krgeimatel
kultuurisfridesse lendatud kunst destilleeriti hoolikalt ning e ris ttt
m adala utilitaarsuse kigist avaldum isvorm idest. Terava joonega er
d atu n a ksitst, m uutus kunst vhem asti ideaalkujutluses htlasi puh*
taks raha rpasest puudutusest. Kui hoolega m e ka ei loeks 18. sajani
helgem ate peade teoseid, kui tugeva luubi all ei uuriks maitseteooriald
m ainitakse seal vga napilt n- m a i t s e m a j a n d u s t . K ogul
esteetika ja kriitika peen optiline aparatuur oli suunatud W atteaule j t l
C hardine, B o u ch erle ja Fragonardile, nin g keegi ei m rganuks kuns>
tikaupm ees G ersainti, kui W atteau poleks juhtum isi m aalinud kuulsat ]
silti. K unstnik ja kunstiloom ing olid tstetud intellektuaalse loom ingu*
Hse tegevuse tippu, seeprast pidid m adalad m ateriaalsed huvid ja sltu
vused jm a nhtam atuks: kunsti raam atupidam ist uurida oli sndsu
setum kui piiluda suurilm adaam i m agam istuppa.
Vale oleks siiski vita, et kunstielu m ajanduslikku kgipoolt ei ni
n u d keegi. Reaalses elus oli olukord teine. D iderot, kes m ngis tohutut
roUi Vene tsaarinna kollektsiooni loom ises, oli hsti kursis ka kunstiko
gum ise finantskljega.*^* Siiski tuleb tem a esteetika-alastest ja kriitilis
test tdest viiteid sellele otsida kbehaaval. Essees m aalikunsti kohta
{Essai sur la peinture) ei leidu selle kohta snagi. Salongides arvustab
D iderot m itu korda kehtivat tellim ispraktikat, kaitstes kunstniku igust
m a valm isteoseid. See oli aja m rk - kunstnik pidi om a loom ingus
olem a lbinisti vaba. 1767. aasta Salongis teeb ta viim aks ju ttu h in
dadest, oksjonitest ja kunstnike teenistusest. Pilt, m ille D iderot m aalib
rikastest kollektsionridest, kunstispradest ja vahendajatest, on
masendav. Siiski on D iderot arvates lootust olukorda parandada, vas
tandades kunstim aailm as valitsevale saam ahim ule, asjatundm atusele ja
ebaiglusele, m is m ravad kunstniku vaesuses virelema, hiskondliku
arvam use j u (flMApo 1980: 373-375).
Fatalist Jacqueis (kirjutatud on see, m uide, Venemaal) kirjeldab
D iderot pgusalt, kuid ilmse plastusega ka ht kelm ivitu m aalide ja
vanavaraga kaubitsejat.
[...] m e ronim e m da vikest ja rpast treppi neljandale korrusele,
ja m a astun sna avarasse ja kum m aliselt sisustatud ruum i. Seal on m uu
1 9 6 4 ).
I J, I 197. T l k K. Kosu,
..maitsemajandus mngis kunstlvlja laienemise protsessis nilsi
thtsat rolli nagu muudki tegurid.
Kaubanduse funktsionaalset kohta kunstim aailm as vib miiratU
m itm eti, sltuvalt vaatekohast. K unstiri vib m ista m aitse praktill
ekvivalendina: kui m aitse toim ib kunstim aailm a vaimse sideainer
siis ri seob seda m ateriaalselt. M aitse on ldine regulaator, kunstiri
ldine vahendaja. K unstikaubandus oli htaegu nii kunstim aallr
kujunem ise eeltingim useks kui tagajrjeks.
Episoode kunstim ajanduse ajaloost on m ainitud ka eelnevatel leh
klgedel. M eenutagem kunstim aailm as funktsionaalset rolli omav
kunstikaupm ehe tekkim ise ja vljaarenem ise phifaase. Algusjrku
vim alik theldada juba antgi kunstivahendajate tegevuses - nite
Cicero kollektsiooni varustanud D am asippose vi Saepta Julia diilerit
nol Roomas. Siiski on sgavalt ekslik arvata, nagu oleks kunstiga kau*
beldud alati vi vhem asti Vana-Room a ajast saati.^^^ Nagu ngim e, li
hilisantiik kll vastava mudeli, kuid iga algatus ei pruugi leida jrgijaid,-^
Kujutleda 15. sajandi rndkaupm eest kollektsionridele Rubljovi t*
koja ikoone m m as on sam a m eldam atu, kui et m ni sam a ajastu
N rnbergi vi D ijoni kaupm ees kaubelnuks nikerdatud pietadegBi,
Tsunft keelas kunstnikel sageh ldse teoste valm istam ise eesmrgiga
neid turul m a. M istagi kindlustas imettegevate ikoonide ja reliik
viate valdam ine kloostritele kadestusvrse sissetuleku, kuid ei maksa
m aitsem ajandust segam ini ajada im em ajandusega.
Renessanss alustas valgustatud patronaaist. Sisuliselt oli tegem ist
keskaegse praktika teisendusega: kunstnik kui teostaja jagas autorsust
osaliselt tellijaga. Ent renessansi m etseenlus arenes kiiresti ning kunsti
kogum ine - olgu selle ajendid m illised tahes - om andas h a suurem a
kaalu, hes sellega ilm usid aga uuesti areenile vahendajad, antiikkuns-
tim lestiste hankijad ning krvaltegevusena ka vltsingutega kauplejad.
Isegi kui puuduksid m uud tendid, piisaks h a kasvava unikaalsusekul-
tuse kinnituseks juba krgel jrjel vltsim iskultuurist. M ida vabamaks
m uutus kunstnik, m ida krgem alt vrtustati tem a kekirja, seda l d
vem aks m uutus vahetu side teose looja ja tulevase valdaja vahel. Kogu
kunstim aailm a struktuuri alus ja esm ane tingim us - kunstniku vabane
m ine tiesti sltum atu ja isetoim iva loom ingulise isiksusena - sai vi
m alikuks tnu sellele, et kadus tellim ust, s.o tellija otsene vi kaudne
sekkum ine teose kujunem ise protsessi. N iipea kui kunstniku ja tellija
vahele tekkis pragu, titis selle vahendajaroll, sest terendas vim alus
uuest olukorrast kasu ligata. Sisuliselt oli tegem ist tjaotusssteem i
446 123 N iisu g u st scisu k o liU c.siiuiali niteks W atso n 1992; xxiv.
Mga; kunstnik, kei ktitliM j l H H H I H K l toimi*
rtthtitml IhccihIu antreprenrina, hoolitseden k kAuha turustamise
Ml uCkI keskenduda kitsalt eriomasele tle. LooniinguviUised
|li>(inid vttis enda peale eraldi agent.
^ rtlttMdi I lollandis m ngiti m aha jrgm ise vaatuse peaproov: kii-
hfrtk* m itm eid kunstikaubanduse variante - vanade m eistrite
|A kiuiplcmine, oksjonid, vahendustegevus kunstnikelt kollektsio-
iflf, kunstniku tulevase loom ingu hulgiost jne. Patronaaipraktika
lu(iri vetakse Hollandi kogem us le kogu E u ro o p a s .R a y m o n d e
Itn vliib selle kokku hes fraasis; Legend vidab, et Leonardo suri
IlUNnuta kuninga em buses, ajalugu kinnitab, et W atteau suri kuns-
HpmrtN (iersainti embuses. (M oulin 1987: 11.) G ersaint oli testi
lil sber. Ent kunstiturgu uuriva sotsioloogi suus on vljendil
llkttupmehe em bus teisigi thendusi.
Il(kl((em nd ksim ust, m is hel vi teisel m oel on siinse levaate
kohtades juba kerkinud: kui palju peaks m aksm a maal?
HfMxise legendaarne vastus osutus igeks; ta kirjeldab prohvetlikult
lil Nfisundit kunstifenom enina: loova geeniuse unikaalsel teosel ei
lj <illti ekvivalenti - ei vahetuskaubana ega alati keprase raha nol.
Wlltiirg phineb absurdsel alusel - kaubeldakse sellega, m il ei ole
Ia )ii mida jrelikult ei saa ka m a. O m eti kunstiturg eksisteerib,
(lil m akse ja ostetakse - jrelikult om istatakse neile m ingil m oel
Jdflavat vrtust. Kuidas see siiski toimub?
fkllccrisin eespool Cicero snu knest Verrese vastu. M eenutaksin
kord, kuidas snastas kuulus room lane hinnakujunduse kuldreegli
linlllurul: ,,'Iaolistes iha-asjades m rab iha m t vrtuse m du,
lkl* on panna hinnale piiri, kui pole piiri p andud him ule.'^^
Kiinstiiiiiidade irratsionaalne tus 1950. aastatel oli Cicero reegliga
lillil koosklas. 1957. aastal pandi Pariisi C harpentier galeriis oksjo-
|| ( iiuiguini N atrm ort untega; maali ostis Kreeka laevandusm ag-
iNi llii.sil ( ioulandris 297 142 dollari eest (tnase kursi jrgi - 2 650 000
illitrll) hind letas kik ootused. See tolle aja ko h ta ebaharilik m -
llhliitl vlgneti toonase ajakirjaniku snul ootam atule soovile o m an
ik I ' lpuks saav u tab m aalid eg a k au p lem in e a stro n o o m ilise h a a rd e , ja seda m itte ksi
a a s la id , p rast O o m w e lli keelu l h ista m ist m aaJide sisseveole, p u h k e b telini!
IMUHl liijsllniiaiil; miiinj^iite a rv u tu ste k o h aselt im p o rd iti Inglism aale to l ajal le 50 000 m aali (vt
M U km |W.>: 14),
H Il i'i" , V crrcsf vastu, II, IV, 7. 14. A iitiik au to rit m een utada o n ie ti ju b a hiljavitu: kunagi
i-!iii)iiki>){enuis o n m u u tu n u d ru tiin ik s, n iid a polegi p h ju st e ra ld i a ru tad a: Z euxise ekvi-
Vtlvtiilltiiiic p rin tsiip on le id n u d lo o m u lik u t ie n d u se sead u sp rasu stele a llu m a tu h in n a k u ju n d u se
M ilj. M i i a l i l l viisliiviises k sn es in im lik e klrffcile ju k iin slim aailm a irra tsio n a a lse te m ngudega.
|1(iliiHil k u lu tu s l'iuni,i)ls rro n ch ln llc; Slln k ilrustiitaksc o m a n d a m a ; ih a ld u sv rn e asi ei ole
liigil kullis..." ( Tslt HeiUiiicoii JlcitM lii l'IH(i; Hl liirgi.)
dada see maal, mis trkas korraga nii miiter GoulandrlK kui mi
Stavros Niarchose, teise Kreeka reederi rinnus, tnu millele lahvatasl
inim likud kired nii lkkele, et phkisid pealt rahvusvahelise kunstituru
lae (tsit W atson 1992; 311). Edaspidi m uutusid srased lahvatused
nii rutiinseks, et neis polnud enam m idagi ^ ak o rralist; m uinasjutuliste
hindade k roonika vib lugeja leida igast art businessi ajalugu ksitlevast
raam atust.
Loogika nudis kunstituru irratsionaalse hinnakujundusstiihia ra t
sionaliseerim ist.
Seitsm ekm nendate aastate algul lahendus leitigi. Saksa m ajandus
teadlane ja ajakirjanik Willi Bongard pakkus vlja hindam ism etoodika,
m ida on viim astel aastakm netel edukalt rakendatud. See rajaneb p u n k
tissteemil, m ida kunstnik kogub m itm ete esinduslike nitajate phjal;
teoste esindatus suurem ates m uuseum ides toob esimesed sadakond
punkti, personaalnitus m nes thtsam as m uuseum is lisab veel sada
kond, m rkim isvrselt kasvatab punktiseisu ka osalus prestiiikatel
nitustel (nagu Kasseli D ocum enta), jrgnevad artiklid valitud pres
sis, m ainim ine kunstialastes teatm ikes jne. Tuginedes sellele m etoodi
kale, avaldab saksa ajakiri Kapital {Capital) sstem aatiliselt saja suu-
rim a (Die 100 Grssten) kunstniku reitingu, m is kajastab iga nim etatud
kunstniku punktide kogusum m at, punktisum m a dnaam ikat vrreldes
varasem ate aastatega, keskm ist hinda, hindade ja punktisum m a suhet,
hinnasuundum usi ning galeriid, millega kunstnik on peam iselt seotud.
Tsise riajakirja kained, kvantitatiivsetel nitajatel phinevad arvutused,
m il pole m idagi hist m odernistliku, postm odernistliku vi post-tna-
pevase esteetilise ja kunstikriitilise retoorikaga, on m eldud inimestele,
kes oskavad ja arm astavad rehkendada. Egas asjata ei kanna m etoodika
tnini Bongardi pandud nim e Kunstikompass {Der Kunstkompass).
l'im k tisu m m a 10% v rra t u ste s kasvas ..rep resen tatiiv se teose k e sk m in e h in d 8% vrra
I9K9:33).
I JM l.llilsiise hu v id es j ta n k rv a le m n in g a d e steetih se po o leg a s e o tu d raskused; analsitavas
Illi R au sch en b erg i h e p u n k ti v rtu s n im e lt su h telise k m a d a l, tab eli k e sk m in e oli 1 m a rk
I *(1 |>riifii {samas, 34).
kui on ekspressiivsus Noldel vi de KoonlngiU**Sootuka huvitavam (
kahe kvantitatiivse liiencmisviisi vrdlus. Prantsuse kirjam ees, h aritu d
m aitsega kunstiteoreetik ja rubensist hindas t e o s t e endi esteetilisi (ja
ainult esteetilisi) om adusi (nii, nagu neid tollal m isteti). Ta valis vlja
ja korrastas p u h t v i s u a a l s e d nitajad, j^ te s ebaolulistena krvale
klbelised, didaktilised, religioossed, epistem oloogilise^ jm vrtused.
Bongardi palju rafineeritum as ssteem is paraku p u u d u b t e o s h i n -
d a m i s o b j e k t i n a . A rvestust ei peeta m itte teose om aduste, vaid
koondhinnangute le om am ise, eksponeerim ise, kom m enteerim ise jm s
vorm is. Teos lahustub isikupratus loendis, seda asendab om adusteta
representatiivne teos, m is pole m u u d kui aritm eetiline abstraktsioon,
Just seeprast loovad tabelid objektiivsuse m ulje - m istagi meelelise
ainukordsuse arvel, millel phineb esteetiline. Sestap eksib m ajandus
teadlane G ram pp, arvates, et m is tahes arvurida vib vljendada estee
tilist hierarhiat. Prast Roger de Pilesi katset vljendada k v a l i t e e t i
k v a n t i t a t i i v s e l t ei ole seda enam ritatud, mistes, et see tegur on
liiga m uutuv ja ebamrane.'^* Kvaliteedile apelleerim ine on m uutunud
h a lootusetum aks, sest loodavate artefaktide ja aktsioonide esteetili
sed nitajad on thendust kaotam as nii loojate-teostajate kui hindajate
silmis. Kui kunsti puhul, m is kuulub m uutuvasse kultuurikaanonisse
klassika nim e all, oli kvaliteedir hinnangukriteerium ina om a kindel
thendus, olgugi et seda ei saanud arvuliselt m ta, siis m oodsa kunsti
puhul, alates D ucham pi ready-m adeiest vi M aleviti M ustast ru u
dust, on see m u u tu n u d kaduvvikeseks, nullilhedaseks, et m itte elda
olem atuks, eeldades tundm atu m ratlem ist m itteeksisteeriva kaudu.*^^
ufcflMfViilmutu'' a n tu se k o n tsep tu alise erim isel, sageli o n k o n ta k ti eesm rgiks tra u m e e rim in e - ent
Wilii hiiuli m eelelisusel p o le m in g it p istm ist m eelelise k u i tu n n e tu se ala m astm e p rin tsiib ig a , m ida
jdiluilil ilhnas esteetik a rajajad. E steetilin e m te sattu s silm itsi dilem m aga; kas olla s u b lim e eritu d
sliiiiri v rtu steo o ria n in g k a o ta d a side kaasaegse k u n s ti su u n d u m u se g a v i olla k u n s ti
t u n i iJ iiiiig u n u s ta d a esteetilise m iste tra d its io o n ilin e sisu. O ts u s ta n u d kaasaegse k u n s ti kasuks.
Iliuiiliilt esteetika m e ta k riitik a k s. Ilm se lt ju s t ses m tte s kneleb esteetilisest v rtu se s t G ra m p p ;
p<(cr( lliiie v rtu s o n see, m is m o o d u s ta b k riitik a o b jek ti vi, p a re m a m ra tlu se n a ; esteetilisck.s
p id a d a kiki o m ad u si, m illele p ra b t h e le p a n u kriitik a. M ista n sedagi, e t vaidlusi vib
|trtli|iisliula ka see piir, m ille st alates h a k k ab esteetilise kvaliteed i k rite e riu m i to im e n rg e n e m a
vAI >l)iirelevantseks m u u tu m a . E sitasin o m a seisu k o h a eesp o o l n in g su u d ak sin seda k a p h ja lik u lt
iii^iiinenleerida. Siiski ei h a k k a m a sed a teg em a - m itte k si so o v im a tu se st te e m ast k rv a le ka!-
i I i k U, Viii<l (liiri vib k a n ih u ta d a ; asja o lem u s sellest ei m u u tu .
Francesco Bonami, 2003. a Veneetsla biennaali kuraator.
Helly N ahm ad, m aailm a rikkaim ate kunstidiilerite esindusisik ja
tulevik.
A. A lfred Taubm an, S othebyse om anik.
P atricia Barbizet, C h ristiese rahvusvahelise juhatuse esim ene nais-
eesistuja.'^^
I Illita 1473. aastal tles G e rh a rd R ic h ter seoses m aaliseeriag a H all m a a lik u n st j rg m ist; H all
lill in lllf-v iiilm ise res m ee, ta ei te k ita tu n d e id ega a ssotsiatsioone. H all sob ib ..eim iski vljenda-
mlNfks p a re m in i kui kski m u u vrv u s. M in u ja o k s o n h a ll k skiksuse, m is ta h e s v id e test loo-
liiiiiildt', tirv am iisf p u u d u m ise , v o rm itu se a in u m e ld a v ekvivalent. (Tsit S andler 1996: 306 jrgi.)
I'ciip(i(>l (lil juU iks K lchleri m aa! n itu sel K uidas 100 k u n s tn ik k u n ev a d Jum alat (S an Francisco,
), ml kujiilii cntlasi m ono to o n .selt halli m aalip in d a.
luse: Mina olen see. kea on...". Pedtnhi peakski see nagu m o o d ^ H
tarna kunsti viimase )a ainsa definitsiooni.
Pris nii see siiski ei ole.
Dickie teooria seda m ratlust ei kum m uta, kll aga vaidlustab ainu
lisuse. Ja see m uudab oluliselt asja. M e e n u t^ lhidalt Dickie institutsio
naalse teooria phiskeem i. Algatus lhtub kunstnikust, kes pakub maa
ilmale m ingit artefakti, m illest saab kunstiteos alles siis, kui (kunsti)
m aailm on tu n n istan u d selle hinnangukandidaadiks: Klassikalises
m ttes on kunstiteos: (1) artefakt, m ille (2) aspektide kom pleksile tea
tav isik vi isikute rhm , kes tegutseb kindla sotsiaalse institutsiooni
(kunstim aailm a) nim el, om istab hinnangukandidaadi staatuse.'^ See
universaalne m ratlus neb ette ka juhu, kus kunstnikus on hinenud
kik asjaom ased rollid; ateljees om a teose publiku |a eksperdina toim ib
ta juba kunstim aailm a tievolilise esindajana. Jrelikult kehtib teoree
tiliselt ka km neid kordi korratud sanktsioon m ina olen kunstnik -
seega kik, m is m a teen, on kunst. Siiski m oodustab srane enesep-
hitsem ise situatsioon piirjuhu, artefakti kunstiteose seisusse lendam ise
ebatieliku, n u ditud akti. Tieiguslik eksistents kunstiteosena eeldab
m itm esugustes vorm ides eksponeerim ist, interpreteerivat ja hinnangut
andvat kom m enteerim ist vljavaatega saada konserveeritud kunstiaja
loolise faktina, kom m ertsringlusse haaratust ning om andiks m u u tu
m ist (siingi m oodustab piirjuhu kunstniku om anduses) -- hesnaga
kunstim aailm a phij udude kivitam ist. K unstim aailm a kui ssteem i
vaieldam atult otsustava rolli fikseerim ine m oodustab D ickie institutsio
naalse teooria tu u m a ja teeb sellest asise Bongardi kom passi filosoofi
lise ekvivalendi. M lem a ilm um isest vahepeal m d u n u d aeg kinnitab
diagnoosi igsust.
D iagnoosi sisuks on rollide vahetum ine. Teatava artefaktide hulga
tunnistam ine kunstiteoseks snnitas enda m ber paratam atult huvide,
suhete ja agentide vlja, m illest kujunesid kunstim aailm a form aalsed ja
m itteform aalsed institutsioonid. O m a autonoom iat kasvatades, kstei
sest lbi pim udes, toim eenergiat kogudes ja aktiviseerudes osutusid
need institutsioonid lpuks vim eliseks kunsti m anipuleerim a, enam gi -
vtsid endale iguse kunsti(ks) teha.
K unstim aailm a m assiiv ei ole hom ogeenne. Hegeli vljendit kasuta
des vib elda, et seal leidub ajaloolisi ja m itteajaloolisi kihistusi. Piiri
nende vahel m ravad haprad kirjutam ata konventsioonid ning sestap
on see liikuv ja lbitav. Sellegipoolest erinevad tasandid eksisteerivad.
140 V t D ickie 1976; 23. E ttev aatlik h in n a n g u k a n d id a a t D ickie s n astu ses t h e n d a b staatust, m is
te e b a rte fa k tist k u n stite o se ; lih tsu se h u v id e s vib t p su stu ste st lo o b u d a ja elda, et o m a volitatud
456 isik u te k a u d u k u n stim a a ilm kas tu n n is ta b vi ei tu n n is ta a rte fa k ti k u nstiteoseks.
Thom aa Kinkadc.
Majake kuuvalgel.
Paljundatud
maal.
Dateerimata.
A|ul()()lises saagas leiab kajastam ist vaid lem ine, heroiline kiht. Sellest
m oodustub kaasaegse kunsti ajalugu - avangardide vi neutraalse-
IJijill mainstrearniAe. ajalugu. Postm odernism algas siis, kui selgus, et
kiif.soleva hetke m ainstream ti, htset avangardistlikku teravikku enam
|Xlc*. Hnt ka postm odernistliku m ateeria puhul on vaid pealtnha tege
mist struktuuritu plasm aga. Uue olukorra ainulaadsus seisneb selles, et
|Huulub kll keskne mainstream, kuid m einstriim lus kunstim aailm a
hierarhilise struktureerim ise printsiibina valitseb endiselt ties jus.
l'!sikmmet vi esisadat ei saa enam eristada ratsionaalselt valitud
)h iorm uleeritud kunstiliste kriteerium ide phjal, see vte on lbinisti
kom prom iteeritud; asemele on astunud pideva eristum ise kaudsed
m tm ised, m ida teostab kunstim aailm . lem ine kiht, m ant, pseb
riimbivalgusse, alam al asuv jb varju.
liauschenberg vi N ew m an juhivad B ongardi edetabeleid, m is p ee
geldavad kunstniku tunnustatuse krval ka tem a m ajanduslikku kaa
lukust; kaude kneleb krge asetus sellestki, et kunstnikule on taga-
(iitl koht kunstiajaloos. Samas vib pris kindel olla, et riliselt pole
Newman kaugeltki kige edukam kunstnik A m eerika hendriikides.
T()cnoliseIt pretendeerib sellele kohale tem a m rksa itsvam al jrjel
kolleeg Thom as Kinkade, riigi kollektsioneerituim kunstnik,'^' kes aga
k r g e m a h i n n a g a - v e e l t k o t t a , k u s K i n k a d e i e n e s e v l j a p e t a t u d k r g e m a j r g u o s k u s t l i s e d ,
k e d a t o o t m i s a r g o o n i s n i m e t a t a k s e r a s k e s ti t lg ita v a s n a g a m a s te r h ig h lig h te r s , a n n a v a d te o s e le
d u tu s t o m a n d a v a d n e e d h in n a 3 0 0 0 0 - 6 0 0 0 0 d o lla r it t k is t. E r a ld i to o tm is k s u s te g e le b p iltid e
v a s. O sa k o o p ia id l h e b o ts e e r a k o g u d e s s e , e e l k i g e K i n k a d e i K o g u j a t e S e lts i liik m e te le , te is e d
f i r m a k a u p l u s t e s s e j a k i n d l a t e s s e g a l e r i i d e s s e , m i s t e g e l e v a d e r a n d i t u l t K i n k a d e i m m i s e g a - n e i d
o n k o k k u l e k a h e s a j a ( v t B a l m e r 2 0 0 0 ) . K n e l e m a t a j u b a K i n k a d e i i m a l a t e p i l d i k e s t e r e p r o d u t
o lm e e s e m e te l. K in k a d e e i o le a in u s k u n s tn ik , k e s se l m o e l rik k a k s o n s a a n u d - e d u s n n ita b j r
g ija id (v t C ra y 1 9 9 9 : 6 2 - 6 3 ) . P a lg a t j u k a s u ta m is t ta ie s e te o s ta m is e l e s in e b k a k rg e la u b a lis e
k u n s ti e s in d a ja te se a s, la ia ld a s t tu n n u s tu s t p lv in u d N ew Y o rg i k u n s tn ik u M a rk K a le v K o s ta b i
h e a k s t ta b p a a r k m m e n d te o s ta ja t. K in k a d e i m a n u f a k tu u r i m a s ta a p id e s t j b s e e a g a k a u g e le .
m u i d h o m e a c c e s s o r ie s . 2 6 7 - 2 3 0 - 0 5 5 6 ( a j a k i r i S e a g u ll, n r 1 0 ( 2 1 ) , 2 1 . m a i 2 0 0 4 , l k 7 1 ) . ..A b s t r a k t n e
i k k a g i u u e d j a p a k e n d i s . R u s s e l l L y n e s k i r j e l d a s o m a l a j a l v g a h s t i m r g i l i s t e k u n s t i t e o s t e
v e rtik a a lr n d e id m a its e ta s a n d e il (L y n e s 1 9 5 4 ).
vm l i u m k Io t id , v t A m e r i c a n A r t R e v ie w , V o l. X I V (5 ), 2 0 0 2 , S e e m o o d u s ta b v a id k its u k e s e l ig u
iiM ih iu ls e p e a v o o i i d e i t a a l l v o o g a v a s t s u u r e s t j a s o p i l i s e s t t e i s e k u n s t i m a a i l m a h o o v u s e s t o m a
h ilH iis a v e r t i k a a l s e s t r a t i f i k a t s i o o n i j a h o r i s o n t a a l s e t o p o g r a a f i a g a , o m a t i h e n e m i s t e j a t h i k u t e g a .
M o rK a n 1 9 9 8 ).
I-U , V l n t M o u lin 1 9 8 7 : 3 7 -6 5 , 7 9 - 1 0 0 .
prase toimimise eeldus. U lenem lslooglka Agu pidigi n ih u vasti vUr
kunsti seesmiste ennastkum m utavate m etam orfoosideni.
Just need m etam orfoosid - ja ei miski m uu - tingisid nii kunstiajaloo
kui kunsti m iste teistsuguse ngemise. G oodm ani ksim us kunas on
kunst? m illest m e om a levaadet alustasime, ei saanud kerkida enne,
kui olid tekkinud m utatsioonid, m is m uutsid radikaalselt m iste sisu,
kujundades kui m itte lpp-, siis vhem asti piirsituatsiooni, m is selle
ksim use provotseeris. Kunas on kunst? on ieti suure m ahuga ksi
m us, ktkedes kunas krval ka kus-ksim ust - vastus eeldab viidet
nii ajale kui kohale. Ent seegi osutus ebapiisavaks, sest m uudatuste kr*
vai tid m utatsioonid kaasa jrjekindla kahestum ise: kunas? ja kus?
tieneb ksim usega kui palju?.
Kahetisest ngem isest, topeltraam atupidam isest on saanud k u n sti
teooria ja -ajaloo prusm aa. Pole phjust loota, et topeltjooni nnestuks
veel kunagi hitada.
MiiliigiiNl kokkuvtet tehes tahan naasta esim ese kahestum ise - kuniiti
IjdloollNe m istm ise ja kaasaegse m aitse ciissonantsliku kooskla
juurile.
Kttesoicvas arutluses olen ma algusest saati ritanud nihutada ras-
|lMkesct iidolilt (artefaktilt) selle kultuuri inim estele, kes ta lid ja teda
lirvllttsid. Seejuures ei pidanud m a silmas m itte abstraktsiooni sarjast
^llokvc kultuuri esindaja, Vana riigi aegne egiptlane vi btsants-
jill*" jms, vaid reaalselt eksisteerinud vi eksisteerivaid inim esi kui
ImllHlirikandjaid - koos kigi nende inim like om aduste ja saatusega,
iUttHn arvatud ajalis-ruum ilise asendi konkreetsus ja inim elu piiratus.
W nldiui, ma knelesin kultuuri aegruum ist inim eksistentsi piiresse
lyletud kultuurim aailm ana.
Kill prohvet Jeremija edastab Jum ala hvardava snum i juutidele
i ||iplUNcs, et need on Ta ra pahandanud om avalm istatud kujude
kum m ardam isega, siis raiuvad ebajum alakum m ardajad kui rauda;
. A p kik mehed, kes teadsid, et nende naised olid suitsutanud teistele
|MHittli>lele, ja kik naised, kes seal seisid suure koguna, ja kik rahvas,
Imn elas ligiptusem aal Patroses, kostsid Jeremijale, eldes: Sna, mis
M meile oled rkinud Issanda nim el, ei vta m e sinult kuulda, vaid
le leeme teoks iga sna, m is on tulnud m eie eneste suust, suitsutam e
*hlevukuiiingannale ja valame tem ale joogiohvreid, nnda nagu me
oUinc teinud, meie ja m eie vanem ad, m eie kuningad ja m eie vrstid
luiidii linnades ja Jeruusalem m a tnavail; siis oli m eil leiba klluses ja
pli, ja me ei ninud nnetust. Aga sellest peale, kui m e lakkasim e
lult.iulamast Taevakuningannale ja valam ast tem ale joogiohvreid, on
meil olnud puudus kigest ja m e oleme hukk u n u d m ga ja nlja lbi.
| n kui mc suitsutam e Taevakuningannale ja valam e tem ale joogiohvreid,
kui. mc siis vastu om a m eeste tahtm ist valm istam e tem ale ohvrileibu,
kuju taolisi, ja valam e tem ale joogiohvreid? (Jr 44; 15-19.)
See pilt kujutab suletud ja seesmiselt harm oonilist elukorraldus-
(lulccmi. Kahva heakekik sltub Taevakuninganna soosingust, mis
Oliuikorda sltub suitsutam isest, m ida jum alanna kuju ees toim etavad
HttUrd om a meeste teadm isel ja nusolekul; jum alannakujulised kpse-
Irttrtkse isegi ohvrileivad, m illega teda kostitatakse - seega jum alus toi-
luh (eatud mttes iseendast.' Kuni srast vahetuskaubandust ei rikuta,
on (tlisleemi silim ine ja tasakaal tagatud. Inim esed ja kujutised olid ses
I Mli kiimiliiii Viiiia T estam en d i sin o d aa lse t tlget; m n e d e s teistes tlgetes T aev aju m alan n a
cl iiuiinilii. Aiitucl ju h u l pole sel ksikasjal t h ts u st - m u d e lit v ib p id a d a ka
vlinltii rfkiiiiB lruklsiooiiiks,
...HvM /.iuvHa avuiua u n e m i jR vigR toncHti moti> ning mingeid muid
suhteid ja suhtumisi lihtsalt ei eksisteerinud! Kuld saabus aeg ja kadu- ^
sid nii jum alannale suitsutanud naised kui teenim ist soosinud mehed,
Aera kuju taolised ohvrileivad ja isegi kujud - kas taevaste judude
poolt totatud karistuse tagajrjel vi loom ulikul teel, m ine tea. Ja nagu
ei aim anud jum alanna kujule suitsutanud naised, et tegelikult oli see
kunst, e i j u d n u d k a s t a a t u a d j a k u j u t i s e d i s e n a u t i d a
k u n s t i s t a a t u s t . . . Lpp, ja kogu lugu. Edasi valitseb thjus - ei
naisi ega m ehi, ei prohvetit, kelle m anitsusi ei vetud kuulda, phapaiku,
puuslikke ega ohvrileibu; puhtjuhuslikult silis sedapuhku m nerealine
teade ja m aapue varisenud artefaktid... Aga vinuks m in n a ka nii, et
neidki jlgi poleks jnud. Kas sandam e siis vita, et tolles jgitult
hvinud m aailm as, kus jutlustas prohvet Jeremija, olid Aera kujutised
kunst - ainult seetttu, et aastatuhandeid hiljem , teises kohas ja sootuks
teistsuguses kultuurikontekstis, kus oli j u d n u d m oodustuda ja itsele
puhkeda kunstilise m aailm , sattusid niisugused kujutised kunsti hulka
ja toim ivad kunstina?
M a kordan - iga konkreetne kultuurim aailm on am etis om a argi
eluga. O n enesessesulgunud, egoistlik ja introvertne. Tema hletorud
ei knele tulevikule - tulevikule knelem ist sim uleerib retoorika, olles
tegelikult suunatud kaasaegsetele - , ja am m ugi m itte m inevikule, see
oleks absurdne. Futuristide tulevik tardus 20. sajandi algul. Kuulake,
seltsim ehed jreltulevad plved, h dis poeet-agitaator, aga seltsimehi
enam ei ole, on vaid jreltulevad plved - ja need ei kuula, kll aga m is
tavad. A rgi' ja kultuurim aailm on alati kesolevas hetkes: selle ksim u
sed ja vastused, hatused ja karjatused on aktuaalsed ja sissepoole
pratud; protuberantsid vljapoole, teistesse kultuuridesse on juhusli
kud ning kas salam isi vi otsesnu kantud lootusest, et kajavad vastu ka
kodus. Iga kultuur on igal om a eksisteerim ishetkel enesekllane ksus.
Mis saab tem a teostest, arusaam adest, thendustest hiljem , m uul ajal ja
m uus kohas, on hoopis teine lugu. Kaasaja m uutum ine ajalooks kulgeb
kuidagi m rkam atult; sisuliselt on aga tegem ist lem inekuga teise eksis-
tentsiviisi, m itte senise jtkum isega. Tatlini III Internatsionaali m o n u
m ent m uuseum ieksponaadina on ilm selt sam asugune m bersnd nagu
O keaania esiisadesam ba sattum ine M etropolitani m uuseum i. Viim ane
on rm uslik nide, igupoolest on igasugune kunsti historiseerim ine
transform atsioon, m berllim ine teise eluregistrisse.
Meie historistlik teadvus sunnib otsim a ja rhutam a diakroonilist
vertikaali - sageli kultuuri snkroonsete nhtuste arvel. Vahest tasuks
m obiliseerida om a ajalooline kujutlusvim e selleks, et proovida kan-
462 duda otse s i n n a , ajaloolise kultuuri elukeskmesse. See pole lihtsalt
tdetud, et tegemist on professionaalse im peratiiviga. Ja ksule kuuletu
des olem e sunnitud tu n n istam a lihtsat tde - s i i s Ja n e n d e e n d I"
11 ni i s sarnanes ASera kujuke Aera puu vi sambaga, kuid ei olnud
kimsl. Ui olnud ja kik - siia tulekski panna punkt. Selle puuduolem i-
rgii, m ida nad ise kuidagi ei tajunud, elasid Aera kum m ardajad ra
neile m ratud ajaja siirdusid kaduvikku. Kas inim elu m astaap ei peaks
Niis olema see m oodul, m illest lhtuvalt m ista ja kirjeldada kultuuri?
Vi, heakene kll, vhem asti ks m ooduleist?
Niisugune on tees.
Kui pidada srast lhenem ist relevantsete ajalooliste rekonstrukt-
nloonide vram atuks eeltingim useks, siis tuleb selle eiram ist hinnata
teaduseetika phireeglite rikkum isena. N itena vib teenida A ndr^
Mulraux kuulus raam at Kujuteldav m uuseum (Le mus4e imaginaire),
kus seda phim tet paljude arvates karjuvalt rikutakse. O m al ajal p h
justas see raam at gedaid vaidlusi, plvides nii listusi kui halastam atut
kriitikat. heks olulisem aks etteheiteks oligi antihistorism . M jukad
kiin.stiajaloolased knelesid m inevikukunsti m oonutatud tlgendusest,
mis olevat ..ajaloolisest kontekstist vlja rebitud ja lam edalt, ilm a ajalise
dim ensioonita kaasaegse m aailm a areenile heidetud, kunstisotsioloo-
Hia ja Geistesgeschichte tielikust eiram isest... (vt Baaen 1995:282-286).
Malraux esteetikaalased seisukohad ..kuuluvad m aitse-, m itte kunsti
ajaloo valda, kirjutas G erm ain Bazin {samas, 286).
Rangelt vttes ei tuleks M alraux raam atut ldse liigitada kunsti
a j a l o o kui teadusharu valda, see esindab sootuks teist anri. Sestap
pole ka phjust vaielda, kas M alrauxl on igus vi mitte: ksim useasetus
iso on vr. Raamat kujuteldavast m uuseum ist ei ole isegi m itte s m p
tom, vaid praeguse olukorra peegelpilt. M alraux on ebaajalooline tpselt
sanial mral, nagu on ebaajalooline eri aegade, kohtade, kultuuride,
kontekstide kooseksistents reaalses m uuseum is, kunstialbum eid, m o n o
graafiaid ja teatm ikke pakkuvas raam atupoes, m uuseum i kirjandusletis,
kus leidub n reproduktsioone, slaide, vhendatud koopiaid skulptuuri
dest, replikaid, suveniiri seisundini taandatud vabatlgendusi, lpuks ka
interneti virtuaalruum is. M alraux kujuteldava m uuseum i (inglise tlkes
..seinteta m uuseum i) nol on tegem ist ideaalm uuseum i, m useaalsuse
kvintessentsi vi eidosega, globaalse kogu kunsti hlm ava m uuseu
miga - see ktkeb kike, m is on leidnud m berm testam ist kunstina, st
m u u t u n u d k u n s t i k s . Reprodutseeritavus, m ida M alraux Walter
Henjamini eeskujul pidas vastutavaks globaalse m uuseum i snni eest
ja mida internetivrk, m ida M alraux silmad enam ei ninud, m itm e
Miuru.sjrgu vrra kasvatas, on m uuliinud kujutistema.ssiivi heks lhu-
saimaks musealiseerimise vahendiks. Snobistlik originaalikultus kao
tab m tte m aailm as, kus rhuv enam ik vaatab reproduktsioone - raa
m atust, kunstialbum ist, teie- vi arvutiekraanilt. Enamgi veel, visuaalse
inform atsiooni voos juavad hel vi teisel moel interpreteeritud repro
duktsioonid nendenigi, kes om al algatusel m idagi ei vaataks. Samas pole
saladuseks seegi, kui pinnalise esteetilise jlje jtab hekordne turisti-
visiit Louvresse, Uffizisse, Erm itaai vi M etropolitan! m u u seu m i...
M alrauxd ei saa vastutavaks teha selle eest, et ajalugu ise judis nii
ebaajaloolise tulem useni. Tsunftisisesed eelarvam used korraks m aha
p annud vaatleja peab aga kehtivaks tunnistam a kaks vastastikku vlis
tavat videt korraga. Esiteks: Aera kujuke ei ole kunst, sest see on val
m istatud esem ena, milles jum alanna asub, m itte eesm rgiga pakkuda
kunstilist elamust. Teiseks: Aera kuju on kunstiteos, m is kannab iidse
kultuuri snum it ning on suuteline pakkum a kunstielam ust. ks ei
kum m uta teist, sest kum bki fikseerib artefakti seisundi kahes erineva -
vimalik, et vrreldam atuseni erineva - esteetilise m urdum isteguriga
kultuurikeskkonnas. Ehk lihtviisil elduna - fikseerib kujukese th en
duse erinevate inim like arusaam ade kohaselt.
M istagi leidub alati veel m ni alternatiiv. Ka kunsti puhul vib
ritada asum ist leinim likule seisukohale, et jum aliku kiketeadja
positsioonilt haarata kunstilise igavest olem ust, m is on jn u d varjatuks
sadade inim plvede pilgule. Ent kas poleks see lihtsalt m eie tnase tead
m ise ekstrapoleerim ine kogu ajaloole - ehk selle absolutiseerim ine, mis
on niisam a m duv nhtus, kui oli nende teadm atus?
Tnane kunstiuurija om a tnast teadm ist jgitult eirata ei suuda.
Seega on ta sunnitud leppim a kahetise optikaga, et m itte elda - topelt-
ngemisega, nii et lppkokkuvttes silib ka pildil vastuolu kogu om a
pinges: kujutiste ajalugu autonoom se vormide eluna osutub htaegu
kujutavate artefaktide liikuva funktsionaalse paigutum ise ajalooks eri
nevais sotsiokultuurilistes ssteem ides. Katsed kaks pilti kokku sula
tad a lootuses nha tervikut on m ttetud: see ei lpe m u u kui eri liiki
kirjelduste m ehaanilise jadaga he diskursuse raam es. Pildi selgus
hest rakursist vaadatuna saavutatakse teise rakursi hgustum ise h in
naga. ieti on topeltngem ist am m u tunnistatud: selle saaduseks on
kunstiteaduse bipolaarne struktuur, kus he pooluse poole tm bub
form alistlik kunstiajalugu (m a tarvitan seda nim etust vhim agi pejo-
' Ikim oliionilisc m eeto d i n e u lra a lsiist loose kun stilise kvaliteedi su h tes on korduval! rfiluila
Ind. M lliliail A lpatov k n eleb ses seoses sen ian lik a triu m fist m orfo lo o g ia iile" (A lpalow I9 7 ft; 't.1;
U i l ;iiil)Maii l% 4 ; CoKO/roii 1977: 2 ,'K 2.W ; lia i f i i 1985; 170), S raseid ..Iriunifc" vll) liihfkladii
iiillnicldki: p s h lio lo o g ia m orlolooglH iile (S l^n iu n d l''reudlle niteks o su tu s l,co n a rd o ehiitilpne
iiiiiiloonilllne jo o n istu s palju (iIiillNcinNkK iimallulaMlrul lalicn d u stesl). solslolooxlii inorlloo|(lii lr
Itelli' koliia o n p iin lik niilleUlkl Iiuim) vi v u tlu p ld l niorloloii)(la sotsioloogia iile ..,
HMgcnuiunB Ulg ( ^ m n a m i ! juD muijf, n kiki feineieiit tuenda*
vat vaateviisi vimaldavad Iflpuks nha objekti tema terviklikkuses.
i napeva lie kige arvestatavam a teadlase ja ereda m tleja iisja tsitee
ritud snad vidavad m uud - ja igustatult. Kui lugu on nnda juba ele
m entaarosakeste - elem entaarse ja osakese! - puhul, siis nii lpm atult
keerukam ate objektide puhul, nagu seda on kultuuriprotsessid, tuleb
uurijapositsioonide, ksim istasandite ja kirjeldusssteem ide paljusust
pidada paratam atuseks.
Sarnaselt fsikaga m oonutab ka hum anitaarteaduse uurim isvahend
uuritavat pilti, ainult et veelgi suurem al m ral, ning htede nitajate
tuvastam ine sunnib kahe silma vahele jtm a teisi. K unstiteaduse puhul
on ksim us htaegu nii hum anitaarteaduste eripras, m is ei vabane iial
personaalsest vi kollektiivsest subjektiivsusest, kui ka uuritava aine
enda paljutahulises ja antinoom ilises struktuuris. Kesoleva teem a
raam es taandub viim ane eelkige kujutiste ja sm boliseerivate artefak-
tide proteuslikule loom usele helt poolt ja kunstiteose antinoom ilisele
struktuurile teisalt.
4 1980. aastate alg u l vlja a n tu d p o p u la a rse s algajatele m e ld u d k siraa m a tu s o n m aali v isu aal
seid asp ek te iselo o m u stav ate v a sta n d p a a rid e a rv k a sv a n u d le k u u e k m n e (vt l.ib ra ry 1981, I,
466 135).
Kosuth. Tool. 1965. New York, M useum o f M odern Art, Larry Aldrich Foundation Fund.
' .'nOK, P igital image, M useum o f M odern A rt, N ew York/Scala, Firenze
i Vi S a iu l lc r 1996: xxvi. Ka s o n t a r v i d u s t m e e n u t a d a k o g u a v a n g a r d is tl i lc u k u n s t i ( a l a t e s I m p -
icmilcinisniisl) .. k u n s ti s t v l i s t a m i s t , m i d a a r e n d a s s o t s r e a l i s t l i k k u n s t i a j a l o o t e o o r i a , v i n i t e k s
l l c i l i e r t K ca d i a n a l o o g s e t est i p o p k u n s t i s u h t e s ? M e t o d o l o o g i l i s t e l h t e p o s i t s i o o n i d e l a h k n e v u
i'li' v n u ta n ia l a t h i s t a s Iga n i i s u g u n e oNlriiklsniiiikl m n i n g a t e m r a t l u s t e ti i h i s t a m l s l , m i s ol i d
Viucm l a h u l i u n a t u l t k u u U u n i d kunMI mlKlr liiiinle.
tlhUtunft, kneleb millestki*, Arte&ktius (isegi kui see on taandunud
nii efemeersele kujule nagu kiri kangasiiludel vi m ni aktsioonikunsti
puhutine vem p) ning sem iootilisus avaras thenduses osutuvad kunsti
viimasteks psitunnusteks. Tsiasi, et thenduse vi sarnasuse misteist
on loobutud ja selle asemel edastatakse snum eid, suhte struktuuri ei
m uuda.
Snum i ifreeritus kultuurikontekstis kibivate koodide phjal on
kunsti saatnud kogu tem a ajaloo vltel. Tnase olukorra uudsus seisneb
selles, et koodide stabiilsuse skaalal on toim unud nihe sem antilise m is
tetam atuse, ..um bkeelsuse suunas. M ainstream ide tasandi koodid paik
nevad vahem ikus kahe vtte vahel. ks on ad /zoc-kodeerimine: kood
luuakse spetsiaalselt antud tekstilise m oodustise vi vikese r h m a h t
tpi tekstide tarvis ning kehtib ainult nende piires. Teine, veelgi r
m uslikum , on kodeerim ine ilm a koodita, m is thendab phim ttelist
dekodeerim atust. Srase snum ivorm i paradoksaalsus seisneb tsias
jas, et see piirdubki ksnes vorm iga: kahekohaline suhestus kll silib,
kuid ks koht osutub thjaks. Snum taandub snum i olem asolu k in
nitusele. Snum on olemas - see on kik, m ida srase teose kohta saab
elda, ehk teisisnu vib tem a kohta elda m ida iganes.'
Thenduse genereerim ine sltub rohkem kui kunagi varem profes
sionaalse interpretaatori vim ekusest, kujutlusvim est, eruditsioonist,
sakusest ja vabadusest. Vabadus, m uide, kuulub sageli juba m ngu
reeglite hulka. ks John Baldessari kontseptuaalne m aal kujutab endast
ristklikuform aadis m usta pinda, millel seisab suures valges helba
lises riftis kiri: Kujutlege m idagi m uud. U m berto Eco m te avatud
teosest on teostunud pris tiuslikult.
hesnaga, fundam entaaltasandil osutub seegi m uuks kuns
tiks. Uus kunst eksisteerib, kuulutatagu ta olem atust palju tahes.
Kontseptuaalseid este on viljeldud ja kllap viljeldakse ka edaspidi.
N eid teostatakse, valm istatakse, hinnatakse, konserveeritakse, kom
m enteeritakse, arutatakse ja teataval ideaalsel m oel ka tarbitakse k uns
tim aailm as ja kunstim aailm a reeglite jrgi - isegi kui ks vi teine est
deklareerib ssteem ist vljaastum ist, sest kigesjast ssteem seedib
valutult ra kik, ka m rgised viljad.^ Viimse sidem e publiku silme all
10 vt SaBaflCKaa 1984: 297. L eid u b teisigi n ite id k u n stite o ste n ii l p lik u st o m a m isv o rm ist. 1982.
aastal avasid H iin a a rh e o lo o g id V^ang Z h en i, 15. sajan d il e la n u d rik k a k a u p m e h e h a u a k a m b ri -
te g e m ist oli seega L o ren zo M ed ici ja G io v a n n i R uccellai kaasaegsetega; h a u ak a m b risse oli koos
v ald ajag a m a e tu d k a 24 m a a lija k s k allig raafiak u n sti teo s (vt C lu n a s 1997: 175).
11 S ilin u d o n te a ted k e ise rlik u st k o llek tsio o n ist, m is h iljem hvis - selles leidus 250 000 m aali- ja
kallig raafiateo st (A Isop 1982: 246).
Esimese aastatuhande lpul v61 telie alguses, Songi dnastia ajaitul.
lekkisid Ivuroopa kunstiakadeem iale sarnased institutsioonid (vt Clunas
1947; 54,61). Soovimatus ttada turu, anonm se ostja tarvis mrkiski
algselt kunstniku erinevust ksitlisest. Hiljem kujuneb siiski maitse-
majanduse iibidinoossetele reeglitele vastav kunstiturg om a vahendajate-
klassi ja hinnakujundusega. Kopeerim iskultuur arenes lausa tstuseks,
mis m ahult letas hihsantiigi vastavat toodangut tenoliselt m itm eid
kordi. Koos kopeerimisega puhkes itsele vltsimiskunst, mis saavutas
samuti tohutud m tm ed. H iina kunstim aailm a kogupilti tiendavad
teoreetiline refleksioon ja arvukad kunstiajaloo-alased teosed.'^
K unstim aailm a niisam a om anolise, kuid kokkusurutum a ku ju n e
misloo m oodustab Joseph Alsopi poolt ra m rgitud islam i variant, mis
tekkis vaatam ata islami traditsioonilisele anikonism ile ja kaudselt H iina
mjutusel. Krge kunstina hin n atu d spetsiifiliseks kogum isobjektiks
osutub siin kalligraafia ja m iniatuuri hendus ksikirjalises raam atus,
mis m oodustas om aette tervikliku kunsti, m ille itseaeg langes 14.-16.
sajandile. K ollektsioneerim ine piirdus enam asti siiski ahhi raam atu
kogudega, m ille eesotsas seisid tihti silm apaistvad kun stn ik u d ;^ teosed
valmisid philiselt tellim ustna, m itte tu ru tarvis; m in iatu u r maali
ajalugu ksitlevaid kirjutisi on kll silinud, kuid kujutava kunsti vl
jaarendatum ast teooriast on siiski raske rkida. K unstim aailm a islami
teisendi ebatielikkus ning suhteliselt lhike kestus on seletatavad iko-
noklastilise keskkonna vastupanuga.
O m a phjapanevas ts piirdub Joseph Alsop selle haruldase tra
ditsiooni nelja teisendi kirjeldam isega, m is ldjoontelt vastab k uns
tim aailm a mistele, kuid vtm eteguriks peab ta kollektsioneerim ist,
nim etades teised kunstim aailm a phielem endid kunsti krvalsaadus-
leks. dini em piiriline, puhtkirjeldav lhenem ine - seal, kus on ole
mas kunst, avastab vaatleja pidevalt ka nii- ja niisuguseid krvalsaadusi
ei anna vim alust elem entide vastastikuste seoste ja m jutuste u u ri
miseks, mis lppkokkuvttes vivad viia ka suhte pea peale p rd u m i
seni: me olem e tunnistajaiks olukorrale, kus kunst ise vib osutuda om a
krvalsaaduste krvalsaaduseks.
I O p r i . s tieliku levaate H iin a k u n s tim a a ilm a s t vib leida Jo sep h A lsopi sja n im e ta tu d nm m ii
liisl (lk 2 1 2 -2 5 1 ).
I I Sallil Isniaili ra a m a tu k o g u T abrizis ju h tis k s tolle aja k u u lsa m a id k u n stn ik k e B ehzad; hiljem ,
l-iiiuiili poja '1'ahm aspi valitsusajal, kes oli k a ise k u n s tn ik , p id a s s e d a a m e tit teine silm upuistcv
iiiclsItT Sultan M u h am m ed (vt KepMMOB 1970: 20). T ah m aspi v e n n a p o ja su lta n Ib ra h ln i M lra i
k^l^us oli ligi kolm tu h a t kidet, m is olid lo o d u d kalligraafide ja m in ia tu u rik u n stn ik c histilnii;
lillirtu liisrik as o n seegi fakt, et prust m e h e su rm a kskis Ib ra h im M irza lesk ksikirjalclicklnedclt
H ch/iuli ja teiste k u n stn ik e m ln liitm irid vreKa m aha pesta: sallim atu s kuju tiste vastu a n d is cndiist
tilli!, m rk u (vt A lsop WKZ: 255).
Ent olulisem on muu. Kigi tuntud kultuuride, nii ekiiateerlvate kui
hvinute, hoolikas skaneerim ine nitaks kindlasti, et paljudes neist lei
dus kas em bronaalseid, vaevuaim atavaid, arengu algstaadium is vi osa
liselt vljakujunenud elem ente vi elem entide blokke kunstim aailm ast.
Seletus vib osutuda sna lihtsaks; kujutiste ja m uude plastiliste arte-
faktide loom usesse, olgugi need om a puhtfsiliselt eksistentsivorm ilt
neutraalsed, on ktketud terve hulk vim alikke kultuurifunktsioone.
N ende seas on ka vim as kunstiline potents, m is otsib vim alust end
teostada kas siis m uude funktsioonide piires vi iseseisvalt. Nagu k in
nitavad sja to o d u d nited, vib kunstiks m uutum ine toim uda vga
erinevates sotsiaal-kultuurilistes tingim ustes: kuidas m e ka ei otsiks - ja
kindlasti leiaksimegi! - analoogiaid hellenistlike riikide, H iina im pee
rium i, Tim uri-jrgsete khaaniriikide ja 15. sajandi Firenze vahel, jvad
dom ineerim a tunduvalt kaalukam ad erinevused. See thendab, et plas
tiliste artefaktide kunstiline potents (vi ehk koguni kunstiline taotlus?)
on suutehne teostum a kikjal, kuid reaalses ajaloos, tnu paljude tegu
rite koostoimele, ei pruugi teostuda ldse, teostub osaliselt ja ksikutes
aspektides, vi ilm utab end ties jus.
Pealtnha peaks sellest piisam a, et llitada ka H iina - ja m itte ksi
H iina - kogem us kesolevasse plastilise kunsti ja kunstim aailm a kuju
nem isloo kirjeldusse. Siiski leidub ka kaalutlusi, mis igustavad m inu
valikut.
Kunstim aailm a struktuuride sarnasus Euroopas ja H iinas, kus see
oli Euroopa-vlistest kultuuridest kige tielikum alt vlja kujunenud, ei
tohiks varjutada olulisi erinevusi. Esimese neist m oodustab juba spet
siifiline kaunite kunstide konfiguratsioon hiina kultuuris, m is jb
vga kaugele E uroopa m orfoloogilisest universaalsusest. H iina aru
saamas m oodustas kunstipram iidi tipu kalligraafia, jrgnes sam uti
pintslitna lhedane m aalikunst - m lem al juhul seostusid esteeti
lised om adused krgtasem el intellektuaalsusega. Kik lejnud plas
tilised kunstid - arhitektuur, skulptuur, tarbekunstiliigid - silitasid
ksit seisundi ning vastavalt ka m adala sotsiaal-kultuurilise staatuse,
kuigi esindasid rm iselt krget ja rafineeritud esteetilist kultuuri. 11.
sajandi hiina luuletaja m rkab sedasam a, m illest knelesid Sim onides
ja Horatius;
Su m m ary
Late m odernism and the post-m odernism that followed forced the ques-
tion, albeit only in theory, o f the end o f the history o f art (Hans Belting,
A rth u r C. D anto an d others). However, observation of the sym ptom s of
the end triggers a discussion o f the beginning. This thought process is
the reason for the revision o f the essentialist concept o f an etem al and
im m utable nature o f art, w hich is the axiom atic basis for m any theo-
ries o f art and for the professional consciousness o f art historians. The
sphere o f this revision m ay be condensed to the question once form u-
lated by N elson G oodm an - w hen is art? The answer cannot be purely
theoretical. The question when? will inevitably introduce a tem poral
dim ension into any theoretical discourse. The need for historical back-
gro u n d asserts itself All that rem ains for a researcher to do is to adjust
the dosage.
This book intentionally tu rn s theoretical discourse into historic nar-
rative. It follows how, w here an d w hen visual images, usually grouped
together w ith the plastic (or fine) arts, take on artistic functions, and
aiso chronicles their previous or sim ultaneous nonartistic functions. The
transitions to images functioning as aesthetic objects were always cou-
pled w ith respective shifts in philosophical thought and m ass mentality,
w ith the form ation o f special constellations o f concepts (including the
concept o f fine arts), and with the additions o f special socio-cultural
structures and institutions w hich together have com e to form cultures
subsystem: the A rt w orld. The rise o f the art w orld and its contem po-
rary m etam orphoses is one of the researchs ru n n in g them es.
The issues raised in the first chapter are driven by the O id Testam ent ban
on images. D ecalogues Second C om m andm ent represents a concen-
trated negative reflection of the initial experience of the function of the
image. At the sam e tim e, the ban throw s a long shadow on th e future,
largely determ ining the fate o f Creative activity in W estern cultural life.
A review o f ancient religious and m agical practices, supported by
ethnographic observations (which m ay be extended to ancient prim itive
cultures), shows that the rituals th at were tied to images were based on
ubiquitous ideas concerning sacral presence - m ythical connection of
476 the deity to its depiction. W hat lies at the basis o f this idea - as well at
tb b w U o f W ttq M S B W f W H n w - ------,
Ilkf ness to replace the deplcted object. Thls ftblltty t lio givai riie to ie
iiolion ihat therc is an ontological conncction betw een the nrlginal and
II,s llkcness, and to the magical practices which janics G. Frazer would
liiter call hom eopathic. This is the general pagan background against
which the form ation, self-determ ination and the thorny path lo the seif
il,>iserlion o f Bibhcal m onotheism occur. The Bible is full o f testam ents to
relapses into pagan w orshipping o f K hanaan and o ther A ncient Eastern
divinities; the Prophets never tired o f denouncing the chosen peoples
di,sloyalty tow ard their God. Nevertheiess, the iconodastic zeal, which,
Ihough possibly dating back to the aniconism o f ancient Semitic cults,
had taken final shape no t long before Babylonian captivity, w ould in
Ihe end becom e one o f the m ost im portant and definitive attributes o f
IMblical m onotheism distinguishing it from its im m ediate and m ost
rcinoved environm ent.
'I he iconodastic discussion o f the O id Testam ent, ru n n in g as a refrain
ihrough m any o f its chapters, postulates the following fundam ental
argum ent: images o f gods, i.e. idols, are no t alive as they are created by
hiiman hands from dead m aterials. Rather, they are secondary in rela-
tion to depicted reality and therefore cannot be w orshipped as gods. To
m odern consciousness, this argum ent seems self-evident, and, there-
lorc, hollow. We should n o t forget, however, th at the foundation o f the
m odern, i.e. our - understanding o f the secondary nature of images, was
laid specifically by the Biblical criticism of idol worship. It was developed
in an environm ent w here the belief in the equality o f gods and images
was unrivaled king. It is only in the context of this belief th at images
l iin function as idols, and it is only in relation to this belief that Biblical
iirgtiments acquire their underm ining sense. As Biblical prophets and
Icglsiators stripped images o f their ontological m eaning, the processs
revolutionary connotation h ad the efFect o f reconiirm ing the artificial
nature o f art. By elim inating G od from the statues, the second com -
niandm ent unw ittingly sanctioned their transform ation into aestheti-
cally significant images. It is quite another issue th at this perm ission,
duo lo the universal nature o f the ban, could not be achieved w ithin the
limits of O rthodox Judaism.
Kcai transform ation o f an idol into artistic im age occurred in the culture
oi Antiquity. The original belief in the ontological connection between
tlu divinity and its image, as well as in relevant ritual practices, was
prcscrved in one shape or another throughout A ntiquity; the Greeks
qualified sacrally mrked statues such as these anlmate" or emp$
"iTie m ost standard form o f praise o f an image was aiso a testam ent t^
its lifelikeness: texts had endless variations of the a.s if it wcre alive"
motif. Special literature started a tradition o f real or pretend lifelikeneai
o f images w ith a belief in the anim ate nature o f statues; Ernst Gombrich
called the ability to create anim ate images the Pygm alions powers",
thus launching an entire tradition o f conflating lifehkeness and an im atf
nature (e.g. N ina Braginskaya, A ndrew Stewart, Nigel Spivey). Referenco
to Pygm alions powerlessness w ould be m ore precise, however: hving i
created an am azingly lifelike statue, the legendary character was inca-
pable o f bringing it to life. In reality, the as if it were alive m o tif wa:
a reflection o f the concept o f im age w hich was on its way to becoming :
m im etic and a com m ent on its illusory, deceptive nature: first and fore-
m ost, as if it were ahve m eans not ahve. Here is the p o in t at which
the poet and philosopher o f the A ntiquity suddenly m eets the Judaic
prophet; the prophetic not ahve notion directly echoes the non-
p articipation in being o f Greek philosophical discourse. The mimesis
theory pu t an end to the sacral reality o f the image; the spUtting o f the
initial oneness o f G od from his im age can be considered to be the birth
of art intuition as a special type o f intertangling non-existence with
existence (Plato). F urther developm ent o f the idea o f m im esis enriched
it with new significant aspects - educational, psychotherapeutic and
hedonistic ones (e.g. Aristotle, the Sophists).
As far as the w orld o f A ntiquity is concerned, it w ould be appropriate
to be discussing art intuition since the consciousness o f the A ntiquity
had no t form ulated the general n otion of art. W hile p o etry h ad been
tied to godly inspiration since H om er s times, w ith enthusiasm being
the sign o f divinity s presence inside the speaker, plastic art was consid
ered to be a type o f trade o r handicrafts throughout the A ntiquity -
techne by the Greeks and ars by the Romans. The value o f w ork versus
leisure was w hat guided the w orld o f hum an activities and w hat deter-
m ined the low status of the artist - w ith the concom itant grow th of the
status o f the w ork o f art as the object o f lofty delights. However, there
was no absolute consistency here, and w ith the unprecedented blossom-
ing o f plastic arts, especially in Hellenic times, the ideal im age o f an
artist was becom ing m ore sophisticated. The teaching o f Stoics endow ed
the artist w ith the gift o f im agination i.e. the ability to see intuitively
and to recreate as a m ental im age th a t w hich exists bu t rem ains hidden
from m undane vision. H ints at the affinity between art and poetry can
be found in the thought o f Late Antiquity, in H oraces fam ous ut pictura
478 poesis idea, specifically.
)IfW aM --------
almple artiaanal occupation, beconiM ^ u m t m rap n m iM i.r
nt il hlsiorical deKcription o f plastic art.s; the process by which art and
im lpU irc wcrc dcveloping during Ihe ('lassical pcriod (as depiclcd by
Pllity ihe liider and som e othcr writers) is a sequential serles of di>scov-
#rieN oi iiicrcasingly good niethods for depicting the worid and bringing
(Mlmings and sculpture to the state o f ideal com pleteness and perfcc-
lliin. In light o f this, we can refer to a specia! type o f canonicity o f Greek
ifl, II cumulative canon where, contrary to A ncient Eastern culturcs,
llie canon is provided not at the beginning, but at the end of the process
inslcad, as its causa Jinalis.
It is spccifically the fact th at plastic art was initially dissolved in craft
ihttl rcndered the artist (as opposed to a poet) the cause o f the work,
a phcnom enon noted even as far back as by A ristotle in his analysis
o flh c Icchne. This cause-and-efFect correlation begins to affect the sta-
(UH o( artistic works as they acquire special value, becom e objects to be
^rc,'icrved, collected, objects prestigious to own, and which are there-
fort* worthy of trade. Indeed, the legend related by Pliny w herein Zeuxis
rrlused to sell his pairitings because he reasoned th at they had no m on-
tliiry cquivalent is indicative of the general realization o f the uniqueness
dl illi object of art, an object to w hich a price cannot be affixed. The
imiquoness of the w ork o f art em bodies the uniqueness o f its master.
Nevcrtheless, the product o f artistic creation, despite being outside the
frunicwork o f economy, becom es included in econom ic space; herein
llr.s llic beginning o f the absurd econom ics o f laste.
it is casy to follow the relatively quick developm ent o f the structures
(l i Ik ' worid of art, especially the developm ent occurring in the era of
Hellenism and in Im perial Rome. Namely, it involved the seculariza-
tlon o f Ihe them es, the treatm ent o f sculptures and paintings as objects
lor purely aesthetical enjoym ent, the custom o f state and private com -
inissions, the accum ulation o f images in tem ples and sanctuaries, thus
liiinsform ing them into m useum s o f a sort, the growing significance
oi Works of art as objects of m ilitary loot an d adm inistrative robbery,
sIiUc and especially private collections and art patronage, the establish-
ntcnl o fa n art m arket, and the growth of dem and and the developm ent
oi the industry of counterfeit paintings and sculptures. The painting is
loniplem ented by the em ergence of a special body o f m eta-texts, if only
In an cnibryonic stage. They range from the first historical overviews
(Xenocrates o f Athens), through the building o f boid theoretical bridges
helwccn different types o f arts (Plutarch) to late ekphrases (the two
Plillosiralu.s, Callistratus). We could say th at the p rim ary building ele-
!*% ____
to form a special cultural subsystem, developed in Antlquity.
Nothing, however, was carried through to com pletion.
The structures o f the developing worid o f art did nol abolish the
archaic m ethods o f im age creation and functioning. Instead, they were
superim posed on them and coexisted w ith them through the end of
Antiquity. Nevertheless, the heritage o f A ntiquity later yielded a m odel
th at w ould serve as an example for building m odern w orld o f art.
But before th at th e A ntique form s were destined to m eet and react
and respond to the heritage o f Jerusalem.
A ccounts about the hfe o f C hrist teil us little; the apocryphal gospel taiks
about how w hen C hrist was little, he separated water from firm am ent,
m ade birds from clay and then anim ated them , w hich is all m ore o f a
retrospective reproduction o f the description o f C reation th a n a pre-
scription for the future. It is this preference for the spiritual over the
physical, expressed in the Gospel according to John: blessed are they
that have not seen, an d yet have believed (20:29) th at could be consid-
ered to be this prescription instead. Nevertheless, the unsatiated need
for seeing gave rise to icons.
The first centuries o f C hristianity are rem arkable for th e disagree-
m ents betw een the iconoclastic zeal o f Early C hristian thought (Apostle
Paul, ele m e n t o f Alexandria, M inucius Felix, Tertullian, as well as Justin
M artyr, Tatian, Athenagoras, O rigen and others), and the incipient
grass-roots practice o f C hristian images.
The first C hristian images probably appeared as early as 2nd century,
while early C hristian art started developing in the 3rd century. Pressures
o f the environm ent o f A ntiquity played their own roie. We can surm ise
th at the art o f early C hristians was a sacral transform ation o f the secular
m ode of the plastic arts of the Antiquity. A ncient R om an Im perial cult
also played a certain roie as a m odel.
Theology ultim ately retreated before the growing tren d o f icon wor-
ship. W orshipping icons becam e custom ary no later th an the 5th cen
tury. Theology owes m uch to the leaders o f the C appadocia School for
providing the argum ents in support o f icon worship. The m yths sur-
rounding the genesis o f icons trace it to a m iraculous appearance, to
an im print (as a way to circum vent the O id Testam ent argum ent about
the m an-m ade nature o f the im ages) or to its apostoIic origins. In any
event, the m ost valuable images were the ones with the highest degree
480 o f authenticity, o f likeness, w hich was later reproduced thanks to the
lly U i ^ to the origtm l ao m wieyw7
llic Iconociastic m o vem en t o f 8th-9th centurlesin ByzitntineEinp^
bwHme ihe niost form idable theoretical and practical crltlcism of icon
worshlp, though not a total rejection o f images. This was really the first
Ilme thut im plicit Biblical notions o f an image as som ething inanimate
Mtul urtificial becam e a license for allowing secular images within tfie
framcwork o f Judeo-C hristian culture. The victory o f icon worshippers,
which lead to the destruction o f iconociastic literature, m ade icono-
clnNls reasoning inaccessible. This criticism , however, becam e a chal-
lengo that orthodox thought responded to by developing theological
Iheory behind icon w orship (John o f D am ascus, Theodore the Studite
ttiul others). In developing theological thought surrounding the icon,
christological argum ents were central - C hrist as Father image, Christs
exposure to hum an senses, the diiferentiation o f the m aterial where the
llkeness is printed, and o f the likeness itself created by Cappadocians
wcll as the idea o f transferring worship o f the image to the prototypg
Image, including the neo-platonic ideas o f Pseudo-D ionysius Areopagitg
Spccial m eaning was assignd to the icon as the bearer o f grace and latej.
to the principle o f liturgical presence, w hich m ade the icon the place
(or sublim ated ontological association w ith the prototype.
The W estern reaction to the theory o f icon worship set out by t^e
cdicts o f the Second C ouncil o f Nicaea was lukewarm . The respotisg
of C harlem agnes theologians, Libri Carolini, contained a differetj^
inore rational concept o f the image: images, including sacral ones, wtrg
cndow ed w ith a greater degree o f autonom y, with a certain degree q{
conventionality and were in fact considered to be a type of sign, Even
though the docum ent w ould later be forgotten and rediscovered asl^tg
as the 16th century, the seeds sown by its attitude w ould rem ain power.
fui in the W estern thought and practice, and would influence the fate Qf
W estern European a r t
Nevertheless, any type of autonom y of art was stiil far away. In
M iddle Ages, the general notion of art was non-existent, while
notions closest to it only served to prove th at the intellectual appatatuj
developed in the A ntiquity h ad becom e smaller. The socio-cultura)fQ|g
o f an au th o r or o f an artist in its m o d ern sense is not applicable tg
the realities of the time. The ideal of an icon painter makes it a conjyjj
for the original images, an d its personal transparency is controlle(j
m odels-m eta-texts. In the West, a m aster is in no way separate frgjjj
the rest o f the handicraftsm en organized into the guild system,
though an artists prestige does grow over tlme, thls gro w th happens not
in spite of his status as an artisan, but together with it. Indccd, contrary
to popular opinion, the guild system did not restrain the m asters artistic
initiative, since it was his ow n initiative to accept it. 'Ihe W estern M iddle
Age tradition h ad no t experienced iconoclasm o f the m agnitude expe-
rienced by the Byzantine Empire, and thus it did not develop neither a
consistent theory o f icon worship, n o r a stringent iconographic canon.
Therefore, m ethods o f iconographic control th at developed in W estern
Europe were m uch looser and lant them selves to change m uch easier.
The conservatism o f the culture o f the M iddle Ages ran parallel to
the lack o f the developm ent o f cultural m em ory: the works o f art were
least valued for th eir aesthetic qualities, dilapidated buildings and fres-
coes were ruthlessly replaced, the com bination o f elem ents o f different
styles and periods disturbed nobody. The era did no t distinguish artis
tic value as a quality of unique objects, and had no incentive for col-
lecting and preserving objects o f artistic value. Analysis o f the descrip-
tions left behind by figures as opposite as the illiterate knight R obert de
C lari and the brilliant representative o f the educated elite, A bbot Suger,
helps reconstruct a sim ilar seale o f aesthetic assessments. In doing so, it
becom es clear th at it is the sim ilarities th at betray the taste o f the times:
highest m arks are given for quantity, as well as eost and rarity o f m ateri-
als, th eir inherent sparkling qualities, an d m iraculous power. The difFer-
ence lies in the fact th at the educated clergym an Suger uses the precious
shine and the beauty o f m aterials for anagogical ascension to heavens,
while R obert de C lari is apparently unfam iliar w ith this type o f em o-
tion.
The them e o f the Antiquity, as if alive, was revived in th e Byzantine
ekphrasis, though its sem antics did experience a shift: w hile the A ntique
them e served as the key m ethod for em phasizing an artistic quality, in
the Byzantine context, artistic sense becom es secondary to the defining
quality o f authenticity.
Despite the dogm atic and o th er differences, sacred im ages in the
East and ih the West were united by a richness o f supernatural ener-
gies w hich m ade them agents o f constant interference in the affairs of
the w orld created by God. Incidentally, the line betw een a m iracle and
magical m anipulations is rather h ard to trace. The belief in images C o r n
ing alive was the strongest refutation o f their artistic nature.
A com m on denom inator in the life o f Eastern and W estern sacred
images could be the greater and lesser degree of their ontologisation,
w hich was naively spontaneous or spiritual in a sublim ated way and
482 inversely proportional to their artistic qualities. In the West, however,
the llfe o f the imagei, on ill Icveli, fh>m the topm oit r e d m i Intdliee*
Itial discoiirsc down to quotUllun cu.stoms, was characteri/ed by duaiity.
It was ihis duaiity, thcse m uhiplc undcrstandings and types o f functioiv
ing that served as fouiidation for a wide range o f potential choices.
(iiorgio Vasaris Lives o f the Artists, besides being valuaWe for its facts
and descriptions, could also serve as a sign that aesthetics becam e firmly
instilled as the ultim ate viewing criteria. Vasari is often accused o f giv-
ing an exam ple o f a progressiva evolutionary interpretation o f the artis-
lic process, which would prove to be fateful for the entire subsequent
history o f art. This assessm ent is n o t entirely fair.
First, the pattern of ascension from im perfect form s to perfect ones
is not Vasari-esque. That trace actually goes back to th e Ancient Greek
source, Xenocrates o f Athens, and m ust have been obtained by Vasari
ihrough later interm ediaries (Pliny the Elder, first an d forem ost, and
possibly, Cicero and QuintiUan). A ntinom ies, drafted by Xenokrates,
are ciearly apparent in his^narrative. O f them the first was that the
Progressive pattern of the development of art and sculpture, from
(lim abue and Giotto to the final culm ination in the a rt o f Leonardo,
Kaphael and Michelangelo, m ainly unfolded in theoretical introduc-
tions, while Vasaris artistic sensitivity in the Lives m akes him stress
individuai (and unsurpassed!) perfection o f som e w orks o f art created
lng before the general culm ination; i.e. these works o f art becom e like
dcad-end branches o f the evolutionary tree. In th eir quality o f reflec-
lioiis o f general antinom y, the pattern bifurcates betw een the continuity
oCthe artistic process and the insularity (B enedetto Croce) of an artistic
work o f art. The second antinom y is as follows: hving w itnessed and
lived in M ichelangelos as well as post-M ichelangelo tim es, and hving
rcdccted these tim es in the second edition of The Lives, Vasari had to
(ind the notions w hat w ould be external to the evolutionary develop-
nient in order to describe the m annerist situation, i.e. a situation after
liie culm ination. This notion, am ong others, evolved into grace. The
iisc o f this type o f notion indirectly pointed to the fact that other, non-
ovolutionary m ethods for constructing the history o f art were possible.
Second, together w ith the image of a gradual ascent o f Renaissance
art lo the heights of perfection, Vasaris ekphrases have a positive atti-
tudc toward persistent quality, in a way independent o f the tim es. The
vaiidation o f this quality dates back to A lbertis tim e, even. Vasari con-
linued to exalt the narrativc principle to counterbalance the iconic
principlc of frontality in the unilicd space o f com m unication through
prayer. Narration was a confirmatlon o f the autonomy o f llfuiory space
w ithin the painting.
W hat is rem arkable in Vasaris book is the com plete absence o f ref-
erences to magical events o r m iracles perform ed by statues and icons;
m iracles are only discussed in their m etaphorical sense - as examples
o f a m aster s skills. This attitude does n o t m ean th at supernatural events
and m anipulations w ith sacral images w ent out o f use. The belief in
m iracles perform ed by images fully retained its pow er on the level of
p opular religious feeling and was upheld by C hurch hierarchies, even
in the highest rungs. O n the other hand, the herm etic tradition which
was very m uch on the m inds o f Italian intellectuals, as well as the cor-
responding m agical practices, also required the use o f images to influ-
ence the course o f events on Earth. Consequently, these herm etic codes
defined the secret sym bolism o f m any com m issioned com positions. In
absentia punishm ents by way o f images, in effigie, deserve a separate
discussion, and involve the images th at had som e sort o f a connection
betw een the likeness th at actually undergoes Capital punishm ent, and
the original. Vasari does not rem ark upon this fact no t because he is
uninform ed, bu t because this is the nature o f the m ethodological atti
tude: w hen he discusses images, he discusses art.
Finally, the th ree-p art com position o f the history o f art th at acquired
its final shape through Vasaris efforts - the heyday o f the Antiquity, the
Greek (Byzantine) collapse and the Renaissance o f the A ntique art
- is also defined by an aesthetic point o f view: even the Byzantine art,
w hich was so bad th at it co u ld n t get any worse, was stiil discussed as
art.
However, the aesthetic opinion is ahead o f the notion; Renaissance
th o u g h t never did m anage to define a general notion of art.
The concept o f pan-aestheticism o f Renaissance culture was appar-
ently based on the aberrations o f retrospective view. Partially, it em erged
thanks to sem antic shifts; the w ord arti stiil m eant any type o f skill. We
usually take private statem ents about m usic, dance and art as statem ents
about art, but at the tim e sim ilarities betw een them rem ained unno-
ticed. The Renaissance authors, including Leonardo, actually preferred
to refer to the Science o f art (though also to the science o f m usic or the
Science o f dance). At the sam e tim e, equating art w ith geom etry, aside
from tying it to the studies o f linear perspective in art, raised a rts pres-
tige by bringing it onto the plane o f artes liberales. The long-standing
argum ent about the com parative advantages o f painting and sculpture
was a sign that th eir affinity was understood. Nevertheless, Vasari did
experience certain difficulties w hen hving to justify the fact that he
combined three arti tn (and Uter in one Academy); ultimately.
they were Consolidated Into tl sinule category o f ..drawing arts", arU del
disegno.
And yet, the Renaissance authors, as they were discussing not a rt,
were stiil discussing art. 'Illis transpires not on the level o f words, but on
the level o f the overlap and superim position o f m eanings A rt intuition
and the corresponding practices preceded the form ulation o f the notion
itself. A difFerent attitude tow ard images, those in the form o f statues,
paintings, and reliefs, readjusted habits, shifted values a n d excited the
form ation o f the w orld o f art.
This m ovem ent was created by m any factors as they interacted and
fed ofF each other. W hen H um anists tu rn ed to A ntiquity, they suggested
artistic m odels that were specially idealized an d filtered. The act of
collecting A ntique m onum ents and cultural docum ents was critically
significant. A new m ethod for preserving an d tran sm ittin g cultural
experience was being form ed, one unknow n in the previous centuries.
Specifically, collections provided artists w ith visual m aterials indispen-
sable for th e revolutionary tfansform ation o f th e entire im age system.
T hroughout the 15th century, m otivations o f art patrons and their
values continued changing. In tim e, the relationship w ith the heavens
was becom ing less and less im portant, while aesthetic preferences (along
with growing prestige ete.) were becom ing m ore and m ore so.
Shifts in the structure o f authorship lay th e groundw ork for the
notion o f art o f the M odern Era. The m edieval practice o f reaching an
agreem ent betw een the custom er and the artist alm ost fully excluded
any independent w ork on the free m arket. Traditional agreem ent for-
mulae m ade the custom er virtually a coauthor o f the future w ork o f
art. T hroughout the 15th century, however, agreem ents started hv
ing special w ording increasingly ofiten, m entioning the han d o r the
paintbrush o f the master, head o f the shop. The w orks value is in direct
correlation w ith the degree o f individual talent and experience, with the
value being expressed in the for his paintbrush clause, pel suo penello.
Ihis tren d logically culm inates in the so-called fill-in order, an approach
used as early as the end o f the quattrocento w hen neither the plot nor
the allegory were discussed since the desired m asters hand sufficed.
'Ihis em ergence is the sign o f the level o f recognition o f the m asters
artistic autonom y, which ends in the cult o f the genius, in his godly, i.e.
unlim ited Creative power, and in the legendary princely status o f High
Kcnaissance artists.
Ihe transform ation o f artist-as-shop m aster into artist-as-inde-
pcndent creator o f hIgh cultural status inevitably lead to the downfall
o f the guild system . T h e search for a dlfferent, approprlate institutional
form resulted in the em ergence o f Acadcmies, ihe Florence AccmJemla
del Disegno being the first, followed by the one in Kome, Bologna; the
Academ y system acquired its final shape in the form of the French
Academ y as late as in the 17th century. The Academ ies were as m uch a
consequence o f the Renaissance genius idea, as a testam ent to the cri-
sis o f the spirit o f im provisation and creativity o f the Renaissance. The
Academ ic system ordered and system atized th at w hich by definition
does n o t have order to it; a creator, whose Creative force is akin to the
divine, is com patible neither with systematic learning by the rules, nor
w ith organized institutional structure; his place, as w ould be u nderstood
later, is among the disorganized, chaotic voids of real establishm ent.
by the seventeenth century, the European culture had accum ulated and
ilcfined as artistic an abundance o f works o f different sources and initial
intent. This abundance is best observed in areas o f its highest concentra-
U(>n - in large royal and aristocratic collections, places w here everything
lliat is to constitute a new cultural canon converges. Inside the canon,
iiierarchies em erged w hich change over tim e though the very princi-
plc o f hierarchy rem ained preserved, naturally. But before construct-
ing hierarchical ladders, this com m unity o f images united into a sort of
rcpublic w here the form er altar image, or the p o rtra it o f an im portant
person, a Biblical seene, a naked A ntique goddess, a cave-dwelling her-
niit or a bacchanalian seene all^equalled each other as objects o f aes-
tlietic contem plation and exclusive possession.
In 17th century H olland, a country ahead o f the rest o f Europe at
the time, art collection extended to the level o f the bourgeois. We are
in a republic, indeed, in the first bourgeois republic. It is relatively free,
there are concurring factors such as rapid grow th and the defining roie
of the m iddle class, the high standard o f living, Calvinism as dom inat-
ing religion, the lasting m om entum o f a m agnificent tw o-century oid
artistic tradition and the consequent vigorous developm ent o f the art
niarket that gave rise to the fundam ental structures o f the future world
oC art. W ork for the m arket, for anonym ous custom ers, along with tra-
ditional guild-type work, is becom ing increasingly com m on as early as
in the 16th century Netherlands. In the 17th century H olland, this sys-
tcm becam e the ruie - paintings often circulated as com m odities and
as means o f payment. The roie o f the dealer w ho acted as an interested
interm ediary betw een the artist and the artw orks potential owner, and
who was easily discernible as early as the 16th century, crystallized in the
17th century N etherlands to becom e an essential elem ent o f artistic life.
I h e art m arket created a new netw ork o f relationships and institu-
tions. A nonym ous buyers had to be given a choice, a condition that
nccessitated the rise of proto-exhibitions. Additionally, com petition In
acquiring unique works o f art brought auctions to life.
M arket requirem ents, dem and, and fashion, all guide the artists
choices in som e way. while at the sam e tim e giving him the freedom of
non-conform ist behavior, Sincc the artists position within society is no
longer rigldly fixed, findlng oneself outslde the system always remains
a possibility.
Theoretical thought o f the century finally settled on th e notion of
art as an in dependent activity, whose essence is to im itate everything
u n d er the sun by using lines and paints, and w hose goal is enjoym ent
(Poussin). A esthetic program s o f thought could develop an d ideas could
collide w ithin the lim its set by this definition, be it the Classical doc-
trine, Poussinistes vs. Rubensists, the quarrel o f the A ncients an d the
M oderns. Traces o f canonic m ethods for regulating art w ere stiil pre-
served in Classicism, bu t overall, the age o f theory was daw ning, a n d it
w ould push out the guiding m odels o f previous centuries.
W hile there was a good understanding o f the shared sim ilarities
betw een all plastic arts, creating a general notion o f art was stiil dif-
ficult to achieve. Jacques-Fran<;ois Blondel was the first to establish an
affinity between architecture and poetry, eloquence, comedy, art, and
sculpture, to w hich he later added m usic and dance. Then at the very
end o f the century, Charles Perrault invented the notion o f fine arts
{heaux arts).
The subcultural universe, the w orld o f art created in the 18th century, is
in som e sense sim ilar to an expanding universe: a drive tow ard constant
self-expansion was built into its structure. Unlike the Universe w hich is
probably expanding by absorbing nothingness, the w orld o f a rt expands
by absorbing real cultural realm s w hich originally did n o t belong to it. It
spreads aggressively and along m any axes simultaneously.
The antinom y of the categories of creativity and freedom trans-
form ed into essential features o f the w orld o f art defines the central axis.
The visible harm ony of these categories, namely, freedom as a condition
for creativity, is in fact n ot com plete since the Creative principle contains
the hid d en restriction o f freedom . The o th er side o f creativity s require-
m ents is the b an on repetition.
O ne o f the m ost general outcom es yielded by the ban on repetition
was the crisis o f the historical system w here only one style existed at
th e sam e time, from the first clear sym ptom s it exhibited in the 17th
century to its destruction in the 19th century. The change o f styles was
replaced by the swifter change of trends, w hich are often stylistically
non -u n ifo rm even w ithin their own bounds. The exponentially growing
accumulation o f artistic IdeaR and the Creative concepts brought to llfe
rcsulted in a fast growth o f zoncs considered to be ofl'-liiiiits, i.e., that,
which shall not be repeated expaiids m ore and more. W hat ultimatcly
cmcrges is an unprecedented situation where the realm o f artistic solu-
tions delim ited by the m im etic paradigm is full to the brim . Further
expansion o f the realm o f artistic solutions challenges the very priii-
ciple o f likeness which produced the entire universe o f images. It is at
tliis point, critical for the entire previous history o f art, that the very
inechanism o f the process changes. W hile any changes and innovations
stiil rem ained w ithin the bounds o f the unspoken, though com m only
accepted protocol, in w hich the im age was likened to an optically per-
ceived reality one way or another, this was the tim e w hen a series of
successive revisions occurred. In o th er words, all subsequent Creative
steps were associated w ith the revision o f the very definition o f art. This
represents the difference betw een avant-gardes and the previous typo-
logical units o f the history o f art. All the truly avant-garde works-events
proposed n o t just a new Creative idea, but also a new definition o f art.
'Ihe w ork o f art thus becom es equally a text in the line o f texts and a
ineta-language form ation th at discusses and proposes new form s o f lan-
guage. The m eta-language function can grow so m uch that it begins to
devour the text proper.
The expansion of art to o k place using m aterial w hich was considered
iinartistic in previously available paradigm s; the avant-garde is a type
of cultural m achine for converting n o n -art into art. Every subsequent
step taken into non-artistic spaces o f hum an existence is as real as it is
symbolic - after the first such step, that particular space is considered
mastered, and the next step is in order. That is w hy finding subsequent
non-artistic spaces becom es increasingly m ore difficult, like finding the
next prim e num ber. The universe o f things, the universe o f signs, the
universe o f the subconsciousness, the universe o f the body, the universe
of the natural environm ent, the universe o f real events, both planned
and accidental, the universe o f space, all becom e m astered in principie.
i^eally, answ ering the p rim ary question of what else can be m ade into
art? requires so m uch effort and wit that it becom es easier not to foi-
low the principles of avant-garde. It is at this p oint that postm odernism
arrives on the seene. Hving lost the outw ard guiding tip o f the move-
m ent, this quasi-avant-garde, stretched out to the lim its o f the ecum ene,
was doom ed to Brownian m otion w ithin the realm o f art. lliis inward
niovem ent required special cerem onies for distancing and estrange-
inent, and was accom panied by a special type of theoreticai invocations,
the m ore indistinct and irrutional, the m ore effective, hi the m eantim e.
the tlp o f the mainstream naturally became smothered while prea
the very nature of mainstreamness,
It is from this very sam e 18th century that we can observe the expansion
process o f the realm o f art along several interconnected axes. O ne o f |
th em could be form ally called m orphological, the o ther - cultural and 1
historical, and the th ird one - cultural and topographical.
M orphologically speaking, the self-determ ination o f fine arts w a i '
based on a natural position that historically determ ined the opposition
o f high art and skill, w hich, in effect, kept the entire realm o f applied artS
outside the aesthetic field o f vision. The situation started rapidly chang-
ing in the 19th century w hen sm aller arts were elevated to the level of
higher ones in theoretical and historical discourses, as well as in ternw
o f prestige, practices surrounding com m issions and evaluations, and in
th eir status at exhibitions and in m useum s. Som ething sim ilar happened
w ith photography, w hich at its inception was contrasted w ith painting
as m echanical effort versus Iive creativity, b ut w hich by the beginning of
the 20th century h ad its ow n position in the w orld o f art.
The historical and geographical so-called cross-border crossings
beyond the lim its o f art experienced the m ost vibrant o f growths. The
beginnings o f these incursions could be observed even in the works of
the Renaissance artists, but it was not u ntil the 18th century w hen, fol-
lowing the em ergence o f the elaborated and understood notion o f art,
th at the continuous process o f discovering art, or describing as art, of
all tim es and peoples started. It cam e in several guises - in the guise of
reorganizing and rebuilding value hierarchies inside the established cul
tural canon, in the guise o f reaw akening and reactivating the forgotten,
though potentially valuable, sleeper historical strata and areas, in the
guise o f personal artistic universes and, finally, in the guise o f involving
in the w orld o f art a type o f cultural m aterial w hich earlier occupied
non-artistic realm s on the cultural map. In the latter case, the inclusion
in the world o f art o f contem porary artistic values of the prim itives,
w hatever the m eaning assigned to it, h ad special significance as it sig-
naled the introduction o f culturally foreign m aterials into the w orld of
E uropean aesthetic experience and also the em ergence o f the process of
a ubiquitous expansion o f this world.
The broadening o f the history o f art, the expansion o f m useum s and
the expansion o f the avant-garde all com e to pass in this all-assim ilating
drive o f the world o f art. The econom ics o f taste, the m arkets unpre-
492 dictability w ith its absurd ranking m echanism s, and the acquisition of
V S lU e M M * .
o f a specific clasi o f arti&cti u art p r o d u ^ t fltid o f fiilftnMir, rmmiR>>
N h lp s and agents which In turn created iformal and Informal tnstltutes
ol lhe conlemporary world of art. 'Ihese institutes became increasingly
liuicpendent, embedded in each other, more activc as they accumulated
(hcir own energies and acquired the ability to manipulate art and to
huve the power to malce into art. Ultimately, the world of art wins and
iibjugates art.
A lp a to w , M ic h a il 1976. S to s y in fo r m a c ji p i^ tr z ^ si?. - P o j^ c ia , p ro b le m y , m e to d y
w s p k z e s n e j n a u k i o s z tu c e . W a rsz a w a : P a n s tw o w e W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
A r t in T h e o ry 2 0 0 0 = A r t i n T h e o r y 1 6 4 8 -1 8 1 5 . E d s. C h a rle s H a r r is o n , P a u l W o o d ,
J a s o n G aig er. O x fo rd : B lack w ell.
B eltin g , H a n s 1995. D a s E n d e d e r K u n s tg e s c h ic h te : E in e R e v is io n n a c h z e h n J a h re n .
M n c h e n : V e rla g C . H . B eck.
A fria, O ceinli, tn d the Americw. Edi. Jnet Ctherlne Berio, Lee Anne WlUon. Englwood
C liffs, NJ: Prentice H all.
B esanipon, A la in 2 0 0 0 . T h e F o r b id d e n Im a g e : A n In te lle c tu a l H is to r y o f Ic o n o c la s m .
C h ic a g o , L o n d o n : U n iv e rs ity o f C h ic a g o P re ss.
U u x lo n , R ic h a rd 1994. I m a g in a ry G re e c e ; T h e C o n te x t o f M y th o lo g y . C a m b rid g e ;
< ia in b rid g e U n iv e rs ity P ress.
( aupciU tT , R h y s 1973, Ih e Ivsthclic B asis o fC lre c k A rt o f Ih c l'ifth a n d 1 'o u rlh C e n lu ric s BC.
B Id o in in g lo n : In d ia n a U niverN lty P r m ,
New Yorki Houghlon Mifllin Compuiy.
C u strio ta , D iiv iil 1992. M y th , H thos, und A c tiiiillly . O d iiia l A rt In l'lf U l C c iiliir y A llic iis .
M d iso n , W is c o tis in : U n iv e rs ily o f W isc o n sin l rcss.
C astig lio ne , Sabba 1989. O n the D e c ora tio n o flh c H ousc. - Ila lia n A r(. I .'>()()-1600: Sourcos
and D o c u m e n ts. E d s. R . K le in , H . Z e rn e r. Ev a n sto n III.: N o rth w e ste rn U n iv e rs ity 1 re.ss.
C h r is tin , O liv ie r 2 0 0 2 . T h e Id o l K in g ? - Ic o n o c la sh : B e y o n d th e Im a g e W a rs in S c ie n c e,
R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M IT P ress.
D iin io , A r lh u r C h irk 19HH. A rliC iiil lUul A rl. A rl/A r llfa c l. N ew York;
I lir ( !c n lc r o i A Iricim A rl m u l 1r e s td V erlag.
D itk ic , C icorge 1974. A rt a n d A e sth e tic ; A n In s titu tio n a l A n a ly sis . Ith a c a , NY: C kirnell
U n iv e rs ily P ress.
D o d d s , Kric R o b e r ts o n 1973. T h e A n c ie n t C o n c e p t o f P ro g re s s . - E. R. D o d d s. T h e A n d e n i
( :o n c e p l o f P ro g re ss a n d o th e r E ssay o n G re e k L ite ra tu re a n d B elief. O x fo rd ; C la re n d o ii
Press.
LE n c y c lo p M ie 1 7 7 9 = L 'E n c y c lo p M e d e D id e r o t e t d A l e m b e r t R ec u e i) d e p la n c h e s , s u r les
s c ie n c e s, les a rts lib e ra u x , e t les a r ts m e c h a n iq u e s , a v ec le u r e x p lic a tio n , D e s s in e t p e in tu re ,
A P a ris , av ec a p p r o b a tio n e t p riv ile g e d u Roy,
F e ld , H e lm u t 1990, D e r Ik o n o k la s m u s d e s W e s te rn s , L e id e n : E, J, B rill,
F e rg u s o n , J o h n 1980, G re e k a n d R o m a n R elig io n : A S o u rc e B o o k , P a rk R id g e , N J: N o y e s
P ress,
PInkeUteln, Iiraeli Sllbermtn, N. A. 2001. The BIblc U n tirth td i ArehMlogy^ Nw '^ ile n
A iu le u l Isn iel tuul ih c ()rl|< ln o f II n S t u m l Tcxl. Ncw York; l're c lrc.
I ln iiey , liuil (.'o rb y iv y 4 , IIic liiv isllilc (io cl: l l t e l i i i r l t f s l (,'lirlsllim .s o n A rl, N rw York,
( )x l(in l: O x lo rd U iiiv c rsily ircss.
r o im iu ll, M ic h e l 2 0 0 0 . M is d ii a u to r? V ik e rk a ar, n r 1 1 / 1 2 .
1 're e d m a n , D a v id N e l 2 0 0 0 . T h e N in e C o m m a n d m e n ts : U n c o v e r in g a H id d e n P a tte r n o f
O i m e a n d P u n is h m e n t in th e H e b re w B ible. N e w Y ork: D o u b le d a y .
G a m b o n i, D a r io 2 0 0 2 . Im a g e to D e s tr o y / In d e s tr u c tib le Im a g e . - Ic o n o c la sh ; B e y o n d th e
Im a g e W a rs in S c ie n c e, R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : ZKiVI; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n :
M IT P ress.
G o e th e , J o h a n n W o lfg a n g 19 5 8 . A u s m e in e m L e b e n ; D ic h tu n g u n d W a h r h e it. W e im a r;
V o lk sv erlag W eim ar.
G o ld s te in , C a r l 1988. V is u a l F a c t o v e r V e rb a l F ic tio n : A S tu d y o f th e C a r r a c c i a n d t h e
C ritic is m , T h e o ry a n d P r a c tic e o f A r t in R e n a is sa n c e a n d B a ro q u e Italy. C a m b rid g e ;
C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
G o ld s te in , C a rl 1996. T e a c h in g A rt; A c a d e m ie s a n d S c h o o ls fr o m V a sa ri to A lb e rs .
C a m b rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
G o m b ric h , E r n s t H a n s 19 6 0 . V a s a ris L iv es a n d C lc e ro s B ru tu s . - J o u rn a l o f th e W a r b u rg
a n d C o u r ta u ld In s titu te s , 23.
G o m b r ic h , E r n s t H a n s 2 0 0 0 , T h e U se s o f Im a g e s: S tu d ie s i n th e S o c ia l F u n c tio n o f A r t a n d
V is u a l C o m m u n ic a tio n . L o n d o n : P h a id o n .
(io rd i.s, K o b c rl 1973. Jcw lsli A rl m u l tlic S c c o iu l C o m m iin iln ie iil. A rl in liiilulsni.
luis. K. ( io r d is , M . D iivU low ilz. N e w York: N a llo iiiil O o u iitil o n A rl in )fw i,sh l,ilc,
( iu t m a n n , J o se p h 1971. P r o le g o m e n o n . - N o G ra v e n Im a g e . E d . ). G u tm a n n . N e w York:
K TAV P u b lis h in g H o u se .
( lU d n a n n , J o se p h 1971a. T h e S e c o n d C o m m a n d m e n t a n d th e Im a g e in Ju d a is m . - N o
( Irav en Im a g e . E d . J. G u tm a n n . N e w Y ork; K TA V P u b lis h in g H o u se .
H e rd e r, J o h a n n G o ttf r ie d 1974. W in c k e lm a n n o s z tu c e g re c k ie j i e g ip sk ie j. - T e o re ty c i,
a rty c i i k ry ty c i o sztu c e . 1 7 0 0 -1 8 7 0 . W arsz a w a: P a iis tw o w e W y d a w n ic tw o N a u k o w e .
H e ro d a s , 1971. M im ia m b i. E d . I. G . C u n n in g h a m . O x fo rd ; C la re n d o n P ress.
H e ro n d a s , 1981. T h e M im e s o f H e ro n d a s . T r a n s la te d b y G u y D a v e n p o r t. S an F ra n c is c o :
G ra y F o x P ress.
M M i ii c p M iU ih i M c > K A y l l a p l ) ; ^ l l( ) ^ o i M M i i o i n y M i i , P c a . l o c T i u m i c v i i i A . M . y in ;t< iH . M i h k i i i i :
lii/tyiiMi(a.
K ii/.inger, H rn st 1954. T h e C u lt o f Im a g e s in th e A g e b e f o r e Ic o n o c la s m . D u m b a r to n O a k s
P a p e rs 8. (C am b rid g e, M ass; H a r v a r d U n iv e rs ity P ress.
L a b o rd e , D e n is 2 0 0 2 . T h e S tra n g e C a r e e r o f M u sic o c la sh e s. - Ic o n o c la sh : B e y o n d th e Im a g e
W a rs in S c ie n c e, R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M T I P ress.
L a to u r, B ru n o 2 0 0 2 . W h a t Is Ic o n o c la sh ? - Ic o n o c la s h : B e y o n d th e Im a g e W a rs in S c ie n c e,
R e lig io n , a n d A rt. K a rls ru h e : Z K M ; C a m b rid g e , M ass, L o n d o n : M T I P ress.
4
I.ovcjoy, A r l l u ir ( ) . ( y (). K c firitld M ii pii l i i r ll ls l o r y ( ( ( M n is . ( in ifm il o l l b f llln lo r y oi
Ulciis, Vol. 1 (1 ), la iu iiiry .
M o ra n , W . L. 1963. T h e A n c ie n t N e a r E a s te rn B a c k g ro u n d o f th e L ove o f G o d in
D e u te ro n o m y . - C a th o h c B ib lic a l Q a rte rly , V ol. 25.
M o u U n , R a y m o n d e 1987. T h e F r e n c h A r t M a rk e t: A S o c io lo g ic a l V iew . N e w B ru n s w ic k :
R u tg e rs U n iv e rs ity P ress.
N o r th , M ic h a e l 1997. A r t a n d C o m m e rc e in th e D u tc h G o ld e n A ge. N e w H a v e n , L o n d o n :
Y ale U n iv e rs ity P ress.
O n ia n s , J o h n 1999. C la ss ic a l A r t a n d th e C u ltu re s o f G re e c e a n d R o m e . N e w H a v e n ,
L o n d o n : Yale U n iv e rs ity P ress.
P a n o f s k y , H rw in 1 9 5 4 . G a li le o a.s a O i t i c o f t h e A r ts . T h e H a g u e : M . N ijh o f f .
P e a c o c k , D a v id 2 0 0 0 . T h e R o m a n P e r io d (3 0 B C - A D 3 1 1 ). - T h e O x fo rd H is to r y o f
A n c ie n t E g y p t. E d . la n Shaw . O x fo rd , N e w Y ork: O x fo rd U n iv e rs ity P ress.
P la to n 2 0 0 3 . T e o s e d I. K o o s t M a r ju L e p a j e . T a rtu : Ilm a m a a .
P o llitt, J e ro m e J o rd a n 1995. T h e A r t o f A n c ie n t G re e ce : S o u rc e s a n d D o c u m e n ts .
C a m b rid g e : C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
R a m s d e n , E. H . 1963. T h e L e tte rs o f M ic h e la n g e lo I - I L T ra n s i, a n d e d . b y E. H . R a m s d e n .
S ta n fo rd ; S ta n fo rd U n iv e rs ity P ress.
R ie g l, A lo is 1901. D ie s p tr m is c h e K u n s t- I n d u s tr ie n a c h d e n F u n d e n in s te r re ic h -
U n g a r n im Z u s a m m e n h a n g e m it d e r G e s a m te n tw ic k lu n g d e r b ild e n d e n K u n ste b e i d e n
M itte lm e e r v J k e rn . W ie n ; A rc h o lo g is c h e s In s titu t.
S ch iller, F r ie d r ic h 1961. E ssee sid . S a ri k irju . T lk lo T o rp a ts. T a llin n ; E e sti R iik lik K irja s tu s.
S c h n a p p , A la in 1994. A re Im a g e s A n im a te d ; th e P s y c h o lo g y o f S ta tu e s in A n c ie n t G re e c e . -
T h e A n c ie n t M in d . E le m e n ts o f C o g n itiv e A rc h e o lo g y . E d s. C . R e n fre w , E. B. Z u b ro w . N ew
Y ork: C a m b rid g e U n iv e rs ity P ress.
S k a l, A la n ; B ric m o n t, )e a n 19 9 8 . F a s h io n a b le N o n s e n s e : P o s tm o d e r n In te lle c tu a ls A b u se
o f S c ie n c e. N e w Y ork: P ic a d o r U S A .
Spivey, N ig e l 1996. U n d e r s ta n d in g G re e k S c u lp tu re : A n c ie n t M e a n in g s , M o d e r n R e a d in g s .
L o n d o n : T h am es & H u d so n .
Trebay, G u y 2 0 0 4 . T h e A r t B u y ers C lu b o f S an F ra n c is c o . - T h e N e w Y o rk T im e s , S u n d ay ,
M ay 16.
T m p e l, C h r is tia n 1993. R e m b ra n d t. A n tw e rp : F o n d s M e rc a to r.
V asari, G io rg io 1568. Le V ite d e lle p iu e c c e lle n ti p itto r i, s c u lto ri, e d a rc h ite tto ri. E d iz io n i
G iu n tin a . E d iz io n i G iu n tin a e T o r re n tin ia n a . h ttp ://b ib lio .c rib e c u .s n s .it/v a s a r i/c o n s u lta z i-
o n e /V a s a ri/in d ic e .h tm l (10. V II 2 0 0 8 ).
Vogel, Susan M u llin 1986. A fric a n Aesthetics. T h e C a rlo M o n z in o C o lle c tio n . N e w Yo rk:
Th e C e nte r o f A fric a n A rt.
Vogel, S uun Muilln 1997. Africtn Art/Weitern Byei. New Hiven: Ytle Univerilty Preii.
W a c k e rn a g e l, M a r tin 1981. T h e W o rld o f ih e H lo rc n tln e K e n a ls s a n c e A rlis l. P r in c c lo n :
P r in c e to n U n iv e rs ity P ress.
W e s te r m a n n , C la u s 19 8 2 . E le m e n ts o f O id T e s ta m e n t T h e o lo g y . A tla n ta : J o h n K n o x P ress.
B e n y a , A n eK caH sp HnKo;iaeBM j 2 0 0 2 . ITMCbMo A ;ieK caH flpa B e u y a A neK caH flpy Ae Baannu.
- f li ia c n o p a II L H oB w e M axepM anw. Ila p M , C aH K T -IleT epypr: A th e n e u m - <I>eHMKC.
lip y H o , Jl)K 0 pAaH 0 1 9 6 2 .0 repciMmci kiim ;iiiiy :in a 3Me. - McTopMH :KTe rMKM. I Ihm htiihkm
MM pOBO 3CTeTM4eCK0ft MbICnM. I'. I. MoCKEia: M3fl. A X C C C P .
B ya;io 1957. KHMra p em ecen m T o p io u /m ro p o fla n a p n a . - CpeflHMe BCKa, b w ii . X.
M ocKBa.
BapKM, EeneneTTO 1981. flM cnyTw . - ScxeTH K a P e n e cc a H ca . T. II. M ocK Ba; McKyccxBO.
B obm h, FeHHaflMM 1994. IIo p x p eT H o e M3o 6paa<eHMe m om ecTB O b Poccmm XVIII BeKa.
H ecK onbK o TesMcoB o (J)yHKiiMM saMemeHMH. - B o n p o c b i MCKyccTBoanaHMH, 2 - 3 /9 4 .
M ocKBa.
B e H T y p M , /lM 0H e ; w 0 1969. X y f l O H M K i i - M M n p e c c K O H w c T b i m f l r o p a H - P i o s n b . -
I lfipeo, /leo H 1981. fliia ;io rH o hiobm. - ScxexiiKa PeH eccaH ca. T. I. M ocKBa: McKyccxBO.
!\ttiiACKan, EBreHMfl BnaaM MwpoBHa 1984. XyAoacecxBeHHaa K y nbxypa cxpaH flanbH eB oc-
loMiioro pemoHa. - Xyflo*ecxBeHHaa Kynbxypa b flOKanMxanwcxM^iecKMx ())opMau>iiix.
I loA pe;i. npo(j). M . K a ra n a . TleHMHrpafl: M 3aaxenbcxB o JleHM HrpaflCKoro yHMBcpcMxexa.
HHOCTM flo KOHi(a X V III BCKa. M ocK Ba: M sflaxenbcTBO AKaaeMMM H ayK C C C P .
McTopMfl acxexHHecKOM m hctim 1985 = M cxopM a scxexM HecKoii MwcnM. T. I. flpeBHM m iip.
CpeflHMe BBKa. M o cK sa: McKyccxBO.
py6e*0M. M o c K B a : M s fl. A H C C C P.
TInnHHCKaa, Sl.-, Mapu;MHHK, M . 1983. Mij)07i0rM>J flp e B H ero E r a n r a . M ocK Ba: McKyccTBO.
/iM xaseB a, B e p a flMUTpHeBHa 1981. M cK yccTso BmamMM IV -X V b c k o b . /[eHM Hrpafl;
McKyccTBO.
/loaHOBCKMM, EopMC 1975. PerieH 3MJi n a KHHry n p o 6neM a KaHOHa b HCKyccTse Asmm h
A(J)pMKM. - CoBfiTCKOe MCKyCCTB03HaHHe 74. MoCKBa: CoBexCKM xyflOHMK.
T locea, A aeK cen <I>eaopoBMH 1969. M cT o p iia aHTMHHO sctstmkm. Co4>m ctw . CoKpaT.
IljiaTOH. M ocKBa: McKyCCTBO.
JloceB , A n eK ce O eflo p o B iiH 1974. McTopMH aHTHMHOM acTeTMKM. B w coK aa M accM Ka.
M ocKBa; McKyccTBO.
M a jic iin ' 1, KaiiMMMp C eu e p M iio m i '1 JOO V 'Icp iiM ti KBaApar. C a iiK T -Ilcrep fiy p i':
A 3()yKa-K;iaccMKa.
M a i i f l e p , K a p e A b b s h 1 9 4 0 . K H w r a o x y A O H M K a x . M o c K s a , J l e H M H r p a a ; McKyccTBo.
M apreM bflHOB K>. C .; lU p e fle p , K). A . 1975. PM xyanw - cain 0i<eHH0 e noaefleHM e. -
C o i;M o n o rn jt K y n M y p w . B bin. 2. M ocK Ba.
M a c n e p o , TacTOH 1 9 1 5 . E r n n e x . M o c K s a .
M a c x e p a H C K y c c x B a 1 9 6 7 = M a c x e p a u c K y c c x a a o 6 M C K y c c x B e . T . 3 . M o cK sa: McKyccxBO.
M o p aH , A n p ii fle 1982. M cio p M a aeK opaxuB H o-npM K naflH oro MCKyccxBa. M ocK sa:
McKyccxBo.
M oppM c, M apjia yiM b^M 1983. O cHOsaHM a xeopMH snaKOB. - CeMHOXMKa. M ocKBa: P a fly ra.
M ysbiK anbH aa acxexMKa 1966 = M yaw K anbH aji acxexM Ka CpeAHeBeKOBhH m Bo3po)KfleHHn.
MoCKBa; M y sb ix a .
M y p a x o B a , K w p a M . 1 9 8 8 . M a c x e p a ( J ) p a H i i y 3 C K 0 M p o x h k m X I I - X I I I s e K O B . H poneM bi
ifo p M M M n p a K X M K M x y f l O e c T B e H H o r o x B o p -^ e c x B a . M o c K s a ; M c K y c c x B o .
iip o e K i.
n n a ro H 1972. 3 a K 0 H w . - C o H M H e n M b x p e x x o in a x . T . 3; h . 2. M o c K B a : M b ic n b .
n y n i K M H , A n e K c a H f l p C e p r e e B M H 1 9 8 4 . O n a p o f l H O H a p a M e m f lp a m e M a p ( { ) a I T o c a f l H M i i a
- A . C . nyniKMH. MbicHM o flM xepaxype m wcKyccxBe. KweB: MMCxei(XBO.
C B e H u ,M ij;K a a , M p i i H a C e p r e e B H a 1989. B o sH M K H O B eH M e p aH H ex p M C X K aH C K o n u x e p a x y p b i.
C 0 K 0 ; i 0 B , M i i x a u n H u K o ^ i a e B H H 1 9 7 7 . r p a H M q w M K O H o / io r M M m n p o n c M a e f lM H C x B a
MCKyccTBOBeflHecKoro Mexofla. - C oBpeM eH H oe MCKyccxBO 3 a n a fla o KnaccMwecKOM
MCKyccxBe X I I I - X V I I b b . M ocKBa: H ayK a.
C o M M H e H M H ry M a H M c x o B 19 8 5 = C o H M H e H M H M x a n b S H C K M x ry M a H M C X o B a n o x M
B o 3 p o > K n e H M a ( X V bck ). C o c T a s n e H M e m p e f la K i( M H J I . M . B p a r M H o f t . M o c K B a :
M s fla x e n b c x B O M o c k o b c k o f o y H M B e p c M x e x a .
C x o T i H p , A 6 p a M fla B M S O B M H 1 9 8 5 . n p o H C x o f l e H M e H 3 o 6 p a 3 H x e n b H o r o n c K y c c x s a .
M o cK B a ; M cKyccxBO.
C yM a p o K O B , n e K c a n s p n e xp o B M H 19 6 4. C n o B O n a oxKpwxMe K a f le M M M X y a o e c x B .
- McXOpMfl SCXeXMKM. riaMSXHIlKJl MwpOBOK 3CXeXM>teCK0M MbICTIM. T . I I . MoCKBa:
McKyccxBO.
O e ep a e H fl, I lo n 1986. IIpoxM B M exoflonorjiH ecK oro npM H yneH M a. O nepK aHapxMMec-
Koii xeopuH noanaHM fl. - M apaH H w e x p y n w n o xeopMM nayKM. M ocKBa: IT p o rp e cc .
O p a x M e H X b i 1 9 8 9 = C J p a r M e H X H p a H H n x r p e n e c K M x (|)M n 0 C 0 (j) 0 B . H a c x b I . O t a n i m e c K i i x
x e o K O C M o ro H M M flo B O S H M K H O B e H M H a x o M H C X M K M . M o c K B a : H a y K a .
O p e w A . 3 n r M y H f l 1 9 9 1 . T o x e iv t m x a 6 y . - S w r M y H f l 0 p e ^ . m O h o . T p y f l w p a .s H ii/ x ncr,
K h . 1 . T iw m c m : M e p a H M .
H m cxob, K M p M n T i B a c p M b e B M M 1 9 8 6 . H a p o f l H b i e x p a n M ^ M M m ( j ) 0 7 ib K n o p . O M e p K M x e o p M M .
Jle H M H rp a a : H a y x a .
UlaHxeny, no;ib <t>peap fle 1965. flHCBHUK nyxemecxBMH KaBanepa BepHMHM bo OpaHi(Mio.
- TTopeni^o BepHMHM. BocnoMMHaHM coBpeMCHHMKOB. MocKBa: McKyccxBO.
l M n n e p , O p M flp M x 1 9 5 7 . IlM C b M a 0 6 a c x e x M H e c K O M B o c n H x a H W M . - O . lU M n n e p . C o 6 p .
coH. B ceMM xoM ax. T. 6. CxaxbM n o acxexMKe. M ocK Ba: Foc. M sflaxenbcxBO
xyflo>KecxBeHHOM nMxepaxypbi.
: ) t k h ii;u A jic k c u h jip Mkpkuhmm 2001. llcpcMaTiipoDaHHi>i M a;icHM 'i, m/im im yiiiuH
p e iio ;iK )iiM )i ccio a h m . K ohiilft MMp MCKyccma, N I .
M i o /i o B C K a H , A n n a 1995. (B w c T y n n e H M e na K p y r n o M C T o n e .) - B onpocw
MGKyCCTBOSHaHMH, 1 -2 /9 5 . MoCKSa.
N im eregister